Arvamus

5. juuni 2024 Arvamus direk-ivi (EL) 2023/2673 ülevõtmise valikute kohta FinanceEstonia (edaspidi: FE) tänab võimaluse eest avaldada arvamust direk:ivi (EL) 2023/2673 (edaspidi: finantsteenuste kaugturustamise direk1iv või Direk1iv) osas. Finantsteenuste kaugturustamise direk:ivi näol on tegemist kõrgetasemelist tarbijakaitset silmas pidava õigusak:ga, mis ei võimalda EL liikmesriikidel kehtestada võrreldes Direk:ivis sätestatuga leebemaid ega rangemaid riigisiseseid õigusnorme, v.a juhtudel, kus Direk:ivis sätestatust rangemate nõuete kehtestamine on eraldi välja toodud. Oma kirjas küsis Jus:itsministeerium (edaspidi: JuM) peamiselt, mis on koostööpartnerite seisukoht, mis puutub finantsteenuste kaugturustamise direk:ivis sätestatust riigisisesesse õigusesse rangemate normide loomist. FinanceEstonia on kokkuvõtlikult seisukohal, et ei toeta mistahes finantsteenuste kaugturustamise direk:ivis sätestatud valikuvabaduse alusel Direk:ivist rangemate normide kehtestamist, kuniks selleks puudub selge vajadus. FinanceEstonia on Ees: finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Ees: finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste ekspor:. Seisame selle eest, et Ees:sse tekiks uusi finantsvaldkonna eNevõNeid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökoh: ning kohalik kapitaliturg pakuks Ees: eNevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat eNevõtet. Kokkuvõte Finance Estonia seisukohast FE hinnangul tähendab finantsteenuste kaugturustamise direk:ivis sõnastatud nõuetest rangemate tarbijakaitsenõuete kehtestamine üldjuhul seda, et tegemist on lisaks tarbijate õiguste abstraktsele kaitsele ka eNevõtete innovatsiooni ja paindlikkust piiravate meetmetega, mis võivad seada Ees: finantsteenuseid pakkuvad eNevõNed võrreldes teiste EL liikmesriikide eNevõtjatega kehvemasse konkurentsiolukorda ning tõsta Ees: turul pakutavate teenuste hindu. Nimelt tähendavad rangemad nõuded üldjuhul eNevõtjatele suuremat ressursikulu, mis puudutab tarbijakaitset ja kehtestatud nõuete täitmist. Rangemate nõuete kehtestamine tähendab eNevõtluses ühtlasi, et enamas: moonutab see turukonkurentsi, luues eeliseid turul juba tegutsevatele suurtele eNevõtetele, kelle jaoks on nõuetega kohanemine proportsionaalselt vähem kulukas ja koormav. Paraku on aga tõenäoline, et selline reguleerimine päädib Ees: eNevõtete nõrgema konkurentsipositsiooniga EL siseturul ning piiratuma konkurentsiga Ees: turul. Kõigi nende tagajärgede eest tasub kõrgemate tarbijahindade näol aga tarbija, kelle õigusi nõudeid kehtestades esialgu kaitsta proovi:. SeetõNu MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 1 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  5. juuni 2024 tasub Ees:l riigisisest õigust täiendades hoiduda eNevõtjatele ebavajalike nõuete kehtestamisest, kuivõrd EL-ülesed ühtsed ja selged reeglid, mis on Direk:ivi üks peamisi eesmärke, tagavad eNevõtjatele selguse ja kindluse nende kohustuste osas. Jus:itsministeerium peaks rangemaid nõudeid kaaludes pöörama tõsist tähelepanu ka asjaolule, et riigi sekkumine olukorras, kus see pole põhjendatud, võib olla põhiseaduse mõNe vastane. Nimelt tuleb rangemaid nõudeid kehtestades ning seeläbi eNevõtlusvabadest piirates leiduma tegevuse legi:imne eesmärk ning see peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõNega. See tähendab, et uute täiendavate piirangute kehtestamine peab täitma kindlat eesmärki ja lahendama probleemkoh: või maandama riske, mis on tuvastatavad valdkonnas tegutsejate prak:ka, analüüside, keabust vmt pinnalt. Kui seda tehakse aga tarbijate õiguste kaitsele üldiselt viidates, tekitab see kahtlusi nõuete kehtestamise vajalikkuse osas. Käesoleval hetkel ei nähtu JuM-i pöördumisest asjaolusid, mis viitaks vajadusele kehtestada direk:ivist rangemaid nõudeid. Vastasel juhul oleks tegemist riigi ebavajaliku sekkumisega, mis on kokkuvõNes kahjulik ega täida ühtegi eesmärki. SeetõNu tuleb JuM-l uusi nõudeid kehtestades kaaluda ja selgitada, millist konkreetset eesmärki proovitakse antud meetmega saavutada ning kuidas tuleks seda abinõud pidada proportsionaalseks. Märkimata ei saa ka jääda, et kuigi tarbijakaitseliste regulatsioonide kehtestamine on tarbijate õiguste kaitsel üks olulisemaid tööriistu, ei ole võimalik selliseid riske 100%-liselt kõrvaldada. Tarbijate liigne kaitsmine ei ole mõistlik, kuna see vähendab tarbijate vastutust ja võib tekitada ebarealistlikke ootusi. Tarbijatele peab jääma teatud vastutus oma otsuste eest, et nad õpiksid oma valikuid kaaluma ning teadlikult tegutsema. Ei ole mõistlik eeldada, et tarbijaid juhitakse eksiteele või nad ei suuda teha mõistlikke otsuseid. Tarbijakaitseliste regulatsioonidega üle minnes takistatakse finantsteenuste turu loomulikku toimimist ning suurendatakse nii eNevõtete kui ka avaliku sektori halduskoormust, mis vähendab eNevõtete innovatsiooni ning turu kui terviku konkurentsivõimet. SeetõNu on oluline, et õiglase ja jätkusuutliku majanduskeskkonna loomiseks leitakse mõistlik tasakaal tarbijakaitse ning tarbijate endi vastutuse vahel. Vastused Jus5itsministeeriumi küsimustele 1. Küsimus – kohaldamisala JuM küsis oma 10.04.2024 saadetud esimeses küsimuses koostööpartneritelt arvamust, kas nad peavad finantsteenuste kaugturustuse direk:ivis sätestatud nõuete kohaldamist vajalikuks selliste lepingute suhtes, mis direk:ivi kohaldamisalasse ei kuulu (s.o muul viisil sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuste lepingud). Asume kokkuvõtlikult seisukohale, et kaugturustuse direk:ivis sätestatud nõuete kohaldamine selliste lepingute suhtes, mis ei kuulu selle direk:ivi kohaldamisalasse, on põhjendamatu, Ees: eNevõtete konkurentsivõimet kahjustav ning ebavajalik. Antud direk:ivi eesmärk on sätestatud selle põhjenduspunk:s 45. Nimelt püütakse direk:ivi rakendades aidata kõrgetasemelise tarbijakaitse rakendamise teel kaasa EL siseturu nõuetekohasele MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 2 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  5. juuni 2024 toimimisele. Seda tehakse liidu ehk direk:ivi tasandil, kuivõrd leitakse, et siseturu terviklikku reguleerimist on kõige parem saavutada just liidu, miNe liikmesriikide tasandil. 1 Täiendavalt on direk:ivi punk:s 3 välja toodud, et finantsteenuste kauglepingute valdkonnas on vaja kõrgetasemelist tarbijakaitset, et suurendada tarbijate usaldust ja kindlustunnet kaugmüügi suhtes.2 Selliseid selgitusi järgides on ilmne, et finantsteenuste kaugturustuse direk:ivis sätestatud nõuded on välja töötatud just finantsteenuste kauglepingutena sõlmitavate lepingutega seotud tarbijakaitse reguleerimiseks ja arendamiseks. Sellest tulenevalt võib järeldada, et kuivõrd finantsteenuste kaugturustamise direk:ivi enda sõnastuses on piirdutud eeskäN finantsteenuste kauguturustamise lepingutega, ei ole selle sätete laiendamine direk:ivi kohaldamisalasse miNekuuluvate lepingute reguleerimiseks põhjendatud. Seega, kuna direk:ivi kohaldamine laiemalt, kui see nõutud on, ei ole põhjendatud, kuivõrd ei esine asjaolusid, mis viitaks selle vajalikkusele ehk legi:imse eesmärgi olemasolule. Finantsteenuste kaugturustuse direk:ivis sätestatud nõuete kohaldamine lepingute suhtes, mis selle direk:ivi kohaldamisalasse ei kuulu, võib ühtlasi panna Ees: eNevõtjad võrreldes teiste EL liikmesriikide eNevõtjatega nõrgemasse konkurentsiolukorda. Nimelt, kui Ees: otsustab vabatahtlikult laiendada direk:ivist tulenevate kohustusi lepingutele, mida direk:ivis ei käsitleta, seab see Ees: eNevõtetele täiendavaid kohustusi, mis paljudes teistes liikmesriikides puuduvad. Üldjuhul tähendavad täiendavad regulatsioonid suurenevat halduskoormust ja kulusid nii avaliku sektori asutustele kui ka eNevõtetele, võNes tähelepanu ja ressurssi eNevõtjate põhitegevuselt ning investeeringutelt. Selliselt toimides peaks direk:ivi nõutust laiemalt kohaldamiseks olema selge vajadus ning sellest saadav kasu. Kuivõrd praegusel juhul puuduvad selleks mõistlikud põhjendused, on Direk:ivi selle mõNest laiemalt kohaldamine pelgalt Ees: eNevõtete konkurentsivõimet kahjustav. Antud direk:ivi laiemalt kohaldamine oleks ühtlasi ka ebavajalik. Nimelt on üldteada, et uute regulatsioonide kehtestamine või direk:ivi laiendatud rakendamine peaks olema põhjalikult põhjendatud ning viitama selgele vajadusele. Sarnasel seisukohal on ka Riigikohus, mainides, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legi:imne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik mõõdukas).3 Ühtlasi on Riigikohus pidanud PS §-st 31 tuleneva eNevõtlusvabaduse tuumaks riigi kohustust miNe teha põhjendamatuid takistusi, täiendades, et eNevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne eNevõtlusega seotud tegevuse.4 Kuna täiendava regulatsiooni direk:ivi laiendama rakendamise näol seab eNevõtjatele lisakohustusi, on tegu ilmselge riivega. Seejuures puudub aga (legi:imne) eesmärk, 1 22. novembri 2023 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk;iv (EL) 2023/2673, millega muudetakse direk;ivi 2011/83/EL seoses finantsteenuste kauglepingutega ja tunnistatakse kehtetuks direk;iv 2002/65/EÜ. ELT L 28.11.2023. Põhjenduspunkt 45. 2 Ibid, põhjenduspunkt 3. 3 RKÜKo 5-18-5, p 65. 4 RKPSJKo 3-4-1-3-12, p 41 MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 3 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  5. juuni 2024 mis muudab täiendava regulatsiooni kehtestamise ebaproportsionaalseks ja põhiseaduse mõNe vastaseks. 2. Küsimus – lepingueelse teabe keelenõuded Oma teises 10.04.2024 saadetud küsimuses küsis JuM koostööpartneritelt, kas nad peavad tarbijale suunatud finantsteenuste kauglepingute lepingueelse teabe suhtes kohalduvaid keelenõudeid vajalikuks. FE on seisukohal, et tarbijale suunatud finantsteenuste kauglepingute lepingueelse teabe suhtes kohalduvad keelenõuded ei ole vajalikud. Nimelt võimaldab finantsteenuste kaugturustuse direk:iv Ees:l kehtestada või säilitada selle art 1(4) kohaselt siseriiklikus õiguses direk:ivi 2011/83/EL uues art-s 16a sätestatud teabe suhtes keelenõudeid. Keh:va võlaõigusseaduse (VÕS) § 54 lg 2 kohaselt tuleb sama säNe lg-s 1 nimetatud lepingueelne teave teha tarbijale käNesaadavaks kasutatavale sidevahendile asjakohasel viisil lihtsas ja arusaadavas keeles. See tähendab, et Ees:s on juba kehtestatud nõuded, mis kohalduvad sidevahendi abil sõlmitud lepingueelsele teabele. Finantsteenuste kaugturustuse direk:ivis sätestatud lepingueelse teabe keelelisi nõudeid võib kehtestada või säilitada juhul, kui nende eesmärk on tagada, et tarbija saab sellisest teabest kerges: aru. Nagu eelmisegi küsimuse puhul, on täiendavate keeleliste nõuete kehtestamise puhul küsitav, kas selleks on legi:imne eesmärk ning kas antud piirangu seadmine on proportsionaalne. Antud juhul tähendaks eNevõtja poolt tarbija lepingueelse teatamise täiendavate nõuete seadmine seda, et see riivaks eNevõtjate eNevõtlusvabadust, andmata mõista, mis oli regulatsiooni kehtestamise eesmärk või millist probleemi uute nõuete kehtestamine lahendab. See tähendab, et kuigi täiendavate keelenõuete kehtestamine või säilitamine eeldab proleemi, ei ole seda seni välja toodud, mistõNu oleks tegemist ebavajaliku reguleerimisega. 3. Küsimus – rangemad nõuded lepingueelsele teabele Kolmandas küsimuses soovib JuM teada, kas koostööpartnerid peavad vajalikuks kehtestada rangemad tarbijale suunatud teavitamisnõuded, kui võimaldab direk:ivi 2011/83/EL lisatav art 16a. FE asub seisukohale, et kuivõrd puudub nähtav vajadus kehtestada Ees: õigusesse rangemad nõuded tarbijale suunatud teavitamisnõueteks, ei ole täiendavate nõuete kehtestamine vajalik ega põhjendatud. FE hinnangul on hetkel keh:vad lepingueelsele teabele kohalduvad nõuded piisavad, kuivõrd tarbijakrediidilepinguid reguleerivad juba Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mis on tarbijate jaoks piisavalt terviklik ja selge, saamaks aru, mida sõlmitav leping endast kujutab. Nagu eelnevate küsimustegi juures selgitatud, eeldab direk:ivis sätestatust riigisisesesse õigusse rangemate nõuete kehtestamine selleks selget ja nähtavat põhjendust. Arvestades, et üldjuhul panevad rangemad nõuded Ees: eNevõtjad võrreldes mõne teise EL liikmesriigi eNevõtjatega, kes seda ei tee, kehvemasse konkurentsiolukorda, peaks rangematest nõuetest nähtuma mõni eelis. Kuivõrd rangemate nõuete kehtestamise juures ei ilmne olevat muud eelist peale abstraktsionistlike loosungite nagu „tugevam tarbijakaitse“ jmt, ei ole lepingueelset teavet puudutavate rangemate nõuete kehtestamine põhjendatud ega mõistlik. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 4 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  5. juuni 2024 4. Küsimus – taganemisõiguse erandid Oma neljandas küsimuses soovib JuM teada, kas koostööpartnerid peavad vajalikuks kohaldada direk:ivis 2014/17/EL art 3 lg-s 2 loetletud lepingute suhtes finantsteenuste kaugturustuse direk:ivi art 16b asemel direk:ivi 2014/17/EL art 14 lg 6. FE on seisukohal, et finantsteenuste kaugturustuse direk:ivi art 16b asemel tuleks direk:ivis 2014/17/EL art 3 lg-s 2 sätestatud lepingute asemel kohaldada direk:ivi 2014/17/EL art 14 lg-s 6 sätestatut. Kõnealusel juhul on keskne küsimus, kas kohaldada finantsteenuste kaugturustuse direk:ivis sätestatud kauglepingute tarbijate lepingust taganemisajale minimaalset 7- või 14-päevast tähtaega. Seejuures keh:ks antud tähtajad tarbija jaoks selliselt, et lepingust taganemine toimuks ilma leppetrahvita ning taganemist põhjendamata. Leiame, et juhul, kui puudub põhjus pikema tähtaja rakendamiseks, tuleks kohaldada lühemat tähtaega. FE on seisukohal, et lühem taganemistähtaeg aitaks saavutada parema tasakaalu tarbijakaitse ning eNevõtja õiguste vahel, kuivõrd see soodustab vastutustundlikku tarbimiskäitumist ning säilitab paremini nii eNevõtjate kui tarijate majanduslikku stabiilsust. Pikema taganemistähtaja kohaldamine tähendaks finantsteenuste osutajate jaoks suuremaid riske ja kulusid. Nagu ikka, kajastuvad teenuseosutaja suurenenud kulud sageli tarbijahindades. Täiendavalt võib tarbijate liiga pikk taganemistähtaeg tekitada põhjendamatult soodsa olukorra, kus tarbijat suunatakse oma riske ja otsuseid enne lepingu sõlmimist vähem läbi kaaluma. FE on seisukohal, et tarbijatel peaks säilima teatud hoolsuskohustus, mis mo:veeriks neid oma otsuseid ja riske hoolikalt läbi hindama. Oleks mõeldamatu, et eNevõtjad on kohustatud kandma suurema osa majanduskäibes esinevate riskide ja tarbijate tehtud ebamõistlike otsuste eest. Seega peaks tarbijatele, et säiliks vastutus oma tegevuse eest, jääma vastutus oma tegevuse eest, väl:maks olukorda, kus tarbimiskäitumistest tulenevad riskid ja kulud langevad ebaproportsionaalselt eNevõtjate kanda. 4.1 Küsimus – finantsteenuste kaugturustuse direk1ivi art 16b kohaldamine direk1ivis 2023/2225/EL art 2 lg-s 2 loetletud lepingute suhtes Antud küsimuse juures soovib JuM teada, kas koostööpartnerid peavad finantsteenuste kauguturustuse direk:ivi art 16b asemel vajalikuks kohaldada direk:ivis 2023/2225/EL art 2 lg-s 2 nimetatud lepingute suhtes hoopis direk:ivi 2023/2225/EL art-d 26 ja 27. FE seisab selle eest, et direk:ivi 2023/2225/EL art 2 lg-s 2 sätestatud lepingute suhtes tuleks kohaldada finantsteenuste kaugturustamise direk:ivi art 16b. FE hinnangul pakub nimetatud variant finantsteenuste tarbijatele enam kui piisavalt kiiret ja lihtsat finantsteenuste lepingutest taganemisõigust, olles samal ajal krediidiasutuste ehk kohustusi täitvate isikute jaoks vähem koormav, kuivõrd sellega kaasneb väiksem halduskoormus. Nagu eelmistegi küsimuste puhul, on FE seisukohal, et tarbijakaitse eesmärkidel krediidiasutustele direk:ivist rangemate nõuete kehtestamine on ebavajalik. FE hinnangul tagavad finantsteenuste kaugturustamise direk:ivi art-s 16b meetmed piisava tarbijakaitse, samas kui rangemate nõuete MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 5 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  5. juuni 2024 kehtestamine seaks krediidiasutused võrreldes teiste EL liikmesriikide eNevõtjatega kehvemasse konkurentsiolukorda. Kuigi sama võimalust pakub ka direk:ivi 2023/2225/EL art-d 26 ja 27, keskendub finantsteenuste kaugturustamise direk:ivi art 16b kitsamalt kaugturustamise teel sõlmitud finantsteenuste lepingutele, jäNes krediidiasutustele kehtestamata täiendavaid teavitamiskohustusi. Finantsteenuste kaugturustuse direk:ivi art 16b kohaldamine tagab tarbijatele piisava kaitse, andes neile mõistliku ajavahemiku (14 päeva) lepingust taganemise kaalumiseks. FE hinnangul on määrava tähtsusega, et Ees:, kes soovib oma turule meelitada krediidiasutusi, ei kehtestaks rangemaid nõudeid, kui seda nõuab finantsteenuste kaugturustamise direk:iv. Vastasel juhul vähendatakse eNevõtete Ees: turule sisenemise huvi ning krediidiasutuste turu üldist arengut. Märkimist mainib ka asjaolu, et täiendavate reeglite kehtestamine tähendab eNevõtete jaoks üldjuhul suuremat halduskoormust ja seega kulu. FE hinnangul tuleks võimalusel eelistada eri tüüpi lepingute suhtes võimalikult ühtset lähenemist ja reguleerimist. Arvestades, et üldjuhul väljenduvad eNevõtete suuremad sisendihinnad kaudselt eeskäN kõrgemates tarbijahindades, on krediidiasututstele minimaalselt rangete nõuete kehtestamine ka tarbijate huvides. KokkuvõNes on ilmne, et finantsteenuste kaugturustamise direk:ivi art 16b kohaldamine pakub piisavat tasakaalu tarbijate ja eNevõtjate huvide kaitsmise vahel, võimaldades seejuures säilitada Ees: krediidiasutuste konkurentsivõimet EL siseturul. 5. Küsimus – enne lepingust taganemist osutatud teenuste eest tasumine Oma viiendas küsimuses soovib JuM teada, kas koostööpartnerite hinnangul on tarvis erandina eNe näha, et tarbijalt ei saaks nõuda miNe ühegi summa tasumist olukorras, kus tarbija on taganenud kindlustuslepingust. FE ei toeta sellise erandi loomist, kuivõrd see on kindlustusandjate jaoks kahjulik ning võib tekitada olukordi, kus tarbijatele pakutakse kuni 14 päevast kindlustuskaitset, ilma et tarbija selle eest tasuks. FE leiab, et antud erandi loomine oleks kindlustusandjaid ebamõistlikult koormav, kuivõrd finantsteenuste kaugturustamise direk:ivi art 16c kandev mõte on selle lg 1 kohaselt kohustada tarbijat maksma vaid nende teenuste eest, mida kaupleja on kauglepingu kohaselt tegelikult osutanud ning väl:da varjatud leppetrahvide eNenägemist lepingust taganemise juhuks. Kindlustuslepingute puhul on tavapärane, et kindlustusandjad kannavad enne lepingu sõlmimist ja selle sõlmimise hetkel teatud kulusid nagu riskihindamine, lepingute haldamine jne. Antud juhul tooks tarbija õigus taganeda kindlustuslepingust ilma neid kulusid isegi osaliselt katmata kaasa selle, et kogu lepingu sõlmimisega seotud kulutuste riski kannavad kindlustusandjad. On selge, et sellisel juhul jõuaksid sellised riskide kandmise kulud lõpuks tarbijatele kajastuvatesse hindadesse. Selline lahendus pakuks tarbijale näilikku kindlust, kuid tegelikult puudub sellel selge saavutatav eesmärk ning mõte. Erinevalt kindlustuslepingutest näeb direk:iv eNe, et tarbija maksab krediidilepingust taganemisel talle osutatud teenuse eest proportsionaalselt selle aja eest, mil talle teenust osuta:. Selles osas kindlustuslepingutele erandi tegemine ei ole mõistlik, kuivõrd see võimaldab tarbijatel kindlustusandjate pakutavaid teenuseid ehk riskide maandamist piiratud aja (14 päeva) jooksul saada tasuta. On ebaselge, mis oleks sellist erandit luues saavutatav eesmärk või kasu peale selle, et see MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 6 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  5. juuni 2024 soodustab tarbijate hooletust ja kindlustusandjate pahatahtlikku ärakasutamist. Täiendavalt paneb see kindlustusandjad ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste finantsteenuste osutajatega, kuivõrd nad on kohustatud kandma riske, mida teised finantsteenuste osutajad ei pea. Nagu iga teisegi EL direk:ivist tuleneva kohustuse riigisisesesse õigusse direk:ivis sätestatult rangemal ülevõtmisega, tuleb arvestada, millisesse olukorda pannakse selle subjek:d võrreldes konkuren:dega mõnes teises EL liikmesriigis. Kuigi antud meede oleks tarbijate seisukohalt esmapilgul tervitatav, raskendab see Ees:s tegutsevate kindlustusandjate konkurentsiolukorda, mis väljendub paratamatult tarbijatele kõrgemates lõpphindades. 6. Küsimus – piisavate selgituste andmine Oma kuuendas küsimuses küsib JuM, kas kootööpartnerid peavad vajalikuks finantsteenuste kaugturustmise direk:ivi art 16d lg-s 1 osutatud selgituste andmise viisi ja ulatuse täpsustamist. FE on kokkuvõtlikult seisukohal, et finantsteenuste kaugturustamise direk:ivi art 16d lg-s 1 osutatud selgituste andmise viisi ja ulatuse täpsustamine ei ole vajalik. FE hinnangul pakub finantsteenuste kaugturustamise direk:ivi art 16d lg 1 piisava täpsusega, milliseid selgitusi finantsteenuste osutajad tarbijale lepingu sõlmimise eel pakkuma peab. Kui JuM täpsustaks seaduse tasandil antud selgituste andmise viisi ja ulatust, tähendaks see suuremat halduskoormust nii ame:le endale järelevalve näol kui ka eNevõtjatele, kelle ülesandeks saaks antud nõuetest kinnipidamise pidev kontroll. Sellele täiendavalt oleks täiendavate nõuete sätestamise vajalikkus ebaselge, kuivõrd tarbijakrediidilepinugtele kohaldatakse juba praegu Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe nõudeid, mida onseni peetud tarbijale sõlmitava lepingu selgitamiseks piisavalt terviklikuks ja selgeks. 7. Küsimus – täiendav kaitse interne1põhiste kasutajaliideste puhul JuM soovib oma viimases küsimuses teada, kas koostööpartnerid peavad vajalikuks kehtestada finantsteenuste kaugturustamise direk:ivi art-s 1(4), millega lisatakse direk:ivi 2011/83/EL art 16d, sätestatud võimaluse kehtestada interne:põhistele kasutajaliidestele täiendavad rangemad nõuded. FE on seisukohal, et rangemate nõuete kehtestamine ei ole vajalik ega põhjendatud. Kui JuM peaks aga pidama vajalikuks täiendavate regulatsioonide kehtestamiseks, tuleb täiendavate piirangute seadmise puhul tähelepanu pöörata tehniliste lahenduste loogilisusele ning nende mugavusele tarbija jaoks. Teatud lahendused võivad omada märkimisväärset mõju tarbija poolt teadliku otsuse tegemisel finantsteenuse lepingu sõlmimisel, kuivõrd need võimaldavad tarbijale esitada lisainfot või tuletada meelde :ngimustega tutvumise vajalikkust. Nagu teistegi potentsiaalselt täiendavate vabatahtlike nõuete kehtestamisegagi, puudub selleks selge vajadus. FE hinnangul võivad interne:põhiste kasutajaliideste suhtes kehtestatavad rangemad nõuded piirata finantseNevõtete paindlikkust, suurendada nende kulusid ning luua turul eeliseid eNevõtjatele, kellel on rohkem ressursse. FE hinnangul tuleks väl:da täiendavate nõuete kehtestamist, kuivõrd see on tasakaalustatum, mis puutub finantsteenuseid osutavate eNevõtete ja tarbijakaitse vahelist tasakaalu. Valdkonna minimaalsem reguleerimine võimaldab tagada seejuures eNevõtluskeskkonna MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 7 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  5. juuni 2024 dünaamilisuse ja konkurentsivõime, mis oleks suunatud innovatsiooni arengule ning tarbijatele parima võimaliku teenuse soodsaima hinnaga pakkumisele. Lugupidamisega Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 8 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu