Sissetulev kiriAvalik
Pöördumine
Sotsiaalministeerium · 30. oktoober 2023
- Viit
- 1.5-1.1/3883-1
- Registreeritud
- 30. oktoober 2023
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
- Sari
- 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
- Toimik
- 1.5-1.1/2023
- Vastutaja
- Triin Viskus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Vaimse tervise osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 29. november 2023
Failid
Sisu (failidest)
Saatja: Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
<[email protected]>
Saadetud: 30.10.2023 16:28
Adressaat: <"SM Info">
Teema: Kliiniliste psühholoogide töötasu saamise õiguslikud alused
Lugupeetud Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler,
seoses 1.oktoobrist kehtima hakanud seadusemuudatusega, millega
psühholoogilise ravi osutamiseks on vajalik taotleda tegevusluba, on
esile kerkinud võimalikult kiiresti selgust vajav aspekt, et kliiniliste
psühholoogide teenuse kättesaadavus vastupidise efektina ei kahaneks.
Terviseameti sõnul kannavad nad psühholoogilise ravi osutamisel
tegevusloale vaid neid kliinilisi psühholooge, kes on antud asutuses
EMTAs registreeritud töötamise registrisse töölepingu alusel. Millistel
alustel on Terviseametil õigus kehtestada, piirata ja kontrollida töötasu
maksmise vorme ning siduda seda tegevusloa andmisega? Töötasu saamise
vorm ja lepingulised suhted pole määravaks kliinilise psühholoogi
töökvaliteedi tagamisel.
Selleks, et saaksime Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu
liikmetele selgemalt kommunikeerida seaduse alusel lubatud töötamise
vorme (tööleping, VÕS leping, eraisiku ettevõtluskonto alusel teenuse
osutamine, ettevõtte omanikuna ettevõtte juhtliikmena registreeritud
kliiniline psühholoog jne.) soovime Sotsiaalministeeriumi poolset ning
õiguslikel alustel tuginevat kommentaari, millised töösuhte vormid on
lubatud psühholoogilise ravi osutamiseks tegevusluba omavas asutuses?
Samuti, millised koostöölepingud on lubatud ettevõtete vahel?
Oleme hetkel olukorras, kus mitmed kliinilised psühholoogid on meie poole
pöördunud olukorra täpsustuseks, sest kaalul on mitmete koostöölepingute
ning töösuhte ja teenuse osutamise vormide lõpetamine. Väheneks nende
kliiniliste psühholoogide hulk, kes kasvõi väheses mahus teeks
lisavastuvõtte ja kattaks teenust seeläbi laiaulatuslikumalt, kuid ei
soovi igas asutuses täiemahuliselt töölepingut igakuiselt täita. See
tähendaks üldjuhul teenuse osutamise vähendamist ning suundumist
teistesse sektoritesse (sh õppetöö, koolituste läbiviimine,
organisatoorne töö jne).
Lugupidamisega,
EKPK juhatus