Eesti seisukohad Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiivi eelnõu kohta

Riigikantselei Teie 28.09.2023 nr 18.1.1/23-0390/- [email protected] 1T/ Rahukohtu 3 Meie 31.10.2023 nr 1.4-1.1/3546-2 Tallinn, 15161, Harju maakond Eesti seisukohad Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiivi eelnõu kohta Esitame Vabariigi Valitsuse 02. novembri 2023. a. istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. VV seisukohtade protokollilise otsuse eelnõu 2. VV seisukohtade seletuskiri 3. VV seisukohtade seletuskirja Lisa 1 Berit Marksoo [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU november 2023 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2023. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart 1. Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart: 1.1. Toetame liikmesriikidele kohustuse kehtestamist võtta kasutusele ühtse standardvormiga ning digielementidega Euroopa puudega isiku kaart ning puudega isiku parkimiskaart, mis tagaks kaardi omanikule lühiajalistel reisidel samad õigused soodustingimustele kõikides liikmesriikides ning toetaks puudega inimeste liikumisvabadust. Samuti peaksid õigused kohalduma puudega isiku saatjale või abistajale kui liikmesriigis pakutakse vastavaid soodustusi. 1.2. Peame oluliseks, et soodustused piirduvad era- ja avaliku sektori asutuste poolt puudega inimestele pakutud eritingimuste ja soodustustega ning ei kohaldu sotsiaalkindlustushüvitistele, rahalisele või mitterahalisele hüvitisele sotsiaalkaitse või tööhõive valdkonnas ega sotsiaalabile. Me ei pea vajalikuks ühtlustada EL tasandil puude tuvastamise metoodikaid, kuid lahendada tuleb võrdse kohtlemise küsimused olukordades, kus nii puude raskusaste kui ka puude liik on aluseks soodustuste saamisel. 1.3. Peame oluliseks, et Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi väljastamise, tühistamise, tagastamise ning soodustuste ja parkimistingimuste kehtestamine jääb liikmeesriikide otsustada. Leiame, et kaartide väärkasutusest teavitamise kohustus liikmesriikidele peaks olema selgemalt lahti kirjutatud ning ei tohiks kaasa tuua täiendavat halduskoormust. 1.4. Toetame Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi väljastamist nii füüsilises kui ka digitaalses versioonis, andes inimesele võimalus valida, millist formaati ta kasutada soovib. Peame oluliseks, et kaartide digitaalsed ja füüsilised vormid ning nende kaartide taotlusprotsessid oleksid kooskõlas ligipääsetavuse põhimõtetega. Leiame, et  digitaalsete kaartide välja töötamist, sealhulgas Euroopa kesksel tasandil verifitseerimise võimalusega digilahenduse väljatöötamist peaks toetama Euroopa Komisjon ning Euroopa puudega isiku kaart tuleks liidestada Euroopa digiidentiteeditaskuga. 1.5. Peame oluliseks, et digitaalsed lahendused Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi tõendamiseks ja valideerimiseks oleksid loodud enne kaartide väljastamise kehtima hakkamise kohustust ning komisjoni roll oleks täpsemalt määratletud piiriülese lahenduse toimimise tagamisel. Leiame, et vajalike muudatuste rakendamiseks peaks direktiivi ülevõtmise aeg olema vähemalt 24 kuud. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart SISSEJUHATUS Eelnõuga kujundatakse Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 06.09.2023 avaldatud direktiivi eelnõu kohta, millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart. Nii Euroopa Liit (edaspidi EL) kui ka Eesti on liitunud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mis käsitleb nii juurdepääsetavust kui ka osalemist kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses. EL on pühendunud diskrimineerimise, sealhulgas puude alusel diskrimineerimise vastu võitlemisele, mis on sätestatud ka EL lepingus, EL toimimise lepingus ja EL põhiõiguste hartas. Euroopa puudega isiku kaardi loomine 2023. aasta lõpuks on üheks eesmärgiks ka komisjoni strateegiadokumendis. Vajadus ühtse Euroopa puudega isiku kaardi loomiseks tuleneb sellest, et hetkel ei tunnusta liikmesriigid vastastikku puudestaatust, mis pärsib puudega inimeste vaba liikumist ja soodustuste saamist võrdväärselt asukohariigi puudega inimestega. Euroopa puudega isiku kaart annab kaardi omanikule teises liikmesriigis lühiajalisel reisil viibides õiguse saada juurdepääs teenuste, tegevuste ja rajatistega seotud eritingimuste või eeliskohtlemisele võrdsetel tingimustel asukohariigi puudega isikutele. Liikmesriikidele ei panda kohustust uusi soodustusi või erikohtlemist kehtestada, vaid direktiiv kohaldub kehtivatele soodustustele ja eritingimustele. Direktiiv ei kohaldu sotsiaalkindlustushüvitistele, hüvitisele sotsiaalkaitse või tööhõive valdkonnas ega sotsiaalabile. Samuti ei ole eesmärgiks ühtlustada EL tasandil puude tuvastamise metoodikaid. Liikmesriigi enda otsustada on, kas Euroopa puudega isiku kaarti väljastatakse ainult isiku taotluse alusel või hakkab uus kaart asendama ka siseriikliku kaardi vormi. Vajadus ühtse puudega isiku parkimiskaardi loomiseks tuleneb sellest, et kuigi Euroopa puudega isiku parkimiskaardi ühtne vorm loodi juba 1998. aastal ning mitmes liikmesriigis on selline vorming kasutusel, siis konkreetsed riiklikud täiendused ja kõrvalekalded soovituslikust vormist takistavad endiselt piiriülest parkimiskaardi tunnustamist. Puudega inimeste jaoks on isikliku auto kasutamine sageli parim viis ringi liikumiseks ning võimalus parkida oma sihtkohale võimalikult lähedal ja puuetega inimestele reserveeritud parkimiskohtade kättesaadavus toetab nende iseseisvust olulisel määral ja hõlbustab vaba liikumise õiguse kasutamist. Seetõttu luuakse käesoleva direktiiviga lisaks ühtsele Euroopa puudega isiku kaardile ka ühtne Euroopa puudega isiku parkimiskaart, mis asendab 1998. aasta soovitusliku parkimiskaardi vormiga kasutuses oleva kaardid. Ühtse Euroopa puudega isiku kaardi loomise ettepanek põhineb 2016–2018 kaheksas liikmesriigis (Eesti, Belgia, Küpros, Soome, Itaalia, Malta, Rumeenia, Sloveenia) läbi viidud katseprojektile. Katseprojektis oli võimalik nii kaart kasutusele võtta (riigid võtsid kasutusele 1 ühtse puudega isiku kaardi vormi ning tunnustasid selle alusel vastastikku puudega isiku staatust), kui ka kaardi kasutuselevõttu analüüsida (Eesti valis viimase). Hetkel väljastatakse Eestis puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel (edaspidi PISTS) siseriiklik puudega isiku kaart ja liiklusseaduse (edaspidi LS) alusel liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart. Siseriiklik puudega isiku kaart annab soodustusi vastavalt puude raskusastmele ja liigile nii avaliku kui ka erasektori teenuseosutajate juures ning nii seadusest (nt ühistranspordiseadus ja muuseumiseadus) kui ka teenuseosutaja enda soovist tulenevalt (nt Eesti Draamateater). Siseriiklik puudega isiku parkimiskaart vastab soovituslikule EL parkimiskaardi vormile (European Community Model). Eestis aktsepteeritakse 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse poolt väljaantud liikumispuudega inimese või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti (EL liikmesriikidest on Euroopa kokkuleppega liitunud 23 liikmesriiki) ja Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti. Teiste riikide puudega isiku kaardi tunnustamist Eestis reguleeritud ei ole. Euroopa puudega isiku kaardi kasutuselevõtt ja teenuseosutajate teadlikkuse tõstmine tagavad puudega inimestele parema võimaluse saada osa erinevatest teenustest ja kultuurisündmustest. Parem teadlikkus puudega inimeste vajadustest suunab teenuseosutajaid tegema arendusi ligipääsetavuse tagamisel, sh paraneb teenuseosutajate teadlikkus puudega inimeste vajadustest (suhtlemine klienditeeninduses, teenuste kättesaadavus jm). Kaardid väljastatakse füüsilisel kujul ning peale rakendusaktide vastuvõtmist ka digitaalsena, jättes isikule õiguse kasutada ühte või mõlemat formaati. Kaartide digitaalsed vormid ning füüsiliste kaartide digielemendid töötab välja komisjon. Direktiivi muudatus mõjutab lisaks puudega isikutele ka ettevõtteid ja asutusi, kes pakuvad soodushinnaga või tasuta teenuseid puudega isikutele kuna antud muudatusega on õigus kõikidel EL riikide puudega inimestel Eestis viibides EL puudega isiku kaardi olemasolul kasutada neid teenuseid samadel alustel nagu kohalikel elanikel. Kavandatav muudatus mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi ja Sotsiaalkindlustusametit, kes hakkavad väljastama vastavalt uusi parkimiskaarte ja Euroopa puudega isikute kaarte. Kulud on põhiliselt ühekordsed ning kuna uutel EL füüsilistel kaartidel on senistest kaartidest erinevad nõuded (pilt, turvaelement, puudega inimese kaardil punktkiri jms), on nende maksumus kallim kui tänastel kaartidel. Ühekordsed kulud on hinnanguliselt 1 468 tuhat eurot ja lisanduvad kulud aastas on 296 tuhat eurot. Kuna ettepaneku eesmärgid on seotud erinevate valdkondadega (teenused, transport, vaba liikumine), siis tugineb algatus mitmele erinevale alusele. ELi toimimise lepingu artikli 53 lõige 1 ja artikkel 62 (mis käsitlevad siseturul üldjuhul tasu eest osutatavaid teenuseid), ELi toimimise lepingu artikkel 91 on aluseks transpordi valdkonnas osutatavatele teenustele, sealhulgas parkimisrajatistele juurdepääsu eritingimustele ja eeliskohtlemisele. Lisaks on ELi toimimise lepingu artikkel 21 lõige 2 täiendavaks õiguslikuks aluseks võtta vastu sätteid, et võimaldada liidu kodanikele õigus liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil. 2 Eesti EL poliitika 2023–2025 prioriteetide kohaselt toetame puudega inimeste ühiskonnaelus aktiivse osalemise ja ELis vaba liikumise võimaluste parandamiseks kõigis liikmesriikides ühtse Euroopa puudega isiku kaardi ning parkimiskaardi kasutusele võtmist. Samuti soovime liikuda Euroopa puudega isiku kaardi digitaalse vormingu suunas, mis oleks toetatud Euroopa tasandil verifitseerimist võimaldava digilahendusega ning see oleks lisatav Euroopa digiidentiteeditaskusse. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kadri Mets ([email protected]), Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Berit Marksoo ([email protected]). Direktiivi eelnõu vastuvõtmisega kaasnevaid võimalikke mõjusid on hinnanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik ([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ([email protected]). DIREKTIIVI EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu artikkel 1 Määratletakse direktiivi eesmärk ja reguleerimisese. Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, millega reguleeritakse Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi väljastamist ja õigust eritingimustele või eeliskohtlemisele teises liikmesriigis, kus need on puudega isikule kehtestatud. Eestis: reguleerib siseriikliku puudega isiku kaardi väljastamist ja selle eesmärki PISTS § 25 ja puudega isiku parkimiskaardi väljastamist ja selle eesmärki LS § 167. Eelnõu artikkel 2 ja 3 Artiklitega määratakse direktiivi kohaldamisala ja defineeritakse mõisted, mida direktiivis kasutatakse. Direktiivi kohaldatakse parkimistingimustele, rajatistele ja kõikide olukordade suhtes, kus asutused pakuvad puudega isikule eritingimusi või eeliskohtlemist. Direktiiv ei kohaldu sotsiaalkindlustushüvitistele, rahalisele või mitterahalisele hüvitisele sotsiaalkaitse või tööhõive valdkonnas ega sotsiaalabile. Samuti ei mõjuta direktiiv liikmesriikide pädevust puudestaatuse hindamisel ja tunnustamise tingimusi. Direktiiv ei mõjuta ka liikmesriikide pädevust reguleerida puudega isiku saatja/abistaja soodustusi. Eestis: väljastatakse PISTS-i alusel siseriiklik puudega isiku kaart ja LS-i alusel liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, mille vorm on toodud sotsiaalministri määruse nr 90 lisas. Siseriiklik puudega isiku kaart annab soodustusi vastavalt puude raskusastmele ja liigile nii avaliku kui ka erasektori teenuseosutajate juures ning nii seadusest (nt ühistranspordiseadus ja muuseumiseadus) kui ka teenuseosutaja enda soovist tulenevalt (nt Eesti Draamateater). Eestis on parkimiskaardi alusel saadavad parkimistingimused reguleeritud LS-i § 68-s ja § 166-s, samuti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses nr 28. Eestis väljastatakse puudega isiku parkimiskaart LS-i alusel kohalike omavalitsuste poolt keskmise, raske või sügava puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooniga 3 inimestele. Samuti väljastatakse parkimiskaart ajutise nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral või liikumisfunktsiooni kõrvalekalde korral, kui see tingib liikumisabivahendi kasutamise. Eelnõu artikkel 4 Artikkel kirjeldab soodustatud isikute mõistet, kellele käesolevat direktiivi kohaldatakse. Direktiivi kohaldatakse liidu kodanike ja nende pereliikmete suhtes, kellele on määratud elukohariigis ametliku dokumendiga puudestaatus ja/või kellel on asukohariigis õigus puudega isiku parkimiskaardile. Eestis: Eestis tuvastab puude raskusastet ja väljastab siseriikliku puudega isiku kaardi SKA PISTS-i alusel. Puudega isiku parkimiskaarti väljastavad KOV-id LS-i alusel. Eelnõu artikkel 5 Artikliga pannakse liikmesriikidele kohustus tagada teisest EL liikmesriigist asukohariiki saabuva Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi omanikele juurdepääs teenuste, tegevuste ja rajatistega seotud eritingimuste või eeliskohtlemisele võrdsetel tingimustel asukohariigi puudega isikutele. Lisaks, kui soodustused asukohariigis laienevad puudega isikut saatvale abistajale, siis tuleb neid laiendada ka Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi omanike abistajatele. Eestis: hetkel ei ole reguleeritud teiste riikide puudega isiku kaartide ega Euroopa puudega isiku kaardi tunnustamine. LS § 167-ga on reguleeritud teiste riikide väljastatud parkimiskaartide tunnustamine. Eestis on soodustusi, mis kehtivad ka puudega isikut saatvale abistajale ja juht- või abikoerale, nt ühistranspordiseadusest tulenevalt on riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses kohustus tasuta vedada sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Eelnõu artikkel 6 Artikliga kehtestatakse Euroopa puudega isiku kaardi ühtne vorm, tunnustamise kohustust ning väljaandmise ja kehtivuse tingimused. Standardvormile lisanduvad digielemendid tehnilise lisa kohaselt. Kaartide väljastamise alused jäävad liikmesriigi pädevusse ning kaardid väljastatakse ja pikendatakse otse või isiku taotluse alusel. Liikmesriigid peavad tagama direktiivi otstarbeks kogutud andmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Kaart väljastatakse füüsilisel kujul ning peale rakendusaktide vastuvõtmist ka digitaalsena, jättes isikule õiguse kasutada ühte või mõlemat formaati. Kaardi kehtivus ei tohi olla pikem kui riiklikult väljastatud puudetunnistus. Eestis: Puudega isiku kaardi visuaalne vorm ei ole täna õigusaktidega kinnitatud, kuid kaarti väljastab SKA PISTS § 25 alusel ja kaardile kantavate andmete loetelu on välja toodud sotsiaalministri määruses nr 43. Kaardi kehtivusaeg on sama, mis puude raskusastme kestus. Digitaalselt puudega isiku kaarti Eestis hetkel ei väljastata, kuid toetame digitaalsete kaartide väljatöötamist. Peame oluliseks, et Euroopa puudega isiku kaardi füüsilisele formaadile oleks lisatud rohkem ligipääsetavuse elemente, sest kaardi disainil on hetkel vaid „Euroopa puudega isiku kaart“ kuvatud pimekirjas. 4 Eelnõu artikkel 7 Artikliga kehtestatakse Euroopa puudega isiku parkimiskaardi ühtne vorm, tunnustamise kohustus ning väljaandmise ja kehtivuse tingimused. Parkimiskaart võetakse kasutusele vastavalt standardvormile ning digielemendid lisanduvad eraldi rakendusaktiga. Liikmesriigid kohustuvad vastastikku tunnustama teises riigis välja antud kaarte. Liikmesriikide pädevuses on kaarte väljastada, pikendada ja tühistada ning neil lasub vastutus isikuandmete kaitse tagamisel. Eraldi on välja toodud, et parkimiskaarti tuleb väljastada 60 päeva jooksul ning uus vorming asendab kõiki puudega isiku parkimiskaarte alates direktiivi kohaldumise hetkest. Kaart väljastatakse füüsilisel kujul ning peale rakendusaktide vastuvõtmist ka digitaalsena, jättes isikule õiguse kasutada ühte või mõlemat formaati. Eestis: Parkimiskaardi vorm ja välja andmise tingimused on välja toodud sotsiaalministri määruses nr 90 ja selle lisas ning kaarte väljastavad KOV-id. Määrus ei reguleeri, mis aja jooksul kaart tuleks välja anda. Digitaalset parkimiskaarti ei väljastata. Hindame, et Euroopa puudega isiku parkimiskaardile ei ole vajalik lisada inimese fotot ja allkirja, sest parkimiskaart kehtib isikut tõendava dokumendiga, millel on olemas nii foto kui ka allkiri, mis võimaldab kontrollida, kas parkimiskaarti kasutab õige inimene. Euroopa puudega isiku parkimiskaardi füüsilisel vormil puuduvad ligipääsetavuse elemendid (punktkiri nägemispuudega isikutele) ning leiame, et need võiks kaardile lisada. Eelnõu artikkel 8 Artikli kohaselt võtab komisjon vastu rakendusaktid ühtsete tehniliste kirjelduste täpsustamiseks (sh turvaelemendid, digielemendid, koostalitusvõimega seotud küsimused, digitaalsete kaartide lugemine ja võltsimise ja pettuste ärahoidmise meetmed). Eestis: Puudega isiku parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused on sätestatud sotsiaalministri määruses nr 90, kuid hetkel viidatud tehnilised kirjeldused sealt puuduvad. Puudega isiku kaarti väljastatakse PISTS § 25 ja sotsiaalministri määruse nr 43 alusel, millel hetkel puuduvad viidatud tehnilised kirjeldused. Eesti jaoks on oluline, et füüsiliste kaartide väljaandmise ajaks oleks komisjoni poolt välja töötatud digielemendid ning oleks defineeritud täpsemalt komisjoni roll piiriüleste lahenduste toimimise tagamisel. Kaartide digitaalsete omaduste piiriülese usaldusväärsuse tagamise tehniline lahendus nõuab ka keskset haldust ja usaldusahela toimimise keskset korraldust ja koordineerimist. Praegune eelnõu sõnastus näeb ette küll Komisjoni rolli tehniliste nõuete kehtestajana, kuid paraku ei viita Komisjoni rollile piiriülese lahenduse toimimise tagamisel. Eelnõu artikkel 9 Liikmesriigid kohustuvad Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi väljastamise ja kehtivusega seotud tingimused avalikult kättesaadavaks tegema ligipääsetavas vormingus. Liikmesriigid peavad võtma meetmeid kaartide võltsimise ja väärkasutamise vältimiseks, sh teavitama teise riigi väljaandnud astutust kaardi väärkasutusest. Lisatud on ka kohustus tagada meetmed kaartide tagastamiseks kehtivuse lõppedes, kuid selle otstarbekust ei ole põhjendatud. 5 Eestis: Puudega isiku kaardi väljastamise ja kehtivusega seotud tingimused on välja toodud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ja eesti.ee lehekülgedel. Puudega isiku parkimiskaarte puudutav on välja toodud kohalike omavalitsuste veebilehekülgedel. Avaliku sektori veebilehekülgedele kehtivad veebilehekülgede ligipääsetavuse nõuded. Väljastatud puudega isiku või parkimiskaarte inimesed kehtivuse lõppedes tagastama ei pea ning me ei pea ka otstarbekaks kehtivuse kaotanud kaartide kokku kogumist. Artiklis ei ole kirjeldatud, milline hakkaks välja nägema kaardi väärkasutusest teatamise protseduur ning mis oleks sellise protseduuri tulemus. Me ei pea sellise teavitamise kohustuse panemist õigustatuks, kui see toob endaga kaasa ebamõistliku halduskoormuse. Eelnõu artikkel 10 Liikmesriigid teavitavad komisjoni pädevatest asutustest, kes on määratud Euroopa puudega isiku kaarti ja parkimiskaarti riigis väljastama, pikendama ja tühistama. Eestis: Puudega isiku kaarte väljastab SKA. Parkimiskaarte väljastab inimesele elukohajärgne KOV, kuid parkimiskaardi toorikuid väljastab KOVidele SKA. Eelnõu artikkel 11 Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, mis puudutavad kaartide digitaalset vormingut ja vastastikkust tunnustamist (vastavalt artiklile 6 ja 7). Eestis: Puudega isiku kaarti ega parkimiskaarti digitaalselt ei väljastata, mistõttu ei ole reguleeritud ka digitaalsed vormingud ja koostalitusvõime. Eelnõu artikkel 12 Tulenevalt EL määrusest nr 182/2011, abistab komisjoni rakendusaktide väljatöötamisel liikmesriikidest koosnev ja komisjoni juhitav komitee.1 Eelnõu artikkel 13 Liikmesriigid peavad tagama, et direktiivi ülevõtmiseks rakendatakse piisavad ja tõhusad meetmed. Need hõlmavad ka sätteid, mis puudutavad puudega isiku ja avalik-õiguslike asutuste või eraõiguslike ühingute õigust kohtusse pöörduda direktiivist tulenevate õiguste rikkumise puhul. Eesti: Puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi väljastamiseks vajalikud vahendid on täna SKA eelarves. Vaidemenetlust puudutav on reguleeritud haldusmenetluse seaduses, sh õigus pöörduda halduskohtusse. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes: 6 Eelnõu artikkel 14 Liikmesriigid peavad kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistusnormid ning nendega peavad kaasnema tõhusad parandusmeetmed. Sätetest tuleb komisjoni teavitada direktiivi ülevõtmisel. Eelnõu artikkel 15 Liikmesriigid tagavad, et kaardile kehtivad erisoodustused ja erikohtlemised on avalikkusele ligipääsetaval kujul kättesaadavad. Samuti peaksid liikmesriigid julgustama ettevõtjaid ja avalikke asutusi vabatahtlikult eritingimusi või eeliskohtlemist pakkuma. Eesti: Puudega isiku kaardi alusel saadavad soodustused on välja toodud Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehel, millele viitab ka SKA koduleht. Soodustuste kohta on info kättesaadav ka soodustusi pakkuvate asutuste kodulehel. Avaliku sektori veebilehed peavad järgima Euroopa digiligipääsetavuse standardit EN 301 549. Parkimiskaardiga kehtivad soodustused on välja toodud liiklusseaduses. Eelnõu artikkel 16 Reguleerib komisjoni aruandlust Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele direktiivi kohaldamise kohta. Komisjoni taotlusel peavad liikmesriigid edastama vajalikku teavet direktiivi rakendamise kohta. Eelnõu artiklid 17–20 Nõukogu soovituse 98/376/EÜ aegumine, õigus- ja haldusnormide vastu võtmine direktiivi järgimiseks ja liikmesriikide kohustus direktiivi ülevõtmisest teavitada komisjoni. Eesti: Nõukogu soovitusele 98/376/EÜ vastava parkimiskaardi vorm on välja toodud sotsiaalministri määruse nr 90 lisas. Direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid puudutavad näiteks PISTS-i, LS-i, ühistranspordiseadust, muuseumiseadust ja nende seadustega seotud määruseid. DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Ettepanek on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriigid ei suuda käesoleva ettepaneku erinevaid, omavahel seotud eesmärke eraldiseisvalt saavutada ning seetõttu on neid meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil. Vajadus ELi meetmete järele on otseselt seotud piiriülese reisimise ja sellega seotud probleemidega, millega ELi puudega isikud kokku puutuvad ning liikmesriigid üksi neid probleeme lahendada ei suuda. Kui ELi tasandil meetmeid vastu ei võeta, siis jätkub erinevate süsteemide kasutamine liikmesriikides ning jätkub puuetega inimeste erinev kohtlemine teises liikmesriigis viibides ning see võib mõjutada nende vaba liikumise õiguse kasutamist. Direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust määrata kindlaks tingimused ja menetlused puudestaatuse hindamiseks Euroopa puudega isiku kaardi väljastamise eesmärgil, puuetega 7 inimestele ettenähtud parkimistingimuste ja -rajatiste kasutamise õiguste tunnustamiseks ning puuetega inimestele tõendi, puude- või parkimiskaardi või mis tahes muu ametliku dokumendi väljastamiseks nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil. Lisaks ei mõjuta ettepanek liikmesriikide pädevust määrata kindlaks, kas anda puuetega inimestele ja kui see on kohaldatav, neid saatva(te)le või abistava(te)le isiku(te)le erisoodustusi või soodustingimusi, nagu tasuta juurdepääs, vähendatud tariifid või eeliskohtlemine. Samuti ei panda ettepanekuga eraettevõtjatele ega avaliku sektori asutustele soodustingimuste kehtestamist käsitlevaid kohustusi. Ettepanekuga tagatakse üksnes, et kui sellised eritingimused või eeliskohtlemine on tagatud, peaksid need olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile puuetega inimestele, kellel on Euroopa puudega isiku kaart või Euroopa puudega isiku parkimiskaart, ning et teave selle kohta tehakse kättesaadaval kujul ligipääsetavaks. Proportsionaalsuse põhimõtet järgides ei lähe ettepaneku vorm ja sisu kaugemale kui on vajalik omavahel seotud eesmärkide saavutamiseks. Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi jaoks kehtestatakse üldised ühised eeskirjad ja ühtne standardvorm. Liikmesriikide pädevusse jääb puudestaatuse hindamine, kaartide väljastamine ning puuetega isikute eritingimuste kindlaksmääramine. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE 1. Sotsiaalsed mõjud (heaolu, sotsiaalne kaitse) Direktiivi muudatusega kehtestatakse ühtne Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart, et tagada puudega inimestele võrdne liikumisvabadus Euroopas. Senine liikmesriikide puudestaatuse vastastikune mitteaktsepteerimine piirab puudega isikute liikumist ja soodustuste saamist. Ühtne Euroopa puudega isikute parkimiskaart võimaldab puudega isikutel iseseisvamalt liikuda ja pääseda hõlpsamalt juurde avalikele kohtadele. Direktiiv näeb ette ka digitaalse kaardi väljastamise. 1.1. Sihtrühmad ja nende suurus Esimene sihtrühm hõlmab kõiki Eestis elavaid puudega inimesi, sest täna antakse puudega isiku kaart kõigile, kellel on tuvastatud puude raskusaste. 2023. aasta aprilli alguseks oli väljastatud ja kehtivaid puudega isiku kaarte 106 598. SKA andmetel oli 31. detsembri 2022. aasta seisuga Eestis 123 848 puudega inimest, moodustades 9,1% rahvastikust. Aasta jooksul võib puudega inimesi olla rohkem kui 9,1% rahvastikust, sest puude raskusastet võib tuvastada ka 6 kuuks. 2022. aastal kokku oli 140 tuhat kehtiva puudega inimest. Seega maksimaalselt võib olla vaja väljastada 135 tuhat kaarti (kui kõik puudega isikud esitavad taotluse Euroopa kaardi saamiseks)2. 2 Direktiiv ei kohusta tegelikult välja vahetama kõiki puudega isikute kaarte. 8 Teiseks sihtrühmaks on isikud, kellel on õigus puudega isiku parkimiskaardile. Kehtiva seaduse kohaselt väljastatakse parkimiskaart taotluse alusel isikule, kellel on keskmise, raske või sügava puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle või ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. SKA andmetel oli kokku 79 920 nägemis- või liikumispuudega3 inimest, kuid kõik nendest ei vaja parkimiskaarti. Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega (arsti tõend) inimeste arv pole teada. SKA väljastab igal aastal ligikaudu 8500 parkimiskaarti omavalitsustele (Tabel 1). Tabel 1. Kohalikele omavalitsustele väljastatud kaarditoorikute arv 2019-2022 Aasta 2019 2020 2021 2022 Väljastatud parkimiskaartide arv (tk) 10 158 7419 8558 8196 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Hinnanguliselt tuleb välja vahetada ligi 50 000 parkimiskaarti. Sihtrühma täpset suurust ei ole võimalik hinnata, sest kehtivate parkimiskaartide kohta ei peeta ühtset registrit. Direktiivi muudatus mõjutab ka ettevõtteid ja asutusi, kes pakuvad puudega inimestele soodushinnaga või tasuta teenuseid, näiteks muuseumid, teatrid, SPA-d, kinod ning (ühis)transporditeenuseid osutavad asutused, kuna antud muudatusega on õigus kõikidel EL riikide puudega inimestel Eestis viibides EL puudega isiku kaardi olemasolul kasutada neid teenuseid samadel alustel nagu kohalikel elanikel. Hinnanguliselt on 27 Euroopa Liikmesriigis kokku ligi 30 miljonit inimest4, kellel on määratud puue või tegevuspiirang ning õigus mõnele soodustingimusele. 1.2. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus ja sagedus Praegune siseriiklik puudega isiku kaardi toorik maksab vastavalt kehtivale lepingule 0,2 €+KM ja nägemispuudega isiku kaardi toorik maksab 1,5 €+KM. Tooriku hinnale lisanduvad SKA-s printimis-, tööjõu- ja saatmiskulud. Euroopa puudega isiku kaardile ja ühtsele vormingule (kaardi tagakülg iga riigi enda kujundada) üleminekuga seoses suurenevad SKA kulud seoses tööjõu, infosüsteemide arendamise, kaardi tootmise ja väljastamisega. SKA esialgse hinnangu kohaselt on Euroopa puudega isiku kaardile ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardile üleminekul järgmised kulud: 3 sh nägemis- või liikumis liitpuudega 4 SWD_2023_290_1_EN_impact_assessment_part1_v3.pdf (lk.3) 9  1. Euroopa puudega isiku kaart5 (2 € kuni 6 € tüki kohta, mis teeks ühekordse väljavahetamise kogumaksumuseks ca 800 000 € ja iga-aastase lisakuluna ca 200 000 €); 2. Kaartide personaliseerimise kulud, mis tuleneb kaarditoorikule isiku info kandmisest (2019.a oli teenusepakkuja hind ühe kaardi personaliseerimisele 1,25 eur; ühekordne kulutus umbes ca 303 000 € ja iga-aastane lisakulu umbes ca 4 000 €); 3. Kaartide tagakülje kujunduse tellimise kulud (ühekordne ca 3 000 €); 4. Euroopa puude isiku parkimiskaart (kuni 6 € tüki kohta, mis teeks ühekordse väljavahetamise kogumaksumuseks ca 270 000 € ja iga-aastase lisakuluna 90 000 €); 5. Parkimiskaartide personaliseerimise kulud 92 000 € ja iga-aastane lisakulu 2000 €. Plaanitaval muudatusel on eeldatavasti positiivne mõju puuetega inimeste heaolule, kuna võimaldab puudega inimestel reisida mugavamalt EL piires ja saada osa kõikidest soodustustest, mis on puudega inimestele reisitavas riigis ettenähtud. Reisides autoga EL-s, ei pea muretsema, kas parkimiskaarti selles riigis tunnustatakse või mitte ja parkida saab oma sihtkohale võimalikult lähedale. Puuetega turistide arvu suurenemisel paraneb tõenäoliselt ka ligipääsetavus, kuna puuetega inimeste vajaduste parem teadvustamine suunab ettevõtteid teenuste osutamisel tegema arendusi ligipääsetavuse tagamisel. Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuna uusi Euroopa puudega isiku kaarte väljastatakse taotluse alusel (hetkel on ligi 135 tuhat puudega isiku kaardi omanikku) ja puudega inimeste parkimiskaardid vahetatakse kõik välja uue Euroopa parkimiskaardi vastu (ligi 50 tuhat kaart). Eeldatavasti ei kaasne sellega kohanemisraskusi puuetega inimestele, kuna kaartide funktsioonid jäävad samaks, pigem laienevad võimalused (edaspidi võimalus kasutada kaarte kogu Euroopa Liidus). Mõju sagedus on hinnanguliselt väike, sest töökorralduses jm on vaja teha muudatusi ühekordselt. 2. Majanduslikud mõjud ja riigivalitsemine (riigieelarve kulud, riigiasutuste korraldus) Kavandatav muudatus mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi ja SKA-d, kes hakkavad väljastama vastavalt uusi parkimiskaarte ja Euroopa puudega isikute kaarte. Kulud on põhiliselt ühekordsed. Kuna uutel EL füüsilistel kaartidel on senistest kaartidest erinevad nõuded (pilt, turvaelement, puudega inimese kaardil punktkiri jms), on nende maksumus kallim kui tänastel kaartidel. Tabelis 2 on toodud direktiivi muudatuse esialgsed kulud. Ühekordsed kulud on hinnanguliselt 1 468 tuhat eurot ja lisanduvad kulud aastas on 296 tuhat eurot. Sellele lisanduvad SKA tööjõukulud ja IT-kulud, mille maksumus sõltub tehnilistest lahendustest, mis töötakse komisjoni poolt välja rakendusaktides. Puudega isiku kaardi saatmiskulud tabelis välja 5 Uued EL puudega isikute kaartide toorikud on kallimad, kuna kaardile esitatud nõuded on teistsugused (turva- ja digilahendused on erinevad nt kasutatakse kaardi numbrite väljapressimise metoodikat, kaardil peab olema lisatud hologramm element, punktkiri, foto jne.) 10 toodud ei ole, sest kuigi täna saadab SKA kõikidele puudega isikutele tähitud kirjaga kaardi koju, siis direktiivi ülevõtmisega on plaanis kaartide kohale toimetamise süsteem üle vaadata ja leida kulutõhusam viis (ühe tähitud kirja saatmiskulu 6 €). Direktiivi ülevõtmisel on eesmärk hoida kulud võimalikult madalad, kasutada ära olemasolevaid lahendusi ja kasutada võimalusel EL fondide rahastust. Tabel 2. Direktiivi muudatuse lisakulud riigile sihtrühmade lõikes Sihtrühma Riigi kulu (tuh eurot ) Sihtrühm suurus (tuh inimest) ühekordsed kulud Iga-aastased kulud Puudega isiku kaart 135 1 106 € 204 € Puudega isiku parkimiskaart 50 362 € 92 € Kokku 1 468 € 296 € Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Direktiivi muudatus mõjutab kohalike omavalitsuste ja SKA töökoormust, korraldust ning eelarvet (sh puuetega inimeste teavitamine ja selgitamine). Digitaalsete kaartidega seotud kulud tasub osaliselt EL ning sellega võivad lisanduda ka kulud liikmesriikidele. Eesti ettevõtetel ja asutustel, kes pakuvad puuetega inimestele soodushinnaga või tasuta teenuseid, tekivad lisakulud näiteks info avaldamisega teadetetahvlil, internetis jne. See tuleneb sellest, et kõikidel Euroopa Liidu puuetega inimestel on edaspidi samasugused soodustused siseriiklike teenuste osas nagu Eesti puuetega inimestel. Kavandataval muudatusel on eeldatavasti ka positiivne majanduslik mõju, kuna see suurendab puuetega turistide arvu ja seeläbi turismisektori tulusid. Kokkuvõtvalt on direktiivi muudatusel positiivne mõju puudega inimeste heaolule. Mõju on riigivalitsemisele, sh riigiasutuste korraldusele ja töökoormusele, mis suurenevad peamiselt lühiajaliselt. Riigieelarve kulu kasvab nii lühiajaliselt, kui iga-aastaselt, kuna uued Euroopa kaardid on eeldatavasti kallimad (sh nende trükkimise/väljastamise kulud). Turismisektori kaudu saab olema eeldatavasti positiivne mõju majandusele. Mõju olulisust ja ulatust mõjuvaldkondades hinnatakse täpsemalt eelnõu väljatöötamise käigus, sh kaasnevate negatiivsete mõjude risk mõjuvaldkondades ja valdkondadeüleselt. Kõiki võimalikke kulutusi seoses määruse rakendamisega menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. 11 VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED 1. Toetame liikmesriikidele kohustuse kehtestamist võtta kasutusele ühtse standardvormiga ning digielementidega Euroopa puudega isiku kaart ning puudega isiku parkimiskaart, mis tagaks kaardi omanikule lühiajalistel reisidel samad õigused soodustingimustele kõikides liikmesriikides ning toetaks puudega inimeste liikumisvabadust. Samuti peaksid õigused kohalduma puudega isiku saatjale või abistajale, kui liikmesriigis pakutakse vastavaid soodustusi. Põhjendus: Sarnaseid soodustusi nagu Eestis pakutakse puudega inimestele ka teistes EL liikmesriikides, kuid puudega isiku kaardi vastastikkuse tunnustamise puudumise tõttu kogevad puudega inimesed olulisi takistusi liikmesriikides reisides puude staatuse tunnustamisel ja selle alusel soodustuste saamisel. Euroopa puudega isiku kaardi kasutuselevõtt parandab nii teistesse riikidesse reisivatele Eesti puudega isikutele kui ka Eestis asuvatele teiste liikmesriikide kodanikest puudega isikutele ligipääsetavust, edendab võrdset kohtlemist ning läbi laiema soodustuste ringi tagab parema võimaluse saada osa kultuurisündmustest ja teenustest. Euroopa puudega isiku kaardi väljaandmist toetavale seisukohale jõuti ka 2016–2018. a Eestis Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt läbi viidud katseprojekti käigus. Toona läbi viidud küsitlus näitas, et 75% puude raskusastme saanud inimestest oli reisinud, kuid vaid 23% vastanutest said reisides soodustusi (rahalisi ja mitte-rahalisi). Sama küsitluse tulemusena selgus, et probleemiks soodustuse mittesaamisel oli eestikeelne dokument. Selleks, et kaardist saadav kasu oleks maksimaalne, toetame kohustuslikku kaardi kasutuselevõttu EL-üleselt. Euroopa puudega isiku kaardi kasutuselevõtu vajalikkust tõid esile ka teised katseprojektis osalenud liikmesriigid rõhutades, et eriti oluline on just naaberriikides Euroopa puudega isiku kaardi tunnustamine, kuhu reisitakse kõige sagedamini. Nõustume, et kui soodustused asukohariigis laienevad puudega isikut saatvale abistajale, siis tuleb neid laiendada ka Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi omanike abistajatele. Leiame, et Euroopa puudega isiku kaardi vormile lisatav vabatahtlik „A“ täht, mis näitab abistaja vajadust, on piisav abistajale soodustuse andmiseks ning me ei pea vajalikuks täiendavalt puudega isikut abistavate inimeste soodustusi reguleerida või lisakaartide loomist puudega isiku saatjatele. Eestis ja mitmetes teistes EL riikides on 1998. aastal nõukogu soovituslikule EL parkimiskaardi vormile üleminek olnud üldjoontes edukas, kuid EL puudega isiku parkimiskaartide vormis esinevad liikmesriikide vahel siiski erisused ja puudega isiku parkimiskaarti ei tunnustata kõikides liikmesriikides. Samuti on liikmesriikide poolt välja toodud, et esineb probleeme kaartide võltsimisega. Seetõttu peame asjakohaseks liikmesriikidele siduvale uuendatud standardvorminguga ja Euroopa Komisjoni poolt välja töötatavatele digielementidega Euroopa puudega isiku parkimiskaardi vormile üleminekut, et puudega isiku sõiduki parkimiskaart annaks igas EL-i riigis eriõigused, mis on asjaomases liikmesriigis puudega inimese 12  parkimiskaardile kehtestatud. Parkimiskaart on oluline abivahend erivajadusega inimestele ning nende saatjatele, mistõttu ühtse kaardi kehtestamine võimaldaks kõikides liikmesriikides erivajadusega inimestel ja nende saatjatel tänasega võrreldes märkimisväärselt paremini liikuda. EL parkimiskaardist saadav kasu oleks puudega inimeste jaoks suurem kui EL puudega isiku parkimiskaardi kasutuselevõtt oleks liikmesriikide jaoks kohustuslik. Hindame, et puudega isiku parkimiskaardile ei ole vajalik lisada inimese fotot ja allkirja, sest parkimiskaart võib kehtida isikut tõendava dokumendiga, millel on olemas nii foto kui ka allkiri, mis võimaldab kontrollida, kas parkimiskaarti kasutab õige inimene. Foto lisamine parkimiskaardile on ka täiendav arenduskulu ja samuti ei pea me vajalikuks fotot kaardi tagaküljel, mis jäetakse autosse nähtavale kohale (võrrelduna puudega isiku kaardiga, millele on samuti pilt planeeritud, kuid mida kantakse kaasas). Allkirja vajalikkus on küsitav ka kaartidel, mis väljastatakse lastele või erivajadusega inimestele, kellel ei ole puudest tulenevalt (sh eestkostel olevad inimesed) võimalik kaardile allkirja panna. 2. Peame oluliseks, et soodustused piirduvad era- ja avaliku sektori asutuste poolt puudega inimestele pakutud eritingimuste ja soodustustega ning ei kohaldu sotsiaalkindlustushüvitistele, rahalisele või mitterahalisele hüvitisele sotsiaalkaitse või tööhõive valdkonnas ega sotsiaalabile. Me ei pea vajalikuks ühtlustada EL tasandil puude tuvastamise metoodikaid, kuid lahendada tuleb võrdse kohtlemise küsimused olukordades, kus nii puude raskusaste kui ka puude liik on aluseks soodustuste saamisel. Põhjendus: Euroopa puudega isiku kaart on mõeldud lühiajalistel reisidel (lühiajalise reisina käsitletakse perioodi kuni 3 kuud)6 kasutamiseks ja kaardi õiguslik algatus puudutab nii avaliku- kui ka erasektori poolt pakutavaid teenuseid, st kõiki, kellel on täna ette nähtud soodustus siseriikliku puudega isiku kaardi alusel. Seejuures kohustus soodustust pakkuda on vaid nendel juhtudel, kui seadus sellise soodustuse ette näeb või on teenusepakkuja vabatahtlikult sellise soodustuse kehtestanud. Samas on eesmärk julgustada teenuseosutajaid soodustusi pakkuma ja Euroopa puudega isiku kaardi tulekuga peaks soodustuste pakkumine pigem suurenema kui vähenema. Euroopa puudega isiku kaardi välja andmine lähtub siseriiklikust puude tuvastamise praktikast ega eelda liikmesriikide metoodika ühtlustamist, sest puudega isiku määratlemine on osa laiemast sotsiaalkaitsepoliitikast ning seega liikmesriigi otsustuspädevus. Eesti jaoks on see oluline, kuna puude tuvastamisega on otseselt seotud ka puudega inimeste toetuse saamine. Direktiiv ei laiene sotsiaalkindlustushüvitistele, rahalisele või mitterahalisele hüvitisele sotsiaalkaitse või tööhõive valdkonnas ega sotsiaalabile. 6 Euroopa Liidu mõistes on teises liikmesriigis lühiajalise viibimise kestuseks kuni 3 kuud, see on sätestatud direktiivis: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜEMPs kohaldatav tekst. 13 Eestis tuvastab puude raskusastet SKA kolmes vanusegrupis (lapsed, tööealised, vanaduspensioniealised) ja kolmes raskusastmes (keskmine, raske, sügav), samuti eristatakse funktsiooni kõrvalekaldeid ehk puude liike (liikumispuue, nägemispuue, kuulmispuue, keele- ja kõnepuue, vaimupuue, psüühikahäire, liitpuue, muu puue). 31.12.2022.a seisuga oli SKA andmetel Eestis puudega isikuid kokku 123 917 ehk 9,1% kogurahvastikust. Puudega inimestest lapsi (0–15-aastaseid) on 8940 (3,7% rahvastikust), tööealisi (16–64-aastaseid) on 48 175 (5,7% rahvastikust) ja vanaduspensioniealisi (65-aastased ja vanemad) on 66 733 (24% rahvastikust). Alates 2018.a väljastab puude tuvastamise korral SKA kõigile siseriikliku puudega isiku plastikkaardi, mis kehtib siseriiklike soodustuste saamisel ja millele on märgitud nägemis- ja liikumispuue ning nende raskusaste (2023.a aprilli alguse seisuga oli väljastatud ja kehtivaid kaarte 106 598). Nii puude raskusaste kui ka puude liik võib olla Eestis soodustuse saamise aluseks, kuid see ei ole samamoodi kõikides liikmesriikides. Ühistranspordi seadus sätestab kohustuse riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses kohustuse tasuta vedada puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Muuseumiseaduse kohaselt on muuseumi külastamine kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, puudega kuni 16- aastasele isikule ning tema saatjale ja sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ning tema saatjale tasuta. Kuna puue (raskusaste ja liik) tuvastatakse igas riigis selle riigi seaduste järgi ja puude tuvastamist direktiiviga ühtlustada ei soovita, siis puude raskusastet või liiki Euroopa puudega isiku kaardi esiküljele ei märgita. Igal liikmesriigil on võimalik lisada kaardi tagaküljele riigisiseseid spetsifikatsioone nagu puude liik ja raskusaste. Direktiivi ülevõtmisel peame leidma lahenduse, mis tagaks, et Euroopa puudega isiku kaardi ettenäitamisel on võimalik puudega isikule määratud soodustusi saada, hoolimata puude astme ja liigi määratluse puudumisest. Võrdsetel tingimustel soodustuste pakkumine nii kõigile siseriiklikele puudega isikutele kui teisest liikmesriigist pärit Euroopa puudega isiku kaardi omanikele tähendaks kehtiva muuseumiseaduse ja ühistranspordiseaduse muudatust, laiendades soodustusi kõikidele puudega isikutele (kehtiva seaduse kohaselt sõltub puudega isiku soodustus puude liigist ja raskusastmest). Sotsiaalministeeriumi suund on olnud, et inimesele peaks olema vajalik tugi tagatud vastavalt abivajadusele, sõltumata sellest, kas inimesel on või ei ole tuvastatud puude raskusaste, mistõttu me ei toeta siseriiklikult soodustust saavate isikute ringi laiendamist kõikidele puudega inimestele. Lisaks tooks see kaasa ka finantskoormuse riigile, sest vedajale tuleb kas tasuta või soodsamalt veetud sõitjate piletid hüvitada kommertsvedajale otse või läbi avaliku teenindamise lepingu. 3. Peame oluliseks, et Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi väljastamise, tühistamise, tagastamise ning soodustuste ja parkimistingimuste kehtestamine jääb liikmesriikide otsustada. Leiame, et kaartide väärkasutusest teavitamise kohustus liikmesriikidele peaks olema selgemalt lahti kirjutatud ning ei tohiks kaasa tuua täiendavat halduskoormust. 14 Põhjendus: Kuna direktiivi eesmärk ei ole reguleerida liikmesriikide metoodikaid puude tuvastamisel ja Eestis on nii puudega isiku kaardi kui ka parkimiskaardi väljastamine seotud puude tuvastamisega, siis peaksid jääma kaartide väljastamise ja tühistamise alused liikmesriigi otsustada. Samuti ei ole direktiivi eesmärk panna eraettevõtjatele ega avaliku sektori asutustele soodustingimuste kehtestamist käsitlevaid kohustusi. Me ei pea põhjendatuks panna liikmesriikidele kohustus kaartide kehtivusaja lõppedes organiseerida nende tagastamine, kuna kaardid on peale kehtivuse aja lõppu kehtetud ning nende tagastamise organiseerimine oleks tarbetu kulu riigile ja ebavajalik koormus kaardiomanikele. Hetkel kohustab direktiiv liikmesriike võtma kasutusele meetmeid kaartide võltsimise ja väärkasutamise vältimiseks, sh teavitama teise riigi väljaandnud astutust kaardi väärkasutusest. Leiame, et selle nõude eesmärk ja toimimine vajab täpsemat selgitamist, sest olemasoleva info alusel tundub kohustus halduskoormav nii riigile kui ka teenusepakkujatele. 4. Toetame Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi väljastamist nii füüsilises kui ka digitaalses versioonis, andes inimesele võimalus valida, millist formaati ta kasutada soovib. Peame oluliseks, et kaartide digitaalsed ja füüsilised vormid ning nende kaartide taotlusprotsessid oleksid kooskõlas ligipääsetavuse põhimõtetega. Leiame, et digitaalsete kaartide välja töötamist, sealhulgas Euroopa kesksel tasandil verifitseerimise võimalusega digilahenduse väljatöötamist peaks toetama Euroopa Komisjon ning Euroopa puudega isiku kaart tuleks liidestada Euroopa digiidentiteeditaskuga. Põhjendus: Tulenevalt digilahenduste võimalustest, kasutajamugavusest ja mõistlikkusest (inimese jaoks vähem kaarte, mugavam tõendamine) peaks Euroopa puudega isiku kaart ja parkimiskaart olema tagatud lisaks füüsilisele vormingule ka digitaalselt. Arvestades digitaalsete lahenduste tavapärasust teiste kaartide puhul (nt pangakaart ja kliendikaardid kättesaadavad telefonis rahakoti rakenduses), ei peaks ka Euroopa puudega isiku kaart või puudega isiku parkimiskaart olema erand. Digitaalsetele kaartidele lisaks on jätkuvalt vajalik füüsiline ja petturlust vähendavate digielementidega kaart, kuna kõigil puudega inimestel või parkimiskaardi vajajatel ei ole valmisolekut üle minna elektroonilisele lahendusele. Lisaks on oluline, et digitaalses vormis kaarte tunnustataks kõikjal võrdselt füüsiliste kaartidega ning kaartide kaotamise korral peab olema võimalik neid asendada. Oluline on, et Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi digitaalne ja füüsiline vorm oleksid kõigile kasutajatele ligipääsetavad (nt nägemispuuet arvestades peaks olema kaart eristatav taktiilselt või punktkirjaga). Samuti peaks Euroopa puudega isiku kaardi taotlusprotsess vastama erinevaid puude liike arvestavalt ligipääsetavuse põhimõtetele. Kaardi väljastamise eest tasu võtmise võimalus peaks jääma siseriiklikuks otsuseks. Kaartide alusel saadavad soodustingimused tuleks teha tasuta ja lihtsalt kättesaadavaks, sealhulgas soodustusi pakkuvate asutuste veebilehekülgede kaudu. 15 Leiame, et kaartide digitaalse vormingu peaks välja töötama Euroopa Komisjon. Tehniline teostus võiks vastata COVID digitõendi lähenemisele, kus siseriiklikult genereeritakse tõend, EL-tasandil verifitseeritakse tõend ja tagatakse riikide vaheline interoperabiilsus ning tulevikus säilitatakse sarnaselt teiste tõenditega Euroopa digiidentiteeditaskus. 5. Peame oluliseks, et digitaalsed lahendused Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi tõendamiseks ja valideerimiseks oleksid loodud enne kaartide väljastamise kehtima hakkamise kohustust ning komisjoni roll oleks täpsemalt määratletud piiriülese lahenduse toimimise tagamisel. Leiame, et vajalike muudatuste rakendamiseks peaks direktiivi ülevõtmise aeg olema vähemalt 24 kuud. Meie jaoks on oluline, et elemendid, mis lisatakse digitaalsete lahenduste väljatöötamise käigus füüsilisele Euroopa puudega isiku kaardile ja parkimiskaardile, oleksid välja töötatud enne füüsiliste kaartide kasutuselevõtu kohustust. Olulisus tuleneb sellest, et kaartide väljastamise hetkeks on vaja teada kõiki kaartidele minevaid elemente, et vältida olukorda, kus peame hilisemate digielementide loomise ja lisandumise tõttu hakkama juba väljastatud kaarte välja vahetama, millega omakorda kaasneks kaartide printimisel ja väljastamisel topelt kulu kõikidele liikmesriikidele. Lisaks peame oluliseks, et rakendusaktide kavandid oleksid olemas koos põhiakti eelnõuga. Leiame, et direktiivi rakendamiseks peaks liikmesriikidel olema aega minimaalselt 24 kuud, et jõuaks digilahendused välja töötada, vajalikud õigusaktid muuta ning täiendavad rahalised vahendid leida. Samuti peame oluliseks, et komisjoni roll oleks täpsemalt määratletud piiriülese lahenduse toimimise tagamiseks, kuna kaartide digitaalsete omaduste piiriülese usaldusväärsuse tagamise tehniline lahendus nõuab ka keskset haldust ja usaldusahela toimimise keskset korraldust ja koordineerimist. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks kaasvastutavatele ministeeriumitele Kultuuriministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM). Lisaks küsis Sotsiaalministeerium arvamust Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja MKM-iga seotud huvigruppidelt ja õiguskantslerilt. Oma arvamuse esitasid Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Regionaal-ja Põllumajandusministeerium, Haridusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda. Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale. Seisukohad on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Kultuuriministeeriumiga. 16  Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud Majandus-ja 1. Puuetega inimeste võrdne kohtlemine on oluline ja seepärast Arvestatud. Kommunikatsiooniministeerium väärib algatust toetust. See aitab parandada puuetega inimeste ligipääsu erinevatele teenustele ja soodustab ka reisimist. Tegemist on puuetega inimeste õiguste vaatest vajaliku, nende aktiivset ühiskonnaelus osalemist toetava algatusega. nende aktiivset ühiskonnaelus osalemist toetava algatusega 2. Nõustume, et kui isikule on väljastatud Euroopa puudega Arvestatud. isiku kaart või Euroopa puudega isiku parkimiskaart, siis tuleks luua kõigile kaardiomanikele võrdne juurdepääs selle kaardiga seotud eritingimustele või sooduskohtlemisele nii riigisiseselt kui reisides teistes liikmesriikides. Kui kaardiomanikule tehakse teenusepakkuja poolt soodustusi, peaks seda soodustust saama kasutada ka teises riigis puudega isiku kaardi saanud isikud. Euroopa-ülese ühetaolise kaardi olemasolu lihtsustab ka teenusepakkujatel võrdse ligipääsu tagamise nõuet täita, sest ettevõtjad üldjuhul ei oma ülevaadet teistes riikides väljastatud erinevatest puudega isiku tunnistustest/kaartidest. 3. Samuti peame oluliseks, et direktiiv ei kohustaks Arvestatud. kaardiomanikele soodustingimusi/erikohtlemist ette nägema, vähemalt mitte erasektori teenusepakkujate poolt. Hetkel algatuse direktiiv ei näe ette ettevõtjatele kaasnevaid kulusid ja peame seda lähenemist mõistlikuks. 4. On tervitatav, et puudega inimesel saab olema võimalus Arvestatud. kasutada mõlemat kaarti nii digitaalses kui ka füüsilises vormingus. Teretulnud on ka nõue, et kaarte, sh nende taotlemist puudutav info peab olema kättesaadav ligipääsetavas vormis (artikkel 9) 5. Samas leiame, et eelnõus peaks senisest selgemalt ja laiemalt Arvestatud. sätestama ligipääsetavuse nõude ka nii füüsilises kui digitaalses vormingus kaartidele endile. Praegu jääb artikkel 8 lõike 1 sõnastusest mulje, et seal käsitletakse ligipääsetavust kõigile 1  Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud andmetele vaid digitaalse vormingu puhul – oleks asjakohane, kui nõue puudutaks ka füüsilist vormingut. Eelnõu lisa 1 põhjal võib järeldada, et füüsilisel Euroopa puudega isiku kaardil on ainsaks ligipääsetavust suurendavaks elemendiks punktkirjas kirja „European Disability Card“ kuvamine, samas kogu ülejäänud info (sh nt kehtivuse lõppkuupäev) jääb nt pimedale inimesele kättesaamatuks. Euroopa puudega isiku parkimiskaardil ligipääsetavust parandavad elemendid eelnõu lisa 1 kohaselt puuduksid. Kuigi võib eeldada, et nt pime inimene parkimiskaarti iseseisvalt ei kasutaks, oleks siiski asjakohane, et sellel esitatav informatsioon oleks kaardi omanikule loetavas vormis 6. Peame oluliseks, et kaartide digitaalsete turvaelementide ja Arvestatud. kaartide digitaalse versiooni piiriülesel kasutusel oleks selgelt määratletud ka Komisjoni roll. Kaartide digitaalsete omaduste piiriülese usaldusväärsuse tagamise tehniline lahendus nõuab ka keskset haldust ja usaldusahela toimimise keskset korraldust ja koordineerimist. Praegune eelnõu sõnastus näeb ette küll Komisjoni rolli tehniliste nõuete kehtestajana, kuid paraku ei viita Komisjoni rollile piiriülese lahenduse toimimise tagamisel Kultuuriministeerium Kommentaare ei ole Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastatud kommentaarideta. Töötukassa Kommentaare ei ole. Justiitsministeerium Justiitsministeeriumi tähelepanekud parkimiskaardi kohta: Arvestatud, me ei pea foto lisamist Kas fotot on vajalik, kui tagatakse Eli ülene kasutus ja selle juurde parkimiskaardile vajalikuks. Kuigi kehtiv saaks näidata isikut tõendavat dokumenti? soovituslik EL parkimiskaardi vormile (European Community Model) on samuti foto lisatud 2  Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud Kas kaardiomaniku allkiri on parkimiskaardil vajalik? Arvestatud, me ei leia, et allkiri parkimiskaardil on vajalik Direktiivi artikkel 6, punkt 3: Euroopa puudega isiku kaardi Arvestatud, palume komisjonil täpsustada. väljastamise eest vastutavat pädevat asutust loetakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 osutatud vastutavaks töötlejaks ning ta vastutab isikuandmete töötlemise eest. Koostöö väliste teenusepakkujatega ei välista liidu või liikmesriigi õigusest tulenevat liikmesriigi vastutust isikuandmetega seotud kohustuste rikkumise eest JuM kommentaar: kaardi väljastamise eest saab jah vastutada LMi asutus aga mitte kogu andmetöötluse eest kes kontrollivad teenuste juures kaardi olemasolu jne. See on liiga lai mõte sellisena. Sama kommentaar kehtib ka parkimiskaardi samasisulise artikli punkti kohta. Artikkel 6, punkt 4: Euroopa puudega isiku kaardi väljastab või seda Arvestatud, palume komisjonil täpsustada, mida pikendab elukohaliikmesriik otse või puudega isiku taotluse alusel mõeldakse otse pikendamise all. JuM kommentaar: parkimiskaarti väljastatakse taotluse alusel, Euroopa puudega isiku kaarti tuleks väljastada samuti taotluse alusel, otse pikendamine tekitab segadust. Haridusministeerium Haridusministeeriumi tähelepanekud: Arvestatud. Puudega isiku kaardi võiks kõrghariduse mõistes siduda sellega, et tudeng saab automaatselt ligipääsu informatsioonile ligipääsetavuse kohta ning ka võimalike toetusmeetmete kohta (nt Erasmus+ õpirände võimalused). Oluline on, et kogu informatsioon, mis on puudega inimeste jaoks oluline ja asjakohane võiks kokku joosta ühte kohta, et info jõuaks efektiivselt kaardi omanikeni. Oluline on mõelda alternatiivsetele lahendustele juhuks, mil kaardi Teadmiseks võetud. omanik füüsilise kaardi kaotab ning virtuaalse kaardi kasutamise võimalust tal ei ole. Laias laastus räägimegi ilmselt tavapärasest elust ja sellest, et selliseid olukordi tekib meil kõigil ka täna, aga see on 3  Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud midagi, millele on oluline eos mõelda. Arvestades ka potentsiaalset sihtrühma haavatavust. Oluline on, et digitaalses vormis kaarti tunnustataks samal määral, Arvestatud. mil füüsilist kaarti – nt üliõpilased on tudengikaardi puhul välja toonud, et on olukordi, kus virtuaalne kaart on justkui mittevaliidne, kuigi tegelikult probleemi olla ei tohiks. Ilmselt on oluline, et puudega isiku kaardi puhul on see juba eos loodud sellisena, et sõltumata vormist, kehtib see igal pool ühte moodi (sellega peab kaasas käima hea kommunikatsioon jms). Puuetega Inimeste Koda Euroopa puuetega inimeste kaart ei kata Euroopa Liidu erinevaid Teadmiseks võetud. liikuvuskavasid nagu näiteks Erasmus +-i programmis osalevaid inimesi. Leiame, et tulevikus võiks kaaluda, kas Euroopa puuedega isiku kaart võiks laieneda ka teiste, EU liidust väljast tulevatele isikutele, et vähendada puude alusel diskrimineerimist kõikidele puuetega inimestele. Kaart peab katma teenuseid, mis on seotud inimese kolimisega teise Teadmiseks võetud. Euroopa puudega isiku EL riiki, olgu see siis seoses õppe, töö, või pikemate eesmärkidega. kaart kehtiv kuni 3-kuulisel viibimisel teises Direktiivi põhjendustes 3 ja 4 on kirjas, et igal EL kodanikul on õigus liikmesriigis, see peaks katma ka kolimise vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil. Ettepaneku perioodi. Kui isik kolib teise liikmesriiki seletuskirjas on viidatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 pikemaks ajaks elama, siis peale 3 kuu lõikele 2, mis annab Euroopa Liidule võimaluse tegutseda ja vastu möödumist peaks ta taotlema sihtriigis puude määramist, et saada riigis kehtivaid võtta sätteid, et hõlbustada ELi kodanike õigust liikuda ja elada soodustusi/erikohtlemist puudega isikule. vabalt liikmesriikide territooriumil. Kaardi planeerimisel ei ole seda aga rakendatud. Praeguses direktiivi versioonis on kaardi eesmärk ainult toetada "puuetega inimeste lühiajalist viibimist muus liikmesriigis kui see, kus nad ei ela. Puuetega inimesed, kes kolivad teise liikmesriiki pikemaks ajaks, st kolivad elama, jäetakse kahjuks kavandatava direktiivi reguleerimisalast välja.” Teise negatiivse küljena näeme, et tegemist on direktiiviga, mis tähendab seda, et liikmesriigid saavad riigis kaardi kasutamist 4  Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud kohandada. See tõenäoliselt tekitab ebakõlasid liikmesriikide poolt pakutavate teenuste osas ka tulevikus. Sotsiaalkindlustusamet puudega isiku kaarti ja EL parkimiskaarti väljastavad erinevad Teadmiseks võetud, arvestame sellega direktiivi asutused (SKA/KOV) ja sellest tulenevalt tuleks kaaluda kaartide ülevõtmisel, kuna see puudutab siseriikliku väljastamise viimist ühte asutusse, on SKA arvamusel, et korraldust, mitte direktiivi sisu. parkimiskaardi väljastamine võiks edaspidi jääda KOV vastutusalasse nagu ka sisendi andmine kaartide trükkimiseks. Põhjuseks on KOV-ile teadaolev vahetu teave taotleja vajaduste kohta ja parem ligipääsetavus asjaajamistes elukohajärgses omavalitsuses. Uue liiklusseaduse eelnõus on parkimiskaartide väljastamine planeeritud SKA vastutusvaldkonda, mis tuleks ümber hinnata. Elukohajärgses omavalitsuses kaartide väljastamine tagab kaartide sihipärasema kasutamise ja vähendab väärkasutamise võimalusi eeldusel, et KOV omab piirkonnas elavate isikute osas rohkem infot. SKA klienditeenindused asuvad maakonna keskustes, mistõttu parkimiskaartide taotlemine ja kätte saamine muutuks liiklusseaduse jõustumise korral inimeste jaoks senisest kaugemaks ning impersonaalsemaks. Arvestades, et parkimiskaarte väljastatakse liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekallete korral nii puuetega inimestele kui ka ajutiste seisundite puhul, mille tõttu on inimese võimekus pikemaid vahemaid liikuda raskendatud, on oluline, et säiliks võimalus parkimiskaardi taotlemiseks ja kätte saamiseks elukohajärgses kohalikus omavalitsuses. EL puudega isiku kaardi väljastamise osas tuleb otsustada, kes jääb Teadmiseks võetud, arvestame sellega direktiivi kaardi väljastajaks (SKA või KOV). Kaartide väljastamist on vaja ülevõtmisel, kuna see puudutab siseriikliku tõenäoliselt disainida ning üleminekuperioodil toob see olulise korraldust. lisakoormuse Puudega isikute kaartide väljastamisel peame mõistlikuks väljastada Arvestatud. kaart inimese taotluse alusel ja vajadusel/võimalusel hinnata kaardi väljastamise vajalikkust (näiteks kui eakas inimene, kellel on 5 Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud tuvastatud puude raskusaste ning ta on oma tervisliku seisundi tõttu hooldekodus ja piiratud liikumisvõimega, siis kas tal on puudega isiku kaardi osas tegelik vajadus) Seni on Eesti puudega isiku kaardi esitamisel olnud vajalik esitada Arvestatud. isikut tõendav dokument. Tuleb läbi analüüsida, kuid EL PIK kaart sisaldab ka inimese fotot, siis kas isikut tõendava dokumendi nõue kaardi tunnustamisel on mõistlik Eestis on mitmed soodustused puudega inimestele seotud tuvastatud Arvestatud, siseriiklikult saame puude astme ja raskusastme ja puude liigiga. EL PIK vormil vastavaid täpsustusi ei liigi märkida kaardi tagaküljele. ole. Seega on vajalik mõelda, kas teatud puude liikide osas on vajalik erinõuete kirjeldamine või lisamine kaardi tagumisele küljele EL parkimiskaardi väljastamine digitaalses vormis lisaks füüsilise Arvestatud. kaardile on oluline tehniline vajadus, mis tagab keskse ülevaate ja kontrolli teostamise võimaluse väljastatud kaartide osas, kuid vajab täiendavat analüüsi, milliseid arendusi, kui suures mahus ja milliste eelarveliste vahenditega seda tagada. Läbi tuleb mõelda ka isiku foto pärimine kaardi jaoks otse PPA-st, mis on oluline parkimiskaardi kättesaadavust parandav asjaolu. Kuigi ka praegu vastab parkimiskaart soovituslikule EL parkimiskaardi vormile (European Community Model) kleebitakse inimese foto kaardile füüsilisel kujul ja on paljudel juhtudel osutunud kaardi taotlemisel raskendavaks asjaoluks, sest inimestel puudub ligipääs dokumendifoto tegemiseks. Täpsustamist vajab analüüsipool ja töömaht, et hinnata digiarenduste võimalikku maksumust. Siseriiklik puudega isiku sõiduki parkimiskaart vastab praegu Arvestatud. soovituslikule EL parkimiskaardi vormile mistõttu on liikmesriike siduvale EL puudega isiku parkimiskaardi vormile üleminek asjakohane ning kahe paralleelse kaardi välja andmine ei ole vajalik. Kaardi jätkuv väljastamine taotluse alusel on vajalik, sest kõik Arvestatud. puudega isikud ei oma parkimiskaardile siseriiklikult kehtestatud õigustatust. Puude seisundist ja ajutisest seisundist lähtuvalt on ühes 6  Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud aastas väljastatud parkimiskkaartide toorikute arv ca 8500. Seega kasutab võimalust parkimiskaarti taotleda väga väike hulk kõikidest puuetega inimestest. EL puudega isiku kaarti tuleks väljastada edaspidi siseriiklikult seni kehtestatud sama õigustatuse alusel. Parkimiskaardi keskne trükkimine vähendab võimalusi Arvestatud. parkimiskaardi võltsimise ja väärkasutuse osas. Hetkel kasutusel olev lahendus kasutab käekirjalist andmete märkimist ja pildi kleepimist toorikule, mistõttu on parkimiskaarti kerge võltsida. Oluliste andmete trükkimine ja digitaalne tehniline lahendus vähendaks võltsimise võimalust ja võimaldaks kontrollida kaartide kehtivust ka teistes liikmeeriikides välja antud kaarte. Ettepanekuga ei panda eraettevõtjatele ega avaliku sektori asutustele Arvestatud. soodustingimuste kehtestamist käsitlevaid kohustusi. Oluline on luua selged kokkulepped ja visuaalsed tähised soodustingimuste kehtivuse/mittekehtivuse osas liiklusruumis, et kõigil kaarti kasutavatel isikutel ka teistest liikmesriikidest oleksid kaardiga tagatud õigused üheselt arusaadavad. EL puudega isiku parkimiskaardile on võimalik märkida auto Arvestatud. registreerimise number, mis on erinev senisest praktikast ja tuleb kokku leppida, millistel juhtudel seda võimalust kasutatakse või ei kasutata. Regionaal-ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakonna Arvestatud. Põllumajandusministeerium kommentaarid: puutumus antud teemaga läbi ühistranspordiseaduse (ÜTS). ÜTS § 34 sätestab hetkel täpse loetelu isikutest, keda vedaja täna on kohustatud tasuta vedama ja kelle vedamise eest see neile hüvitatakse. - puudega kuni 16. aastane isik - sügava puudega 16-aastane ja vanem isik - raske nägemispuudega isik - sügava või raske puudega isiku saatja 7 Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud - puudega isikut saatev juht- või abikoer Kõik muud täiendavad soodustused on võimalik ette näha avaliku teenindamise lepingus (poolte kokkuleppel) ja kommertsvedajate enda soovil ÜTO pooldab, et soodustust saavate isikute ringi ei laiendataks kuid Arvestatud. samas ei saa lubada ebavõrdset kohtlemist meie ja teiste EL isikute vahel, st kui meil on piiratud loetelu ja EL teise riigi kodanike ring on laiem, siis on meie isikud halvemas olukorras. Kui isikute ring laieneb, suureneb ka finantskoormus riigile, sest vedajale tuleb kas tasuta või soodsamalt veetud sõitjate piletid hüvitada. Olgu kommertsvedajale otse või läbi avaliku teenindamise lepingu. Aastas makstakse hüvitisteks kommertsvedajatele hinnanguliselt ca 500 000 eurot, kus summa sisaldab ka eelkooliealisi lapsi. ÜTO ei tee statistikat kui palju vedajale makstavast summast kaetakse puudega isikute või eelkooliealiste laste tasuta vedamise eest. 8