Pöördumine

Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Ärakiri: Sotsiaalministeerium Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium Märgukiri seoses korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmega Lugupeetud minister Kristen Michal . P öördun Teie poole seoses korterelamute tervikliku rekonstrueerimisega , eesmärgiga juhtida Teie tähelepanu keskmisest madalama sissetulekuga koduomanike olukorrale ja eluasemevaldkonnas toimuvale ebavõrduse kasvule. Eesti riik on toetanud k ooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ga 2010/31/EL korterelamute rekonstrueerimi st alates 2010 aastast . Kuigi korterelamute rekonstrueerimis praktikat võib suures plaanis rahuldavaks pidada, siis leia n , et oleme jõudnud punkti, kus riigil tuleb korterelamutele jagatava te toetus meetmete tingimused kriitiliselt üle vaadata. Eelkõige tuleb varasemast enam arvesta d a vähem kindlustatud leibkondade ja - koduomanike huvidega. Alljärgnevalt toon välja täna kehtivate korterelamute toetusmeetmete suurimad nõrkused: R ekonstrueerimiskulude jagamisel on k orteriühistu l keelatud arvestada korteriomanik e majandusliku olukor raga (KrtS § 40) . Samas iseloomusta b Eesti eluasemeturgu (A) eraomandi kesk sus ja (B) elanike vähe ne segre g eer itus . E elloetletud tingimused loovad omakorda olukorra, kus korteriühistul e toetust jagades saavad suuremahulist toetust ka korteriomanik ud, kes seda ei vaja , ehk teisisõnu toimu b sotsiaalsest vaatepunktist vaadates toetus ressursi raiskamine . Samuti toob toetus kaasa leibkondades ebavõrdsuse suurenemi s e. Puudu vad regulatsioonid , mille kaudu saab vähekindlustatud leibkondadele hüvitada tervikliku rekonstrueerimise tulemusel suureneva id eluasemekulu sid . EOKL andmete l suurene vad korterelamu igakuised majanduskulud peale terviklikku rekonstrueerimist 0, 5 -1 euro võrra elamispinna ruutmeetri kohta , mis suurendab leibkonna iga -a astas eid välja mineku id keskmiselt 2 2 0- 540 euro t . Sa ma probleemi ees on üürnikud, kuna Eesti seadusandlus võimaldab üürileandjal eluaseme majandus kulu sid üürnikult sisse nõuda . T oetus määrad , mis annavad korteriühistu le vastavalt asukohale 30% või 50% suuruse toetuse , diskrimineerivad neid leibkondi , kelle korteriühistu t toetatakse väiksema toetusmääraga. Tänasel päeval saavad riigilt madalamat toetust korteriühistud, mis asuvad kõrgema kinnisvara turuhinnaga piirkondades , nagu näiteks Tallinn ja Tartu. Samas e i ole nendes linnade s elavad vähekindlustatud pered mitte ühelgi viisil teistes Eesti piirkondades elavate inimestega võrreldes paremas olu korras . T urutõrke piirkondades asuva te korteriühistu t e keskmisest suure m intressi kulu jääb sageli vähekindlustatud leibkonna kanda , k es ei ole suuteli s e d rekons trueerimise omafinantseeringut (erinevalt jõukamast kortermaja elanikus ) korraga tasuma. Lisaks on äärmiselt taunitav, et eelnimetatud vähekindlustatute poolt tasutava kõrge intressitulu pealt teenib Eesti riik ( Kredexi le ) veel ka märkimisväärset , eba eetilist 1,5 miljonit euro suurust kasumi t. Toetuse tingimused asetavad eelisseisundisse keskmiselt jõukama elanikkonnaga korteriühistud. Nimelt on k orterelamute tervikliku rekonstrueerimise toetuse tingimused sedavõrd nõudlikud, et korteriomanikel ei ole võimalik ilma tugi teenuste (tehniline konsultant, projekteerija, pank, haldusfirma, raamatupidaja) abita toetusele kvalifitseeruda. Ee lviidatud tugit eenuste o sutajad eelistavad omakorda arusaadavatel põhjustel koostööd võimalikult jõuka ja heal järjel olevate korteri ühistutega . Samuti puudub k orteri omanikel p uudub tagatis, et riigi toetus meetme lõppemise korral hüvitatakse korteriühistule kvalifitseerumise eelduseks olevad kulud. EOKL andmetel on k eskmise korteriühistu kulud e suurus toetuse saamiseks ettevalmistamisel keskmiselt 15 000 – 20 000 eurot . Samal ajal on korterelamute rekonstrueerimistoetuste väljastamise heitlikus ühiskonnas üldteada, mis sunnib majanduslikult ebakindlamas olukorras olevaid korteriomanikke täiendaval e ettevaatlikkusele isegi siis, kui neil on juurdepääs vajalikele teenustele. Korterelamu rekonstrueerimistoetus e saamine on seatud sõltuvusse korteriomanike st sõltumatutest asjaoludest. Täna kehtiva toetusmääruse kohaselt jääb korteriühistu rekonstruee rimis toetuseta, kui korterelamu korterioma n ike hulgas on üle 20% juriidilistest isikutest korteriomanikke. Sealjuures arvestatakse juriidilis t e isiku te hulka ka kohalikud omavalitsused , k es kasutavad kor teriühistutes asuvaid kortereid sotsiaalse elamispinnana. Nagu kõikide varasemate näidete puhul, siis on ka siin suurimaks kaotajaks vähekind l ustatud , valdavalt ääremaadel elavad korteriomanikud, kus on eraisikute huvi korteriomandite vastu leigem . See tõttu on tavapärane, et kohalikud ettevõtjad ja/või omavalitsused kasutavad sealseid kortereid oma töötajate ja abivajajate majutamiseks. Kokkuvõtvalt on EOKL seisukohal, et täna kehtivad korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmed võimendavad olulisel määral omanikevahelist ebavõrdust ning suurendavad see läbi erinevate ühiskonnagruppid e vahelisi pingeid . Seetõttu teen ettepaneku vaadata korterelamute toetusmeetmed üle ning suu nata need kõige vähem kaitstud leibkondade elukvaliteedi parandamise le. EOKL on omalt poolt valmis seda protsessi igakülgselt to e tama. Lugupidamisega, Andry Krass Juhatuse esimees /digitaalse allkirjastamise kuupäev/ Saatja: Andry Krass <[email protected]> Saadetud: 17.10.2023 14:34 Adressaat: <[email protected]>; <"SM Info">; <[email protected]> Koopia: Omanikud .ee <[email protected]> Teema: Märgukiri seoses korterelamute rekonstrueerimisega Manused: Kiri Kliimaministeerium (elamute renoveerimine).asice Tere, edastan Eesti Omanike Keskliidu märgukirja seoses korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmega. Lugupidamisega, Andry Krass juhatuse esimees