Marek Vainola
vallavanem Meie 18.06.2026 nr 7-5/261465/2605209
Kiili Vallavalitsus
[email protected]
Märgukiri sotsiaalse infrastruktuuri tasu nõudmise kohta Kiili vallas
Austatud vallavanem
Õiguskantsleri poole pöörduti põhjusel, et Kiili vald nõuab detailplaneeringu menetluses
halduslepingu sõlmimist, mille kohaselt peab planeeringust huvitatud isik maksma vallale muu
hulgas sotsiaalse infrastruktuuri tasu 6384 eurot iga elamuühiku1 kohta. Tasu nõudes toetub vald
Kiili Vallavolikogu 21. jaanuari 2021. a otsusele nr 4, mida vallavolikogu muutis 15. septembril
2022 otsusega nr 25.
Leian, et valla selline tegevus ei vasta hea halduse tavale. Vald peab haldusmenetluses (sealhulgas
halduslepingu tingimusi esitades) lähtuma kehtivatest õigusaktidest, seejuures tuleb arvesse võtta
ka kohtute antud suuniseid. Kiili vald tugineb oma nõudmistes kohtu poolt tühistatud otsusele ega
järgi ka Riigikohtu poolt antud suuniseid.
Asjakohane kohtupraktika on kujunenud eeskätt Kiili vallaga seotud kohtuasjade põhjal ega saa
seetõttu olla vallale teadmata. Paraku ei ole vald teinud kohtupraktikast õigeid järeldusi ega
järginud kohtute suuniseid.
Tühistatud vallavolikogu otsus
Tallinna Halduskohus tühistas 8. novembri 2021. aastal oma otsusega (haldusasjas nr 3-21-1051)
Kiili Vallavolikogu 21. jaanuari 2021. aasta otsuse nr 4 „Sotsiaalse infrastruktuuri tasu
kehtestamine“. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2022. aasta 20. detsembril halduskohtu otsuse
selles osas muutmata (3-21-1051/30).
Kohtud leidsid, et Kiili vallal puudub seaduslik alus kehtestada planeeringust huvitatud isikutele
üldist sotsiaalse infrastruktuuri tasu. Kohus tühistas kõnealuse vallavolikogu otsuse. Õiguskord ei
ole muutunud ja vallal pole endiselt seaduslikku alust sellist avalik-õiguslikku tasu (maksu)
kehtestada.
Kui valla kehtestatud õigusakt on kohtulahendiga tühistatud, ei saa vald sellele aktile edaspidi
tugineda. Kiili Vallavolikogu muutis oma 21. jaanuari 2021. aasta otsust nr 4 15. septembri 2022.
aasta otsusega nr 25. Volikogu muutis uue otsusega tasu suurust: kui enne nõudis vald
planeeringust huvitatud isikult sotsiaalse infrastruktuuri tasu ühe elamuühiku kohta 5000 eurot,
siis uue otsuse kohaselt nõutakse 6384 eurot.
1
Elamuühik on Kiili Vallavolikogu otsustes määratletud kui üksikelamu, paarismaja korter, kortermaja korter või
ridaelamu korter.
2
Kui muudetav õigusakt on tühistatud, ei saa kehtiv olla ka selle muutmise otsus. Samuti ei saa
tühistatud akti muutmise otsus olla samasuguse tasu nõudmise alus.
Vallavolikogu ei saa kehtestada ka uut samasisulist otsust. Argumendid, mille tõttu halduskohus
tühistas Kiili Vallavolikogu 21. jaanuari 2021 otsuse nr 4, on endiselt asjakohased. Õiguslik
olukord pole muutunud.
Ka Riigikohus on andnud põhimõttelise hinnangu: „Kiili valla soov seada detailplaneeringu
algatamise eelduseks konkreetse planeeringuga sidumata tasu on sisuliselt suunatud maksu
kehtestamisele. Sellist kohustust saab põhiseaduse kohaselt kehtestada üksnes seaduse alusel“
(RKPJKo 19.06.2025, 5-24-34, p 62). Sellist seadust ei ole kehtestatud.
Taristutasu nõude võimalik õiguslik alus
Eelnev ei tähenda siiski, et detailplaneeringu menetluses ei tohi sotsiaalse taristu kulusid kunagi
arvesse võtta ega arendajalt nende kandmist nõuda. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 5-24-34 (p
46 jj) tehtud otsuses, kuidas vallal on võimalik arendajalt sotsiaalse taristu arendamiseks tasu
nõuda.
Kohtupraktikast järeldub, et kui vald peab konkreetses planeerimismenetluses vajalikuks
arvestada sotsiaalse taristu rajamise kulusid, tuleb esitada põhjalik kuluarvestus, põhjendada uue
taristu rajamise vajadust ning näidata selle seost konkreetse planeeringulahendusega (RKPJKo
18.12.2025, 5-25-6, p 42; RKPJKo 19.06.2025, 5-24-34, p-d 39–43). See tähendab, et need
põhjendused peavad käima konkreetse lahenduse kohta ega saa olla üldaktiga määratud.
Kohus selgitas, et samadel tingimustel, mis võiksid õigustada detailplaneeringu algatamata või
kehtestamata jätmist, võib kohalik omavalitsus kaaluda ka detailplaneeringule kõrvaltingimuse
seadmist. Samuti võib vald sõlmida huvitatud isikuga halduslepingu, millega huvitatud isik võtab
põhjendatud ulatuses enda kanda sotsiaalse taristu rajamise või selle kulude kandmise. See ei anna
siiski alust nõuda igalt arendajalt ühetaolist tasu. Huvitatud isikule pandav kohustus peab olema
põhjuslikus seoses planeeringulahendusega ning olema proportsionaalne, õiglane, läbipaistev,
arusaadav ja kontrollitav. Ei piisa üldisest eeldusest, et planeeringu elluviimise korral võib valla
elanike arv suureneda ja vald peab tegema kulutusi sotsiaalse taristu arendamiseks. Arvesse tuleb
võtta planeeringu majanduslikku mõju nii vallale kui ka arendajale, sealhulgas kinnisasja väärtuse
kasvu, lisanduvat elanike arvu ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat valla tulude kasvu.
Vald on võtnud sotsiaalse infrastruktuuri tasu määramisel aluseks analüüsi, mis põhineb ainult
tulumaksu laekumisel. See analüüs on tehtud lihtsustatud metoodika põhjal ja seetõttu võib selle
järeldus olla vaieldav. Analüüsis lähtuti tasu suuruse väljaselgitamisel sellest, et üks elamuühik
toob kaasa kahe täiskasvanud ja 1,5 lapse lisandumise ning laps tähendab vallale kohustust tagada
lasteaia- ja koolikoha olemasolu 14 aasta jooksul.
Arvestada tuleks siiski kõiki vallale laekuvaid tulusid ja valla kulusid ning nende seost arendusega,
samuti nende ajalist perspektiivi. Ei pruugi olla piisav, et tuluna arvestatakse üksnes füüsilise isiku
tulumaksu. Elamuarenduse tulemusel võivad suureneda ka muud kohaliku omavalitsuse tulud,
näiteks maamaks. Ka ei arvesta analüüsi mudel elamuühiku suurust ehk seda, kui suur võiks olla
arendusalale lisanduvate elanike arv. Arvestada tuleb ka seda, kas ja kui palju on vallal vabu kohti
lasteaedades ja koolides. Uute elanike lisandumisel ei pea vald alati tingimata hakkama ehitama
uusi lasteaedu või koole. Lasteaia- ja koolikohti vabaneb igal aastal, sest osa lapsi liigub lasteaiast
kooli ja osa lõpetab kooli.
3
Vallavolikogu 15. septembri 2022. aasta otsusele lisatud analüüsis oligi mainitud ka seda, et kui
planeeringualale elama asuvate inimeste teenindamiseks saab kasutada olemasolevat sotsiaalset
taristut, siis toob planeering vallale hoopis tulu, mistõttu oleks sotsiaalse taristu tasu nõudmine
põhjendamatu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]