Aruanne

2021 Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne Rahandusministeerium Haridus- ja teadusministeerium Riigikantselei mai 2022 Sisukord 1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade 2 Mõõdikud ja sihttasemed 2 Tulemuste analüüs 2 2. Riigi rahanduse programm 4 Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes 4 Mõõdikud ja sihttasemed 5 Olukorra analüüs 5 Tegevuste mõõdikud ja analüüs 7 4. Halduspoliitika programm 15 Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes 15 Mõõdikud ja sihttasemed 16 Olukorra analüüs 16 Tegevuste mõõdikud ja analüüs 20 5. Regionaalpoliitika programm 35 Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes 35 Mõõdikud ja sihttasemed 36 Olukorra analüüs 36 Tegevuste mõõdikud ja analüüs 39 6. Finantspoliitika programm 47 Programmi eelarve täitmine meetme tegevuste lõikes 47 Mõõdikud ja sihttasemed 48 Olukorra analüüs 48 Tegevuste mõõdikud ja analüüs 53 1 1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade Tõhusa riigi tulemusvaldkonda panustasid ühtse eesmärgi nimel 2021. aastal kuus programmi: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Riigi rahandus, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika, Finantspoliitika ja Arhiivindus. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister, riigihalduse minister ja haridus- ja teadusminister. Mõõdikud ja sihttasemed 2022 2026 2035 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 Sihttase Ei kasvanud Kasvas 2016 vs 2017 vs 2018 Kasvas 2018 vs andmed Valitsussektori töötajate osakaal tööealises 2017 (14,7% vs (14,8% vs 2019 (14,8 vs laekuvad 15,2 15,2 15,2 elanikkonnas 20-64 (ei kasva),% 14,8%) 14,8%) 14,9 hiljem andmed Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 0 52 54 laekuvad 56 59 59 kohta EL keskmisest, %, < hiljem Kasvas Kasvas Ei kasvanud Ei kasvanud Valitsusssektori kulutuste osakaal SKPst (ei 2017 vs 2018 2018 vs 2019 2016 vs 2017 2020 vs 2021 kasva),% (39,2% vs (39,4% vs 39 39 39 (39,5% vs (45,1% vs 39,4%) 39,5%) 39,2%) 42,3%) Tulemuste analüüs Tulemusvaldkonna tegemisi mõjutas jätkuvalt kogu maailma elukorraldust muutnud koroonaviirus, lisaks energiakriis ja Euroopas ärevaks muutunud julgeoleku olukord ning nendest teguritest tingitud eriolukorrad ja majanduslangus. Riigivalitsemise olulisemad väljakutsed tulenevad jätkuvalt 2 demograafilistest arengusuundumustest nagu elanikkonna vähenemine, vananemine ja linnastumine, sellest tulenevad mõjud tööturul ning mõjud regionaalsele tasakaalule. Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud ja piirangute mõju on väiksem võrreldes teiste Euroopa riikidega. Maksude laekumine oli varasema aastaga võrreldes suurem (16,7% enam) ning eelarveprognoos täitus 117,6 protsendiliselt. Positiivse asjaoluna võib välja tuua, et enamikes majandusvaldkondades ületati kriisieelne tase juba 2021. aasta esimeses pooles ning riigi maksuvõlg vähenes 38 miljoni euro võrra. 2021. aasta lõppes 807 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarvepuudujäägiga, mis moodustab aastasest SKPst 2,7 protsenti. Võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 695 miljoni euro võrra väiksem. Maksunduse valdkonnas valmistati 2021. aastal ette mitmeid maksumuudatusi. Muudatused jõustuvad 2022. aastal ning on seotud eriolukorraga (maksuintresside taastumine, pikenevad langetatud aktsiisimäärad), EL direktiivide jõustumisega ning siseriiklike otsustega (kehtestati pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus). Maksu- ja tolliameti fookuses oli lisaks maksukogumisele kuritegevuse tõkestamine piiril ning sellega seotud koostöö tõhustamine politsei- ja piirivalveametiga ning Soomega. Maksu- ja tolliameti ning Soome maksuamet on alustanud reaalajas toimuva andmevahetusega, mis tõhustab maksukontrolli, säästab ressurssi ning parandab klientidele pakutavate teenuste kvaliteeti. Halduspoliitika valdkonnas jätkus riigireformi tegevuskava elluviimine eelkõige riigiasutuste restruktureerimise toetamisega ning valmis kaks uut riigimaja. Väljakutseks on valitsussektori personalipoliitika kujundamine, elamumajanduse ümberkorraldamine kahaneva rahvastikuga piirkondades, riigihangete kvaliteedi tõstmine ja hoidmine, uute andmeallikate, meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogiliste vahendite kasutusele võtmine. Riigiabi valdkonnas koondati ja esitati Euroopa Komisjonile Eesti arvamus seoses COVID-19 kriisiga välja töötatud Euroopa Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku eelnõu osas ning sama raamistiku alusel vaadati läbi riigiabi loa taotluseid. Riigi Tugiteenuste Keskus alustas personali- ja palgaarvestuse teenuse pakkumist 15 asutusele ning finantsarvestuse teenuse pakkumist 16 riigi sihtasutusele. Valmistati ette riiginõuete haldamise teenuse liikumine maa-ametisse alates 01.01.2022. Regionaalpoliitika valdkonnas oli 2021. aastal jätkuvalt aktuaalne piiriülese koostöö arendamine, Eesti suurimate linnapiirkondade rahvusvahelise konkurentsivõime tagamine ja ruumilise planeerimise süsteemi parendamine. 2021. aastal toimus aktiivne Euroopa Liidu 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika kasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi regionaalvaldkonna meetmete ning Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg Euroopa, Urbact, Espon, EL ühtekuuluvuspoliitika jne) programmide ettevalmistamine. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimise valdkonnas töötati välja meetmeid, toetamaks omavalitsusi koroonakriisiga toimetulekul, sellest väljumisel ning aasta lõpuks lisandusid meetmed energiakriisi leevendamiseks. Aasta lõpus võeti vastu planeerimisseaduse muutmise seadus ning käivitus keskne ruumiloome koolitusprogramm 200 avaliku teenistuse töötajale. Lõpusirgel on mereplaneeringu kehtestamine, mis on saanud kiitvaid hinnanguid kaasamisprotsessi osas. Finantspoliitika valdkonnas on mitmed uuringud ja analüüsid kinnitanud, et Eesti pangandussektor on endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi kriisiajal toetama. Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on vähenenud ning finantsteenused, sh makseteenused on 2021. aastal olnud valdavalt hästi kättesaadavad. Valmis Eesti elanike rahatarkuse strateegia aastateks 2021–2030 „Rahatark Eesti“. Kevadel 2021 valmis rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklik riskihinnang (NRA) ning suvel 2021 kinnitas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon tegevuskava, et adresseerida riikliku riskihinnangu põhjal tuvastatud riske ja muid tegevusvajadusi. Alates 1. jaanuarist 2021 alustas Rahapesu Andmebüroo tegevust eraldiseisva valitsusasutusena Rahandusministeeriumi valitsemisalas. 3 2. Riigi rahanduse programm Programmi eesmärk Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutaja Maksu- ja tolliamet Rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava riigi rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat ning maksu- ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse. Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes Rahandusministeeriumi kulud sisaldavad lisaks ametikoha ressurssidele struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele ning Eesti riigi poolt võetud laenudelt makstavaid intressikulusid. Eelarvepoliitika meetme kasutamata vahendid on peamiselt piirmäärata vahendid - arvestuslikud kulud (õppelaenude kulud ja riigitagatis, riigi finantsvarade ja kohustuste haldamisega seotud kulud, finantskulud, kahjude hüvitamine alusetult vabaduse võtmisega seoses jms). 4 Mõõdikud ja sihttasemed 2022 2026 Riigi rahanduse programmi mõõdikud 2018 2019 2020 2021 Sihttase Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % -1,4 -0,5 -3,2 -3,8 -2,4 -2 SKPst Maksude osakaal SKPst, % 33,0 33,5 34 34,4 33,4 32,8 Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK andmed metoodikale võrreldes potentsiaalse 5,4 6,7 9,3 laekuvad 3,1 3,1 majanduskasvuga, %, < hiljem Võlakoormus (osakaal SKPst, %), < 8,2 8,6 19 18,1 21,6 29,7 madala Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, %, > 7 8,1 12,3 7,2 6,8 riskiga Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK madala madala madala madala madala 0 hinnang) riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga Olukorra analüüs Areng hea või väga hea:  Viirusekriisist tuli Eesti välja edukalt: viimase kahe aasta keskmine majanduskasv oli EL kiireim (3%). See tähendab, et enne Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas oli Eesti majanduse seis hea ning väljavaated optimistlikud, mis mõnevõrra leevendab muutunud julgeolekuolukorra majandusmõjude kandmist.  Maksu- ja tolliametile tasuti 2021. aastal kokku 8,96 miljardit eurot ehk aasta varasemast 16,7 protsenti enam makse. Eelarveprognoos täitus 117,6-protsendiliselt ja suvine majandusprognoos 102,0 protsenti. Maksutulu hoogne suurenemine tulenes ühelt poolt majanduse taastumisest COVID-19 pandeemiast ning enamikes tegevusalades ületati kriisieelne tase juba eelmise aasta esimeses pooles. Samuti vähenes eelmisel aastal maksuvõlg 38 miljoni võrra. Oluliselt avaldasid mõju ka teise pensionisamba muudatused ning kiirenenud inflatsioon, mis andsid maksutulu tõusule sügiskuudel tugeva impulsi.  2021. aasta lõppes 807 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis moodustab aastasest SKPst 2,7 protsenti. Võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 695 miljoni euro võrra väiksem. Suveprognoosi ootus 2021. aasta valitsussektori eelarvepositsiooniks oli -3,3 protsenti SKPst.  Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega. Eesti reitingut toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, usaldusväärne eelarvepoliitika koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja positsioon.  Reitinguagentuur Moody’s kinnitas aprillis 2022, et hoolimata Venemaa algatatud sõjast jääb Eesti riigireiting kõrgele tasemele A1 ning reitingu väljavaade stabiilseks.  Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- tõstis 2021. aasta augustis reitingu väljavaate stabiilse pealt positiivseks, aga alandas aprillis 2022 Putini sõjaga seotud mõjude tõttu reitingu väljavaate positiivse pealt taas stabiilseks. Agentuur kinnitas samas, et meie riigirahandus ja institutsionaalne raamistik on endiselt tugevatel alustel 5  ning riigivõla tase madal. Eesti majandus on agentuuri hinnangul kriisis hästi vastu pidanud ja piirangud on olnud väiksemad võrreldes teiste Euroopa riikidega.  Eesti juhib jätkuvalt juba kaheksa aastat järjest USA mõttekoja Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevustena tuuakse välja laia käibemaksubaasi ja maksude maksmisega seotud halduskoormus on võrreldes teiste riikidega madal. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste väärtust. Eesti nõrkusena tuuakse välja madal maksulepingute arv – Eestil on need sõlmitud 61 riigiga, kui OECD keskmine on 75.  Eesti elanike maksutahe paranes kolmandat aastat järjest. 91% elanikest tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 93% elanikest tasub enda sõnul maksud alati korrektselt ära.  Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu tingimustes Euroopa Liidu institutsioonides (nõukogu ja komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti aktiivset rolli. Eesti on osa maailma ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Eesti on valmis olema paljudest ülejäänud liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aktiivselt, sealhulgas ka juhtrolle võttes, uuenduslikes ettevõtmistes, näiteks Euroopa Liidu idapiiri riikide koostööprojekt Celbet ja ITarenduste tsentraliseerimine. Vajab tähelepanu:  Enne Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas oli Eesti majanduse seis hea ning väljavaated optimistlikud. Eesti edaspidist majanduskasvu oleks kenasti toetanud ka EL suurte majanduste lõplik taastumine viirusekriisist 2022. aastal, mida kõik märgid näitasid. Energia hindade ülikiire tõus oleks siiski ka ilma sõja puhkemata vähendanud SKP reaalkasvu.  Käesoleva aasta eelarvepositsioon on tugevalt mõjutatud energia hindade kasvust ning Venemaa poolt algatatud sõjast tingitud täiendavatest eelarve vajadustest. Eelarvepuudujääk ulatub käesoleval aastal 1,7 miljardi euroni ehk 5,3%ni SKPst. See number sisaldab nii Venemaa algatatud sõja tõttu vastu võetud lisaeelarvet kui ka sõjamõjude tulemusel vähendatud maksutulude kasvu nii sel kui ka järgmistel aastatel.  Kulude tase kasvab sõja mõjust tingituna kõikidel valitsussektori tasanditel. Suurim koormus lisakulude kandmisel jääb riigieelarvele, kuhu lisandub julgeolekuga ning põgenikega seotud kulusid.  Valitsussektori võlakoormus kasvab suurema defitsiidi tulemusel sel aastal 20,7%ni SKPst ja 2026. aastaks 29,6%ni SKPst.  Hetkel kehtib endiselt stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud vabastusklausel, mis lubab Euroopa Liidu liikmesriikidel kalduda kõrvale kesk-pikast eelarve eesmärgist (MTO) või selle suunas liikumisest sel aastal. Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei tohiks ületada 3% SKPst. Käesoleval aastal struktuurne eelarvepositsioon halveneb, kuid järgnevatel aastatel on Vabariigi Valitsus otsustanud parandada struktuurse eelarvepositsiooni eesmärki vähemalt poole protsendipunkti võrra aastas. Aastaks 2026 ootame -2,0% suurust struktuurset eelarvepuudujääki. 6   Maksukoormus kriisieelse 2019. aastaga (33,1% SKPst) võrreldes on kasvanud, ulatudes 2021. aastal 34,4%ni SKPst. Alates 2022. aastast hakkab maksukoormus alanema, jõudes 32,8%ni SKPst 2026. aastal.  Eelarvestamise protsessi toetavaid infosüsteeme on arendatud eraldiseisvalt ja eri aegadel ning puudub ühtne ning terviklik tehniline lahendus toetamaks valitsemisalasid tegevuspõhise riigieelarve menetlemisel ja rakendamisel.  Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude juhtimine. Oluline väljakutse on selgitustöö ja avaliku debati kvaliteedi parandamine optimaalsete reservide ning võla-reservide suhte teemal, kus levivad väärtõlgendused, mis võivad poliitika kujundamist ebasoovitavas suunas kallutada.  Väljakutseks on maksupoliitika ebastabiilsus ja salaturu vähendamine. Ammendunud on võimalused nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele, kuna tarbimismaksude osakaal maksulaekumistes on Euroopa Liidu kõrgemaid ja see on väikese sissetulekuga inimestele liialt koormav. Probleemiks on varamaksude vähene osakaal maksulaekumistes. Tegevuste mõõdikud ja analüüs Meede 1. Eelarvepoliitika Tegevus 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. 2022 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 Sihttase Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine Jah Jah Jah 0 Jah Jah majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel Avatud, läbipaistva ja kaasava eelarvestamise indeks võrreldes OECD riikidega (läbipaistvus, avaandmed, 28 - - - 24 0 kaasatus) Valitussektori nominaalne elarvepositsioon SKPst, % -0,6 0,1 -5,6 -2,4 -5,3 -2,2 Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), % 32 - 57 0 95 100 Tegevused ja tulemus: Majandusprognoosid ning eelarve- ja majanduspoliitilise nõu andmine Koostati tavapärased kevadine ja suvine majandusprognoos, mis on aluseks riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamisele. Lisaks koostati mitmeid majandus-, eelarve- ja maksupoliitiliste muudatuste mõjuanalüüse, mis keskendusid 2021. aastal nii COVID-19 kui ka energiakriisi mõjudele. Valmisid analüüsid1: ● Erasektori teadus- ja arendustegevuse soodustamise analüüs ● Fiskaalsed multiplikaatorid ja nende rakendamine Eestis 1 https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja-analuusid 7  ● 2022. aasta diisliaktsiisi tõusu mõjuanalüüs ● Isetasuvate meetmete analüüsimetoodika ● Eesti kaheks NUTS2 piirkonnaks jagamise otstarbekuse analüüs Analüüsiti fiskaalriskide hindamise metoodikat, nii IMFi kui OECD poolt osundatud parima rahvusvahelise praktika põhjal. Analüüsi tulemuseks oli ettepanek käivitada regulaarne protsess Eesti fiskaalriskide iga- aastaseks tervikkäsitluseks, kasutades selleks IMFi poolt välja töötatud ToolKiti tööriista. COV19 majandusmõjude hindamiseks ja leevendusmeetmete sihistamiseks valmis IT rakendus, kus 2021. aasta andmete sisestamise eest vastutab Tartu Ülikool. RESi, riigieelarve ja stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimine Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) viis Eesti palvel läbi eelarve läbipaistvuse tehnilise hindamise. Lõppraportis märkis IMF, et Eestis on olukord teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes samaväärne või parem. Valuutafond andis ka nõuandeid, kuidas olukorda veelgi paremaks muuta2. § Jõustus riigieelarve muutmise seadus, mis muutis riigieelarve olulisemalt detailsemaks. Kui praegu kajastab riigieelarve 38 programmi, siis edaspidi loetleb dokument ka nende jaotuse ligikaudu 250 programmi tegevuseks. Loobuti kaheastmelisest eelarve koostamise süsteemist, mis tähendas mahukaid kõnelusi nii kevadel kui ka sügisel, kui valminud on uus suvine majandusprognoos. Edaspidi hakkab kevadine eelarvearutelu keskenduma suurtele valikutele nagu eelarvepositsioon, riigi üldine kulutase ja võlaprognoos. Selle protsessi raames valmib ka Euroopa Komisjonile esitatav stabiilsusprogramm. Nii nelja aasta riigi eelarvestrateegia kui järgneva aasta riigieelarve lepitakse kokku septembris, pärast rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi avaldamist. Allkirjastati rahastamisleping taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite kasutamiseks. Esimene eelmakse mahuga 126 miljonit eurot jõudis detsembris Eestisse ehk ligikaudu 13 protsenti Eestile eraldatud kogusummast. Eesti taastekava on koostatud 982,5 miljonile eurole, täpsem summa selgub 2022. aasta keskel. Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Transpordivaldkonnas sisaldab kava 31 miljoni euro ulatuses Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot. 34 miljonit eurot on planeeritud ka Risti-Turba raudteelõigu ehituseks ning 5 miljonit eurot KOVide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse. Strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise süsteemi kujundamine § Valmistati ette ja jõustus eelarveklassifikaatori määrus, peamiseks põhjuseks on arvestusobjektide kasutamise täpsustamine pärast üleminekut tegevuspõhisele eelarvele. Koos tehniliste parandustega ulatusid määrusesse kavandatavad parandusettepanekud mahuni, mille puhul oli selguse huvides mõistlik kehtestada määrus uues redaktsioonis. Määrus jõustus 2022. aasta alguses. 2 https://www.imf.org/en/Publications/CR/Issues/2021/08/04/Republic-of-Estonia-Technical-Assistance-Report-Fiscal-Transparency- Evaluation-463376 8  Alustati riigi finantsjuhtimise infosüsteemide äri- ning eelanalüüsiga, mõistmaks kõikide riigieelarve protsessidega seotud osapoolte kasutusvajadusi koosmõjus uuenenud eelarveprotsessiga. Analüüs valmib 2022. aastal. Olemasoleva riigieelarve infosüsteemi KAIS kasutusmugavuse ja tõhususe parandamiseks töötati välja andmetöötluse tarkvaras SAS Enterprise Guide automatiseerimislahendus, mis lihtsustab oluliselt asutuste tööd. Lahendust on asutustele tutvustatud ja kasutusse võetud. Lahendus sisaldas: - Jaotusreeglite automatiseerimiste eri protsessi etappidele; - Planeerimistasandite seostamist andmetega automaatselt; - Valitsemisala mudeli automaatset koondamist asutuste mudelitest; - Andmete automaatset uuenemist valitsemisala ja riigi tasandil kui valitsemisala andmed muutuvad; - Keskselt riigi tasandil koondatud aruannete võimaldamist asutustele; - Arvestusobjektide raporti funktsionaalsust. Selle tulemusena hallatakse 9 varasema Exceli tabeli asemel kolme Exceli tabelit sõltumata perioodist ja stsenaariumist. Meede 1. Eelarvepoliitika Tegevus 1.2 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelelvalve Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine 2022 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 Sihttase Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi pinnalt), 1 1 1 1,6 <2 <2 %,< Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv - - - - JAH JAH raamistik) E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt - - - - 100 100 teostatud väljamaksed (tehniline), %-des Tegevused ja tulemus: Riigi arvelduste korraldamine ja rahavoogude juhtimine Väljamaksete teostamine riigikassast oli 100%. E-riigikassa keskkonnas toimus katkestusi 2021. aastal 1 kord (ca 2 tundi). Tõrke eemaldamisel edastati maksed tähtaegselt pankadesse. Valmis e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamise eelanalüüs. Eesmärk on kaasajastada e-riigikassa tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel koormustel. Euroopa Investeerimispank (EIB) ja rahandusministeerium allkirjastasid lepingu muudatuse, millega suurendatakse 120 miljoni euro võrra 2014. aastal võetud laenu ning sõlmiti laenuleping Euroopa 9  Komisjoniga (TERA/SURE) summas 230 mln, et katta pandeemiaga seotud kulusid. Korraldati T-billi oksjon mahuga 400 mln eurot. OP Pangaga on valmisolekulaenud mahus 100 mln septembrikuus (ennetähtaegselt) lõpetatud tänu tugevale likviidsusele. Vajadusel uued krediidilimiidi läbirääkimised pankadega I kvartalis 2022. Optimaalse riskitaseme juures oli likviidsusreservi 12 kuu tulusus novembri lõpu seisuga -0,27%, ületades normportfelli 0,21% võrra. Laenude ja riigigarantiide väljastamine 2021. aastal uusi laene ja riigigarantiisid ei väljastatud. Välisvahendite auditeerimine Aasta jooksul lõppes 90 auditit, mis viidi läbi 2014-2020 struktuurifondide, toiduabi FEAD, Norra ja EMP finantsmehhanismide, ETK Eesti-Läti koostööprogrammi, ETK Eesti-Vene koostööprogrammi, ETK Central Baltic ja ETK Baltic Sea Region programmide osas. Meede 2. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. 2022 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 Sihttase Tarbimise efektiivne maksumäär, % 22,8 23,7 22,8 23,6 24 23,2 Tööjõu efektiivne maksumäär, % 32,5 32,2 32 33,2 34,3 34,2 Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), % 0,7 -0,3 0,1 0,05 -0,2 0 Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes riigieelarve 3,0 3,2 3,4 3,4 3,6 5,3 maksutuludega), % Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise 1 1 1 1 5 5 maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤ ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud 0 0 0 0 0 0 rikkumismenetluste arv Tegevused ja tulemus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine  8. oktoobril 2021 kiideti Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) heaks 136 riigi poliitiline avaldus rahvusvahelisest maksureformist, millega ühines ka Eesti. Reformi üheks osaks on üleilmne miinimummaks, mis on tekitanud elavat meediahuvi ja tõstatanud rohkelt küsimusi. Maksu kohta kerkinud peamised küsimused ja vastused on koondatud siia .  Eesti ja Mauritius allkirjastasid veebruaris tulumaksude topeltmaksustamise vältimise lepingu.  § Valmistati ette järgmised maksumuudatused, mis jõustuvad 2022.aastal: Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus, millega pikeneb põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigus kasutada erimärgistatud diislikütust ühe aasta võrra kuni 2023. aasta 30. aprillini. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega: 10  - pikenevad ühe aasta võrra teatud kütustele, sealhulgas diislikütusele ja maagaasile täna kehtivad langetatud aktsiisimäärad. - tõuseb tubakatoodetest sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis 5 protsenti. - jõustub aktsiisivabastus liikmesriikide relvajõudude poolt kasutatavale aktsiisikaubale. Käibemaksuseaduse muudatused, millega: - kehtestatakse Euroopa Komisjonile ja EL õiguse alusel asutatud ametile ja asutusele COVID-19 pandeemiale reageerimiseks õigus osta 0%-lise määraga kaupu ja teenuseid ning maksuvabalt kaupu importida juhul, kui kaubad on ostetud tasuta jagamiseks või teenused tasuta osutamiseks; - Vähendatakse maksukohustuslaste halduskoormust; - kehtestatakse Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on seni ette nähtud üksnes Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele; - viiakse meenemüntide maksustamise põhimõtted kooskõlla käibemaksudirektiiviga; - Täpsustatakse kauba ekspordi ja impordiga seotud teenuste 0%-lise käibemaksumääraga maksustamise tingimusi. Kauba eksportimiseks ja importimiseks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenust osutatakse otse kaubasaatjale või –saajale; - Lihtsustatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamist. Tulumaksuseaduse muudatus, mille eelnõu näeb ette kehtestada pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus. Üldist maksuvaba tulu ei kohaldata edaspidi vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle asemel saavad nad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata vanaduspensioniealise tulu suurusest. Maksukorralduse seaduse muudatus, mille eesmärgiks on tagada ehitussektoris ausam konkurents ja vähendada valdkonnas maksupettuste võimalusi (võeti Riigikogus vastu 04.2022). Maksukorralduse seaduse muutmisega luuakse Maksu- ja tolliametisse (MTA) e-rakendus, kuhu iga suurema ehitusobjekti puhul märgivad ehitusettevõtjad oma alltöövõtjad. Lisaks alustatakse ehitajate töötamise elektroonilist registreerimist, mis teeb lihtsamaks ebaseadusliku töötamise ja töötasu mustalt maksmise avastamise. Taastub eriolukorra eelne maksuvõlgade intressimäär. Maksuvõlgade puhul kehtib kuni 31.12.21 intressimäär 0,03% päevas. Uuest aastast taastub endine intress 0,06% päevas. 11 Meede 2. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Tegevus 2.2 Maksu- ja tollikorraldus Kogutud riigi maksutulud ja ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemine. Riigi maksutulud on Eesmärk: kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb. 2022 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 Sihttase Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku kogumine 100,4 101,3 104 102 100 100 (%), Deklareerimata jäävate maksude osakaal laekunud 3,61 4,15 4,91 4,58 5 5 maksudest (%), < (prognoos) Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal (%), > 98,77 99,39 98,92 99,36 98 98 Maksutahte indeks, > 65 66,5 68,4 69,6 66 66 Tegevused ja tulemus:  2021. aastal laekus riigieelarvesse 8,96 mld eurot. Maksulaekumises jääb aastat suuresti iseloomustama koroonapandeemiast tingitud piirangutele järgnenud majanduse kiire taastumine. Riigieelarve laekumine ületas nii 2020. aasta laekumist, riigieelarve esialgset, kevad- kui ka suveprognoosi.  Maksu- ja tolliameti (MTA) teine oluline ülesanne on vähendada maksuauku ehk saamata jäänud maksutulu, mis takistab ausat konkurentsi ja vähendab riigi tulusid. Maksu- ja tolliameti eesmärk on hoida maksuaugu osakaalu laekunud maksudest alla 5% ja 2021. aastaks prognoosime maksuauku 3,61% tasutud maksudest.  Eesti elanike maksutahe kasvas kolmandat aastat järjest. 2021. aastal läbi viidud maksutahte uuringu põhjal võib näha stabiilset tõusu Eesti inimeste maksutahtes: indeks ulatus aastal 69,6ni (eelnev aasta 68,4). Uuringu tulemused näitasid, et Maksu- ja tolliameti teavitustöö venekeelse elanikkonna suunal ja noorte (15-24 aastaste) hulgas on kandnud vilja. Maksutahe kasvas sel perioodil rohkem just mitte- eestlaste seas ning mõlema sihtrühma teadlikkus maksusüsteemist on märkimisväärselt tõusnud. Eesti elanike maksutahte kasvatamise kõrval on Maksu- ja tolliametil kaks suuremat strateegilist suunda: lihtsad ja mugavad teenused ning võrdne maksukonkurents ja ühiskonnakaitse. Teenused: Maksuhalduse administreerimine Maksualaste õigusaktide rakendamise metoodika väljatöötamine ja rakendamise tagamine, sh deklaratsioonide, vormide ja IT-rakenduste väljatöötamine. Teenuse eesmärgiks on tagada, et maksude deklareerimine ja aruannete esitamine on mugav ja lihtne. Maksumaksjate nõustamine ja teenindamine  Seda, kui rahul on kliendid meie pakutavate teenustega, mõõdeti tehingupõhise soovitusindeksi abil. Sihttasemeks oli seatud 70%, mis viitab suurepärasele teenusega rahulolule. 2021. aasta lõpuks saavutati 70,5% tase, mis ületab seatud eesmärgi.  2021. aastal oli üheks eesmärgiks hoida sissetulevate ja korduvkontaktide arvu eelneva aastaga võrreldes sarnasel tasemel, kuid tehnilised tõrked tulude deklareerimise ajal ning juulist jõustunud käibemaksuvabastuse kaotamine ja deklareerimiskohustuse kehtestamine väljastpoolt ELi tellitud kaupadele põhjustas ka suurema vajaduse maksumaksjate nõustamiseks. Seega suurenesid 12  sissetulevad kontaktid võrreldes mullusega 19% ja korduvkontakte kõikidest kontaktidest oli 8%. 63% klientidest pöördusid Maksu- ja tolliameti poole telefoni teel, mis on võrreldes 2020. aastaga 5% rohkem. Samas vähenesid oluliselt teenindusbüroode kliendikontaktid – kui 2020. aastal toimusid kõikidest kliendikontaktidest pea neljandik teenindusbüroodes (17,3%), siis 2021. aastal oli see näitaja 12,4%. Rahaliste nõuete arvestuse pidamine  2021. aastal määrati juurde makse 45,2 mln € (sh deklaratsioonide paranduste kaudu) ja nendest tasuti IV kvartali lõpu seisuga 36,7 mln € ehk 81%.  Ümbrikupalga riskiga ettevõtete osakaal on võrreldes 2020.a IV kvartaliga langenud 23%-lt 19,8%-le. Kokku on 2021.a IV kvartali lõpu seisuga ümbrikupalga riskiga ettevõtteid 15 325, kelle poolt tekitatav arvestuslik maksukahju aastas on 92,3 mln €. Ümbrikupalga riskiga töötajate osakaal on võrreldes 2020.a IV kvartaliga langenud 7,2%-lt 5,7%-le. Kokku on 2021.a IV kvartali lõpu seisuga ümbrikupalga riskiga töötajaid 36 603.  Käibemaksuriskiga isikute osakaal on võrreldes 2020.a IV kvartaliga langenud 9,1%-lt 6,9%-le. Võlgade sissenõudmine ja aruandlusdistsipliini tagamine Auditiosakonna töögrupp, mis tegeleb äriühingute tulumaksu tasumise kontrollimisega, hoidis 2021. aasta esimese kolme kuuga läbi aegade kõige suurema summa ulatuses kasumi ebaseaduslikku maksuvaba jaotamist. Kokku tuvastati aasta esimeses kvartalis 20 rikkumist, millega hoiti ära 956 miljoni euro maksuvaba jaotamine. Selle tulemusena hoiti ära 239 miljoni euro ulatuses võimalik maksukahju tulevikus. Maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll Riigile on oluline, et maksumaksjad tasuksid oma kohustused õigeaegselt ja sealjuures korrektselt. Seda hinnatakse kahe näitaja järgi: nõuete tähtaegne tasumine ja aruandluskuulekus. 2021. aastal tõusid mõlemad. 88,6% nõuetest tasuti aasta jooksul tähtaegselt (2020. aastal 85,3%) ja aruandluskuulekate osakaal oli 87,5% (2020. aastal 84,4%). Kuigi Maksu- ja tolliameti üks eesmärk on teha maksude maksmine võimalikult lihtsaks, tuleb meil võrdse maksukeskkonna tagamiseks tegeleda ka probleemsete maksumaksjatega. Lähtutakse siinkohal põhimõttest, et ebaaus käitumine peaks olema piisavalt kulukas ja tülikas, et maksudest kõrvale hoidumine ei tasuks end ära. Tollikontrolli läbiviimine Maksu- ja tolliameti toll võttis üle Politsei- ja Piirivalveameti piirikontrolli toimingud Sillamäe piiripunktis. Sillamäest sai esimene piiriületuskoht Eestis, kus piiripunktis paikneb alaliselt vaid toll. Sillamäe piiripunktis kaasnevate muudatustega muutus piiriületus veelgi sujuvamaks ja kiiremaks. Teenuse tagamine Sillamäe piiripunktis on üks etapp laiemast PPA ja Maksu- ja tolliameti koostööprojektist, millega laiendatakse Maksu- ja tolliameti ülesandeid nii maismaa-, mere- kui ka õhupiiril. Maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemine Kuritegevuse tõkestamine piiril on oluline julgeolekutegur riigis. Maksu- ja tolliamet avalikustas 2021. aastal mitmeid avastatud salakauba juhtumeid – Uulus veoauto haagises 1,6 miljonit salasigaretti, Pärnus Lätist saabunud autost reisijalt leiti suur kogus fentanüüli, Tallinna Vanasadamas väikebuss, millest avastatud pakendid reageerisid kokaiini kiirtestile, tollikontrolli käigus tabati 10,4 miljonit võltssigaretti „Winston“. Maksu- ja tolliamet ning Soome Maksuamet on alustanud reaalajas toimuva andmevahetusega, mis tõhustab maksukontrolli, säästab ressurssi ning parandab klientidele pakutavate teenuste kvaliteeti. 13 Tegemist on maailma esimese sellelaadse andmevahetusega riikide maksuametite vahel. Senini vahetati andmeid päringute kaudu, kuid nüüd saavad mõlemad ametid lisaks X-tee kaudu ligipääsu nii käibemaksuteabele, kui ka tööjõu- ja sotsiaalmaksu andmetele. Reaalajas andmevahetus aitab oluliselt tõhustada koostööd piiriüleste maksurikkumiste uurimisel. Aktsiisikauba käitlemise järelevalve Tavapärane aktsiisikauba käitlemise järelevalve, maksumärkide haldus ja aktsiisivabastuse lubade kontroll. Tolliprotseduuride ja tolliformaalsuste haldamine Tööd alustas uus impordi tollivormistuse infosüsteem Impulss, mis on mõeldud põhiliselt väljastpoolt Euroopa Liitu kaupa importivatele ettevõtetele ja tolliagentuuridele. Impulssi on koondatud kõik uuendatud kaupade impordi deklareerimise põhiprotsessid. Impordi infosüsteemi arenduseelarve oli 3,2 mln eurot. 14 4. Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Riigi haldusvõimekuse tõstmine riigihalduse kvaliteedi parandamise kaudu koos ressursside kasutamise tõhususe suurendamisega Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Halduspoliitika programm hõlmab riigi haldusorganisatsiooni korraldust, avaliku teenistuse arendamist ja riigi personalipoliitika, riikliku statistika, riigi osaluspoliitika, riigi kinnisvara, riigiabi- ja riigihangete-alase ning kesksete tugiteenuste poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond on tihedalt seotud ka riigireformi raames tehtavate tegevuste koordineerimisega (nt asutuste ümberkorraldamine ja protsesside arendamine, tugiteenuste konsolideerimine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine). Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes Peamise osa programmi mahust moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Statistika tagamise meetme eelarve on peamiselt Statistikaameti juhtida. Seatud eesmärgid viidi ellu planeeritust mõnevõrra väiksemas mahus. Kulude jäägi tekkimist mõjutasid: ● Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste arvutitöökohateenusega liitujate ajagraafiku muutus; 15  ● riigimajade avamistähtaegade lükkumine ning IT teenuste vajaduste muudatused, kulud tekivad 2022. aastal; ● rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks eraldatud vahenditega seotud tegevused jätkuvad. 2022. aastal viiakse läbi küsitlus, andmete töötlemine ja analüüs ning tulemuste avaldamine. Investeeringud olid planeeritud peamiselt valitsemisala infotehnoloogiliste arenduste elluviimiseks ning töökohatehnika, serverite, võrguseadmete ja litsentside soetamiseks. Eelarve jäägi tekkimist mõjutasid: ● IT taristu investeeringute optimeerimine, jäägist kaetakse tulevaste perioodide taristu vahetusplaani vajadusi; ● IT arendustegevustes keskenduti esmajärjekorras reservist rahastatud seaduse muudatustega kaasnevatele arendustele ning seetõttu ei jätkunud inimressurssi muude arenduste elluviimiseks; ● IT arendused rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks eraldatud vahenditest jätkuvad 2022. aastal, töös on rahvaloenduse läbiviimiseks vajaliku infosüsteemi kogumisrakenduse arendus; ● IT asutuste arendustegevuste teadlik kokkuhoid 2024-2025. aastate arenduste katteks, kus külmutati investeeringute mahtu 57,7%; ● arendustegevustööde vastuvõtmised lükkusid osaliselt 2022. aastasse. Mõõdikud ja sihttasemed 2022 2026 2035 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 Sihttase andmed Keskvalitsuse kulutuste osakaal SKPst, %, ≤ 34,3 33,9 39,1 laekuvad 33,3 33,3 33,3 hiljem Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-64), %, ≤ 8,1 8,2 8,3 9,0% 9 9 9 Statistika tarbija rahuloluindeks, ≥ 42 70,6 73 72,2 70 70 70 Olukorra analüüs Areng hea või väga hea:  Vaatamata kestvale koroonakriisile jätkus 2021. aastal riigireformi tegevuskava elluviimine. Riigireformi raames on tehtud nii riigiasutuste struktuure mõjutavaid muudatusi, aga ka mitmeid tugiteenuste uuendusi ja horisontaalseid protsessianalüüse. Tegevust on alustanud 2021. aastal Transpordiamet, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahapesu Andmebüroo (RAB) ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT). RITi arvutitöökoha baasteenuste konsolideerimine puudutab 110 asutust ja ligikaudu 25 000 töökohta. Ettevalmistusi tehti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse moodustamiseks 2022. aasta alguses, mis võimaldab kliendil teenustes paremini orienteeruda ning teenuseid tõhusamalt pakkuda. 16  2021. a viidi ellu mitmeid organisatsiooni arendusprojekte, näiteks Keskkonnaagentuuris ja Prokuratuuris, tuvastamaks optimaalsemaid ressursikasutus võimalusi, et tagada struktuurides puuduolevaid võimekusi.  Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivust, mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamises, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. Regioonidesse värvati 2021. a üle 40% kõigist avalikku teenistusse värvatutest.  Aastatel 2016─2018 töötati välja Rahandusministeeriumi juhtimisel ning Tartu Ülikooli ja konsultantide kaasabil hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessid, mis suunavad kinnisvaraotsuseid tegema tuginedes kogutavatele võtmenäitajatele ja nende analüüsimisele. Lähiaastatel on kesksel kohal nimetatud juhtimissüsteemi rakendamine ning selleks vajalike tehnoloogiliste arenduste väljatöötamine ja juurutamine  Lisaks varem valminud riigimajadele Rakveres, Jõhvis, Viljandis, valmisid 2021. a lõpuks ühtsed teenuskeskused ka Raplas ja Jõgeval. Riigimajade rajamine puudutab otseselt 8 ministeeriumi valitsemisala ning majadesse on kaasatud enam kui 29 riigiasutust oma piirkondlike üksustega. Riigimajades paiknevad asutused saavad jagada teatud tugiteenuseid (nt ühiseid nõupidamiste- ja puhkeruume).  Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, kuid poliitika kujundamine toimub keskselt koordineerituna Rahandusministeeriumi poolt. Osaluspoliitika paremaks rakendamiseks on äriühingute nõukogude liikmete valimiseks moodustatud nimetamiskomitee ning Tartu Ülikooli kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel.  Riigihangete valdkonnas on jätkuvalt kõrge e-riigihangete tase ning nii rahvusvaheliste kui ka ühiselt ja keskselt korraldatavate hangete arv on kasvamas. Riigihangete 2020. aasta ülevaate põhjal korraldati Eestis e-riigihankena 97% hangetest. Vaidlustatud riigihangete osakaal on jätkuvalt madal, ulatudes 2020. aastal 2,7% kõigist riigihangetest.  Riigiabi andmine võimaldab parimal moel arendada ettevõtlust ja toetada abi vajavaid sektoreid. Vabariigi Valitsuse kinnitatav riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruanne annab kord aastas avalikkusele ülevaate antud riigiabist valdkondade lõikes. Riigiabi register toimib ning kasutajate hinnang kasutusmugavusele ja funktsionaalsusele on 2020. aastal läbi viidud rahulolu-uuringu järgi 10 palli skaalas üle 8.  Arvestusteenuste konsolideerimise tulemusel pakub Riigi Tugiteenuste Keskus arvestusteenuseid seisuga 01.01.2022 201-le asutusele ehk 81% kogu keskvalitsusest. Konsolideerimine on toonud riigile kokkuhoidu igal aastal üle 2 miljoni euro. Arvestusteenuste kliendid hindavad keskselt pakutavaid arvestusteenuseid kõrgelt ─ 2021. aasta klientide rahulolu uuringu tulemustes kajastub, et personali- ja palgaarvestuse keskmine rahulolu on 10 palli skaalal 9,1 ja finantsarvestuses 8,7 palli.  Toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste Keskust rakendusüksuste arv alates 2019. aastast 7-lt asutustelt 3 asutuse peale. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse prioriteetide ja poliitikakujundaja õigusraamistiku põhimõtetega kujundame toetuste süsteemi ja kehtestame vajadusel reeglid abikõlblikkusele, et tagada kokkulepitud eesmärkide saavutamine ja toetusvahendite mõistlik kasutamine. Toetuste rakendamisel toimub 17  tegevuste kavandamine ja korraldamine rahastusallikast sõltumata, muutes süsteeme vajadusel poliitikakujundaja nõuetele vastavaks.  Vabariigi Valitsuse korraldusega keskseks hankijaks määratuna korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus üleriigilisi ühis- ja keskseid hankeid ning osutab valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele riigihangete tugiteenust. Riigihangete korraldamise teenuse klientide regulaarse tagasiside soovitusindeks skaalal 10 palli oli 9,2 palli 2021. aastal.  Statistikaametis töötati 2021. aastal rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistamise ja eduka korraldamise nimel. Uuenduslik oli sellel korral asjaolu, et rahvaloendus toetus peamiselt registrite andmetele. Andmete ühendamisel ja rahvaloenduse metoodikate väljatöötamisel on kasutanud uuenduslikke lahendusi ning see on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu.  82% riiklikust statistikast moodustab Euroopa Liidu õigusaktide alusel tehtav statistika. 2021. aastast toodetakse sotsiaalstatistikat uue ühtlustatud raamistiku alusel. Hea koostöö oli Eestis Euroopa Liidu kohustusliku põllumajandusstatistika määruste arutelus, mille tulemusena leiti ka vajalikud rahalised vahendid nende määruste rakendamiseks.  Statistikaameti üheks ülesandeks on korraldada riigi andmehaldust. 2021. aastal korraldati 44 riigiasutust ja 233 andmekogu hõlmav uuring ning saadi hea ülevaade edasiliikumiseks. Amet osales riigiasutustele mõeldud andmehalduse töövahendi arendamisel, mille rakendus valmib 2022. a kevadel. Samuti algas andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomise ja väljaarendamise nelja-aastane reform.  Statistikaamet sai 2021. aastal parima andmete visualiseerija tiitli kasulike kliendirakenduste arendusega nagu Juhtimislauad, Tõetamm ja palgarakendus. Amet on viimaste aastatega muutunud kliendisõbralikumaks nii statistika visualiseerimise edasiarendustega (statistika andmebaas, nimede rakendus, veebilaiendus StatsFacts), kui ka uue olulise informatsiooni aja- ja asjakohase esitamisega (näiteks kiirstatistika, mobiilide liikuvusanalüüs COVID perioodil jt). Vajab tähelepanu:  Personalipoliitikas on järgmiste aastate jätkuvaks süvenevaks probleemiks demograafiline trend elanike, sh tööealise elanike, vähenemise ja vananemise suunas. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 märkimisväärselt. Seetõttu on keskvalitsus võtnud eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate arvu alla 12% tööealisest elanikkonnast (15–74 aastased) ning valitsussektori kulude osakaal SKPst alla 40%, et tagada sektorite vaheline mõistlik tasakaal. Valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil suurenenud ligi 1440 inimese võrra. Valitsussektor moodustas 2021. aastal tööealisest elanikkonnast 12,2% ning tööhõivest 18,5%.  Väljakutseks on asutustevaheline koostöö maakondades ning riigi võimekus pakkuda võrdselt head töökeskkonda üle Eesti, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi ühtlustumine kogu riigis.  Kinnisvara valdkonnas on väljakutseks toimemudeli, sh rahastamismudeli ülevaatamine. Täna kasutusel olev süsteem tagab küll hoonete säilimise pikaajaliselt, kuid ei arvesta muutuvate vajadustega (sh uued töövormid) ning on riigieelarvele osutunud üle jõu käivaks. Tähelepanu vajab ka riigi kinnisvararegistri arendamine, et tagada juhtimissüsteemi täiemahuliseks rakendamiseks vajalik automatiseeritus ja tehniline tugi.  Kahaneva rahvastikuga piirkondades on väljakutseks elukeskkonna ja elamumajanduse ümberkorraldamine, et tagada kvaliteetne elukeskkond. 18  Riigihangete valdkonnas on eesmärgiks rahaliste vahendite parimal viisil kasutamine. Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid hankeid viidi 2020. aastal läbi vaid 13% kõigist hangetest. Euroopa Liidu põhimõtetest lähtuvalt vajab Eestis edendamist hangete väärtuspõhisuse suurendamine, mille üheks võimaluseks on muu hulgas riigihangetel kvaliteedikriteeriumite kasutamine samuti ka ühe pakkujaga hangete osakaalu vähendamine.  Riigiabi valdkonnas nõuab jätkuvat panustamist riigiabi reeglite selgitamine, arvestades nende keerukust ja paljusust. Alates 2022. a kehtivad uued EL riigiabi õigusaktid viies valdkonnas, avaldatud on kolm uut õigusaktide eelnõud. Samal ajal toimub mitmete uute fondide kasutuselevõtt: EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU), Õiglase Ülemineku Fond, Moderniseerimise Fond. Seega tuleb uute toetusmeetmete tingimusi töötada välja olukorras, kus korraga kehtib palju uusi reegleid.  Riigiabi õigusaktide tõlgendamise ainupädevus on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja seisukohtade saamine nendelt on aeganõudev (keskmiselt 5–18 kuud). Väljakutseks on riigiabi ekspertide vähesus. Eriti kriitiline on olukord siis, kui ühekorraga vajavad lahendust mitu suuremat teemat. Reeglite selgitamiseks korraldatakse jätkuvalt koolitusi ja uuendatakse juhendeid. Olukorda parandaks eestikeelse akadeemilise riigiabiõiguse käsiraamat.  Tulenevalt Euroopa Komisjoni eesmärkidest 2019-2024 on algatatud mitmeid initsiatiive (Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa jne), mille tulemusena on muutunud vajadus riikliku statistika järele ning algatatud EL tasemel kõikide statistikavaldkondade õigusraamide muutmine. Seega tuleb kvaliteetse statistika tootmisega samal ajal leida piisavalt ressurssi Eesti seisukohtade väljatöötamiseks asjaomaste poliitikavaldkondade kujundajatega ning hiljem vastuvõetud muudatuste rakendamisega olukorras, kus need muudatused kohati eeldavad täiesti uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmist.  Statistika kasutajad soovivad saada üha kiiremini, kvaliteetsemalt ja visuaalselt arusaadavamaid statistilise analüüsi väljundnäitajaid juhtimisotsuste efektiivseks toetamiseks. Euroopa Liidu ja riigisiseste peamiste avaliku huvi esindajate statistikavajadus on pidevalt avardunud, kuivõrd otsused on muutunud fakti- ehk andmepõhiseks. Poliitikakujundajad soovivad Statistikaametilt regulaarselt avaldatavaid valdkondlike arengukavade näitajaid, milleks tuleb leida lahendus ja tagada rahastus. Üksikasjalikuma statistika tegemine ilma andmesubjektide koormust oluliselt suurendamata eeldab uute andmeallikate, meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogiliste vahendite arendamist ning kasutamist. Selline kvalitatiivne muutus vajab piisavat ressurssi, kuna uue süsteemi üleminekuni on vaja olemasolevaid käigus hoida. Suur vajadus on kvalifitseeritud ja Statistikaameti teenuste arendamisele pühendunud IKT personali järele RMITis. Oluliseks väljakutseks on ameti töötajate palgamahajäämuse vähendamine avaliku sektori ja ühise tööjõunõudlusega erasektori keskmiste palkadega, mis on tekitanud märkimisväärse voolavuse.ne me lõikes, tuh 19 Tegevuste mõõdikud ja analüüs Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine 2022 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 Sihttase Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus indeks (5 palli skaalal) 3,35 - - 3,7 - 0 Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete korraldusele roheline roheline roheline roheline roheline roheline Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % 70 79 83 82 85 85 Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus, % 7,7 7,7 6,1 8,3 5─8% 5─8% Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti 1,26 1,21─1, keskmise palgaga 1,23 1,25 1,28 (auditeerimat 1,21─1,25 25 a) Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal tööjõukuludest, %, ≥ 1,45 1,02 0,68 0,76 1,02 1,02 Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv 0 0 1 0 0 0 Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve kuludest, % 28 26 32 24,8 28 28 Keskmine pakkujate arv hankes 3,7 4 4,6 3,64 >3,8 >3,8 Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete osakaal, % 14 13 13 13 20 20 Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud vaidlustuskomisjoni 78 74 72 78 77 78 otsuste jõusse jätmise määr, %, > Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi äriühingutest, % 26 30 22 12 45 60 Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste osakaal, % 61 26 30 0 75 75 Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal miinimumnõuetele 4 3 1 2 3 3 mittevastavast portfellist, % Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Tegevus 1.1. Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine Eesmärk: Optimaalse suurusega hästi toimiv haldusorganisatsioon ja kompetentne personal. Tegevused ja tulemus: Riigi personalipoliitika kujundamine  § 2021. aastal algatati avaliku teenistuse seaduse muudatused, mille tulemusena muutub lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks ametnike värbamise regulatsioon, nt võimaldab asutustel vaba ametikoha täitmisel kasutada sarnaste ametikohtade täitmiseks korraldatud konkursside tulemusi, muutub paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsioon teisele ametikohale (või teise ametiasutusse), võimaldades edaspidi ka osalist ajutist üleviimist ning võrdsustatakse 20 õigusevastaselt teenistusest vabastatud ametnike ja töötajate õigused ligipääsuks sotsiaalsetele garantiidele.  Avalike teenuste osutamise arendamiseks viidi riigiasutustes läbi vajalike kompetentside suurendamiseks koolitusi. Valitsusasutustelt kogutakse keskset koolitusvajadust igal aastal. Kesksetest koolitustest hinnati kõige olulisemateks 2021. a argumenteerimist, digioskuste arendamist ja enesejuhtimist, aga ka avaliku teenistuse eetikat ning muudatuste juhtimise koolitustel saadud teadmisi. Toimusid ka keskastmejuhtide järelkasvule suunatud arenguprogramm KESTA ning mitmed teised teenistujatele suunatud koolitused. 2021. a käivitus edukalt avaliku sektori sise-coachingu süsteem. Huvi arengutoe vastu on olnud väga suur (aastaga said arengutuge üle 300 avaliku sektori töötaja).  Personalipoliitika üheks oluliseks tegevussuunaks on soodustada riigisektoris paindlikku üle- eestilist värbamist ja töötajatele kaugtöö võimaldamist. Üle Eesti regioonidesse värbamine moodustas 2021. aastal ligi poole koguvärvatutest (4534 töötajat). Eelmisel aastal värbasid riigiasutused väljaspool Harju maakonda riigisektorisse üle 2100 töötaja, pakkudes töötamiseks nii riigimajade kui riigiasutuste regionaalseid büroopindasid, aga ka võimalust töötada kaugtöö kokkuleppe alusel kodust. Uute teenistujate otsingul antakse võimalus kandideerida kõigil vastava kvalifikatsiooniga teenistujatel sõltumata asukohast. Väljaspool Harjumaad värvati 2021. aastal kõige rohkem töötajaid Tartumaale (ca 660 töötajat, nendest enim Tartu Vanglasse, Kaitseväkke ning Politsei- ja Piirivalveametisse), Ida-Virumaale (ca 350 töötajat, nendest enim Viru Vanglasse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse ning Politsei- ja Piirivalveametisse) ja Lääne-Virumaale (ca 240 töötajat, nendest enim Kaitseväkke).  Koostati Vabariigi Valitsusele riigieelarve strateegia menetlemise käigus ülevaade olulisematest personalinäitajatest ja palkadest ning tehti ettepanekud palgakorrektsioonideks. Riigikogule tehti ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ja teenistusgruppide kaupa.  Viidi läbi iga-aastane sihtasutuste, äriühingute ja riigi ametiasutuste tippjuhtide palkade võrdlusanalüüs Fontese tippjuhtide palgauuringu andmetega, mille eesmärgiks on hinnata palkade konkurentsivõimet üldturuga (analüüs esitatakse nõukogu liikmetele taustainfoks palgaotsuste kujundamisel).  Avaliku teenistuse pühendumusuuringust selgus, et avaliku teenistuse töötajate pühendumus ja valmisolek oma tööandjat soovitada on tõusnud ning see ületab Eesti erasektori keskmist. Pühendumusuuringu projekti raames: - töötati välja metoodika riigiülese keskse uuringu läbiviimiseks; - töötati välja metoodika asutusepõhise detailsema uuringu läbiviimiseks; - viidi läbi avaliku teenistuse keskne töötajate pühendumuse ja rahulolu uuring. - 2021. aasta jooksul võtsid metoodika kasutusele Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium (osaliselt), Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Prokuratuur, Rahandusministeerium, Ravimiamet, Riigikantselei, Riigikogu kantselei, Siseministeerium, Tallinna Linn (terve haldusala), Tervise Arengu Instituut, Välisministeerium. 21 Riigihalduse korraldamine  2021. aastal kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt esialgne riigi laborite konsolideerimise kava, et tõhustada mh kesksete teenuste osutamist. Põllumajandus- ja Toiduameti ja Terviseameti laborite (v.a nakkushaiguste labori) baasil luuakse Maaeluministeeriumi haldusalasse 1. jaanuariks 2023 ühendlabor. Nii saavutatakse ressursside tõhusam kasutus ning teenuste terviklik arendus.  Tuginedes eelnevalt läbi viidud analüüsile, alustati Riigi Tugiteenuste Keskuses riigiasutuste dokumendihaldusteenuse konsolideerimise pilootprojekti, mis on oluline samm liikumaks traditsiooniliselt dokumendihalduselt teabehalduse teenusele.  Valmis analüüs IKT arvutitöökoha baas- ja serveriteenuste konsolideerimise osas ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse loodi riigiasutustele teenust pakkuv Riigi IKT Keskus (RIT).  Teenuste parendamise ja valdkondliku sünergia eesmärgil alustasid 2021. a alguses tegevust Transpordiamet, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet. Asutustes jätkus töö teenuste arendamisega lähtudes kasutajakesksetest vajadustest.  Demograafiliste väljakutsete tingimustes teenustele ligipääsetavuse parandamiseks on valminud Rakvere, Viljandi, Jõhvi, Rapla (2022) ja Jõgeva (2021) riigimajad, töös on Pärnu riigimaja. 2030. aasta lõpuks toetavad ühtsed teenuskeskused kõigis maakondades (va Tallinn ja Tartu) riigi regionaalpoliitika ja parema asutuste vahelise koostöö eesmärkide täitmist (sh ajutised kaugtöökohad riigitöötajatele). Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Tegevus 1.2. Riigiabi poliitika rakendamine Eesmärk: Riigiabi andjate antud riigiabi on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Tegevused ja tulemus:  Rahandusministeerium aitab tagada, et riigiabi andjate poolt antud riigiabi on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Selleks nõustatakse riigiabi andjaid ja teisi huvitatud pooli, korraldatakse riigiabi reeglite õigeks rakendamiseks koolitusi, peetakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrit, andmete läbipaistvuse ja kontrollitavuse eesmärgil, sealhulgas võimaldatakse vähese tähtsusega abi vaba jäägi kontrollimist.  COVID-19 kriisiga seoses vaadati läbi Euroopa Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku eelnõu ja selle muudatused (6 muudatust), koondati Eesti arvamus ja esitati Euroopa Komisjonile.  Riigiabi ajutise raamistiku alusel vaadati läbi riigiabi andmise loa taotluseid. Euroopa Komisjon on Eesti abimeetmete kohta teinud 2021. aastal ajutise raamistiku alusel 18 positiivset otsust.  Euroopa Komisjonile koostati riigiabi ajutise raamistiku alusel antud riigiabi kohta 3 aruannet. Valmis põhjalik ülevaade riigiabi andmisest 2020.aastal.  2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks ettepaneku Euroopa Komisjonile, millega määrati Eesti regionaalabi osakaalud aastateks 2022-2027. Ettepanekus arvestati maksimaalsete võimalike regionaalabi määradega, mida Eestis lubatakse anda. Samuti peeti silmas, et ettevõtluse investeeringutoetuse määrad arvestaksid senisest rohkem piirkondlike erisustega. 22   Keskse koolitusprogrammi raames korraldati kaks riigiabialast e-koolitust, osales 305 inimest.  § 1. juulist 2021 jõustunud konkurentsiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega sätestati riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud. 2019. aasta kevadel tehtud otsusega kõrvaldas Euroopa Kohus selle ebaselguse ning kinnitas, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta riigiabi omal algatusel tagasi.  § 9. juulil 2021 jõustusid riigiabi registri põhimääruse muudatused, millega lisati uus kasutaja ja täpsustati esitatavate andmete koosseis ja esitamise kord.  Valmis riigiabi registri edasiarendus. Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Tegevus 1.3 Riigihangete poliitika kujundamine ja elluviimise koordineerimine Eesmärk: Riigihanked toetavad valdkondlikke poliitikaid ning on kulutõhusad, konkurentsi tagavad ja läbipaistvad. Tegevused ja tulemus: Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine registri pidamine  § 2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks ja Riigikogu võttis vastu 2022. aasta aprillis riigihangete seaduse muudatused, et lahendada seaduse rakendamisel esile kerkinud praktilised probleemid ja viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu riigihangete direktiividega, muudatused jõustuvad 1. juunil 2022.  § 2021. aastal jõustusid riigihangete registri põhimääruse muudatused, et viia riigihangete registri põhimäärus kooskõlla riigihangete seaduse muudatustega ja tehtud arendustega ning lisati kasutajate rolle.  Vabariigi Valitsusele esitleti 2020. aasta riigihangete valdkonna ülevaadet3. Kui varasematel aastatel on riigihangete osakaal SKP-st püsinud 10-12% vahel, siis 2020. aastal kasvas see 14 protsendini SKP-st. Ülevaate kohaselt on vähenenud väljakuulutamiseta menetlusega riigihangete osakaal, sest koroonaviirus ei olnud enam ootamatu. Kvaliteedikriteeriumite kasutamise osakaal on püsinud 13 protsendi ümber viimased seitse aastat.  Euroopa Komisjoni poolt 2021. aastal avaldatud tulemustabeli kohaselt on Eesti riigihangete korraldus keskmiste seas koos 12 riigiga 30st. Samas tabelis tuuakse välja ka vajakajäämised: hangetes kasutatakse liiga palju madalaima hinna kriteeriumi ning väljakuulutamiseta menetlusi ja liiga paljudes riigihangetes osaleb vaid üks pakkuja.  Jätkus riigihangete registri kasutusmugavusse panustamine. Alustati Euroopa Komisjoni määrusega kehtestatud uute e-vormide registris kasutuselevõtmise projektiga. Pidev koolitus- ja nõustamistegevus näitab tulemusi, sest nõustamispäringute arv on vähenenud. Ühtlasi viitab see ka 2017. aastal jõustunud riigihangete seaduse rakenduspraktika välja kujunemisele. 3 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete-valdkon--2 23  Riigihangetealaste vaidluste lahendamine  Vaidlustatud riigihangete osakaal on jätkuvalt madal, ulatudes 2021. aastal 1,87% kõigist riigihangetest.  2021. aastal esitati riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) 223 vaidlustust. Võrreldes eelmise aastaga vähenes esitatud vaidlustuste arv 23%. Ministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle ja viib läbi väärteomenetlusi.  VAKO jättis läbi vaatamata 79 vaidlustust ja menetlusse võeti 158 vaidlustust, millest 14 juhul jäeti vaidlustus osaliselt läbi vaatamata.  Vaidlustuskomisjon rahuldas 58 vaidlustust ja 82 vaidlustust jäeti rahuldamata. 2 juhul saavutati hankija ja vaidlustaja vahel kokkulepe. 7 juhul tunnistas hankija vaidlustuse põhjendatuks ja 7 juhul loobus vaidlustaja esitatud vaidlustusest. 2 juhul lõppes vaidlustusmenetlus Rahandusministeeriumi poolt hankijale ettekirjutuse tegemise järel.  2021. aasta hangete vaidlustamise ülevaade on koostatud.4 Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Tegevus 1.4 Riigivara valitsemise korraldamine Eesmärk: Tõhus riigivara valitsemise korraldus. Tegevused ja tulemus: Riigivara valitsemise poliitika väljatöötamine ja riigi kinnisvara strateegiline juhtimine  Vabariigi Valitsus kiitis heaks riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted5, mis on teejuht keskvalitsuse asutustele, ametitele ja teenusepakkujatele hoonestatud kinnisvarakeskkonna korraldamisel. Kinnisvarapoliitika fookuses on kolm põhieesmärki: Kinnisvarakeskkond peab toetama riigi põhitegevust, elueakulud peavad olema optimaalsed ja arvestada tuleb valdkondlike strateegiate eesmärkidega.  2021. aastal pani Vabariigi Valitsus riigi eelarvestrateegia raames paika järgmiste aastate olulisemad investeeringud riigile vajalikesse hoonetesse. Suuremate objektidena on kavas ehitada Keskkonnamaja ning alustada Politsei- ja Piirivalveameti Tallinna ning Tartu hoonete projekteerimist.  Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus avasid taotlusvooru, mille toel sai keskvalitsuse hooneid energiatõhusamaks ümber ehitada või rajada seniste hoonete asemele liginullenergia hooneid.  Tühjenevate korterelamute projekti 2021. aastal planeeritud tegevused on ellu viidud. Kuna tegevused KOV-ides toimuvad aeglasemalt kui algselt oli planeeritud, siis projekti tegevused pikenevad 2022. aastasse. Statistikaamet viis läbi asustamata korterite kaardistuse elektritarbimise andmete põhjal, mis on KOV-dele vajalik probleemkohadest ning trendidest 4 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/vaidlustusmenetlus#vaidlustuskomisjoni- 5 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-kinnisvara/strateegia 24  ülevaate saamiseks ning elukeskkonna arendamist tulevikuotsuste tegemiseks. Esimesed kortermajad on lammutatud 2022. aastal.  Valmis riigi kinnisvararegistri arendus, millega kaasajastati registri tehnilist platvormi ja loodi uusi teenuseid. Arenduste käigus liidestati RKVR dokumendivahetuskeskkonnaga ja kaardirakendusega ning loodi kasutajatele iseteeninduslikul põhimõttel toimiv töölaud. Riigi osaluspoliitika kujundamine ja korraldamine  § 2021. aastal kinnitas valitsus osaluspoliitika põhimõtted ning selle baasil on Riigikogule esitatud riigivaraseaduse muutmise eelnõu. Valitsuse poolt kinnitatav osaluste valitsemise koondaruanne annab kord aastas Riigikogule, Riigikontrollile ja avalikkusele ülevaate tulemustest ja olulisematest trendidest.  Valitsus tegi aprillis põhimõttelise otsuse ASi Enefit Green erakapitali kaasamise, AS Operaili mittestrateegilise osa ja AS Teede Tehnokeskuse erastamise kohta. AS Enefit Green edukas IPO toimus oktoobris, järgmised erastamisprotsessid on veel töös.  Valitsusele esitleti tavapärast osaluste valitsemise koondaruannet nii äriühingute, sihtasutuste kui ka MTÜde kohta 2021. aastal. Omandireformi lõpule viimine  Jätkub vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine ning andmete analüüsimine, kompensatsiooninõuete esitajate nõustamine ning nimetatud tegevustes koostöö tegemine Maa- ameti ja kohalike omavalitsustega.  Rahandusministeerium on jätkuvalt korraldanud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi taotluste ja neist tulenevate valitsuse korralduste eelnõude menetlemist; koostanud raha kasutamise aruandlust; prognoosinud ja jälginud erastamisraha laekumist omandireformi reservfondi. 25 Tegevused ja tulemus: 2022. aasta alguses kinnitati riigihalduse ministri poolt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) järgmise nelja aasta arengukava. Uuel perioodil on RTK fookuses riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimise viimane etapp, senise EL struktuuritoetuste perioodi rakendamine, sealhulgas REACT-EU kui ka uute (2021–2027 EL ühtekuuluvuspoliitika fondid, taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Šveitsi toetus) fondide rakendamine ning välja töötada uus keskne dokumendihalduse teenus. Personali- ja palgaarvestuse teenus  Valmisid RTIPi isikuandmete mooduli uued funktsionaalsused. Nüüdsest saab RTIPis taotleda ja vormistada töösuhte jooksul toimuvaid muudatusi (määrata lisatasu, muuta töökoormust ja palka, vormistada üleviimist uuele ametikohale jms) ning luua moodulis ka vastavaid dokumente (taotlused, töölepingu lisad, käskkirjad).  RTK personali- ja palgaarvestuse kliendibaasi lisandus 2021. aastal 25 uut asutust, nendest 16 sihtasutust. Lisaks toimusid aasta alguses ka mitmete riigiasutuste liitumised.  Valmistasime ette 2022. aasta algusest teenusele tulnud 12 sihtasutuse ning Riigi Info ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse sujuva ületuleku ning Sihtasutuse KredEx ühendamise Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele osutatava teenusega. Finantsarvestuse teenus  RTK arvestusteenuste klientide hulka lisandus 2021. aastal 23 uut klienti, neist 16 sihtasutust, 1 põhiseaduslik institutsioon ja 1 rahvusvaheline organisatsioon.  Finantsarvestus teenusele lisandus alates 2022. aasta algusest 12 sihtasutust ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ja Sihtasutus KredEx ühines Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele osutatava teenusega. Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus  Valmis uus saldoandmike infosüsteem. Vana süsteem oli tehniliselt aegunud. Uus süsteem on kasutajate hinnangul lihtsamini kasutatav ja sisaldab mitmeid täiendavaid automaatkontrolle. Lisaks juurutasime makseandmikud, milles kogutakse infot kõigi valitsussektori üksuste igapäevaste maksete kohta. Makseandmike eesmärgiks on raha kasutamise läbipaistvuse suurendamine ja korruptsiooni ennetamise tõhustamine.  Riigi raamatupidamise 2020. a koondaruanne valmis tähtaegselt. RTK töö kohta Riigikontrollil märkusi ei olnud. 2021. a aruanne on koostamisel. Riigihangete korraldamise teenus  Teenindatavate asutuste arv kasvas 6 asutuse võrra.  Alustati kokku 317 hanget, mida on 26 hanke võrra rohkem, kui aasta enne seda.  Viidi läbi keskseid hankeid, millega võivad liituda kõik soovijad (ka need, kes ei ole RTK kliendid). Näiteks hangime koopiapabereid, kütust ja kontoritarbeid.  Koostati riigihangete korraldamise standardtoimemudel, mis tänaseks on jõustatud kõigi klientidega. 26  Küsiti klientidelt tagasiside peale iga hankemenetluse lõppu, mis on tõstnud vastamisaktiivsust ja annab meile vahetumat tagasisidet teenuse kvaliteedi tõstmiseks. 2021. aastal on meie klientide rahulolu teenusega ülimalt kõrge – 9,2 palli 10st. Personaliarenduse teenus Käivitati avaliku sektori sisese coachingu süsteem, mille vastu on olnud suur huvi ning kõrge tagasiside koolitusel osalejatelt. Kokku on vastanud tagasiside küsitlusele 49% (üle 150 inimese) osalejatest ja keskmine hinnang on 9,3. Kokkuvõttes on coachide väljaõppe kaudu potentsiaali säästa riigile kokku alates 300 000 eurost. Toetuste kasutamise korraldamise teenus  2021. aastal liideti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve (TTJA) transporditoetuste valdkonna ülesanded Riigi Tugiteenuste Keskusega (RTK). Muudatus on osa riigireformi elluviimise kavast, mis näeb ette üleminekut ühtsele toetuste rakendusteenusele, eesmärgiga muuta riigivalitsemist tõhusamaks, vähendada dubleerimist, hoida kokku kuludes ning samaaegselt tõsta tugiteenuste kvaliteeti. Riigi Tugiteenuste Keskusega liitus TTJA-st viis ametikohta ning üle toodi rakendamiseks Euroopa Liidu struktuurivahendeid summas 469 miljonit eurot.  2021. aasta aprillis liideti senised www.rtk.ee ja www.struktuurifondid.ee veebilehed. Edaspidi leiab RTK veebilehe „Toetusfondide ja programmide“ alamlehelt nii EL struktuurifondide, Interreg programmide kui ka Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste info.  2021. aasta 1. juunist andis Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) üle toetusteenuste ülesanded. Muudatuse kohaselt saab infoühiskonna edendamiseks mõeldud eurotoetusi edaspidi taotleda Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Toetusteenuse üleminek on osa riigireformi elluviimise kavast, mis näeb ette üleminekut ühtsele toetuste rakendusteenusele. Selle eesmärk on muuta riigivalitsemist tõhusamaks, vähendada dubleerimist, hoida kokku kuludes ning samaaegselt tõsta tugiteenuste kvaliteeti.  2021. aasta septembris alustas Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ja Rahandusministeeriumi tellimusel teavituskampaaniaga Eestis, mille eesmärk on tutvustada Euroopa Liidu uut 2021-2027 eelarveperioodi ja selle eesmärke. Kampaania „Oleviku nimel – tuleviku heaks!“ keskendub sellele, mida saab Eestile eraldatud EL struktuurivahenditega ära teha. Tegevused ja tulemus: Töökoha teenus Töökohateenuse sisuks on pakkuda klientidele arvutitöökohta, millega kasutaja saab teha tööd kontoris või turvalise kaugligipääsu abil kontorist eemal. Teenuse põhikomponendid on töökohatehnika soetus, kasutajatele kohaleviimine, töövalmiduse loomine ja tagamine. Lisaks riistvarale hõlmab teenus 27 litsenseeritud töökohatarkvara, näiteks VPN, MS Outlook vms, esitlustehnika korrashoidu ja telefonide haldamist. Töökohateenuse kasutamise eelduseks on RMITi võrkudega liitumine. Järgmise nelja aasta lõikes on RMITI jaoks oluline otsus riigiasutuste töökohateenuste konsolideerimise osas. Teenuse arendamisel on fookuses kaasaegsete töökohavahendite pakkumine klientidele, samas pidades silmas kulutõhususe põhimõtteid.  2021. aastal liitusid RMIT töökohateenusega Rahapesu Andmebüroo ja Meremuuseum.  2021. aasta lõpuks valmisid Rapla ja Jõgeva riigimajad, kus RMIT pakub keskseid IKT lahendusi.  Toimusid ettevalmistused RMIT poolt pakutava töökohateenuse liikumiseks Riigi IKT Keskusesse (RIT) alates 01.07.2022. Tegevusteenus Tegevusteenused loovad kliendile väärtust läbi täiendava toetuse teistele teenustele. Näiteks infoturbeteenus, mis on osalt orgaaniline osa töökohateenustest, kuid mida on võimalik sisse tellida teenusena, nt nõustamise ja koolituste vormis, ka ilma töökohateenuseid võtmata. RMIT pakub ka hangete läbiviimise teenust, olles ise riigis keskse IT hangete läbiviija rollis.  2021. a algatati eRHR-s 79 hanget, sh minikonkursid raamlepingu alusel. IT siseteenused Siseteenused on kliendi sisemise äriprotsessi toetamiseks loodud infotehnoloogilised lahendused ja nende rakenduste arendamine ning ülalhoidmine. Näiteks saab tuua veebid, dokumendihaldussüsteemi, organisatsiooni toimimiseks vajalike keskkondade ja andmete visualiseerimisplatvormi arendamine ja kasutajate abistamine. Siseteenuseid pakub RMIT soovi korral kõigile oma klientidele ning on ka oma protsessid üles ehitanud toimima neis keskkondades.  2021. aastal alustatud Valitsusportaali (VP) majutus- ja haldusteenuse pakkumist ning VP platvormile on majutatud 20 veebilehte. IT äriteenused Äriteenuse toetamine tähendab kõigi RMITi kliendiks olevate asutuste äriprotsesside toimimiseks vajalike IT-süsteemide ja -rakenduste arendamise ja kasutamise toetamisega seonduvaid teenused. Teenuseid pakutakse vastavalt teenuslepetele ehk teenuste toetamise ulatuses. Peamiselt puudutab see infosüsteemide arendamise protsessi alates arenduste planeerimisest, hanke läbiviimisest ja tarnete paigaldamistest kuni rakenduste igapäevase toimimise toetamiseni. Äriteenuseid pakutakse igapäevases tihedas koostöös äripoole esindajatega ehk süsteemide omanikega Maksu- ja tolliametist, Statistikaametist, Rahandusministeeriumist ja Riigi Tugiteenuste Keskusest.  Rahandusministeeriumi valdkonna 2021. aasta üheks mahukaimaks projektiks oli Planeeringute andmekogu, mille loomise peamine eesmärk on suurendada avalike teenuste ja teabe kättesaadavust elanike ja ettevõtjate jaoks, lihtsustada planeeringu elluviijate ja kasutajate tegevusi ning võimaldada teabe taaskasutust avaandmete näol. Andmekogu koondab ühte kesksesse repositooriumisse kõigi kehtivate planeeringute andmed, sh ruumiandmed ja dokumendid võimaldamaks keskset planeeringute haldamist, säilitamist ning kasutajatele kättesaadavaks tegemist, kas otse andmekogust või läbi liidestatud süsteemide. Andmekogu aitab lihtsustada protsesse ja asjaajamist ning uute lisaväärtustega teenuste loomist.  Uuendati ka Riigi kinnisvararegistrit, et aidata tõhustada riigi hoonestatud kinnisvara planeerimist, eelarvestamist ja seiret. Sealhulgas uuenes registri kujundus, loodi võimalus saada riigivarast ülevaade kaardirakenduses, lisandus ülevaade reformimata maaüksustes ning loodi uus 28  paindlikum lepingute registreerimise võimalus. Täiendati aruandeid ja avaandmeid ning arendati DHX liides dokumentide vastuvõtmiseks dokumendiregistrites ja uuendati autentimislahendust.  Riigi Tugiteenuste Keskuse suunal arendati Riigitöötja iseteenindusportaalis töösuhte haldamise funktsionaalsus ja teostati turvatestid. Iseteenindusportaali lisandus võimalus töötajale lisatasu maksmiseks, vabas vormis taotluste menetlemiseks, töötaja töökoormuse muutmiseks ja ühelt ametikohalt teisele üleviimiseks. Töötaja andmete pärimiseks arendati liides Äriregistriga.  Kasutusele võeti SFOS maksete moodul, kus ütlustati tehniline alus maksete menetlemiseks ning muudeti kasutajaliides võimalikult lihtsaks ja kasutajatele arusaadavaks.  Statistikaameti valdkonnas arendati uus kogemisrakendus, mille eesmärk on täielikult välja vahetada tänased Statistikaameti andmekogumise rakendused ja mille rakendamine aitab kaasa andmete kogumise protsessi kiirendamisele ja efektiivsuse tõstmisele, samuti andmekvaliteedi parandamisele ja halduskoormuse vähendamisele. Koos Kogumisrakendusega juurutati ka veebipõhine küsitluskeskkond, mille abil viidi läbi 2021. aasta rahvaloenduse veebiküsitlus, kus loendati ligikaudu 600 000 inimest. Maksu- ja tolliameti suunal 2021. aasta olulisemad IT-arendused: ● Maa alusandmete register (MARE) - veebruari alguseks sisestati KOVide poolt maamaksu alusandmed Maksu- ja tolliameti maamaksu alusandmete registrisse ja maamaksu arvestus toimus esmakordselt Maksu- ja tolliametisse esitatud andmete põhjal. Varasemalt oli nende andmete koguja ja haldaja Maa-amet. ● Veebruari keskel avatud iga-aastane füüsiliste isikute tulude deklareerimine (FIDEK20) - tulude deklareerimise tähtaja, 2. mai, seisuga oli esitatud 718 799 tuludeklaratsiooni. Esitatud tuludeklaratsioonidest on 697 780 ehk 97,1% esitatud elektrooniliselt. Enammakstud tulumaksu on tagastatud 200 miljonit eurot, juurdemaksmisele kuulub 84 miljonit eurot. ● Piiriüleste skeemide alane teabevahetus (DAC6) – piiriüleste skeemide alase teabevahetuse eesmärk on tagada piiriüleste tehingute maksuplaneerimise ja maksusüsteemide läbipaistvuse suurendamine läbi liikmesriikide automaatse teabevahetuse. Lisaks hõlmatakse selle deklaratsiooniga ka skeeme, millega on võimalik hoiduda kõrvale finantskontode alasest teabevahetusest või varjata tegelikke kasusaajaid. ● Aprillis avati uue teenusena ettevõtjatele võimalus esitada avaldusi OSS (ingl One Stop Shop) erikorraga liitumiseks. Erikorra rakendamine lihtsustab ühenduse sisese kaugmüügiga tegeleva ettevõtja teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. ● Juulis toimus Impordi teenuse täielik digitaliseerimine (Impulss+NES). Vajadus uute infosüsteemide järgi tulenes 1. juuli 2021 jõustunud Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatustest, mille kohaselt tuleb deklareerida kõik kolmandatest riikides pärit saadetised. ● Septembrist võeti maksukäitumise hinnangute teenuses kasutusele lahendus, mille kaudu saavad ettevõtjad soovi korral jagada äripartneritega oma maksukäitumise hinnanguid, mis kajastavad, kuidas ettevõte Maksu- ja tolliametile paistab. Hinnangute jagamise võimalusega saavad ettevõtjad teha kindlaks, et nende äripartneril on maksuasjad korras. 29 Tegevused ja tulemus: Dokumendihaldusteenus  Korraldati dokumendi- ja arhiivihaldust kõigis ühishoone ministeeriumites. Rahvusarhiivile anti üle 4912 ühishoone ministeeriumite pabersäilikut ja hävitati säilitustähtaja möödumisel eraldatud 11 842 toimikut. Ministeeriumite dokumendihaldussüsteemides registreeriti kokku 33 535 sissetulevat kirja ja saadeti välja 17 237 dokumenti.  31. maiks 2021 lõpetati kõigis maavalitsustes arhiveerimistegevused. Rahvusarhiivile anti üle 283 riiulimeetrit paberarhivaale ja 40,75 GB digiarhivaale. 15 maavalitsuse dokumendihaldussüsteemis (Deltas) olevate lühiajalise säilitustähtajaga dokumendid süsteemiväliseks majutamiseks/säilitamiseks on üle antud RIK-ile. Edaspidi on dokumentidele juurdepääs tagatud veebipõhiselt. Paberdokumendid säilitatakse kolmes asukohas - Suur- Ameerika 1, Tallinn, Tartu mnt 85/1, Tallinn ja Kesk 20, Põlva.  2021. aastal toimus Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumentide migratsioon dokumendihaldussüsteemi Delta. Haldus- ja riigivara teenus  Korraldati ühishoone ministeeriumite ja nende valitsemisalade asutuste riigivara valitsemist, sealhulgas kasutusse andmist ja -võtmist, koormamist, võõrandamist;  Korraldati ühiste ruumide heaperemehelikku kasutamist ja teenindamist, varustati teenistujaid vajalike töövahendite, inventari ja teenustega (välja arvatud IT-vahendid) ning tagati kokku lepitud töökeskkond ja vallasvara õige kajastamine RTIP-is, korraldatakse ühishoones turvalisust;  Korraldati ühishoones administraatoriteenust ning transpordivahendite kasutamist ja hooldamist.  Valmistati ette Rapla riigimaja loomine, avamine toimus 2022. aasta alguses. Personaliarvestus- ja arendusteenus Personaliarvestus- ja arendusteenus otsustati ministeeriumite kokkuleppel lõpetada 31.12.2021 seisuga ning tegevused koos töötajatega liikusid ministeeriumitesse. Õigusteenindus  Koordineeriti riigihangete ja lepingute sõlmimisel õigusalast tegevust, sh hankeplaani koostamist ja nõustati elluviimist. Nõustati õigusalaselt koostöökokkulepete sõlmimist teiste asutuste, isikute või välisriigi organisatsioonidega, riigivara (sh kinnisvara) ja toetuse andmise küsimustes ja tehingutes, töö- ja teenistussuhete osas. 30  Õigustalituse eestvedamisel valmis 2021. aastal andmetöötluse lepingu mall, mida kasutatakse kolmes ministeeriumis.  2021. aastal toimus kokku 1845 nõustamist/menetlust (2020. aastal 1722 nõustamist/menetlust). Nõustamiste/menetluste arv on võrreldes 2020. aastaga kasvanud 7%. Õigustalitus nõustab kolme ministeeriumit ning 2020. ja 2021. aasta võrdluses:  Rahandusministeeriumis on vähenenud nii Delta menetluste (-29%) kui nõustamiste arv (-3%);  Justiitsministeeriumis on vähenenud Delta menetluste arv (-7%), samas nõustamiste arv oluliselt kasvanud (+29%);  Sotsiaalministeeriumis on oluliselt kasvanud nii Delta menetluste (+41%) kui ka nõustamiste arv (+47%).  Kõige mahukam on nõustamistes/menetlustes hangete valdkond – 62%. 31 Tegevused ja tulemus: Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine)  2021. aasta lõpus jõudsid lõpusirgele rahva ja eluruumide loenduse (edaspidi rahvaloendus) ettevalmistused, mis kestsid kümme aastat. Seekordne rahvaloendus põhineb kombineeritud metoodikal: registripõhine loendus koos valikuuringuga. Kogu kohustuslik andmekogum, mida kõik Euroopa Liidu riigid Eurostati koordineerimisel rahvaloenduse käigus koguvad, pannakse Eestis esmakordselt kokku registriandmeid kasutades. Valikküsitlusega kogutakse inimestelt riigisisesest vajadusest tulenevalt enesehinnangulist infot, mille kohta registrites andmed puuduvad. Rahvaloenduse peamine eesmärk on saada Eesti kohta kvaliteetsed andmed, mistõttu on ettevalmistusel põhjalikult jälgitud, et loenduse tulemus oleks kooskõlas ÜRO ja Euroopa Liidu seatud kvaliteedinõuetega. Digiriigile kohase registripõhise rahvaloenduse korraldamiseks on ära tehtud suur töö registrites olevate andmete kvaliteedi parandamiseks. Rahvaloenduse andmete kogumine algas 2021. aasta lõpus kaheosalise valikuuringuga – veebiküsitlus oli avatud kõigile ajavahemikul 28.12.2021–22.01.2022, telefoniküsitlus korraldati aga valikuuringuna nende juhuvalimi aadresside hulgas, kes veebiküsitlusele mingil põhjusel ei vastanud. Telefoniküsitlus toimus perioodil 01.02–28.02.2022. Registripõhise loenduse jaoks laekuvad andmed eri registritest alates jaanuari algusest kuni juulini 2022. Andmeid analüüsitakse pidevalt ning plaanitakse avaldada alates juunist kuni detsembri keskpaigani 2022. Kokkuvõttes jätkatakse rahvaloendusega seotud tegevusi terve 2022. aasta vältel.  Jätkus kümneaastase tsükliga toimuv statistikatöö „Põllumajandusloendus“, mille tulemused avaldati 2021. aastal. Põllumajandusloendus toimub iga kümne aasta tagant enamikus maailma ja kõigis Euroopa Liidu riikides. Uuringu tulemusel saavad ministeeriumid, Euroopa Liidu institutsioonid, teadusasutused ja põllumajandusettevõtjad vajaliku sisendi, kuidas teha põllumajandusvaldkonnas otsuseid ja mis teemad vajavad rohkem tähelepanu ning rahastust. Aastal 2020 toimus Eestis juba seitsmes põllumajandusloendus.  2021. aastal jätkus ka kord iga kümne aasta järel tehtav statistikatöö „Põllumajanduslikud väikeüksused“. Põllumajanduse tootmisstatistika katab ainult suuremaid üksusi ehk põllumajanduslikke majapidamisi. Kogu Eesti taime- ja loomakasvatuse andmete saamiseks on vaja põllumajanduslike väikeüksuste uuringut, mille alusel täiendatakse igal aastal korraldatavaid põllumajanduslike majapidamiste uuringuid. Nagu eelmiselgi korral, kasutatakse andmete kogumiseks leibkonna eelarve uuringut. Töö tehakse EL-i määruse alusel.  ELi ja riigisiseste peamiste avaliku huvi esindajate statistikavajadus on pidevalt suurenenud ja suureneb üha kiiremini. Lisaks statistikaprogrammi raames kinnitatud statistikatööde elluviimisele ja programmivälistele tellimustöödele arendatakse digitaalseid teenuseid pöörates tähelepanu ettevõtete halduskoormuse vähendamisele ning klientide rahulolu tõstmisele.  2021. aastal jätkati ameti rakenduste kaasajastamist ja kasutajamugavuse parandamist. - Arendati edasi ettevõtluse, piirkondade ja arengukavade andmeid koondavat juhtimislaudade rakendust ning ameti põhiveebi www.stat.ee. 32  - Statistikaameti visuaalse identiteedi sai ka kasutajate seas populaarne nimede rakendus. - Koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Sotsiaalkindlustusametiga arendas Statistikaamet edasi 2020. aastal valminud palgarakendust. Selle tulemusena lisandusid rakendusse uued ametirühmad, naiste ja meeste kuupalkade võrdlus ning palga- ja pensioniprognoosid. Rakenduse uuendamisel lähtuti selle algsest põhimõttest, et võrdsete võimaluste tagamine on ühiskonna kohustus ja ühine huvi. Usaldusväärsete andmete kasutamine, näiteks palgaläbirääkimistel, aitab vähendada ebavõrdsust ühiskonnas tervikuna. Lisaks on tööandjate teadlikkuse kasv oluliseks aspektiks võitluses palgalõhega ja praegustel otsustel on mõju tulevikule, kaasa arvatud pensionile. - Statistikaameti 100. sünnipäevaks valmis uus veebilaiendus StatsFacts, mis märgendab veebilehitsejas sõnu ja sõnapaare, et anda käsitletud teemade kohta andmeid ning taustainfot. StatsFacts on töövahend, mis võimaldab leida veebilehtedelt vajalikku ja teemakohast infot ning suurendab seeläbi kasutaja andmekirjaoskust. - Seoses 2021. a jaanuaris ametisse astunud uue Vabariigi Valitsusega täiendati riigi tähtsaimate näitajate mõõdupuud Tõetamm uue valitsuse tegevusprogrammi näitajatega. Jätkus ka Eesti 2035 näitajate metoodika väljatöötamise koordineerimine ning uute näitajate lisamine Tõetammele. Rakenduses on esitatud 183 näitajat ning neile seatud eesmärgid Vabariigi Valitsuse 2021.–2023. aasta tegevusprogrammist ning strateegiatest „Eesti 2035“ ja „Säästev Eesti 21“. Strateegia „Eesti 2035“ raames on koostöös Riigikantseleiga välja töötatud täiesti uus, hoolivuse ja koostöömeelsuse näitaja. Selle alusel saab hinnata, kas ja millal on seatud siht – Eesti ühiskond on koostöömeelne, hooliv ja avatud – saavutatav. Samuti on uued ligipääsetavuse näitaja ning tegusa inimese indikaator, mis näitab inimeste osalemist hariduses, tööhõives, kultuurielus ja vabatahtlikus töös.  Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks otsitakse pidevalt alternatiivseid andmeallikaid ja valimite vähendamise võimalusi. Statistika tegemisel kasutatakse eelkõige andmekogudest saadud ja taaskasutatakse juba kogutud andmeid. Ettevõtetelt kogutakse andmeid ainult sel juhul, kui neid ei ole võimalik saada muudest allikatest. Võimaluse korral tehakse väikeettevõtete kohta valikuuringuid, vältimaks andmete kogumist tervelt sihtrühmalt. Andmeesitajate halduskoormuse vähendamiseks kasutati kahes kolmandikus statistikatöödes 2021. aastal täielikult või osaliselt riiklike andmekogude andmeid. ● Tagasisidet rahulolu kohta küsitakse kahelt kliendisegmendilt – andmeesitajatelt ja tarbijatelt. Rahulolu väljaselgitamiseks kasutame soovitusindeksi metoodikat (NPS – Net Promoter Score). Üldine eSTAT-i soovitusindeks kasvas märkimisväärselt. Kui 2020. aastal oli eSTAT-i soovitusindeks 4, siis 2021. aastal 9,3, mida võib pidada heaks tulemuseks. Küsimustike soovitusindeks oli 8,6 ning klienditeeninduse indeks 42,1. Andmete esitamisel peetakse positiivseks eeltäidetud küsimustike kasutamist, aruannete mugavat üles laadimist ning stabiilset küsimustike ülesehitust. Andmeesitajate rahulolematust põhjustab suur halduskoormus ja ettepanek on samasisulised aruanded koondada. Andmekogumisrakenduse eSTAT disaini peetakse andmeesitajate poolt kasutajale ebamugavaks, rakenduses navigeerimist keeruliseks ning pooleliolevast küsimustikust ülevaate saamist puudulikuks. Nimetatud teemadega tegeleb Statistikaamet pidevalt edasi ka järgnevatel aastatel. 33 Tellimustööde tegemine  Lisaks statistikatööde loetellu kuuluvatele statistikatöödele teeb Statistikaamet klientide tellimusel ka programmiväliseid statistikatöid. 2021. aastal telliti Statistikaametilt andmekaevet, uuringuid, metoodikaarendusi ja ka üksikuid näitajaid, kokku 0,98 mln euro eest. Võrreldes 2020. aastaga (1,4 mln) oli tellimuste summa 29 % väiksem. 2021. a ei jätkunud reaalaja majanduse andmekaeve projekt, mille maksumus 2020. a oli 550 000 eurot. 2021. a suurimad projektid olid seotud uuringute teostamisega, so rahvusvaheline täiskasvanute oskuste ning vanemaealiste uuringud. Enamik programmiväliseid töid olid väiksemad tellimustööd, et saada avaldatust detailsemat statistikat.  2021. aastal jätkusid tegevused riikliku pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ näitajate tootmiseks. Eesti 2035 näitajaid tootis Statistikaamet 2021. a ministeeriumidega sõlmitud tellimuslepingute alusel. Edaspidi tehakse jõupingutusi riiklike horisontaalsete strateegiate tsentraalselt riigieelarvest rahastamiseks. 2021. aastal uuendas Riigikantselei juures tegutsev ministeeriumitevaheline säästva arengu töörühm säästva arengu näitajaid. Üheks eesmärgiks oli näitajate ühtlustamine strateegia „Eesti 2035“ näitajatega. Statistikaameti ülesandeks oli koguda alusandmete uuendamiseks vajalikku informatsiooni ning muuta või lisada Tõetammel olevaid näitajaid. Meede 3. Statistika tagamine Tegevus 3.2 Riikliku andmehalduse korraldamine Eesmärk: Andmehalduse korraldamise eesmärgiks on rakendada riigis ühekordse andmekogumise põhimõtted, mis tagab võimalikult madala halduskoormuse ja selge ülevaate riigi käsutuses olevatest andmetest. Tegevused ja tulemus: Riigi andmehalduse juhtimine  Kavandatakse andmehalduse ja -analüüsi reformi läbiviimist.  Statistikaameti üheks ülesandeks on korraldada riigi andmehaldust. 2021. aastal korraldati uuring 44 riigiasutuse ja 233 andmekogu seas ning saadi hea ülevaade sellest, kuidas edasi liikuda. Amet osales riigiasutustele mõeldud andmehalduse töövahendi arendamisel, mille rakendus valmib 2022. a kevadel. Ka algas andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomise ja väljaarendamise nelja-aastane reform, mille eesmärk on samuti riigi andmehaldust korrastada.  Statistikaametil on riikliku statistika seadusest tulenevalt ka andmehalduse koordineerimise ja klassifikaatorite süsteemi juhtimise ülesanded. Neid ülesandeid täidab Statistikaamet tulemusvaldkond Infoühiskond, programm Digiühiskond, meetme Digiriik, tegevuse 2. Digiriigi alusbaasi kindlustamine all. 34 5. Regionaalpoliitika programm Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond. Vastutaja Rahandusministeerium Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes Peamise osa programmi kuludest moodustavad regionaalsed toetusprogrammid, mida rahastatakse struktuurivahendite meetmetest, sh Interreg ja ENI programmidest, kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvelt ja muudest riigieelarvelistest vahenditest. Programmi kulude jääk moodustub erinevatest regionaalvaldkonna toetusprogrammideks planeeritud vahenditest. Protsess taotlusvoorude algatamisest kuni projektide elluviimiseni on praktikas pikem kui üks kalendriaasta. Tegevused jätkuvad 2022. aastal. Regionaalarengu meetme kulude eelarve jäägid on seotud peamiselt kvoodimüügi tulust rahastatavate toetusmeetmetega. Jäägist 37,8 miljonit eurot moodustasid 2021. aasta lõpus energiahinna tõusu leevendusmeetmeks vähemkindlustatud leibkondadele eraldatud vahendid. Meetmest toetuste väljamaksmisega alustati 2022. aastal. Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise meetmete vahendite jääk on 24,6 mln eurot, tegevused jätkuvad. 35 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimise meetme kulude eelarve jäägist 18,4 miljonit eurot moodustab 2021. aasta lisaeelarve meetme jääk. Vahendid olid kavandatud kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringute toetamiseks ning toetus on kasutatav kuni 2022. aasta lõpuni. Mõõdikud ja sihttasemed 2022 2026 2035 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 Sihttase Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust (%), ≤ 44,7 45,1 45,5 45,8 46 46,8 46,8 Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst (%), ≥ andmed 35,5 34,9 34,4 laekuvad 35 35 35 hiljem Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas, %, 57 58 59 58,8 59 >60 >60 > Kinnisvara hindade regionaalne erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa 5,0 4,9 4,9 4,5 5 5 5 vs ülejäänud Eesti keskmine, kordades), ≤ Elukeskkonnaga rahulolu Eestis, %, > andmed - - 84,5 laekuvad 85 85 85 hiljem Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused: kõrgeima ja andmed madalaima detsiili KOVide vahe, (protsendipunkt), < - - 29 laekuvad 29 29 29 hiljem Kohalike omavalitsuste kulude osakaal valitsussektori kuludest, %, ≥ andmed 24,2 25,4 23,3 laekuvad 25 25 30 hiljem Olukorra analüüs Areng hea või väga hea:  Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks KOV võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks.  Piiriülene koostöö. Nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu on aastatel 2007–2014 rahastatud 319 Eesti osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel on rahastatud 378 Eesti osalusega koostööprojekti ning ka Eesti juhtpartnerite arv on samuti märgatavalt kasvanud.  Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud 2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus ning 2021. aastal koostamisel olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma aruande ruumiplaneerimist käsitlevas osas6. Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies. 6 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika 36 Vajab tähelepanu:  Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (23%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine.  Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peaks suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel.  Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel.  Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates KOVides ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks võiks abi olla kohalike omavalitsuste jätkuvast ühinemisest. Haldusreformi eelsel perioodil oli määratud omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riiklik toetus, mis haldusreformi käigus tühistati.  Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel.  Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. Märgatavat nihet territoriaalselt ühtlasema arengu suunas viimastel aastatel toimunud ei ole. Piirkondlikud erinevused on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud nii tööjõus osalemise määra, suhtelise vaesuse määra kui keskmiste sissetulekute osas. Ka rändesaldos on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid, kus rahvastik rände arvelt mõnel aastal kasvanud (nt Hiiu, Saare, Pärnu maakond) ja mitmes maakonnas ka teatud maaliste asustuspiirkondade puhul. Muudes olulisemates sotsiaal- majanduslikes arengunäitajates viimastel aastatel piirkondlike erinevuste vähenemist märgata ei ole.  Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult oma tegevuse mõju regionaalarengule. Välja kujunemata on tegelik praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, mõõdikute piirkondlike erisuste alusel valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituse täpsustamiseks ning 37  strateegia Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud tegevuste elluviimiseks valdkondlike programmide alusel.  Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori koostöövõime ning kohalike omavalitsuse tugevus.  Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada kahanemise ja (valg)linnastumisega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas Eestis. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik ebavõrdsus maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta.  Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid koostab 2021. aasta seisuga rohkem kui 60 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine kestab edasi ka pärast 2022. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus määratud riigi huvide kajastamist kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega.  Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. 38 Tegevuste mõõdikud ja analüüs Tegevused ja tulemus: Regionaalpoliitika  § Regionaalse arengu tegevuskava eelnõu koos Ida-Virumaa 2030 ja Kagu-Eesti 2030 tegevuskavadega valmis aasta lõpuks. Keskvalitsuse piirkondlikult sihistatud tegevusi koondab kolme tegevuskava ühine rakendusplaan.  Toimus aktiivne EL ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 programmide ettevalmistamine, sealhulgas perioodi 2021-2027 partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava eelnõu sisendi andmine regionaalarengu meetmete osas ning territoriaalse õiglase ülemineku kava koostamise koordineerimine.  Maakonna arengustrateegiate uuendamise protsessis on koostöös ministeeriumitega ette valmistatud soovituslik juhendmaterjal ning toimunud regulaarsed kohtumised maakondlike arendusorganisatsioonide arendusjuhtide võrgustikuga.  Valdkondlikud uuringud ja analüüsid 2021. aastal7: - Omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest; - Kagu-Eesti tööstusalade uuring; - Integreeritud kavandamise, kaasamise ja nutikate lahenduste kasutamine linnapiirkondade arendamisel; - Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega; 7 https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja-analuusid 39  - Analüüs ja ettepanekud inimeste tagasipöördumise soodustamiseks väljapoole pealinna piirkonda; - Aasta alguses valminud analüüs „Omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest“ tõi esile Eesti omavalitsuste parimad praktikad ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest ja analüüsis neist saadavat kasu. Analüüsi käigus töötati välja metoodika, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel ettevõtluskeskkonna arendamisest saadavat majanduslikku ja mittemajanduslikku kasu välja arvutada ja põhjendada; - Valminud Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamise uuring paneb rõhku põlevkivitööstuse kahanemise mõjude leevendamiseks tööstuse toetamisele ja eri valdkondade, sh info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia (IKT) arendamisele. Uuringu tulemused tähtsustavad töötleva tööstuse toetamist, nii uute ettevõtete rajamise kui olemasolevate arendamise näol, mida toetaks IKT valdkonna edendamine. Uuring andis olulise sisendi õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamise kavandamisse Eestis; - Valminud Kagu-Eesti tööstusalade uuring seab esikohale tervikliku taristu väljaarendamise kuuel perspektiivsel tööstusalal. Uuringu käigus selgitati välja, millised on Kagu-Eesti kõrgeima potentsiaaliga alad, kuhu on mõistlik esimeses järjekorras tööstusalade arendusi planeerida. Meede 1. Regionaalareng Tegevus 1.2 Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine ning piiriülese koostöö arendamine Eesmärk: Regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane rakendamine. Tegevused ja tulemus: Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine  2021. aastal eraldati regionaaltoetuseks kokku 97,5 miljonit eurot. Riigieelarvelistest programmidest eraldati toetust ligi 81 miljonit eurot (sh erakorraline investeeringutoetus kohalike omavalitsustele). Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi eraldati 16,6 miljonit eurot.  2021. aasta aprillis avati Ida-Virumaa programmi raames Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) koostöös Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamise toetuse taotlusvooru. Projektitaotlusi oodati organisatsioonidelt, kelle tegevus on seotud Ida-Virumaa ettevõtluse või inimeste tööoskuste arendamisega. Toetusmeetmega soovib riik anda tõuke ettevõtluse ja töövõimaluste arendamisele Ida- Virumaal ja laiendada piirkonna elanike tegevusalade valikut.  2021. aasta aprillis avati Kagu-Eesti programmi raames Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) koostöös taotlusvoor, millest said toetust taotleda Valga, Võru ja Põlva maakonnas tegutsevad väikeettevõtjad oma tegevuse edasiarendamiseks.  2021. aasta lõpus avati Kagu-Eesti programmi raames Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) koostöös Põlva-, Võru- ja Valgamaa omavalitsustes taotlusvooru 40  piirkondade spetsialistide eluasemete olukorra parandamiseks. Toetusmeetme eesmärk on hoogustada Kagu-Eesti arengut, soodustades spetsialistide piirkonda elama asumist ja jäämist.  Peamised arendustegevused toetusmeetmete vallas 2021. aastal: - Perioodi 2021-2027 regionaalarengu meetmete ettevalmistamine koostöös piirkondlike partneritega. - Taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamise aluseks oleva taastekava koostamisel osalemine ning taastekava alusel rakendatava KOVide jalgratta- ja jalgteede rajamise toetusmeetme ettevalmistamine - Moderniseerimisfondi taotluse koostamisse panustamine, et luua täiendav võimalus KOV hoonete energiatõhususe investeeringute toetamiseks - Ida-Viru toetusprogrammi raames alustati toetusmeetme tingimuste ettevalmistamist tühjenevate korterelamute toetuse piloteerimiseks Ida-Virumaal. - KOV hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia programmi raames valmistati ette toetuse andmise tingimused KOV hoonete energiatõhususe parandamiseks. - Valmistati ette ja viidi läbi täiendav piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringumeetme taotlusvoor. - Riigieelarveliste toetusmeetmete ajakohastamise protsessi algatamine.  Piiriülese koostöö arendamine - Uue põlvkonna Eesti osalusega Interreg programmide ettevalmistamine oli 2021. a edukalt lõpetatud ning nendest kuus programmi kiitis Vabariigi Valitsus heaks. - 2021. a lõpus käivitati Läänemere piirkonna ja Kesk-Läänemere programmid, mille raames toimusid eritemaatilised seminarid potentsiaalsetele projektipartneritele. - Perioodi 2014-2020 Interreg programmide elluviimine toimus plaanipäraselt. Programmide koordineerimine ja juhtimine toimus põhiliselt online vahendite kaudu. Pandeemia tingimustesse sattunud projektid kasutasid programmide poolt loodud võimaluse pikendada projektide rakendamise perioodi või saada lisavahendeid pandeemia mõjude leevendamiseks projektitegevustele, et kõik püstitatud eesmärgid saaksid. Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 2022 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 Sihttase Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) osakaal KOV- de põhitegevuse tuludest, % 25 24 26 24 24 10 Tasandusfondi mittesaavate KOV-de ja tasandusfondi saavate KOV-de põhitulu (tulumaks, maamaks ja tasandusfond) elaniku kohta erinevus, < 1 1,22 1 1 1 1 Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0 0 0 Tegevus 2.1. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus. 41  Tegevused ja tulemus: ● § Lõpule jõudis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse revisjon ning eelnõu esitati kooskõlastusringile. ● Valmis regionaalsete arengulepete ja nõukogude kontseptsioon. ● Valmis teekaart kohalike omavalitsuste rolli suurendamiseks läbi detsentraliseerimise. ● Valmis analüüs ja ettepanekud kohalike omavalitsuste motivatsiooni suurendamiseks ettevõtluskeskkonna arendamisel. ● Vabariigi Valitsus andis põhimõttelise heakskiidu kohalike omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetuse taastamiseks. ● Tühjenevate kortermajade osas algatati pilootprojekt kolmes KOV-s. Tulemusena kaardistatud probleeme esitleti VV-le detsembris 2021, mille alusel töötatakse välja juhendid KOV-dele, algatatakse seadusemuudatused ja avatakse meetmed (2023). ● Valmis „KOV teenistujate arendamise tegevuskava 2022–2025“. ● 2021. aastal teostatud valdkondlikud uuringud ja analüüsid8: - Omavalitsuste kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest; - KOV koostöövõimaluste mõjude analüüs pikaajaliste hooldusteenuste korraldamisel; - Omavalitsuste ülesannete detsentraliseerimise analüüs; - KOV koostöövõimaluste mõjude analüüs pikaajaliste hooldusteenuste korraldamisel; - Kohalike omavalitsuste kompetentside põhise koolitusvajaduse hindamise metoodika ja analüüs; - Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja andmete kasutamine säästva arengu suunamisel. Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevus 2.2. Kohalike omavalitsuste finantseerimine ja finantsjuhtimise korraldamine Eesmärk: KOVide finantsjuhtimine on kestlik ja finantsinformatsioon läbipaistev, et KOVid suudaksid jätkusuutlikul moel elanikele kohalikke avalikke teenuseid pakkuda. Tegevused ja tulemus:  2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks lisaeelarve eelnõu, mille kohaselt eraldati kohalikele omavalitsustele omatulude vähenemise ja täiendavate kulude kompensatsiooniks kokku 16 miljonit ning investeeringute toetusteks 30 miljonit eurot. Lisavahendite toel said omavalitsused hankida meditsiini- ja hügieenitarbeid ning eririietust, samuti suurendada vajalikke sotsiaalse kaitse kulusid. Samuti plaaniti 30 miljoni euroga toetada omavalitsuste investeeringuid. 8 https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja-analuusid 42   2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks kohalikele omavalitsustele COVID-19 vastu vaktsineerimise korraldamisega seotud kulude hüvitamise.  2021. aastal arutas Vabariigi Valitsus valitsuskabinetis kohalikele omavalitsustele juriidilise isiku tulumaksu andmist töökohtade arvu järgi omavalitsuses. Teemat otsustati arutada riigi eelarvestrateegia koostamise raames.  2021. aastal võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse millega jaotati omavalitsustele toetusfondist kokku 3,9 miljonit eurot toimetulekuraskustes inimestele toetuste maksmiseks ning asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks.  2021. aastal avalikustas Rahandusministeerium kohalike omavalitsuste 2020. aasta teenustasemete tulemused, mis näitavad, et omavalitsuste kriisideks valmisolek ja täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenus on paranenud.  2021. aastal teostatud valdkondlikud uuringud ja analüüsid9: - KOV teenustasemete küsitlus; - Analüüs ja ettepanekud kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamise kohta. Meede 3. Ruumiline planeerimine Tegevus 3.1. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi Eesmärk: tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi 2022 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 Sihttase 2018. aastal või hiljem kehtestatud omavalitsuste üldplaneeringud, aasta kohta 4 1 3 3 10 3 Üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute arv, < 104 135 120 80 90 90 Keskses planeeringute andmekogus (loomisel) digitaalselt kättesaadavate - - - 0 - - planeeringute osakaal, > Tegevused ja tulemus: Õigusloome valdkonnas ● § 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse rakendamise analüüs on koostamisel, mille keskne idee on kaasajastada õigusakti ja tõhustada ruumilist planeerimist nii juriidiliste kui digitaalsete meetmete kaudu. Lisaks jõustusid 13.01.2022 kehtiva planeerimisseaduse muudatused, mis muuhulgas tõhustavad planeeringute menetlemist elektroonse teavitamise võimaluste laiendamise kaudu, hübriidsete arutelude läbiviimise võimaldamisega ning lühendati ka mõningaid planeeringute menetlusetappe. Õigusakti muudatustega loodi õiguslik alus riigis keskse planeeringute andmekogule PLANK loomisele. 9 https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja-analuusid 43  ● Koostamisefaasis on planeeringute vormistusnõuete määruse uuendamine ja andmekogu põhimääruse loomine. Planeeringute valdkonnas ● Koostamisel on neli maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut: „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“, Ida-Viru maakonnaplaneering „Uus- Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering. ● 2021. aasta novembris oli avalikustamisel Eesti mereala planeeringu lõpplahendus. Telliti ja koostöös valdkondlike ekspertidega valmis meretuuleparkide visuaalse mõju teemaline analüüs ning Eesti Ornitoloogiaühingu varasemat analüüsi täiendav hinnang meretuuleparkide lindudele avalduvast mõjust10. ● Koostamisel on Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering. Ettevalmistamisel on Liivi lahe meretuulepargi ja Saaremaast läände planeeritavate tuuleparkide alajaamaga ühendamiseks vajaliku elektriliini ning Haljala-Kukruse 2+2 maantee riigi eriplaneeringute algatamine11. ● Pooleli on ettevalmistused tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustamispaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsiks. ● Ruumilise arengu seiremeetodite arendamine: maakasutusmuudatuste seireraamistiku välja töötamine, elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise jätkuv arendamine ning parem sidumine eri valdkondade poliitika kujundamise ja rakendamisega. Sellega seonduvalt on alustatud ettevalmistustega uue üleriigilise planeeringu koostamiseks koostoimes ehitus- ja elamumajanduse arengudokumendi koostamisega MKM-i ehituse valdkonna vedamisel. Digipööre ruumilise planeerimise valdkonnas ● Planeeringute keskse andmekogu PLANK arendustööd on sisuliselt lõpetatud ning valmistatakse ette avalikustamist ja sihtgruppide koolitamist. Arendustööde maksumus ca 335 000 eurot. 2022. aasta 1. novembril muutub kõikide kehtestatud planeeringute esitamine andmekogusse kohustuslikuks. ● Käivitati mahukas andmekorje KOVide planeeringute andmete osas, eesmärgiga digiteerida ca kuni 12 KOVi varem kehtestatud planeeringud ning kanda nende andmed planeeringute andmekogusse. 2022 aasta lõpuks on digiteeritud kahe KOVi kõik planeeringud. Projekti maksumus 200 000 eurot. ● Üleriigilise planeeringute menetluse infosüsteemi arendamise otsuse langetamiseks on teostamisel analüüs, milles vaadeldakse e-ehitus komponentide taaskasutamise võimalikkust menetluse süsteemi jaoks ning määratakse minimaalsed vajalikud funktsioonid esmase toote arendamiseks. Projekti maksumus ca 80 000 eurot. 10 Mereala planeering on leitav Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering 11 Riigi eriplaneeringute info on leitav Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/riik-ja- omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/riigi-eriplaneeringud 44  Kompetentside suurendamine ● Jätkus pidev kohalike omavalitsuste tegevuse toetamine läbi nõustamise, juhendamise ja koolitamise12. 2021. aastal jätkusid regulaarsed seminarid asjakohastel teemadel nii üldplaneeringute toetamiseks, kui nt ka tuuleenergeetika arenduste teemal, ruumilise planeerimine digiümarlaud jms. ● 2021-2022 viidi Rahandusministeeriumi vedamisel (koostöös KuM, MKM, KeM) ekspertidega läbi keskne ruumiloome koolitusprogramm. Rahastus tuli ESF haldusvõimekuse meetme inimressursside arendamise vahenditest. Koolituse kestus oli 6 koolituspäeva ning maksumus kokku ca 95 000 eurot. Koolitus sai hea tagasiside, osalus oli aktiivne. Osales ca 150 avalikku teenistujat väga erinevatest ametiasutustest. Koolitusprogrammi partner oli Arhitektuurikeskus. 2022 on kavas jätkata veel ühe grupiga. ● Et töötada välja ja viia ellu lahendused kahanevate asulate vähenenud rahvaarvuga kohanemiseks, otsitakse seni kasutamata lahendusi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ning Eesti ekspertide ja Euroopa Komisjoni koostöös valmis veebruariks 2022 uuring „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafilisteks muutusteks“. Tasakaalustatud ruumilise arengu ja kvaliteetse elukeskkonna edendamiseks osaletakse muude sekkumiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, mille eesmärk on kahaneva rahvaarvuga kohanemine. ● Suurendamaks kohalike kogukondade ja kohalike omavalitsuste talumishuvi ettevõtluse arendamisel ning eesmärgiga tagada otsuste läbipaistvus ja arendajate võrdne kohtlemine jätkub asjakohaste poliitikainstrumentide väljatöötamine. Näiteks anti 13.01.22 jõustunud PlanS muudatustega võimalus kehtestada määrusega kord planeeringu elluviimisega seotud tehnilise taristu rajamisel arendajatega kokkulepete sõlmimiseks. Samal ajal on alustatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel nn tuuliktasu eelnõu välja töötamist, millesse ka Rahandusministeerium on panustanud. ● 2021. aasta lõpuks valmis uuendatud Eesti väikeasulate uuring, milles sisalduvaid andmeid nii rahvastiku, elamufondi jm osas saavad riik ja kohalikud omavalitsused kasutada baasinfona ka laiemalt kui ainult planeerimise valdkonnas, nt asustuse suunamise jm otsuste langetamisel. Teostatud uuringud ja analüüsid13 ● Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal; ● Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste analüüs koostöös erialaliitudega; ● Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafilisteks muutusteks; ● Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamiseks strateegia koostamiseks. 12 https://planeerimine.ee/category/juhendid/; https://planeerimine.ee/category/uuringud/; https://planeerimine.ee/koolitus/ 13 https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja-analuusid 45 Tulemus: Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil erinevaid arenguvajadusi tasakaalustav ning ruumikasutus on kvaliteetne ja säästlik. Ruumilise planeerimise õigusruum, digiarendused ja hea planeerimispraktika toetavad kvaliteetseid ruumiotsuseid. Kehtivate üldplaneeringute ajakohasus aastaks 2024 on 50% (2021. aastal 9%). 46 6. Finantspoliitika programm Programmi eesmärk Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond Vastutaja Rahandusministeerium Finantspoliitika ülesanne on toetada finantsvahenduse toimimist tarbijate, investorite ja kapitali kaasajate vahel. Finantspoliitika eesmärk on saavutada finantstehingute tegemiseks keskkond, kus võimalikult laial avalikkusel oleks piisav usaldus finantsteenuste vastu ja neil oleks finantsinstrumentide ja -toodete, sealhulgas makseteenuste kasutamisele mõistliku hinnaga ligipääs. Seejuures on oluline, et ligipääs oleks tagatud ka teiste riikide pakkujate teenustele/toodetele. Finantspoliitika valdkonna alla käib nii arvestus- kui ka finantspoliitika kujundamine, mis hõlmab analüüsi, nõustamist, õigusloomet ja koordineerimist finantsjärelevalve, finantsstabiilsuse, finantskirjaoskuse edendamise, finantsteenuste ja väärtpaberituru sektori arengu, rahapesu tõkestamise, raamatupidamise, audiitortegevuse ning hasartmängude korraldamise valdkonnas, samuti finantssektorit kaasavate pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemide küsimustes. Pensionide ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas on Rahandusministeeriumi ülesandeks peamiselt fiskaalse mõju analüüs ja pikaajalised projektsioonid ning finantssektorit kaasavate skeemide regulatsioon. Programmi eelarve täitmine meetme tegevuste lõikes 47 Mõõdikud ja sihttasemed 2022 2025 2026 2035 Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 Sihttase Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, 27 ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid (hinnanguline sest EP ei ole ning III samba pensionifondid v.a. 22,8 22,9 26,7 25 26 27 0 vastavaid krediidiandjad, II samba pensionifondid ja andmeid kindlustus) SKP-sse, %, > avaldanud) Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP 4,2 4,4 4,9 4,6 4 4 4,2 0 lisandväärtuses, %, > 27 (hinnanguline Eraisikute netofinantsvara (finantsvara – sest EP ei ole 10 12 18,1 13 14 15 0 finantskohustused) suhe SKP-sse, %, > vastavaid andmeid avaldanud) II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või ületab Ei (0,3) Ei (0,7) Ei (0,9) Ei (1) Jah Jah Jah 0 2%) Baseli rahapesuvastase võitluse indeks (koht Jah (2.) Jah (I koht, Jah (1.) (2,68) n/a Jah Jah Jah 0 riikide edetabelis on esikümnes) (2,73) 2,36) Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30 või kõrgem) Jah (28) Jah (27) - - Jah Jah Jah 0 (The Global Competitiveness Report) Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED  Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele.  Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi nn koroonaajal toetama. Väljastatud laenude intressimäärad on viimaste aastate jooksul püsinud stabiilsena või pigem langenud. Näiteks keskmine eluasemelaenude intressimäär oli 2021. a lõpus 2%.  Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on vähenenud. Pankade rahastamisallikad on mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju. Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti. Näiteks residentidest kodumajapidamiste hoiuste jääk oli 2021. a lõpus 10,9 miljardit eurot.  Finantsteenused, sh makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud.  Eestis tegutseb kokku ca 100 krediidiandjat (sh pangad kui mitte-pangad), kes tarbijatele laene väljastavad. 48 KAPITALITURG  Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna investeerivate jaeinvestorite arv (2021. a. lõpuks oli füüsiliste isikute poolt avatud 165 000 väärtpaberikontot).  Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud ka tehingutasusid viimaste aastate jooksul.  Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide – alternatiivbörs, ühisrahastus.  Ka riskikapitali ja investeerimisfondide sektor on kasvanud. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID  Märkimisväärselt on viimastel aastatel suurenenud III samba liikmete arv – 2021. aasta lõpuks oli III sambas kokku 179 500 inimest, mis on 12 300 inimese võrra rohkem kui aasta varem  Keskmised II samba pensionifondide tasud on 2020. aasta seisuga langenud 0,58% juurde ja on jätkuvas langustrendis.  Pensionireformi tuules on avatud pensionikogujate poolt ka üle 5000 pensioni investeerimiskonto, mille kaudu on juba investeeritud või investeerimisel ca 48 miljonit eurot.  Kindlustussektoris on hästi toimiv ja klientidele mugav kohtuväline lepitusmenetluse süsteem.  Väärtpaberite, sh ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toimunud tõrgeteta ning seda arendatakse järjepidevalt. RAHAPESU TÕKESTAMINE  Kevadel 2021 valmis rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklik riskihinnang (NRA) ning suvel 2021 kinnitas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon tegevuskava, et adresseerida riikliku riskihinnangu põhjal tuvastatud riske ja muid tegevusvajadusi.  Alates 1. jaanuarist 2021 alustas Rahapesu Andmebüroo (RAB) tegevust eraldiseisva valitsusasutusena Rahandusministeeriumi valitsemisalas, mille tulemusel peaks ühelt poolt tekkima lisasünergia lähemast koostööst nii poliitikakujundaja, kui valitsemisala kui rahandusvaldkonnaga tervikuna.  Vabariigi Valitsus otsustas eelmisel aastal oluliselt suurendada Rahapesu Andmebüroo rahastust ja meeskonda ning büroo juures on alustatud strateegilise analüüsi funktsiooni loomisega. ARVESTUSALA  Raamatupidamise ja audiitortegevuse valdkonnad on toiminud stabiilselt ilma suuremate skandaalideta ja valdkondade evolutsioonilist edasiarenemist iseloomustavad peamiselt e- lahenduste ja kestlikkust puudutava aruandluse alased arengud. 49   Alates 2017. aastast on kvaliteedikontrollis tulemusega „hea“ või „väga hea“ hinnanguga audiitorettevõtjate osakaal kasvanud 90%lt 95%ni 2021. aastal. Need audiitorettevõtjad kontrollivad ka 98% ettevõtete müügitulust ja varadest, kellel on audiitorkontrolli kohustus. FINANTSKIRJAOSKUS  Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid plahvatuslikult huvi investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt. Võimalusi saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Vajab tähelepanu: PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED  2021. lõpus oli küll Eestis asutatud 9 panka ja 6 välisriigi panga filiaali, kuid samas on märkimisväärne turuosa üksikute ja suuremate pankade käes. Muude mitte-pankadest krediidiandjate turuosa on suhteliselt väike. Seega on laenuturul arenguruumi konkurentsiolukorra paranemiseks.  Finantskriiside juhtimise raamistik ei ole nö päris lõpuni valmis finantskriiside efektiivseks ennetamiseks ja lahendamiseks – kehtiv regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike kriisilahendusmeetmete rakendamiseks (näiteks Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondis ei ole piisavalt vahendeid suuremate kriiside tarvis). EL Pangandusliidu projekti lõpuni viimine (mh ühtse hoiusekindlustuse süsteemi teke) peaks aga muutma ELi finantssüsteemi stabiilsemaks ja vähendama seeläbi riskide kandumist Eesti finantskeskkonnale ja majandusele tervikuna.  Hetkel ei pruugi infovahetus olla eelkõige välispartneritega kriisiolukorras kõige sujuvam. Seega on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisealast koostööd rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus ja rahapesu tõkestamine).  Kõik finantsteenuste pakkujad ei ole täna finantsjärelevalve all – nt hoiu-laenuühistud, krüptovarade vahendajad. Nende viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiu-laenuühistute hoiustajate ja krüptovara investorite kindlustunnet. KAPITALITURG  Kuigi Tallinna börsile, sh alternatiivturule, tuli 2021. a. mitmeid uusi emitente, siis on kogu kapitaliturg võrreldes pangandussektoriga jätkuvalt suhteliselt väike. Kuigi kapitaliturg on viimaste aastatega kasvanud, on selle areng siiski vähene või ebaühtlane.  Konkurents investeerimisteenuste sektorite või teenuste lõikes on kohati vähene ning teenuste pakkujatele on seatud üleliigseid nõudeid turule sisenemiseks või seal tegutsemiseks. See vähendab elanikkonna võimalusi valida endale mõistlike kuludega kõige sobivam teenusepakkuja.  Ka investeerimisteenuste tarbimine on Euroopa keskmisega võrreldes madal, kuid majanduse konvergentsi ja sissetulekute edasise tõusu kontekstis viitab samas teenuste pakkumise kasvu potentsiaalile. 50   Väljakutseks on seni reguleerimata alade (ühisrahastus ja krüptovarad) toomise analüüsimine finantsjärelevalve alla, et tagada piisaval tasemel investorite kaitse. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID  Fondide pikaajaline reaaltootlus on küll kasvavas trendis, kuid seni siiski loodetust madalam (1%) - ka siin eeldame paremaid tulemusi nii investeerimisreeglite lõdvendamise kui ka tasude langetamise mõjul.  2021. aastal vähenes II samba fondide maht 4,48 miljardi euroni. Peapõhjus oli pensionireformiga lisandunud võimalus võtta II sambast raha välja enne pensioniea saabumist, mida paljud kasutasid. Tööeas (18-60) olevate inimeste liitumismäär II sambaga on 66%. Väljakutseks on eesmärk, et see ei langeks oluliselt ja inimesed jätkaksid II sambas investeerimist.  Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp konkurents - senisest kolmest pakkujast jäi 2021. aasta lõpuks pensionilepingute turul aktiivselt tegutsema vaid üks. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid.  Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb teha ka regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud inimesi regulaarselt panustama. TARISTU  Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi efektiivselt lahendada ilma kohtusse pöördumata. Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi loomine.  Väljakutseks on muuta aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registreerimise süsteem senisest paindlikumaks (emitentide jaoks mugavaks) ja eraldi reguleerida krüptovarade registreerimist, mis muu hulgas arvestaks ka tänaseid uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi (näiteks registripidamine plokiahela baasil). RAHAPESU TÕKESTAMINE  2021–2022 toimuva Moneyvali hindamisvisiidi ettevalmistamiseks on vastavasisulise tegevuskava põhjal tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, ent riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tervikraamistiku piisava tulemuslikkusega toimimine jääb hindamisvisiidi eduka läbimise seisukohalt meie peamiseks väljakutseks, sealhulgas: - strateegilise analüüsi ja seire võimekuse loomine, mis suudab muu hulgas piisavalt arvestada nii olemuslikest, ajaloolistest kui ka geograafilistest faktoritest tulenevate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega. - piisava operatiivsusega riskidele reageerimise võimekuse edasiarendamine nii, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve- ja uurimisressurss kohandub õigeaegselt ja adekvaatselt avaldunud riskidele. 51  - rahapesu ja terrorismi rahastajate süüdimõistmine ning sellega seotud varade konfiskeerimine.  Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda ka Eesti uuskuvandist (digikuvand, e-residentsus jmt) ja prioriteetidest tulenevate uute võimalike rahapesualaste väljakutsetega, sh virtuaalvääringu teenusepakkujate sektorisse koondunud riskidega.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise infotehnoloogiliste arenduste seisukohast on oluline tegelike kasusaajate andmekogu edasiarendamine tagamaks selle vastavus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi nõuetele. ARVESTUSALA  Arvestusala valdkonna põhiküsimusteks jääb riigiülese usaldusväärse arvestusalase info taseme hoidmine, mis on oluline riigi finants- ja investeerimiskeskkonna konkurentsivõime hindamisel, seda nii riigisisese ettevõtluskliima kui ka rahvusvaheliste investeeringute ligimeelitamise seisukohast. Majandusaasta aruannete esitamise operatiivsus, tähtaegsus ja kvaliteet peavad paranema, see on hetkel väljakutseks.  Siseauditeerimise funktsiooni rakendamisel avalikus sektoris, eelkõige täidesaatva riigivõimu asutustes, vajavad tähelepanu kehtiva seadusandluse nõuete järgimisel ilmnenud vajakud - mitme ministeeriumi siseauditi üksusel on jäänud nõutava sagedusega tegemata kohustuslik väline kvaliteedihindamine. Kvaliteetne siseaudit aitab kaasa tõhusale riskijuhtimisele ning toetab otsuste tegemist ja nende tulemuslikkuse jälgimist.  Usaldusväärse arvestusalase info loomisega samaaegselt on oluline püüdlemine tõhusamate innovaatiliste lahenduste poole selle info tootmisel, seda nii aruandluse operatiivsuse kui kulutõhususe tõstmise eesmärkidel, näiteks reaalajamajanduse kontseptsioonist lähtudes ühtse taksonoomia alusel kogu aruandluse esitamine riigile masinloetavalt.  Eraldi küsimuseks jääb usaldusväärse arvestusalase info tootmisega seotud elukutsete kutsealase tegevuse kvaliteedi tõstmine, seda nii läbi täiendavate kutsete reguleerimise kui nõuetele mittevastava kutsetegevuse välistamise kui ka kutsetegevuse üldise kvaliteedi tõstmise kaudu.  Olulise arenguhüppe teeb Euroopa Liidu vastavasisulise uue eelnõu valguses äriühingute kestlikkusaruandlus, mille ühtlasem, ühetaolisem ja laiapõhjalisem kasutuselevõtt nõuab eraldi jõupingutusi nii vastavasisuliste infotehnoloogiliste süsteemide väljaarendamisel kui ühiskonna vastavasisulise üldise teadlikkuse tõstmisel.  Paralleelselt arvestusala tõhusa ja tulemusliku toimimisega on riigi üldise sisekontrolliraamistiku eesmärgipärase toimimise tagamiseks oluline kohase siseauditeerimise funktsiooni tagamine. Seda nii siseaudiitorite atesteerimise või tunnustamise, nende kutsestandardi olemasolu kui selle järgimise järelevalve seisukohast.  Vandeaudiitorite kutseala toimimise seisukohast on oluline kutsest sõltumatu, piisava järelevalvevõimekuse ja -ulatusega järelevalve olemasolu selleks, et tagada kvaliteetne kutsetegevuse standarditele ning kutsetegevuse eetikanõuetele vastav kutsetegevus.  Tähelepanu vajab ka audiitortegevuse registri nõutaval tasemel hoidmine ja edasiarendamine. 52 FINANTSKIRJAOSKUS  Kuigi huvi säästmise ja investeerimise vastu on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud, siis suur osa elanikkonnast ei säästa piisavalt, rääkimata investeerimisest. Väidetavalt on vastavad teadmised siiski enamikel olemas ja rahatarkuse edendamisel Eestis on suurimaks väljakutseks, kuidas headest teadmistest saaks muutus inimeste hoiakutes ja käitumises. Teisalt on huvi investeerimise vastu suurendanud finantspettuste levimist, mistõttu tuleb teha ka piisavat hoiatus- ja selgitustööd. Tegevuste mõõdikud ja analüüs Meede 1. Finantskeskkonna arendamine Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2026 Sihttase Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalina tegutsejate pakkujate arv, > 185 174 180 üle 200 4 4,2 Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile tekkiva erakorralise kulu 0 0 0 0 13 15 suurus Tähtaegselt üle võtmata EL õigusaktide arv 0 0 1 4 Jah Jah II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%, 1,01 0,61 0,59 0,58 Jah Jah % III sambas hõlmatud inimeste arv 97000 94 000 167200 179500 Jah Jah Hasartmängusõltuvuse määr (%): tõenäoline patoloogiline mängija, < - 2 - 1 0 0 Hasartmängusõltuvuse määr (%): mõningate probleemidega mängija, < - 4 - 9 0 0 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: hoiakud - - 7 - 210 0 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht - - 13 - 0 0 riikide edetabelis: käitumine OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: teadmised - - 4 - 0 0 Tegevus 1.1. Finantspoliitika kujundamine Eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja finantsstabiilsus. Tegevused ja tulemus: Finantssektori stabiilsuse tagamisele ja läbipaistvusele suunatud tegevused.  § Riigikogu võttis 2021. a. 12. mail vastu krediidiasutuste seaduse jt seaduste muudatused, mille peamiseks eesmärgiks oli pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade (krediidiasutuste) nn vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades. 53   § 2021. a. esitati kooskõlastusringidele väärtpaberituru seaduse jt seaduste muudatused, mille peamiseks eesmärgiks oli investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõuete muutmine, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Nendega vähendati samas regulatiivset koormust väiksemate investeerimisteenuste osutajate suhtes. Seadusega tõsteti ka hoiuste tagamise hüvitamise määra. Seadus võeti Riigikogus vastu 2022. a. 16. märtsil.  Pangandusturu arendamiseks ja tugevdamiseks on Vabariigi Valitsus ja Riigikogu heaks kiitnud Rahandusministeeriumi poolt koostatud Eesti seisukohad pankade uue kapitalinõuete raamistiku suhtes (nn Basel III pakett), vastavad arutelud toimuvad EL töögrupis.  Siseriiklikult on Rahandusministeeriumis analüüsimisel, kas Tagatisfond (hoiuste tagamise skeem) vajaks reformimist.  Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud seisukohad EL kapitalituru liidu uute algatuste kohta (investeerimisfondide tegevusvõimaluste suurendamine, börsi hinna- ja tehingustatistika kättesaadavamaks tegemine, ühine infoportaal aruannete tarvis jne), arutelud jätkuvad EL töögrupis. Finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut soodustavad tegevused  § Riigikogu võttis 2021. a. 17. novembril vastu pandikirjaseaduse muudatused. Need muudatused võimaldavad emiteerida pankadel pandikirju ülepiiriliselt (nt Eesti pank saab emiteerida pandikirju, kus tagatisvarana on portfellis nö Eestis, Lätis kui Leedus väljastatud eluasemelaenud).  § Riigikogu võttis 2021. a. 24. novembril vastu Finantsinspektsiooni seaduse muudatused, mille kohaselt võetakse ettevõtetesse investeerimist võimaldavad ühisrahastusettevõtjad Finantsinspektsiooni järelevalve alla.  § Jätkati krüptovara puudutava regulatsiooni ettevalmistamisega (eelnõu läbis 2021. a. I kooskõlastusringi). Eesmärk on vastav regulatsioon esitada Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ja Riigikogule menetlemiseks 2022. aasta lõpuks.  § 2021. a. esitati kooskõlastamisele investeerimisfondide seaduse muudatused, mis võimaldavad investeerimisfondide aktsiaid ja osakuid senisest efektiivsemalt ja väiksemate kuludega ülepiiriliselt pakkuda. Rahapesu tõkestamine  2021. aasta alguses alustas Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegevust Rahapesu Andmebüroo (RAB).  Rahapesu andmebüroo (RAB) ületoomine Rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja selle tulemusliku toimimise tagamine rahapesu tõkestamisel.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase õiguskeskkonna kujundamine ja selle rakendamine. EL viienda rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtmine.  EL neljanda rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtmise tulemuslikkuse hindamise läbimine.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise alase siseriikliku riskihinnangu läbiviimine. 54   Moneyval’i rahapesu tõkestamisealase viienda hindamise läbimine.  Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja adresseerimiseks, strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine.  Tähelepanu pööramine seonduvatele digiarengutele ja e-residentsuse arengutele ning võimalikule mitteresidentide arvu ja osatähtsuse kasvule meie majandusruumis. Samuti tähelepanu pööramine rahapesutõrjealaste registrite sh tegelike kasusaajate registri, majandustegevuse registri pangakontode registri ja riikliku taustaga isikute registri käivitamisele ja täiustamisele.  § Rahandusministeerium töötas välja kevadel valminud riikliku rahapesu ja terrorismi riskide analüüsi tulemuste põhjal eelnõu rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse muutmiseks, et maandada viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud krüptovarade ja sellega seonduva investeerimiskeskkonna ärakasutamise ja terrorismi rahastamise riske. Eelnõu valmis koostöös turuosaliste ja järelevalveasutustega ning liigub valitsusse 2022. aastal. Krüptovara valdkonnas teenust pakkuvatele ettevõtetele kehtestatakse nende usaldusväärsust suurendavad nõuded ning nähakse ette meetmed nende koostöö parandamiseks riigiga.  Valitsus kiitis 2021. a 2. detsembri istungil heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta. Eesti toetab Komisjoni väljapakutud meetmeid, millega täiustatakse oluliselt olemasolevat Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku, võttes arvesse tehnoloogilise innovatsiooniga seotud uusi ja esilekerkivaid väljakutseid ning riskipõhise lähenemise põhimõtteid, mille abil suunatakse ressursid just sinna, kus neid riskide maandamiseks kõige rohkem vaja on.  RAB viis läbi äriühinguteenuse pakkujate uuringu, mis kinnitas, et Eesti on jurisdiktsioonina üsna haavatav, mis puudutab siinsete juriidilisi isikute läbipaistvust ja nende ärakasutatavust kuritegelikel eesmärkidel.  RAB uuring „Virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvad riskid Eestis“ tõi välja mitmeid riske ja ohtusid, kuid samas tõdes, et paljudele teenusepakkujatele uuringus toodud faktid ja riskid ei kohaldu - nad on Eestiga tugevalt seotud, nende äriplaanid on arusaadavad, nad on palganud piisava kogemuse ja suurusega meeskonnad ning kasutavad piisavaid riskikontrollimeetmeid riskide juhtimiseks. Paljud loovad kiiresti arenevas virtuaalvääringute maailmas ka innovatsiooni ning toovad Eesti riigile lühikeses ja pikas perspektiivis nii tulu kui ka muud kasu. Eesti riik saab enam keskenduda just nendele võimalustele. Otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevused  Valmis finantskirjaoskuse kujundamise uuring Eesti üldharidus- ja kutsekoolides.14 Uuringus analüüsiti, kuidas ning milliste meetoditega õpetatakse Eesti üldharidus- ja kutsekoolides rahatarkust ning antakse soovitusi finantsteadmiste süsteemseks õpetamiseks. Uuringu tulemusi kasutatakse sisendina järgmiste aastate finantshariduse suundade väljatöötamisel ja uue Eesti finantskirjaoskuse programmi koostamisel  Valmis strateegia „Rahatark Eesti. Eesti elanike rahatarkuse strateegia aastateks 2021–2030“. See on visioon, kuidas muuta Eesti rahatargaks ja tegevuskava selle saavutamiseks. 14 https://fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse-uuringud 55  Rahatarkuse strateegia sõnastab ühiselt kokkulepitud eesmärgid, prioritiseerides selle kehtivuse ajaks olulised tegevusvaldkonnad ja -suunad ning mõõdikud koostöö kaudu tulemusteni jõudmiseks. Strateegia sõnastab kolm eesmärki: rahatarkus on kõigile kättesaadav, rahatarkust kasutatakse igapäevaelu otsuste tegemisel ja toetav keskkond julgustab rahatarkuse kasutamist.  Telliti “Krediidituru uuring”, mille eesmärk oli koondada valdkonna statistika, turupraktika ning saada uurijatelt ettepanekuid muudatusteks. Uuringu valmimine oli kavandatud aastasse 2022.  Kaardistati võimalusi, kuidas korraldada finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälist lahendamist. Pakuti välja mudel, mille kohaselt luuakse vastav funktsionaalsus Finantsinspektsiooni juurde. Vastav eelnõu on ettevalmistamisel kooskõlastamiseks. Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine  II samba reform algas 2021. aasta jaanuaris. Kuna see puudutas paljusid inimesi (II sambaga on liitunud ca 700 tuhat inimest), siis valmistati koostöös meediapartneritega ette II samba reformi ja pensioni kogumist tutvustav kampaania pealkirjaga “Mõtle läbi!”. Kampaania oli nii teles, raadios kui digikanalites eelkõige 2021. aasta I ja III kvartalis ning selle põhieesmärk oli suunata inimesi pensionikeskuse lehele, kuhu oli koondatud kogu reformi tutvustav materjal, sh KKK ja juhendavad videoklipid.  § 1.jaanuaril 2022 jõustusid kogumispensionide seaduse muudatused, mis toovad teise samba pensionieas pakutavate väljamaksete lahenduste hulka osalise ühekordse väljamakse. Kui seni sai valida eluaegse või tähtajalise pensioni või kogu raha korraga välja võtta, siis jaanuarist saab esitada avaldusi ka konkreetse summa väljavõtmiseks.  Uuest aastast saab muudatuste tulemusel valida fondipensioni ka kolmandas sambas – nii saab ka kolmanda samba fondidest mugavalt osade kaupa raha välja võtta. Inimene valib ise kui kaua ja millise sagedusega talle kolmanda samba fondist või fondidest väljamakseid tehakse. Kui valitakse vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkune väljamaksete periood, siis sellised väljamaksed on tulumaksuvabad.  Maksukorralduse seaduses muudetakse tööandja võlgade puhul nõuete rahuldamise korda nii, et esimeses järgus tasutakse raha laekumise korral sellest töötajate teise samba maksed. Ja ühtlasi ei lubata teise samba makseid enam ajatada. Need muudatused jõustuvad 2022. aasta 1. juulil.  Kogumispensioni makse vabatahtliku suurendamise võimaluste laiendamise eelnõu väljatöötamiskavatsuse jaoks on valminud analüüs. II samba maksemäär on olnud selle loomisest alates 2%, millele lisandub sotsiaalmaksu vahenditest 4%. Analüüsiti, kuidas saaksid inimesed soovi korral panustada ise II sambasse rohkem, kuidas see oleks õiguslikult ja tehniliselt teostatav ning millised oleksid võimalikud mõjud.15  Valmimas on pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs. Analüüsis vaadatakse kolme pensionisammast koos, analüüsitakse pensionisüsteemi toimimist praeguste reeglite alusel 15 : https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd15767d-996c-418a-8598-cf9dd9b560b7 56  (baasstsenaarium) ning pakutakse välja võimalike muudatusi süsteemis. Analüüs esitatakse valitsuskabinetile arutamiseks novembris 2022. Tegevus 1.2 Arvestuspoliitika kujundamine Eesmärk: Usaldusväärne ja avalikule huvile vastav arvestusalane informatsioon. Tegevused ja tulemus: Arvestusvaldkonna korraldamine ● Toimus tavapärane Raamatupidamise Toimkonna teenindamine ning raamatupidamiskeskkonna ja -standardite edasiarendamine. ● Viidi läbi taksonoomia vormide IT arendus Ettevõtjaportaalis vastavalt taksonoomia määruse muudatustele Lisaks määrusest tulenevatele muudatustele tehti ka mitmeid muudatusi kasutajamugavuse parandamiseks. ● Majandusaasta aruannete mitteesitamise mõjuanalüüsi uuringu tulemusel viidi ellu mitmeid soovitusi. Koostatud ja ellu on viidud kommunikatsiooniplaani majandusaasta aruannete tähtsuse teadvustamiseks. Avaldatud on mitmeid artikleid blogis, teemast räägitud raamatupidamise ja finantsjuhtimise konverentsidel. Koostöös JUMiga on välja töötatud infokirjad, mis saadetakse ettevõtjatele läbi Äriregistri automaatselt: 1) infokiri alustavale ettevõttele 2) infokiri/meeldetuletus tähtaja lähenemisest ning 3) meeldetuletus majandusaasta aruande esitamise osas hilinemisel. Lisaks on valmistatud ette seadusemuudatused, et saaks kiirendada ja efektiivsemaks muuta aruandega hiljaks jääjate trahvimist ning tehakse koostööd Maksu- ja tolliametiga, et saata hilinejatele välja teavitusi. Audiitortegevuse korraldamine ● Vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve korraldamine jätkus analoogselt eelmistele aastatele. Siseaudiitorite audiitortegevuse registrisse sisestatud kohustuslike tegevusaruannete kontrollil ilmnenud vajakute kõrvaldamiseks algatati registri andmete korrastamine. ● § Vastu võeti Audiitortegevuse seaduse, raamatupidamise seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus. Eelnõu algatamise tingis Euroopa Komisjoni poolt indikeeritud kahe võimaliku direktiivi ülevõtmise probleem. Muudatuse eesmärk on tugevdada investorite ja teiste huvitatud isikute usaldust ettevõtja tegevusaruandes avaldatud informatsiooni vastu ja paremini tuvastada jätkusuutlikkuse riske ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. 57  KÄSKKIRI 17.06.2022 nr 130 Riigivalitsemise tulemusaruanne 2021 Rahandusministeeriumi valitsemisala osa kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-dega 14–16 kinnitada „Riigivalitsemise tulemusaruanne 2021 Rahandusministeeriumi valitsemisala osa“. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister riigihalduse ministri ülesannetes Lisad: Riigivalitsemise tulemusaruanne 2021 Rahandusministeeriumi valitsemisala osa