Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine - Sotsiaalministeerium

Failid

137 04.10.2023 Ministri üldkäskkiri.asice3257 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 04.10.2023 nr 137 Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 23. augusti 2023. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister KINNITATUD Terviseministri 04.10.2023 käskkirjaga nr 137 “Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine” SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapp Funktsionaalne programm B1 Narva 2023 SISUKORD 1. PLANEERITAV FUNKTSIONAALSUS.......................................................................................... 3 1.1. HOONE ARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON ................................................................................. 3 1.2. PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR JA PINNAD ............................................................. 6 2. PLANEERITAVA HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM .................................................... 8 2.1. Soklikorrus ehk 0. korrus ................................................................................................ 8 2.1.1. Ladu, varustus ja hooldus ............................................................................................. 8 2.1.2. Personali riideruumid ..................................................................................................... 9 2.1.3. Toitlustusteenistus ......................................................................................................... 9 2.1.4. Jäätmekäitlus ja koristus ............................................................................................. 10 2.1.5. Pesumajandus ............................................................................................................. 11 2.1.6. Haiglaapteek ................................................................................................................ 11 2.2. I korrus ............................................................................................................................ 13 2.2.1. Ambulatoorne eriarstiabi.............................................................................................. 13 2.2.2. Diagnostika .................................................................................................................. 14 2.3. II korrus - kirurgia .......................................................................................................... 15 2.4. III korrus - kirurgia ......................................................................................................... 16 2.5. IV korrus ......................................................................................................................... 17 2.5.1. Sünnitusblokk .............................................................................................................. 17 2.5.2. Sünnitusabi ja günekoloogia ....................................................................................... 17 2.5.3. Lasteosakond .............................................................................................................. 18 2.6. Katusekorrus .................................................................................................................. 18 LISA: ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500..................................................................................... 19 2 1. Planeeritav funktsionaalsus 1.1. Hoone arhitektuurne kontseptsioon Narva Haigla uue palatikorpuse hoone on planeeritud kinnistule Haigla 5 uue aktiivravikorpuse esimese etapina. Ristkülikukujuline planeeritav ala piirneb lõunas Maslovi tänavaga, idas Haigla 5 hoonega, põhjas Haigla 7 ja Haigla 9 hoonetega ning läänes Kreenholmi tänavaga. Hoone avaneb lõunasse Maslovi tänava poole, kuhu on planeeritud ka vajalikud pääsud hoonesse. Keldrikorruse kaudu on hoone tunneliga ühendatud Haigla 5 hoone ja sealt edasi teiste haiglakompleksi hoonetega. Kreenholmi tänava poolne ala annab võimaluse maapealseks parkimisalaks hoone peasissepääsu vahetus läheduses. Perspektiivis on planeeritud samale kohale hoone järgmise etapi ehitus (joonis 1). Joonis 1. Uue palatikorpuse planeeritav asukoht Patsiendi- ja külastajate sissepääsu juurde on ettenähtud parkimiskohad puuetega inimeste autodele. Kiirabil (ja ka personalil) on ligipääs hoonele võimaldatud uue hoone ja Haigla 5 hoone vahelisel ala paikneva varusissepääsuga diagnostikablokki. Hoone tagumisel küljel asuv ala uue hoone ja Haigla 9 hoone vahel on planeeritud haigla teenindusalana. Laadimisala on viidud ehitise 0. korrusega samale tasandile, kaldteed 3 ehitatakse välja pidades silmas hoone perspektiivset kogumahtu. Ligipääs laadimisalale on Kreenholmi tänavalt ja väljasõit Haigla 5 ja Haigla 7/9 hoonete vaheliselt teelt Haigla tänavale. Hoone kavandamisell on eesmärgiks luua planeering, kus erinevad funktsioonid paiknevad loogiliselt. Tulevikus on vajaduse ilmnemisel osakondade ümberkorraldamine lihtne. Funktsioonide paiknemine peab tagama ka külastajatele ja personalile võimalikult selged ja kiired ühendusteed: - Haigla värav arendatakse välja B2 etapi raames Haigla 1 hoones kus paikneb ka EMO. Seetõttu saab oluliseks ühenduslüliks palatikorpuse toimimisel olema keldrikorruse tunnel. Seda kaudu saabuvad palatiblokki suunatud patsiendid EMOst (sh sünnitajad), plaanilised haiged, samuti ravi kestel diagnostikasse suunatud patsiendid. - Ainult eelregistreeritud patsientide (vastuvõtud, päevaravi ja diagnostika) toimub läbi Maslovi tänava poolse fuajee. Samuti palatiblokkides viibivate patisentide külastajate liikumine toimub läbi fuajees paikneva esimese liftibloki, mille kaudu on võimalik jõuda igal korrusel (väljaspool vajadusel lüüsiga eraldatavat palatiblokki) paiknevasse liftihalli. - Peamiselt voodil/raamil transporditavate patsientide ja personali liikumine toimub hoone kahes põhjapoolses liftiblokis, ühendades hoone 2-4 korruse palatiblokid neid teenindavate tugiteenustega ja tunneliga. - Lamavate patsientide evakueerimine on võimalik evakuatsioonilohisteid kasutades trepikodade kaudu (2 tk). Erinevate osakondade ruumid on ette nähtud modulaarsed ja mobiilsed, võimaldades kasutada ruume ka funktsioonide muutumisel. Sama moodi on ettenähtud ruumide tehnoloogiline valmidus multifunktsionaalseks kasutuseks (nt teine EMO hädaolukorras). Sarnane süsteem on ettenähtud ka palatiblokkide planeerimises. Modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust. Hoone kavandamisel on vaja lähtutakse universaalse disaini põhimõtetest. Hoone peab olema planeeringult multifunktsionaalne ning loodava keskkonna disain ja ülesehitus ilma kohandamise vajadusteta ligipääsetav, arusaadav ning kasutatav kõikidele nii suures ulatuses ning nii sõltumatul ja loomulikul viisil kui võimalik. Arvesse tuleb võtta puuetega inimeste vajadusi. Vastuvõturuumid ja palatid on standardsed ja seeläbi on nende kasutusala paindlikult muudetav. Projekteerijatele antakse ülesanne arendada ja luua lahendused, mis on koheselt ligipääsetavad ning kohandatavad ning sobivad sellest tulenevalt nii paljudele inimestele kui võimalik, sealhulgas erivajadustega inimestele. Kõik lahendused peavad olema igakülgselt läbimõeldud ning vastama mõistlikkuse piires 4 kasutajate eripäradele. Eesmärgiks on universaalsuse saavutamine nii suures ulatuses kui võimalik, vähendades sellega erilahenduste ning eriteenuste vajadust. Keskkond, kommunikatsioonivahendid ning teenused peavad olema lihtsad ning arusaadavad kõikidele kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele, kes kasutavad tehnilisi abivahendeid. Seetõttu on oluline, et universaalse disaini põhimõtetest lähtuvad lahendused oleks ühildatavad ka tehniliste abivahenditega. Hoone ruumikuju on planeeritud moel, mis võimaldab jätkata aktiivravikorpuse rajamise järgmisi etappe. Põhjapoolne osa on maapealsetel korrustel ühendatav hoonemahuga, keldrikorrusel on jätkuks tunnel ja perspektiivne suurem kaubaterminal. Hoonemahu siseselt on tunnel planeeritud eelkõige kaupade ja voodil patsientide liikumiseks (Haigla 5 suunal ei ole võimalik liikumisteede segunemist siiski vältida). Külastajate liikumisteeks on Maslovi tänava poolses osas ruumiplaneerimisel arvestatud maa-aluse tunneli ja maapealse galerii rajamisega kõikidel korrustel. 5 1.2. Planeeritav funktsionaalne struktuur ja pinnad Uude palatikorpusesse on planeeritud nelja funktsionaalse valdkonna pinnad ligi 7500 m² (tabel 1). Funktsioon Ruumide pind (m²) DIAGNOSTIKA JA RAVI 877 Diagnostika 516 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 290 Sünnitusplokk 70 PALATIOSAKOND 2473 Kirurgia (traumatoloogia-ortopeedia-uroloogia) 839 Kirurgia (ükdkirurgia) 848 Pediaatria 339 Sünnitusabi ja günekoloogia 447 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID 3270 Personali riietusruumid 222 Üldkasutatavad ruumid 3047 ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 833 Haigla köögiblokk 299 Haiglaapteek 150 Jäätmekäitlus 41 Ladu ja varustus 98 Tehnoruumid 113 Transpordiala 133 Kokku 7453 Tabel 1. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks Kokku on planeeritud 93 voodikohta, sh 11 intensiivravi kohta, 8 päevaravi kohta ning kolm 2- kohalist palatit perepalati funktsiooniga. Arvestatud on paindlikkuse põhimõttega ning kasutatakse ühtse voodifondi kontseptsiooni. Kohtade jaotus funktsionaalse struktuuri ja erialade lõikes on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Raviüksuste planeeritav struktuur ja voodikohad uues palatikorpuses Kliinik Palat 1- Palat 2- Palat Palat Kokku kohaline kohaline intensiivravi päevaravi 2. korrus Kirurgiakliinik 10 16 4 30 Kirurgia (traumatoloogia-ortopeedia-uroloogia) 10 16 4 30 3. korrus Kirurgiakliinik 10 14 4 6 34 Kirurgia (ükdkirurgia) 10 14 4 6 34 4. korrus Naistekliinik 6 18 3 2 29 Pediaatria 4 6 3 13 Sünnitusabi ja günekoloogia 2 12 2 16 Voodikohtade arv kokku 26 48 11 8 93 Üksuste paigutusel, omavaheliste seoste loomisel ja sisemisel tsoneerimisel on loodud haigla funktsionaalsetest vajadustest tulenev lahendus tagamaks maksimaalselt kiire ja tõhus arstiabi, ressursside säästlik kasutamine ning kaasaegsed ravi- ja töötingimused. Hoone on planeeritud viie korruseline (sh üks maa-alune korrus), lisaks tehnilised pinnad katusel. Uue palatikorpuse ruumivajadus on suurusjärgus ligi 7500 m² netopinda. Raviüksuste paiknemine hoone korruste lõikes on välja toodud tabelis 3. 6 Tabel 3. Planeeritavad pinnad hoone korruste lõikes Funktsioon Ruumide pind (m²) 0. korrus 1726 ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 833 Haigla köögiblokk 299 Haiglaapteek 150 Jäätmekäitlus 41 Ladu ja varustus 98 Tehnoruumid 113 Transpordiala 133 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID 893 Personali riietusruumid 222 Üldkasutatavad ruumid 670 1. korrus 1439 DIAGNOSTIKA JA RAVI 806 Diagnostika 516 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 290 ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 633 2. korrus Kirurgiakliinik 1431 PALATIOSAKOND 839 Kirurgia (traumatoloogia-ortopeedia-uroloogia) 839 ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 592 3. korrus Kirurgiakliinik 1430 PALATIOSAKOND 848 Kirurgia (ükdkirurgia) 848 ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 583 4. korrus Naistekliinik 1427 DIAGNOSTIKA JA RAVI 70 Sünnitusplokk 70 PALATIOSAKOND 787 Pediaatria 339 Sünnitusabi ja günekoloogia 447 ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 570 Kokku 7453 Vertikaaltransport toimub kolme liftibloki liftidega. Tehnoloogilistest vajadustest ja nakkuskontrolli nõutest tulenevalt on osal liftidest vajalik kasutamist piirata ja reguleerida nii kasutajate kui korrustel peatumise osas. 7 2. Planeeritava hoone funktsionaalne programm Peatükis on esitatud hoone funktsionaalne programm planeeritava hoone korruste ja üksuste põhifunktsioonide / ruumide lõikes. 2.1. Soklikorrus ehk 0. korrus Juurdepääsud: 1. tunnel, millega on tagatud ühendus teiste haiglakompleksi teiste hoonetega) (H5, H3, H1) 2. sisse- ja väljapääsud personalile trepikodade kaudu (2 tk väljapääsuga välialale hoone ida- ja lääneküljel) 3. 3 liftiblokki 6 liftiga (sh 4 teeninduslifti) - teenindusliftid on vertikaalselt hoonet läbivad 4. sõidukiga ligipääs läbi kaubaterminali transpordiala 0. korrusele planeeritud peamiselt tugiteenuste ruumid koos indikatiivsete pindaladega on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Üksuste jaotus ja pindala – 0. korrus Funktsioon Pind kokku (m²) ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 837 Haigla köögiblokk 299 Haiglaapteek 150 Jäätmekäitlus 41 Ladu ja varustus 98 Tehnoruumid 113 Transpordiala 133 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID 893 Personali riietusruumid 222 Üldkasutatavad ruumid 670 Lift (6) 62 Liikumistee 410 Liikumistee (tunnel Haigla 5) 158 Trepikoda (2) 41 Kokku 1726 2.1.1. Ladu, varustus ja hooldus Haiglasse saabuvate kaupade vastuvõtt, ladustamine, sisetranspordi korraldamine. Töökorraldus:  väljastpoolt tulevad kaubad ja materjalid ning seadmed võetakse vastu kas vahetult vastava üksuse lattu (nt köök) või transpordialale, kust nad suunatakse vastavasse lattu või kasutuskohale; 8  vajalik on veokite ettesõidu võimalus erinevatele tasapindadele (kaubad, jäätmed, surnute transport) ja tõstuki kasutamise võimalus (vastavad uste suurused);  kaupade ja materjalide sisetransport toimub kärude või rataskonteineritega (võimalusel toimub üleminek elektrilistele vahenditele). Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 5. Tabel 5. Ruumide jaotus ja pindala – ladu ja varustus Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Ladu ja varustus 5 98 Ladu (meditsiiniinventar) 20 1 20 Ladu (meditsiinitehnika) 20 1 20 Ladu (pesu) 20 1 20 Ladu (remont ja hooldus) 19 1 19 Ladu (vahendid) 19 1 19 2.1.2. Personali riideruumid Planeeritavas hoones hakkab tööle kuni 200 inimest. Personali ruumid on mõeldud riiete vahetamiseks, st igal töötajal on oma riidekapp. Lisaks on arvestatud ka tudengite, residentide jt riidekappidega (sh vähemalt 220 riidekappi). Meestel ja naistel on eraldi ruum, kummagi juures on 2 WC-d, vähemalt 6-kohaline duširuum ja 6-kohaline saun. Töötajate juurdepääs on võimalik hoonest väljast trepikodade kaudu või siis kasutades lifte. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 6. Tabel 6. Ruumide jaotus ja pindala – Personali riideruumid Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Personali riietusruumid 10 222 Duširuumid 16 2 33 Riidekappide ala (mehed ja naised) 77 2 153 Saun 10 2 21 WC 4 4 16 2.1.3. Toitlustusteenistus Köögiblokk hakkab toitlustama kogu haiglakompleksi (palatiosakonnad Haigla 1 ja Haigla 5 hoonetes):  toit valmistatakse põhiliselt kohapeal toorainetest ning poolfabrikaatidest; 9  köögiblokis toimub toidu väljastamine individuaalsetes termokandikutes toimetamine palatiosakondadesse (hoone siseselt liftiga, Haigla 1 ja 5 hoonesse tunneli kaudu);  kasutatud nõud pestakse tsentraalselt köögibloki nõudepesus;  köögiblokk toitlustab ka personali (sh toidu valmistamine Haigla 5 personali söökla tarbeks);  vajalik on mugav transpordiühendus toiduainete sissetoomiseks ja jäätmete väljaviimiseks. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 7. Tabel 7. Ruumide jaotus ja pindala – Toitlustamine Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Kauba vastuvõtt 11 1 11 Ladu 11 4 44 Toidu ettevalmistus 15 1 15 Köögiviljaruum 9 1 9 Köök 45 2 90 Nõudepesu 15 2 30 Toidu serveerimine 11 2 22 Toidu väljastus 11 2 22 Juhataja 11 1 11 Personal 15 1 15 WC 3 2 6 Dušš 3 2 6 Riietusruum 9 2 18 Kokku 23 299 2.1.4. Jäätmekäitlus ja koristus Kõik jäätmed koondatakse ühte jäätmekäitluspunkti, kus transporditakse edasi vastavalt jäätmekäitluse nõuetele. Tekkivad jäätmed liigitatakse vastavalt jäätmeseadusele ja haigla jäätmekäitluskorrale. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:  jäätmed tuleb sorteerida ja koguda tekkekohal eraldi;  jäätmeid tuleb käidelda vastavalt haigla jäätmekäitluse korrale;  meditsiinilisi jäätmeid tuleb käidelda vastavalt haigla meditsiiniliste jäätmete erikäitlemise juhendile;  kõlbmatuid ravimeid käidelda vastavalt haigla kõlbmatute ravimite käitlemise juhendile. Segaolmejäätmetest eraldi on vaja koguda ohtlikud jäätmed, taaskasutatavad jäätmed, pakendijäätmed ja diskreetne paber. Ohtlikest jäätmetest kogutakse eraldi erikäitlemist vajavad meditsiinilised jäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ja kõlbmatud elavhõbedalambid ning kasutatud akud ja patareid. Selleks planeeritakse ja sisustatakse eraldi ruumid. 10 Ühendused ja liikumisteed:  jäätmed kogumise ja liikumise teekond peab olema planeeritud nii, et välditaks palatitest ja üldkasutatavatest ruumidest läbiminekut;  ruumide koristus ja pesemine toimub spetsiaalvarustusega ja koristusmasinatega;  koristusmasinate hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine on ette nähtud koristuskeskustes;  jäätmekäitluse ruumide asukoha valik on soovitavalt liftisõlme ja hoone transporditerminali lähedal hoone 0. korrusel, kuhu on hea juurdepääs vastava transpordivahendiga. 2.1.5. Pesumajandus Puhas pesu koondatakse eraldi ruumi ja jaotatakse vastavalt vajadusele palatiosakondadesse, kus on olemas väiksemad vahelaod. Must pesu tuuakse palatiosakondade vahelaost eraldi ruumi. Pesupesemise teenus ostetakse sisse. 2.1.6. Haiglaapteek Apteek planeeritakse infusioonlahuste valmistamise õigusega (juhul kui lahustuskeskuse funktsioon säilib). Apteegis toimub steriilsete lahuste valmistamine, ravimite valmistamine ja jaendamine. Tabel 8. Ruumide jaotus ja pindala – Haiglaapteek Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Apteek 14 150 Kauba vastuvõtt 8 1 8 Kauba väljastamine 8 1 8 Ladu 13 2 26 Lahustuskeskus 30 1 30 Personal 10 1 10 Ravimite komplekteerimine 15 1 15 Ravimite valmistamine 15 2 30 Vahendite pesu 10 1 10 WC 3 3 9 WC + Dušš 5 1 5 Töökorraldus:  apteegi kaudu varustatakse haigla osakondi medikamentide, sidematerjalide, ühekordsete süsteemide, põetusvahendite, instrumentide jms;  apteegis jaotatakse ravimid ja väljastatakse osakonda päevase kogusena, ekspeditsiooni eest vastutab apteek. Funktsionaalne planeering: 11 Apteegil peab olema hea ühendus transporditerminaliga kaupade sissetoomiseks ja palatiosakondadega, kuhu saadetakse peamine osa ravimitest. Apteegis on järgmised tehnoloogilised funktsioonid:  assisteerimine, ravimite valmistamine, pakendamine, kontrollimine;  pudelite ja töövahendite pesemine, haiglast toodud jm ravimtaara ning töövahendite desinfitseerimine ja pesemine, kuivatamine ja säilitamine;  kaupade vastuvõtt ja säilitamine, üldladu ravimite hoidmiseks; ühekordsete süsteemide ladu, tuleohtlike ainete hoiuruum. 12 2.2. I korrus Kuna haigla värav arendatakse välja B2 etapi raames Haigla 1 hoones, siis esimesele korrusele on mõeldud nn väike tervishoiuteenuste värav ainult planeeritava hoone teenindamiseks. Läbi Maslovi tänava poolse fuajee registratuuri liiguvad:  uuringutele suunatud patsiendid EMO-st ja muu ravi kestel diagnostikasse suunatud patsiendid haiglakompleksi teistest hoonetest (keldrikorruse tunneli kaudu ja liftiga);  eelregistreeritud patsientide (ambulatoorsed vastuvõtud, päevaravi ja diagnostika) palatiblokkides viibivate patisentide külastajad hoone sissepääsust (üleriiete jaoks on planeeritud garderoob). Üksuste jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 9. Tabel 9. Üksuste jaotus ja pindala – I korrus Funktsioon Pind kokku (m²) DIAGNOSTIKA JA RAVI 806 Diagnostika 516 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 290 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID 633 Fuajee 124 Garderoob 15 Registratuur 17 Kokku 1439 2.2.1. Ambulatoorne eriarstiabi Üksuses toimub haigete ambulatoorne eriarsti vastuvõtt, diagnoosimine ja ravi. Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ruumide juurde kuuluvad protseduuride toad ja muud erialateenuse osutamiseks vajalikud kabinetid. Kokku on planeeritud 8 vastuvõtukabinetti ja protseduuride ruumi ning 2 analüüside võtmise ruumi. Analüüsid liiguvad tunneli kaudu liikuma Haigla 1 ja/või Haigla 3 asuvasse laborisse. Ruumid on ristkasutuses. Vastuvõtte korraldavad eelkõige uues hoones töötavate üksuste eriarstid (kirurgia). Valdav osa ambulatoorseid vastuvõtte jätkub Haigla 1 hoones. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 10. 13 Tabel 10. Ruumide jaotus ja pindala – Ambulatoorne eriarstiabi Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 16 290 Analüüsid (proovid, muud) 20 1 20 Analüüsid (verevõtt) 20 1 20 Protsedurid (kirurgia) 25 1 25 Protseduurid (kardioloogia, hindamine) 24 1 24 Protseduurid (traumat.) 25 1 25 Protseduurid (uroloogia) 25 1 25 Vastuvõtukabinet 25 4 98 Personali puhkeruum 20 1 20 Ladu (ravimid, automaatsüstlad) 10 1 10 Ladu 9 1 9 Inva WC 7 1 7 WC 3 2 7 2.2.2. Diagnostika Üksuses toimub funktsionaaldiagnostiliste, endoskoopiliste ja radioloogiliste uuringute tegemine. Aparatuuriga ruumid peavad vastama tootja nõudmistele ja teistele õigusaktidele. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 11. Tabel 11. Ruumide jaotus ja pindala - Diagnostika Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Diagnostika 21 516 Angiograafia 70 1 70 Bronhoskoopia 25 1 25 EHHO kabinet 17 1 17 Gastroskoopia 25 1 25 Kolonoskoopia 25 1 25 Kompuuter 66 1 66 Magnettomograafia 63 1 63 Protseduuriruum 25 1 25 Radioloogiline diagnostika 21 1 21 Röntgen 51 1 51 Ultraheli diagnostika 17 2 34 Personali puhkeruum 25 1 25 Radioloogide tööruumid 18 1 18 Tehnikute ruumid 14 1 14 IT 9 1 9 Koristus 8 1 8 Ladu 9 1 9 Inva WC 6 1 6 WC 3 2 5 Diagnostikaüksusesse toimub haiglakompleksi teistest hoonetest liikumine läbi tunneli, teepikkus Haigla 1 hoonest on u 150 m. Tulenevalt EMO asukohast Haigla 1 hoones ja ka ambulatoorsete vastuvõttude jätkumisest Haigla 1 hoones, on osa diagnostilisi tegevusi mõlemas hoones. Eriti Haigla 1 rekonstrueerimistööde elluviimise ajal (kuid ka edaspidi) teenindab uue korpuse diagnostikaüksus kogu haiglakompleksi. 14 2.3. II korrus - kirurgia Hoone teisele korrusele on planeeritud kirurgiakliiniku traumatoloogia-ortopeedia-uroloogia osakondade ruumid, kus toimub haigete põetus ja ravi kirurgiliste haiguste erialadel. Palatites on kokku 30 voodikohta, sealhulgas I astme intensiivjälgimisega 4 voodit. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 12. Tabel 12. Ruumide jaotus ja pindala – kirurgia (traumatoloogia-ortopeedia-uroloogia) Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) PALATIOSAKOND 49 839 Kirurgia (traumatoloogia-ortopeedia-uroloogia) 49 839 Palat 1k 20 10 202 Palat 2k 28 8 221 Intensiivravi 50 1 50 Inva WC 6 1 6 Õe ruum (int.) 18 1 18 Kipsituba 16 1 16 Protseduurid 21 1 21 Protseduurid (must) 21 1 21 Protseduurid (puhas) 21 1 21 Sanitaarruum (patsientide pesu) 21 1 21 Arstide ruum 20 1 20 Osakonnajuh. 13 1 13 Valvearst 13 1 13 Vanemarst 15 1 15 Vanemõde 13 1 13 Õdede ruum 21 1 21 Õepost 22 2 43 IT 5 1 5 Koristus 8 1 8 Ladu (must pesu) 8 1 8 Ladu (puhas pesu) 8 1 8 Ladu (ravimid) 8 1 8 Ladu (tarvikud) 8 1 8 Toit 9 1 9 Kaitsevahendid 8 2 16 Lüüsiala 7 1 7 Patseientide puhkeala 18 1 18 WC 3 4 11 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID 592 Lift 6 62 Liftihall 77 Liikumistee 412 Trepikoda 2 41 Kokku 1431 15 2.4. III korrus - kirurgia Hoone kolmandale korrusele on planeeritud kirurgiakliiniku üldkirurgia osakond, kus toimub haigete põetus ja ravi kirurgiliste haiguste erialadel. Palatites on kokku 34 voodikohta, sealhulgas I astme intensiivjälgimisega 4 voodit. Sealhulgas 6 päevakirurgia voodit ( 2 LOR, kirurgia ja trauma). Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 13. Tabel 13. Ruumide jaotus ja pindala – kirurgia (üldkirurgia) Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) PALATIOSAKOND 51 848 Kirurgia (üldkirurgia) 51 848 Palat 1k 20 10 199 Palat 2k 27 7 192 Intensiivravi 48 1 48 Inva WC (int.) 6 1 6 Õde (int.) 20 1 20 Päevakirurgia 37 1 37 Riidehoid (päevaravi) 8 1 8 Protseduurid (must) 21 1 21 Protseduurid (puhas) 21 1 21 Sanitaarruum (patsientide pesu) 21 1 21 Arstide ruum 21 1 21 Osakonnajuhataja 13 1 13 Seminar 24 1 24 Valvearst 12 1 12 Vanemarst 15 1 15 Õdede ruum 21 1 21 Õepost 22 2 43 IT 5 1 5 Koristus 8 1 8 Ladu 6 2 13 Ladu (must pesu) 8 1 8 Ladu (puhas pesu) 8 1 8 Ladu (ravimid) 8 1 8 Ladu (tarvikud) 8 1 8 Toit 9 1 9 Inva WC 7 1 7 Kaitsevahendid 8 2 16 Lüüsiala 7 1 7 Patsientide puhkeala 18 1 18 WC 3 4 11 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID 583 Lift 6 62 Liftihall 77 Liikumistee 403 Trepikoda 2 41 Kokku 1430 16 2.5. IV korrus Hoone neljandale korrusele on planeeritud naistekliiniku sünnitusosakonna, günekoloogiaosakonna ja lasteosakonna ruumid. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 14. Tabel 14. Üksuste jaotus ja pindala – IV korrus Funktsioon Pind kokku (m²) DIAGNOSTIKA JA RAVI 70 Sünnitusplokk 70 PALATIOSAKOND 787 Pediaatria 339 Sünnitusabi ja günekoloogia 447 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID 570 Kokku 1427 2.5.1. Sünnitusblokk Osakond osutab sünnitusabi keskhaigla teenuste mahus. Funktsionaalne planeering:  sünnitusblokk on funktsionaalselt ühendatud sünnitusosakonnaga;;  erakorralise keisrilõike läbiviimise võimekus on olemas kohapealses operatsioonitoas;  sünnitustoad peavad paiknema omaette tsoonis hea ühendusega operatsioonitoa ja sünnitusjärgse palatisektsiooniga. Ämmaemanda postist peab olema kogu töötsoon jälgitav. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 15. Tabel 15. Ruumide jaotus ja pindala - Sünnitusblokk Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Sünnitusplokk 3 70 Operatsioonituba 30 1 30 Sünnitustuba 20 2 40 2.5.2. Sünnitusabi ja günekoloogia Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi günekoloogiliste haiguste erialadel ning sünnitusabi. Üksuses on kokku 16 voodikohta, sealhulgas 3 perepalatika kasutatavat palatit ja 2 päevaravi kohta. Intensiivravi kohad on jagatud lasteosakonnaga. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 16. 17 Tabel 16. Ruumide jaotus ja pindalad - Sünnitusabi ja günekoloogia Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Sünnitusabi ja günekoloogia 27 447 Palat 1k naiste 20 2 39 Palat 2k naiste 26 3 77 Palat 2k pere 26 3 77 Garderoob (päevaravi) 11 1 11 Gün läbivaatus 20 1 20 Inva WC (päevaravi) 6 1 6 Protseduurid 20 1 20 Päevaravi palat 12 2 24 UH diagnostika 15 2 30 Sanitaarruum (patsientide pesu) 20 1 20 Arstid 17 1 17 Seminar 20 1 20 Valvearst 10 1 10 Vanemämmaemand 15 1 15 Õdede ruum 16 1 16 Ämmaemandad 14 1 14 Ämmaemandapost 15 1 15 Toit 9 1 9 WC 4 2 7 2.5.3. Lasteosakond Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi pediaatrilistel erialadel. Lasteosakonnas on 10 tavapalatit ning 2 intensiivravi kohta, kokku 12 kohta. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 17. Tabel 17. Ruumide jaotus ja pindalad - Pediaatria Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Pediaatria 23 339 Palat 1k 21 4 85 Palat 2k 27 3 82 Intensiivravi 36 1 36 Inva WC (int) 6 1 6 Sanitaarruum (patsientide pesu) 20 1 20 Õepost 15 1 15 IT 5 1 5 Koristus 8 1 8 Ladu (must pesu) 8 1 8 Ladu (puhas pesu) 8 1 8 Ladu (ravimid) 8 1 8 Ladu (tarvikud) 8 1 8 Kaitsevahendid 7 2 14 Lüüsiala 9 1 9 Puhkeala (patsiendid) 22 1 22 WC 3 2 5 2.6. Katusekorrus Katusekorrus on planeeritud hoone tehniliseks korruseks, st et tervishoiuteenuseid korrusele planeeritud ei ole. Korrusele on planeeritud helikopteri maandumisplats (sh ligipääs 18 osakonnasiseste liftidega), liftišahtide hooldus ning võimalikult suures ulatuses päikesepaneelid. Sõltuvalt projekteerimisel täpsustuvast lahendusest võimalik et ka osa tehnosüsteeme. Lisa: arhitektuurne plaanilahendus 1:500 19 KINNITATUD Terviseministri 04.10.2023 käskkirjaga nr 137 “Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine” SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapp Funktsionaalne programm B2 Narva 2023 SISUKORD 1. PLANEERITAV FUNKTSIONAALSUS.......................................................................................... 3 1.1. HOONE REKONSTRUEERIMISE KONTSEPTSIOON .......................................................................... 3 1.2. PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR JA PINNAD ............................................................. 7 2. REKONSTRUEERITAVA HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM ..................................... 10 2.1. Soklikorrus ehk 0. korrus .............................................................................................. 10 2.1.1. Jäätmekäitlus ja koristus ............................................................................................. 11 2.1.2. Pesumajandus ............................................................................................................. 11 2.1.3. Personali riietusruumid ................................................................................................ 11 2.1.4. Labor............................................................................................................................ 11 2.2. I korrus ............................................................................................................................ 12 2.2.1. Tervisekeskus .............................................................................................................. 13 2.2.2. Diagnostika .................................................................................................................. 14 2.3. II korrus ........................................................................................................................... 14 2.3.1. Ambulatoorne eriarstiabi.............................................................................................. 14 2.4. III korrus .......................................................................................................................... 17 2.4.1. Ambulatoorne eriarstiabi.............................................................................................. 17 2.5. IV korrus - sisehaigused ............................................................................................... 17 2.6. V korrus - sisehaigused ................................................................................................ 18 2.7. VI korrus ......................................................................................................................... 18 2.7.1. Taastusravi .................................................................................................................. 18 2.8. Katusekorrus .................................................................................................................. 19 2.9. Õendushoolduskorpus ................................................................................................. 19 LISA: ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500..................................................................................... 19 2 1. Planeeritav funktsionaalsus 1.1. Hoone rekonstrueerimise kontseptsioon Haigla 1 hoone tervikuna rekonstrueeritakse energiasäästlikuks, hoone amortiseerunud ja hetkel kasutusest väljas olevad pinnad võetakse kasutusse ning integreeritud tervise- ja heaolukeskuse funktsionaalsuse saavutamiseks rajatakse juurdeehitusena uus fuajee- registratuur. Hoones on integreeritud nii aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenused kui ka erinevad sotsiaalteenused. Hoone koosneb kolmest korpusest:  6-korruseline ravihoone;  3-korruseline keskmine hooneosa;  3-korruseline 2013. aastal rajatud juurdeehitus. Kõigil kolmel hooneosal on lisaks keldrikorrus, mille kaudu on kõik hooneosad ühendatud omavahel ja tunneli kaudu ka haiglakompleksi teiste hoonetega (Haigla 3 ja Haigla 5). Ravihoone ja keskmine hooneosa on ühendatud ruumimahuga ka 1-3 korrusel. Hoonesse on hetkel koondatud suur osa SA Narva Haigla aktiivravist, sh EMO, operatsiooniplokk, intensiivraviosakond, sünnitusplokk, palatiosakonnad (kirurgia- ja naistekliinik), erinevad ambulatoorsed vastuvõtud jms. Juurdeehituses on õendushooldusosakond. 6- korruseline ravihoone on algupäraselt ehitatud järgneva arhitektuurse loogikaga:  pikisuunaliselt on 11 konstruktiivset kandvate seintega sektsiooni (mida on ruumisektsioonide vahel võimalik osaliselt avada);  ristsuunaliselt on jaotus järgnev: ruumisektsioon (loomulik valgus) – liikumistee - keskne ruumisektsioon – liikumistee - ruumisektsioon (loomulik valgus). Loomuliku valgusega ruumisektsioonide pindala on u 27 m²;  kaks liikumisteed ulatuvad pikisuunaliselt hoone ühest otsast teise ja lõpevad rõdudega;  kesksektsioonis paiknevad kolm trepikoridori ja 11 lifti ning nende teenindamiseks tarvilikud ristsuunalised liikumisteed-hallid (2 väiksemat hoone otstes ja suurem keskel);  loomuliku valgusega ruumisektsioonis paiknevad palatid, vastuvõtu ja protseduuride ruumid;  kesksektsioonis paiknevad üldjuhul üldkasutatavad ja tugiteenuste funktsioonidega ruumid ning tehnosüsteemide püstakud (vesi- ja kanalisatsioon, ventilatsioon, elekter). 3 Aastate jooksul ellu viidud ümberehitustööde tulemusel on algselt loogikat osaliselt muudetud. Rajatud on suletud sektsioone poole korruse lõikes (nt 1. korruse EMO ja 6. korruse hemodialüüs) või neljandiku korrusepinna ulatuses (nt 2. korruse onkoloogiakeskus, 3. korruse endoskoopiakeskus ja planeeritav 2023. aastal valmiv isolaatorite blokk) või siis muul moel hõlmatud pinda mittestandardse ruumilahendusega (nt 1.korruse kompuuter). Hooneosa suurimaks kitsaskohaks ravitegevuse korraldamiseks kaasaegsel moel on vee- ja kanalisatsiooniühenduse puudumine loomuliku valgusega ruumisektsioonides (st palatites ja protseduuriruumides puutuvad tualettruumid ja pesemisvõimalused). Samuti teiste eriosade mitterahuldav seisukord või puudumine, vähese loomuliku valgusega liikumisteed ning kesksektsioonide tehnosüsteemide püstakutega liigendatud planeering. Hoones puudub füüsiline ja visuaalne avarus, mida võimendab juba esmamulje sisenemisel kokkusurutud pinnaga fuajee kaudu ning kogu hoone registratuuri paiknemine kitsas koridoris. Piisavat avarust ei ole olemasolevas hoonemahus võimalik luua. Seega on hoone rekonstrueerimise raames vaja ehitustöid planeerida ja ellu viia nelja olulise vaatenurga alt:  energiatõhususe parandamiseks tarvilikud tööd (hoone kasutuskulude ja keskkonnajälje vähendamiseks);  tehnosüsteemide kaasajastamine ja ümberpaigutamine/ lisapüstakute rajamine (kaasaegsete ravivõimaluste loomiseks palatites, protseduuride- ja vastuvõturuumides);  uued sisearhitektuursed lahendused paindlikuma ruumiplaneeringu võimaldamiseks ja valguse toomiseks hoone siseosasse (avades mittekandvad seinad võimalikult suures ulatuses ja kasutades nt mattklaasi);  hoone uue sissepääsuala rajamine juurdeehitusena (tegemaks võimalikuks integreeritud tervise- ja heaoluteenuste keskuse kontseptsiooni rakendamise, seda mh kasutajate arvu kasvu valguses). Lisaks tuleb tööde sisu ja järjekorra kavandamisel arvestada jätkuva ravitegevusega hoones, kuigi uue haiglakorpuse (B1) rajamise järgselt on võimalik osa hoones toimuvaid tegevusi rekonstrueerimistööde ajaks paigutada ümber uude korpusesse (kirurgia- ja naistekliiniku palatiosakonnad) ja ambulatoorsed vastuvõtud viia ajutiselt muule pinnale (nt Vestervalli 15). EMO, intensiivravi ja operatsioonibloki täies mahus ümberpaigutamine rekonstrueerimistööde ajaks ei ole aga võimalik, seetõttu tuleb tööd ellu viia mitmes järgus ja ajaperiood on eeldatavalt pikem kui tavapäraselt. Energiatõhususe parandamiseks vajalike tööde mahtu kuuluvad hooneosa energiaauditi soovitusel vähemalt järgnevad (ravitegevust mõjutavad) tegevused: 4  välisseinte, katuse ja sokli soojustamine ning akende vahetus;  kütte, ventilatsiooni ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine (sh on vaja rajada vähemalt 12 täies- või osalises mahus vertikaalselt hoonet läbivat vee- ja kanalisatsioonisüsteemi püstakut palatite, ravi- ja protseduuri ruumide tarbeks);  olemasolevad valgustite asendamine LED valgustitega ja hoone katusele päikesepaneelide paigaldamine. Lisaks on kaasaegsete ravitingimuste tagamiseks tarvilik palatid jm raviruumid varustada vajalike erisüsteemidega (sh arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetus, patsient–personal signalisatsioonisüsteemid, meditsiinigaasid jms). Muud tarvilikud ehitustööd planeeritakse täpsemalt hoone projekteerimise järgnevates etappides. 3-korruseline keskmine hooneosa koosneb põhiplaanilt keskse liikumistee ümber paiknevast põhja ja lõunapoolsest hoonemahust. Hooneosa on ühendatud juurdeehitusega 1. korrusel ja keldrikorrusel. 2. korrusel paikneb haigla operatsiooniblokk, 3. korrusel intensiivravi ruumid ja tehnosüsteemid, keldrikorrusel mikrobioloogia labor, garderoobid ja tehnoruumid. 1. korrus on kasutusest väljas, v.a. ravihoonet juurdeehitusega ühendav liikumistee. Kasutusest väljas pind on sobivaim tervisekeskuse ruumidele. Hooneosas tervikuna on vajalikud ravihoonega sarnased tööd energiatõhususe saavutamiseks. Funktsionaalsuse muutusega kaasnevad peamised ümberkorraldused ja vastavad rekonstrueerimistööd toimuvad ainult 1. korrusel. 3-korruseline juurdeehitus on valminud 2013. aasta tagasi ning on kaasaegse ravihoone planeeringuga. Õendushooldusosakonna kasutuses olevas hooneosas kuulub rekonstrueerimistööde mahtu ainult energiasäästumeetmete rakendamine (välisseinte täiendav soojustamine, uute 3-kordse paketiga akende, LED valgustite ja päikesepaneelide paigaldus). Hooneosa funktsionaalsuses ja töökorralduses muutusi ei kavandata. Ravihoone ja keskmise hooneosa vaheline põhjapoolne Haigla tänavale avatud vaheala on sobivaim asukoht uue piisava suuruse ja funktsionaalsusega peasisspääsu rajamiseks, kuhu on planeeritud esmakontakt ja koondatud muud vajalikud teenused - uus registratuur, garderoob, sobivad toetavad lisateenused (apteek, invatarvete rent jms). Vajalik on fuajee pinna tõstmine (võrreldes tänava tasapinnaga) ja avatud õhuruumi planeerimine kuni 3-korruselise keskosa katuse tasapinnani. Tarvilik on võimalikult suur loomuliku valguse ligipääs fuajeesse, mis võimaldama säilitada olemasolevaid ja planeerida fuajeesse avanevate akendega vastuvõtukabinette. 5 Erinevate osakondade ruumid on ette nähtud rekonstrueerida moel, võimaldab kasutada ruume ka funktsioonide muutumisel ja loodud on võimalused ruumide tehnoloogiline valmidus multifunktsionaalseks kasutuseks (nt inva wc ja eriosade ühenduste olemasolu kõikides ravihoone 2-6 korruse palati ja vastuvõturuumides). Olemasolevates ruumitingimustes võimalikult modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust. Rekonstrueerimistööde kavandamisel on vaja lähtuda universaalse disaini põhimõtetest. Hoone tuleb rekonstrueerida planeeringult multifunktsionaalseks ning loodava keskkonna disain ja ülesehitus peab olema ilma kohandamise vajadusteta ligipääsetav, arusaadav ning kasutatav kõikidele nii suures ulatuses ning nii sõltumatul ja loomulikul viisil kui võimalik. Arvesse tuleb võtta puuetega inimeste vajadusi. Vastuvõturuumid ja palatid peavad olema võimalikult standardsed ja seeläbi on nende kasutusala paindlikult muudetav. Projekteerijatele antakse ülesanne arendada ja luua lahendused, mis on koheselt ligipääsetavad ning kohandatavad ning sobivad sellest tulenevalt nii paljudele inimestele kui võimalik, sealhulgas erivajadustega inimestele. Kõik lahendused peavad olema igakülgselt läbimõeldud ning vastama mõistlikkuse piires kasutajate eripäradele. Eesmärgiks on universaalsuse saavutamine nii suures ulatuses kui olemasoleva hoone rekonstrueerimisel on võimalik, vähendades sellega erilahenduste ning eriteenuste vajadust. Keskkond, kommunikatsioonivahendid ning teenused peavad olema lihtsad ning arusaadavad kõikidele kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele, kes kasutavad tehnilisi abivahendeid. Seetõttu on oluline, et universaalse disaini põhimõtetest lähtuvad lahendused oleks ühildatavad ka tehniliste abivahenditega. Parkimine on korraldatud haiglakompleksi kinnistu ja ümbruskonna olemasolevates parklates ja tänavaruumis. 6 1.2. Planeeritav funktsionaalne struktuur ja pinnad Rekonstrueerimise järgselt Haigla 1 hoones planeeritud funktsionaalsed valdkonnad ja pinnad on esitatud tabelis 1. Olulisel määral muutuvad funktsioonid on tähistatud värvikoodiga (punane):  Suurimaks muutuseks on esmatasandi tervisekeskuse ruumide rajamine ja uue sissepääsu ehk haigla värava rajamine hoone põhjaküljele ning nendest lähtuv liikumisteede muutus.  Oluliste muutustena on planeeritud eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude ja taastusravi ruumide ümberkorraldus ja palatikorruste kohandamine haigete raviks (sisekliinikule) võimalikult kaasaegsetes tingimustes.  Väiksemad ümberkorraldused toimuvad seoses diagnostikaruumide rajamisega tervisekeskusega parema integreerituse saavutamiseks ning koristuskeskuse rajamisega keldrikorrusel.  Hoones olemasolevad üksused – EMO, operatsiooniblokk, intensiivravi, diagnostika, onkoloogia ja hematoloogia, endoskoopiakeskus ja hemodialüüs – on mõjutatud ainult energiatõhususe saavutamiseks vajalikest töödest, korruseid läbivate tehnosüsteemide rajamisest ja kaasnevatest vajalikest siseviimistlustöödest põhimõttel – nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik. Nimetatud üksustes funktsionaalseid muutusi ei toimu.  2013. a. valminu iseseiseva statsionaarne õendusabi hooneosa kuulub rekonstrueerimistööde mahtu ainult energiasäästumeetmete rakendamiseks vajalikus mahus. Tabel 1. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks Funktsioon Ruumide pind (m²) DIAGNOSTIKA JA RAVI 6097 Diagnostika 27 Diagnostika (olemasolev) 259 Erakorraline meditsiin (olemasolev) 943 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 1835 Laboratoorium (olemasolev) 157 Operatsiooniblokk (olemasolev) 993 Päevaravi (ensoskoopia) (olemasolev) 248 Päevaravi (hemodialüüs) (olemasolev) 513 Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) (olemasolev) 261 Taastusravi 861 PALATIOSAKOND 6394 Intensiivravi (olemasolev) 321 Intensiivravi (rekonstrueeritakse 2023) 291 Iseseisev statsionaarne õendusabi (olemasolev) 3035 Sisehaigused 2747 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 2030 Personali riietusruumid (olemasolev) 327 Üldkasutatavad ruumid 1703 ABITEENISTUS JA VARUSTUS 1851 7 Jäätmekäitlus (olemasolev) 90 Koristuskeskus 85 Ladu ja varustus (olemasolev) 180 Pesundus (olemasolev) 141 Tehnoruumid 1355 MUU 671 Esmatasandi tervisekeksus 671 Kokku 17 043 Hoone korruselisus ei muutu. Pinnad on seitsmel korrusel (sh üks maa-alune korrus), lisaks tehnilised pinnad katusekorrusel. Tulenevalt fuajee rajamisest ja rõdude kinni ehitamisest suureneb hoone netopind u 400 m² võrra u 17 000 m²-ni. Rekonstrueerimise järgselt on hoones planeeritud kokku 74 sisekliiniku voodikohta (sh 12 intensiivravi kohta), lisaks 14 olemasolevat intensiivravi voodikohta anestesioloogia ja intensiivravi ning EMO kliinikus ning 85 voodikohta õendushoolduskorpuses. Sisekliiniku voodifondis on arvestatud paindlikkuse põhimõttega, kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni. Kohtade jaotus haigla funktsionaalse struktuuri ja erialade lõikes on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Narva Haigla raviüksuste planeeritav struktuur ja voodikohad uues palatikorpuses Kliinik Palat 2-kohaline Palat intensiivravi Kokku Anestesioloogia ja intensiiviravi ning EMO kliinik 14 14 Sisekliinik 62 12 74 Õendushoolduse osakond Kohtade arv kokku 62 20 88 Üksuste paigutusel, omavaheliste seoste loomisel ja sisemisel tsoneerimisel tuleb arvestada olemasoleva hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest tulenevate piirangutega. Lisaks tuleb arvestada tänaste probleemkohtadega ja vastavalt hoone võimalustele luua haigla funktsionaalne lahendus, mis tagab maksimaalselt kiire ja tõhusa arstiabi, ressursside säästliku kasutamise ning kaasaegsed ravi- ja töötingimused. Planeeritud raviüksuste paiknemine horisontaalsete kihtidena on esitatud tabelis 3. Tabel 3. Planeeritavad pinnad Funktsioon Ruumide pind (m²) 0. korrus 2218 ABITEENISTUS JA VARUSTUS 1103 Jäätmekäitlus 90 Koristuskeskus 85 Ladu ja varustus 180 Pesundus 141 Tehnoruumid 606 DIAGNOSTIKA JA RAVI 157 Laboratoorium 157 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 959 Personali riietusruumid 327 Üldkasutatavad ruumid 632 8 1. korrus 2854 DIAGNOSTIKA JA RAVI 1229 Diagnostika 27 Diagnostika (olemasolev) 259 Erakorraline meditsiin 943 MUU 671 Esmatasandi tervisekeksus 671 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 954 2. korrus 2471 DIAGNOSTIKA JA RAVI 2354 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 1101 Operatsiooniblokk 993 Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) 261 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 117 3. korrus 2343 ABITEENISTUS JA VARUSTUS 748 Tehnoruumid 748 DIAGNOSTIKA JA RAVI 983 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 735 Päevaravi (ensoskoopia) 248 PALATIOSAKOND 612 Intensiivravi 321 Intensiivravi (rekonstrueeritakse 2023) 291 4. korrus 1376 PALATIOSAKOND 1376 Sisehaigused 1376 5. korrus 1371 PALATIOSAKOND 1371 Sisehaigused 1371 6. korrus 1374 DIAGNOSTIKA JA RAVI 1374 Päevaravi (hemodialüüs) 513 Taastusravi 861 Hooneosa 3035 PALATIOSAKOND 3035 Iseseisev statsionaarne õendusabi 3035 Kokku 17 043 Järgnevas peatükis on esitatud rekonstrueeritava hoone funktsionaalne programm korruste ja üksuste põhifunktsioonide lõikes. 9 2. Rekonstrueeritava hoone funktsionaalne programm Peatükis on esitatud hoone funktsionaalne programm planeeritava hoone korruste ja üksuste põhifunktsioonide lõikes. 2.1. Soklikorrus ehk 0. korrus Juurdepääsud: 1. tunnel, millega on tagatud ühendus teiste haiglakompleksi teiste hoonetega (H5, H3, B1 uus korpus) 2. sisse- ja väljapääsud siseste ja väliste trepikodade kaudu 3. 8 liftiga - teenindusliftid on vertikaalselt hoonet läbivad Korrus säilib suures osas olemasolevas funktsionaalsuses, vajalikud ruumid kaasajastatakse. Uued ruumid on planeeritud koristuskeskusele. Tehniliste võimaluste olemasolul on vajalik laiendada tunneli väljapääsu hoonest ja hoonesisese telje liikumistee laiust. Ruumid koos indikatiivsete pindaladega on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Üksuste jaotus ja pindala – 0. korrus Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Jäätmekäitlus 1 90 Koristuskeskus 3 85 Koristuskeskus 43 2 85 Laboratoorium 2 157 Mikrobioloogia labor (olemasolev) 78 2 157 Ladu ja varustus 9 180 Abiruum 17 4 68 Ladu 19 3 57 Majandusjuhataja 32 1 32 Majanduspersonal 24 1 24 Personali riietusruumid 37 327 Dušš 3 12 34 Garderoob 22 12 267 WC 2 13 27 Pesundus 5 141 Must pesu 29 1 29 Pesu parandus 25 1 25 Pesuladu 33 1 33 Pesuruum 26 1 26 Puhas pesu 27 1 27 Tehnoruumid 11 606 Üldkasutatavad ruumid 8 632 Kokku 76 2218 10 2.1.1. Jäätmekäitlus ja koristus Jäätmed kogutakse vastavalt toimivale seadusest ja juhenditest lähtuvale praktikale. Olemasolev ruumiprogramm ja jäätmekeskuse asukoht hoones ei võimalda funktsionaalsust oluliselt parandada (v.a. ruumide kaasajastamine). Koristuskorralduses on planeeritud osaline üleminek masinkoristusele (üldpinnad, tunnel, B1 korpus), milleks kohandatakse ruumid koristuskeskusele, kus hakkab toimuma koristusmasinate hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine. Koristus palati jt ruumides jätkub peamiselt käsipesu meetodil. Koristusvahendid pestakse ja desinfitseeritakse koristuskeskustes või koristusvahendite ruumides korrustel. 2.1.2. Pesumajandus Pesumajanduses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita (peale ruumide kaasajastamise). Puhas pesu koondatakse eraldi ruumi ja jaotatakse vastavalt vajadusele palatiosakondadesse, kus on olemas väiksemad vahelaod;  must pesu tuuakse palatiosakondade vahelaost eraldi ruumi;  pesupesemise teenus ostetakse sisse. 2.1.3. Personali riietusruumid Personali riietusruumid on korrusele kohandatud ja rekonstrueeritud mõned aastad tagasi. Personali riiete vahetamise (st igal töötajal on oma riidekapp) ruumid on korrusele kohandatud ja rekonstrueeritud mõned aastad tagasi ja funktsionaalsuse muutust ei vaja. 12 eraldi WC ja duširuumiga varustatud pinda on hoone personalile piisav. Tervisekeskuse personali riideruum rajatakse 1. korrusele tervisekeskuse juurde. Töötajate juurdepääs on võimalik kasutades hoonesiseseid lifte, hoonest väljast trepikodade kaudu või tunneli kaugu teistest haiglakompleksi hoonetest. 2.1.4. Labor Kuigi laboriteenus peab omama head ühendust kõigi kliiniliste üksustega, siis B alternatiivid B1 ja B2 etapi elluviimisel analüüside liikumisteede ja/või funktsionaalset muutust saavutada ei ole võimalik. Labor üksusena jääb paiknema erinevates hoonetes, sh mikrobioloogia laboratoorium Haigla 1 keldrikorrusel. 11 2.2. I korrus Rekonstrueeritava hoone esimesele korrusele on mõeldud kogu hoone uue „tervishoiuteenuste värava“ rajamine. Fuajeest saab peamine sisenemistee hoonesse. Kasutusse jäävad ka teised hetkel olemasolevad sissepääsud, kuid hoonet avatakse 1. korrusel sisemiselt võimalikult palju, et liikumisteed oleks visuaalselt tajutavad ja loogilised. Fuajee ühendatakse läbi fuajee galerii 2. korruse ambulatoorse eriarstiabiga. Hoone kandekonstruktsioonidest tulenevalt on ruumiplaani kohandamisvõimalused siiski piiratud. Liikumisteed ja juurdepääsud  Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) on juurdepääs iseliikuvale patsiendile planeeritud Haigla tänava poolse uue sissepääsu kaudu, kus ta suunatakse registratuurist EMO ooteruumi.  Kiirabilise transpordiga tulevale patsiendile olukord ei muutu, juurdepääs on Maslovi tänavalt läbi kiirabihalli.  Ambulatoorsele eriarstiabi patsiendi liikumistee – sisenemine toimub Haigla tänava poolsest fuajeest, juurdepääs on tagatud nii abivahenditeta kui abivahendiga. 2. korrusele on võimalik liikuda liftide või trepi-galerii kaudu.  Plaanilise haige liikumistee - patsiendi liikumistee algab sisenemisega Haigla tänava poolsest peasissekäigust. Registratuuris vormistatakse tema haiguslugu ning registratuur teavitab vastavat osakonda patsiendi saabumisest. Patsient liigub registratuurist koos saatjaga (enamasti on selleks hooldustöötaja) 1. korruse plaaniliste haigete vastuvõturuumi ja seal edasi osakonda.  Patsientide külastajad sisenevad Haigla tänavapoolsest peasissekäigust, üleriided on võimalik jätta garderoobi, osakondadesse liikumiseks kasutatakse lifte. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelites 5-6. Tabel 5. Üksuste jaotus ja pindala – I korrus Funktsioon Pind kokku (m²) DIAGNOSTIKA JA RAVI 1229 Diagnostika 28 Diagnostika (olemasolev) 259 Erakorraline meditsiin 943 MUU 671 Esmatasandi tervisekeksus 671 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 954 Kokku 2854 12 Tabel 6. Ruumide jaotus ja pindala – Haigla värav Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Üldkasutatavad ruumid 8 954 Fuajee (sh registratuur, garderoob) 298 1 298 Invatarvete pood 31 1 31 Jaeapteek 61 1 61 Liikumisteed 177 3 530 Plaaniliste haigete vastuvõtt (olemasolev) 35 1 35 2.2.1. Tervisekeskus Tervisekeskuses pakutavateks põhiteenusteks on perearstiteenus, koduõendusteenus, iseseisev ämmaemanda teenus. Tervisekeskuse ruumidel on head ühendused radioloogia, diagnostika ja 2. korrusel asuvate eriarstide vastuvõtu ruumidega. Lisaks on ruumid sotsiaalnõustajatele. Tervisekeskuse füsioteraapia on lahendatud ambulatoorse taastusravi ruumide koosseisus. Esmatasandi tervisekeskusesse on planeeritud töökabinetid töökohad 6 perearsti ning 12 pereõe tarbeks. Kõigile perearstidele ning pereõdedele on planeeritud eraldi vastuvõturuumid. Iga kolme perearsti kohta on planeeritud eraldi protseduuriruumid ja kindlasti vaktsineerimiskabinet (külmhoiu tingimustega). Samuti on planeeritud pediaatri, 2 koduõe ja 2 sotsiaaltöötaja vastuvõturuumid. Toetavateks erateenusteks fuajee pinnal jaeapteek ja invatarvete rentimine. Haiglal on võimalik pakkuda IT jm tugiteenuseid, perearstidel tulevikus võimalus alustada valvevastuvõttudega. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 7. Tabel 7. Ruumide jaotus ja pindala - Tervisekeskus Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Esmatasandi tervisekeksus 51 671 Ravi ja protseduurid 28 449 Kabinet (perearst, pereõde, protseduurid) 16 21 341 Koduõde 17 2 35 Pediaater 17 1 17 Sotsiaalnõustaja 16 2 32 Ämmaemand 16 1 16 Desinfikatsioon 8 1 8 Personal 5 109 Kabinet (admin.) 12 3 37 Koolitus 31 1 31 Personal 41 1 41 Laod jm abiruumid 10 75 Abiruum 7 7 52 Koristus 6 1 6 Ladu 13 1 13 Server 4 1 4 Üldkasutatavad ruumid 8 38 Inva WC 6 4 25 WC 3 4 13 13 2.2.2. Diagnostika Tulenevalt EMO asukohast hoones, on oluline diagnostika olemasolu võimalikult selle lähedal. Seega jäävad olemasolev ultraheli- ja röntgen ja kompuutertomograafia jätkuvalt teenindama Haigla 1 EMO, ambulatoorseid ja statsionaari patsiente ja vajadusel ka tervisekeskust. Tervisekeskuse patsientide raviteekonna lühendamiseks ja tervisekeskusega parema sünergia saavutamiseks on planeeritud EKG ja verevõtukabinet. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 8. Tabel 8. Ruumide jaotus ja pindala - Diagnostika Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Diagnostika (rajatav)) 2 28 EKG kabinet 14 1 14 Protseduurid (verevõtt) 14 1 14 Diagnostika (olemasolev) 3 259 Kompuuter (koos abiruumide ja ootealaga) 190 1 190 Röntgen 34 1 34 Ultraheli diagnostika 36 1 36 2.3. II korrus Võrreldes olemasoleva olukorra lisandub ligipääs rajatavast uuest fuajeest läbi galerii. Olemasolev operatsiooniblokk ning onkoloogia-hematoloogia keskus jäävad paika. Üksuste jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 9. Tabel 9. Üksuste jaotus ja pindala – II korrus Funktsioon Pind kokku (m²) DIAGNOSTIKA JA RAVI 2354 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 1101 Operatsiooniblokk 993 Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) 261 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 117 Kokku 2471 2.3.1. Ambulatoorne eriarstiabi Haigete ambulatoorne eriarsti vastuvõturuumid diagnoosimiseks ja raviks on kavandatud 2. ja 3. korrusele – kahe korruse peale kokku 25 vastuvõturuumi. Vastuvõtule tulevate plaaniliste haigete registreerimine toimub isiklikult haige poolt või raviarsti poolt. Hoone registratuuris ja vahetult keskses kohas erialaüksuses korraldab patsientide informeerimist ja suunamist vastuvõtule või protseduuriruumi vastava üksuse assistent- sekretär. Kabinettide ja/või nende juurde planeeritakse ka vajalikud protseduuri-, abi jm 14 erialateenuse osutamiseks vajalikud pinnad (sh laboratoorsete analüüside võtuks). Patisentidele planeeritakse piisavalt mugavat ootepinda. Haiglas toimuvad 21 erineva arstieriala ja 15 õeeriala vastuvõtud. Arstide vastuvõtud on: 1. dermatoveneroloogia; 2. endokrinoloogia; 3. gastroenteroloogia; 4. günekoloogia; 5. infektsioonhaigused; 6. kardioloogia; 7. ortopeedia; 8. traumatoloogia; 9. otorinolarüngoloogia; 10. pediaatria; 11. psühhiaatria; 12. pulmonoloogia; 13. sisehaigused; 14. taastusravi; 15. uroloogia; 16. üldkirurgia; 17. onkoloogia; 18. oftalmonoloogia; 19. reumatoloogia; 20. neuroloogia; 21. töötervishoid. Õdede vastuvõtud on: 1. kardioloogia õde; 2. tromboosi õde; 3. haavaõde; 4. uroloogia õde; 5. ämmaemanda iseseisev vastuvõtt (2-3); 6. suitsetamisest loobumise nõustamine; 7. OKR kabinet; 8. vaimse tervise õde; 9. alkoholisõltuvusega patsientide ambulatoorne vastuvõtt; 15 10. laste ja noorukite vaimse tervise kabinet; 11. juhtumikorralduse õde; 12. jalaravi õde; 13. stoomiõde; 14. onkoloogia õde; 15. ortopeedia õde. Ruumid on ristkasutuses. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 10. Tabel 10. Ruumide jaotus ja pindala – Ambulatoorne eriarstiabi Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 20 1101 Ambulatoorne vastuvõtt 26 15 397 Personal 27 1 27 Abiruumid (kesksektsioon) 23 4 92 Liikumisteed 584 Abiruumid kohandatakse kesksektsioonidesse, mahtu planeeritakse laod, patsientide pesuruumid (palatiosakondades), üldkasutatavad tualettruumid, koristus, patsientide puhkealad ja ootealade istumiskohad jms. Täpsem ruumipaigutus sõltub olemasolevate tehnosüsteemide ümberpaigutamise võimalusest ja ruumivajadusest ja selgub projekteerimistööde käigus. Osa ambulatoorseid vastuvõtte hakkab toimuma uues korpuses (B1) osa jätkub Haigla 5 hoones. Kaasajastatud ruumide arv võimaldab lõpetada vastuvõtud aadressil Vestervalli 15. 16 2.4. III korrus Olemasolev operatsiooniblokk ning onkoloogia-hematoloogia keskus jäävad paika. Hoone kolmandal korrusel saab olema uuendatud tingimustega eriarstide ambulatoorne vastuvõtt. Olemasolevad intensiivravi palatid ja endoskoopiakeskus jäävad paika. Aastal 2023 on planeeritud kahe uue isolaatori rajamine intensiivravi juurde. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 11. Tabel 11. Üksuste jaotus ja pindala – III korrus Funktsioon Pind kokku (m²) ABITEENISTUS JA VARUSTUS 748 Tehnoruumid 748 DIAGNOSTIKA JA RAVI 983 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 735 Päevaravi (endoskoopia) 248 PALATIOSAKOND 612 Intensiivravi 321 Intensiivravi (rekonstrueeritakse 2023) 291 Kokku 2343 2.4.1. Ambulatoorne eriarstiabi Korrusele planeeritakse 10 vastuvõtukabinetti. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 12. Tabel 12. Ruumide jaotus ja pindala – Ambulatoorne eriarstiabi Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 16 735 Ambulatoorne vastuvõtt 27 10 268 Personal 27 2 55 Abiruumid (kesksektsioon) 19 4 75 Liikumisteed 337 2.5. IV korrus - sisehaigused Hoone neljandale korrusele on planeeritud sisehaiguste palatiosakond 38 voodikohaga (2 õeposti + intensiivravi), protseduuride ja personali ruumid ning kesksektsioon abiruumidega (sh patsientide pesuruum). Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 13. Tabel 13. Ruumide jaotus ja pindala - sisehaigused Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Sisehaigused 29 1376 Palat 2k 27 16 425 Intensiivravi (sh õepost ja Inva_wc) 71 1 71 Protseduurid (must) 26 1 26 Protseduurid (puhas) 27 1 27 Arstid 27 1 27 Kabinet (personal) 14 2 28 Õdede ruum 21 1 21 Õepost 12 2 25 17 Abiruumid (kesksektsioon) 41 4 163 Liikumisteed 565 2.6. V korrus - sisehaigused Hoone viiendale korrusele on planeeritud sisehaiguste palatiosakond 36 voodikohaga (2 õeposti + intensiivravi), protseduuride ja personali ruumid ning kesksektsioon abiruumidega (sh patsientide pesuruum). Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 14. Tabel 14. Ruumide jaotus ja pindala - sisehaigused Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Sisehaigused 25 1371 Palat 2k 27 15 398 Intensiivravi (sh õepost ja Inva_wc) 70 1 70 Protseduurid (must) 27 1 27 Protseduurid (puhas) 26 1 26 Arstid 26 1 26 Kabinet (personal) 14 2 28 Seminar 27 1 27 Õdede ruum 21 1 21 Õepost 12 2 23 Abiruumid (kesksektsioon) 40 4 159 Liikumisteed 566 2.7. VI korrus Hoone kuues korrus jääb hemodialüüsi ja taastusravi osakkonna kasutusse. Olemasolev hemodialüüs on eraldi liftihallist eraldatud sektsioonis. Taastusravi osas laiendatakse protseduuride valikuvõimalusi ja kaasajastatakse osutamise tingimusi. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 15. Tabel 15. Üksuste jaotus ja pindala – VI korrus Funktsioon Pind kokku (m²) DIAGNOSTIKA JA RAVI 1374 Päevaravi (hemodialüüs) 513 Taastusravi 861 Kokku 1374 2.7.1. Taastusravi Taastusravi on planeeritud eelkõige statsionaarsete osakondade patsientide taastavateks protseduurideks, päevaraviks ja tervisekeskuse füsioteraapia teenuste osutamiseks. Igas protseduuriruumis on pesemisvõimalus kohapeal. Liftihalli on planeeritud vastuvõtusekretäri töökoht patsientide liikumise korraldamiseks. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 16. 18 Tabel 16. Ruumide jaotus ja pindala – Taastusravi Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Taastusravi 18 861 Aparatuurne füsiot. 2 52 Füsiot. võimlemine 2 82 Füsioteraapia 3 79 Füsioteraapia kabinet 2 52 Massaaž 1 26 Trenažöörid 1 66 Personal 1 26 Seminar 1 26 Abiruumid (kesksektsioon) 2 72 Hemodialüüs (olemasolev) 1 13 Liikumisteed 1 369 Kokku 21 1374 2.8. Katusekorrus Katusekorrus on tehniline korruseks, st tervishoiuteenuseid korrusele planeeritud ei ole. Vajalik rekonstrueerimistööde ulatus ja sisu selgub projekteerimistööde käigus valmivate eriosade (eelkõige ventilatsioon ja tugevvool) projektlahendustega. 2.9. Õendushoolduskorpus Kümnend tagasi ehitatud õendushooldusosakonna hooneblokk kuulub rekonstrueerimistööde mahtu ainult energiasäästumeetmete rakendamiseks – välisseinte täiendav soojustamine, uute 3-kordse paketiga akende, LED valgustite ja päikesepaneelide paigaldus. Hooneosa funktsionaalsuses ja töökorralduses muutusi ei kavandata. Lisa: arhitektuurne plaanilahendus 1:500 19 KINNITATUD Terviseministri 04.10.2023 käskkirjaga nr 137 “Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine” SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapp ÜLDOSA Narva 2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE OLEMASOLEVAST HOONESTUSTUSEST ............................................................ 5 2. SA NARVA HAIGLA ARENDAMISE KONTSEPTSIOON JA ALTERNATIIVID .......................... 9 3. PLANEERITAV FUNKTSIONAALSUS........................................................................................ 11 3.1. B1 – UUE HAIGLAKORPUSE RAJAMINE ...................................................................................... 11 3.2. B2 – INTEGREERITUD HEAOLUTEENUSTE KESKUSE ARENDAMINE ............................................... 13 3.3. JÄTKUTEGEVUSED .................................................................................................................. 16 4. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS ....................................................................................... 17 4.1. B1 - UUE HAIGLAKORPUSE EHITAMINE ...................................................................................... 17 4.2. B2 – HAIGLA 1 HOONE REKONSTRUEERIMINE ........................................................................... 17 5. RUUMIDE PLANEERIMISE ALUSED ......................................................................................... 19 LISAD: ................................................................................................................................................. 20 B1 - HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM JA ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500 ........................ 20 B2 - HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM JA ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500 ........................ 20 2 Sissejuhatus SA Narva Haigla tänane taristu ei vasta kaasaegsetele nõuetele ja patsientide ootustele. 1970. aastatel rajatud aktiivravikorpus (v.a mõned osad), aga samuti ka mitmed kompleksi kuuluvad väiksemad hooned, on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, nende tehnosüsteemid on amortiseerunud. Sellest tulenevalt pole haigla ka atraktiivne töökoht uutele arstidele, õdedele ja muule personalile, kes eeldavad kaasaegset töökeskkonda, mis omakorda tähendab, et teatud erialadel, mille järgi on nõudlus, pole õnnestunud haiglasse tööle saada kvalifitseeritud spetsialiste. Olukorra senisel kujul jätkumine on otsene oht jätkusuutliku ja kaasaegse tervishoiuteenuse osutamisele Eesti riigi jaoks strateegiliselt tähtsas piirilinnas. SA Narva Haigla tulevikuvisiooni aluseks on selle teeninduspiirkonna suurus. Kuigi prognooside kohaselt on tegu kahaneva piirkonnaga, on ka tulevikus tegu selgelt Eesti suurima üldhaiglaga, mis on oma mahtudelt pigem väiksemate keskhaiglatega (SA Pärnu Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla) võrreldav. Tuleviku ravivajadus prognoositavalt mitmetel erialadel hoopis suureneb, kuna 65+ vanusegrupp on järjepidevalt kasvamas. Seetõttu on vajalik kvaliteetne arstiabi tagada Narva linnas ka tulevikus. Narva haigla juhtkond on seadnud eesmärgiks kujundada haiglast kaasaegne integreeritud heaoluteenuste keskus, mis hõlmab endas tänapäevast aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenuseid ja erinevaid sotsiaalteenuseid. Käesolev SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava (II etapp) on koostatud vastavalt sotsiaalministri määrusele „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“. Funktsionaalse arengukava II etapi koostamisel on aluseks võetud varem koostatud SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava 2021-2030, mis on kinnitatud Tervise- ja tööministri 28.04.2022 käskkirjaga nr 67 „Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“ Tulenevalt rahastamisvõimalustest on funktsionaalse arengukava II etapi dokumendis välja toodud kaks alternatiivset võimalust SA Narva Haigla taristu kaasajastamiseks: A) Uue aktiivravikorpuse rajamine täies mahus (A1) ning jätkutegevusena olemasoleva põhikorpuse (Haigla 1) rekonstrueerimine tervise- ja heaolukeskuseks (A+) B) Uue aktiivravikorpuse I etapi rajamine (B1) ning Haigla 1 rekonstrueerimine aktiivravi ja tervise- ja heaolukeskuse otstarbeks (B2) Mõlema alternatiivi puhul rekonstrueeritakse perspektiivis ka haiglakompleksi ajalooline hoone (Haigla 5), mis on kavandatud anda peamiselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kasutusse. 3 2023. aasta juuni seisuga on reaalne rahastusvõimalus olemas alternatiivi B osalise realiseerimise jaoks. Seetõttu on käesolevas arengukavas detailselt kirjeldatud ainult uue aktiivravikorpus I etapi rajamine (B1) ja Haigla 1 hoone rekonstrueerimine aktiivravi ja tervise ja heaolukeskusena (B2). Mõlema alternatiivi puhul on eesmärk rajada haigla tänasesse kompleksi kaasaegne integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskus (aktiivravi, esmatasandi tervishoid ja sotsiaalteenused). Vastavate projektide sisuline planeerimine on kavandatud teostada tihedas koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kaasates sealset tippteadmist nii projektide kavandamisel, elluviimisel kui ka hilisemal teenuste osutamisel. Arengukava II etapp annab ülevaate järgnevatest teemadest:  olemasolev hoonestus ja selle seisukord;  haigla arendamise kontseptsioon ja selle elluviimise alternatiivid;  foonete planeeritav funktsionaalsuse;  hoonete täpsem funktsionaalne ruumiprogramm;  arhitektuursed plaanilahendused;  hinnang ehitusmaksumusele. Kuna planeeritakse ka uut hoonestust, esitatakse funktsionaalsed ruumiprogrammid hoonete korruste ja projekteerimisloogika alusel. Sotsiaalministri määruse „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 7 lg 6 põhine haigla ruumide jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks ja osakondadeks või üksusteks (määruse lisa 1 järgi) on funktsionaalsete valdkondade kirjeldusena ja tabelitena käesoleva töö osa. Mugavama loetavuse eesmärgil on dokument on vormistatud neljas eraldi, kuid ühtekuuluvas ja lahutamatus osas koos lisadega. 4 1. Ülevaade olemasolevast hoonestusest SA Narva Haigla erinevad struktuuriüksused paiknevad kahel kinnistul, kuues hoones. Funktsionaalse eskiisi koosseisus on olemasolevaid struktuuriüksusi vaadeldud Haigla tn. kompleksis (SA Narva Haigla omandis) ja Vestervalli 15 tn. hoones (Narva Linnavalitsuse omandis). Haigla hooneteks on:  Haigla 1 koos õendusabi juurdeehitusega;  Haigla 3;  Haigla 5;  Haigla 7;  Haigla 9;  Vestervalli 15. HAIGLA 1 (H1), hoone suletud netopind on 16 602,7 m2. Tegu on 6-korruseline hoonega, mis on valminud 1977. a.  0 korrusel (keldrikorrus) paiknevad lisaks tehnilistele ruumidele personali garderoobid, pesulaod, jäätmete kogumine ning mikrobioloogia laboratoorium;  I korrusel paiknevad EMO, radioloogia osakonna kabinetid, ortopeedide ambulatoorse vastuvõtu kabinetid, registratuur, plaaniliste haigete vastuvõtu kabinet, haigla infopunkt, EMK vanemõe kabinet, garderoob haigla külastajatele. Hoone tiivas, kus varem paiknes naiste nõuandla, seisavad ruumid tühjalt;  II korrusel paikneb renoveeritud operatsiooniplokk. Opiploki vastastiivas Maslovi tn. pool paikneb „recovery“. Korrusel paiknevad onkoloogide ambulatoorse vastuvõtu ruumid, keemiaravi läbiviimiseks ruumid, infektsioonikontrolli kabinet, kirurgi ambulatoorse vastuvõtu kabinet, noorte nõustamise kabinet, vaktsineerimise ja protseduuride läbiviimise kabinetid. Maslovi tn. poolses tiivas paiknevad: psühholoogi, psühhiaatri, lastearsti ambulatoorse vastuvõtu kabinetid. Pulmonoloogi vastuvõtu kabinet koos abiruumiga (koormustestid, spirograafia), OKR kabinet, ARV (antiretroviirusravi) kabinet, HIV nõustamise kabinet, nakkushaiguste arsti vastuvõtu kabinet;  III korrusel asuvad nina-kõrva-kurguhaiguste ambulatoorse vastuvõtu kabinetid, uroloogi kabinet, kirurgi kabinet, naiste nõuandla ruumigrupp, endoskoopia ruumigrupp ja renoveeritud intensiivravi osakond, ämmaemandate vastuvõtu ruumid;  IV paiknevad: sünnitusplokk koos sünnitus- ja raseduspatoloogia, ruumid vastsündinutele, perekool, ultraheli kabinet, naiste läbivaatusruumid, perepalat, neonatoloogi vastuvõtu palat 5  V paiknevad l kirurgia palatiosakond (38 voodit); kirurgia intensiivpalat 6-le voodile eraldi õe postiga, uroloogi protseduuride kabinet, sidumistuba (2 ruumi), 3 ruumi arstidele, protseduuride kabinet kirurgiliste haigete teenindamiseks, 2 õe posti;  VI korrusel Haigla tänava poolses tiivas asuvad ambulatoorne taastusravi (logopeedi kabinet, füsioterapeutide kabinetid, aparaatne füsioteraapia koos mudaraviga, nõupidamiste ruum. Maslovi tn.poolses tiivas ruumid 10-le hemodialüüsi aparaadile koos abiruumidega (Fresenius OÜ) . Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav, ventilatsioonisüsteemid on amortiseerunud ja vajavad täielikku renoveerimist. Seetõttu seisavad osa keldrikorruse tehnilised ruumid tühjalt ja kasutuseta. Renoveeritud ruumigruppides on kõik insenersüsteemid väljavahetatud (Maslovi tn poolses tiivas rajatud EMO osakond kaasaegsed tehnoloogiaga). Teisalt hoone ruumiplaneering ei võimalda kaasaegsete lahenduste ellukutsumist. 2013. a. ehitati hoonele laiendus (3 korrust, suletud netopind 3035 m2), kus paikneb õendushooldusosakond 85 voodiga. HAIGLA 3 (H3), hoone suletud netopind on 1044,5 m2. Kõrge soklikorruse ja ühe maapealse korrusega hoone on valminud 1906. a. 1998. a. ehitati soklikorrusele välja kesksterilisatsiooni osakond. Hoone on maa- aluse tunneliga ühendatud haigla palatikorpustega (hooned H1 ja H5, tunneli ehitusaasta - 1996).  I korrusel asub haigla laboriosakond (verekabinet, biokeemia-immunoloogia, viroloogia ja molekulaardiagnostika kliiniline labor) Hoone füüsiline seisukord on hea, insenersüsteemid on suuremas osas rekonstrueeritud koos kesksterilisatsiooni osakonna ehitamisega. Seoses esimese korruse renoveerimisega vajavad insenersüsteemide lahendused korrigeerimist ja täiendamist. Hoone aknad on osaliselt renoveeritud vastavalt muinsuskaitse nõuetele perioodil 2020-2022. HAIGLA 5 (H5), hoone suletud netopind on 6296,2 m2 Hoone on soklikorrusega, osaliselt kolmekorruseline, valminud 1913. a, rekonstrueeritud 1969. aastal. Hoonest osa on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kasutuses:  Soklikorrusel on personali puhvet, köögiploki ladu, aparaatide hoolduse ja remondiruumid, töökojad ja tehnilised ruumid, laoruumid ja sisekliiniku personali garderoobid. Osa pinda on kasutuseta;  I korrusel paiknevad, külastajate garderoob, kaks palatisektsiooni - nakkushaigete raviks ette nähtud voodid (20 voodit, sealhulgas isolaator 1-le voodile ja eraldi tiivas 10 voodit covid nakkuse raviks) ja sisehaiguste palatisektsioon (39 voodit koos 6 intensiivravipalatiga), radioloogia üksuse röntgenikabinett, õenduskvaliteedi juhi kabinet, sisekliiniku juhataja ja sisekliiniku vanemõe ning ülemarsti kabinet; Abiruum sööginõude pesemiseks;  II korrusel on kaks palatisektsiooni - sisehaiguste palatid (36 voodit) ja pediaatria (20 voodit, sealhulgas 1 intensiivravi voodi) ning funktsionaalse diagnostika kabinetid, südame ultraheliuuringute kabinet, õpperuum (arvutiklass 23 kohale) . Koolituskeskuse ruumid (2 loenguruumi ja 2 ruumi praktikumide läbiviimiseks.) Abiruum sööginõude pesemiseks;  hoone kolmandal korrusel asub haigla köögiplokk koos abiruumidega. Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav, rekonstrueerimist vajab ventilatsioonisüsteem. HAIGLA 7 (H7), hoone suletud netopind on 1496,5 m2 Hoone on keldrikorrusega, kahekorruseline, ehitatud 1963. a:  Keldris paiknevad laod ja töökojad;  I esimesel korrusel paiknevad haigla administratsiooni ruumid;  II korrusel on kasutusel 100-kohaline koosolekute saal, selle kõrval ajaloolise ekspositsiooniga nn. muuseumiruum ja ruumigrupp, kus paiknevad külaliste toad ja IT grupi ruumid koos arvutiklassiga. Hoone ehituslik struktuur ei ole sobiv ravi, diagnostika või palati funktsioonideks. Hoone ja selle insenersüsteemide olukord on rahuldav. HAIGLA 9 (H9), hoone suletud netopind on 1953,7 m2 Kahekorruselise, 1974. a. ehitatud hoone:  I korrusel paiknevad kiirabijaam koos kiirabiautode garaažiga ja patoloogia osakond koos tavandiruumidega (rendipind);  II korrusel on haigla apteek, patoloogiaosakonna laboratoorium (histoloogia ja tsütoloogia) ja meditsiinistatistika kabinetid. Hoone füüsiline seisukord on hea, insenersüsteemid vajavad renoveerimist. VESTERVALLI 15, hoone suletud netopind on 5708,9 m2 Keldriga kolmekorruseline polikliinikuhoone valmis 1996. aastal. Hoones on lisaks arstikabinettidele diagnostika- ja taastusravikabinetid, soolakamber, radioloogia kabinetid. Hoone esimesel, teisel ja kolmandal korrusel paiknevad perearstikabinetid. Hoone teisel korrusel asub saal. Osa ruumidest seisab tühjana. 7 Hoone ja selle insenersüsteemide olukord on rahuldav. Hoone on SA Narva Haigla kasutuses hoonestusõiguse alusel. Viimased suuremad muudatused haiglakompleksis leidsid aset aastal 2013, mil toimus Karja tn. 6 asunud korpusest väljumine ja valmis Haigla 1 õendusabi osakonna juurdeehitus. 8 2. SA Narva Haigla arendamise kontseptsioon ja alternatiivid Ideaalolukorras oleks otstarbekas uue aktiivravikorpuse ehitamine ühe-etapilisena (alternatiiv A), kuhu koondatakse kogu haigla aktiivravi tegevus olemasolevast hoonestusest. 2023. a. juuni seisuga võib hinnata, et uue aktiivravikorpuse rajamine terviklikult maksaks enam kui 100 miljonit eurot1. Kaasaegne haigla on võimalik välja arendada etapiviisiliselt. Nii saab reaalseks lahenduseks lähimas perspektiivis (aastani 2030) olla aktiivravikorpuse I etapi rajamine ning Haigla 1 hoone rekonstrueerimine nii aktiivravi kui ka tervise- ja heaolukeskuse otstarbel (alternatiiv B). Alternatiivi terviklik realiseerimine hõlmaks kokkuvõtvalt järgmisi etappe:  B1) Uue aktiivravikorpuse I etapi rajamine  B2) Haigla 1 hoone rekonstrueerimine aktiivravi- ning tervise ja heaolukeskuseks  B+) Uue aktiivravikorpuse II etapi rajamine; Haigla 1 hoone kohandamine täies mahus tervise ja heaolukeskuseks; Haigla 5 hoone rekonstrueerimine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli filiaaliks, parkimismaja rajamine ja muude pindade optimeerimine (perspektiivsed projektid) Joonis 1. SA Narva Haigla väljaarendamise kava 1 Kuna vastava lahenduse elluviimiseks teadaolevalt finantsvahendid puuduvad, ei hõlma käesolev funktsionaalne arengukava detailsemalt alternatiivi A 9 Alternatiivi B puhul on detailsemalt kirjeldatud projektid B1 ja B2. Teadaoleva rahastusvõimaluse puudumise tõttu ei tooda detailselt välja alternatiivi B järgmisi etappe, nende üldine kirjeldus on esitatud peatükis 3.3. Üldine eeldus on, et lõppkokkuvõttes saavutab haiglakompleks soovitud funktsionaalsuse ja arenguvõimalused:  kogu haigla aktiivravi koondatakse kaasaegsele pinnale. Lõpeb aktiivravi tegevuse selleks mittesobivates hoonetes (Haigla 1 ja Haigla 5);  diagnostikaüksus võimaldab pakkuda paremas ja laiemas kvaliteedis diagnostikateenuseid kogu heaolukeskusele;  Haigla 1 rajatakse ruumid kuni kahekümnele perearsti meeskonnale jm heaoluteenustele;  Haigla 1 hoonesse on võimalik rajada täiendavad pinnad õendushooldusosakonnale;  suurem osa Haigla 5 hoone pinda on võimalik anda Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kasutusse. Koostöömemorandum kooliga on sõlmitud 2023. aastal;  võimalik on jätta haigla kasutusest välja Haigla 3, 5 ,7 ja 9 hooned (kui ravitegevuseks sobimatu planeeringuga või amortiseerunud hooned). Haigla arengukontseptsiooni täielik elluviimine tooks kokkuvõtvalt kaasa kvalitatiivselt uue tervishoiuteenuste taseme Narvas. 10 3. Planeeritav funktsionaalsus 3.1. B1 – uue haiglakorpuse rajamine B1 on esimeseks sammuks Narva Haigla kaasajastamisel, mis omab potentsiaalset finantseeringut. Alternatiivi elluviimiseks on võimalik taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastust projektile „Uue haiglakorpuse rajamine integreeritud heaoluteenuste osutamiseks Narvas“. Eesmärgiks on rajada SA Narva Haigla territooriumile uus haiglakorpus, mis koostoimes olemasolevate hoonetega moodustab kaasaegse integreeritud heaoluteenuste keskuse. Korpus rajatakse uusehitusena SA Narva Haiglale kuuluvale territooriumile aadressil Haigla 5, Narva (katastritunnus 51105:004:0145). Korpus ühendatakse olemasolevate hoonetega (Haigla 5, Haigla 1 ja Haigla 3) maa-aluse tunneli kaudu. Joonis 2. Uue aktiivravikorpuse planeeritav asukoht Uue korpuse rajamise indikatiivne maht on 7500 m². Hoone on planeeritud viie korruseline (sh üks maa-alune korrus). Hoone ruumikuju, liikumisteed ja kommunikatsioonid on planeeritud ja projekteeritakse moel, mis võimaldab jätkata aktiivravikorpuse rajamise järgmisi etappe. Funktsionaalsete üksuste paiknemine horisontaalsete kihtidena on järgmine: 11 Tabel 1. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks Funktsioon Ruumide pind (m²) DIAGNOSTIKA JA RAVI 877 Diagnostika 516 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 290 Sünnitusplokk 70 PALATIOSAKOND 2473 Kirurgia (traumatoloogia-ortopeedia-uroloogia) 839 Kirurgia (ükdkirurgia) 848 Pediaatria 339 Sünnitusabi ja günekoloogia 447 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID 3270 Personali riietusruumid 222 Üldkasutatavad ruumid 3047 ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 837 Haigla köögiblokk 401 Jäätmekäitlus 41 Ladu ja varustus 150 Tehnoruumid 113 Transpordiala 133 Kokku 7457 Korpusesse on planeeritud kokku 93 voodikohta, sh 11 intensiivravi kohta, 8 päevaravi kohta ning kolm 2-kohalist palatit perepalati funktsiooniga. Arvestatud on paindlikkuse vajadusega. Modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust. Kuna SA Narva Haiglal reservpind puudub, loob uue korpuse valmimine eeldused rekonstrueerimistööde elluviimiseks Haigla 1 hoones. Hetkel Haigla 1 hoones paiknevad aktiivravi osakonnad (kirurgia ja naistekliinik) saavad uued ruumid. Hoone esimesele korrusele rajatav diagnostikaüksus võimaldab Haigla 1 rekonstrueerimistööde ajal teenindada erakorralise meditsiini osakonna ja Haigla 5 palatiosakondade patsiente ning seejärel pakkuda paremas ja laiemas kvaliteedis diagnostikateenuseid kogu heaolukeskusele. Hoone keldrisse rajatav köök hakkab teenindama kogu haiglakompleksi (hetkel Haigla 5 3. korrusel asuv köök on amortiseerunud ja logistiliselt kehvas asukohas). Etapi tulemusena valmib u 7500 m² suurune kaasaegne haiglakorpus, mis koostoimes olemasolevate hoonetega moodustab kaasaegse integreeritud heaolukeskuse, mis hõlmab nii aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenused kui ka erinevaid sotsiaalteenuseid. Hoone rajamisega luuakse eeldused SA Narva Haigla edasiseks arenguks. Uue haiglakorpuse valmimine on eelduseks Haigla 1 hoone rekonstrueerimisele ja avab järgnevad võimalused haiglakompleksis: 12  Haigla 1 rajatakse ruumid kuuele perearsti meeskonnale jm heaoluteenustele (võimalused enamale arvule perearstidele pinna eraldamiseks tekivad peale korpuse järgmiste etappide valmimist);  Haigla 1 rajatakse enam ruume ambulatoorsete vastuvõttude tarbeks, mis võimaldab haiglal koondada kogu ambulatoorne tegevus haiglakompleksi ja lõpetada vastuvõtud eraldi asuval amortiseerunud Vestervalli tn 15 hoones;  Haigla 1 rajatakse palatisektsioonid siseosakonnale, mis võimaldab enamuse aktiivravi tegevuse lõpetamise selleks mittesobivas Haigla 5 hoones (hoonesse jääb ainult nakkusosakond) ja hoone pinna Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kasutusse andmise;  Projekti raames rajatav haiglakorpus projekteeritakse viisil, mis käsitleb seda kui uue haiglahoone I etappi. See võimaldab tulevikus koondada kogu aktiivravi Haigla 1 (anestesioloogia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini kliinik ja sisekliinik) ja Haigla 5 (nakkusosakond) hoonetest kaasaegsele pinnale ning rajada Haigla 1 hoonesse täiendavad pinnad perearstidele ja õendushooldusosakonnale. Samuti jätta haigla kasutusest välja Haigla 3,5,7 ja 9 hooned (kui ravitegevuseks sobimatu planeeringuga või amortiseerunud hooned). Korpuse ehitamine ei eelda detailplaneeringut, projekti indikatiivne ajakava on järgmine: 1. Projekti eeltööd (taotluse ja lisade koostamine jms) – 2022 II pa – 2023 II pa 2. Projekteerimishanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2023 II pa 3. Projekteerimistööd, sh projekti ekspertiis – 2024 (12 kuud) 4. Ehituse riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2025 I pa 5. Inventari ja seadmete riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2025 IIpa 6. Ehitustegevus – 2025 II pa - 2026 lõpp (18 kuud) 7. Inventari ja seadmete tarne ja paigaldus – 2026 II pa 3.2. B2 – integreeritud heaoluteenuste keskuse arendamine Peale B1 projekti teostamist (uus haiglakorpus) on Ühtekuuluvusfondi (ÜF) energiatõhususe meetme toel koheselt võimalik ellu viia Haigla 1 rekonstrueerimine integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuseks. ÜF projekti eesmärk on rekonstrueerida SA Narva Haiglale kuuluv olemasolev hoone aadressil Haigla 1, Narva linn energiatõhusaks ja kaasaegseks haiglahooneks, mis integreerib nii aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenused kui ka erinevad sotsiaalteenused. 13 Haigla 1 näol on tegu on 6-korruseline hoonega, mis on valminud 1977. a ning mille suletud netopind on koos 2013. a. ehitatud laiendusega (3035 m2) 16 602,7 m². Hoonesse on hetkel koondatud suur osa SA Narva Haigla aktiivravist, sh EMO, operatsiooniplokk, intensiivraviosakond, sünnitusplokk, palatiosakonnad (kirurgia- ja naistekliinik), erinevad ambulatoorsed vastuvõtud jms. Juurdeehituses on õendushooldusosakond. Osa pinda on amortiseerunud ja kasutusest väljas. Ligi 50 aastat tagasi ehitatud hoone ei vasta kaasaegse ja energiatõhusa hoone karakteristikule ning vajab tervikuna rekonstrueerimist, sh nii soojustuse, tehnosüsteemide kui ka siseviimistluse osas. Haigla 1 rekonstrueerimise tulemusena moodustub SA Narva Haiglast koos uue rajatava palatikorpuse (B1) ja olemasoleva hoonestusega kaasaegne integreeritud heaoluteenuste keskus. Seejuures kavandatakse Haigla 1 hoonesse aktiivravi kõrval ka ruumid esmatasandi tervisekeskuseks ja erinevateks sotsiaalteenusteks, ambulatoorseteks vastuvõttudeks jms. Hoone planeeritav funktsionaalsus on projekti järgselt järgmine (värvierisusega on tähistatud olulisel määral muutuvad funktsionaalsed valdkonnad): Tabel 2. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks Funktsioon Ruumide pind (m²) DIAGNOSTIKA JA RAVI 6095 Diagnostika 27 Diagnostika (olemasolev) 259 Erakorraline meditsiin (olemasolev) 943 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 1805 Laboratoorium (olemasolev) 157 Operatsiooniblokk (olemasolev) 993 Päevaravi (ensoskoopia) (olemasolev) 248 Päevaravi (hemodialüüs) (olemasolev) 513 Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) (olemasolev) 288 Taastusravi 861 PALATIOSAKOND 6394 Intensiivravi (olemasolev) 321 Intensiivravi (rekonstrueeritakse 2023) 290 Iseseisev statsionaarne õendusabi (olemasolev) 3035 Sisehaigused 2748 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 2018 Personali riietusruumid (olemasolev) 327 Üldkasutatavad ruumid 1691 ABITEENISTUS JA VARUSTUS 1851 Jäätmekäitlus (olemasolev) 90 Koristuskeskus 85 Ladu ja varustus (olemasolev) 180 Pesundus (olemasolev) 141 Tehnoruumid 1355 MUU 652 Esmatasandi tervisekeksus 652 Kokku 17 010 14 Palatiosakondades on arvestatud paindlikkuse vajadusega. Modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust. Projekti realiseerimise puhul arvestatakse, et eelnevalt on vajalik ellu viia uue haiglakorpuse rajamise projekt (B1), kuna see võimaldab teatud haigla tegevused rekonstrueerimistööde ajaks uude korpusesse ümber paigutada. Näiteks EMO, intensiivravi ja operatsioonibloki ümberpaigutamine rekonstrueerimistööde ajaks ei ole võimalik, seetõttu tuleb tööd ellu viia mitmes järgus ja ajaperiood on eeldatavalt pikem kui tavapäraselt. Projekti tulemusena on rekonstrueeritud Haigla 1 hoone, mille energiatõhusus on paranenud (energiaklass paranenud vähemalt ühe energiaklassi võrra). Koosmõjus uue palatikorpuse ja olemasoleva hoonestusega moodustub kaasaegne integreeritud heaoluteenuste keskus, mis hõlmab nii aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenused kui ka erinevaid sotsiaalteenuseid. Haigla 1 hoonesse koondatakse aktiivravi kõrval esmatasandi tervisekeskus ja erinevad sotsiaalteenused, mis võimaldab SA Narva Haiglal loobuda olemasolevast amortiseerunud polikliinikuhoonest aadressil Vestervalli 15. AJAKAVA Projekti indikatiivne ajakava on järgmine: 1. Projekti eeltööd (hoone ekspertiis, taotluse ja lisade koostamine jms) – 2024 - 2025 2. Projekteerimishanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2024 II pa 3. Projekteerimistööd, sh projekti ekspertiis – 2025 (12 kuud) 4. Ehituse riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2026 I-II pa 5. Inventari ja seadmete riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2026 IIpa 6. Ehitustegevus – 2027 I pa-2028 lõpp (24 kuud) 7. Inventari ja seadmete tarne ja paigaldus – 2028 II pa 15 3.3. Jätkutegevused B1 (uue aktiivravikorpuse I etapp) ja B2 (Haigla 1 rekonstrueerimine) järgselt on järgmiseks sammuks aktiivravikorpuse II etapi rajamine ühe korraga või järk järgult II ja III etapi rajamine. Seejärel on võimalik Haigla 1 hoone kohendada lõplikult tervise- ja heaolukeskuseks ning kaasajastada Haigla 5 hoone jne. Pidades silmas B1 ja B2 projektide ajakava, on B+ tegevused (eelkõige aktiivravikorpuse II etapp) kõige varasemalt võimalikult peale 2030. aastat, mistõttu pole neid hetkel otstarbekas täpsemalt kajastada. Tabelis 3 on välja toodud funktsionaalsete valdkondade prioriteetsus järgnevates etappides Tabel 3. Funktsionaalsete valdkondade prioriteetsus haigla arengu järgnevates etappides Funktsioon Prioriteetsus DIAGNOSTIKA JA RAVI Diagnostika B1 Erakorraline meditsiin II etapp Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt B1 / III etapp Infektsioonhaigused II etapp Laboratoorium II etapp Operatsiooniblokk II etapp Patoloogia III etapp Päevaravi (hemodialüüs) III etapp Sünnitusblokk B1 Taastusravi B2 / III etapp PALATIOSAKOND Günekoloogia B1 Intensiivravi II etapp Kirurgia (traumatoloogia-ortopeedia) B1 Kirurgia (uroloogia) B1 Kirurgia (ükdkirurgia) B1 Pediaatria B1 Sisehaigused (gastroenteroloogia, endokrinoloogia, onkoloogia, reumatoloogia) B2 / II etapp Sisehaigused (kardioloogia) B2 / II etapp Sisehaigused (neuroloogia) B2 / II etapp Sisehaigused (pulmonoloogia) B2 / II etapp HALDUS Haigla juhtimine ja haldamine III etapp ABITEENISTUS JA VARUSTUS Apteek B1 / III etapp Köök B1 Sterilisatsioon II etapp TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS Personali täienduskoolitus III etapp MUU Vereteenistus III etapp TERVISE-JA HEAOLUTEENUSED Tervisekeskuse lõplik väljaarendamine Haigla 1 B2 / peale III etappi 16 4. Hinnanguline ehitusmaksumus SA Narva Haigla hoonete ehitamise ja/või rekonstrueerimise ehitusmaksumuse kalkuleerimisel on tuginetud funktsionaalsele eskiislahendusele. Ehitusmaksumuse kalkulatsioonis on arvestatud:  projekteerimistööd;  rekonstrueerimis- ja ehitustööd;  omaniku- ja autorijärelevalve;  meditsiinitehnoloogia ja sisustuse soetus. 4.1. B1 - uue haiglakorpuse ehitamine Arvestades kõiki ettevalmistavaid tegevusi on hoone ehitus- ja sisustustööde maksumus (koos käibemaksuga) kokku u 20 miljonit eurot (suletud netopind 7500 m² x 2660 €/ m²). Hind sisaldab kõiki kulutusi ehitusele, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, ehitustööd kui ka autori- ja omanikujärelevalve. Eeldatavast maksumusest moodustavad projekteerimistööd eeldatavalt u 5% ehk u 1 miljon eurot ning meditsiinitehnoloogia ja sisustuse soetus u 20% ehk u 4 miljonit eurot. Eskiislahenduse täpsusest tulenevalt võib erinevus tegelikust ehitusmaksumusest olla 15% kuni 20 %. Täpsem eelarve selgub järgmiste etappide käigus sh vajaliku meditsiinitehnoloogia planeerimisega ja samuti võttes arvesse järgmiste perioodide ehitushinnaindeksi võimalikku muutust. 4.2. B2 – Haigla 1 hoone rekonstrueerimine Arvestades kõiki ettevalmistavaid tegevusi on hoone rekonstrueerimis- ja sisustustööde maksumus (koos käibemaksuga) kokku u 17,6 miljonit eurot, sh:  Haigla 1 hoone rekonstrueeritav suletud netopind koos fuajee juurdeehitusega - 14 000 m² x 1185 €/ m² ehk u 16,6 miljonit eurot;  Haigla 1 hoone energiasäästutööd õendushoolduskorpuses – suletud netopind 3000 m² suletud netopinnaga energiaauditi hinnangu alusel u 1 miljon eurot. Hind sisaldab kõiki kulutusi, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, rekonstrueerimis- ja ehitustööd kui ka omanikujärelevalve. Eeldatavast maksumusest moodustavad 17 projekteerimistööd eeldatavalt u 5% ehk u 0,8 miljonit eurot ning meditsiinitehnoloogia ja sisustuse soetus u 10% ehk u 1,6 miljonit eurot. Eskiislahenduse täpsusest tulenevalt võib erinevus tegelikust ehitusmaksumusest olla 15% kuni 20 %. Täpsem eelarve selgub järgmiste etappide käigus sh vajaliku meditsiinitehnoloogia planeerimisega ja samuti võttes arvesse järgmiste perioodide ehitushinnaindeksi võimalikku muutust. 18 5. Ruumide planeerimise alused Ravi ja palatipindade planeerimine peab lähtuma õigusaktidest tulenevatest nõuetest ja haigla töökorraldusest. Palatid  1-kohalise palati minimaalne suurus on 20 m², sh inva-wc (6 m², sh dušš), palatis sees kätepesu võimalus, loomulik valgus.  2- kohalise palati minimaalne suurus on 26 m², sh inva-wc (6 m², sh dušš), palatis sees võimalus voodikohtade üksteisest eraldamiseks, kätepesu võimalus, loomulik valgus.  Isolaatori minimaalne suurus on 24 m², sh 1-kohaine palat pindalaga vähemalt 10 m², inva-wc ja kontaktivaba segistiga ning kraanikausiga lüüs.  Intensiivravi palati minimaalne suurus on vähemalt 9 m² (I aste) või 13 m² (II aste) voodikohta kohta, lisaks õepost ja inva-wc.  Päevaravi palati minimaalne suurus on 7 m² voodikoha kohta, jälgimisvõimalus õepostist ja inva-wc lähedus.  Kõik palatid on varustatud vajalike erisüsteemidega (sh arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetus, patsient–personal signalisatsioonisüsteemid ja meditsiinigaasid).  Läbivalt rakendub paindliku voodifondi põhimõte. Diagnostika ja ravi ruumid  Protseduuriruumide minimaalne suurus on 14 m² (soovitavalt enam).  Funktsionaaldiagnostika ja endoskoopia protseduuride ruumide minimaalne suurus on 16 m² (soovitavalt enam).  Diagnostika, labori jm raviüksuste aparatuuriga ruumid peavad vastama tootja nõudmistele ja teistele õigusaktidele.  Ambulatoorse eriarstiabi vastuvõturuumide minimaalne suurus on 14 m² (soovitavalt enam, kuni 26 m²), loomulik valgus.  Eriotstarbelised ruumid vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja haigla töökorraldusele. Tervisekeskuse ruumid  Perearsti, pereõe, lastearsti, ämmaemanda, koduõe ja sotsiaaltöötaja ruumi minimaalne suurus on 16 m², loomulik valgus.  Protseduuri ruumide minimaalne suurus on 16 m².  Füsioteraapia ruumid on lahendatud taastusravi osakonna koosseisus (B2). 19 Lisad: B1 - Hoone funktsionaalne programm ja arhitektuurne plaanilahendus 1:500 B2 - Hoone funktsionaalne programm ja arhitektuurne plaanilahendus 1:500 Investeeringute rakendamise kava 20

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →