Saatja:
[email protected]
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>
Teema: Väljaminev kiri
Kuupäev: 2025-09-15 08:19
Tere
Viru Maakohus on saatnud Teile dokumendi:
Pealkiri: Arvamus Perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja
tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused)
väljatöötamiskavatsusele
Registreerimise kuupäev: 15.09.2025
Registreerimise number: 6-3/25-1091-4
Vabandame, et arvamuse saatmine hilines
Lugupidamisega
Anu Seppel
Spetsialist
Viru Maakohus
1. Mai 2 | 20308 Narva
e-post:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.kohus.ee
5267960 960755 0 0 center -2160270 0 0 Liisa-Ly Pakosta Justiitsministeerium
[email protected] Teie 1 2 .0 8 20 25 a nr 8-3/6746-1 Meie 12 . 0 9 20 2 5 a nr 6-3/25-1091-1 Perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsus Lugupeetud minister, Täname võimaluse eest avaldada arvamust perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele . Viru Maakohus üldjoontes toetab planeeritud muudatusi, kuid juhime tähelepanu mõningatele probleemidele . Eestkoste seadmise eeldused P unktis 1.2 on toodud v õimalikud regulatiivsed lahendused eestkoste seadmise eeldus te hindamiseks. Leiame, et tasub kaaluda 1. või 2. alternatiivi ( eestkoste seadmi ne seostatakse RHK 10 käsitluses F-diagnoosi grupiga või isiku teovõime piiramise aluseks on psüühikahäire, intellektipuue või muu vaimse tervise häire, mille tõttu täisealine isik ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ) , pakutud 3. alternatiiv on aga õigusselgusetu. Eestkostetava valimisõigus V alimisõiguse regulatsiooni muutmist ei toeta. Praegune valmisõiguse regulatsioon, mis tagab valmisõiguse igaühele, kellel on vähimgi pisitehingute tegemise õigus, on juba küllalt ulatuslik. V alimisõiguse võimaldamine inimestele, kes ei ole suutelised tegema iseseisvalt isegi pisitehinguid , suurendaks ka nende ärakasutamise riski valimispettuste toimepanemisel. Juhime tähelepanu ka , et kaaluda tuleks teatud juhtudel (dementsus, raske vaimne alaareng vms) maksimaalse eestkos te seadmise aja pikendamist ( TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3), kuna ei ole põhjendatud olukord, kus kohus iga viie aasta järel eestkostet pikendab, kui isiku seisundile puudub tänapäeva meditsiiniteadmiste kohaselt tervistav ravi ning eeldada saab vaid seisundi süvenemist. Nimetatud muudatus aitaks ka oluliselt k ohtute töökoormust vähendada . Lisaks on seaduses sätestatud 5-aastane eestkoste jätkumise kontrollimise vajadus pärast EKJVO loomist oma sisulise väärtuse minetanud. Lugupidamisega , Angelina Abol Viru M aakohtu tsiviilosakonna juhataja