COM(2025) 433

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja . 1 1 .202 5 Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukoh ad Euroopa Liidu nimel kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni allkirjastamist ja sõlmimist käsitlevate Euroopa Liidu N õukogu otsus t e ettepanekute kohta 1. Kiita heaks justiits - ja digi ministri esitatud seisukoh ad Euroopa Liidu Nõukogu otsuste e ttepanekut e kohta , millega anta kse Euroopa Komisjonile luba Euroopa Liidu nimel kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon allkirjastada ja sõlmida: Eesti toetab Euroopa Liidu ühinemist konventsiooni ga ja selleks vajalike otsuste vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus. Eesti leiab, et konventsiooni allkirjastamisel ja sõlmimisel on liikmesriikidel ja Euroopa Liidu l jagatud pädevus , mistõttu on oluline Euroopa Liidu N õukogu otsus t es selgesõnaliselt sätestada, et Euroopa Liidu le antakse luba konventsioon allkirjastada ja sõlmida üksnes Euroopa Liidu pädevuse ulatuse s . Konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine Euroopa Liidu poolt ei piira Eesti õigust ühineda konventsiooniga ulatuses, mis kuulub liikmesriikide pädevusse . 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud e ttepanekud ja seisukoh ad Riigikogu juhatusele . Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seisukoh ad antakse järgmiste Euroopa Liidu N õukogu otsus t e ettepanekute (edaspidi otsuste ettepan ekud või ettepanekud ) kohta: N õukogu otsus e ettepanek kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ( Convention on the Protection of the Environment through Criminal Law ) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta; Nõukogu otsuse e ttepanek kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta. Nõukogu otsuste ette panekutega kiidetakse heaks ja antakse Euroopa Liidu le (EL) luba allkirjastada ja sõlmida Euroopa Nõukogu kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon (edaspidi konventsioon ) , mis kiideti Euroopa Nõukogu m inistrite k omitee poolt heaks 14. mail 2025. Komisjoni esitatud nõukogu otsuste e ttepanekutest esimene käsitleb konventsiooni allkirjastamist ning teine konventsiooni sõlmimist ehk ratifitseerimist. Otsuste ettepanekut e juures on lisana Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus nõukogu otsuste ettepanekut e kohta ning konventsiooni lõpptekst. Konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides. Otsuste ettepanekute kohaselt aitab konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine kaasa Euroopa Liidu keskkonnakaitsepoliitika eesmärkide saavutamisele . Konventsioon on sisult täielikult vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiivi ga (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (edaspidi keskkonnakuritegude direktiiv ), kuid võimaldab saavutada Euroopa Liidu keskkonnakaitse lis ed eesmär gid laiemal territooriumil ja jurisdiktsioonides. Otsuste ettepanekute kohaselt on konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine Euroopa Liidu ainu välis pädevuses. Eesti selle seisukohaga ei nõustu ja taotleb pädevus tesse puutuvalt otsuste muutmist. Otsuste s tuleb selgesõnaliselt sedastada , et konventsiooniga ühinemine kuulub Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse , ning seega konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine Euroopa Liidu poolt ei piira Eesti õigust ühineda konventsiooniga ulatuses, mis kuulub liikmesriikide pädevusse . Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas id Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anna Leena Neering ( [email protected] ) , Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause ( [email protected] ) ning kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse nõunik Reet Kase ( [email protected] ) . Valdkonna eest vastuta b asekantsler Laidi Surva ( [email protected] ). 2. Ettepanekut e menetlemise hetkeseis Nõukogu otsuste õiguslik alus: Nõukogu otsuste menetlusõiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artik kel 218 lõige 5 (otsus lepingule alla kirjutamise kohta) ja lõige 6 (otsus lepingu sõlmimise kohta). Kuna konventsioon kattub suurel määral keskkonnakuritegude direktiiviga , st ka konventsiooni peamine eesmärk on kehtestada miinimumeeskirjad asjaomaste kuritegude määratlemiseks, kehtestada karistuste alammäärad ja näha ette keskkonnakuritegude tulemuslikumaks tõ kestamiseks võetavate muude meetmete alammäärad, on keskkonnakuritegude direktiivi õiguslik alus – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 83 lõige 2 – ka konventsiooni allkirjastamise ja sõlmimise materiaalõiguslik alus. Hetkeseisu lühikirjeldus: Euroopa Komisjon esitas nõukogu otsus t e ettepaneku d 29. juulil 2025. Otsuste e ttepanekuid arutati esmakordselt EL nõukogu COPEN töögrupi kohtumisel 15. septembri l 2025 ja seejärel uuesti 3. oktoobril 2025 , kus jätkus arutelu teemal, kas konventsioon i allkirjastamine ja sõlmimine on Euroopa Liidu ainu välis pädevuses või jagatud pädevuses. Kuigi Euroopa Komisjon koostas selleks kohtumiseks pädevus t e j aotu mi st analüüsiva vastavustabeli, et kinnitada oma seisukohta ainu välis pädevuse kohta, siis ei nõustunud liikmesriigid (v.a Läti) vastava hinnanguga ja olid jagatud pädevust pooldaval seisukohal . Hetkel ei ole teada, millal on eesistujal plaanis otsuste vastuvõtmisega edasi liikuda. Konventsioon kiideti Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt heaks 14. mail 2025. Hetkeseisuga on plaanis konventsioon avada allkirjastamiseks 3. detsembril 2025 Strasbourgis. K onventsiooniga saavad ühineda nii Euroopa Nõukogu liikmesriigid , konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriigid kui ka Euroopa Liit. Nii Euroopa Komisjon kui ka mitmed Euroopa Nõukogu liikmesriigid on varasemalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt nad soovivad konventsiooni allkirjastada juba detsembris Strasbourgis toimuval tseremoonial. 3. Ettepanekute sisu Keskkonnakuriteod tekitavad keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele olulist kahju ning neist on saanud ELi ja kogu maailma jaoks üha suurem murekoht. Keskkonnakuriteod on uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja piraatkaubanduse järel maailmas suuruselt neljas organiseeritud kuritegevuse liik. Keskkonnakuritegevus kasvab aastas 5–7 %. Sellised kuriteod nagu ebaseaduslik raadamine, vee-, õhu- ja pinnasereostuse põhjustamine, osoonikihti kahandavate ainetega kauplemine, salaküttimine ja muud kuriteod kahjustavad oluliselt elurikkust ja inimeste tervist ning hävitavad terveid ökosüsteeme. Sellest tulenev keskkonnakahju ja keskkonnaseisundi halvenemine, millega on sageli seotud rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, on üleilmse mõjuga ning nõuab otsustavat tegutsemist ja tugevat rahvusvahelist koostööd, mis põhineb ühisel arusaamal keskkonnakuritegude kategooriatest, karistustest ja piiriülesest koostööst. Viimastel aastakümnetel on EL järk-järgult suurendanud jõupingutusi, et reguleerida keskkonnale kahjulikku tegutsemist. Praegu on paljudes ELi õigusaktides, peamiselt direktiivides, sätestatud asjakohased normid ja piirangud mitmesugustes keskkonnavaldkondades ning kaasnevad kohustused kohustatud isikutele. Selleks et veelgi tõhustada keskkonnakaitset ja karmistada võitlust keskkonnakuritegude vastu, võttis EL vastu uue keskkonnakuritegude direktiivi. Selle direktiivi eesmärk on kaitsta keskkonda senisest tulemuslikumalt, kehtestada keskkonna kuritegude ja karistuste määratlemise ühised miinimumeeskirjad, samuti ennetada keskkonnakuritegu sid ja nende vastu või delda ning võtta meetmed liidu keskkonnaõiguse normide tulemusliku täitmise tagamise ks . Keskkonnakuritegude direktiiv jõustus 20. mail 2024 ja selle kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikud ülevõtmismeetmed vastu 20. maiks 2026. Euroopa Nõukogu, kes võttis 1998. aastal vastu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (edaspidi 1998. aasta konventsioon ), tunnistab samuti, et keskkonna kuritegude vastu võitlemiseks on vaja tõhusamat rahvusvahelist lähenemisviisi. See oli esimene rahvusvaheline õigusakt keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks, mis küll ei jõustunud, sest vajalikku minimaalset ratifitseerimiste ja ühinemiste arvu ei saavutatud. Seepärast moodustas Euroopa Nõukogu kuritegevuse ennetamise ja kontrolli valdkonna tegevuse järelevalve ja koordineerimise juhtkomitee ( edaspidi Euroopa Kriminaalasjade Komitee ) ekspertidest koosneva töörühma, et kaaluda teostatavusuuringus võimalikke edasisi samme ja hinnata, kas olemasoleva 1998. aasta konventsiooni asendamiseks uue konventsiooni väljatöötamine on teostatav ja asjakohane . T öörühm otsustas 2022. aasta juunis, et uue konventsiooni koostamine on teostatav ja asjakohane. 23. novembril 2022 moodustas Euroopa Nõukogu ministrite komitee uue ekspertide komitee, mis tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu (edaspidi ekspertide komitee ). Ekspertide komitee loodi ministrite komitee ja Euroopa Kriminaalasjade Komitee alluvuss e ning sellele usaldati ülesanne töötada välja uus konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu. Euroopa Liit pidas konventsiooni üle läbirääkimisi, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artik kel 216 lõike 1 neljandale võimalusele, mille kohaselt võib liit pidada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle ja sõlmida selle, kui see leping „võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“. Kooskõlas E uroopa Liidu toimimise lepingu artik kel 218 lõigetega 3 ja 4 esindas liitu konventsiooni üle peetud läbirääkimistel Euroopa Komisjon vastavalt nõukogu otsusele, millega anti Euroopa Komisjonile luba läbirääkimistel osaleda. Liit on osalenud aktiivselt läbirääkimistel ja püüdnud tagada konventsiooni kooskõla nii liidu õigusega kui ka keskkonnakuritegude direktiiviga ning taganud konventsiooni kõrge kvaliteedi ja lisaväärtuse rahvusvahelisel tasandil. Pärast mitut läbirääkimisvooru jõudis ekspertide komitee 4.–7. juunil 2024 toimunud neljandal kohtumisel uue konventsiooni tekstis kokkuleppele. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni vastu 14. mail 2025. Konventsioon on kooskõlas Euroopa Liid u acquis ’ga , st eelkõige keskkonnakuritegude direktiiviga , ning sellega edendatakse keskkonnakuritegevust käsitleva liidu lähenemisviisi põhiideid üleilmselt teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja peamiste rahvusvaheliste partnerite seas, kellest võivad saada konventsiooniosalised. Konventsiooni kohaldatakse keskkonna kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest vastutusele võtmise ja karistamise suhtes ning selles määratletakse terminid „õigusvastane“, „vesi“, „ökosüsteem“ ja „jäätmed“. Need määratlused on täielikult kooskõlas ELi õiguses sätestatud asjakohaste määratluste ja mõistetega. Konventsiooniga kohustatakse osalisi võtma vajalikke meetmeid konventsiooni sätete vastuvõtmiseks. Nende hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on määratleda riigisiseses õiguses kuriteona konventsiooniga hõlmatud õigusvastased teod ja näha nende eest ette asjakohased karistused , ning tagada tulemuslik võitlus keskkonnakuritegude vastu , muu hulgas ressursside, koolituse, koostöö ja strateegiliste lähenemisviiside valdkonnas . Olulises kriminaalõiguse peatükis osutatakse õigusvastastele ja tahtlikele rikkumistele, mis on seotud reostusega, keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turule laskmisega, kuritegudega, mis on seotud keemiliste ainete, radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega, elavhõbeda, osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega, jäätmete, käitiste, laevadega, samuti pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmise, ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise, ebaseadusliku kaevandamise ning kaitsealuse loodusliku taimestiku või loomastiku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega, kaitsealuse elusloodusega kauplemisega, elupaikade ebaseadusliku halvendamisega kaitsealal ning invasiivsete võõrliikidega seotud kuritegudega. Samuti on konventsiooniga ette nähtud, et eriti raske kuriteona käsitatakse kõiki konventsiooniga hõlmatud kuritegusid, kui need on toime pandud tahtlikult ja põhjustavad eriti tõsist kahju või hävingut. Kriminaalõiguse üldsätteid käsitlev eraldi jagu sisaldab sätteid, mis käsitlevad kuriteole kihutamist, kuriteole kaasaaitamist ja kuriteokatset, jurisdiktsiooni, juriidiliste isikute vastutust, karistusi ja meetmeid, raskendavaid asjaolusid ning teise konventsiooniosalise poolt varem mõistetud karistuste arvesse võtmist. Füüsilistele isikutele määratavate karistuste hulka peaks kuuluma vangistus ja võiks id kuuluda ka rahalised karistused. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate karistuste hulka peaks id kuuluma kriminaalõiguslikud või muud rahalised karistused ning nende hulka võiks id kuuluda muud meetmed, nagu äritegevuse keeld, ilmajätmine õigusest saada avalikke hüvesid, abi või juurdepääsu avaliku sektori rahastusele ning kohtuliku järelevalve alla võtmine. Konventsiooniosalised peaksid ka võimaldama käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegude toimepanemise vahendite ja kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist. Kuritegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine ei tohiks sõltuda kaebusest. Isikutel, kellel on piisav huvi või kelle õigusi rikutakse, ja keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel peaks olema õigus osaleda kriminaalmenetluses, kui sellised õigused on konventsiooniosali ne ette näinud muude kuritegudega seotud menetlustes. Konventsiooniga kohustatakse selle osalisi tegema koostööd ja kooskõlastama oma tegevust vastavalt konventsioonile , sealhulgas kohaldama rahvusvahelisi ja piirkondlikke õigusakte, mis käsitlevad kriminaalasjades tehtavat koostööd. Samuti võimaldab see konventsiooniosaliste l vahetada tea vet kui järgi takse andmekaitse-eeskirju. Lisaks nähakse konventsiooniga ette meetmed ohvrite ja tunnistajate ning nende isikute kaitseks, kes teatavad kuritegudest või teevad muul viisil õiguskaitseasutustega koostööd. Luuakse konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee, mis jälgib järelevalvemehhanismi kaudu konventsiooni rakendamist ning hõlbustab teabe, kogemuste ja heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist konventsiooniosaliste vahel. Konventsiooniga nähakse konventsiooniosalistele ette ka alus kasutada teatavaid reservatsioone, sealhulgas võimalust piirkondlik k u integratsiooni toetavatele organisatsioonide le täpsustada konventsiooni teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele. E t tagada konventsiooni ja keskkonnakuritegude direktiivi kooskõla, kasutab Euro opa Liit otsuste ettepanekute s reservatsiooni võimalust täpsustad es mõiste t „õigusvastane“ ja mu i d mõiste i d, mida kasutatakse konventsiooni kohaste kuritegude määratlemisel. 4. Eesti seisukoh ad Eesti toetab Euroopa Liidu ühinemist konventsiooniga ja selleks vajalike otsuste vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus . K onventsiooniga liitumine toob kaasa lisa väärtust ja tõhustab keskkonna alase kriminaalmenetlusega seotud rahvusvahelist koostööd eelkõige kolmandate riikidega. Konventsiooniga ühinemine võimaldab Euroopa Liidul ja liikmesriikidel tõhustada keskkonnakaitset senisest suuremal geograafilisel territooriumil - Euroopa Nõukogul on 46 liikmesriiki. Eesti leiab, et konventsiooni allkirjastamisel ja sõlmimisel on liikmesriikidel ja Euroopa Liidul jagatud pädevus, mistõttu on oluline Euroopa Liidu Nõukogu otsustes selgesõnaliselt sätestada, et Euroopa Liidule antakse luba konventsioon allkirjastada ja sõlmida üksnes Euroopa Liidu pädevuse ulatuses. Kuigi Eesti toetab otsuste ettepanekuid, mille kohaselt Euroopa Liit allkirjastab ja sõlmib konventsiooni, siis ei saa nõustu da seisukohaga, et Euroopa Liidul on konventsiooni allkirjastamise ks ja sõlmimise ks ainu välis pädevus. Konventsiooni enamus sätteid peegeldavad küll keskkonnakuritegude direktiivi sisu , kuid konventsiooniga reguleeritakse ka selliseid küsimusi , mille harmoneerimine ei ole EL pädevuses . Näiteks kuulub liikmesriikide pädevusse konventsiooni artikkel 40, mis loob aluse konventsiooni osalisriikide omavaheliseks koostööks, sh väljaandmise küsimustes. Euroopa Kohus on oma 6. septembri 2016. aasta kohtuasjas Petruhhin öelnud, et: „ Nagu enamik Euroopa Kohtule oma seisukohad esitanud liikmesriike väitsid, vastab selles suhtes tõele, et kui liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole sõlmitud välislepingut, kuulub väljaandmist reguleerivate õigusnormide kehtestamine liikmesriikide pädevusse .“ Euroopa Liidul ei ole tõenäoliselt kõigi Euroopa Nõukogu riikidega kõigis rahvusvahelise koostöö, sh väljaandmise küsimustes eraldi välislepinguid , ning seega jäävad väljaandmise küsimused liikmesriikide pädevusse . Enamus ELi liikmesriik e on samuti seisukohal, et konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine kuulub Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Kuna E estil ei ole soovi loovutada oma pädevust Euroopa Liidule küsimustes, mis ei ole aluslepingutega antud Euroopa Liidu pädevusse, siis peame oluliseks sõnastada otsuste ettepanekutes s elgesõnalisel t, et Euroopa Liit allkirjastab ja sõlmib konventsiooni üksnes oma pädevuse ulatuses. Otsustest tuleb seega jätta välja need tekstiosad, mille kohaselt on Euroopa Liidul konventsiooni allkirjastamise ja sõlmimise ainu välis pädevus . Konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine Euroopa Liidu poolt ei piira Eesti õigust ühineda konventsiooniga ulatuses, mis kuulub liikmesriikide pädevusse. Nõukogu otsustes tuleb määratleda võimalikult selge pädevuste jaotus Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel ning tagada, et liikmesriikidel on õigus ühineda konventsiooniga ulatuses, mis kuulub liikmesriikide pädevusse. 5. Otsuste ettepanekut e vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele Kuna komisjoni hinnangul on tegemist ainupädevusse kuuluva valdkonnaga, siis ei ole komisjon subsidiaarsuse küsimust nõukogu otsus t e ettepanekutes analüüsinud. Nagu eespool selgitatud, on Eesti seisukohal, et konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine on EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevuse s. Jagatud pädevus t toetava tõlgenduse puhul on nõukogu otsus t e ettepaneku d kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Keskkonnaga seotud kuritegevusel on sageli piiriülene mõõde, kuna teatud keskkonnakuriteod võivad mõjutada mitut riiki või avalda da piiriülest mõju , nagu näiteks õhu, vee ja pinnase piiriülese saastumise korral. Seetõttu on oluline, et liikmesriikide pädevad asutused teeksid piiriülest koostööd. Uue keskkonnakuritegude konventsiooni eesmär k on tagada keskkonnakuritegude menetlemiseks ühtlustatud õigusraamistik ja lihtsustada piiriülest koostööd ning seda laiemalt kui ainult EL tasandil. Nõukogu otsus t e ettepanekud vasta vad ka proportsionaalsuse põhimõttele. Konventsioon ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik keskkonnakuritegude vastase võitluse poliitikaeesmärkide saavutamiseks, ning on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikkel 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Liit on keskkonnakuritegude direktiivi vastuvõtmise kaudu juba teostanud selles valdkonnas sisemist pädevust. Keskkonnakuritegude direktiivi suhtes kohaldatavad kaalutlused kehtivad ka konventsiooni suhtes, kuna keskkonnakuritegude mõju ja keskkonnakaitse olulisus on piiriülesed ning nõuavad rahvusvahelist lähenemisviisi. Konventsioonis määratletakse kuritegude ulatus nii, et need hõlmaksid kõiki asjakohaseid tegusid, piirdudes siiski sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne. Nii konventsioonis sätestatud kuriteod kui ka karistused piirduvad keskkonnaõiguse oluliste rikkumistega ja on seega proportsionaalsed. 6 . Otsuste majanduslikud, sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud Konventsiooniga ühinemine annab Eestile võimaluse tagada laiemaulatuslik elu- ja looduskeskkon n a kaitse inimtegevuse eest. Elu- ja looduskeskkonna kaitsmiseks sätestatud normid e eesmärk on hoida ära keskkonnakahju tekkimi ne ning seeläbi on need suunatud ka inimeste elukeskkonna ja selle kvaliteedi halvenemise ära hoidmisele. Keskkonna kaitsmine aitab parandada inimeste füüsilist heaolu, s h nende tervist, mis on osa inimväärikusest, ning seega tagada põhiseaduse §-s 53 nimetatud põhiõigust elu ja looduskeskkonnale. Kuigi karistusõiguslik sekkumine ei aita üldiselt keskkonna seisundit parandada, võib karistusõiguse heidutav mõju aidata keskkonnakahju tekkimist ennetada. Keskkonnaalase kriminaalõiguse tugevdamine ja õigusraamistiku ajakohastamine aitab ellu viia nullsaaste tegevuskava, ringmajanduse tegevuskava ja elurikkuse strateegiat aastani 2030. Seoses keskkonnakuritegude direktiiviga ülevõtmis ega – tähta jaga mai 2026 – peab Eesti täiendama karistusseadustikku ja muutma osaliselt kriminaalmenetluse seadustikku . Konventsiooniga ei kaasne Eestile täiendavaid vajadusi õigusloomelisteks muudatusteks. Keskkonnakuritegudega seonduvate muudatuste sihtgrupp on kõik asutused, kes tegelevad karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisude menetlemisega, st Keskkonnaamet, Politse i - ja Piirivalveamet, prokuratuur ning kohtumenetluses koh tud . Arvestades keskkonnakuritegude võrdlemisi väikest arvu Eestis , ei ole tegemist olulise mõjuga ja ei saa rääkida tööülesannete märkimisväärsest kasvust. Aastal 20 24 registreeriti Eestis 50 karistusseadustiku 20. peatükis sätestatud keskkonnavastast süütegu, mida oli küll 25 rohkem kui sellele eelnenud aastal, kuid sellele vaatamata on tegemist väikese arvuga. Nii keskkonnakuritegude direktiiv kui ka konventsioon seavad küll eesmärgiks senisest tõhusama keskkonnakuritegevuse vastase võitluse, mistõttu võib eeldada registreeritud juhtumite ja kriminaalmenetluste mõningast tõusu, kuid ei ole põhjust eeld ada niivõrd hüppelist kasvu, et e sineks oluline mõju märgitud asutuste töökoormusele. Kõiki võimalikke kulutusi seoses konventsiooni rakendamisega menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. 7 . Kooskõlastamine Otsuste e ttepanekud esitati arvamuse avaldamiseks Kliimaministeeriumile , Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile . Ministeeriumid on seisukohad kooskõlasta n ud EL koordinatsioonikogus . Kliimaministeerium esitas otsuste ettepanekut e kohta alljärgnevad sisulised märkused. Kliimaministeerium toetab keskkonnakuritegude konventsiooni allkirjastam ist, kuivõrd konventsioonil on samasisulisest EL direktiivist laiem geograafiline ulatus ja rohkemate riikide osalus tugevdab keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamist. Kliimaministeerium peab positiivseks, et keskkonnakuritegude kataloog laieneb, saab rohkem tähelepanu ja tänu sellele laienevad ilmselt ka uurimis- ja menetlusõigused, mida on soovitanud ka meie õigussüsteemi välised hindajad (nt GENVAL). Mõjude osas peab Kliimaministeerium positiivseks, et uus konventsioon keskendub muuhulgas saastatuse teemadele, nagu tooted ja ohtlikud ained. Kolmekordse planetaarse kriisi teemadest on senini kahjuks globaalsel tasandil ja ka kohalikel tasanditel kõige vähem tähelepanu saanud saastatuse valdkond. Seetõttu näeme, et uus keskkonnakuritegude konventsioon saab tõhusa rakendamise puhul olla kõigil tasanditel väga mõjusaks instrumendiks saastatuse valdkonnale suurema tähelepanu saamiseks. Näiteks konventsiooni artikkel 14, mis kohustab konventsiooniosalisi ohtlike ainetega seotud kuritegudega tegelema, keskendub väga olulisele valdkonnale, mis teiste keskkonnaprobleemide kõrval on seni vähem tähelepanu saanud. Selle artikli alla paigutuvad ka püsivad orgaanilised saasteained, mis on reguleeritud Stockholmi konventsiooni ja EL tasandil püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega. Püsivad orgaanilised saasteained on probleemiks, mis nii globaalsel kui ka EL tasandil on saamas aina enam tähelepanu. Tegu on nö igavest e kemikaalidega , mis põhjustavad erinevaid terviseprobleeme . N eid aineid leidub väga erinevates toodetes (ka tavatarbijatele mõeldud tooted) ja protsessides ning sellised ained levivad kaugele ja püsivad pikalt looduskeskkonnas. Kuna selliste ainete puhul on tegu nähtamatu saastega, siis on väga oluline teadlikkust tõsta ning võimestada tegevusi, mis aitavad sellise saastega seotud probleeme avastada ja vähendada. Seetõttu pea b Kliimaministeerium uue konventsiooni juures suureks väärtuseks just seda, et teiste keskkonnateemade kõrval keskendutakse konkreetsemalt ka ohtlikele ainetele. Merenduse vaatest t õi Kliimaministeerium välja oma toetuse konventsiooni artiklitele 22 ja 23. Seoses artikliga 22 nentis Kliimaministeerium, et paralleelselt k eskkonnatundliku laevade ringlussevõtu arendamisega tuleb tagada ka ringlussevõtu jätkusuutlikkuse põhimõte. On oluline määratleda kuriteod, tuginedes mh Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Hongkongi konventsioonile laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta , et vältida keskkonnastandardite rikkumist laevade ringlussevõtus. Laevade ringlussevõtt hõlmab olulisel määral ohtlike ainete käitlemist ja seda enamasti tundliku merekeskkonna läheduses. Meretööstuse laienemisega seoses kasvab keskkonnastandar d itele mittevastavuse risk. A rtikli 23 kohta avaldas Kliimaministeerium arvamust, et l aevadelt pärineva te saasteainete merre heitmine kahjustab merekeskkonda, mistõttu tuleb määratleda kuriteod, toetudes 1973. aasta rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPO L ). Laevadelt pärinevad saasteained võivad mereelustikule põhjustada reproduktiivsuse probleeme ja nõrgestada nende immuunsust, mõjutades terveid toiduahelaid ning põhjustades eutrofeerumist . Saastunud merevesi kujutab ka ohtu inimorganismidele läbi saastunud mereandide tarbimise. Lisaks tundis Kliimaministeerium huvi selle vastu, kas konventsioonist tuleneb Kliimaministeeriumile ja selle haldusala asutustele (nt Keskkonnaametile) täiendavaid kohustusi . Nagu eespool märgitud, on konventsioonis nimetatud keskkonnakuriteod ja nende ulatus selgelt määratletud ning suurel määral kattuv ELi õigusega, eelkõige keskkonnakuritegude direktiivi artikli 3 lõikes 2 esitatud kuritegude loeteluga. K a on keskkonnakuritegude direktiiviga täpses vastavuses k onventsiooni sätted ennetuse ja teadlikkuse suurendamise, spetsialistide koolitamise ja andmete kogumise kohta . Sarnaselt konventsiooni artiklile 6, mille kohaselt peavad konventsiooniosalised koostama ja avaldama riikliku strateegia, mis katab konventsiooni rakendamiseks vajalikke tee masid, tuleneb Eestile keskkonnakuritegude vastase võitluse riikliku strateegia koostamise ja avaldamise kohustus ka keskkonnakuritegude direktiivi artiklist 21. Üldises plaanis ei kaasne seega Kliimaministeeriumile ja selle haldusala asutustele konventsiooni allkirjastamise ja sõlmimisega täiendavaid kohustusi . Küll aga tuleb siiski arvestada, et kuna konventsioonil on võrreldes keskkonnakuritegude direktiiviga laiem geograafiline ulatus, võib konventsiooni ( tõhus ) rakendami ne suurendada rahvusvahelis t koostöö d ja seega mõningal määral Kliimaministeeriumi haldusala asutuste, st eelkõige Keskkonnaameti, töökoormust. Lisaks nä hakse konventsiooni artiklites 46–48 ette ka konventsiooni rakendamise järelevalvemehhanism, millega kaasneb konventsiooniga liitumise korral ilmselt kõigile seotud ministeeriumitele ja asutustele täiendav aruand mise kohustus , mi s siiski olulist mõju asutuste töökoormuse le kaasa ei too . Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 9.13.1/25-0535 - COM(2025) 433 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 11.09.2025 resolutsioonile. Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium Tähtaeg: 26.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3ead5919-9f21-40e3-96cf-3ae40b6291ab Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3ead5919-9f21-40e3-96cf-3ae40b6291ab?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Justiits- ja Digiministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/25-01685 Resolutsiooni teema: Nõukogu otsused kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja sõlmimise kohta Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: -Proposal for a COUNCIL DECISION on the signing, on behalf of the European Union, of the Council of Europe Convention on the protection of the environment through criminal law,COM (2025)433 -Proposal for a COUNCIL DECISION on the conclusion, on behalf of the European Union, of the Council of Europe Convention on the protection of the environment through criminal law,COM (2025)434 EISi toimiku nr: 25-0535 Tähtaeg: 26.09.2025 Adressaat: Kliimaministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiits- ja Digiministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 25.09.2025 Lisainfo: Eelnõusid on kavas arutada valitsuse 09.10.2025 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (01.10.2025) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 26.09.2025. Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 11.09.2025 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected], 11.09.2025 Nõukogu otsused kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja sõlmimise kohta COM(2025)433, COM(2025)434 Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule Kujundada seisukoht Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 25.09.2025 KOKi esitamise tähtpäev 01.10.2025 VV esitamise tähtpäev 09.10.2025 Peavastutaja: Justiits- ja Digiministeerium Kaasvastutaja: Kliimaministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik, sotsiaalne või muu mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2); Sisukokkuvõte Uue Euroopa Nõukogu konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides. Konventsiooniga kohustatakse osalisi võtma vajalikke meetmeid konventsiooni sätete vastuvõtmiseks. Nende hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on määratleda siseriiklikus õiguses kuriteona konventsiooniga hõlmatud õigusvastased teod ning näha ette asjakohased karistused ning mitu meedet ressursside, koolituse, koostöö ja strateegiliste lähenemisviiside valdkonnas, et tagada tulemuslik võitlus keskkonnakuritegude vastu. Konventsiooni üle peeti läbirääkimisi vastavalt põhjalikele läbirääkimisjuhistele, mille Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu 28. septembril 2023 koos loaga pidada läbirääkimisi. Konventsioon kajastab täpselt uue EL keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala, ülesehitust ja sisu, hõlmates aluslepingutes määratletud liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi. Euroopa Nõukogu konventsiooni esialgse eelnõu sätted, mis käsitlevad riigi kohustusi ja hoolsuskohustust, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori osalemist ja meediat ning keskkonnaväidete hindamist, jäeti välja ning need ei kajastu konventsiooni lõpptekstis. Konventsiooni artiklis 34 sätestatud juriidiliste isikute vastutus on täielikult kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 6, kuna mõlema puhul kohaldatakse samu tingimusi ja kasutatakse sama sõnastust. Konventsiooni sätted, mis käsitlevad füüsilistele isikutele määratavaid karistusi, kohustavad konventsiooniosalisi tagama, et konventsioonis kuritegudena määratletud teod on karistatavad vangistusega (ilma et kehtestataks siiski maksimaalse vangistuse konkreetseid alammäärasid, nagu on sätestatud keskkonnakuritegude direktiivis). Konventsiooniosalised võivad kehtestada ka rahalisi karistusi. Liidu normid keskkonnakuritegude kohta on kehtinud alates 2008. aastast ning arvestades nende kuritegude kasvavat tähtsust ja mõju, on need normid jätkuvalt prioriteetsed ja muutuvad liidu tasandil. Komisjoni hinnangul kuulub konventsioon valdkonda, mida suures osas reguleeritakse ELi ühiste õigusnormidega, ja seega peaks liidul olema ainuvälispädevus konventsioon liidu nimel allkirjastada. Konventsioon avatakse allkirjastamiseks 3.12.2025 ja allkirjastamissoovist peab andma teada hiljemalt 10.11.2025. Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Jah Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei Eesmärgid Konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides. Mõju ja sihtrühm Kui keskkonnakuritegude direktiivi (EL) 2024/1203 kohaldatakse Euroopa Liidus keskkonnakuritegude suhtes, on konventsioonil laiem geograafiline ulatus, kuna see hõlmab Euroopa Nõukogu liikmeid ja konventsiooniga ühineda võivaid kolmandaid riike kogu maailmas. Seega kujutab konventsioon endast võimalust edendada rahvusvahelise õiguslikult siduva lepinguga keskkonnakaitset väljaspool liitu. Euroopa Nõukogu liikmeteks on 47 riiki. 2 Keskkonnakuritegudega seonduvate muudatuste sihtgrupp on kõik asutused, kes tegelevad karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisude menetlemisega. Arvestades keskkonnakuritegude võrdlemisi väikest arvu Eestis, ei ole tegemist olulise mõjuga ja ei saa rääkida tööülesannete märkimisväärsest kasvust või olulisest eelarvekulude kasvust. JDM varasema hinnangu kohaselt on uue keskkonnakuritegude direktiivi ja uue keskkonnakuritegude konventsiooni vastuvõtmisel vajalik muuta karistusseadustikku ja kriminaalmenetluse seadustikku (direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 21.05.2026). Kaasamine Informeerida avalikkust läbirääkimiste tulemusest. Märkused Eesti seisukohad keskkonnakuritegude Euroopa Nõukogu konventsiooni läbirääkimisi käsitleva nõukogu otsuse kohta kinnitati Vabariigi Valitsuse 14.09.2023 istungil. 3