Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 12.08. 2025 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus § 1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) Vajaduspõhis t e õppetoetus t e taotlemise, määramise ja ning maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 15 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõn a u „täis- või osakoormusega“ sõnadega „või doktoriõppes“; 3) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Õppelaenu on õigus saada ühel õppeaastal iga-aastase riigieelarve seadusega sätestatud maksimaalmäära ulatuses ühest krediidiasutusest . Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui üheksa kalendrikuud, antakse ühel õppeaastal õppelaenu õppeaastas poole maksimaalmäära ulatuses.“; 4) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahv i 16 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „kolm“ sõnadega arvuga „1, 5 “ ; 6) paragrahv i 16 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi krediidiasutusega kokku lepitud kommertsintressimäära alusel. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui neli protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse nelja protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe (edaspidi intressivahe ), arvestades käesoleva s lõike s sätestatud kohast riigile kehtivat intressivahe määra arvestuse alust ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimusi. Riigile kehtiva intressivahe määra arvestuse aluseks on tegelik intressivahe kommertsintressimäära ja õppijale kehtiva maksimaalse intressimäära vahel. Euribori määr fikseeritakse kaks pangapäeva enne iga kuuekuulise intressiperioodi algust, milleks on 1. september ja 1. märts.“; 7) paragrahv i 16 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „viie“ sõnaga „nelja“; 8) paragrahvi 17 lõike 1 punkt i 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) välisriigis õppiva õpilase ja üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta;“; 9) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 17 lõike 1 punkt i 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) andmed õppelaenu taotleja laenukohustuste kohta;“; 11) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Krediidiasutus keeldub õppelaenu andmisest õpilasele ja üliõpilasele, kui ta kes ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele, on õppelaenuvõlglane või kelle kohta on maksehäireregistrisse kantud kehtiv maksehäire.“; 12) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „kahekordse“ sõnaga „neljakordse“; 13) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna tekstiosa „20-aastase“ sõnaga tek stiosaga „25-aastase“; 14) paragrahvi 19 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär ühe laenutaotleja kohta õppeaastas sätestatakse iga-aastase riigieelarve seadusega.“; 16) paragrahvi 21 lõiked 1−4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1−3 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasi maksma või ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. (2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud sätestatud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes vastu nõudeõigus kogu summa ulatuses , mille rii k gi poolt krediidiasutusele tasu s t ud summa ulatuses . (3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja, kui kokku on lepitud uues maksegraafikus, riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud laenusumma tagastamata jäägilt. (4) Laenusaaja põhjendatud taotluse alusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel leppida laenusaajaga kokku ositi maksmises.“; 17) paragrahvi 22 lõigetes t 2 ja 3 jäetakse välja tekstiosa „, tema käendajatelt või pantijatelt“; 18) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 24 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahv i 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Valdkonna eest vastutav minister võib õppelaenu saanud isikute arvestuse pidamiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoo s töö seaduses sätestatud korras.“; 21) seadust täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses: „§ 45. Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud, õppelaenu tagasimaksmine, õppelaenu tagamine ja riigitagatis (1) Enne 2026. aasta 1. septembrit sõlmitud riigi tagatud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende sõlmimise ajal kehtinud tingimusi. (2) Laenusaaja, kellel on kehtiv õppelaenuleping sõlmitud enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiv õppelaenuleping ja kes ei ole asunud § 18 lõike 1 või 1 1 alusel laenu põhiosa summat tagasi maksma, võib krediidiasutuselt taotleda õppelaenulepingu muutmist või lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel vastavalt käesolevas seaduses toodud sätestatud tingimuste le kohaselt , juhul kui d tingimusel, et laenu refinantseerimisel või lepingu muutmisel katab laenu intressi vahe krediidiasutus . (3) Laenusaaja, kellel on kehtiv õppelaenuleping sõlmitud enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiv õppelaenuleping ning kellel on tekkinud kohustus tasuda õppelaenu põhiosa ja intressid vastavalt § 18 lõike le 1 või 1 1 , alusel kohustus tasuda õppelaenu põhiosa ja intressid , on kohustatud tasuma laenusumma ja intressid peab seda tegema vastavalt lepingus kokkulepitud ja kuni 2026 . aasta 1. septembrini kehtivas seaduses sätestatud tingimuste le kohaselt . (4) Kui käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul rakendub r R iigitagatis e rakendumisel käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul , tuleb krediidiasutusel taotlusele lisada taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentide le lisaks ka enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud käenduslepingud või pandilepingud ja kõikide lisade ärakirjad , mis on sõlmitud enne 2026/27. õppeaastat . "; 22) seadust täiendatakse §-ga 46 järgmises sõnastuses: „ § 4 6 . Seaduse järelhindamine Haridus- ja Teadusministeerium koostab teeb koostöös Rahandusministeeriumiga järelhindamise koostöös Rahandusministeeriumiga hiljemalt 2030. aastaks , et hin nata damaks 2026. aasta 1. septembril 2026. a jõustunud muutmise seaduse muudatuse rakendamise mõju ja tulemuslikkust. ”. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. septembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2025. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2025. a (allkirjastatud digitaalselt) Teie 18.08.2025 nr 8-1/25/2170-14, Haridus- ja Teadusministeerium HTM/25-0525/-2K [email protected] Meie 08.09.2025 nr 8-2/4279 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Haridus- ja Teadusministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. 1. Eelnõu § 1 p 20 (ÕÕS § 24 lg 3) – kõnealuse sättega täiendatakse ÕÕS § 24 lõikega 3 (varasem § 1 p 19 – § 24 lg 2 teise lause muutmine), mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister õppelaenu saanud isikute arvestuse pidamiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskootöö seaduses sätestatud korras. Kordame esimesel kooskõlastusringil esitatud märkust, et seletuskirjas tuleb välja tuua, kuidas suhestub loodav andmekogu 2028. aastal loodava krediidiregistriga. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole otstarbekas pidada kahte eraldi andmekogu, milles kajastuvad isikute laenukohustused. Palusime selgitada seletuskirjas, kas tegemist on ajutise lahendusega kuni luuakse krediidiregister ning kui ei, siis mis kaalutlustel. Kooskõlastustabelis on välja toodud, et kuna positiivne krediidiregister ei täida kõiki vajadusi, mida tänane eraõiguslik juriidiline isik võimaldab, sh suhtlus vajalike andmekogude ja pankadega, siis ei paku loomisel olev süsteem terviklikku lahendust, ent võib pakkuda õppelaenu pakkuvatele pankadele täiendavaid võimalusi laenukõlblikkuse hindamisel. Samas ei ole kooskõlastustabelis välja toodud milles positiivse krediidiregistri puudujäägid seisnevad ja seega ei ole võimalik meil hinnata, kas on otstarbekas pidada ka tulevikus kahte eraldi registrit ja erasektorilt teenust sisse osta selle asemel, et kajastada vajalikud funktsioonid positiivses krediidiregistris. Palume seletuskirja ja kooskõlastustabelit täiendada. Lisaks juhtisime tähelepanu, et juhul, kui ministeerium kasutab mõne muu eraõigusliku juriidilise isiku teenust, siis selleks, et see juriidiline isik võiks riigi nimel töödelda ka isikuandmeid, tuleb ka selleks seaduse tasandil volitus anda. Näiteks täiendades § 24 uue lõikega järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesande üleandmisel on eraõiguslikul juriidilisel isikul õigus töödelda isiku üldandmeid ja […].“. Andmesubjektile peab olema selge, milliseid tema andmeid lubab riik töödelda ning kaua neid andmeid töödeldakse. Selleks, et ministeeriumil oleks õigus saada teavet õppelaenu saanud isikute kohta, peab olema seaduses õiguslik alus pangasaladuse avalikustamiseks. Hetkel toimub Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  pangasaladuse avaldamine ministeeriumile laenusaaja nõusoleku alusel (krediidiasutuse seadus (KAS) § 88 lg 3 p 2). Märgime, et meie hinnangul ei taga nõusoleku alusel andmete töötlemine antud juhul andmete õigsust, st ministeerium ei saa teavet õppelaenu võtmise kohta, kui isik ei anna nõusolekut selle avaldamiseks. Kui aga nõusolek pangasaladuse (sh isikuandmete) avaldamiseks on eeltingimus õppelaenu saamiseks, siis ei ole tegemist nõusolekuga, kuna nõusolekut peab olema võimalik tagasi võtta. Meie hinnangul tuleb seaduses ette näha ministeeriumi õigus pangasaladusele seoses õppelaenu saanud isikute üle arvestuse pidamisega. Siinkohal tuleb ka mõelda läbi, millised õigused on võimalik eraõiguslikule isikule delegeerida. Juhul kui selleks on üksnes arvestuse pidamine, siis on eraõiguslik juriidiline isik ministeeriumi volitatud töötleja ning temale eraldi pangasaladuse avaldamise alust ette nägema ei pea. Kui aga eraõiguslik juriidiline isik ka vastutab selle seadusest tuleneva ülesande täitmise eest ministeeriumi asemel, siis on ta pangasaladuse vastutav töötleja ning sellisel juhul tuleb ette näha ka õiguslik alus talle pangasaladuse avaldamiseks. Esitasime eelmisel kooskõlastusringil ka märkuse ning küsimused järelevalve kohta. Palume seletuskirja veel täiendada, sest lisatava § 24 lõike 3 osas puuduvad selgitused ning vastamata on jäetud küsimused, mis eelnevalt edastasime – sh kes teostab halduslepingu üle järelevalvet ning kuidas tagatakse, et riigil oleks olemas oma ülesande täitmiseks vajalikud andmed (andmed õppelaenu võtnud üliõpilaste kohta) ehk – kuidas saab riik eraõiguslikult juriidiliselt isikult info. Lisaks on öeldud kooskõlastustabelis, et tänane eraõiguslik juriidiline isik võimaldab kõiki vajadusi, sh suhtlus vajalike andmekogude ja pankadega. Palume selgitada/viidata, millisest õigusaktist need volitused tulenevad. 2. Palume eelnõu seletuskirja sissejuhatuses esitatud halduskoormusega seotud teavet pisut muuta, sest halduskoormus avaldub ettevõtetele ja inimestele, avalikule sektorile avaldub töökoormus. Soovitame sõnastust muuta selliselt: ,,Eelnõu jõustumisel väheneb halduskoormus krediidiasutustele ning laenuvõtjale ehk õpilasele ja üliõpilasele'' (kui on soov riigi koormuse vähenemist samuti kajastada, siis märkida, et väheneb riigiasutuste töökoormus). 3. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu failis esitatud normitehniliste ja keelemärkustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Kärt Voor 5868 0033, [email protected] Helen Uustalu Monika Tappo Mari Käbi Birgit Hermann 2