Seaduseelnõu

Vabariigi Valitsus .10.2023 nr 1-1/15-329/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 11. oktoobril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Perehuvitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri I Sissejuhatus Perehuvitiste seaduse muutmise seadusega ei määrätä ja seda ei maksta Eestis ajutise viibimisalusega isikule II Seaduse eesmärk Löpetada emä vanemahuvitis määratamineja selle maksmine ajutise viibimisalusega Eestis viibivale ja töötavale isikule, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu voi kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Vanemahuvitise eesmärk on vältida pere sissetulekute järsku vähenemist seoses lapse sunniga. See on möeldud eelköige selleks, et pereä ei liikkaks lapsesaamist määramatu aja vörra edasi. Vanemahuvitis annab töötavatele vanematele juurde aega olla oma lapsega rohkem koos, ilma et nad peaksid tööle tagasiminekuga kiimstama, ning abistab ka mittetöötavaid lapsevanemaid ning tudengeid. 2006. aastal Sotsiaalministeeriumi ja Rahvastikuministri Buroo tellitud uuringust »Eesti vanemahuvitise möju sundimus-jatööturukäitumisele: hindamise vöimalusedja esimeste kogemuste analuus" nähtub, et 2004. aastal suurenes nii esimeste, teiste kui ka kolmandate sundide arv. Körgharidusegaja eelnevalt höivatute naiste osakaal hakkas sunnitajate seas kasvama alates 2004. aastast. Samuti ilmnes uuringust, et sunnitanud naiste eelnev töötasu on körgem kui mittesunnitanud naistel ehk sunnitama hakkasid keskmiselt körgemapalgalised. Seega oli täheldatav vanemahuvitise vöimalik soodne möju körgemapalgaliste naiste soovile teistja kolmandat last sunnitada. Vanemahuvitise eesmärk on tösta siindivustja see on uks abinöu rahvastiku kriisi lahendamiseks. 2022. aastal hakkas kehtima aga kehtima perehuvitise seadus, mille alusel vanemahuvitist määratakse ja seda makstakse ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu voi kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suurusesjatähtaegadel. Oheks isiku ajutise viibimise aluseks on ka Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt Euroopa Parlamendija nöukogu direktiivi (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, öpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, öpilasvahetusprogrammides voi haridusprojektides osalemiseja aupair'inatootamise eesmärgil riiki sisenemiseja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.05.2016, lk 21-57) alusel väljaantud pikaajaline viisa voi elamisluba teadlasele teadustöö tegemiseks voi uliöpilasele öppimiseks. Arvestades, et kolmandates riikides enamasti puudub vanemahuvitise maksmine, siis vöib riiki sisenemise eesmärgiks olla vanemahuvitisedja selliselt kasutake ära Eestis kehtivaid sotsiaalseid hiivesid, mille tegelik eesmärk on lahendada Eesti rahvastikukriisi. l Vanemahuvitise suurus söltub alusperioodil saadud sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Vanemahuvitise minimaalne suurus ehk huvitise maar on 654eurot. Igakuine huvitis vanemahuvitise öigustatuse perioodil. Miinimummääras makstakse juhul, kui vanemahuvitise arvutamise alusperioodil puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Vanemahuvitise maksimaalne suurus (kolm ule-eelmise kalendriaasta Eesti keskmist palka) on 4291,29 eurot.Igakuine huvitis vanemahuvitise öigustatuse perioodil. Maksimummääras makstakse juhul, kui vanemahuvitise arvutamise alusperioodil on olnud keskmine uhe kuu tulu selle summaga vördne voi sellest suurem. 2024. aastal on see 4733,53 eurot. Alla pooleteise aastase lapsega Eestisse saabunud vanemale makstakse vanemahuvitist. Vanemahuvitis on 584 eurot kuus kuni 545 päeva eest. Täpne vanemahuvitise päevade arv soltub lapse vanusestja vanema elamisloa algusest. Vanemahuvitise maksmisega kaasneb ravikindlustus. Näide: laps silndis 10. jaanuar 2021, emä ei ole Eestis töötanud, seega oleks selle lapse eest öigus saada vanemahuvitist sunnist 545 päeva eest (kuni 08.07.2022). Kui lapse emal on aga elamisluba alates 16. marts 2022, siis ta saab vanemahuvitist saada alates 16.03.2022 kuni 08.07.2022, s.o 115 päeva eest. Kui emä ei tööta Eestis enne lapse sundi, on vanemahuvitis kokku alates lapse simnist 545 päeva eest, millest esimesed 30 päeva emä vanemahuvitis. Kui emä töötab Eestis enne lapse siindi, on vanemahuvitist kokku 575 päeva eest, millest esimesed kuni 70 päeva öigus saada emä vanemahuvitist enne lapse eeldatavat sundi. Kui emä on vanemahuvitise arvestusperioodil teeninud Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, arvutatakse tema vanemahuvitis teenitud tulust lähtuvalt. Kui emä ei ole saanud arvestusperioodil tulu, siis on vanemahuvitise suurus 584 eurot kuus. Eestis sundinud laste puhui viiakse vanemahuvitise menetlus läbi tavapärases siseriiklikus korras. Ill eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega voörkeelseid termineid. IV Eelnöu vastavus Euroapa Liidu oigustele Elnou ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega. V Seaduse möjud Seadus aitab vähendada riigieelarvelisi kulusid. VI Seaduse joustumine 2 Seadus joustub uldkorras. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11.10.2023 •/ Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees. 3  EELNÖU Perehuvitiste seaduse muutmise seadus §1. Perehuvitiste seaduse muutmine Perehuvitiste seaduse paragrahvi <i löige l tunnistatakse kehtetuks. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn,,,....",,............" 2023. a. Algatab Ees^i Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11.10.2023 .^ Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Riigikogu Kant?elei, Kuupäev._^,/^ Vi it /7//y7^j^ T  P erehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Perehüvitiste seaduse muutmise seadusega ei määrata ja seda ei maksta Eestis ajutise viibimisalusega isikule II Seaduse eesmärk Lõpetada e ma vanemahüvitis määrata mine ja se lle maks mine ajutise viibimisalusega Eestis viibivale ja töötavale isikule, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suu ruses ja tähtaegadel. Vanemahüvitise eesmärk on vältida pere sissetulekute järsku vähenemist seoses lapse sünniga. See on mõeldud eelkõige selleks, et pered ei lükkaks lapsesaamist määramatu aja võrra edasi. Vanemahüvitis annab töötavatele vanematele juurde aega olla oma lapsega rohkem koos, ilma et nad peaksid tööle tagasiminekuga kiirustama, ning abistab ka mittetöötavaid lapsevanemaid ning tudengeid. 2006. aastal Sotsiaalministeeriumi ja Rahvastikuministri Büroo tellitud uuringust „Eesti vanemahüvitise mõju sündimus- ja tööturukäitumisele: hindamise võimalused ja esimeste kogemuste analüüs” nähtub, et 2004. aastal suurenes nii esimeste, teiste kui ka kolmandate sündide arv. Kõrgharidusega ja eelnevalt hõivatute naiste osakaal hakkas sünnitajate seas kasvama alates 2004. aastast. Samuti ilmnes uuringust, et sünnitanud naiste eelnev töötasu on kõrgem kui mittesünnitanud naistel ehk sünnitama hakkasid keskmiselt kõrgemapalgalised. Seega oli täheldatav vanemahüvitise võimalik soodne mõju kõrgemapalgaliste naiste soovile teist ja kolmandat last sünnitada. Vanemahüvitise eesmärk on tõsta sündivust ja see on üks abinõu rahvastiku kriisi lahendamiseks. 2022. aastal hakkas kehtima aga kehtima perehüvitise seadus, mille alusel vanemahüvitist määratakse ja seda makstakse ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel . Üheks isiku ajutise viibimise aluseks on ka Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.05.2016, lk 21–57) alusel väljaantud pikaajaline viisa või elamisluba teadlasele teadustöö tegemiseks või üliõpilasele õppimiseks. Arvestades, et kolmandates riikides enamasti puudub vanemahüv itise maksmin e, siis võib riiki sisenemise eesmärgiks olla vanemahüvitised ja selliselt kasuta ke ära Eestis kehtivaid sotsiaalseid hüvesid , mille tegelik eesmärk on lahendada Eesti rahvastikukriisi. Vanemahüvitise suurus sõltub alusperioodil saadud sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Vanemahüvitise minimaalne suurus ehk hüvitise määr on 654 eurot. Igakuine hüvitis vanemahüvitise õigustatuse perioodil. Miinimummääras makstakse juhul, kui vanemahüvitise arvutamise alusperioodil puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Vanemahüvitise maksimaalne suurus (kolm üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmist palka) on 4291,29 eurot. Igakuine hüvitis vanemahüvitise õigustatuse perioodil. Maksimummääras makstakse juhul, kui vanemahüvitise arvutamise alusperioodil on olnud keskmine ühe kuu tulu selle summaga võrdne või sellest suurem. 2024. aastal on see 4733,53 eurot. Alla pooleteise aastase lapsega Eestisse saabunud vanemale makstakse vanemahüvitist. Vanemahüvitis on 584 eurot kuus kuni 545 päeva eest. Täpne vanemahüvitise päevade arv sõltub lapse vanusest ja vanema elamisloa algusest. Vanemahüvitise maksmisega kaasneb ravikindlustus. Näide: laps sündis 10. jaanuar 2021, ema ei ole Eestis töötanud, seega oleks selle lapse eest õigus saada vanemahüvitist sünnist 545 päeva eest (kuni 08.07.2022). Kui lapse emal on aga elamisluba alates 16. märts 2022, siis ta saab vanemahüvitist saada alates 16.03.2022 kuni 08.07.2022, s.o 115 päeva eest. Kui ema ei tööta Eestis enne lapse sündi, on vanemahüvitis kokku alates lapse sünnist 545 päeva eest, millest esimesed 30 päeva ema vanemahüvitis. Kui ema töötab Eestis enne lapse sündi, on vanemahüvitist kokku 575 päeva eest, millest esimesed kuni 70 päeva õigus saada ema vanemahüvitist enne lapse eeldatavat sündi. Kui ema on vanemahüvitise arvestusperioodil teeninud Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, arvutatakse tema vanemahüvitis teenitud tulust lähtuvalt. Kui ema ei ole saanud arvestusperioodil tulu, siis on vanemahüvitise suurus 584 eurot kuus. Eestis sündinud laste puhul viiakse vanemahüvitise menetlus läbi tavapärases siseriiklikus korras. III eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigustele Elnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. V Seaduse mõjud Seadus aitab vähendada riigieelarvelisi kulusid. VI Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11.10.2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees. EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seadus §1. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse paragrahvi 4 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „….” „………...” 20 23 . a . __________________________________________________________________________ Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11 . 10 .20 23 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 17.10.2023 /1-1/15-329; Riigikantselei / 17.10.2023 / 2-5/23-02001 Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 02.11.2023 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 26.10.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 9.11.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-1358. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 17.10.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-1358 - Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 17.10.2023 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tähtaeg: 02.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e39730b6-630d-4d6f-8c4e-ce70147bdfea Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e39730b6-630d-4d6f-8c4e-ce70147bdfea?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main