Arvamus

Saatja: Teet Torgo <[email protected]> Saadetud: 27.10.2023 10:43 Adressaat: Kliimaministeerium info <[email protected]> Koopia: <"SM Info"> Teema: ERHL arvamus kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele Tere, Saadan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu arvamuse kliimaseaduse väljavöötamiskavatsusele. Lugupidamisega Teet Torgo tegevjuht ERHL &#43;372 517 8539 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Hr Kristen Michal Kliimaminister Kliimaministeerium [email protected] Teie: 25.9.2023 nr 1-4/23/4421 Meie: 27.10.2023 Arvamus kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele Austatud härra minister, Esitame Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu nimel seisukoha kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele (VTK). Toetame Kliimaministeeriumi eesmärki ning peame oluliseks, et rohepöörde tegevustest isikutele tekkivad ootused, õigused ja kohustused, leiaks seaduse tasandil ühtse, proportsionaalse ning isikute võrdset kohtlemist tagava raamistiku. 1. Käesolev VTK seab nimetatu ka eesmärgiks, kuid on sellel teel mõnevõrra peatunud. HÕNTE reeglite kohaselt tuleb väljatöötamiskavatsuses lisaks lahendamist vajavale probleemile või valdkonnale ning eesmärgiseadele kirjeldada ka küsimuse võimalikud lahendused, neid võrrelda ning käsitleda ja põhjendada eelistavat lahendust. Samuti tuleb esitada kavandatava regulatsiooni kirjeldus ja ülesehitus ning oluliste mõjude analüüs lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Praegusel juhul esitab VKT pigem üleskutse avalikkusele eelnimetatud teemade käsitlemiseks. Seetõttu on VTK teemadel sisuliste kommentaaride andmise võimalus kahjuks suhteliselt piiratud. Loodetavasti kavandatakse eelnõu väljatöötamise järgmistes etappides ka uusi kooskõlastusringe, kus selle sisuteemad, mõjud ja valikud põhjalikumalt analüüsitud ja kommenteeritavad – siinjuures võiks kaaluda näiteks VTK täiendamist ja teistkordset kooskõlastamist või eelnõule kontseptsiooni koostamist ja selle kooskõlastamist. 2. Lähenedes VTK üldisemates kategooriates peame kriitiliselt oluliseks, et kliimaseadus ning selle eelnõu materjalid (seletuskiri, mõjuanalüüsid jm) käsitleks põhjalikult ning arvestaks ka järgmiste aspektidega: 2.1 Praeguseks hetkeks on nii EL tasandil kui Eesti sees juba vastu võetud või menetlusega poole peal väga palju rohepöörde tegevustele suunatud õigusakte ning nende eelnõusid. Kahetsusväärselt ei ole neist peaaegu ükski jõudnud VTK-sse, v.a EL kliimamäärus ning loetelu mõnedest Eesti-sisestest arengukavadest. - Näiteks on ainuüksi käesoleva Riigikogu koosseisu tegevusajal parlamenti juba esitatud mitmeid väga erinevaid valdkondi reguleerivaid seaduseelnõusid, mille vajalikkust Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401  Eesti Ravimihulgimüüjate Liit põhjendatakse rohepöörde kaudu – näiteks, kuid kaugeltki mitte ainult: mootorsõidukimaksu eelnõu; jäätme-saaste-loodus-maavarade kasutustasude ja lõivude seaduseelnõud; teekasutustasude määrade tõstmine; kavandamisel on nn Eesti jäätmereform mitmete seaduste muutmisega jpm. - Samuti on näiteks EL tasandil vastu võetud või menetluses veelgi rohkem erinevate direktiivide ja/või otsekohalduvate määruste eelnõusid – näiteks tööstusheite direktiivi muudatused; transpordi valdkonna õigusaktid CO2 heitmete, teatud mootorsõidukite kasutamise keelamise kohta alates 2035, raskeveokite ja busside keskkonnasõbralikkuse nõuded, alternatiivse kütuse infrastruktuur, merenduspakett; põhja- ja pinnavee kaitse ning asulate reovee puhastamise direktiivid; taimekaitsevahendite kasutamise määrus; metsade raadamise ja põlisrahvaste kaitse määrus; mitmed jäätmevaldkonna muudatused nagu tekstiili- ja toidujäätmed, patareid ja akud, romusõidukid; välisõhu kaitse; hoonete energiatõhusus jppm. Kõik need õigusaktid ja aktide kavad ning neile lisaks paljud teised on juba kehtestanud või kohe kehtestamas konkreetseid kliimaeesmärkide täitmisele suunatud nõudeid, millel on tänaseks juba selgelt määratletud kindlatele sihtgruppidele selged ja kohati äärmiselt suured rahalised jm ressursivajaduse mõjud. Seega on väga oluline osa aruteludest, mida käesolev kliimaseaduse VTK justkui alles algatab, jõudnud tegelikult juba vastuvõetud või peatselt vastu võetava õigusloome järku. Leiame, et kliimaseaduse VTK peab neist õigusaktidest, nende sihtgruppidest ja tänaseks nende kohta juba analüüsitud mõjudest andma ammendava ja põhjaliku ülevaate. Vastasel korral asuks VTK lahendama küsimusi, mis on juba poliitiliselt või õigusaktides üheselt vastatud. Mõistlikuks aluseks selle ülevaate koostamisel võiks olla VTK-s nimetatud majandussektorite põhine lähenemine. See aitaks ka normi adressaatidel paremini mõista ning kommenteerida just neid mõjutavaid kavasid. 2.2 Toetame laiapindset kaasamist kliimaseaduse väljatöötamisse, sh majandussektorite põhist lähenemist käsitletavatele teemadele. Küll aga peame äärmiselt oluliseks, et ka asjakohaste majandussektorite siseselt määratletaks juba eelnõu tasandil ära eripärased valdkonnad, mis oma olemuse, korralduslike omapärade või ka valdkondlike riiklike regulatsioonide tõttu nõuavad erilähenemist. Näiteks on ravimivaldkonna hinnakujundus allutatud rangele siseriiklikule juurdehindluslagede süsteemile, mis piirab väga ulatuslikult valdkonna võimalusi lisakulude kandmiseks. Samuti on ravimikäitlemise, säilitamise, transpordi reeglid patsientide kaitse ja ravimiohutuse eesmärgil nii Eestis kui EL tasemel väga ulatuslikult reguleeritud. Ühtlasi on riik Riigikantselei juhtimisel läbi viimas kriisivalmiduse reformi, mille käigus nimetatakse mitmed uued valdkonnad, sh ravimitega varustamine, kriitilise infrastruktuuri reeglite alla käivateks elutähtsateks teenusteks. Sellest omakorda tulenevad ettevõtetele ulatuslikud kohustused toimepidevuse tagamiseks, mis võivad kardetavasti mitmes mõttes olla vastassuunalised rohepöörde eesmärkidega (näiteks tarnekanalite ja tegevuseks vajalike süsteemide, varustuse, seadmete dubleerimise nõuded jms vastandina kliimaeesmärkidele piirata energiakasutust, vähendada transpordiga kaasnevaid mõjusid jms). Seesugustes valdkondades tegutsevate ettevõtete võimalused ja võimekus panustada rohepöördesse võib ainuüksi riiklike vastassuunaliste regulatsioonide tõttu olla teatud osades väga piiratud. Seejuures ei pruugi võimekuste piirid joosta mitte majandussektorite lõikes, vaid teatud juhtudel just majandussektori sees. Seepärast tuleb kliimaeesmärkide täitmiseks kohustuste ja eesmärkide panemisel kindlasti arvestada teisi samaväärseid või teatud juhtudel ehk isegi olulisemaid väärtuseid nagu elu- tervise kaitse, riigi julgeoleku- ja kriisivalmidus ning isikute ja ettevõtete võrdset kohtlemise jt Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401  Eesti Ravimihulgimüüjate Liit õigusriigi põhimõtteid. Nii näiteks ei ole ravimite transpordi nõuded ravimivaldkonna spetsiifiliste erinõuete tõttu samaväärsed vähemreguleeritud transpordisektori teiste alavaldkondadega. Seejuures tasub silmas pidada, et käesolevas VTK-s esitatud idee „lõimida kliimakindlus ehk vastupidavus kliimamuutuste mõjudele läbiva põhimõttena igasse valdkonda nii riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete kui ka üksikisikute tegutsemisaladel“ ei ole võõras ka teiste valdkondade regulatsioonidele. Näiteks näeb hetkel kooskõlastamisel olev Rahvatervishoiu seaduse eelnõu ette range põhimõtte, et rahvatervishoiu poliitika ja meetmete kavandamisel ning elluviimisel tuleb lähtuda „tervise kõrgetasemelise kaitse põhimõttest, mis eeldab iga otsuse puhul selle rahvastiku tervisele avalduva mõjuga arvestamist ning inimeste tervise kõrgelt väärtustamist“. Sarnased põhimõtted leiavad üha enam tee ka teiste valdkondade õigusregulatsioonidesse (N. laiapindse riigikaitse põhimõte jm). Analoogilised küsimused võivad olla aktuaalsed ka teiste, esmapilgul rohepöörde küsimustega mitte puutuvates valdkondades– näiteks küsimus konkurentsireeglite ja -piirangute kohaldamisest. Teema võiks olla aktuaalne juba ainuüksi kliimaseaduse väljatöötamisel ja veelgi enam selle rakendamisel, kus kliima-eesmärkide täitmist enim toetavad lahendused ja/või isegi nende üle teatud isikute vahel sügavuti arutlemine võivad olla tugevas vastuolus konkurentsi- või näiteks ka riigiabi reeglistikuga. Seepärast tuleb uue kliimaseaduse väljatöötamisel piiritleda ja määrata kliimavaldkonna ja teiste valdkondade, sealhulgas Põhiseadusest lähtuvate alusprintsiipide ning põhiõiguste ja - kohustuste omavahelise prioriteetsuse ja võimalikke kollisioonikohtade lahendamise põhimõtted. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Torgo tegevdirektor Teadmiseks: Pr Riina Sikkut Terviseminister Sotsiaalministeerium [email protected] Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401