dokumendiregister.ee
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 30. oktoober 2023
Viit
1.5-1.1/3883-1
Registreeritud
30. oktoober 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2023
Vastutaja
Triin Viskus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Vaimse tervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. november 2023

Failid

Sisu (failidest)

Saatja: Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit <[email protected]> Saadetud: 30.10.2023 16:28 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Kliiniliste psühholoogide töötasu saamise õiguslikud alused Lugupeetud Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler, seoses 1.oktoobrist kehtima hakanud seadusemuudatusega, millega psühholoogilise ravi osutamiseks on vajalik taotleda tegevusluba, on esile kerkinud võimalikult kiiresti selgust vajav aspekt, et kliiniliste psühholoogide teenuse kättesaadavus vastupidise efektina ei kahaneks. Terviseameti sõnul kannavad nad psühholoogilise ravi osutamisel tegevusloale vaid neid kliinilisi psühholooge, kes on antud asutuses EMTAs registreeritud töötamise registrisse töölepingu alusel. Millistel alustel on Terviseametil õigus kehtestada, piirata ja kontrollida töötasu maksmise vorme ning siduda seda tegevusloa andmisega? Töötasu saamise vorm ja lepingulised suhted pole määravaks kliinilise psühholoogi töökvaliteedi tagamisel. Selleks, et saaksime Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu liikmetele selgemalt kommunikeerida seaduse alusel lubatud töötamise vorme (tööleping, VÕS leping, eraisiku ettevõtluskonto alusel teenuse osutamine, ettevõtte omanikuna ettevõtte juhtliikmena registreeritud kliiniline psühholoog jne.) soovime Sotsiaalministeeriumi poolset ning õiguslikel alustel tuginevat kommentaari, millised töösuhte vormid on lubatud psühholoogilise ravi osutamiseks tegevusluba omavas asutuses? Samuti, millised koostöölepingud on lubatud ettevõtete vahel? Oleme hetkel olukorras, kus mitmed kliinilised psühholoogid on meie poole pöördunud olukorra täpsustuseks, sest kaalul on mitmete koostöölepingute ning töösuhte ja teenuse osutamise vormide lõpetamine. Väheneks nende kliiniliste psühholoogide hulk, kes kasvõi väheses mahus teeks lisavastuvõtte ja kattaks teenust seeläbi laiaulatuslikumalt, kuid ei soovi igas asutuses täiemahuliselt töölepingut igakuiselt täita. See tähendaks üldjuhul teenuse osutamise vähendamist ning suundumist teistesse sektoritesse (sh õppetöö, koolituste läbiviimine, organisatoorne töö jne). Lugupidamisega, EKPK juhatus
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →