Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seadus

Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium 15.09.2025 nr 1-4/25/2438-6 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud Liisa-Ly Pakosta Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 5 esitame täiendavaks kooskõlastamiseks atmosfääriõhu kaitse ja karitstusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. AÕKS ja KarRS muutmise eelnõu 2. AÕKS ja KarRS muutmise seletuskiri 3. Lisa 1 – kooskõlastustabel 4. Lisa 2 – EL õiguse vastavustabel 5. Lisa 3 – määruste kavandid Kaidi Kiil, 605 0036 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 2 7 .08 .2025 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seadus § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) seaduses asendatakse sõna „jahutussead med “ läbivalt sõnaga „külmutussead med “ vastavas käändes; 2 ) seadust täiendatakse §- ga 143 1 järgmises sõnastuses: „ § 1 43 1 . Fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine Käesoleva s seaduses mõistetakse fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist määruse (EL) 2024/573 artikli 3 punktis 36 esitatud tähenduses.“; 3 ) p aragrahv 183 tekst muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ Os o onikihti kahandavad ained on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (E L ) 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L, 20.02.2024, lk 1 – 46) I ja II lisas.“; 4 ) p aragrahvi 184 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ (2) Osoonikihti kahandavate ainete käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses kõik toimingud osoonikihti kahandavate ainete ga, mi s on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/590 ja selle rakendusmääruste s . “ ; 5 ) p aragrahv i 185 tekst muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „Osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud . Erandid nimetatud keelust on sätesta tud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/590 III ja IV peatük is . “; 6 ) paragrahvis 187 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2009“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/590“; 7 ) s eaduse 7. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Fluoritud kasvuhoonegaasid ja nende käitlemine , fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive käitleva isiku pädevusnõuded ning fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide, mahutite ja käitlemistoimingute register “; 8 ) p aragra h v 189 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ § 189. Fluoritud kasvuhoonegaasid ja nende alternatiivid (1) Fluoritud kasvuhoonegaasid on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 , milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 517 /2014 ( ELT L, 2024/573, 20. 0 2.2024, lk 1 – 67 ) , I – III lisas ning mis esinevad kas eraldiseisva aine või seguna . (2) Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivid on ammoniaak (NH 3 ), süsinikdioksiid (CO 2 ) ja süsivesinikud või muud asjakohased ained , mi s on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 või selle rakendusmäärustes . “ ; 9 ) p aragrahvi 190 täiendatakse pärast tekstiosa „Kyoto protolli“ tekstiosaga „ , osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli“ ; 1 0 ) paragrahvi 191 lõigetes 1 , 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „ nr (EL) 517/2014 “ tekstiosaga „ (EL) 2024/573“; 1 1 ) paragrahvi 19 1 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Ühekordsetele mahutitele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 11 punktis 3 sätestatud nõude i d. “; 1 2 ) p aragrahv i 192 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ (1) Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute register FOKA (edaspidi FOKA register ) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu koondatakse andmed fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava te paikse te külmutus- ja kliimaseadme te , soojuspum pade , elektrijaotlate ning tuletõrjeseadm ete kasutusvaldkonna, aine koguste, tüübi ja käitlemistoimingute kohta . “ ; 1 3 ) paragrahvi 192 täiendatakse lõi getega 4 – 6 järgmises sõnastuses: „ ( 4 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud seadmed kantakse FOKA registrisse , kui need sisaldavad : 1) viis või enam CO 2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas nimetatud fluoritud kasvuhoonegaas e ; 2) üks k ilogramm või enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase, mida kasutatakse mujal kui vahtudes ; 3) kolm kilogrammi või enam osoonikihti kahandavaid aineid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 I lisas . ( 5 ) Hermeetiliselt suletud seadmeid ei kanta FOKA registrisse , kui tootja on need märgista n ud hermeetiliselt suletud seadmetena ja need vastavad ühele järgmistest tingimustest : 1) sisaldavad vähem kui 10 CO 2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase ; 2) sisaldavad vähem kui kaks kilogrammi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase ; 3) sisaldavad vähem kui kolm kilogrammi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid ; 4) sisaldavad vähem kui kolm kilogrammi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 lisades nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse . ( 6 ) Elektrijaotlat ei kanta FOKA registrisse, kui se llele ei pea tegema lekkekontrolli, sest see vastab ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 5 lõike 1 teises alalõigus sätestatud tingimus ele .“; 1 4 ) paragrahv i 193 lõiked 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „(1) Käesoleva seaduse § 192 lõike s 4 nimetatud tooted, seadmed või süsteemid peab käitleja registreerima FOKA registris. (2) Käitleja peab käesoleva seaduse § 192 lõike s 4 nimetatud toote, seadme või süsteemi FOKA registris registreerima kahe nädala jooksul selle paigaldamisest arvates. (3) Kui käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides nimetatud aine kogust sisaldav toode, seade, süsteem või mahuti on juba FOKA registris registreeritud, peab käitleja selle toote, seadme, süsteemi või mahuti võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutuselt kõrvaldamise ning jäätmekäitlejale üleandmise või mahuti hoiustamise registreerima FOKA registris kahe nädala jooksul toimingust arvates. (4) Pädev käitlemistoimingu tegija peab käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides 1 – 3 nimetatud aine kogust sisaldava toote, seadme, süsteemi või mahuti käitlemistoimingu FOKA registris registreerima viie tööpäeva jooksul toimingust arvates. (5) Kui käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides 1 – 3 nimetatud aine kogust sisaldavat toodet, seadet või süsteemi ümberehitamise käigus muudetakse, täiendab käitleja FOKA registri andme koosseisu muudetud toote, seadme või süsteemi andme tega kahe nädala jooksul ümberehitamise lõpetamisest arvates.“; 1 5 ) p aragrahv i 194 lõike 2 punkt id 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/62 5 , millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele ja juriidilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase või asjakohaseid alternatiive sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendus määrus (EÜ) nr 304/2008 ( ELT L 31.03.2025, lk 1 – 8) , artikli 2 lõikes 1; 2) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/623, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses seadmetest fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 306/2008 (ELT T L, 31.03.2025, lk 1 – 6), artikli 2 lõikes 1; “; 1 6 ) paragrahvi 194 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses fluoritud kasvuhoonegaase paiksete elektrijaotlate paigaldamise, hoolduse, teeninduse, parandamise ja kasutuselt kõrvaldamise ning paiksetest elektrijaotlatest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 2015/2066 ( ELT L 31.03.2025, lk1 – 6), artikli 2 lõikes 1; 5) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 , millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate paiksete külmutus - ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega , orgaanilise Rankine`i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmetega ning külmikveokite , -haagiste ja - kergsõidukite , konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmetega , samuti sellise sertifi kaatide vastastikuse tunnustamise tingimused , ning tunnista ta kse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2067 (ELT L , 09.09 .20 24 , lk 1 – 19 ), artikli 2 lõikes 1 ; “ ; 1 7 ) seadust täiendatakse §- ga 195 1 järgmises sõnastuses: „§ 19 5 1 . Täiendkoolitused, kutse- ja osakutsete taastõendamine ning kutsetunnistuste kehtetuks tunnistamine (1) Käesoleva seaduse § 194 lõik e 2 punkti des 1 ja 5 nimetatud kutse- või osakutsetunnistuse omaja peab osalema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu rakendusmäärus e (EL) 2025/625 ja (EL) 2024/2215 kohasel t äiendkoolitustel või kutse või osakutse t aastõendamise l vastavalt kutse andmise korras nimetatud intervallile . (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus i ei täideta, on kutse andjal õigus kutse -või osakutsetunnistus kehtetuks tunnistada. “; 18 ) p aragrahv 197 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „§ 197. Fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive sisaldava toote, seadme või süsteemi k äitlemis e l uba (1) Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme või süsteemi käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba ) on kohustuslik füüsilisest isikust ettevõtjatele ja juriidilistele isikutele , kui käideldakse järgmiseid seadmeid: 1) paiksed külmutusseadmed; 2) paiksed kliimaseadmed ja soojuspumbad; 3) paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed; 4) külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed; 5) külmikkergsõidukite , konteinerite , sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed; 6) paiksed tuletõrjeseadmed. (2) Käesoleva paragrahvi l õike 1 punktides 1–5 nimetatud seadmete puhul on käitlemisluba nõutud järgmisteks käitlemistoiminguteks: 1) p aigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need seadmed sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või ammoniaaki (NH 3 ), süsinikdioksiidi (CO 2 ) või süsivesinikke (HC-d) ; 2) l ekkekontroll ja aine kokkukogumine , kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos . (3) Käesoleva paragrahvi l õike 1 punktis 6 nimetatud seadmete puhul on käitlemisluba nõutud järgmisteks käitlem istoiminguteks: 1) p aigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine , kui need seadmed sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro (2-metüül-3-pentanoon i ) , trifluorojodometaan i ( trifluorometüüljodiid i ), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een i (2-BTP ); 2) lekkekontroll ja aine kokkukogumine , kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos. “ ; 19 ) p aragrahv i 198 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „ (2) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitleja peab vastama Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 artikli 6 lõikes 1 ja Euroopa Komisjoni rakendus määruse EL 2025 / 625 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele. “; 2 0 ) p aragrahvi 200 l õi k e 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) käesoleva seaduse §-s 197 nimetatud seadmetüüp , käitlemiseks lubatud fluoritud kasvuhoonegaasi või nende alternatiivide kogused seadmetes ja soojus pumpades ning käitlemistoimingud; “; 2 1 ) paragrahv i 202 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud korra, käitlemisloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav ministe r määrusega . “; 2 2 ) paragrahvis 205 asendatakse tekstiosa „EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „ (EL) 2024/573 “; 2 3 ) p aragrahvi 206 l õigetes 1 – 5 asendatakse tekstiosa „ 2 0. juuniks“ tekstiosa ga „ 2 0. aprillik s “; 2 4 ) p aragrahvi 206 täiendatakse lõi kega 5 1 järgmises sõnastuses : „( 5 1 ) Elektrijaotla omanik, kelle valduses on väävelheksafluoriidi ( edaspidi SF 6 ) sisaldav pingejaotla, esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 2 0. aprilliks aruande järgmiste andmetega: kõikides tema valduses olevate alajaamade pingejaotlates sisalduv SF 6 kogus ; uutesse ja renoveeritud pingejaotlatesse lisatud SF 6 kogus ; hoolduse käigus lisatud SF 6 kogus ; laos uuesti kasutuselevõtu ootel oleva tes seadmetes sisalduva SF 6 kogus ; seadmetest kokku kogutud SF 6 kogus ning kokku kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule edasiseks kasutamiseks jäetud SF 6 kogus . “; 2 5 ) paragrahv 206 lõike 6 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „andmeid koondavate asutuste“ tekstiosaga „ja ettevõtjate “; 2 6 ) seadus e 7. peatüki 6. ja gu täiendatakse § -ga 206 2 järgmises sõnastuses: „ § 206 2 Väävelheksafluoriidi sisaldava pingejaotla kasutuselevõtmisest teavitamine Elektrijaotla omanik, kes võtab väävelheksafluoriidi sisaldava pingejaotla kasutusele peale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 lõikes 9 sätestatud keelu kuupäeva , teavitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 määruse lõikes 17 loetletud juhtumitel Keskkonnaametit , nimetades määruse asjakohase artikli, milles on erisus koos põhjendusega. Kui tegemist on riigi hankel põhineva erisusega, tuleb viidata ka riigihangete registri toimikule . “; 2 7 ) paragrahvi 222 punktides 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „(EL) 2024/573“ ; 28 ) paragrahvi 222 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „ seadmete ja süsteemide impordi“ tekstiosaga „ ning ekspordi“ ; 29 ) p aragrahvi 223 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „( 3 ) Korrakaitseseaduse § 53 rakendamisel tuleb osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside puhul arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus t es (EL) 2024/590 ja 2024/5 7 3 sätestatud keelde ja piiranguid. “; (4) Korrakaitseorganil on õigus ajutiselt keelata isiku, kes on toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 või (EL) 2024/590 kohase raske rikkumise , millega kaasneb oluline keskkonnamõju või määruste korduva rikkumise, fluoritud kasvuhoonegaaside , osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamine, tootmine, import, eksport või turule laskmine. “; 3 0 ) paragrahv 236 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ § 236. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ja mahuti kokku kogumise, lekkekontrolli ja märgistamise kohustuse täitmata jätmine „ (1 ) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete kogumise nõude täitmata jätmis e neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete , süsteemide või mahutite nõuetele mitte vastava lekkekontrolli või märgistamise e est või lekkekontrolli tegemata või märgistamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. “ ; 3 1 ) seadust täiendatakse §- ga 236 1 järgmises sõnastuses: „ § 236 1 . Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite ebaseaduslik tootmine, kasutamine, paigaldamine, hooldamine, teenindamine, import, eksport või turule laskmine (1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete ebaseadusliku tootmise , neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete , süsteemide või mahutite ebaseadusliku kasutamise, paigaldamise, hooldamis e, teenindamise , impordi, ekspordi või turule laskmise eest – karistataks e rahatrahviga kuni viiekord ses asjaomas te gaas ide või neid sisaldava te too dete , seadme te , süsteemide või mahuti te turuväärtus ele vastavas summas . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomas te gaas ide või neid sisaldava te too dete , seadme te, süsteemide või mahuti te turuväärtus ele vastavas summas . ( 3 ) Sama teo eest kui rikkumine kordub viie aasta jooksul , – karistatakse rahatrahv iga kuni kaheksakord ses asjaoma ste gaas ide või neid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus ele vastavas summas .“ 3 2 ) paragrahv 238 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/573 kohaste fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise nõuete , s ealhulgas artikli 13 lõike 9 kohase elektrijaotla kasutusele võtmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni viiekord ses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtus ele vastavas summas . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomas te gaas ide või neid sisaldava te too dete , seadme te, süsteemide või mahuti te turuväärtus ele vastavas summas . ( 3 ) Sama teo eest, k ui rikkumine kordub viie aasta jooksul , – karistatakse rahatrah v iga kuni kaheks akord ses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus ele vastavas summas . 3 3 ) seadust täiendatakse §- ga 238 1 järgmises sõnastuses: „ § 238 1 . Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja toodete kohta andmete esitami se, säilitamise ja teavitamise kohustuse rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 paragrahvis 17 nimetatud teavitamise kohustuse või paragrahvis 16 nimetatud andmete säilitamise kohustuse ning artikli 11 paragrahvis 4 ja artikli 19 paragrahvis 2 sätestatud vastavusdeklaratsiooni säilitamise nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. “ ; 3 4 ) paragrahvi 239 pealkirja ja lõiget 1 täiendata kse p ärast tekstiosa „süsteemide lekke vältimise , “ tekstiosaga „lekke tuvastamise süsteemi olemasolu,“ ; 3 5 ) paragrahvis 240 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/201 4 “ tekstiosaga „ (EL) 2024/573“; 3 6 ) paragrahvis 241 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/201 4 “ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“; 3 7 ) seadust täiendatakse §- ga 240 1 järgmises sõnastuses: „§ 240 1 . Fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik tootmine , import ja eksport (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 kohas t e tootmise nõuete rikkumise ja tootmisõiguseta tootmise , ebaseadusliku impordi ja ekspordi eest – karistatakse rahatrahviga kuni vii e kord ses asjaomaste gaaside turuväärtus ele vastavas summas . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside turuväärtusele vastavas summas. ( 3 ) Sama teo eest, k ui rikkumine kordub viie aasta jooksul, – karistatakse rahatrahv iga kuni kaheksakord ses asjaomaste gaaside turuväärtus ele vastavas summas .“; 38 ) paragrahvi 242 lõi kes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/2068 “ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 12 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/2174“; 39 ) paragrahv 243 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 26 kohas t e aruandlusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – k aristatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. “ ; 4 0 ) paragrahv 244 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „§ 244. Fluoritud kasvuhoone gaase sisaldava või nendel ainetel põhineva too t e , seadme ebaseaduslik turule laskmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli s 11 ning IV l isas nimetatud f luoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete turule laskmise keeldude rikkumise n ing toote või seadme ebaseadusliku turule laskmise eest – k aristatakse rahatrahviga kuni vii ek ord ses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtus ele vastavas summas . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside turuväärtusele vastavas summas. ( 3 ) Sama teo eest, k ui rikkumine kordub viie aasta jooksul, – karistatakse rahatrahv iga kuni kaheksakord ses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus ele vastavas summas .“; 4 1 ) paragrahv 244 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „ § 244 1 . Fluoritud kasvuhoonegaaside , nende ühekordselt täidetavate mahutite ebaseadusliku kasutamise, turule laskmise, edasiandmise, vahendamise, omandamise ja valdamise keelu rikkumine (1) Fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseadusliku turule laskmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 tähenduses ja k äesoleva seaduse §-s 191 1 sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite ebaseadusliku kasutamise, turule laskmise, edasiandmise, vahendamise, omandamise või valdamise keelu rikkumise eest – k aristatakse rahatrahviga kuni vii ekor dses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtus ele vastavas summas . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – k aristatakse rahatrahviga kuni vii ekordses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtus ele vastavas summas . ( 3 ) Sama teo eest, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, – karistatakse rahatrahv iga kuni kaheksakord ses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus ele vastavas summas . ( 4 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav. “; 4 2 ) paragrahvis 247 1 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „(EL) 2024/573“; 4 3 ) paragrahvi 24 7 2 lõi k es 1 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/2014 artikli 6 punktis 3“ tekstiosaga „(EL) 2024/573 artikli 7 punktides 3 – 5“; 4 4 ) seadust täiendatakse §- ga 248 1 järgmises sõnastuses: „ § 24 8 1 . Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide t uruväärtus (1) Käesolevas peatükis nimetatud f luoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide turuväärtuse hindamisel lähtutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 65 sätestatust, võttes aluseks karistuse määramise ajahetke. ( 2 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud turuväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, on turuväärtus soetusmaksumus või omah ind.“; 4 5 ) p aragrahvi 249 lõi kes 3 asendatakse tekstiosa „ §- s 236 “ tekstiosaga „ §- des 236 ja 236 1 “ ; 4 6 ) p aragrahvi 249 lõi ge 6 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ (6) Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning kohus võivad käesoleva seaduse §-s 233 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerida karistusseadustiku § 83 kohaselt. “; 4 7 ) p aragrahvi 249 täiendatakse lõi kega 6 1 järgmises sõnastuses: „ ( 6 1 ) Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning kohus konfiskeerivad §- de s 236 1 , 244 ja 244 1 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme karistusseadustiku § 83 kohaselt .“ ; 48) seadust täiendatakse §- ga 254 4 järgmises sõnastuses: „ § 2 54 4 . Fluoritud kasvuhoonegaase käitleva töötaja kutse- või osakutsetunnistus e täiendkoolituse läbimine või kutse taastõendamine Isikud, kellel on § 194 lõike 2 punktide 1, 3 või 5 kohane fluoritud kasvuhoonegaas ide käitleva isiku kutse-või osakutsetunnistus peavad läbima §-s 195 1 lõikes 1 nimetatud täiendkoolituse või taastõendamise esimest korda hiljemalt 12. märtsil 2029. “. § 2. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud juhul isiku karistatuse ja väärteo korduvuse arvestamisel.“ ; 2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „ 20 ) kohtuvälisel menetlejal atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d e 236 1 , 238, 240 1 , 244, 244 1 järgi alustatud väärteo menetluses nimetatud korduvuse kontrollimiseks, kui karistusandmete registrisse kandmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat." . § 3 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuari l. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 5 Algatab Vabariigi Valitsus … 202 5 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi Valitsuse nõunik 2 7 .08 . 20 2 5 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte 11. märtsil 2024. a jõustusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ed (EL) 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta ja (EL) 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, millega asendati seni sed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta ja (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Tegemist on otsekohalduvate määrustega, kuid nõuete korrekt s e rakendami s e ja määrus t e eesmärkide täitmi se tagamiseks tuleb mõned EL määruse sätted rakendada seaduse tasandil . Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi ka AÕKS ) muutmise eesmärk on viia seadus vastavusse EL-i muudetud määrustega , sh nende rakendusmäärustega , et tagada määruste rakendami ne Eestis. Lisaks viidete korrastamisele t äiendatakse fluoritud kasvuhoonegaaside ja nende alternatiivide käitlemisega seotud kutse te ja käitlemisloa andmis t käsitlevaid sätteid. L isatakse viide EL rakendusmäärustele, mis käsitlevad pädevusnõude i d isikutele, kes käitlevad fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiiv e , nagu ammoniaak, süsinikdioksiid ning süsivesinikud. Süsivesinike rühma tuntuimad gaasid on propaan ja isobutaan . Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega kaasneb mõningane halduskoormuse suurenemine ettevõtjatele (infokohustus) . Eelnõu kohustab isikut, kelle valduses on elektrijaotla (nt elektriettevõte), mis sisaldab väävelheksafluoriidi (SF 6 ), esitama Kliimaministeeriumile andmeid. Andmed on vajalikud fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks. Praktikas ei tähenda see sisulist uut kohustust, sest elektriettevõtted on riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostajale esitanud samu andmeid vabatahtlikkuse alusel ka varem (alates 2013. aastast). Lisaks tuleb fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registris (edaspidi FOKA) registreerida uut ainerühma fluoro(kloro)süsivesini kke (HFO-d) sisaldavad seadmed ja nende hooldustoimingud (nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/573). Sellest tulenevalt vähendatakse ettevõtjate h alduskoormust (infokohustust) järgmiste punktidega: J äetakse välja kohustus registreerida FOKA registris fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid sisaldavad seadmed. Vabastatakse FOKA registris registreerimisest hermeetiliselt suletud seadmed, kui tootja on need märgistanud hermeetiliselt suletud seadmetena ja sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse. Eelnõu ga kavandatud olulisim muudatus on karistussätete muutmine ja täiendamine. Osa trahvimäära sid tuleb EL -i otsekohalduvate määruste kohaselt siduda ebaseadusliku kauba turuväärtusega ( näited võimalike trahvimäärde kohta on toodud punktis 6.5) . Vähesel määral t äpsustakse ka riikliku järelevalve erimeetme id ja menetlus t käsitlevaid sätteid . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 osoonikihti kahandava te ainete kohta eesmärk on jätkata nende ainete heite vähendamist ja tagada Montreali protokolli kohustuste täitmin e, parandades järel evalvet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta eesmärk o n vähendada Euroopas traditsiooniliste külmaainete (freoonide) ja muude F-gaaside kasutamist veelgi ning võtta nende asemel kasutusele rohkem alternatiivseid aineid . Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuar il 2026, sest Eestil on EL otsekohalduvatest määrustest tulenev kohustus nimetatud kuupäevaks kehtestada uued karistussätted. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu valmistas id ette ja seletuskirja koostas id K liimam i nisteeriumi välisõhu osakonna nõunik Kaidi Kiil ( Kaidi.Kiil @ kliimaministeerium .ee, 6 05 0036 ) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus e OÜ kliimaüksuse vanemspetsialist Ene Kriis ( [email protected] , 611 2921 ) . Eelnõu õigusekspertiisi on teinud K liimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri ( mari-liis.kupri @ kliimaministeerium .ee, 62 6 0717 ) . Keeletoimetaja oli Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, aili.sandre@just digi .ee). 1.3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. E elnõukohase seadusega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust redaktsioonis RT I, 11.06.2024, 2 (jõustus 21.06.2024 ) ja karistusregistri seadust redaktsioonis RT I, 05.07.2025, 8 (jõustus 06.07.2025). Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega , sest tagatakse EL -i otsekohalduvate määruste täitmine ja kohustuste tagamine. Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja lik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eesmärk Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on viia seadu s e sätted vastavusse muudetud EL-i otsekohalduvate määrustega , arvestades ka seaduse senisel rakendamisel saadud kogemusi ja sätete toimimist . Ülevaade peamistest muudatus te st: Uuendatakse seaduses olevad osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside määruste viited uute EL-i määruste 2024/573 ja 2024/590 ja nende rakendusmääruste viidetega ; s ätestatakse, et fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval füüsilisel isikul peab olema uute rakendusmääruste kohane töötaja sertifikaat või kutse- või osakutsetunnistus ; o soonikihti kahandavate ainete ja F-gaaside paiksete seadmete FOKA registri t käsitlev säte on parema loetavuse eesmärgil uuesti sõnastatud . Lisaks tuleb F OKA -s registreerida uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaaside ga ( HFO-dega) paiksed seadmed, millele on F-gaaside raammääruse kohaselt vaja teha lekkekontrolli; v abastatakse FOKA registris registreerimisest hermeetiliselt suletud seadmed, kui tootja on need märgistanud hermeetiliselt suletud seadmetena ning sisaldavad vähem kui 2 kg ained; jäetakse välja kohustus registreerida fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registris fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid sisaldavad seadmed, sest sellist kasutust Eestis teadaolevalt ei ole; k õikide riigisiseste F-gaaside aruannete tähtaeg on edas pidi 2 0. aprill ; täiendatakse vastutus sätte id – te a tud rikkumiste puhul (ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise puhul) seot akse karistus ed keelatud kauba turuväärtusega . Karistuste rakendamiseks muudetakse ka karistusregistri seadust, et saaks kohaldada põhimõtet, et varasemalt määrust rikkunud isikuid saab karistada kõrgema trahviga ; t äpsustakse järelevalve sätteid , s h järelevalve erimeetmeid ja menetlus t käsitlevai d sätteid . Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 , ei koostatud enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust. E elnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane seadus koosneb k olmest paragrahvist . Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust. Paragrahv koosneb 4 8 punktist. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse sõna „jahutusseade“ seaduses läbivalt sõnaga „külmutusseade“ vastavas käändes . Muudatus on tingitud mõiste muudatusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/5 73 ( ingliskeelne mõiste „ refrigeration “ on eesti keelde tõlgitud jahutuse asemel külmutuseks ) . Külmutus on toote, aine, süsteemi või muu eseme temperatuuri säilitamine või alandamine . Kõiki tehnilisi elektriajamitega seadmeid, mille abil saab luua keskkonna temperatuurist madalamaid temperatuure, nimetatakse külmutusseadmeteks. Keskkonna temperatuurist madalamat temperatuuri saavutatakse külmutusseadmetega . K utsesüsteemis on kasutusel kutsenimetus külm a mehaanik ning külmutusagensit nimetatakse külmaaine ks . Eesti k ülmavaldkonna spetsialistid (Eesti Külmaliit) soovitasid kasutada eestikeelse vaste na külmutus, kuna see on sisul t õigem. Sõna „ jahutus “ kasutamine „ refrigeration “ vastena pärines eelmis e määruses (EL) 517/2014 tõlk est . Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seadust §- ga 143 1 . Esitatakse fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise definitsioon vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 artiklile 3 punktile 36 . Määruse mõistes on kasutamine fl uoritud kasvuhoonegaaside kasutamine toodete ja seadmete tootmisel, hooldusel või teenindusel, s h korduvtäitmisel, või määruses osutatud muus tegevuses ja muudes protsessides . Kasutamise nõuded on sätestatud (EL) määruse 2024/573 artiklis 13. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 183 . Lisatakse viide uuele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/590 ja esitatakse avaldamismärge. S ätestatakse, et o soonikihti kahandavad ained on seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 lisades I ja II. Lisa II ainete loetelu on täiendatud ja nendele kohalduvad kõik seaduse nõuded. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 184 lõiget 2 ja sõnastatakse see ümber. Kehtiva s seaduse s on mõiste „käitlemine“ defineeritud erinevate toimingute loeteluna. Kuna aga osoonikihti kahandavaid aineid reguleeritakse otsekohalduva määruse ja komisjoni rakendusmäärustega, siis on otsetarbeks luua otsene seos nendega. L is a ks on sama formuleeringut kasutatud ka fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise mõiste defineerimisel § 191 l õikes 2. Osoonikihti kahandavate ainete käitlemine on näiteks : nende ainete import, eksport, turule laskmine, kasutamine, kokkukogumine, ringlussevõtt, taasväärtustamine, kasutuselt kõrvaldamine, hävitamine, osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete, seadmete või mahutite lekkekontroll, märgistamine, paigaldamine ja hooldamine. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 185 , kuna selle sisu ei ole enam asjakohane . Sarnaselt kehtivale redaktsioonile sätestatakse, et o soonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud . Impordi ja ekspordi jaoks ei küsi EL enam liikmesriigi nõusolekut , seetõttu asendatakse see osa sättes osoonikihti kahandavate ainete käitlemise keelu eranditega (viide otsekohalduva määruse III ja IV peatükile) . Osoonik i hti kahandavate ainete sisse- või väljaveoks peab taotlema i mpordi - või ekspordilitsents i EL-i keskse litsentsiandmebaasi kaudu Euroopa Komisjoni lt . Osoonikihti kahandavate ainete importi ja eksporti on Eesti kaudu väga vähe. Põhiliselt hangivad litsentse õhusõidukite omanikud või hooldefirmad õhusõidukite tuletõrjeseadmetes kasutatava te haloonide pärast. Õhusõidukite impordi ja ekspordilitsents antakse automaatselt üheks aastaks. Erandid keelust on sätesta tud määrus e (EL) 2024/590 artiklite s 5 – 12 . Eelnõu § 1 punktiga 6 asendatakse § -is 18 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EÜ) 1005/2009 number uue määruse numbriga (EL) 2024/590. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse s eaduse 7 . peatüki 6. jao pealkir ja . Edaspidi reguleerib 6. jagu ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiiv e , kuna EL-i määrus sätestab neid alternatiiv e ( ammon i aagi, süsihappegaasi ja süsivesinike , nt propaan i ) käitlevale isikule pädevus nõuded ja teatud valdkondades käitlemisloa nõuded alternatiividega töötamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse § 1 89 . Eelnõus on § 189 jagatud kaheks lõikeks. Lõikes 1 on muudetud raammääruse numbrit ja asendatud see uue numbriga. Lõikes kaks sätestatakse, et fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide na peetakse silmas ammoniaaki (NH 3 ), süsinikdioksiidi (CO 2 ) ja süsivesinikke või muid asjakohaseid ained , mi s on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 või selle rakendusmäärustes . Seadusesse lisa takse alternatiivide mõiste, sest raammäärus reguleerib nüüdsest ka alternatiivide pädevusnõudeid ning seega tuleb määratleda, milliseid ained selle all mõeldakse. Eelnõu § 1 punktiga 9 uuendatakse §-s 190 rahvusvaheliste kokkulepete n imekirja , millega reguleeritakse fluoritud kasvuhoonegaase . Alates 2017. aas ta st alates reguleerib osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll ka teatud tüüpi fluoritud kasvuhoonegaaside – fluorosüsivesinike ( HFC-de ) vähendamist. Eelnõu § 1 punktiga 1 0 asendatakse §- i 191 lõigetes 1 ,2 ja 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse number (EL) 517/2014 uue määruse numbriga (EL) 2024/573. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 täiendatakse § 190 1 lõiget 1 . Kehtivas seaduse s on kehtestatud ühekordsete mahutite edasiandmise, vahendamise, omandamise ja valdamise keeld . M ääruse (EL) 2024/573 artikli 11 punktis 3 esitati täpsustatud nõuded ühekordsete mahutite kasutamise kohta ning seetõttu lisatakse viide sellel e ka seadusesse, et täpsustada korda ja tagada nõuetele vastavus. Eelnõu § 1 punktiga 1 2 muudetakse § 192 sõnastust, e t muuta see arusaadavamaks , sisu ja kohustusi ei muudeta. S ätesta takse , millised seadmed peavad olema registreeritud FOKA registris. Põhimõte on, et registreerima peab EL -i otsekohalduvates määrustes lekkekontrolli künnist ületavad seadmed . Lekkekontrolli künnised on fluoritud kasvuhoonegaaside puhul sätestatud määruse (EL) 2024/57 3 art ikli 5 lõikes 1 ja osoonikihti kahandavate ainete puhul määruse (EL) 2024/590 artikli 21 punktis 3 . Ne nde seadm e te puhul , millele peab tegema lekkekontrolli , tuleb EL-i määruse 2024/573 art ikli 7 ja 2024/590 art ikli 21 kohaselt registreeri da ka hooldus andmed . Eestis on hooldusandmete registreerimiseks FOKA register. Lõike s 1 täpsustatakse seadmetüü pe , mis peavad olema registreeritud. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud kohustus registreerida fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid sisaldava d seadmed, sest sellist kasutust Eestis teadaolevalt ei ole . Lisaks ei ole vaja teha lekkekontrolli ega üles märkida hooldusandmeid . Eelnõu § 1 punktiga 1 3 täiendatakse § 192 lõi getega 4 – 6 . Lõikes 4 sätestatakse lõikes 1 nimetatud seadmetes sisalduvatele osoonikihti kahandavatele ainetele ja fluoritud kasvuhoonegaasidele künniskogused , millest alates tuleb need kanda FOKA registrisse. Võrreldes kehtiva seadusega on lisandunud kohustus registreerida uut ainerühma , HFO-sid sisaldavad seadmed. HFO-d on loetletud määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos. Muus osas on kohustused samad, mis kehtivas redaktsioonis. HFO külmaaineid kasutatakse üha enam erinevates külmutus - ja kliimaseadmetes , kuna need on madalama globaalse soojenemispotentsiaaliga (GWP) alternatiivid HFC-dele. Tegemist on küll väga madala GWP-ga ainetega, kuid nende kasutamine ja laguproduktid (TFA – trifluoräädikhape ) võivad siiski keskkonda mõjutada. HFO-sid kasutatakse peamiselt külmaainete segudes (teiste fluoritud kasvuhoonegaaside ja HFO-de segu) ja väga harva puhta ainena. T eada on ligikaudu 40 külmaaine segu, milles sisaldub HFO-sid. Eesti kasutatakse neid segusid veel suhteliselt vähe, kuid on oodata nende kasutuselevõtu suure mist määruse (EL) 2024/573 piirangute ja keeldude tõttu . Peamised valdkonnad, kus HFO-dega seadmeid kasutatakse , on kliimaseadmed, soojuspumbad ning t ööstuslik ja kaubanduslik külmatehnika . HFO-de näited: R-513a, R-454b, R-452b, R-1234yf. Lisaks kasutatakse HFO-1234ze(E) -d ja HFO-põhised segu sid järgmistes valdkondades: kontorihoonete, serveriruumide ja kaubanduspindade jahutuses; väiksema võimsusega soojuspumpades; kaubanduskülmutuses, sealhulgas supermarketite külmriiulites. HFO-de koguseid ja neid sisaldavate seadmete lekkemäärasid ja hooldustoiminguid arvestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuris. Lisaks kasutatakse FOKA registri andmeid järelevalves ja riskianalüüside koostamisel. HFO-dele kehtib lekkekontrolli nõue, kui seadmed sisaldavad seda ainet enam kui 1 kg . R aammääruse kohaselt tuleb ka nende paiksete seadmete hooldusandmeid registreerida , Eestis seega FOKA -s . Erinevalt teistest fluoritud kasvuhoonegaasidest peab HFO-de l ekkekontrolli künnise ja lekkekontrollide sageduse puhul lähtuma HFO komponendi kogusest (kg) segus , mitte kogu segu sisaldusest. Lõike s 5 sätestatakse , et hermeetiliselt suletud seadme id ei pea reg istreeri m a FOKA registris . Võrreldes kehtiva redaktsiooniga lisan d u b punkti 2 uus vabastus FOKA registri s registree ri misest HFO-sid sisaldavatele seadmetele , kui need sisaldavad alla 2 kg ainet . Punktiga 3 lisatakse vabastus seadmete puhul , mis on hermeetiliselt suletud ning sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573 artik li 5 punkti 1 kohaselt ei pea sellistele seadmetele tegema lekkekontrolli. Eluruumina käsit a takse ruum i või ruumide kogumit, mis on mõeldud inimeste püsivaks elamiseks ning vastab selleks ettenähtud nõuetele ja vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 nr 85 määrusele „ Eluruumile esitatavad nõuded “ . Lõikes 6 täpsustatakse , millal ei ole elektrijaotla id vaja registreeri da FOKA registris. Säte on lisatud selguse mõttes, sisuliselt e lektrijaotlate re eglid ei muutu. FOKA-sse kantakse need elektrijaotlad, millele on vaja teha lekkekontrolli. Lekkekontrolli ei ole vaja teha, kui elektrijaotla vasta b vähemalt ühele järgmistest tingimustest (EL 2024/573 artikli 1 lõike 1 teises alalõigus sätestatud tingimused) : elektrijaotla lekkemäär on tootja tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt vä iksem kui 0,1 % aasta kohta ja sellel on vastav märgistus; elektrijaotla on varustatud rõhu või tiheduse jälgimise seadmega, millel on töötamise ajal automaatne hoiatussüsteem; elektrijaotla sisaldab vähem kui 6 kg I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 muudetakse § 193 ja lõi gete 1 – 5 sõnastust . Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid muudeta kse sõnastus t , et tagada arusaadavus, millised toimingud millise aja jooksul FOKA registrisse kanda tuleb ja kes selle eest vastutab. Tähtajad toimingu te registreerimiseks FOKA registris on sama d , mis kehtivas seaduses . HFO-sid sisaldavate seadmete omanikele ja seadmeid käitlevatele pädevatele käitlemistoimingute tegijatele on lisatud kohustus toimingud registreerida . Pädev käitlemistoimingu tegija on isik, kellel on õigus fluoritud kasvuhoonegaase käidelda ehk käesoleva seaduse paragrahvis 194 lõikes 1 nimetatud isik. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 muudetakse § 194 lõi ke 2 punkt e 1 ja 2 . Euroopa Komisjoni rakendusmäärus ed on muutunud , seetõttu lisatakse vii ted uu t ele rakendusmäärus tele. Isikud, kes tegelevad f luoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega pe avad o mama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste koha st töötaja sertifikaat i või kutse- või osakutsetunnistus t . Rakendusmäärused kehtestavad miinimumnõudeid, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate seadmetega tegutsevatele isikutele pädevust kinnitavad sertifikaadid (Eestis kutsetunnistused ja juriidilisel isikul käitlemisluba). Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2025/625 tuletõrje seadmete kohta on muudetud järgmist: 1) uued normid hõlmavad paiksetes tuletõrjeseadmetes sisalduvate ainete laiendatud loetelu, sealhulgas asjakohaseid alternatiive, nimelt aineid perfluoro(2-metüül-3-pentanoon), trifluorojodometaan (trifluorometüüljodiid) ja 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een (2-BTP). Pädevust nõudvad käitlemistoimingud on: 1) p aigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine , kui need seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC -i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanoon i ) , trifluorojodometaan i (trifluorometüüljodiid i), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een i (2-BTP ); 2) lekkekontroll ja aine kokkukogumine, kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate lahustite (komisjoni rakendusmäärus 2025/623) kutsetunnistusi teadaolevalt Eesti ei väljastata , teadaolevalt lahustikasutus puudub. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 muudetakse § 194 lõike 2 punkte 4 ja 5. Asendatakse muutunud Euroopa Komisjoni rakendusmääruste viited uute rakendusmääruste viidetega. Isikud, kes tegelevad f luoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega pea vad o mama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste koha st töötaja sertifikaat i või kutse- või osakutsetunnistus t . Komisjoni rakendusmääruses 2024/2215 on v õrreldes seni kehtinud Euroopa Komisjoni rakendusakti ga muudatused järgmised: 1) täiendat akse pädevusnõudeid – lisaks fluoritud kasvuhoonegaaside käitlejatele seatakse nõuded ka nende alternatiive (CO 2 , NH 3 ja süsivesinikud) käitlevatele isikutele – ennekõike nende kasutamisel ohutuse tagamiseks; 2) lisa takse pädevusnõuded külmikkergsõidukite, konteinerite , s h külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadme te käitlejate le . Konteineri na käsit atakse i ntermodaal set konteiner it või ühistransporditav at konteiner it, mis on standardiseeritud merekonteiner, mida saab kasutada eri transpordiliikide (laev, rong, veoauto) vahel ümber laadimata. Eestis kasutatakse enamasti terminit „ merekonteiner “ , kuid siin on mõeldud laiemat kasututust kui meretransport. Eespool nimetatu tõttu tuleb muudatused t eha ka kutsesüsteemi s . See tähendab, et muuta tuleb järgmiseid kutseid: k ülmamehaanik, tase 3 ja selle osakutsed, külmamehaanik, tase 4, külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 , ning viia need komisjoni rakendusmäärusega vastavusse. Lisaks tuleb muuta välja õpet – ennekõike täiendkoolitusi fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide ohutusnõuet e st ja energia tõhususe st. Määruse (EL) 2024/573 artikli 10 järgi peavad kõik kutsed olema tähtajalised ning vähemalt iga seitsme aasta tagant tule b läbida täiendkoolitus. Kutse andja, Külmaliit, peab hakkama korraldama täiendkoolitus i . Hiljemalt 12.03.2029 peavad kõik külmamehaaniku kutsete omanikud olema omandanud uued teadmised ja oskused. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate (komisjoni rakendusmäärus 2025/627) kutsetunnistusi teadaolevalt Eesti ei väljastata. Eesti pädevad isikud on sertifitseerimise läbinud teistes EL liikmesriikides (seda võimalust lubab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/573 artikkel 10 paragrahv 13). Eelnõu § 1 punktiga 1 7 täiendatakse seadust § -ga 195 1 . Tegemist on rakendussättega, mille lisamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 10 punktist 9. Kooskõlas määrusega (EL) nr 517/2014 väljastatud kehtivad kutsetunnistused kehtivad edasi vastavalt tingimustele, mille alusel need algselt väljastati , kuid läbida tuleb uutele nõuetele vastav täiendkoolitus või taastõendamise protsess hiljemalt 12. märtsiks 2029. Säte on vajalik, et saaks seda põhimõtet rakendada – st tunnistada kehtetuks kutsetunnistus, kui täiendkoolituse või taastõendamise eeldus ei ole täidetud. Kutsetunnistuste kehtetuks tunnistamine toimub kutseseaduse alusel ning kehtetuks tunnistamise õigus on kutse andjal . Täiendkoolituse või taastõendamise intervall on sätestatud külmamehaaniku kutsete andmise korras, mis on leitav kutse andja Külmaliidu kodulehelt. Kutse andmise kord reguleerib kutse andmise korraldust, selle töötab välja kutse andja konkursil osalev organ koos kutsekomisjoniga ning kinnitab kutsenõukogu . Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 197 , et tagad a parem loetavus ja arusaadavus. Lõike s 1 sätestatakse käitlemisloa kohustus füüsilisest isikust ettevõtjatele või j uriidilis tele isiku tele . Võrreldes kehtiva korraga sätestatakse loakohustus ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide käitlemise ks (CO 2 , ammoniaak ja süsivesinikud) . Lõike 1 punktid es 3–5 sätestatakse uued seadmetüübid, mille käitlemise ks on vaja taotleda käitlemisluba: - paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed ; - külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed ; - külmikkergsõidukite , konteinerite , s h külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed . Orgaanilise Rankin e` i ringlusprotsess (ORC) on soojusenergia muundamise tehnoloogia, mis kasutab veeauru asemel madala keemistemperatuuriga orgaanilist töövedelikku (nt fluoritud kasvuhoonegaase) , muutes soojusallikast saadava soojuse elektri- või mehaaniliseks energiaks. See tehnoloogia võimaldab kasutada ka madalama temperatuuriga soojusallikaid ning jääksoojust nt 80–350 °C), mida tavaline auruturbiiniga Rankin e` i tsükkel ei suuda efektiivselt ära kasutada. Rankine’i protsessi kasutatakse laialdaselt elektrijaamades ja tööstuslikes aurumasinates. Samuti kasutatakse seda biomassi- ja jäätmepõletusjaamades, kus ORC tehnoloogia võimaldab efektiivselt kasutada madala ja keskmise temperatuuriga põlemisjääke. Praegu kasutatakse seda tehnoloogiat Eestis vähe. L õike s 2 sätestatakse käitlemistoimingud, mis nõuavad lõikes 1 nimetatud seadmete puhul käitlemisluba. Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide käitlemisel on ne ed paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine. CO 2 , ammoniaagi või süsivesinike lekkekontrolli ja kogumise jaoks pole käitlemisluba vaja. Paiksete külmutusseadmete, kliimaseadmete- ja sooju s pumpade, orgaanilise Rankine ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja-haagiste ning külmikkergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete puhul laieneb k äitlemisl oa kohustus lisaks tavapärastele fluoritud kasvuhoonegaasidele (määruse 2024/573 l isa I) ka määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaole (HFO-d) kõikidele käitlemistoimingutele: paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine ning lekkekontroll ja aine kokku kogumine. Lõikes 3 täpsustatakse paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisloa kohustuslikud käitlemistoimingud. Paiksete tuletõrje seadmete puhul laieneb käitlemisloa kohustus lisaks tavapärastele fluoritud kasvuhoonegaasidele (määruse 2024/573 lisa I) ka määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaole (HFO-d) kõikidele käitlemistoimingutele. Lisaks on uuena lisandunud kolm uut alternatiivi: NOVEC -i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanoon i ) , trifluorojodometaan i (trifluorometüüljodiid i), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een i (2-BTP ). Käitlemisluba nõudvad käitlemistoimingud tuletõrje sektoris on: p aigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine . Käitlemisloa annab Keskkonnaamet. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse § 198 lõiget 2, sätestades, et Keskkonnaamet annab juriidilisele isikule käitlemisloa ühe või mitme § 197 lõikes 2 nimetatud tegevus e ks , kui juriidiline isik vastab rakendusmääruse (EL) 2024/2215 artikli 6 lõikes 1 ja komisjoni rakendus määruse (E L) 2025/625 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Võrreldes kehtiva korraga muudetakse komisjoni rakendusmäärus t e numbr eid. Eelnõu § 1 punktiga 2 0 muudetakse § 2 00 l õike 1 punkti 4 . Muudatus on vajalik, sest võrreldes kehtiva korraga tuleb käitlemisloas esitada andmed lisaks fluoritud kasvuhoonegaasidele ka nende alternatiivide kohta. Alternatiivide lisamise nõue tule b määruse (EL) 2024/573 artiklist 10 ja k omisjoni rakendusmäärus est , mis on nimetatud § - s 194. Lisaks muudetakse sõna „pumpades“ sõnaks „soojuspumpadeks“, mis on korrektsem . Eelnõu § 1 punktiga 2 1 muudetakse § 202 , lisades pärast lauseosa „fluoritud kasvuhoonegaase“ lauseosa „või nende alternatiive“ ning lisades sõna „andmekoo s seis“ . Tegemist on volitusnormi muutmisega määruse (EL) 2024/573 artikli 10 ja selle rakendusmäärus te alusel . Lisaks võimaldab volitusnormi sõnastuse muutmine kehtestada käitlemisloa taotluse andmekoosseisuna. Rakendusmäärus ed on nimetatud atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 194. Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiividele sätestatakse käitlemisloa kohustuslikkus (§ 197) ning se etõttu peab muutma ka volitusnormi, et käitlemisloa nõude i d käsitlevas määruses saaks küsida andmeid ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide (CO 2 , NH 3 ja süsivesinikud) kohta külmavaldkonnas , samuti alternatiivide kohta tuletõrjevaldkonnas . Tuletõrjes on käitlemisluba nõudva d alternatiivid : - NOVEC ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanoon) ; - trifluorojodometaan (trifluorometüüljodiid ) ; - 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een (2-BTP ) . Eelnõu § 1 punktiga 2 2 asendatakse § -is 205 tekstiosa „ (EL) nr 517/2014 artikli 12 kohaselt“ tekstiosaga „(EL) 2024/573 artikli 12 kohaselt. Eelnõu § 1 punktiga 2 3 sätestatakse § 206 lõigetes 1 – 5 aruande tähta jaks senise 20. juuni asemel 2 0. aprill. Aruande tähtaja varasemaks toomise põhjus on see, et iga aasta 31. juuliks peab olema valmis kasvuhoonegaaside ligikaudne inventuur . K ui aruanded saabuvad alles 20. juuni ks , jääb liiga vähe aega , et andmeid koondada ja arvutusi teha. Lisaks jääb aruannete hilinemisel meeldetuletuste saatmine ja andmete küsimine juuli kuusse . Juuli on Eestis peamine puhkuste kuu ning andmete kättesaamine jääb venima. Eelnõu § 1 punktiga 2 4 lisatakse § 206 lõige 5 1 , millega kohustatakse isikut, kelle valduses on elektrijaotla (nt elektriettevõte) , mis sisaldab väävelheksafluoriidi (SF 6 ), esitama Kliimaministeeriumile andmeid. Andmed on vajalikud fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks. Praktikas ei tähenda see sisulist uut kohustust, sest elektriettevõtted on riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostajale esitanud samu andmeid vabatahtlikkuse alusel ka varem (alates 2013. aastast ). Seni on iga aasta andmeid esitanud keskmiselt 6 ettevõtet. U u s võib see kohustus olla tuuleenergiat tootavatele ettevõtetele, kelle valduses on SF6 sisaldavaid pingejaotlaid ning kes ei ole var em se lle kohta informatsiooni riigile esitanud. Hinnanguliselt on selliseid ettevõtteid u mbes 13. Aruandlus tehakse kohustuslikuks, sest tegemist on väga suure globaalse soojenemise potentsiaaliga ainega (ligi 2 4 3 00 korda suurem kui CO 2 -l) . K ohustuslik aruandlus tagab kindlama ja järjepideva andmete kättesaamise . Kliimaministeerium soovib saada põhjalikku ülevaadet ainete kasutamise st , et vältida selle aine võimalikku keskkonnakahju , lisaks kasuta b andmeid riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ . Andmete kogumisega saadakse ülevaade seadmetes sisalduva SF 6 üldkogusest , uutesse ja renoveeritud pingejaotlatesse lisatud SF 6 koguse, hoolduse käigus lisatud SF 6 koguse, seadmetest kokku kogutud SF 6 koguse ning kokku kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule edasiseks kasutamiseks jäetud SF 6 koguste kohta, et tagada määruse (EL) 2024/573 nõuete rakendamine. Eelnõu § 1 punktiga 2 5 täiendatakse § 206 lõike 6 teksti pärast tekstiosa „andmeid koondavate asutuste“ tekstiosaga „ja ettevõtjate“. Muudatus on vajalik, et viia volitusnorm vastavaks määrusega ja praktikaga. Seni on volitusnormi alusel kehtestatud määruse kohaselt andmeid esitanud ka ettevõtjad (nt fluoritud kasvuhoonegaaside turustajad). Lisaks andmeid koondavatele asutustele esitavad andmeid ka fluoritud kasvuhoonegaasidega tegutsevad ettevõtjad. Muudatus on vajalik, et volitusnorm oleks korrektne. Eelnõu § 1 punktiga 2 6 täiendatakse seadust § - ga 206 2 . Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artik li 13 lõige 17 on kohustab elektrijaotla omanikku teavitama pädevat asutust (Eestis riikliku järelevalve tegija on Keskkonnaamet) kui võetakse kasutusele pingejaotla pärast nimetatud artikli lõikes 9 nimetatud kuupäeva (SF 6 sisaldavate pingejaotlate kasutuselevõtmise keelud). Esitada tuleb, millise erisuse (EL määruse artikli) alla kasutuselevõtmine läheb, koos põhjendusega. Määrus ei kitsenda erisust riigihankele, seega kohaldub ka mitte riigihanke puhul. Riigih anke erisuse korral viidata riigihangete registri toimikule . Sätte lisamine on vajalik, et määratleda liikmesriigi pädev asutus, antud juhul Keskkonnaamet. Eelnõu § 1 punktiga 2 7 asendatakse § 222 punktides 1 ja 3 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573“. Eelnõu § 1 punktiga 28 lisatakse § 222 punkti 2 sõna „eksport“ , mis on ekslikult jäänud välja kehtivast seadusest . Maksu-ja Tolliamet teeb ka praegu riiklikku järelevalvet fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ekspordi üle . Eelnõu § 1 punktiga 29 lisatakse § -i 223 lõi ge 3. Korrakaitseseaduse § 53 sätestab hoiulevõetud vallasasja müümise või hävitamise korra. Kuna osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside puhul on tegemist rangelt reguleeritud ainete ga , siis tuleb nende ainete müümisel või hävitamisel lähtuda EL otsekohalduvates määrustes toodud nõuetest (EL 2024/573 ja 2024/590). Näiteks ei tohi teatud tüüpi osoonikihti kahandavaid aineid (haloonid) hävitada, kui ei ole tõendatud, et nende taaskasutami ne on võimatu. Fluoritud kasvuhoonegaaside edasi müümisel tuleb veenduda, et ostjal on Euroopa Komisjon i väljastatud kvoot, registreering F-gaaside portaalis (Euroopa Komisjoni hallatav süsteem). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/572 artikkel 31 lõige 3 c ja määrus (EL) 2024/590 artikkel 27 lõige 3 c kohustab liikmesriike sätestama karistused, mis hõlmavad korduvate või raske rikkumise korral fluoritud kasvuhoonegaaside või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi või turule laskmise ajuti st keelami st. Majandustegevuse peatamiseks raskemate või korduvate rikkumiste puhul saab kohaldada MsüS § 43 (m ajandustegevuse ja tegevusloa peatamine ). Fluoritud kasvuhoonegaaside valdkonnas põhineb rikkumise raskusaste eelkõige gaaside kogusel ja nende mõjul keskkonnale (globaalse soojenemise potentsiaal (GWP)) . Mida suurem kogus ainet ja mida suurem GWP, seda raskem rikkumine. Kogust võib lugeda suureks, kui see ületab 10 tonni CO2 ekvivalenti – määrus vabastab alla 10 CO2 ekvivalenttonni sisaldavad seadmed nt aruandlusest. Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse § 236. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/590 artikkel 27 kohustab liikmeriiki kohaldama rikkumiste korral teatud põhimõtteid ning kohaldama lisaks kriminaalkaristusele ka haldustrahve. Karistusnormidest tuleb Euroopa Komisjoni teavitada enne 1. jaanuari 2026. Osoonikihti kahandavate ainete või neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise korral peab haldustrahvi määr olema seotud asjaomaste ainete või toodete ja seadmete turuväärtus ega ( maksimaalne trahv peab olema vähemalt viis korda suurem kui turuväärtus ). Se etõttu jäetakse § - st 236 välja kõik need rikkumised, millele on vaja sätestada trahvimäär turuväärtuse põh jal ( seda käsitleb lisatav § 236 1 ). Lõi ked 1 ja 2 muudetakse ja sätestatakse trahviühikupõhine määr (samad määrad, mis kehtivas redaktsioonis) osoonikihti kahandavate ainete kokku kogumise nõude täitmata jätmise eest , lekkekontrolli või märgistamise eest aga ka lekkekontrolli tegemata või märgistamata jätmise eest. Hetkel kehtivad trahvimäärad on proportsionaalsed ja heidutavad ning puudub vajadus kehtiva väärteokoosseisu trahvimäära muutmiseks. Eelnõu § 1 punktiga 3 1 täiendatakse seadust § - ga 236 1 . Lõikes 1 sätestatakse turuväärtuse põhine trahvimäär osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslikule kasutamisele, paigaldamisele, hooldamisele, teenindamisele, sisse- ja väljaveole ning turule laskmisele. See on vajalik tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/590 artiklist 27. Lõige 2 sätestab juriidilise isiku trahvimäära, mis on samaväärne lõikega 1. Lõikes 3 täpsustatakse, et kui rikkumine kordub viie aasta jooksul , võib trahvimäära maksimumsummat suurendada. Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse § 238 ja sätestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise nõuete rikkumise korra l trahvimäärad turuväärtuse põh jal . S a mad määrad kehtestatakse ka pingejaotla ebaseaduslik u kasutuselevõtmi se korral (määruse (EL) 2024/574 artikkel 13 ) . Elektrijaotlate kasutusele võtmine ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/573-s defineeritud. Euroopa Komisjoni tõlgendusel loetakse k asutuselevõtuks hetke, millal elektrijaotla antakse üle käit leja le eesmärgiga seda kasutada, pärast funktsionaalsuse ja töövõime kontrolli ning vajadusel muid asjakohaseid kontrolle. Lõikes 1 sätestatakse maksimaalne trahvimäär, mis on viis korda suurem kui gaaside või neid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus. Lõikes 2 sätestatakse juriidilise isiku trahvimäär. Lõikes 3 sätestatakse trahvimäär korduvate rikkumiste puhul. Eelnõu § 1 punktiga 3 3 täiendatakse seadust §-ga 238 1 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 13 on sätestatud mitu uut kohustust. Lõikes 1 sätestatakse nende uute kohustuste täitmata jätmise trahvimäär . EL määrus e 2024/573 artikkel 13 paragrahv 17 kohustab teavitama liikmesriigi pädevat asutust (Keskkonnaamet), kui võetakse kasutusele SF 6 sisaldav pingejaotla peale selle kasutamise keelu kuupäeva (selle sätestab paragrahv 9). Esitada tuleb, millise erisuse alla kasutuselevõtmine läheb, koos põhjendusega. Kui tegemist on riigih an kega tuleb viidata riigihangete registri toimikule. EL määruse a rtikli 13 punkt16 kohustab säilitama andmeid ning vajadusel ka neid esitama, kui kohaldatakse mõnda määruse erisust ehk võetakse kasutusele SF6 sisaldav pingejaotla. Kui ei teavitata pädevat asutust või ei säilitata andmeid peale keelu kuupäeva kasutusele võetud SF6 sisaldava pingejaotla kohta on tegemist väärteoga. Lisaks tuuakse eraldi välja rikkumine ühekordsete mahutite vastavusdeklaratsiooni (määruse (EL) 2024/573 artik li 11 § 4) ja fluoritud kasvuhoonegaasidega eeltäidetud toodete ja seadmete vastavusdeklaratsiooni (määruse (EL) 2024/573 artik li 19 § 2) säilitamata jätmise eest. Nende nõuete rikkumise eest määratakse trahvimäär, mis vastab eelmise redaktsiooni trahvimääradele. Trahvimäär on tõhus ja ei ole vajadust selle muutmiseks. Turuväärtus t kohalda da ei ole vaja, sest tegemist ei ole ebaseadusliku kasutamise, tootmise, sisse- ja väljaveo või turule laskmisega. Eelnõu § 1 punktiga 3 4 täiendatakse § 239 sõnastust. Lisatakse sõna d „lekke tuvastamise süsteem“. Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu on kohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 6 kohaselt . Nõude täitm ata jätmise puhuks on lisa tud trahvi määramise võimalus. Eelnõu § 1 punktiga 3 5 asendataks e § -s 240 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/201 4 “ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573“. Eelnõu § 1 punktiga 3 6 asendataks e § -s 241 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/201 4 “ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“. Eelnõu § 1 punktiga 3 7 täiendatakse seadust § -ga 24 0 1 . Lõigetes 1 ja 2 määratakse turuväärtuse põh jal trahvimäär ebaseaduslikule fluoritud kasvuhoonegaaside tootmise , impordi ja ekspordi korral . Tootmisele turuväärtuse põhise trahvimäära sätestamist nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/573 artikkel 31. Eestis fluoritud kasvuhoonegaas e praegu ei toodeta, seda i mpor ditakse Eestisse ( eksport on vähene ) . Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse § 242 lõiget 1 , asendades viite kehtetu le Euroopa Komisjoni rakendusmääruse le viitega kehtivale rakend us määrusele (märgistamisnõuded). Eelnõu § 1 punktiga 39 täpsustatakse § 243. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga muudetakse viidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklile 26, kus on sätestatud kõik aruandlusnõuded fluoritud kasvuhoonegaaside kohta . Trahvimäärad jäävad samaks - hetkel kehtivad trahvimäärad on proportsionaalsed ja heidutavad ning puudub vajadus kehtiva väärteokoosseisu trahvimäära muutmiseks. Jälgitakse põhimõtet, et väärteokoosseisud e , mis käsitlevad andmete esitamist, on trahvimäärad väiksemad (juriidilisele isikule 50 000), kui need koosseisud, kus rikkumise tagajärjel toimub otsene keskkonna-või kliimamõju (nt AÕKS § 239 või § 236 – tagajärg: leke atmosfääri). Eelnõu § 1 punktiga 4 0 muudetakse § 244. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete turule laskmise nõuded on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli s 11 . Lisaks on sätestatud määruse (EL) 2024/573 IV lisas nimekiri toodetele ja seadmetele rakenduvatest turule laskmise keeldudest . K eelude rikkumise eest peab ette nägema turuväärtuse põh jal trahvi (EL määruse artik kel 31). Eelnõu § 1 punktiga 4 1 muudetakse § 244 1 . Lisatakse karistussäte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslikule turule laskmise eest , n äiteks kui fluoritud kasvuhoonegaase importival ettevõttel puudus HFC kvoot või ettevõte ületas kvooti või rikkus muul viisil kvoodisüsteemi nõudeid . T äiendatakse ka nõudeid ühekordsete mahutite kohta, viies need vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikliga 11. Nõuete rikkumise eest nähakse ette trahvimäär turuväärtuse põh jal (EL määruse artik kel 31). Eelnõu § 1 punktiga 4 2 asendatakse § -s 247 1 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“ . Eelnõu § 1 punktiga 4 3 muudetakse § 247 2 lõiget 1. Müügiandmete säilitamise nõuded on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 7 punktides 3 – 5. Seadust täiendatakse selle nõude rikkumise trahvimääraga. Trahvimäär jääb samaks. Hetkel kehtivad trahvimäärad on proportsionaalsed ja heidutavad ning puudub vajadus kehtiva väärteokoosseisu trahvimäära muutmiseks. Eelnõu § 1 punktiga 4 4 täiendatakse seadust §- ga 248 1 . Lõikes 1 määratletakse turuväärtus , mida käsitletakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Turuväärtus on kohalik keskmine müügihind. Turuväärtus määratakse võttes aluseks karistuse määramise ajahetke – st ei pea otsima teo toimepanemise ajal olnud turuväärtust. Turuväärtuse kasutamisel trahvide määramisel muutub rikkumise trahv proportsionaalselt rikkumise ja kahju suurusega. Mida kallim või suurem kogus (arv seadmeid) ebaseaduslikku ainet või seadmeid, seda suurem on trahvimäär. Turuväärtuse määramiseks sobib võrdlusmeetod ehk keskmise hinna meetod, kus turuväärtus määratakse sarnaste varade või teenuste müügihindade põhjal. Näiteks kui ettevõte impordib ebaseaduslikult külmaaineid sisaldavaid külmutusseadmeid, saab turuväärtuse määrata sarnaste seadmete viimaste müügitehingute põhjal. Selleks võrreldakse samalaadsete esemete müügihinda või vajaduse korral kaasatakse ekspert . Fluoritud kasvuhoonegaaside turuväärtus võib aja jooksul muutuda, eriti arvestades regulatiivseid muudatusi ja turu dünaamikat. Kasutada saab sarnaseid juhtumeid. Sarnaste tehingute võimalikud allikad: t ootjate ja edasimüüjate hinnakirjad. a metlikud aruanded ja statistika (nt Euroopa Keskkonnaagentuur, EL-i ülevaated). o nline platvormid, veebipoed ja oksjonid, kus F-gaase müüakse. Haldustrahvi maksimaal ne määr on viis korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja seadmete turuväärtus . Lisaks on oluline, et kui rikkumine kordub viie aasta jooksul uuesti, siis on maksimaalne trahv toodete, seadmete või gaaside kaheksakordne turuväärtus. Näite d on toodud seletuskirja mõjude osas, punktis 6.5. Lõikes 2 käsitletakse olukorda, kus turuväärtuse määramine ei ole võimalik. See võib olla asjakohane osoonikihti kahandavate ainete puhul, sest tegemist on eelmise põlvkonna külmagaasidega (freoonidega). EL-is on nende ainete kasutamine üldjuhul keelatud. Sellisel juhul tuleb lähtuda soetusmaksumuses t, omahinnast või potentsiaalsest müügihinnast. Haldussunni ja väärteomenetluse valikul tuleb lähtuda ultima ratio põhimõttest. Olukorrad, kus rikkumine on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis (süü kergeim vorm), rikkuja on varasemalt sarnaste tegude eest karistamata ja rikkumine on kõrvaldatav, alustatakse haldusmenetlus. Rikkujale antakse võimalus rikkumine vabatahtlikult kõrvaldada ning ettekirjutust ei tehta ja haldussundi ei kasutata. Juhul, kui eelpool kirjeldatud eeldused on täidetud, kuid rikkumise kõrvaldamine eeldab pikemat aega või suuremahulisi investeeringuid, koostakse ka ettekirjutus. Juhul, kui ettekirjutus jääb tähtajaks täitmata ja adressaat ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks ettekirjutus jäi temast sõltumatutel asjaoludel täitmata, rakendatakse haldussundi, reeglina sunniraha vormis. Samas olukorras, kus rikkumine on toime pandud otsese tahtluse või kavatsetuse vormis, st ettevõte on seadusest või selle alusel kehtestatud nõuetest teadlik ning rikkumine on kaalutletud tegevus või kui rikkujat on sarnase teo eest juba korra karistatud, alustatakse lisaks haldusmenetlusele ka väärteomenetlus ja karistuse kujunemisel arvestatakse muuhulgas põhimõtet, et rikkumine ei tohi olla kasumlik. Uute väärteokoosseisude koostamisel ja kehtivates sätetes karistusmäärade ülevaatamisel analüüsiti, kas oleks vajalik haldussunni maksimummäära tõsta. Keskkonnaameti järelevalve andmed haldussunni, ettekirjutuste ja sunniraha kohta: Aasta Haldusmenetlused Ettekirjutused Sunniraha 2020 48 6 1 2021 33 13 1 2022 34 12 1 2023 24 9 2 2024 26 12 7 Andmetest selgub, et sageli piisab ettevõtte mõjutamiseks haldusmenetluse alustamisest ja ettekirjutust ei ole vaja . Sunniraha on rakendatud suhteliselt vähe ja reeglina ettekirjutus täidetakse. Erisusena on aastal 2024 sunniraha määratud rohkem, põhjuseks aruannete esitamata jätmine. Aastate lõikes on see pigem erakordne. Sunniraha ülemmäär on seega mõjus ja selle tõstmist käesoleval hetkel vaja ei ole. Eelnõu § 1 punktiga 4 5 täiendatakse § 249 lõiget 3. L õikes 3 nimetatakse osoonikihti kahandavate ainete rikkumiste kohtuvälised menetlejad. Lisatakse viide § -le 236 1 , milles on sätestatud karistus osoonikihti kahandavate ainete nõuete rikkumis e eest. Eelnõu § 1 punktiga 4 6 jäetakse § 249 lõi kest 6 välja viited § -dele 236, 244 ja 244 1 ning sätestatakse nende puhul konfiskeerimise kohustus uues lõikes (6 1 ). Sätete viimine erinevatesse paragrahvidesse on vajalik, sest paragrahvis 233 nimetatud ebaseadusliku toote puhul nähakse ette võimalus konfiskeerida, kuid see pole kohustuslik. Paragrahvides 236 1 , 244 ja 244 1 on osoonikihti kahandavaid aineid või fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate mahutite või toodete, seadmete konfiskeerimine kohustuslik . Ühekordsed mahutid on keskkonnaohtlikud ning neid kasutatakse ka ebaseaduslikuks kaubanduseks. Samuti on n ee d ohtlikud tehnilistel põhjustel – mehaaniline nõrkus, plahvatus- ja lekkeohtlikkus. Eelnõu § 1 punktiga 4 7 täie ndatakse § 249 lõi kega 6 1 , et taga da osoonikihti kahandavaid aineid ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava te ühekordse te mahuti te konfiskeeri mine . Seda nõuavad määrused (EL) 2024/573 ja 2024/590. Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse seadust § -ga 254 4 . Tegemist on rakendussättega, mille lisamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 10 punktist 9. Kooskõlas määrusega (EL) nr 517/2014 väljastatud kehtivad kutsetunnistused kehtivad edasi vastavalt tingimustele, mille alusel need algselt väljastati , kuid läbida tuleb uutele nõuetele vastav täiendkoolitus või taastõendamise protsess hiljemalt 12. märtsiks 2029. Eelnõu § -ga 2 muudetakse ja täiendatakse karistusregistri seadust. Paragrahv koosneb kahest punktist. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse karistusregistri seaduse § -i 5 lõiget 2 punktiga 9. Karistusregistri seaduse muutmine on vajalik, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2024/573 ja 2024/590 karistussätete põhimõtet, mille kohaselt tuleb arvestada määruse varasemaid rikkumisi ning korduvuse puhul rakendada suuremat trahvimäära. Karistusregistri § 5 lõige 2 sätestab juhud, mil karistusregistri st kustutatud andmetel on õiguslik tähendus. Punkti 9 lisamisega tagatakse, et karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus, kui arvestatakse isiku karistuse ja väärteo kordumist. Registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus kuni andmete kustutamiseni. Andmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi üldjuhul kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2024/573 ja 2024/590 kohustavad liikmesriike sätestama karistussätted, mis arvestavad varasemaid rikkumisi . Määrused sätestavad, et kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, peab haldustrahvi maksimumsumma olema viiekordse turuväärtuse asemel kaheksakordne. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse § 20 lõiget 1 punktiga 20 . Lisatava punktiga antakse õigus saada karistusregistri arhiivist andmeid kohtuvälisel menetlejal väärteomenetluses, kui väärteokoosseisu tunnuseks on sama väärteo toimepanek varem kui käesoleva seaduse § 2 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud karistusandmete registrist kustumise tähtaeg (1 aasta jooksul peale rahatrahvi tasumist) . Selliselt saab vajadusel väärteomenetluses arvestada ka viie aasta taguseid F-gaaside või osoonikihti kahandavate ainete määruse rikkumisi ( atmosfääriõhu kaitse seaduse § 236 1 , 238, 240 1 , 244 ja 244 1 ) . K uigi seadus võimaldab kohtuvälisel menetlejal saada ligi kuni viis aastat tagasi arhiivi kantud andmetele, siis on see lahendus valitud, et lihtsustada registripidaja tööd. Kohtuvälise menetleja ülesanne on arhiiviandmete alusel teha kindlaks, kas nende arhiivi kantud andmete seas on väärteod, mille toimepanemine on lõpuleviidud kuni viie aasta jooksul. Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumisaja. Seadus on kavandatud jõustuma 202 6 . aasta 1. jaanuar il. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2024/573 (artikkel 31) ja 2024/590 (artikkel 27) tuleb Euroopa Komisjoni teavitada karistusnormidest enne 1. jaanuari 2026. 4. Eelnõu terminoloogia Mõisteid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste s (EL) 2024/590 ja 2024/573 määratletud tähenduses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna tegemist on otsekohalduvate määrustega, ei ole määruseid Eesti õigusesse üle võetud, kuid teatud juhtudel on nende tõhusaks kohaldamiseks loodud neid rakendav regulatsioon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste 2024/573 ja 2024/590 ja Eesti õigusaktide vastavustabel on esitatud lisas 2. Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu õigusaktidele: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (E L ) 2024/590, milles käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1005/2009 (ELT L, 20.02.2024, lk 1 – 46); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 517/2014 ( ELT L, 2024/573, 20.2.2024, lk 1 – 67 ); 3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2215 , millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate paiksete külmutus - ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega , orgaanilise Rankine`i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmetega ning külmikveokite , haagiste ja - kergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmetega , samuti sellise sertifi kaatide vastastikuse tunnustamise tingimused , ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2067 (ELT L , 09.09 .20 24 , lk 1 – 19 ) ; 3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2174, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 rakenduseeskirjad seoses teatavate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete märgiste vorminguga ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2068 (ELT L, 02.09.2024, lk 1 – 6); 4) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2195, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 (milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase) artiklis 26 osutatud aruannete esitamise vorm ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 1191/2014 (ELT L, 05.09.2024, lk 1 – 25); 5) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2473, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 rakenduseeskirjad F-gaaside portaalis registreerimise kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/661 (ELT L, 19.09.2024, lk 1 – 7). 6) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/625, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase või asjakohaseid alternatiive sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 ( ELT L 31.03.2025, lk1 – 8); 7) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/623, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses seadmetest fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 306/2008 (ELT T L, 31.03.2025, lk 1 – 6); 8) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses fluoritud kasvuhoonegaase paiksete elektrijaotlate paigaldamise, hoolduse, teeninduse, parandamise ja kasutuselt kõrvaldamise ning paiksetest elektrijaotlatest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 2015/2066 ( ELT L 31.03.2025, lk1 – 6). 6. Seaduse mõju Seaduse rakendamine ei too kaasa sellised olulise mõjuga muudatusi õiguskorras , mis tingiks HÕNTE § 46 lõi k e 2 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi aruannet. Muudatustel ei ole sotsiaalset, s h demograafilist mõju , ega mõju regionaalarengule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2024/573 ja (EL) 2024/590 mõjusid on põhjalikult hinnatud riiklike seisukohtade seletuskirjas: „ Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse kohta, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase , ja osoon i k i hti kahandavaid aineid käsitleva määruse kohta“ ning seletuskirjas selgitatakse eelkõige eelnõuga muudetavate punktide mõjusid . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 kohaselt pea vad kaubandus ning tööstus senisest suuremas mahus üle minema alternatiivsetele ainetele nii külmamajanduses kui elektrijaotlates. Peamised ettevõtetele kaasnevaid kulusid toovad algatuse punktid on HFC-de turule laskmise vähendamise graafiku muutmine järsumaks ja kiiremaks, kvoodisüsteemist tulenev 3-eurone tasu ühe CO2 ekvivalenttonni kohta ja seadmete ja toodete turule laskmise keelud ja piirangud. HFC külmaaine kättesaadavuse vähenemine toob vajaduse seadmete (jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade) moderniseerimiseks ja selleks on vaja teha investeeringuid. Riiklike seisukohtade seletuskiri on leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b99536bf-7b8a-40ab-a708-780a7e5df076/eesti-seisukohad-fluoritud-kasvuhoonegaaside-ja-osoonikihti-kahandavate-ainete-maaruste-kohta---com2022-150-com2022-151/ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/573 tulenevad fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise piirangud ja turule laskmise keelud suunavad uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Fluoritud kasvuhoonegaaside asendamiseks kasutatakse üha enam alternatiivseid külmaaineid. Ammoniaak (NH 3 ) on tööstuslikus külmas olnud ammu kasutusel, kuid selle käitlemise ks pole pädevusnõudeid kehtestatud . O luline osa suurema i d supermarket e id on Eestis üle läinud CO₂-põhistele lahendustele, kuid ka CO 2 -ga seadmete ga seotud toiminguteks pole pädevusnõudeid. S uurima muutuse toob kaasa propaaniga soojuspumpade laialdasem turule tulek. Praegu müüakse Eestis enamasti R-32-ga (GWP 675) soojuspumpasid, kuid määruse 2024/573 artikli 11 ja lisa IV kohaselt liigutakse järk-järgult madalama GWP-ga ja alternatiivsete külmaainetega seadmete suunas, mille hulka kuulub ka propaan. Propaan (R290) on keskkonnasõbralik ja kõrge efektiivsusega külmaaine, kuid selle süttivuse tõttu tuleb rangelt järgida kõiki ohutusnõudeid. Tänapäevased R290-seadmed on projekteeritud nii, et need kasutavad väikseid külmaainekoguseid ning sisaldavad ohutusmehhanisme, mis minimeerivad lekke- ja süttimisriski. Siiski on propaaniga seadm e te korrektne paigaldus ja regulaarne hooldus üliolulised. Looduslike külmaainete kasutamise valdkonnas töötajate ja ettevõtete sertifitseerimise laiendamine aitab tõhusalt ennetada riske ja õnnetusi (tulekahjud, plahvatused, mürgistused) , parandades samal ajal töötajate oskuste ja teadmiste taset. Kvalifitseeritud tööjõud suurendab Eesti majanduse konkurentsivõimet ja loob eeldused kestlikuks arenguks. Seadus avaldab mõju välissuhtlusele. Uute pädevus- ja sertifitseerimis nõuete ülevõtmisega jätkatakse t öötajate ja ettevõtete vastastikkuse tunnustamisega Euroopa Liidus . Kui töötajate ja ettevõtete sertifitseerimissüsteem jääb uute nõuetega kohandamata, ei ole võimalik nende vastastikune tunnustamine ning pärs i takse inimeste võimalust teha tööd teises EL liikmesriigis. Mõju keskkonnale on positiivne. Seadusega luuakse rakendav regulatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside määruste kohaldamiseks Eestis – sätestatud on uued FOKA registris registreerimise nõuded, pädevusnõuded ning jõustatud on uued karistussätted . Määruse nõuete täi tmine aitab vähendada heitkogus eid ja laialdasema t ülemineku t uutele F-gaasi vabadele tehnoloogiatele . Seadus avaldab m õju ametnike töökoormusele , sest uusi ülesandeid tuleb juurde . O lulisemate muudatuste mõju 6. 1 . Mõju avaldav muudatus Uu t ainerühma, HFO -sid, sisaldavate seadmete registreerimine FOKA registris . Sihtrühm 1) HFO-sid sisaldavate s eadmete omanikud ; 2 ) k ülmutus/kliimaseadmete , soojuspumpade h ooldusfirmad ( käitlemisloaga firmasid on 283) ; 3 ) Keskkonnaameti ametnikud . Kaasnev mõj u HFO-sid võivad sisaldada näiteks külmutusseadmed, soojuspumbad ja kliimaseadmed. HFO-sid sisaldavate seadmete kasutajad peavad veenduma, et nende seade on registreeritud FOKA registris ning seadmetele on määratud pädev hooldustoimingute tegija (eelnõukoha s e seaduse § 194 lõikes 2 ja § -s 197 nimetatud isikud ). Pädev hooldustoimingute tegija peab seadet hooldama määruses ( EL ) 2024/573 sätestatud nõuete kohaselt ja säilitama FOKA - s andmed tehtud toimingute kohta. See suurendab mõninga l määral nii hooldefirmade kui ka Keskkonnaameti kui FOKA registri haldaja koormust. HFO-dega seadmed pole veel eriti levinud, seega pole näha massiliselt selliste seadmete FOKA-s registreerimise vajadust. Lisanduv infokohustus on pidev. Halduskoormus ei ole välditav, sest andmete säilitamist nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573. HFO-sid sisaldavaid seadmeid peab hooldama järgmise intervalli järel: seadmetele, mis sisaldavad vähem kui 10 kg II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase (HFO-sid) , vähemalt iga 12 kuu järel, või kui sellistele seadmetele on paigaldatud lekke tuvastamise süsteemid, siis vähemalt iga 24 kuu järel; seadmetele, mis sisaldavad 10 kg või enam, kuid vähem kui 100 kg II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase (HFO-sid) , vähemalt iga kuue kuu järel, või kui sellistele seadmetele on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, siis iga 12 kuu järel; seadmetele, mis sisaldavad 100 kg või enam II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase (HFO-sid) , vähemalt iga kolme kuu järel, või kui sellistele seadmetele on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, siis iga kuue kuu järel. Hoolduskulud võivad olla üsna varieeruvad, sõltuvalt: seadme tüübist ja mahust (nt väike kliimaseade vs tööstuslik külmutus); seadme vanusest ja tehnilisest keerukusest; hoolduslepingu ulatusest (nt korrapärane kontroll vs rikkekorral remont); hooldusettevõtte hinnakujundusest; HFO-gaasihindadest ja kättesaadavusest. Väikese kuni keskmise kliimaseadme hooldus maksab ligikaudu 100–300 € . Lekkekontrolli hind sõltub jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade tüübist, suurusest ning süsteemi keerukusest. Tavapäraselt jäävad kulud väiksemate koduste ja büroo- või ärihoonete üksikseadmete puhul vahemikku 50–1 0 0 eurot , sõltuvalt teenuseosutajast, asukohast ja kontrolli ulatusest (kas tehakse ainult visuaalne ülevaatus või kasutatakse ka näiteks gaasianalüsaatorit või ultraviolettleketuvastust). Regulaarse lekkekontrolli tegemine ei ole üksnes seadusest tulenev kohustus, vaid ka majanduslikult mõistlik , kuna lekete varajane tuvastamine aitab vältida külmainekaotust, süsteemi kahjustusi, energiakulu suurenemist ja keskkonnamõjusid. Ennetav kontroll on sageli odavam kui hilisemad parandustööd ja külmaine taastäitmine. HFO-külmaineid on üldjoones veel gi kallimad kui traditsioonilised HFC-külmaaineid (nagu R-134a, R-410A või R-404A). Muudatuse tõttu on vaja arendada FOKA regist rit. Seda tööd alustati juba määruse (EL) 2024/573 jõustumisel 2024. aastal. Praeguseks on põh i funktsio on HFO-de lisamiseks registrisse tekitatud, kuid lekkekontrollide kannete tegemise loogikat on vaja veel muut a . Selleks on riigieelarvest raha eraldatud. Kokku kulub FOKA registri arendusteks ligikaudu 40 000 eurot. HFO - segusid sisaldavaid seadmeid on FOKA registris praegu kaheksa . HFO-sid sisaldavate seadmete lisandumisel FOKA registrisse suureneb vähesel määral ka Keskkonnaameti j ärelevalvekoormus. Tuleb kontrollida , kas täidetakse seadmete registrisse kandmise kohustus t , sh seda, kas hooldefirmad on sisestanud hooldustoimingu d. 6. 2 . Mõju avaldav muudatus Fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive käsitlevate isikute pädevusnõu ete muudatused . Sihtrühm : 1) asjakohaste kutsetunnistuste omanikud (ligikaudu 450 isikut) ; 2 ) kutse andja – Külmaliit ; 3 ) Kutsekoda . Kaasnev mõju Komisjoni rakendusmääruste muudatuste tõttu tuleb muuta järgmisi kutseid: - k ülmamehaanik, tase 3 ja selle osakutsed ; - külmamehaanik, tase 4 ; - külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 ; - turvasüsteemide tehnik (f luoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine ) Kutsete muutmisel osalevad Kutseko j a (kutsub kokku töörühmad) kutse andjad ja Kliimaministeerium i esind aja . Lisaks tuleb muuta õpet – ennekõike täiendkoolitusi fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide ohutusnõuete st ja energiaefektiivsuse st . Määruse (EL) 2024/573 artikli 10 järgi peavad kõik kutsed olema tähtajalised ning vähemalt iga seitsme aasta tagant tule b läbida täiendkoolitus. Külmaliit peab hakkama korraldama täiendkoolitus i . Hiljemalt 12.03.2029 peavad kõik külmamehaaniku kutsete omanikud olema omandanud uued teadmised ja oskused. Kutsetunnistuse (sh osakutsetunnistuste) omanikke on praegu järgmiselt : külmamehaanik, tase 3 – 68, külmamehaanik, tase 4 – 372, külmamehaanik, tase 5 – 7 . Turvasüsteemide tehniku kutset (spetsialiseerumisega fluoritud kasvuhoonegaasidele) –18. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus Kutsekoja ja kutse andjate , samuti Kliimaministeeriumi töökoormus suureneb rakendusmääruste nõuete rakendamise ajal. Suureneb ka pädevate isikute arv, st lisan dub uusi valdkondi, mis varem ei olnud kutsetunnistuse kohustusega (fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivid). Seega suureneb kutseandjate haldus koormus, eriti k ülmamehaaniku kutsete puhul. Koolitus i , nii teoreetilisi kui ka praktilisi , tuleb hakata korraldama ka alternatiivide käitlemise alal. See tähendab õpet korraldavatele asutustele rahalist väljaminekut , sest tuleb uuendada ja luua uut õppematerjali ning soetada uusi õppevahendeid , sh alternatiivide ohutuse ja energiaefektiivsuse kohta . Vähesel määral suureneb Keskkonnaameti järelevalvekoormus. Lisanduvad uued valdkonnad, kus nõut akse kutsetunnistust. Suureneb j ärelevalve selle üle , kas isikul on nõutav pädevus (kutsetunnistus) või mitt e . Mõju on ka ettevõtlusele, puudutatud sekto r ites tegutsevatele isikutele ja ettevõtetele . E ttevõtetel , mis tegelevad külmutusseadmete, kliimaseadmete ja soojuspumpade käitlemisega , tuleb üle vaadata käitlejate pädevus ja vajaduse korra l koolitada inimesi . Koolitused on tasulised ja kutsete uuendamine samuti. Uued k utse andmise või uuendamise tasu d kinnitatakse kutsenõukogu otsusega. Seletuskirja kirjutamise ajal ei ole uusi kutseeksami ega taastõendamise tasusid veel kalkuleeritud ega kehtestatud. Praegu on külmamehaanik u 3. t aseme kutseeksam i hind 423 , 34 eur ot , taastõendamine 140 , 30 eur. Külmamehaanik u 4 . taseme ku t seeksami tasu on 518 , 50 eurot ja külmatehnika paigaldusjuh i 5 . tase me eksam maksab 308,66 eurot. Taastõendamise tasu on 140 , 30 eurot. T ulevas t e täiendkoolituse maksumus ei ole praegu teada ( nt praegu maksab k ülmamehaaniku koolitus päev 80 eurot, lisandub käibemaks). Eestis on ligikaudu 400 sertifitseeritud külmamehaanikut. Kõrgema tasemega pädevaid isikuid on kindlasti juurde vaja. Liikuva id seadmeid (v.a külmikveokeid ja -järelhaagiseid) hooldavatele isikutele seni pädevusnõudeid ei olnud, lisandub ligikaudu 5600 liikuvat seadet, mille hooldustoimingu i d tohib teha pädev isik . See tähendab , et juurde on vaja vähemalt 20 pädevat isikut. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Lisanduvad uued valdkonnad, kus võivad töötada ainult pädeva d isiku d . See tähendab kaudset pos i tiivset mõju keskkonnale – mida rohkem teadlikke ja pädevaid isikuid, kes fluoritud kasvuhoonegaaside ning nende alternatiividega tegutsevad, seda väiksem on oht ne id aine id vale sti käsitse da ja neil keskkonda paisku da . Tagatud on looduskeskkonna ja isikute ohutus. 6. 3 . Mõju avaldav muudatus Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive käitleva isiku käitlemisloa valdkondade laiendamine. Sihtrühm 1) fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisloaga ettevõtted (2 83 ) ja võimalikud lisandu nu d ainetega tegelevad ettevõtted (CO 2 , NH 3 , HC) – hinnanguli selt 10) ; 2) fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisloaga t uletõrjeettevõtted (1 1 ) ; 3) Keskkonnaameti FOKA registri haldaja ja järelevalve ametnikud . Kaasnev mõju Käitlemisloa kohustus laieneb järgmistele valdkondadele (paiksed külmutusseadmed, kliimaseadmed ja soojuspumbad, tuletõrjeseadmed): paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed; külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed; külmikkergsõidukite, konteinerite , s h külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed. Majanduslik mõju , mõju ettevõtlusele Rohkem e ttevõt teid peab omama käitlemisluba. Keskkonnaameti (FOKA registri ja käitlemislubade eest vastuta j a) töökoormus kasvab, mistõttu on vaja lisatööjõudu . Praegu on käitlemislub adega fluoritud kasvuhoonegaase käitleva id isiku id 283 . K äitlemislubade arv suurene b , kuna lisandub uusi valdkondi ja aineid (ammoniaak, CO 2 , HC ), mille käitlemiseks on vaja luba . V ähesel määral tuleb muuta ka käitlemisloa kooseisu. See tähendab k eskkonnaministri 16.12.2016. a määrus e nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded” ja majandustegevuse registri ( MTR ) muutmist . Täpne maksumus selgub määruse muutmisel. Suureneb ka Keskkonnaameti töökoormus käitlemisloa uute nõuete täitmise järelevalve s (loata tegevus e kontroll ). Mõju elu- ja looduskeskkonnale Lisanduvad uued valdkonnad, kus on nõutud pädevate isikute sertifitseerimine (käitlemisluba) . See tähendab kaudset positiivset mõju keskkonnale – mida rohkem teadlikke ja pädevaid isikuid, kes fluoritud kasvuhoonegaasidega ning nende alternatiividega tegutsevad, seda väiksem on oht , et ne id aine id käsitsetakse vale sti ja paisatakse seetõttu keskkond a . Tagatud on looduskeskkonna ja isikute ohutus. 6. 4 . Mõju avaldav muudatus SF 6 aruandlus kohustus neid aineid sisaldavate elektrijaotlate valdajatele. Sihtrühm aruande esitajad , s.t elektrijaotlate omanikfirmad ( kuni 25 ) ; fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostaja . Kaasnev mõju SF 6 on kasutusel nii tuulegeneraatorites asuvates pingejaotlates kui ka alajaamade pingejaotlates. Praeguse töökorralduse kohaselt kogutakse SF 6 heitkoguste andmeid elektrijaotlate omanikelt vabatahtlikkuse alusel. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus kui kasvuhoonegaaside F-gaaside inventuuri koostaja saadab elektriettevõtetele küsimused ja saab ettevõtetelt meil i teel vastused. Riigil on teada SF 6 üldkogused elektrijaotlates, lisatud aine kogused ning see, kui palju igal aastal uusi SF 6 -ga elektrijaotlaid lisandub ja palju SF 6 -t on kokku kogutud. Seaduse ga tekitatakse võimalus andmete kohustuslikuks esitamiseks. Uus nõue rakendatakse ellu, kui muudetakse Vabariigi Valitsuse 09.12.2016. a määrus t nr 143 “Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu” . Kavandatav aruand evorm põhineb küsimustikul, mida seni täideti vabatahtlikul t . K ogutavate andmete mahtu ega sisu ei muudeta . Vormi koostamisel on arvestatud, et ka kõige suurema arvuga alajaamadega (24 3 00) elektriettevõtte omanikul e ei kaasneks ülemäärast halduskoormust ega suureneks bürokraatia . Võivad lisanduda uued ettevõtted, ke llel on pingejaotlaid, kuid kes seni ei ole andmeid vabatahtlikkus t esitanud. Kohustuslik aruandlus võimaldab kaasata andmete esitamise protsessi ka tuuleenergia tootjaid, kuna ka tuulikutes leidub sageli SF 6 -ga jaotusseadmeid. Lisaks nõuab tuuleparkide ühendamine lõpptarbijatega ulatusliku elektrivõr gu rajamist, mis suurendab aruandluse olulisust (kui kasutusele võetakse SF 6 sisaldav pingejaotla). Lisanduv infokohustus on pidev. Saadud andmeid kasutatakse riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel. K eskkonnainfo kättesaadavu s Eesti riigi käsutusse jõuavad kindlad ja tõesed andmed olemasolevate SF 6 sisaldavate seadmete ja kasutamise kohta , mille abil koostada täpset kasvuhoonegaaside inventuuri SF 6 osa ning jälgida määruse (EL) 2024/573 nõuete täitmist pingejaotlate puhul . See on eriti oluline, arvestades määrusest tulenevaid uusi piiranguid SF 6 -ga elektrijaotlate kasutuselevõtule. Mõju elu- ja looduskeskkonnale EL-i raammääruse nõu ded (uute SF 6 -ga pingejaotlate kasut usse võtmise keelud) ja aruandluskohustus taga vad tõhusama kontrolli väga keskkonnaohtliku aine (GWP 2 4 3 00 ) kasutamise üle . Majanduslik mõju: mõju ettevõtlusele Aruannete esitajate haldus koormus ei suurene, sest ka praegu esitatakse samu andmeid , kuid vabatahtlikult. Suureneda võib halduskoormus sektorites , k us seni andmeid ei esita t ud (nt tuuleparkide pingejaotlad – ligikaudu 13 ettevõtet ). Kasvuhoonegaaside inventuuri koostaja töökoormus väheneb . Andmete kättesaamine muutub lihtsamaks. 6. 5 . Mõju avaldav muudatus EL -i otsekohalduvate määruste nõuete rakendami se tagamiseks sätestatakse karistussätted . Mõningate rikkumiste puhul sätestatakse trahvimäär turuväärtuse põh jal. Sihtrühm Keskkonnaamet ; Maksu- ja Tolliamet ; s eaduse (ja EL -i otsekohalduvate määruste) nõudeid rikkuvad isikud ja ettevõtted . Kaasnev mõju EL -i otsekohalduva d määrused sätestavad põhimõtte: f luoritud kasvuhoonegaaside (või osoonikihti kahandavate ainete) või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise korral on haldustrahvi maksimumsumma viis korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja seadmete turuväärtus. Kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, on haldustrahvi maksimumsumma kaheksa korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja seadmete turuväärtus. Selle põhimõtte ülevõtmiseks muudetakse seaduse s kari s tussätteid ning muudetakse vajaduse korra l trahvimäära de arvestamise põhimõtet. Turuväärtusel põhinev trahv tähendab, et rikkumise eest määratav rahaline karistus sõltub kauba või teenuse turuväärtusest. See tähendab ühtlasi , et tr ahvi suurus arvestab rikkumise majanduslikku kaalu, vähendades olukordi, kus trahv on ebaproportsionaalselt väike või suur . Turuväärtusel põhineval trahvimääral on ka s uurem heidutav mõju – kui trahv on seotud turuväärtusega, motiveerib see ka ettevõtt e i d nõuetekohaselt käituma . Väiksem trahv võib jõukamate ettevõtete jaoks muutuda lihtsalt ärikuluks ega täida eesmärki hoida ära rikkumis i. Turuväärtuse põh jal lähenemist võib võrrelda ka põhimõttega „saastaja maksab “ – mida suurem potentsiaalne kahju, seda suurem trahv . Seda, milline saab teatud rikkumise puhul olema trahvimäära suurus on ka turuväärtusepõhisel meetodil raske ette öelda. See võib varieeruda, sõltudes nii külmaaine kui ka seadmete turuväärtusest, väärteo ulatusest, ehk seadmete arvust. Näited erinevatest võimalikest juhtumitest Näide 1. Ettevõtte laseb ebaseadusliku turule 1 tonni külmaainet R-404A (rikkumine vastavalt AÕKS § 240 1 -f luoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik import ). R-404A keskmine turuhind on ligikaudu 25–40 €/kg (muutub ajas) . 1000 kg x 30 teeb kauba turuväärtuseks 30 000 eurot. Selle viikordne väärtus on 150 000 eurot. Näide 2. Ettevõte toob turule 100 ebaseaduslikku soojuspumpa (rikkumine vastavalt AÕKS § 244 - fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ebaseaduslik turule laskmine ). Kui eeldame, et ühe soojuspumba turuväärtus on 2000 eurot on koguväärtus 200 000 eurot. Selle viiekordne turuväärtus on 1 000 000 eurot. Näide 3. Eraisik lase EL turule illegaalsed ühekordsed mahutid (5 tk – kokku 50kg) ainega külmaainega R410A. R-410A ligikaudne hinnanguline turuhind on 20 eurot/kg. Kokku seega 1000 eurot. Viiekordne turuväärtus on 5000 eurot, mis on ka trahvi suurus eraisikule. Näited ilmestavad, et turuväärtusepõhised trahvimäärad on heidutava, mõjusad ja otseses seoses väärteo suurusega, ulatusega (mida rohkem, seda kallim). Riikliku järelevalv aja seisukohalt muutub trahvide määramise põhimõte mõnevõrra keerukamaks – turuväärtuse määramine nõuab erinevate meetodite kasutamist (keskmise hinna meetod, turuhinna meetod vms). Lisaks turuväärtuse põh jal lähenemisele muudetakse ka vastutussätete koosseisu, et tagada, et olulis t e EL -i otsekohalduvate määruste nõuete rikkumis te eest on karistus ed sätestatud. See peaks lihtsustama Keskkonnaameti tehtavat järelevalve t . Mõju elu- ja looduskeskkonnale Trahvide karmistamine tõenäo liselt suunab nõu deid paremini järgi m a . See omakorda aitab vähendada atmosfääri pais atavate ainete kogus eid ning selle kaudu ka negatiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus Muudatuse kaudne mõju võib tähendada suuremaid trahve (koguse või seadme maksumuse põhjal ) suuremate rikkumiste puhul ja väiksemate (nii koguse kui ka seadme, toote maksumuse põhjal ) rikkumiste puhul. T rahvimäärade muutumi s e mõju ei ole võimalik kirjeldada, se e sõltub rikkumise koosseisust ja rikkumise ga seotud toodete või seadmete maksumusest. Keskkonnaameti töö koormus üldiselt ei suurene. Vähesel määral võib lisatööd kaasa tuua uue põhimõtte rakendamine, s . t turuväärtuse kindlaks tegemine. Uute vastutussätete lisandumine lihtsustab Keskkonnaameti järelevalve tööd ja trahvide määramist , sest on selgemini aru saada, millisele rikkumisele trahv kohaldub. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Kohaliku omavalitsus tele kaasnevad mõningad kulud. HFO-dega seadm e tele on vaja hakata tegema lekkekontrolli ning need seadmed FOKA registrisse kanda. Kui KOV - s on selliseid seadmeid, lisandub pädeva hooldusfirma kulu (kanded FOKA registrisse). Muudatus ed suurendavad riigi tulu k äitlemisloa riigilõivust. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 270 eurot. Loa muutmise taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv 40 eurot. Kuna lisanduvad uued sektorid, k us tegutsemiseks on vaja käitlemisluba, suureneb selle arvel ka r iigilõivust laekuv tulu. Hindame, et käitlemislubasid lisandub ligikaudu 60 . Samuti tuleb muuta kõiki olemasolevaid käitlemislube (283). Kõige enam on muudatustest mõjutatud Keskkonnaamet. Ressurssi on juurde vaja Keskkonnaameti fluoritud kasvuhoonegaaside ja alternatiivide käitlemislubade ja FOKA registriga seotud tööks, kuna lisandu b uus aine grupp HFO-d ja on vaja tagada tõhusam kontroll registrisse kantud andmete üle. Nende ülesannete täitmiseks on pool töökohta , mi llest aga juba praegu e i piisa. Kõige rohkem kasvab Keskkonnaameti l järelevalve koormus . Keskkonnaamet teeb riikliku järelevalvet kõikide F-gaaside käitlemisnõuete üle (kõik määruse (EL) 2024/573 nõuded). Uued nõu ded , mille täitmis t peab kontrollima Keskkonnaamet, on järgmised : k äitlemisloa olemasolu ja FOKA registrisse kannete (seadme registreerimine, lekkekontrolli kohustus jne) tegemise kontroll – reguleerimisala on laienenud HFO-de, fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide ning teatud liikuvate seadmetega; l isandu vate liikuvate seadmete (lekkekontrolli ja hoolduspäeviku täitmise ) kontroll. Lisandu vad külmikkergsõidukite, intermodaal konteinerite, s h külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadme d ning kliimaseadmed ja soojuspumbad raskesõidukites, kaubikutes, põllumajanduses, mäetööstuses ja ehituses väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, rongides, metroodes, trammides ja õhusõidukites ; k utsetunnistuste olemasolu kontroll – lisandunud on nõuded uutele sektoritele: fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivid ning liikuvad seadmed ; kvoodinõuete kontroll (ettevõtte füüsilise püsiva aadressi kontroll); s uurenenud maht impordi- ja tõendamisaruan nete kontrollimisest (reageerimine nende esitamata jätmise , nõuete rikkumise korra l); f luoritud kasvuhoonegaaside või nendega eeltäidetud seadmete müügiandmete säilitamise kontroll; e lektrijaotlate kasutusele võtmise keelud ja nende vastavus artiklis 13 sätestatud erisusustele, sh pingejaotla kasutusele võtmise st teavitamine ja andmete säilitamine; u ued turule laskmise keelud, nendest kinnipidamise ja andmete säilitamise kontroll (ohutusnõuete erisus); d igiplatvormide kontroll; l isandunud hoolduskeeldudest (sh pingejaotlad) kinnipidamise kontroll . Vähesel määral võib lisatööd kaasa tuua uue turuväärtusepõhise trahvimäära rakendamine, s.t turuväärtuse kindlaks tegemine. Se etõttu oleks vaja järelevalves se juurde luua üks inspektor i ameti koh t (brutokuupalk x 13 (1 kuupalk tulemustasudeks) x 1,338 (maksude koefitsient) = 1 x 20 50x 13x 1,338 = 3 5 657,70 eurot/aastas) . FOKA registri ja käitlemislubade ga tegelemine nõuab juurde 0,5 kohta ( ehk 1 7 828,85 eurot/aastas ) . Kokku vajab Keskkonnaamet juurde 1,5 ametikohta. Kliimaministeeriumi töökoormus suureneb rakendusmääruste nõuete rakendamise ajal. Keskkonnameti järelevalve objekti kontrollimise andmekogu süsteemi (OKAS) arendami n e vajab samuti lisa ressurss i . Fluoritud kasvuhoonegaaside nõudeid tuleb juurde ning need tuleb järelevalvemenetluse s dokumenteerida. Määruse (EL) 2024/573 artik li 29 § 4 sätestab, et l iikmesriikide pädevad asutused dokumenteerivad kontrollid e ja märgivad dokumentidesse eelkõige kontrollide laadi ja tulemused ning mittevastavuse korral võetud meetmed. Kõikide kontrollide dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat. A rendada tuleb kontrollipõhj u uute nõuete kontrollimiseks (lisandumas on uued ainegrupid) ning FOKA ja OKAS2 liidestus andmevahetuseks. Nimetatud arenduse eeldatav maksumus on suurusjärgus 120 000 eurot. Käitlemisloa reguleerimisala laiendamine toob kaasa m ajandustegevuse registri (MTR) arendusvajaduse . Käitlemisloa nõuded sätestab k eskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded” . M ääruse muudatuse jõustumisel tuleb arendada MTRi registrit . M aksumus t ei ole v eel välja arvutatud, muudatusi on vähe (alternatiivide , nende töövahendite ja meetodite lisamine - suurusjärk 100 000 eurot ) . MTR-i muutmise kulu kannab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet MTR-i halduskuludest . HFO-de lisami sel FOKA registrisse o n samuti mõju riigieelarvel e . FOKA registri arendus HFO-de lisamiseks algas 2024 . aastal, otsekohalduva määruse (EL) 2024/573 jõustumise jär el ja praegu on veel töös HFO-de lekkekontrollide sageduse funktsioo n. Kogumaksumus on ligikaudu 40 000 eurot, mis on eelarvest ette nähtud ja eraldatud. 8. Rakendusaktid Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega muudetakse järgmisi rakendusakte: - Vabariigi Valitsuse 09.12.2016. a määrus nr 143 “Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu” ; - k eskkonnaministri 12.09.2022. a määrus nr 41 “Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis” ; - k eskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded” . Määruste kavandid on esitatud lisas 3 . 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 202 6 . aasta 1. jaanuar il. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2024/573 (artikkel 31) ja 2024/590 (artikkel 27) tuleb Euroopa Komisjoni teavitada karistusnormidest enne 1. jaanuari 2026. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita ti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ile , Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ile , Haridus - ja Teadusministeeriumile , Justiits - ja Digi ministeeriumile , Siseministeeriumil e, Sotsiaalministeeriumile , Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Eelnõu saadet i arvamuse avaldamiseks ka Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Ravimiametile, Terviseametile, Maksu- ja Tolliametile, Transpordiametile, SA-le Kutseko da , Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus- K aubanduskojale , Eesti Külmaliidule, Eesti Elektritööde Elektriettevõtete Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Soojuspumba L iidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Autokutseõppe Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule , Eesti Kaupmeeste Liidule, Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Eesti Taastuvenergia Kojale , Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ile , ERAA Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon ile, Autoettevõtete Lii dule, Tallinna Linnatranspordi AS - i le. Laekunud tagasiside ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 1 olevas kooskõlastustabelis. Siseministeerium kooskõlasta s eelnõu sisuliste märkusteta . Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Kutsekoda, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei esitanud märkusi. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel 1. Sotsiaalministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1 Kooskõlastame esitatud eelnõu järgmise märkusega. Seoses bürokraatia vähendamisega oleme Vabariigi Valitsusele esitanud memo, mis sai ka heakskiidu ettepanekuga, et atmosfääriõhu kaitse seaduses tehtavate muudatustega vähendame asulate välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskavadega seotud halduskoormust. Eeltoodust tuleneval palume eelnõu täiendada järgmiste muutmispunktidega: Atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahvi 63 lõige 7 jäetakse seaduse tekstist välja; Atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahvi 64 lõikest 2 jätta välja sõnad „Terviseametile ning“. Ettepaneku eesmärk on vähendada kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste halduskoormust seoses välisõhu mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade koostamisega. Muudatus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse suunistega, mis näevad ette ebavajalike nõuete ja halduskoormuse vähendamise. Kehtiva korra järgi tuleb müra strateegilised dokumendid esitada teadmiseks Terviseametile (AÕKS § 63 lg 7 ja § 64 lg 2). Tegelikkuses puudub Terviseametil nende dokumentide osas sisuline roll – ta ei osale nende koostamises ja hindamises ning mürakaartide ja tegevuskavade teadmiseks saatmine ei aita kuidagi parandada mürakaartide ja nende tegevuskavade kvaliteeti (Terviseametil puudub õiguslikult siduv funktsioon protsessi sekkumiseks või selle mõjutamiseks). Samal ajal on teadmiseks saatmise puhul tegemist varjatud kohustusega, mille täitmine eeldab dokumentidega põhjalikku tutvumist, kuigi sellest ei tulene ametile otseseid kohustusi ega õigusi. Mürakaardid ja tegevuskavad on kohaliku omavalitsuse strateegilised tööriistad kohaliku elukeskkonna kujundamiseks. Vastavalt AÕKS § 65 lg 1 ja 2 tuleb need avalikustada omavalitsuse kodulehel. Kui Terviseametil tekib vajadus dokumentidega tutvumiseks (nt järelevalve või ohuprognooside koostamise raames), saab ta need sealt kätte. Kokkuvõttes aitab ettepanek vähendada dubleerivat töökoormust, säilitades samas kõik vajalikud võimalused Terviseametile oma järelevalve ja muude ülesannete täitmiseks. Mitte arvestatud SOM otsustas koosta da e raldi eelnõu ja lisas sätted sinna. 2. Rahandusministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1 Rahandusministeerium kooskõlastab atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega. Eelnõu § 1 punktid 11–13 panevad ettevõtjatele info esitamise kohustuse, mis tugineb EL määrusest tulenevatele nõuetele. Palun lisage seletuskirja info FOKA registrisse sisestamise eesmärgi kohta ja kuidas riik neid andmeid kasutama hakkab. Arvestatud S eletuskirja täiendatud järgmiselt : HFO-de koguseid ja neid sisaldavate seadmete lekkemäärasid ja hooldustoiminguid arvestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuris. Lisaks kasutatakse FOKA registri andmeid järelevalves ja riskianalüüside koostamisel. Uus kohustus on registreerida HFO-sid sisaldavaid seadmeid ja nende hooldustoiminguid, muus osas on kohustused samad, kui kehtivas redaktsioonis. 2 Eelnõu § 1 punkti 14 selgitustes on märgitud, et kasvuhoonegaase sisaldavate lahustite kutsetunnistusi teadaolevalt ei väljastata – palume täpsustada, mis on selle selgituse eesmärk. Kas kasvuhoonegaase sisaldavate lahustite kutsetunnistuste väljastamine on reguleeritud Euroopa Komisjoni viidatud rakendusmääruses, kuid selliste kutsetunnistuste väljastamist Eestis ette ei nähta või on silmas peetud, et viite muutmisega uuele Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele avaneb võimalus ka selliste kutsetunnistuste väljastamiseks? Sama tähelepanek ka eelnõu § 1 punkti 15 ja kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate kutsetunnistuste kohta. Jääb selgusetuks, et milline on käitumisjuhis selliste kutsetunnistuste väljastamise soovi korral. Arvestatud Nii fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate lahustitega kui ka elektrijaotlatega tegutsevad isikud peavad olema pädevad vastavalt eelnõu punktides toodud rakendusmäärustele. Hetkel aga Eestis neid kahte kutset ei anta. Lahustite kasutus puudub täielikult ning elektrijaotlate hooldajad saavad pädevuse teistes EL liikmesriikides. Sellist olukorda lubab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2024/573 artikkel 10 paragrahv 13: Kui käesolevas artiklis sätestatud sertifitseerimise ja koolituse kohustused panevad liikmesriigile ebaproportsionaalselt suure koormuse, mis tuleneb tema väikesest rahvaarvust ja seega nõudluse puudumisest sellise sertifitseerimise ja koolituse järele, võib nõuetele vastavuse saavutada teistes liikmesriikides välja antud sertifikaatide ja tunnistuste tunnustamisega. Seletuskirja punktidesse 14 ja 15 lisatud lause: Isikud, kes tegelevad fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega peavad omama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohast töötaja sertifikaati või kutse- või osakutsetunnistust. 3 Palume täpsustada eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 17 selgitustes, kes on käitlemisluba menetlev asutus (eelnevalt nimetatud nii Külmaliit kui Keskkonnaamet) Arvestatud Seletuskirja punkti 17 lisatud lause: Käitlemisloa annab Keskkonnaamet. 4 Palume eelnõu § 1 punkti 23 puhul kaaluda, kas uute andmete esitamist on võimalik ettevõtete jaoks integreerida olemasolevasse aruandlusesse, et vähendada lisakohustusest tingitud töökoormuse kasvu ettevõtte jaoks Mitte arvestatud Ettevõtted esitavad nimetatud andmeid ka praegu vabatahtlikkuse alusel. Halduskoormuse taseme piiramiseks kogutakse elektrijaotlate valdajatelt andmeid üldistatud kujul ( iga omaniku valduses olevates seadmetes paiknev SF6 üldkogus, lekked jne , seadmete kaupa ei ole plaanis andmeid koguda ) Väävelheksafluoriid on väga suure kliima - mõjuga ja andmete kogumine on vältimatu. Ilma selleta ei ole võimalik jälgida aine kokkukogumise ja atmosfääri paiskumise nõuet. Andmeid kasutatakse ka riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks. 5 Eelnõu § 1 punkti 25 puhul palume täpsustada, millist hanget on sättes silmas peetud. Kui tegemist on riigihangete seaduse kohaldamisalasse jääva riigihanke menetlusega, palume kasutada riigihangete seadusega kooskõlas olevat terminoloogiat. Arvestatud Muudetud sõnastusi ja lisatud täpsustus seletuskirja. EL määrus 2024/573 ei täpsusta hanke liiki, seega peab olema võimalik erisust kohaldada nii riigihankel kui ka mitte riigihankel. Juhul, kui tegemist on riigihankega, tuleb viidata riigihangete registri toimikule. 6 Seletuskirja sissejuhatavas osas on kirjas, et eelnõukohase seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust. Sealsamas sätestatakse kohustus turuhinna põhiseks trahvi määramiseks, mis ei ole tavapärane, kui üldse see piisavat õiguskindlust tagab. Samuti seatakse kohustused registritesse info sisestamiseks, täiendavateks järelevalve kontrollideks. Seega see lause ei ole kooskõlas eelnõu sisuga Arvestatud Lause eemaldatud. 7 Palume täiendada eelnõu seletuskirja prognoosiga täiendavast töökoormusest ettevõtjatele, mis tõusetub uuest info esitamise kohustusest. Eelnõus tuuakse välja mõju ettevõtjate halduskoormusele ja ka Keskkonnaameti järelevalvekoormusele. Samas ei tule välja, kui suur eeldatav mõju on ning kas see kaetakse olemasolevate töötajate ja eelarvega (kulude katteallikad). Samuti tuleks hinnata, kas on võimalik täiendav info esitamine integreerida olemasolevasse aruannetesse ja vältida uute kohustuste ja uute süsteemide loomist; tuua välja täpselt, mida ja kuidas täiendavaid andmeid kasutatakse ja miks neid esitada on vaja ning optimeerida vastavalt järelevalve kohustust riigi jaoks. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole praegustes eelarveoludes ja valitsuse püstitatud bürokraatia vähendamise eesmärkide juures uute ametnike lisandumine ja ka olulise lisakoormuse tekitamine ettevõtjatele põhjendatud ning tuleks kaaluda viise, kuidas saaks halduskoormust võimalikult vähe mõjutada ning ka kuidas saaks juba olemasolevaid nõudeid vähendada Arvestatud osaliselt Eelnõuga ei looda uut andmebaasi ega andmete registreerimise süsteemi. FOKA register on olnud kasutuses alates 2015. aastast ning kujutab endast teatud seadmete elektroonilist hoolderaamatut Hoolderaamatu pidamist nõuab EL-i õigus. FOKA registrisse HFO-sid sisaldavate seadmete andmete kandmise kohustus suureneb veidi, kuid selle mõju ettevõtetele jääb tagasihoidlikuks, kuna nõue puudutab peamiselt HFO-sid sisaldavaid seadmeid (mida Eestis kasutatakse praegu veel vähe) ning registreerimise kohustus puudutab ainult teatud kindlat tüüpi seadmeid. Kohustus t ulene b EL õigusest ja andmeid peavad ettevõtted säilitama. FOKA registrisse kandmisel saab andmeid kasutada ka riikliku fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel (ilma, et peaks suures mahus andmeid ettevõtetelt juurde küsima). FOKA registrit kasutatakse järelevalveks , riskiana l üüside tegemisel ning poliitikakujundamises. Ühte andmebaasi kogutud andmeid kasutatakse erinevatel otstarvetel ning andmebaasiga on ettevõtted vabastatud paberkujul hoolderaamatu pidamisest ja iga-aastaste aastaaruannete esitamisest. SF6 aruandlus - tegemist on kohustusega, mida enamus ettevõtteid on ka seni täitnud, kuid vabatahtlikkuse alusel , sellest tulenevalt ei näe me suurt koormuse kasvu ka siit. Miks me soovime seda kohustuslikuks teha? Esiteks on tegemist väga suure keskkonnamõjuga (kliima) ainega. Seadmed on väga pika eluaega, ligi 50 aastat. Seadmeid on paigaldatud alates 2000-date aastate algusest. Soovime vältida SF6 atmosfääri paiskumist (mis on lihtne juhtuma, kui puudub kohustus aine kasutamisest aru anda) – riik peab omama ülevaadet, kui palju SF6 kasutatakse. Antud teemat arutati ka 2022. aasta 13. septembril Riigikogu keskkonnakomisjonis. Arutelu käigus tõdeti, et on oluline, et riik omaks ülevaadet nende seadmete ja ainete kohta. Kokkulepe jäi, et tegeleme selle teemaga ja pakume lahenduse. Selle olemegi nüüd uue kohustusena kirja pannud. SF6 a ndmeid kasutatakse ka kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri koostamiseks . See kohustus tuleb Pariisi kliimalepingust, millega Eesti ühinenud on ning EL-i õigusaktidest . Statistikaamet ega ükski teine ametiasutus neid andmeid ei kogu . Andmeid on vaja ka määruse 2024/573 rakendamis el ja järelevalveks nõuete täitmise üle . Keskkonnaameti järelevalve koormus kasvab tulenevalt uutest EL nõuetest ja nende kohta on seletuskirjas põhjalik ülevaade. Samuti on seletuskirjas ka toodud 1,5 ametikoha suurenemise vajadus , mida on vajalik võimalusel riigieelarvest rahastada. 3. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmise märkusega: Eelnõu seletuskirja osas „seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ on märgitud, et „HFO-dega seadmetele on vaja hakata tegema lekkekontrolli ning need seadmed FOKA registrisse kanda. Kui KOV-s on selliseid seadmeid, lisandub pädeva hooldusfirma kulu (kanded FOKA registrisse).“ Väidetavalt kaasnevad selle tulemusel mõningad kulud kohaliku omavalitsuse üksustele. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud küll riigilõivud, kuid mitte prognoositav hoolduskulu. Samuti on jäänud märkimata hooldustööde tegemise sagedus. Palume selles osas eelnõu seletuskirja täiendada. Arvestatud Seletuskirja mõjude osa (6.1 Mõju avaldav muudatus) on täiendatud. 4 . Haridus- ja Teadusministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1 Kooskõlastame atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmise märkusega. Eelnõu punkti 16 kohaselt täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust §-ga 195 1 , mille lõige 2 sätestab: „/…/ Kui lõikes 1 nimetatud tingimust ei täideta, on kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud kutseasutuse ülesannete täitjal õigus kutse-või osakutsetunnistus kehtetuks tunnistada.“. Juhime tähelepanu, et vastavalt kutseseaduse §-le 22 on kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine kutse andja, mitte kutseasutuse pädevus. Palume eelnõus teha vastavad korrektuurid Arvestatud Paragrahvi 195 1 lg 2 on ümber sõnastud alljärgnevalt: „Kui lõikes 1 nimetatud tingimust ei täideta, on kutse andjal õigus kutse- või osakutsetunnistus kehtetuks tunnistada. “. 5. Justiits- ja Digiministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1. Põhiseaduspärasuse analüüs – kuivõrd eelnõuga täiendatakse isikute pädevusnõudeid – lisaks fluoritud kasvuhoonegaaside käitlejatele seatakse nõuded ka nende alternatiive (CO2, NH3 ja süsivesinikud) käitlevatele isikutele – ennekõike nende kasutamisel ohutuse tagamiseks ning lisatakse pädevusnõuded külmikkergsõidukite, konteinerite, sh külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlejatele, siis palume eelnõu seletuskirja täiendada ka põhiseaduspärasuse analüüsiga, et oleks võimalik hinnata eelnõu põhiseaduspärasust. Lisaks palume arvestada ka haldusjuhisega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks ning seletuskirja täiendada . Mitte arvestatud Arvestatud Kõik eelnõus kavandatud pädevusnõuded on vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste riigisiseseks rakendamiseks ning täiendavaid nõudeid ei kehtestata – sellest tulenevalt ei ole põhiseaduspärasuse analüüs i vaja teha . Täiendatud eelnõu seletuskirja sisukokkuvõtet. 2 Halduskoormus – alates 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel – iga halduskoormust suurendava nõudega tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 4 1 ). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel . Sellest muudatusest tulenevalt palume eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes välja tuua, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu ning kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse. Arvestatud Täiendatud eelnõu seletuskirja sisukokkuvõtet. 3 Eelnõu § 1 p 28 (AÕKS § 223 lg- d3 ja 4) – eelnõu kohaselt saab korrakaitseorgan õiguse keelata ajutiselt fluoritud kasvuhoonegaaside, osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamine, tootmine, import, eksport või turule laskmine, kui tegemist on EL viidatud määruste raske või korduva rikkumisega. Leiame, et norm on sekkumise võimalikku intensiivsust arvestades liialt üldine – normist ega ka seletuskirjast ei selgu, mida peetakse EL määruste raskeks rikkumiseks, samuti ei anna säte ajutise keelamise otsustamiseks mingeid piire. Seletuskirja kohaselt on ajutise keelamise „eesmärk /…/ korduvate rikkumiste puhul võimaldada lisameetmeid trahvile, mis vähendaks rikkuja kasu saamist ja suunaks nõuete täitmisele.“. Juhime tähelepanu, et korrakaitselise meetme (ajutine keelamine on sätestatud korrakaitseorgani erimeetmena) rakendamise eesmärk peab olema ohu tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine. Meetme eesmärk ei saa olla karistamine või kasu saamise takistamine. Samuti palume kaaluda, kas iseseisva sätte loomine teatud tegevuste ajutiseks keelamiseks on vajalik arvestades, et majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MsüS) sätestab majandustegevuse keelamise ning majandustegevuse ja tegevusloa peatamise alused. Lisaks palume üle vaadata lõike 4 selgitused seletuskirjas. Nimelt viidatakse seletuskirjas vaid EL määrusele 2024/573 ning ajutise keelamise alusena tuuakse vaid määruse nõuete korduv rikkumine. Sätte kohaselt võidaks ajutist keelamist kasutada ka esimese aga raske rikkumise korral, samuti viitab säte kahele EL määrusele. Palume säte ja seletuskiri omavahel kooskõlla viia. Arvestatud Arvestatud Säte eemaldatud. Kohaldada saab MsüS § -i 43 . Sellega tagatakse EL määruse 2024/573 artikli 23 lõike 3 c ja EL määrus 2024/590 artikli 27 lõike 3 c rakendamine: karistused hõlmavad- fluoritud kasvuhoonegaaside või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi või turule laskmise ajutine keelamine raske rikkumise või korduvate rikkumiste korral. Selle selgitamiseks on täiendatud seletuskirja lõiguga: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/572 artikkel 31 lõige 3 c ja määrus (EL) 2024/590 artikkel 27 lõige 3 c kohustab liikmesriike sätestama karistused, mis hõlmavad korduvate või raske rikkumise korral fluoritud kasvuhoonegaaside või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi või turule laskmise ajuti st keelami st. Majandustegevuse peatamiseks raskemate või korduvate rikkumiste puhul saab kohaldada MsüS § 43 (m ajandustegevuse ja tegevusloa peatamine ). Fluoritud kasvuhoonegaaside valdkonnas põhineb rikkumise raskusaste eelkõige gaaside kogusel ja nende mõjul keskkonnale (globaalse soojenemise potentsiaal (GWP)) . Mida suurem kogus ainet ja mida suurem GWP, seda raskem rikkumine. Kogust võib lugeda suureks, kui see ületab 10 tonni CO2 ekvivalenti – määrus vabastab alla 10 CO2 ekvivalenttonni sisaldavad seadmed nt aruandlusest. 4 Eelnõu § 2 p 2 (KarRS § 20 lg 1 p 19) – seletuskirja kohaselt täiendatakse KarRS § 20 lõiget 1 punktiga 19 selliselt, et väärteomenetluses on kohtuvälisel menetlejal ja kohtul võimalik saada karistusregistri arhiivist andmeid, kui menetletava väärteokoosseisu tunnuseks on sama väärteo toimepanek varem kui karistusregistri seaduse § 24 lõike 1 punktis 1 sätestatud karistusandmete registrist kustumise tähtaeg. Selliselt saab vajadusel väärteomenetluses arvestada ka viie aasta taguseid F-gaaside või osoonikihti kahandavate ainete määruse rikkumisi. Mõistame, et Eestil puudub määruse rakendussätete loomisel paindlikkus osas, mis puudutab väärteomenetluses karistuse korduvuse arvestamist (st teatud määrustega ettenähtud rikkumiste puhul tuleb luua võimalus arvestada viie aasta vältel toime pandud rikkumisi). Keeruline on sobitada vastavat nõuet meie õigusruumi, kus üldreeglina aeguvad väärtegude karistusandmed ühe aasta jooksul (KarRS § 24 lg 1 p 1) ja registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel vaid kuni andmete kustutamiseni, st arhiivi kandmiseni (KarRS § 5 lg 1). Arvestades, et praegu ei ole kohtuvälisel menetlejal ja kohtul väärteomenetluses mitte ühelgi juhul ligipääsu arhiveeritud karistusandmetele, peab seadusest tulenev alus arhiveeritud andmetega tutvumiseks oleme piiritletud väga konkreetsete väärtegudega. Ka isikul, kellel on sedavõrd spetsiifiliste väärteomenetlustega vähene kokkupuude, peab olema registripidaja nimel võimalik kontrollida, kas päringu esitajal on õiguslik alus arhiivi kantud andmetele ligipääsuks. Eeltoodust tulenevalt tuleks väljapakutav KarRS § 20 lõige 1 punkt 19 sõnastada ümber selliselt, et selles oleks konkreetselt välja toodud, milliste (AÕKS) sätete alusel alustatud väärteomenetluste puhul võib menetlejal tekkida õigus esitada karistusregistrile päring arhiveeritud andmete saamiseks. Eelnõu kohaselt paistavad need sätted olevat AÕKS §-d 236 1 , 238, 240 1 , 244, 244 1 . Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellel on õigus saada karistusregistri arhiivi andmeid. See isikute ring KarRS §-s 20 ammendavalt loetletud, s.t juurdepääs on selgelt vajaduspõhine ning kitsalt määratletud. Seletuskirjas selgub, et antud juhul võib kohtuvälisel menetlejal või kohtul esineda vajadus pääseda ligi viie aasta tagustele rikkumistele, kuid eelnõus ei sätesta, et muudatusega võimaldatakse menetlejale juurdepääs ainult kuni 5-aasta tagustele karistusandmetele. KarRS § 24 lg 6 teise lause kohaselt hoitakse väärteoandmeid arhiveerituna 10 aastat, s.t kaks korda sama palju, kui käesoleva muudatuse raames menetlejatele vajalik oleks. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) art 5 lg 1 p b näeb selgelt ette andmetöötluse eesmärgipiirangu ning ka käesolev eelnõu peab ka sellega arvestama. Seetõttu teeme ettepaneku KarRS § 20 lg 1 p-i 19 täiendamiseks selliselt, et menetleja juurdepääs karistusregistri andmetele piirduks maksimaalselt vajaliku ajavahemikuga, s.o 5 aastat. Samuti piisab, kui anda õigus registrile päringu tegemiseks üksnes kohtuvälisele menetlejale, sest AÕKS-is sätestatud väärteokoosseisude puhul koostab karistusotsuse Keskkonnaamet, kes on kohustatud lähtuma karistuse määramisel AÕKS-i nõuetest, k.a võtma vajadusel arvesse sama rikkumise kordumist viie aasta vältel. Saades põhjendatud juhul ligipääsu isiku arhiveeritud karistusandmetele, lisab kohtuväline menetleja selle teabe väärteotoimikusse, mis edastatakse kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise korral kohtusse. Sellisel juhul on arhiveeritud andmed juba osaks väärteotoimikust ja kohtul puudub eraldi vajadus registrile päringu tegemiseks. Sarnaselt ei ole ka kohtul kriminaalmenetluses iseseisvat õigust saada andmeid karistusregistri arhiivist. Kuivõrd arhiivipidaja ei peaks hakkama hindama, kas rikkumine on toime pandud viie aasta vältel või juba enne seda, siis palume kaaluda võimalust siduda arhiveeritud andmetele ligipääsu võimalus lahti viieaastasest tähtajast või eelnõus selgelt sätestada, et just menetleja saab teatud ajavahemiku kohta andmeid küsida ja sorteerib ise välja, millised teod viidi lõpule 5 aasta sees ja neid, mis varem toime pandi, korduvusele hinnangu andmisel ei arvestata. Praeguse karistusregistri seaduse loogika lähtub üldreeglina sellest, et väärteoandmed kantakse arhiivi siis, kui karistuse kandmisest (nt rahatrahvi maksmisest) on möödunud üks aasta. Väärteo korduvuse arvestamisel tuleb aga lähtuda väärteo lõpuleviimise kuupäevast. Korduvuse arvestamiseks on seega pädev kohtuväline menetleja, kes omab teadmist selle kohta, kuidas hinnata arhiveeritud väärteo lõpuleviimist ja seda, kas varasem tegu mahub viieaastase perioodi sisse või mitte. Võib ka näiteks juhtuda seegi, et enam kui viis aastat tagasi toimepandud väärtegu ei ole arhiveeritud põhjusel, et isikul on rahatrahv tasumata, kuid kohtuväline menetleja ei saa seda tegu AÕKS-is nimetatud korduvuse arvestamisel silmas pidada, sest tegu ise pandi toime enam kui viie aasta eest. Riivet, mis kaasneb arhiveeritud andmetele ligipääsu lahti sidumisega viieaastasest tähtajast, aitab leevendada see, et karistusregistri seaduse § 24 lg 6 kohaselt ei säilitata väärteoandmeid arhiivis igal juhul üle kümne aasta. Oleme valmis tegema kõnealuse normiga seoses koostööd, et leida sobiv ja õiguspärane lahendus. Arvestatud Lisatud uus sõnastus 5 Eelnõu kohaselt ei muudeta kehtivat AÕKS §-s 226 ettenähtud ettekirjutuse täitmata jätmisel kohaldatava sunniraha ülemmäära. Sunniraha ülemmäär on jätkuvalt 32 000 eurot, kuigi asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 2 võimaldab seda tõsta. Peame tõenäoliseks, et sedavõrd madal sunniraha ülemmäär ei pruugi praktikas enam täna ega tulevikus mõjutada vastava valdkonna ettevõtjate käitumist. Riigikogu poolt võeti 19. juunil 2014 vastu karistusseadustiku (KarS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (554SE). Eelnõu lähtus arusaamast, et väärteovastutust tuleb kohaldada üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust. Uute väärteokoosseisude koostamisel või kehtivates sätetes karistusmäärade ülevaatamisel tuleb kindlasti analüüsida, kas on võimalus kohaldada karistamise asemel haldussundi: lahendada probleem ettekirjutusega või kohaldada sunniraha ja asendustäitmist . Näiteks tekib küsimus, miks ei saa eelnõu § 1 punktiga 38 muudetavas AÕKS §-s 243 ettenähtud aruandlusnõuete täitmise tagamiseks kohaldada ettekirjutust ja vajadusel sunniraha. Viimast on võimalik kohaldada ka korduvalt, kuniks aruandlusnõude rikkumine on kõrvaldatud. Igal juhul peab otsus, et väärteokaristuste raskendamine ei too kaasa sunniraha suuruse tõstmist, tuginema analüüsil – seletuskirjas tuleks kajastada statistikat selle kohta, kuidas ja millises määras on kehtiva seaduse alusel ettekirjutusi ja sunniraha rakendatud ning kas see on õigusrikkujaid mõjutanud. Palume täiendada eelnõu seletuskirja analüüsiga selle kohta, millistel juhtudel tuleb kohaldada seaduses sätestatud väärteokaristusi ja millistel juhtudel on võimalik piirduda haldussunni rakendamisega, st lahendada probleem ettekirjutusega või kohaldada sunniraha ja asendustäitmist. Arvestatud osaliselt AÕKS § 226 sätestab sunniraha ülemmäära kõikidele AÕKS-i raames tehtud ettekirjutist ele . Käesolev eelnõu aga reguleerib fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist ja leiame, et sunniraha ülemmäära tõstmine tuleks otsustada valdkondade üleselt . Fluoritud kasvuhoonegaaside valdkonnas on sunniraha ülemmäära järelevalve poolt määratud vaid mõnel üksikul korral, seega ei näe me vajadust selle summa tõstmiseks. Seletuskirjas on välja toodud sta tistika haldusmenetluse, ettekirjutuse ja sunniraha määramise kohta aastatel 202 0-2024. Seletuskirja lisatud ka lõik: Haldussunni ja väärteomenetluse valikul tuleb lähtuda ultima ratio põhimõttest. Olukorrad, kus rikkumine on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis (süü kergeim vorm), rikkuja on varasemalt sarnaste tegude eest karistamata ja rikkumine on kõrvaldatav, alustatakse haldusmenetlus. Rikkujale antakse võimalus rikkumine vabatahtlikult kõrvaldada ning ettekirjutust ei tehta ja haldussundi ei kasutata. Juhul, kui eelpool kirjeldatud eeldused on täidetud, kuid rikkumise kõrvaldamine eeldab pikemat aega või suuremahulisi investeeringuid, koostakse ka ettekirjutus. Juhul, kui ettekirjutus jääb tähtajaks täitmata ja adressaat ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks ettekirjutus jäi temast sõltumatutel asjaoludel täitmata, rakendatakse haldussundi, reeglina sunniraha vormis. Samas olukorras, kus rikkumine on toime pandud otsese tahtluse või kavatsetuse vormis, st ettevõte on seadusest või selle alusel kehtestatud nõuetest teadlik ning rikkumine on kaalutletud tegevus või kui rikkujat on sarnase teo eest juba korra karistatud, alustatakse lisaks haldusmenetlusele ka väärteomenetlus ja karistuse kujunemisel arvestatakse muuhulgas põhimõtet, et rikkumine ei tohi olla kasumlik. Keskkonnaameti a ndmetest selgub, et sageli piisab ettevõtte mõjutamiseks haldusmenetluse alustamisest ja ettekirjutust ei ole vaja. Sunniraha on rakendatud suhteliselt vähe ja reeglina ettekirjutus täidetakse. Erisusena on aastal 2024 sunniraha määratud rohkem, põhjuseks aruannete esitamata jätmine. Aastate lõikes on see pigem erakordne. Sunniraha ülemmäär on seega mõjus ja selle tõstmist käesoleval hetkel vaja ei ole. 6 Eelnõuga füüsilisele isikule ettenähtud väärteokaristused varieeruvad 300 trahviühikust ehk 2400 eurost (nt eelnõu § 1 punkt 29, 32) kuni rahatrahvini kuni kaheksakordses asjaomaste gaaside või neid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtusele vastavas summas (nt eelnõu § 1 punkt 30, 31, 32). Juriidilist isikut on eelnõu kohaselt võimalik karistada rahatrahviga kuni 200 000 eurot (nt eelnõu § 1 punkt 29, 32) või sarnaselt füüsilisele isikule rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaste gaaside või neid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtusele vastavas summas (nt eelnõu § 1 punkt 30, 31, 32). Seletuskirjast ei nähtu aga, kuidas need karistusmäärad – arvestades väärtegude raskust – omavahel suhestuvad ja isikut mõjutavad. Samuti ei selgu, kui suured on Eesti turuolukorda arvestades potentsiaalselt need summad, mis võidakse tulevikus võtta aluseks isikule turuväärtuse põhise karistuse määramisel. Kas räägime üldjuhul, sh Eestis tegutsevate ettevõtjate praktikat arvestades kümnetest tuhandetest, sadadest tuhandetest või miljonitest eurodest? Samuti jääb ebaselgeks, kuidas suhestuvad uued väärteokoosseisud ja nende eest ettenähtud karistusmäärad juba olemasolevate AÕKS-is ettenähtud väärteokaristustega – seda näiteks raskusastmelt, etteheidetavuselt jne. Seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu koostaja on analüüsinud kõikide muudetava seaduse väärteokoosseisude omavahelist suhet ja seda, kas olemasolevate väärteokoosseisude eest ettenähtud karistusmäärad, mida ei muudeta, on endiselt ajakohased ja kooskõlas uute väärteokoosseisude eest ettenähtud karistusmääradega (nt AÕKS §-de 247, 247 1 , 247 2 eest on juriidilist isikut võimalik karistada rahatrahviga kuni 50 000 eurot, samal ajal on AÕKS § 235 1 lg-s 2 sätestatud juriidilise isiku karistuse ülemmäär 10 000 000 eurot). Palume analüüsida seletuskirjas seadusesse lisandunud, muudetud ja/või ümber sõnastatud väärteokoosseisude karistusmäärade tõhusust, proportsionaalsust ja heidutavust. Samuti nende karistusmäärade suhestumist olemasolevate väärtegude eest ettenähtud karistuste ülempiiridega. Arvestatud KarS § 47 kehtestab maksimaalsed määrad, mida tohib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada. Teie kommentaaris välja toodud näide, 300 trahviühikut on maksimaalne lubatud määr. See mõjub piisava heidutusena ning puudub vajadus selle muutmiseks. Samuti olemasolevad väärteokoosseisud, mille trahvimäära eelnõuga ei muudetud – tegemist on meie hinnangul piisavate ja mõjusate trahvimääradega ning puudub vajadus nende muutmiseks. Teie kommentaaris välja toodud AÕKS § 235 1 lg-s 2 toodud juriidilise isiku karistuse ülemmäär on teistes korduvalt suurem, sest tegemist on ettevõtetega, kes tegutsevad kütuste valdkonnas ning kuna ettevõtete käibed on suured, on vajalik ka proportsionaalselt suur trahv, et isikute käitumist mõjutada. AÕKS §-de 247, 247 1 , 247 2 väärteokoosseisud käsitlevad andmete esitamist. Andmete esitamisega seotud trahvimäärad on väiksemad (juriidilisele isikule 50 000), kui need koosseisud, kus rikkumise tagajärjel toimub otsene keskkonna-või kliimamõju (nt AÕKS § 239 või § 236 – tagajärg: leke atmosfääri). Seletuskirja mõjude osas on turuväärtusepõhise trahvimäärade kohta lõik: Turuväärtusel põhinev trahv tähendab, et rikkumise eest määratav rahaline karistus sõltub kauba või teenuse turuväärtusest. See tähendab ühtlasi, et trahvi suurus arvestab rikkumise majanduslikku kaalu, vähendades olukordi, kus trahv on ebaproportsionaalselt väike või suur. Turuväärtusel põhineval trahvimääral on ka suurem heidutav mõju – kui trahv on seotud turuväärtusega, motiveerib see ka ettevõtteid nõuetekohaselt käituma. Väiksem trahv võib jõukamate ettevõtete jaoks muutuda lihtsalt ärikuluks ega täida eesmärki hoida ära rikkumisi. Turuväärtuse põhjal lähenemist võib võrrelda ka põhimõttega „saastaja maksab“ – mida suurem potentsiaalne kahju, seda suurem trahv. Muudatuse kaudne mõju võib tähendada suuremaid trahve (koguse või seadme maksumuse põhjal) suuremate rikkumiste puhul ja väiksemate (nii koguse kui ka seadme, toote maksumuse põhjal) rikkumiste puhul. Trahvimäärade muutumise mõju ei ole võimalik kirjeldada, see sõltub rikkumise koosseisust ja rikkumisega seotud toodete või seadmete maksumusest. Seletuskirja mõjude osa, punkti 6.5 täiendatud: Seda, milline saab teatud rikkumise puhul olema trahvimäära suurus on turuväärtusepõhisel meetodil raske ette öelda. See võib varieeruda, sõltudes nii külmaaine kui ka seadmete turuväärtusest, väärteo ulatusest, ehk seadmete arvust. Näited erinevatest võimalikest juhtumitest Näide 1. Ettevõtte laseb ebaseadusliku turule 1 tonni külmaainet R-404A (rikkumine vastavalt AÕKS § 240 1 -fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik import). R-404A keskmine turuhind on ligikaudu 25–40 €/kg (muutub ajas). 1000 kg x 30 teeb kauba turuväärtuseks 30 000 eurot. Selle viikordne väärtus on 150 000 eurot. Näide 2. Ettevõte toob turule 100 ebaseaduslikku soojuspumpa (rikkumine vastavalt AÕKS § 244 - fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ebaseaduslik turule laskmine). Kui eeldame, et ühe soojuspumba turuväärtus on 2000 eurot on koguväärtus 200 000 eurot. Selle viiekordne turuväärtus on 1 000 000 eurot. Näide 3. Eraisik lase EL turule illegaalsed ühekordsed mahutid (5 tk – kokku 50kg) ainega külmaainega R410A. R-410A ligikaudne hinnanguline turuhind on 20 eurot/kg. Kokku seega 1000 eurot. Viiekordne turuväärtus on 5000 eurot, mis on ka trahvi suurus eraisikule. Näited ilmestavad, et turuväärtusepõhised trahvimäärad on heidutava, mõjusad ja otseses seoses väärteo suurusega, ulatusega (mida suurem rikkumine , seda kõrgem trahv ). 7 Eelnõu § 1 p-dega 30, 31, 36, 39 ja 40 nähakse ette väärteokoosseisud, mille puhul ei ole eraldi lõikes sätestatud juriidilise isiku vastutust. Eeldades, et eelnõu koostajate eesmärk ei ole olnud välistada juriidilise isiku vastutust, juhime tähelepanu järgnevale. Normitehnika käsiraamatu § 16 kohaselt tuleb säte sõnastada õigusnormi liigile vastava struktuuri kohaselt. Karistuspoliitikas on oluline, et süüteokoosseise sisaldava eelnõu ettevalmistamisel arvestataks karistusseadustiku põhimõtteid. Karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisude sõnastamisel tuleb järgida seadustiku kui terviku keelelist ühtsust. Karistusseadustiku tüüpväljendeid tuleb järgida kvalifitseeritud ja privilegeeritud süüteokoosseisude sõnastamisel, juriidilise isiku vastutuse kehtestamisel ja muu sellesarnase konteksti sõnastuses. Karistusseadustiku põhimõtete kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutuse koosseis sätestada eraldi lõikes, järgides järgmist tüüpväljendust: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – ……….“ Juriidilise isiku vastutuse koosseis on karistusseadustikus sätestatud eraldi lõikena ka juhul, kui füüsilisele ja juriidilisele isikule ettenähtav karistusmäär on identne (vrd nt KarS § 365 lg-d 1 ja 2, § 365 2 ja § 370). Palume sätestada juriidilise isiku vastutuse koosseisud eraldi lõikena. Arvestatud Ee lnõu täiendatud juriidilise isiku vastutuse koo s seisud ega vastavates paragrahvides. 8 Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse seadust AÕKS §-ga 236 1 , mille lõigetes 3 ja 4 on sätestatud rahatrahvi arvestamise aluseks oleva turuväärtuse leidmise juhised. Jääb ebaselgeks, kas eelnõu koostajate arusaama kohaselt rakenduvad lõiked 3 ja 4 vaid AÕKS §-s 236 1 ettenähtud rahatrahvi määramisel. Tasub tähele panna, et ka AÕKS §-des 238, 240 1 , 244 ja 244 1 sätestatud väärteokoosseisudes on rahatrahvi suurus seotud eseme turuväärtusega. Rahatrahvi määramiseks vajaliku turuväärtuse arvestamise alused tuleks meie hinnangul sätestada eraldi üldise paragrahvina nagu seda on tehtud väärtpaberituru seaduse (VTPS) § 262 1 lg-s 1: VPTS § 262 1 . Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive (1) Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. Ka juhul, kui eelnõu koostajate hinnangul on osade AÕKS-is nimetatud väärteokoosseisude puhul turuväärtuse arvestamise alused üldreeglist erinevad, on võimalik see erisus välja tuua üldise paragrahvi all eraldi lõike või lõigetena, vt ka väärtpaberituru seaduse § 262 1 lg-d 2 ja 3: (2) Käesoleva seaduse §-des 237 8 , 237 10 , 237 27 ja 237 86 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive eelmisel majandusaastal, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogutuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi. (3) Käesoleva seaduse §-s 237 80 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud käive aastane netokäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. Palume sätestada rahatrahvi arvestamise metoodika (turuväärtuse leidmise alused) eraldi paragrahvis, et tegemist oleks väärteokoosseisude ülese üldise juhisega Arvestatud Turuväärtuse määramise alused on sätestatud eraldi paragrahvis. Eelnõud on täiendatud §-ga 248 1 järgmises sõnastuses: „§ 248 1 . Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide turuväärtus (1) Käesolevas peatükis nimetatud fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide turuväärtuse hindamisel lähtutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 65 sätestatust, võttes aluseks karistuse määramise ajahetke. (2) Kui lõikes 1 nimetatud turuväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, on turuväärtus soetusmaksumus või omahind.“; 9 Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse ja sõnastatakse ümber kehtiva AÕKS § 238 tekst. Plaanitava muudatuse kohaselt lisanduks sättesse lõige 3, mille kohaselt „käesolevas paragrahvis mõistetakse kasutamist määruse (EL) 2024/573 artikli 2 punktis 36 esitatud tähenduses“. Arvestades eelnõuga muudetava seaduse ja väärteokoosseisude üldist loogikat, tuleks mõiste kasvuhoonegaaside kasutamine defineerida väljaspool karistusseadustiku eriosa seaduse vastutuse peatükki. Võimalik, et kõige kohasem koht selleks oleks AÕKS 1. peatüki 1. jagu pealkirjaga „Üldsätted“. Sealjuures on näiteks sõnastatud mõisted välisõhu keemiline mõjutamine, välisõhu füüsikaline mõjutamine ja välisõhu saastamine (AÕKS §-d 5–7). Palume defineerida AÕKS § 238 lg-s 3 sätestatud mõiste kasvuhoonegaaside kasutamine AÕKS välisõhu kaitse üldsätete juures. Samuti palume kontrollida üle lõikes 3 tehtud viide määruse 2024/573 artikkel 2 punktile 36. Eelduslikult peaks olema viidatud artikkel 3 punktile 36. Arvestatud Fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine defineeritakse eelnõu punktis 4. Kuna fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine sobib sisult paremini kliimamuutuste leevendamise ja osoonikihi kaitsmise üldsätete peatükki, siis eelnõusse on lisatud § 143 1 vastava definitsiooniga. 10 Eelnõu § 1 p-ga 38 täiendatakse seadust §-ga 238 1 , mis sätestab uue väärteokoosseisu pealkirjaga „Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja toodete kohta andmete esitamine“. Väärteokirjelduse kohaselt on karistatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 13 nimetatud teavitamise või andmete säilitamise kohustuse ning artiklites 11 ja 19 sätestatud vastavusdeklaratsiooni säilitamise nõude rikkumine. Väärteokoosseisu sätestava paragrahvi pealkiri peab lühidalt iseloomustama paragrahvis ettenähtud väärteokirjelduse sisu. Hetkel väljapakutud pealkiri ei kirjelda ühtki rikkumist. Minimaalselt tuleks pealkirja muuta selliselt, et väärteona on käsitletav „andmete esitamise kohustuse rikkumine“. Samas, tutvudes nende määruse 2024/573 artiklitega, millele § 238 1 viitab, jääb ebaselgeks, kas pealkiri üldse vastab sättega ettenähtud väärteokirjeldusele. Ka seletuskirja kohaselt nähakse sättega ette rahatrahv „andmete säilitamata jätmise või pädeva asutuse teavitamiskohustuse rikkumise eest“. Andmete esitamata jätmine ja säilitamata jätmine ei ole samatähenduslikud mõisted. Segaseks jääb seegi, milliste tegude eest on võimalik AÕKS § 238 1 alusel karistust määrata. Tegemist on viitelise koosseisuga, kuid osundused määruse 2024/573 artiklitele on liialt ebakonkreetsed. Igal juhul tuleb eelistada määrusele viitamist lõigete täpsusega. Tutvudes viidatud määruse artiklitega 11, 13 ja 19, sisustavad need F-gaase sisaldavate toodete turule laskmise ja müügi piirangud (artikkel 11), fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise järelevalve (artikkel 13) ja nõuded fluorosüsivesinikega eeltäidetud toodetele ja seadmetele (artikkel 19). Eeltoodud artiklite sisu ei lange kokku AÕKS § 238 1 pealkirja ja sisuga. Kui märgitud artikli teatud lõigetest tuleneb kohustus aruandluseks (andmete esitamiseks ja/või säilitamiseks?), siis tuleb neile nõuetele viidata lõike täpsusega. Samuti jääb ebaselgeks AÕKS § 238 1 suhe AÕKS §-s 243 sätestatud väärteokoosseisuga – palume seda seletuskirjas täpsustada. Hetkel ei vasta antud norm koosmõjus selle seletuskirjaga meie hinnangul põhiseaduse § 13 lg-st 2 tulenevale karistusnormi määratletuse ehk õigusselguse nõudele. Õigusselgus on eriti oluline selliste normide puhul, mille kohaldamise tagajärjeks võib olla isiku karistamine (RKEKo 28.02.2002, nr 3-1-1-117-01, p 12). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob (RKPJKo 15. 12. 2005, 3-4-1-16-05 p 20, RKPJKo 3-4-1-14-06, 31.01.2007, p 23). Palume muuta AÕKS §-ga 238 1 sätestatud väärteokoosseisu pealkirja ja väärteokirjeldust selliselt, et sellest nähtuks selgelt rikkumise olemus. Arvestatud Säte sõnastatud ümber: „ § 238 1 . Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja toodete kohta andmete esitami se, säilitamise ja teavitamise kohustuse rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 paragrahvis 17 nimetatud teavitamise kohustuse või paragrahvis 16 nimetatud andmete säilitamise kohustuse ning artikli 11 paragrahvis 4 ja artikli 19 paragrahvis 2 sätestatud vastavusdeklaratsiooni säilitamise nõude rikkumise eest – Lisatud selgitused ka seletuskirja. 11 Eelnõu seletuskirja osas "Majanduslik mõju, mõju ettevõtlusele" on märgitud, et käitlemisloa andmekoosseisu muutmise tõttu on vaja muuta ka majandustegevuse registrit (MTR). Seletuskirja tuleb täiendada ja avada kas MTR-i muutmise kulu kannab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet MTR-i halduskuludest või kannab selle kulu Kliimaministeerium/Keskkonnaamet. Arvestatud Seletuskirja on täiendatud – MTR muutmise kulu kannab TTJA halduskuludest. 12 Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta. Arvestatud 6. Maksu- ja Tolliamet Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1 Toome järgnevalt välja tähelepaneku eelnõu osa. Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 236, eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse sama seadust §-ga 236¹. Samuti eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 238 ning eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse sama seadust §-ga 238¹. Eelnõu kohaselt eelmärgitule nähakse ette üksnes füüsiliste isikute vastutus, kuid varasemalt kehtinud või kavandatud juriidiliste isikute karistusnorm on eelnõust välja jäetud. Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas välja toodud, miks juriidiliste isikute karistussäte on välja jäetud. Soovitame kaaluda juriidiliste isikute vastutuse sätestamise vajalikkust ning vajadusel see lisada eelnõusse tagasi. Alternatiivina tuleks eelnõu seletuskirjas selgelt põhjendada selle sätte välja jätmist. Leiame, et atmosfääriõhu kaitse seaduse kõik 9. peatükis sätestatud väärteokoosseisud peaksid olema formuleeritud viisil, mis võimaldavad vajadusel kohaldada vastutust ka juriidilise isiku suhtes. Palume seaduse olemasolevate 9. peatüki paragrahvide muutmisel kui ka uute paragrahvide lisamisel eelmärgitule tähelepanu pöörata. A rvestatud Juhime tähelepanu, et EL määruse sätted ei erista füüsilist ja juriidilist isikut. EL määrus 2024/573 näeb ette uued trahvimise põhimõtted ja sealt lähtub, et nii eraisiku kui juriidilise isiku trahvimäärad on ühesuurused. Selguse huvides lisasime juriidilise isiku trahvimäära, mis on samaväärne füüsilise isiku määraga. 2 Samuti eelnõu seletuskirjas § 1 punktides 34 ja 35 on viidatud ekslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2017, kuid tegelikult tuleks viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 . Arvestatud Muudetud viited määrusele. Õige on viide määrusele (EL) 517/2014 . Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 20 24/573 ja Eesti õigusaktide vastavustabel – AÕKS ELi õigusakti norm ELi õigusakti normi ülevõtmise kohustus ELi õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed normid Kommentaarid Artikkel 10 lõige 9 Jah AÕKSi § 195 1 ja § 254 4 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikkel 31 lõige 2 Jah KarS § 56 lg 1 Varem kehtestatud Artikkel 31 lõike 3 punkt a J ah AÕKS § 238, § 240 1 , § 244, § 244 1 , Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikkel 31 lõike 3 punkt b J ah AÕKS § 249 lõige 6 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikkel 31 lõike 3 punkt c Jah MsüS § 43 V arem kehtestatud Artikkel 31 lõige 4 Jah AÕKS § 238, § 240 1 , § 244, § 244 1 , § 248 1 , KarRS § 5 lg 2 p 9, § 20 lg 1 p 20 . Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 20 24/590 ja Eesti õigusaktide vastavustabel – AÕKS ELi õigusakti norm ELi õigusakti normi ülevõtmise kohustus ELi õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed normid Kommentaarid Artikkel 27 lõige 2 Jah KarS § 56 lg 1 Varem kehtestatud Artikkel 27 lõike 3 punkt a J ah AÕKS § 236 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikkel 27 lõike 3 punkt b J ah AÕKS § 249 lõige 6 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikkel 27 lõike 3 punkt a J ah MsüS § 43 V arem kehtestatud Artikkel 27 lõige 4 J ah AÕKS § 236 1 , § 248 1 KarRS § 5 lg 2 p 9, § 20 lg 1 p 20 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 3 Rakendusakti de kavand id KAVAND 2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 206 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta määruses nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) par a grahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Turustamine käesoleva määruse tähenduses on fluoritud kasvuhoonegaaside Eesti Vabariigis esmakordselt teistele isikutele tasu eest või tasuta tarnimi ne või kättesaadavaks tegemi ne .“; 2) paragrahvi 2 tekstis asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573“; 3 ) paragrahvi 4 lõikes 2 ja § 5 lõikes 2 asendatakse sõna "Maanteeamet" sõnaga "Transpordiamet" ; 4 ) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud ainekao kohta“ tekstiosaga „aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kohta“; 5 ) paragrahvi 5 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „raudteeveo-ettevõtja“ tekstiosaga „raudtee-ettevõtja“; 6 ) paragrahvi 5 lõike 7 teises lauses asendatakse tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud ainekadu“ tekstiosaga „aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused“; 7) paragrahvi 5 lõigetes 1–8 asendatakse tekstiosa “iga aasta 20. juuniks“ tekstiosaga „iga aasta 20. aprilliks“.; 8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „(7 1 ) Elektrijaotla omanik, kelle valduses on väävelheksafluoriidi (edaspidi SF 6 ) sisaldav pingejaotla, esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 20. aprilliks lisas 8 kehtestatud vormil aruande kõikides tema valduses olevate alajaamade pingejaotlates sisalduva SF 6 koguse, uutesse ja renoveeritud pingejaotlatesse lisatud SF 6 koguse, hoolduse käigus lisatud SF 6 koguse, laos uuesti kasutuselevõtu ootel olevates seadmetes sisalduva SF 6 koguse, seadmetest kokku kogutud SF 6 koguse ning kokku kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule edasiseks kasutamiseks jäetud SF 6 koguste kohta.“; 9) paragrahvi 5 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Aruanded esitatakse K liima ministeeriumile elektroonilisel kujul digiallkirjastatuna või allkirjastatuna paberil posti teel.“; 10 ) M ääruse lisad 3, 6 ja 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) . 11 ) M äärust täiendatakse lisa ga 8 elektrijaotlate kohta (lisatud) . 12) Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ Lisa 3 (Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses) KAVAND Aruanne Eesti Vabariigis turustatud fluoritud kasvuhoonegaaside koguste kohta Esitaja andmed: Ärinimi Registrikood Aadress Aasta, mille kohta andmed esitatakse Fluoritud kasvuhoonegaasid Tehasepuhtusega (kogus, kg) Taasväärtustatud (kogus, kg) R-134a R-407C R-410A R-404A R-427A R-422D R-507 R-448A R-449A R-452A HFC-32 HFC-152a (R-152a) HFC-227ea (FM-200 FS49(C2) HFC-125 (FE-25) SF 6 PFC-d (täpsustada, milline PFC) HFC-1234yf (HFO-1234yf) NF 3 Vajaduse korral lisage ridu uute ainetega. Kinnitan, et olen selle äriühingu volitatud esindaja ning olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teadaolevalt tõene, täpne ja täielik. Ees- ja perekonnanimi ...................................................………………… Ametikoht ……………………………………………………………….. Telefon ...................................................………………………………… E-posti aadress ........................................................................................... Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) ................................................................ Allkiri ……………………………………………………………………. Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ Lisa 6 (Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses) KAVAND Aruanne Eesti Vabariigi lipu all sõitvatel laevadel paiknevate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete kohta Esitaja andmed: Ärinimi Registrikood Aadress Andmed ……….. aasta 31. detsembri seisuga Käigus olnud laeva nimi Ehitusaasta Laeva seadmetes kasutusel oleva fluoritud kasvuhoonegaasi tüüp Laeva seadmetes sisalduva fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg Aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg Kasutusala (näiteks jahutus- ja kliimaseadmed või tuletõrjeseadmed) Tehasepuhtusega Ringlusse võetud või taasväärtustatud Näide: „Tarmo“ 1997 R-134 a 45 5 kliimaseadmed R-404 a 178 10 jahutusseadmed HFC-227ea (FM-200) 60 0 tuletõrjeseadmed HFC-23 (FE-13) tuletõrjeseadmed FS49C2 tuletõrjeseadmed Näide: „Minni“ 1990 HFC-23 (FE-13) tuletõrjeseadmed Vajaduse korral lisada ridu. Kinnitan, et olen laeva reeder (meresõiduohutuse seaduse tähenduses) ning olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teadaolevalt tõene, täpne ja täielik. Ees- ja perekonnanimi ...................................................………………… Ametikoht ………………………………………………………………. Telefon ...................................................………………………………… E-posti aadress ........................................................................................… Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) ................................................................. Allkiri ……………………………………………………………………. Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ Lisa 7 (Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses) KAVAND Aruanne fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmetega varustatud raudteeveeremi kohta Esitaja andmed: Ärinimi Registrikood Aadress Andmed ……….. aasta 31. detsembri seisuga Raudteeveeremi liik Arv Fluoritud kasvuhoone-gaasi tüüp Raudteeveeremis kasutusel oleva fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg Aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg Kasutusala (näiteks jahutus- ja kliimaseadmed või tuletõrjeseadmed) Tehasepuhtusega Ringlusse võetud või taasväärtustatud Restoranvagunid Kupeevagunid Istevagunid Vedurid Kui on veel muid raudteeveeremi liike, siis andmed ka nende kohta Vajaduse korral lisada ridu. Kinnitan, et olen raudtee-ettevõtja (raudteeseaduse tähenduses) ning olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teadaolevalt tõene, täpne ja täielik. Ees- ja perekonnanimi ...................................................……………… Ametikoht …………………………………………………………….. Telefon ...................................................……………………………… E-posti aadress ....................................................................................... Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) ............................................................ Allkiri …………………………………………………………………. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ muutmine lisa 8 (Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses) KAVAND Aruanne pingejaotlates sisalduva SF 6 kohta Esitaja andmed (ärinimi) …… Registrikood ……. Aadress …….. Aruandluse aasta …… 1. Kasutusel olevad pingejaotlad Kõrgepingeseade või madalpingeseade Jaotlate arv Pingejaotlates sisalduv SF 6 kogus kokku, kg Hooldustel pingejaotlatesse juurde lisatud SF 6 kogus, kg Pingejaotlatest demonteerimisel kokku kogutud SF 6 kogus, kg Kokku kogutud gaasi kogus, mis jäeti pingejaotla valdajale, kg Kokku kogutud SF 6 kogus, mis viidi hävitamisele (märkida jäätmekäitluskoht ja kogus, kg) Vajaduse korral lisada tabelitesse ridu juurde. 2. Laos olevad uuesti kasutuselevõttu ootel olevad seadmed (milles on SF 6 sees) Kõrgepingeseade või madalpingeseade Jaotlate arv Pingejaotlates sisalduv SF 6 kogus kokku, kg 3. Uued või renoveeritud pingejaotlad Kõrgepingeseade või madalpingeseade Jaotlate arv Pingejaotlates sisalduv SF 6 kogus kokku, kg Kinnitan, et olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teada olevalt tõene, täpne ja täielik. Ees- ja perekonnanimi: …… Ametikoht: …… Telefon: …….. E-posti aadress: ……. Esitamise kuupäev: ……. Allkiri ……………………………………… KAVAND ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määruse nr 70 „ Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 202 alusel. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määruses nr 70 „ Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse andmekooseis “ tehakse järgmise muudatused: 1 ) par a grahvi 1 lõike 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või süsihappegaasi (CO 2 ), ammoniaaki (NH 3 ) või süsivesinikke (HC) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegelev isik esitab loa andjale käitlemisloa taotluse käesoleva määruse lisas 1 nõutud andmetega.“ ; 2) paragrahvi 1 lõike 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisega tegelev isik esitab loa andjale käitlemisloa taotluse käesoleva määruse lisas 2 nõutud andmetega.“; 3) paragrahv i 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või süsihappegaasi (CO 2 ), ammoniaaki (NH 3 ) või süsivesinikke (HC) või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloale märgitakse olenevalt loa taotleja rakendatavate töötajate pädevusest ning töövahenditest ja -meetoditest, kui suure ainekogusega seadmeid käitlemisloa omaja (edaspidi loa omaja) käidelda tohib: 1) kuni kolm k ilogrammi või hermeetiliselt suletud ja vastavalt märgistatud seadmete puhul kuni kuus kilogrammi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad või nende sisaldamise võimalusega paiksed külmutus- ja kliimaseadmed ja soojuspumbad; 2) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad või nende sisaldamise võimalusega paiksed külmutus- ja kliimaseadmed ning soojuspumbad, olenemata nendes seadmetes sisalduvast fluoritud kasvuhoonegaasi kogusest. (2) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või süsihappegaasi (CO 2 ), ammoniaaki (NH 3 ) või süsivesinikke (HC) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloale märgitakse olenevalt taotletavatest käitlemistoimingutest, loa taotleja käsutuses olevate töötajate pädevusest ning töövahenditest ja -meetoditest üks, mitu või kõik järgmised käitlemistoimingud: 1) paigaldamine; 2) remont, hooldamine ja teenindamine; 4) lekkekontroll, mis sisaldab jahutuskontuuri avamist; 5) lekkekontroll, mis ei sisalda jahutuskontuuri avamist; 6) aine kogumine; 7) seadmete kasutuselt kõrvaldamine. (3) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloale kantakse käitlemistoimingutena nimetatud tuletõrjeseadmete paigaldamine, remont, hooldamine, teenindamine, lekkekontrolli tegemine ja fluoritud kasvuhoonegaasi kogumine neist seadmetest ja kasutamiselt kõrvaldamine. (4) Fluoritud kasvuhoonegaase või käesoleva määruse paragrahvis 1 lõikes 1 ja lõikes 3 nimetatud alternatiive sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete või tuletõrjeseadmete käitlemisloa taotlust menetledes lähtub loa andja järgmistest eeldustest: 1) fluoritud kasvuhoonegaase või käesoleva määruse paragrahvis 1 lõikes 1 ja lõikes 3 nimetatud alternatiive sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete seadmete käitlemisega tegeleva isiku üks töötaja teeb taotletavaid käitlemistoiminguid kuni 1900 töötundi aastas; 2) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete seadmete käitlemisega tegeleva isiku töötaja teeb kuni 100 fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava toote, seadme või süsteemi lekkekontrolli aastas; 3) fluoritud kasvuhoonegaase või käesoleva määruse paragrahvis 1 lõikes 1 ja lõikes 3 nimetatud alternatiive sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete seadmete või tuletõrjeseadmete käitlemisega tegeleva isiku ühe töötaja kohta peab loa taotlejal olema lisas 1 nimetatud tööriistad. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 täpsustatud nõudeid tuleb järgida ka pärast käitlemisloa väljastamist kogu tegevusloa kehtimise ajal.“ . 4) M ääruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) . 5) Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler „ Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord ning käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded ja andmekooseis“ Lisa 1 (Energeetika- ja keskkonnaministri ... määruse nr ... sõnastuses) KAVAND Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või süsihappegaasi (CO 2 ), ammoniaaki (NH 3 ) või süsivesinikke (HC) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja-haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloa taotlus 1. Loa taotleja üld- ja kontaktandmed 1.1.1 ärinimi 1.1.2 registrikood 1.1.3 postiaadress 1.1.4 telefon 1.1.5 veebileht 1.1.6 e-posti aadress 1.1.7 kontaktisik 1.1.8 tegevusala EMTAK-kood ja nimetus 1.2 tütarettevõte – andmed täidetakse, kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka Eesti tütarettevõte tegevuses 1.2.1 ärinimi 1.2.2 registrikood 1.2.3 aadress 1.3 välisettevõtja – andmed täidetakse, kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses 1.3.1 ärinimi 1.3.2 registrikood 1.3.3 riik 1.3.4 aadress 1.3.5 telefon(id) 1.3.6 veebileht 1.3.7 e-post 2. Andmed loa taotleja taotletavate käitlemistoimingute ja aine koguse kohta 2.1 Aine, millele luba taotletakse - fluoritud kasvuhoonegaas, süsihappegaas (CO 2 ), ammoniaak (NH 3 ) või süsivesinikud (HC)) 2.2 tegevuse valdkond: paiksed külmutusseadmed 2.2.1 paiksed kliimaseadmed ja soojuspumbad 2.2.3 paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed 2.2.4 külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed 2.2.5 külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed 2.3 käitlemistoimingud, millele luba taotletakse: p aigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine , lekkekontroll ja aine kokkukogumine 2.4 koguselised piirangud (kui on). 3. Andmed loa taotleja rakendatavate töötajate ja töömahu kohta 3.1 andmed töötajate kohta, keda loa taotleja kokkuleppe alusel oma töös rakendab ja kes omavad Eestis antud erialast kutse- või osakutsetunnistust või Euroopa Liidu teises liikmesriigis Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 kohaselt antud töötaja sertifikaati ning töötajate ja luba taotleva ettevõtja töötundide arv aastas (1900 inimese kohta) 3.1.1 kategooria Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2067 või 2024/2215 järgi 3.1.2 ees- ja perekonnanimi 3.1.3 isikukood 3.1.4 kutse-, osakutsetunnistuse või sertifikaadi number 3.1.5 kutse- või osakutsetunnistuse või sertifikaadi andnud asutus, Euroopa Liidu teise liikmesriigi nimetus ja sertifikaadi andnud asutus 3.1.6 töötundide arv aastas (kokku isiku kohta). 4. Loa taotleja planeeritava tegevuse kirjeldus 4.1 eeldatava töömahu hinnang. 5. Loa taotleja valduses olevad töövahendid ja -meetodid 5.1 Fluoritud kasvuhoonegaaside tööriistad-töövahendid Töövahendi nimetus Nõutav mõõtetäpsus Töövahendi kontrollimise sagedus Töövahendite arv (tk ) töötaja kohta on vajalik vähemalt komplekt seadmeid 1) Elektrooniline lekkedetektor Lekete avastamine täpsusega 5 g/a Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 2) Lekkeotsingul kasutatav vahukomplekt 1 tk isiku kohta 3) Peeglite komplekt 1 tk isiku kohta 4) Külmaaine kogumisseadmed (mehhaanilised või elektrilised) Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 5) Külmaaine korduskasutusega mahutite komplekt (komplekti kuulub kogumismahuti ja puhvermahuti) Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 6) Ühendusvoolikud kogumisseadme hermeetiliseks ühendamiseks tühjendatava seadmega Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 7) Manomeeter Täpsus +/– 10% Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas, võrrelda referentsmanomeetriga 1 tk isiku kohta 8) Kaal Täpsus +/– 20 g Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas, võrrelda referentskaaluga 1 tk isiku kohta 9) Survestamis- ja vakumeerimisseadmed Lõppsurve/rõhk  2 mbar +20 ºC juures Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 10) Vaakummeeter Skaala  /= 1 mbar Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 11) Ampertangid Täpsus +/– 5% Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 12) Kontakttermomeeter Täpsus +/– 0,25 K Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas, võrrelda referents-termomeetriga 1 tk isiku kohta 13) Ventiilivõtmed 1 tk isiku kohta 14) Isikukaitsevahendid Kõike 1 tk isiku kohta Kaitseprillid Kaitsekindad Kaasaskantav gaasiandur Väike silmaloputuspudel - naatriumkloriidilahus 0,9 % 5.1.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused – kirjeldada, kuidas tagatakse fluoritud kasvuhoonegaaside nõuetekohane käitlemine ja välditakse selle atmosfääri paiskumine, sh kirjeldada märgistamist, nõuetekohast kokku kogumist ja mahutite hoiustamist. 5. 2 Süsivesinike tööriistad-töövahendid Töövahendi nimetus Nõutav mõõtetäpsus Töövahendi kontrollimise sagedus Töövahendite arv 1) CO 2 -le sobilik elektrooniline lekkedetektor Lekete avastamine täpsusega 5 g/a Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 2) Lekkeotsingul kasutatav vahukomplekt 1 tk isiku kohta 3) Peeglite komplekt 1 tk isiku kohta 4) CO 2 -le sobilik ühendusvoolikute ja manomeetrite komplekt 200 bari, kollane voolik 41 bari Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 komplekt isiku kohta 5) Kaal Täpsus +/– 20 g Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas, võrrelda referentskaaluga 1 tk isiku kohta 6) Surve katsetamiseks rõhu alandamise reduktor Rõhk  200 bar Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 7) Vaakumpump 270 pascalit 1 tk isiku kohta 8) Vaakummeeter Skaala  /= 1 mbar Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 9) Ampertangid Täpsus +/– 5% Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 10) Kontakttermomeeter Täpsus +/– 0,25 K Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas, võrrelda referents-termomeetriga 1 tk isiku kohta 11) Ventiilivõtmed 1 tk isiku kohta 12) Torutööriistad: ketasnuga-torulõikur, toruotsapuhastaja, torule koonusotsa pressija, spetsiaalsed messingist puhastusharjad 1 komplekt isiku kohta 13) Jootekomplekt kõvajoodiste teostamiseks 1 ettevõtte kohta 14) Isikukaitsevahendid: - kaitseprillid -kaitsekindad -kaasaskantav CO 2 detektor -sobivad tööriided - torke- ja õlikindlad jalanõud - esmaabikomplekt 5.2.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused - Kirjeldada, milliste meetoditega tagatakse süsihappegaasi nõuetekohane käitlemine, sh kuidas välditakse kuivjää tekkimist, lämbumisohtu jms ohutusnõuded. 5.3.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused - Kirjeldada, milliste meetoditega tagatakse süsihappegaasi nõuetekohane käitlemine, sh kuidas välditakse kuivjää tekkimist, lämbumisohtu jms ohutusnõuded. 5.4 Ammoniaagi tööriistad-töövahendid Töövahendi nimetus Nõutav mõõtetäpsus Töövahendi kontrollimise sagedus Töövahendite arv 1) NH3-le sobilik individuaalne elektrooniline lekkedetektor Lekete avastamine täpsusega 5 g/a Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 2) Lekkeotsingul kasutatav lakmuspaberite komplekt 1 komplekt isiku kohta 3) Peeglite komplekt 1 komplekt isiku kohta 4) NH3-le sobilik armeeritud ühendusvoolikute ja manomeetrite komplekt – sobiliku skaalaga antud ainele Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 komplekt objektile mineva üksuse kohta 5) Kaal Täpsus +/- 10 g kuni 150 kg mõõtepiirgonnaga Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas, võrrelda kontroll- raskusega 1 tk ettevõtte kohta 6) Survekatsetusteks rõhu alandamise reduktor Rõhk  200 bar Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 komplekt ettevõtte kohta 7) Vaakumpump, sobilik NH3-le (ei sisalda vask osasid, plahvatuskindlas teostuses, sädemevaba lülitiga, toitekaabel pikkusega 5m). Võimaldab vaakumeerimist kuni 30 mikronini. 1 tk isiku kohta 8) Vaakummeeter Skaala  /= 1 mbar, 1 tk Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas 1 tk isiku kohta 9) Elektrilised mõõteinstrumendid 1 komplekt isiku kohta 10) Kontakttermomeeter Täpsus +/– 0,25 K 4 tk Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas, võrrelda referents-termomeetriga 1 tk isiku kohta 11) Torutööriistad: ketasnuga-torulõikur, toruotsa puhastaja, spetsiaalsed puhastusharjad 1 kompl puhastusharjad: toru D= 10 mm 1 komplekt isiku kohta 12) Külmaaine balloonid, kollaseks värvitud kaelusega Soovitavalt 2 ballooni Jälgida survekatsetuse kehtivust 13) CO2 tulekustuti 2-5L Kontroll 2 aasta tagant 2 tk isiku kohta 14) isikukaitse vahendid: -täisekraaniga gaasimask – koos 2 tagavara filtri komplektiga - antistaatilised pritsmete vastased tööriided sobilikud NH3-le - antistaatilised, pikendatud kaitsekindad käsivarre kaitsmega, sobilikud NH3-le -antistaatilised külmakindlad kinnise pahkluuga jalanõud sobilikud NH3-le, torke-ja õlikindla tallaga -päästeliin -kõrvaklapid -kaitseprillid -täisekraaniga gaasimask koos filtriga K2 -lisa filter K2 pakendis 2 kompl -kaasaskantav NH3 gaasidetektor -esmaabi komplekt, milles silmaloputuspudel, naatriumkloriidilahus 0,9 %, sidrunhappelahus Gaasidetektorit kontrollitakse 1 kord aastas Kõike 1 isiku kohta 15) Õli elimineerimis absorbent Vähemalt 5 kg 5.4. 1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused - Kirjeldada, milliste meetoditega tagatakse ammoniaagi nõuetekohane käitlemine, sh ohutusmeetmed mürgistuse vältimiseks, lekete võimalikult varajane avastamine, häiresüsteemi kasutamine vms. 6. T aotluse esitaja andmed 6.1 ees- ja perenimi 6.2 telefonid 6.3 e-posti aadress 6.4 allkiri. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 70 „Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded“ muutmine Lisa 2 (Energeetika- ja keskkonnaministri ... määruse nr ... sõnastuses) KAVAND Fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloa taotlus 1. Loa taotleja üld- ja kontaktandmed 1.1 Ärinimi 1.2 registrikood 1.3 postiaadress 1.4 asukoha aadress 1.5 kontaktisik 1.6 tegevusala EMTAK-kood ja nimetus 1.7 Tütarettevõtja – Eesti ettevõte (kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka Eesti tütarettevõtja tegevuses) 1.7.1 ärinimi 1.7.2 registrikood 1.7.3 aadress 1.8 Välisettevõtja (juhul, kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses) 1.8.1 ärinimi 1.8.2 registrikood 1.8.3 riik 1.8.4 aadress 1.8.5 telefonid 1.8.6 veebileht 1.8.7 e-post 2. Käitlemistoimingud, milleks käitlemisluba taotletakse 2.1 Käitlemisluba taotletakse järgmisteks toiminguteks: paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP) . 2.2 lekkekontroll ja aine kokkukogumine, kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos. 3. Andmed loa taotleja käsutuses olevate töötajate ja töömahu kohta 3.1 Andmed loa taotleja käsutuses olevate töötajate kohta, kes omavad Eestis antud erialast kutse- või osakutsetunnistust või teises Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 või Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627 kohaselt välja antud töötaja sertifikaati ja keda loa taotleja oma töös rakendab, ning töötajate ja loa taotleja töötundide arv aastas ( Täiskohaga töötaja töötundide arv aastas on kuni 1900 ) . 3.1.2 Ees- ja perenimi 3.1.3 isikukood 3.1.4 osakutsetunnistuse või sertifikaadi number 3.1.5 osakutsetunnistuse või sertifikaadi väljastanud asutus, teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud sertifikaadi puhul ka väljastaja riik 3.1.6 osakutsetunnistuse või teise Euroopa Liidu liikmesriigi sertifikaadi kehtivuse lõpptähtaeg; 3.1.7 töötundide arv aastas. 3.2 Tegevust alustava ettevõtja korral hinnang eeldatava töömahu kohta – ettevõte täpsustab eeldatavat lekkekontrollide arvu aastas. 4. Loa taotleja käsutuses olevad töövahendid 4.1 Töövahendi nimetus ja arv: 4.1.2 Kaal alates 200 kg; 4.1.3 elektrooniline lekkedetektor; 4.1.4 lekke otsimiseks kasutatav vahukomplekt; 4.1.5 võtmekomplekt koos momentvõtmega. 5. Loa taotleja töömeetodite kirjeldused 5.1 Süsteemi testimine, sh mahutite survekontroll kustutusaine mahutite utiliseerimise või taastäitmise kaudu; 5.2 kustutusainemahutite vahetamine ja aine lisamine täitejaama olemasolul; 5.3 hooldavate sead mete lekkekontrolli planeerimine ning hooldemärkmete säilitamine; 5.4 taotluse punktis 4 näidatud kaalu ning elektroonilise lekkedetektori (kui taotleja seda seadet lekkekontrolliks kasutab) ning taotleja hooldatavatesse tuletõrjeseadmetesse kuuluvate mahutite manomeetrite kontroll üks kord aastas, et tagada nende töövahendite nõuetekohane toimimine; 5.5 fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ning mahutite märgistamisnõuete täitmise tagamine; 5.6 süsteemiga ühendamata fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate mahutite hoiustamine, et hoida ära lekked õnnetusjuhtumite tõttu, mille tulemusel toimub mahutite mehhaaniline kahjustamine, näiteks vigastatakse ventiili. 5.7 fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete (probleemtoodete) üleandmine. 6. Taotluse esitaja andmed 6.1 ees- ja perekonnanimi 6.2 isikukood 6.3 telefonid 6.4 e-posti aadress 6.5 taotluse esitaja allkiri. KAVAND ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 16 . septembri 20 22 . aasta määruse nr 41 „ Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis “ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 192 lõike 2 ja § 193 lõike 6 alusel. Keskkonnaministri 16. septembri 20 22 . aasta määrusesse nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava too dete , seadme te, süsteemi de ja mahutite käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekooseis“ tehakse järgmise muudatused: 1) paragrahvi 10 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „ § 193 lõigetes 1, 3 ja 5 “ tekstiosaga „ § 19 3 lõigetes 2, 3 ja 5“; 2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) ; 3 ) määrus jõustub 2026 . aasta 1. jaanuaril . Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler „ Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate too dete , seadme te, süsteemi de ja mahutite käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekooseis “ Lisa (Energeetika- ja keskkonnaministri ... määruse nr ... sõnastuses) KAVAND Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri andmekoosseis Andmekogusse kantakse andmed fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate paiksete külmutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade, elektrijaotlate ning tuletõrjeseadmete kohta, kui need sisaldavad: 1) viis või enam CO 2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase; 2) üks k ilogramm või enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase, mida kasutatakse mujal kui vahtudes ; 3) kolm kilogrammi või enam osoonikihti kahandavaid aineid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 I lisas. 1. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade kohta 1.1 Toote, seadme või süsteemi omaniku ja kontaktisiku andmed. 1.2 Toote, seadme või süsteemi paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht. 1.3 Toote, seadme või süsteemi kasutusvaldkond. 1.4 Toote, seadme või süsteemi tüüp vastavalt riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris kasutatavale metoodikale. 1.5 Tootes, seadmes või süsteemis sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus. 1.6 Toote, seadme või süsteemi hermeetilisuse andmed. 1.7 Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu andmed (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral või 100 kg või enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/572 II lisa 1. jaos loetletud gaas ide sisalduse puhul ). 1.8 Toote, seadme või süsteemi jahutamise nimivõimsus. 1.9 Toote, seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustööd, sealhulgas lekkekontrolli ning vajaduse korral parandustööd või kasutuselt kõrvaldamise toimingu teinud ettevõtja või töötaja andmed. 1.10 Toodete, seadmete või süsteemide paigaldus-, teenindus- ja hooldustööde ning vajaduse korral parandustööde või kasutuselt kõrvaldamise täpsustatud andmed. 1.11 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või pärast lekke kõrvaldamist. 1.12 Teave, kas paigaldatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused on ringlusse võetud või taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse andmed. 1.13 Kokku kogutud fluoritud kasvuhoonegaaside või osoonikihti kahandavate ainete kogused. 1.14 Lekkekontrolli kuupäev (kaasa arvatud järelkontroll pärast paigaldamist ja parandustöid), toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused. 1.15 Lekke tuvastamise süsteemi kontrollimise kuupäev, toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral). 1.16 Toote, seadme või süsteemi ümberehitamise ja uuele ainele ülemineku andmed. 1.17 Toote, seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või hooldaja andmed. 1.18 Toote, seadme või süsteemi ja nendes sisaldunud külmaaine üleandmise andmed pärast kasutuselt kõrvaldamist jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale. 2. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate tuletõrjeseadmete kohta 2.1 Seadme või süsteemi omaniku ja kontaktisiku andmed. 2.2 Seadme või süsteemi paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht. 2.3 Seadmes või süsteemis sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus. 2.4 Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu andmed (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral). 2.5 Mahutite arv ning rõhk süsteemis olevas mahutis (baarides). 2.6 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustöid, sealhulgas lekkekontrolli ning vajaduse korral parandustöid või kasutuselt kõrvaldamise toiminguid tegeva ettevõtja või töötaja andmed. 2.7 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustööde ning vajaduse korral parandustööde või kasutuselt kõrvaldamise täpsustatud andmed. 2.8 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või lekkimise tõttu (kustutusaine vahetamine). 2.9 Teave, kas paigaldatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused on ringlusse võetud või taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse andmed. 2.10 Kokku kogutud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused. 2.11 Lekkekontrolli kuupäev (kaasa arvatud järelkontroll pärast paigaldamist ja parandustöid), toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused. 2.12 Lekke tuvastamise süsteemi kontrollimise kuupäev, toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral). 2.13 Seadme või süsteemi ümberehitamise ja uuele ainele ülemineku andmed. 2.14 Seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või hooldaja andmed. 2.15 Seadme, süsteemi ja nendes sisaldanud tuletõrjegaasi üleandmise andmed pärast kasutuselt kõrvaldamist jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale. 3. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate kohta 3.1 Seadme omaniku ja kontaktisiku andmed. 3.2 Seadme paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht. 3.3 Seadme tüüp vastavalt riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris kasutatavale metoodikale. 3.4 Seadmes või süsteemis sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus. 3.5 Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu andmed. 3.6 Seadme lekkemäära andmed tootja tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt. 3.7 Rõhu või tiheduse jälgimiseks oleva seadme olemasolu andmed. 3.8 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustöid, sealhulgas lekkekontrolli ning vajaduse korral parandustöid või kasutuselt kõrvaldamise toiminguid tegeva ettevõtja või töötaja andmed. 3.9 Seadme paigaldus, teenindus- ja hooldustööde ning vajaduse korral parandustööde või kasutuselt kõrvaldamise täpsustatud andmed. 3.10 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või lekkimise tõttu. 3.11 Teave, kas paigaldatud aine kogused on ringlusse võetud või taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse andmed. 3.12 Kokku kogutud aine kogused. 3.13 Lekkekontrolli kuupäev (kaasa arvatud järelkontroll pärast paigaldamist ja parandustöid), toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused. 3.14 Lekke tuvastamise süsteemi kontrollimise kuupäev, toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral). 3.15 Seadme ümberehitamise andmed. 3.16 Seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või hooldaja andmed. 3.17 Seadme ja selles sisaldunud aine üleandmise andmed pärast kasutuselt kõrvaldamist jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale. 4. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase lahustina sisaldavate seadmete kohta 4.1 Seadme omaniku ja kontaktisiku andmed. 4.2 Seadme paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht. 4.3 Seadmes sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus. 4.4 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustöid ning vajaduse korral parandustöid või kasutuselt kõrvaldamise toiminguid tegeva ettevõtja või töötaja andmed. 4.5 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või lekkimise tõttu. 4.6 Teave, kas paigaldatud või lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused on ringlusse võetud või taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse andmed. 4.7 Seadmest eemaldatud aine kogused. 4.8 Seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või hooldaja andmed. 4.9 Seadme ja selles sisaldunud aine üleandmise andmed pärast kasutuselt kõrvaldamist jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0581 - Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1efa51ac-7806-4785-9ba6-3c896752c917 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1efa51ac-7806-4785-9ba6-3c896752c917?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main