Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine)

Justiits- ja Digiministeerium Meie 18.09.2025 nr 1.2-2/73-9 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 03.10.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri koos lisaga Sille Pihlak [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 18.09.2025 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine) § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 63 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 64 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Terviseametile ning“; 3) paragrahvi 64 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „Terviseametile ja“; 4) paragrahvi 64 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „Terviseametile ning“; 5) paragrahvi 66 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning Terviseametile“. § 2. Erakooliseaduse muutmine Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tuleohutus- ja päästenõuetele;“; 2) paragrahvi 55 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) õppetöö läbiviimiseks kasutatava hoone või ruumi ehitisregistris märgitud kasutusotstarve vastab õppetegevuse eesmärgile.“. § 3. Noorsootöö seaduse muutmine Noorsootöö seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ning noorte- ja projektlaagri toitlustamine peab vastama rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud nõuetele“; 2) paragrahvi 102 lõike 3 punktist 3 jäetakse välja sõnad „ning andmed toitlustamise vastavuse kohta noorte- ja projektlaagris toitlustamise nõuetele“; 3) paragrahvi 103 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „, ning toitlustamine vastab noorte- ja projektlaagris toitlustamisele kehtestatud nõuetele“. § 4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine 1 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 63 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) andmed kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu kohta;“; 2) paragrahvi 63 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „kehtestatud nõuetele,“ tekstiosaga „hoone või ruumi ehitisregistris märgitud kasutusotstarve ei vasta õppetegevuse eesmärgile,“. § 5. Rahvatervishoiu seaduse muutmine Rahvatervishoiu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „noorte püsi- ja projektlaagris,“; 2) paragrahvi 22 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, noorte püsi- ja projektlaagris“; 3) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Täpsemad nõuded toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses ning lastele sotsiaalteenuse osutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. § 6. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Üld-, veterinaar- ja haiglaapteegi struktuuriüksuseks on haruapteek. Üld- ja veterinaarapteegi haruapteegi asukoht peab olema tähistatud apteegi nimega, millele on lisatud sõna „haruapteek“.“; 2) paragrahvi 30 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja apteegibussi“; 3) paragrahvi 38 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 451 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 46 lõike 5 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. § 7. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduse § 153 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) teenuse osutamiseks valitud hoone või ruumide ehitisregistrisse kantud kasutusotstarve vastab teenuse osutamise eesmärgile;“. § 8. Turismiseaduse muutmine Turismiseaduses tehakse järgmised muudatused: 2 1) paragrahvi 19 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning piisavad hügieenitingimused“; 2) paragrahvi 30 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. § 9. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil. (2) Käesoleva seaduse §-d 2, 4 ja 7 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025. a. Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a 3  EELNÕU 18.09.2025 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse, erakooliseaduse, noorsootöö seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, rahvatervishoiu seaduse, ravimiseaduse ja turismiseaduse muudatusi, mis lihtsustavad tegevuslubade menetlemise ja järelevalve protsesse, vähendades bürokraatiat ja luues õigusselgust. Kavandatavad muudatused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatusega loobutakse nõuetest, mis kohustavad kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) esitama Terviseametile välisõhu mürakaarte, teatud juhtudel välisõhu strateegilisi mürakaarte ja müra vähendamise tegevuskavasid teadmiseks. Väljaspool tiheasustusega piirkonda leviva müra korral loobutakse samadest kohustusest ka põhimaantee, põhiraudtee või põhilennuvälja omanike puhul; 2) erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega loobutakse Terviseameti-poolsete terviseohutuse hinnangute koostamisest ja väljastamisest erakoolide ja sotsiaalhoolekandeteenuste tegevuslubade ning munitsipaalkoolide koolituslubade taotlemise protsessis; 3) rahvatervishoiu seaduse ja noorsootöö seaduse muudatustega kaotatakse toitlustamise nõuded noorte püsi- ja projektlaagritele; 4) ravimiseaduse muudatusega kaotatakse Ravimiameti poolt apteegile erandkorras väljaspool apteeki käsimüügiravimite müügiks loa andmine ja apteegibussi teenus; 5) turismiseaduse muudatusega vähendatakse terviseohutusega seonduvaid nõudeid majutusteenuste osutamisel ja dubleerivat järelevalvet. Kehtivad nõuded lubade taotlemisel ja järelevalve tegemisel on kohati ebaproportsionaalsed, dubleerivad ja ei vasta enam tegelikele terviseriskidele. Mitmed protsessid nõuavad Terviseameti hinnanguid ja kooskõlastusi ka olukordades, kus selleks puudub sisuline vajadus. See tekitab asutustele ja teenuseosutajatele liigset halduskoormust ning koormab asjatult Terviseameti tööressursse. Muudatustega vähendatakse ebavajalikke nõudeid, et tagada selgus, lihtsus ja ressursside parem suunamine. Muudatuste ettevalmistamisel on arvestatud erinevate terviseriskide olemust ja ulatust. Tervisekaitse jääb jätkuvalt tagatuks olukordades, kus see on sisuliselt põhjendatud. Kuna eelnõu üks eesmärk on vähendada halduskoormust, siis muudatustega halduskoormuse kasvu ei kaasne, vaid see väheneb. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Sille Pihlak ([email protected]), innovatsiooni vastutusvaldkonna nõunik Kristi Mikiver ([email protected]), analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected]) ja sama osakonna tervisepoliitika juhtivanalüütik Kadri Kallip ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi Meristo ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 11.06.2024, 2); 2) erakooliseadus (RT I, 09.01.2025, 23); 3) noorsootöö seadus (RT I, 02.01.2025, 43); 4) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I, 26.04.2024, 12); 5) rahvatervishoiu seadus (RT I, 02.01.2025, 3); 6) ravimiseadus (RT I, 30.04.2025, 2); 7) sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 12.06.2025, 23); 8) turismiseadus (RT I, 10.02.2023, 34). Eelnõu on seotud 24.05.2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 tervishoiu punktiga 61 (tõstame tervishoiukorralduse efektiivsust ning teeme ümberkorraldused tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmiseks). Samuti on eelnõu seotud koalitsioonileppe riigirahanduse punktiga 50 (lihtsustame nõudeid ja vähendame riigi rolli). Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Eelnõu koostamiseks on Sotsiaalministeerium esitanud ettepanekud loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 10.04.2025 valitsuskabineti nõupidamisele, kus ettepanek koostada eelnõu heaks kiideti. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Õigusaktide muutmise ühine eesmärk on luua lihtsustatud, selged ja tõhusad lubade taotlemise ja järelevalve protsessid mitmes valdkonnas, vähendades bürokraatiat ja dubleerimist. Samuti on eesmärk kaotada ebavajalikud nõuded ning suurendada seeläbi Terviseameti ja Ravimiameti ressursisäästlikust, samuti vähendada asutuste ja teenuseosutajate halduskoormust. Muudatuste tegemisega parandatakse ka õigusselgust. Muudatuste eesmärk on kokkuvõtlikult järgmine: 2 1) loobuda nõudest esitada Terviseametile teadmiseks mürakaardid, strateegilised mürakaardid ja tegevuskavad, vähendades seeläbi Terviseameti töökoormust; 2) kaotada Terviseameti-poolne terviseohutuse hinnangute väljastamine erakoolide ja sotsiaalhoolekandeteenuste tegevuslubade ning munitsipaalkoolide koolituslubade taotlemisel, et lihtsustada ja kiirendada lubade andmise protsessi ning suunata Terviseameti ressurssi tõhusamalt; 3) lõpetada erandkorras apteekide väljaspool apteeki käsimüügiravimite müügiks loa andmine ja apteegibussi teenuse pakkumine, et suurendada Ravimiameti ressursisäästlikkust; 4) kaotada turismiseaduse alusel sätestatud terviseohutusega seotud nõuded majutusteenuse osutamisel, vähendades sellega dubleerivaid nõudeid ja järelevalvet; 5) kaotada nõuded noorte- ja projektlaagrite toitlustamisele, et muuta teenuse osutamine paindlikumaks ning vähendada Terviseameti poolt tehtava järelevalve vajadust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, milles nähakse ette kaheksa seaduse muutmine. Eelnõu §-ga 1 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust (AÕKS) Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks AÕKS § 63 lõige 7, mis sätestab, et KOV-i üksus esitab mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava teadmiseks Terviseametile. Tegelikkuses aga puudub Terviseametil nimetud dokumentide puhul sisuline roll – Terviseamet ei osale nende koostamises ega hindamises ning mürakaartide ja tegevuskavade teadmiseks esitamine ei aita kuidagi parandada mürakaartide ja tegevuskavade kvaliteeti. Terviseametil puudub ka õiguslikult siduv funktsioon protsessi sekkuda või seda mõjutada. Samal ajal on teadmiseks saatmise puhul tegemist varjatud kohustusega, mille täitmine eeldab dokumentidega põhjalikku tutvumist, kuigi sellest ei tulene Terviseametile otseseid kohustusi ega õigusi. Mürakaardid ja tegevuskavad on KOV-i strateegilised tööriistad kohaliku elukeskkonna kujundamiseks. Vastavalt AÕKS § 65 lõigetele 1 ja 2 tuleb need avalikustada KOV-i veebilehel. Kui Terviseametil tekib vajadus dokumentidega tutvuda (nt järelevalve või ohuprognooside koostamise raames), saab ta seda teha KOV-i veebilehel. Järgmise kolme punktiga tehtavate muudatuste vajadus lähtub samuti selles punktis kirjeldatud põhjustest. Punktiga 2 jäetakse AÕKS § 64 lõikest 2 välja sõnad „Terviseametile ning“. Sisuliselt tähendab see muudatus seda, et tiheasustusega piirkonna KOV-i üksus ei edasta enam oma piirkonna välisõhu strateegilist mürakaarti teadmiseks Terviseametile. Küll aga säilib KOV-i üksuse kohustus esitada strateegiline mürakaart teadmiseks Kliimaministeeriumile, nii nagu see on sätestatud kehtivas seaduses. Punktiga 3 jäetakse AÕKS § 64 lõikest 5 välja sõnad „Terviseametile ja“. Väljaspool tiheasustusega piirkonda leviva müra kohta ei esita põhimaantee, põhiraudtee või põhilennuvälja omanik eelnõu kohaselt enam välisõhu strateegilist mürakaarti ja müra vähendamise tegevuskava Terviseametile teadmiseks. Säilib aga kohustus esitada need dokumendid teadmiseks Kliimaministeeriumile. Punktiga 4 jäetakse AÕKS § 64 lõikest 8 välja sõnad „Terviseametile ning“. Lõige sätestab, et KOV-i üksus lepib välisõhu strateegilise mürakaardi alusel müraallika valdajaga kokku müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Kokkulepitu alusel koostab KOV-i üksus müra vähendamise tegevuskava. Muudatuse tegemise järel aga kokkulepitu alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava Terviseametile enam ei esitata. Säilib kohustus esitada tegevuskava teadmiseks Kliimaministeeriumile. 3 Punktiga 5 jäetakse AÕKS § 66 lõikest 2 välja sõnad „ning Terviseametile“. Sättega kohustatakse strateegilise mürakaardi koostajat esitama iga viie aasta tagant läbivaadatud ning vajaduse korral muudetud tegevuskava Terviseametile. Muudatuste tegemise järel strateegilise mürakaardi koostaja Terviseametile seda enam edastama ei pea, kuid säilib endiselt kohustus esitada see Kliimaministeeriumile. Eelnõu §-ga 2 muudetakse erakooliseadust (EraKS) Punktiga 1 muudetakse EraKS § 54 lõike 2 punkti 7, mis sätestab, millised andmed erakooli tegevusloa taotleja esitama peab. Punkt 7 sõnastatakse nii, et edaspidi ei esita tegevusloa taotleja andmeid erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele. Senine halduspraktika on olnud selline, et tegevusloa taotleja pöördub kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavusele hinnangu saamiseks Terviseameti poole ning Terviseamet koostab ja väljastab kirjaliku terviseohutuse hinnangu. Selline töökorraldus põhjustab Terviseametile dubleerivat töökoormust ja loa taotlejale mõttetut halduskoormust. Hoone vastavust tervisekaitsenõuetele kontrollib Terviseamet ka hoone kasutusloa menetluses. Hinnatakse hoone (tegevuskoha) vastavust ehitusprojektis planeeritud tervisekaitsenõuetele, nagu nõuded maa-alale, haljastusele, valgustusele, ventilatsioonile, sisekliima lahendustele, ruumilahendustele, tehnoseadmete mürale, joogivee puhtusele jne. Nõudeid tegevuskoha sisseseadele, toitlustamisele, ruumide hügieenile jm ei ole võimalik kasutusloa menetluses hinnata. Seda hindab Terviseamet edaspidise järelevalve käigus. Punktiga 2 täiendatakse EraKS § 55 punktiga 7. EraKS § 55 sätestab tegevusloa andmise tingimused. Punktiga 7 lisatakse tingimus, et õppetööks kasutatavate hoonete ja ruumide kasutamine peab olema kooskõlas ehitisregistris märgitud kasutusotstarbega, mis tagab, et hoone või ruumide tervisekaitset ja -ohutust on Terviseamet juba hinnanud vastavalt hoone kasutamise otstarbele. Punktis 1 sätestatud muudatusega koosmõjus ei koosta ega väljasta Terviseamet enam terviseohutuse hinnanguid asutustele tegevusloa menetlemise protsessis. Samas on ka edaspidi tagatud hoone, ruumide, maa- ala ja sisutuse tervisekaitsenõuetele vastavuse hindamine Terviseameti poolt. Edaspidi on protsess ja rollid järgmised:  KOV kaasab Terviseametit kasutusloa või kasutusteatise menetlusse. Terviseamet töötab vajaliku dokumentatsiooni läbi, teeb paikvaatluse, hindab elukeskkonna vastavust nõuetele ja vastavuse korral annab kooskõlastuse.  Tegevusloa taotleja veendub enne valdkonna eest vastutavale ministrile tegevusloa taotluse esitamist, et tegutsemiseks valitud ruumid vastavad ehitisregistris (edaspidi EHR) haridushoone kasutamise otstarbele (majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa). Peale kontrollimist, et hoone või ruumid vastavad kasutusotstarbele, esitab tegevusloa taotleja koos muude vajalike andmetega taotluse tegevusloa väljastamiseks. Loa taotlejal ei ole enam vaja tegevusloa saamiseks Terviseametilt kirjalikku terviseohutuse hinnangut küsida, mis vähendab nii bürokraatiat kui ka ajakulu.  Toimub tegevusloa taotluse menetlemine. Enam ei ole tegevusloa menetlemisel sisendiks vaja eraldi/täiendavalt Terviseameti kirjalikku terviseohutuse hinnangut. Selle asemel kontrollitakse EHR-is õppekoha kasutusluba ja kasutamise otstarvet ning tegevusloa saamise eelduseks on see, et õppetöö läbiviimiseks kasutatava hoone või ruumi EHR-is märgitud kasutusotstarve vastab õppetegevuse eesmärgile.  Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse ja väljastab tegevusloa või keeldub tegevusloa väljastamisest. 4 Eelnõu §-ga 3 muudetakse noorsootöö seadust (NTS). Punktiga 1 muudetakse NTS § 101 lõiget 3, mis sätestab muu hulgas, et toitlustamine noorte- ja projektlaagris peab vastama RTerS §-s 22 sätestatud nõuetele. Kuna eelnõuga kaotatakse RTerS-is nõuded toitlustamisele noorte- ja projektlaagris, jäetakse NTS § 101 lõikest 3 välja tekstiosa „ning noorte- ja projektlaagri toitlustamine peab vastama rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud nõuetele“. Punktiga 2 muudetakse NTS § 102 lõike 3 punkti 3, milles sätestatakse, et noorte- ja projektlaagri tegevusloa taotluses esitatakse muu hulgas andmed noorte- ja projektlaagri tegevuseks vajalike ruumide ja hoonete, sisustuse ja maa-ala kohta ning nende vastavuse kohta elukeskkonna-, tuleohutus- ja päästenõuetele ning andmed toitlustamise vastavuse kohta noorte- ja projektlaagris toitlustamise nõuetele. Kuna eelnõuga kaotatakse nõuded noorte- ja projektlaagrite toitlustamisele, puudub vajadus selliste andmete esitamiseks ning seetõttu muudetakse eelnõuga lõiget vastavalt. Muudatus vähendab halduskoormust ja lihtsustab tegevusloa taotlemise menetlust. Punktiga 3 muudetakse NTS § 103 lõiget 3, mis sätestab, et noorte- ja projektlaagri loa saamise üheks tingimuseks on, et noorte- ja projektlaagri toitlustamine vastab noorte- ja projektlaagris toitlustamisele kehtestatud nõuetele. Eelnõuga tehtava muudatusega ei ole toitlustamise vastavus kehtestatud nõuetele enam tegevusloa kontrollieseme osa. Toitlustamise vastavust enam ei hinnata, kuna eelnõuga kaotatakse RTerS-iga kehtestatud nõuded toitlustamisele noorte- ja projektlaagris, mistõttu ei ole sellise tingimuse säilitamine põhjendatud. Eelnõu §-ga 4 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (PGS) Punktiga 1 muudetakse PGS § 63 lõike 3 punkti 6 nii, et edaspidi ei esita munitsipaalkooli koolitusloa taotleja koos loataotlusega enam andmeid kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Munitsipaalkoolide koolituslubade taotlemise protsessis on samasugune halduspraktika nagu ka erakoolide puhul. Terviseamet väljastab selle sätte alusel loa taotlejale terviseohutuse hinnangu. Muudatuse järgselt enam selliseid andmeid esitama ei pea. Punktiga 2 muudetakse PGS § 63 lõiget 8, mis sätestab, mis puhul valdkonna eest vastutav minister koolitusluba ei anna. Lõiget täiendatakse ning edaspidi ei väljastata koolitusluba juhul, kui hoone või ruumi EHR-is märgitud kasutusotstarve ei vasta õppetegevuse eesmärgile. Munitsipaalkooli koolitusloa taotlemise edasine protsess näeb välja samasugune nagu eelkirjeldatud muudatuste tegemise järel erakoolide puhul. Eelnõu §-ga 5 muudetakse rahvatervishoiu seadust (RTerS). Punktiga 1 muudetakse RTerS § 22 pealkirja. Pealkirjast jäetakse välja sõnad „noorte püsi- ja projektlaagris“, kuna edaspidi ei reguleeri § 22 enam nõudeid toitlustamisele noorte püsi- ja projektlaagris, mistõttu on vajalik muuta ka § 22 pealkirja. Punktiga 2 muudetakse RTerS § 22 lõiget 1, mis sätestab, et toitlustamine sellise sotsiaalteenuse osutamise käigus, mille puhul on sotsiaalhoolekande seaduses või selle alusel kehtestatud määruses viidatud RTerS-ile, ning toitlustamine haiglas, lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, noorte püsi- ja projektlaagris ning kinnipidamisasutuses 5 peab olema eakohane, regulaarne ja toitlustatava inimese terviseseisundile vastav ning katma tema asutuses viibimise ajale vastava osa tema ööpäevasest toiduenergia- ja toitainevajadusest. Eelnõuga jäetakse noorte püsi- ja projektlaagrid sellest loetelust välja. Muudatuse eesmärk on luua proportsionaalsem regulatsioon ning sellega seonduvalt vabastada Terviseameti järelevalveressurssi. Laagrid on ajutised, toimuvad üldjuhul vaid kuue päeva kuni paari nädala jooksul ega kujuta endast toitumiskeskkonda, mis võiks oluliselt ja püsivalt mõjutada laste toitumisharjumuste kujunemist. Võrreldes koolieelsete lasteasutuste ja koolidega, kus toitlustamine on igapäevane ning regulaarne, on laagrite mõju laste toitumisharjumuste kujunemisel marginaalne. Muudatus vähendab nii haldus- kui järelevalvekoormust. Samas ei kujuta muudatus olulist ohtu laste tervisele, sest toitlustamisele kohalduvad endiselt toiduhügieeni ja toiduohutuse nõuded. Laagrite korraldajatele annab muudatus võimaluse olla toitlustamise korraldamisel paindlikum vastavalt laagri suunitlusele (nt looduslaagrid). Punktiga 3 muudetakse RTerS § 22 lõiget 4, mis sätestab, et täpsemad nõuded toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, lastele sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud lõike alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määrus nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ sätestab, et toitlustamisel noorte püsi- ja projektlaagris lähtutakse mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest. Samuti sätestatakse, et toitlustamine ööpäevaringses laagris peab toimuma kindlaksmääratud kellaaegadel neli korda päevas, söögiaeg peab põhitoidukordadel kestma vähemalt 30 minutit ja toidukordade vahe ei tohi ületada nelja tundi. Nagu eespool selgitatud, on noorte püsi- ja projektlaagrid lühiajalised ning seal viibimise ajal korraldatud toitlustamine ei mõjuta laste toitumisharjumuste kujunemist võrreldaval määral näiteks kooli või koolieelse lasteasutusega. Samuti võimaldab nõuete kaotamine läheneda toitlustamisele laagrites mõnevõrra paindlikumalt. Kuna ka täpsemad määruses sätestatud nõuded toitlustamisele noorte püsi- ja projektlaagrites kaotatakse, muudetakse lõiget 4 nii, et asutuste ja teenuste loetelus, kus täpsemad nõuded Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud, ei nimetata enam noorte püsi- ja projektlaagreid. Eelnõu muudatustest tulenevalt on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määrust nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“. Muuta tuleb määruse pealkirja ja § 1 lõiget 1 ning tunnistada kehtetuks määruse § 1 lõige 5 ja § 6. Muudatused annavad laagrikorraldajatele suurema paindlikkuse otsustada, kuidas toitlustamist korraldada, olgu selleks oma köök, toitlustusteenuse sisseostmine või muu sobiv lahendus. Noorte püsi- ja projektlaagrite toitlustamisele jäävad edaspidi kohalduma üldised toiduhügieeni ja toiduohutuse nõuded. Täpsemate toitlustamise nõuete kaotamine on proportsionaalne ja põhjendatud, arvestades laagrite ajutist olemust, lühikest kestust ja vähest mõju laste igapäevastele toitumisharjumustele ning nende kujunemisele. Eelnõu §-ga 6 muudetakse ravimiseadust (RavS) Punktidega 1 ja 2 muudetakse RavS § 30 lõikeid 9 ja 10, sõnastades need selliselt, et edaspidi saab haigla-, üld- ja veterinaarapteegi struktuuriüksuseks olla vaid haruapteek, mille tegevusele kohaldatakse vastavat liiki apteegi kohta kehtestatud nõudeid. Kehtivas seaduses on sätestatud, et 6 haigla- ja veterinaarapteegi struktuuriüksuseks on haruapteek, üldapteegi struktuuriüksuseks on haruapteek ja apteegibuss. Lisaks on määratud haruapteegi ja apteegibussi asukoha tähistamise kord. Sätete muutmine on vajalik, kuna nendest sätetest kaotatakse apteegibussi regulatsioon. Eestis ei ole apteegibussi teenuse osutamiseks kunagi esitatud taotlusi ning teenuse rakendamine oleks ressursimahukas ja majanduslikult ebaefektiivne. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RavS § 38 lõige 5, mille järgi võib Ravimiamet anda kehtiva üldapteegi tegevusloa omajale tema sellekohase taotluse alusel erandkorras kuni üheks nädalaks loa müüa massiüritustel ja muudel erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloale märgitud tegutsemiskohta ravimpreparaate, mille väljastamiseks apteegis ei ole nõutav retsept (edaspidi käsimüügiravim). Erandkorras kuni üheks nädalaks Ravimiameti loa andmine võimaldamaks massiüritustel ja muudel erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloale märgitud tegutsemiskohta müüa käsimüügiravimeid kehtestati 01.03.2005 (RavS § 47 lg 2 ja alates 01.07.2014 RavS § 38 lg 5). Ravimiamet ei ole alates 01.03.2005 kuni käesoleva ajani väljastanud ühtegi luba võimaldamaks üldapteegi tegevusloa omajal erandkorras müüa väljaspool apteegi tegutsemiskohta ravimeid. Nimetatud luba on ühel korral taotletud (2019 veterinaarseks kasutamiseks mõeldud antiparasiitikumid), kuid kuna meditsiiniline ja vältimatu vajadus puudus, ravimite müümiseks erandkorras väljaspool apteegi tegevusloale märgitud tegutsemiskohta puudus, jättis Ravimiamet taotluse rahuldamata. Ravimiametile teada olevalt puudub 03.07.2025 seisuga meditsiiniline ja vältimatu vajadus käsimüügiravimite erandkorras müümiseks väljaspool apteeki. Loa andmise kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kuna suurüritusi korraldatakse enamasti piirkondades, kus on apteegid olemas või on tagatud ürituse meditsiiniline teenindamine tervishoiutöötajate poolt, kellel on õigus vajaduse korral oma teenust osutades samuti ravimeid kasutada ja patsiendile anda. Samuti on RavS § 15 lõike 8 kohaselt antud Ravimiametile õiguslikud mehhanismid erandlike olukordade lahendamiseks. Seega ei ole sättel enam rakenduslikku tähendust, kuna normi kohaldamise eeldusi ei ole praktikas eeltoodud alustel ka võimalik täita. Taotlust menetleks järelevalveosakonna inspektsioonibüroo spetsialist tegevuslubade alal, kes vajadusel korral küsiks taotlejalt täiendavat infot vajaduse kohta, toimuva ürituse, erandi kasutamise vajaduse ja põhjendatuse kohta. Lisaks tuleb tehtav otsustus ka majasiseselt enne selle andmist/ andmata jätmist kooskõlastada. Arvestades taotlust, võib selle menetlemisele kuluda ca 8 tundi. Kuivõrd taotlusi ei esitata, on see ressurss praktikas valdavalt kokku hoitud. Säilinud on teatud ressursikulu, kuna üks kord kolme aasta tagant tuleb töölõiku puudutavat tööjuhendit ajakohastada, st tööjuhendi ülevaatamine, uue versiooni kooskõlastamine ja dokumendihaldussüsteemis vormistamine, mille ressursikulu on kokku mõni tund. Lisaks tuleb Ravimiameti järelevalveosakonna inspektsioonibüroo spetsialisti tegevuslubade alal tema ametisse asudes ja üks kord kolme aasta tagant tööjuhendit uuendades juhendada, et ta oleks taotlust saades võimeline seda nõuetekohaselt menetlema. Kui see kohustus jääks alles, oleks Ravimiametil vaja hoida ressurssi selle ülesande täitmise tarbeks ning sellisel juhul tuleks tagada minimaalne ressursikulu protsessi ajakohasena hoidmiseks ja spetsialisti tasandil vajaliku väljaõppe säilitamiseks. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RavS § 451, mis lubab apteegibussis apteegiteenust osutada üksnes asustusüksuses, mis ei ole linn, ning teenuse osutamise koht peab asuma olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt kolme kilomeetri kaugusel, välja arvatud RavS § 38 lõikes 5 sätestatud juhul. Kui linnas asustusüksusena ei ole ühtegi üldapteeki ega haruapteeki, võib apteegibussis apteegiteenust osutada ka linnas. Apteegid ei kasuta apteegibussi näol loodud 7 võimalust, sest Eestis on arvukalt apteeke (01.07.2025 seisuga 468 üldapteeki), mistõttu on teenus ka hajaasustuses hästi kättesaadav. Ühtegi taotlust apteegiteenuse osutamiseks apteegibussis ei ole Ravimiametile kunagi esitatud. Apteekide suure arvu tõttu ei ole praktiliselt võimalik täita RavS §- s 451 sätestatud eeldusi apteegiteenuse osutamiseks apteegibussis. Praktikas oleks apteegibussi teenus osutatav asukohtades, kus on väga hõre hajaasustus. Seega oleks tegemist väga ressursimahuka tegevusega, mis on teenuseosutajale pigem kahjumlik majandustegevus. RavS annab mitmeid tõhusamaid võimalusi apteegiteenuse kättesaamiseks. Üheks selliseks on võimalus tellida ravimid kaugmüügi õigust omavast apteegist – lisaks ravimite tellimisele pakiautomaati, on võimalik lasta need ka koju toimetada. RavS § 38 lõige 31 võimaldab Ravimiametil teha väikesaartel erandit apteegiteenuse kättesaadavuse tarbeks. Kriisiolukordade tarbeks on võimalused loodud RavS § 15 lõikes 8. Seega on teenus hõlpsasti klientidele kättesaadavaks tehtud. Nagu juba eelnevalt viidatud, on Eestis palju apteeke, sealhulgas viis üle Eesti ravimite kaugmüügi teenust osutavat apteeki ja seega on inimestel lihtne apteegiteenust üle Eesti apteegist kohapealt või kodust lahkumata saada. Kuivõrd taotlusi ei esitata, on praktikas ressurss valdavalt kokku hoitud. Säilinud on ressursikulu üks kord kolme aasta tagant seoses töölõiku puudutava tööjuhendi ajakohasena hoidmisega, st tööjuhendi ülevaatamine, uue versiooni kooskõlastamine ja dokumendihaldussüsteemis vormistamine, mille ressursikulu on kokku ca neli tundi. Lisaks tuleb Ravimiameti järelevalveosakonna inspektsioonibüroo spetsialisti tegevuslubade alal ametisse asudes ja üks kord kolme aasta tagant tööjuhendit uuendades juhendada, et ta oleks taotlust saades võimeline seda nõuetekohaselt menetlema. Eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu on vaja muuta sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrust nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“. Kehtetuks tuleb tunnistada määruse § 81, mis sätestab nõuded apteegibussile ja selle sõidugraafiku ning teenuse osutamise kohtade avaldamisele. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks RavS § 46 lõike 5 punkt 4, mille kohaselt pidi seoses apteegiteenuse osutamisega apteegibussis taotlemisel esitama ka apteegibussi planeeritud sõidugraafiku ja teenuse osutamise kohad. Eelnõu §-ga 7 muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 153 sätestatud sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrollieset. SHS § 153 punkti 3 muudetakse selliselt, et edaspidi tuleb tegevusloa andmise menetlemisel kontrollida, kas teenuse osutamiseks valitud hoone või ruumide EHR-i kantud kasutusotstarve vastab teenuse osutamise eesmärgile. Kehtiv regulatsioon näeb ette, et sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusloa väljastamise üheks tingimuseks on teenuse osutamise koha vastavus rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Sotsiaalhoolekandeteenuse osutamiseks väljastab tegevuslube Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Tegevusluba on nõutav lapsehoiuteenuse (alates 01.09.2025 suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus), asendushooldusteenuse (v.a asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes), turvakoduteenuse, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. 8 Kehtiva sätte alusel, mis kohustab loa taotlejat esitama kinnituse, et teenuse osutamise koht vastab tervisekaitsenõuetele, on välja kujunenud halduspraktika, kus Terviseamet koostab ja väljastab teenusepakkujatele kirjalikke terviseohutuse hinnanguid. Praegu on tegevusloa väljastamise protsess järgmine:  Teenuseosutaja soovib teenuse osutamiseks saada tegevusluba ja pöördub selleks SKA-sse või otse Terviseametisse (juhul kui on nõuetega tutvumisel teadvustanud, et loa saamiseks on vajalik terviseohutuse hinnang).  SKA kontrollib tegevusloa väljastamisel muu hulgas, kas teenuse osutamise koht vastab rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Selleks suunab SKA teenuseosutaja Terviseametisse küsima terviseohutuse hinnangut, kui teenuseosutaja pole seda eelnevalt teinud.  Teenuseosutaja esitab Terviseametile taotluse hinnangu saamiseks. Terviseamet tutvub esitatud dokumentidega ja kontrollib ruumide vastavust tervisekaitsenõuetele. Selleks kasutab ta varem tehtud kontrollide andmeid ja korraldab muu hulgas paikvaatluse.  Terviseamet koostab kirjaliku terviseohutuse hinnangu, millel on märgitud hinnang ruumide tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta (sh nimetatakse puudused, kui neid esineb) ja maksimaalselt teenust saavate isikute arv. Teenuseosutaja esitab hinnangu omakorda SKA-le.  Positiivse otsuse korral väljastab SKA tegevusloa. Terviseamet hindab sõltumata terviseohutuse hinnangute andmisest hoone ja ruumide vastavust tervisekaitsenõuetele ka ehitus- ja kasutusloa/kasutusteatise menetlemise käigus, keskendudes siis eelkõige konstruktsiooni, ruumide pindala, valgustuse, ventilatsiooni ja muude tehniliste lahenduste vastavusele kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmist, mida ei ole võimalik või otstarbekas hinnata enne tegevuse alustamist (nt ruumide sisseseade, puhtus, desinfitseerimispraktika jm), kontrollib Terviseamet riikliku järelevalve käigus juba teenuse osutamise perioodil. Kirjeldatud korraldus ei ole ressursisäästlik ning tekitab täiendavat tööd Terviseametile ja ajakulu teenuseosutajale. Eelnõu järgi loobutakse tegevusloa menetluse käigus terviseohutuse hinnangute andmisest. Terviseohutuse hinnangute väljastamisest loobumisel on protsess ja rollid järgmised:  Uue ehitise korral laekuvad Terviseametile EHR-i kaudu kooskõlastamiseks ehitusprojekt ja kasutusluba/kasutusteatis ning olemasoleva hoone kasutamise otstarbe muutmise korral kasutusteatis. Terviseamet kontrollib, et hoone vastab kasutusotstarbest tulenevalt kehtivatele tervisekaitsenõuetele ja lisab EHR-i hoone/ruumi kasutamise otstarbe pinna suuruse ja hinnangu samal ajal teenust saada võivate isikute arvule (märkides lubatud kohtade arvu). Terviseameti hinnangus on alati viide teenuseliigi määrusele, mille nõuete järgi tervisekaitsenõuete täitmist on hinnatud. Hinnangus tuuakse ära ka samal ajal teenust saavate isikute maksimaalne arv teenuse osutamise kohas, mis põhineb teenuseliigi määruse põrandapindala nõuetel.  Teenuseosutaja veendub enne tegevusloa taotluse esitamist, et tegutsemiseks valitud ruumide kasutusotstarve (majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa) EHR-is vastab teenuse osutamise eesmärgile. Kui ruumid/hooned kasutusotstarbele ei vasta, tuleb teenuseosutajal teha KOV-ile kasutusotstarbe muutmiseks kasutusteatis, misjärel KOV kontrollib ehitusseadustiku § 11 nõuetele vastavust, kaasates Terviseametit ruumidele/hoonele kehtivate tervisekaitsenõuete hindamiseks.  Peale kontrollimist, et ruumid vastavad kasutusotstarbele, esitab teenuseosutaja SKA-le taotluse tegevusloa väljastamiseks. 9  SKA kontrollib muu hulgas EHR-ist, kas teenuse osutamiseks valitud hoone või ruumide kasutamise otstarve vastab teenuse osutamise eesmärgile ja väljastab tegevusloa või keeldub sellest. Ehitiste kasutamise otstarbed on sätestatud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas. Muudatuse praktikasse rakendamise lihtsustamiseks töötavad Sotsiaalministeerium ja Terviseamet välja teenuseosutajatele mõeldud juhendi, mis aitab teenuseosutajal veenduda, milline kasutusotstarve nende teenuse sisuga sobitub. Juhendis täpsustatakse ka teenusele kehtestatud nõudeid vastavalt rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud määrustele. Juhendit levitab ja tutvustab Sotsiaalkindlustusamet, muu hulgas avaldab selle oma veebilehel. Eelnõu §-ga 8 muudetakse turismiseadust. Punktiga 1 jäetakse § 19 lõikest 2 välja sõnad „ning piisavad hügieenitingimused“. Kehtivas seaduses on sätestatud, et majutusteenuse osutamiseks peavad olema tagatud majutusettevõtte liigi eripära arvestavad majutus- ja puhkevõimalused ning piisavad hügieenitingimused. Eelnõuga tehtavate muudatuste järgselt ei tee Terviseamet enam turismiseaduse alusel majutusasutuste hügieenitingimuste üle järelevalvet. Järgmises punktis selgitatakse muudatuse vajadust põhjalikumalt. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks turismiseaduse § 30 lõike 2 punkt 2, mis sätestab, et Terviseamet teeb järelevalvet majutusteenuse osutamisele kehtestatud terviseohutuse nõuete täitmise üle. Muudatuse tõttu on vaja muuta ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määrust nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“. Kehtetuks on vaja tunnistada määruse §-d 3, 4, 6 ja 8, mis sätestavad nõuded veele, valgustusele, hügieenile ja ruumide korrashoiule. Määruse põhieesmärk on olnud tagada majutusteenuse kvaliteet ja mugavus. Kliendi tervise seisukohast olulised ja sihipärast ekspertjuhtimist nõudvad terviseriskid, mis kaasnevad majutusteenusega, hõlmavad eelkõige legionelloosi ja teiste nakkushaiguste ennetust ja tõrjet, joogivee kvaliteedi juhtimist ja kahjuritõrje tõhusust. Nimetatud terviseriskide maandamine toimub aga efektiivselt teiste õigusaktide alusel, mille kohaselt on Terviseametile antud pädevus ja vajalikud riikliku järelevalve vahendid olukorra hindamiseks ja vajaduse korral sekkumiseks. Lähtuvalt senisest järelevalvepraktikast ei ole otstarbekas täiendavaid ja dubleerivaid nõudeid säilitada, kuna see ei lisa terviseriskide juhtimisse sisulist väärtust. Seni kehtinud nõuete kaotamine ei ole oluliseks mõjuriks, mis suurendaks terviseriskide realiseerumise tõenäosust. Kehtima jäävad õigusaktid, mille alusel on Terviseametile antud pädevus ning sätestatud kohustus reageerida tuvastatud terviseohtudele: • Terviseameti ülesanded nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel tulenevad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §-st 18. Riiklikku ja haldusjärelevalvet nimetatud seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teeb Terviseamet vastavalt sama seaduse § 44 lõikele 1 ja §-le 45. • Veeohutusega seotud terviseriskide juhtimine toimub veeseaduse ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ alusel. Veeseaduse kohaselt peab joogivee käitleja tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele. Veeseaduse § 87 alusel on ka majutusteenuse osutaja joogiveekäitleja, sest joogiveega varustamine on osa majandustegevusest. 10 Samuti on vaja eelnõuga tehtavast muudatusest tulenevalt muuta tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 96 „Terviseameti põhimäärus“. Määruse § 8 lõige 3 sätestab, et Terviseameti keskkonnatervise osakonna põhiülesanneteks on vee, ilu-, isiku- ja majutusteenuste ning haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse edendamine, planeeringute ja füüsikalistest ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine. Kuna Terviseamet enam majutusteenuste osas terviseohutust ei hinda, siis on vajalik ka antud sätet muuta. Vaatamata järelevalvekohustuse kaotamisele turismiseaduse alusel tegutseb Terviseamet jätkuvalt majutussektori partnerina ning pakub valdkondlikku nõustamist tervisealastes küsimustes. Terviseamet on koostanud ja välisveebis kättesaadavaks teinud mitmeid juhendmaterjale ja teabelehti, mis on mõeldud majutussektori huvigruppidele. Oluline on rõhutada, et ka nimetatud materjalid käsitlevad peamiselt veeohutust, kahjuritõrjeteenuste korraldamist ja vahendite kasutamist ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrjega seotud juhiseid. Terviseamet hindab kõrgelt võimalust toetada huvigruppe oma pädevusvaldkondades. Turismiseaduse nõuete kehtetuks tunnistamine ei mõjuta Terviseameti nõustamisfunktsiooni nimetatud teemavaldkondades. Eelnõu §-s 9 sätestatakse eelnõu jõustumine 2026. aasta 1. märtsil. Eelnõu §-de 2, 4 ja 7 muudatused jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril, et sotsiaalteenuse pakkujad ning koolid saaksid vajaduse korral tegevusloa ning koolitusloa saamise muudatustega kohaneda ning vajadusel ka ruumide või hoone kasutusotstarvet muuta. Samuti selleks, et KOV-ide võimalikku mõnevõrra suuremat töökoormust kasutusteatiste menetlemisel hajutada. Eelnõu põhiseaduspärasus PS § 28 esimene lõige sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele, millest tuleneb ka riigi kohustus rakendada positiivseid meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu (nt välisõhu kvaliteet, ohutu müratase, kaitse kiirguse eest). Eelnõuga vähendatakse ebavajalikke ja dubleerivaid nõudeid tegevuslubade taotlemisel ja järelevalve tegemisel, et tagada nende menetlemisel selgus ja lihtsus ning ressursside parem suunamine, põhjustamata sealjuures täiendavaid terviseriske. Seega võib väita, et eelnõu on kooskõlas PS §-ga 28. Kuigi eelnõuga planeeritavad muudatused puudutavad ka ettevõtlust, ei sea eelnõu uusi piiranguid ettevõtlusega tegelemiseks (PS § 31). Apteegibussi teenuse kaotamisega ei piirata ettevõtlusvabadust, kuna teenuse osutamiseks õigust omavad ettevõtjad ei ole apteegibussi teenust alates sellise võimaluse tekkimisest osutama hakanud ning senine regulatsioon ei ole reaalselt kasutust leidnud. Tegevus on teenuseosutajale väga ressursimahukas ja majanduslikult vähem tõhus kui seadusega antud teised võimalused hajaasustuspiirkondades klientideni jõuda, mistõttu ei mõjuta teenuse kaotamine nende ettevõtlusvabadust. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 11 Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muid mõjuvaldkondi eelnõus esitatud muudatused ei puuduta. 6.1. Kavandatav muudatus: atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatuse kohaselt kaob kohustus esitada Terviseametile mürakaarte ja müra vähendamise tegevuskavasid Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: Terviseamet, KOV-id (kõik 79) ja 4 riigiasutust või ettevõtet, kelle omandis/halduses on põhimaanteed, põhiraudteed ja põhilennuväljad Mõju on väheoluline, kuna mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, muudatusega ei kaasne riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Eelnõu positiivse mõjuna võib välja tuua ülesannete vähenemise KOV-idele ja riigi infrastruktuuri valdajatele, kuna nende kohustus esitada strateegilisi mürakaarte ja tegevuskavasid Terviseametile kaob. Terviseametil kaob vajadus dokumentidega tutvuda, kuigi neil puudus seni ka sisuline roll nende koostamisel või hindamisel. Muudatus ei mõjuta dokumentide kvaliteeti ega vähenda nende kättesaadavust, kuna need jäävad kättesaadavaks KOV-i veebilehtedel ning esitatakse endiselt teadmiseks Kliimaministeeriumile. Viimase viie aasta jooksul on KOV-id Terviseametile teadmiseks esitanud 11 mürakaarti ja 9 müra vähendamise tegevuskava (sh 8 mürakaarti ja 7 müra vähendamise tegevuskava, 2 tiheasustusega piirkonna välisõhu strateegilist mürakaarti, 2 strateegilise mürakaardi alusel koostatud tegevuskava ning 1 põhimaanteede mürakaart). Juba eelnõu koostamise ajal ei toimu kõikidel juhtudel mürakaartidest teavitamist.1 Vabanenud tööaega saab suunata sisulisematesse tegevustesse. Seega vähendab muudatus ülereguleerimist, suurendab õigusselgust ning vähendab mõnevõrra sihtrühma halduskoormust. 6.2. Kavandatav muudatus: erakooliseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse tulemusena ei esita erakooli tegevusloa ega munitsipaalkooli koolitusloa taotleja koos loataotlusega enam andmeid kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele Mõju valdkond: riigivalitsemine ja mõju majandusele Sihtrühm: Terviseamet ja koolide pidajad ehk tegevus- või koolitusloa taotlejad (riik, kõik KOV-id, erakoolid) 2025. aasta juuli seisuga tegutses põhikooli ja gümnaasiumi tasandil 62 era-, 374 munitsipaal- ja 41 riigikooli.2 Mõju võib hinnata väheoluliseks. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed ning muudatusega ei kaasne olulisi riske ega kõrvalmõjusid. Positiivse mõjuna väheneb mõnevõrra haldus- ja 1 Terviseamet, 2025. 2 Eesti hariduse infosüsteem (EHIS). Üldhariduskoolide otsingutulemused. Kättesaadav: https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions (vaadatud 22.07.2025). 12 töökoormus: tegevus- või koolitusloa taotlejad ei pea enam Terviseametilt eraldi küsima terviseohutuse hinnangut ning Terviseamet ei pea neid enam koostama. Arvestades aga koostatud hinnangute arvu (2024. aasta jooksul erakoolide tegevuslubade taotlejatele 11 ning munitsipaalkoolide koolitusloa taotlejatele 63), on mõju väike. Ruumide vastavust tervisekaitsenõuetele kontrollitakse edaspidi kasutusloa menetluses ja järelevalve käigus. Tegevus- ja koolitusloa menetlemisel kasutatakse seevastu juba olemasolevat teavet EHR-ist, mis muudab protsessi kiiremaks ja lihtsamaks. 6.3. Kavandatav muudatus: ravimiseaduse muudatusega kaob üldapteegi tegevusloa omajal võimalus taotleda luba, et erandkorras (kuni üheks nädalaks) müüa käsimüügiravimeid massiüritustel ja muudel erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloal märgitud tegutsemiskohta Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: apteegid Sihtrühma võib hinnata väikseks, sest kõikidest Eesti ettevõtetest moodustavad 468 üldapteeki ca 0,3%.4 Mõju on väheoluline, kuna alates 01.03.2005 kuni eelnõu koostamiseni pole apteegid sellist luba Ravimiametilt taotlenud. Võimalust ei ole kasutatud eelkõige seetõttu, et teenus on majanduslikult ebaefektiivne ning massiüritused toimuvad reeglina piirkondades, kus apteegid on läheduses olemas. Kehtiva korra järgi oli tegemist vabatahtliku võimalusega, mille kasutamine oli apteekide äriline valik. Seega ei mõjuta kavandatud muudatus ei mõjuta ettevõtetevahelist konkurentsi, äritegevuse aktiivsust, ettevõtete jätkusuutlikkust või elujõulisust. Kriisi- või eriolukordades jäävad kehtima ka muud ravimiseadusest tulenevad mehhanismid (nt § 15 lg 8), mistõttu negatiivset mõju valmisolekule ei teki. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: Ravimiamet Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed ning võimalikke negatiivseid mõjusid ei tuvastatud. Muudatuse jõustumisel vabaneb Ravimiamet protseduurist, mida praktikas ei rakendata. Vähese positiivse mõjuna võib tuua välja ülesannete ja ressursikasutuse selguse suurenemise Ravimiametile, sest enam ei ole vaja hoida ressurssi erakorralise loa väljastamise valmisolekuks, tööjuhendite ülevaatamiseks ja ametnike väljaõppeks. 6.4. Kavandatav muudatus: ravimiseaduses tunnistatakse kehtetuks säte, mis võimaldab apteegiteenuse osutamist apteegibussi kaudu Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: apteegid (vt sihtrühma kirjeldust 6.3 peatükist) 3 Terviseamet, 2025. 4 Statistikaamet, 2025. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (20.07.2025). 13 Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna mõju ulatus ja avaldumise sagedus on vähesed ning muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Mõju ulatus on väike, sest apteegid ei ole 2014. aastast kuni eelnõu koostamiseni apteegibussi võimalust kasutanud. Tegevus on teenuseosutajale väga ressursimahukas ja majanduslikult vähem tõhus kui seadusega antud teised võimalused hajaasustuspiirkondades klientideni jõuda. Seega ei mõjuta kavandatud muudatus ettevõtetevahelist konkurentsi, äritegevuse aktiivsust, ettevõtete jätkusuutlikkust või elujõulisust. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: Ravimiamet Mõju võib pidada väheoluliseks. Muudatus vähendab Ravimiameti halduskoormust ning muudab tööjaotuse ja ressursikasutuse selgemaks, sest eraldi valmisolekut ei pea enam apteegibussi teenuse osutamise soovi jaoks hoidma. 6.5. Kavandatav muudatus: sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega kaob sotsiaalteenuse osutajal kohustus tegevusloa taotlemisel esitada Terviseameti väljastatud terviseohutuse hinnang Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: sotsiaalteenuse osutajad 2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis 38 asendus- ja perekodu, üldhooldusteenust osutas 180, erihoolekandeteenust 232, turvakoduteenust 14, päevahoiuteenust 9 ja lapsehoiuteenust 158 asutust.5 Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandevaldkonda kuuluvatest ettevõtetest (2024. a 27096) moodustavad 631 sotsiaalteenuse osutajat 23%, seega on sihtrühma suurus keskmine. Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Kaasnevaid riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid ei tuvastatud. Muudatuse tulemusena vähenevad töökoormus ja ajakulu, kuna sotsiaalteenuse osutajad ei pea tegevusloa taotlemisel enam küsima eraldi terviseohutuse hinnangut Terviseametilt. See välistab vajaduse suhelda menetluse käigus paralleelselt nii SKA kui ka Terviseametiga. Kuna muudatus kehtib kõigile tegevusloa taotlejatele ühtemoodi, ei mõjuta kavandatud muudatus ettevõttete vahelist konkurentsi, äritegevuse aktiivsust, ettevõtete jätkusuutlikkust või elujõulisust. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: Terviseamet, SKA, KOV-id (kõik 79) Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna mõju ulatus on väike, avaldumise sagedus keskmine ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Tegemist on positiivse muudatusega, kuna tegevusloa menetlus muutub kiiremaks ja selgemaks. Terviseameti töökoormus väheneb, kuna kaob kohustus koostada terviseohutuse hinnanguid tegevusloa menetluse jaoks. 2024. aastal koostas Terviseamet sotsiaalhoolekande teenuste tegevusloa taotlejatele 182 terviseohutuse hinnangut7. Ressurssi saab 5 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2025. Lapsehoiuteenuse pakkujate puhul võib olla teenuseosutajate arv ebatäpne: statistikas kajastuvad vaid need asutused, kes on andmed veebikeskkonnas esitanud. 6 Statistikaamet, 2025. ER021: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) järgi. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (20.07.2025) 7 Terviseamet, 2025. 14 suunata sisulisematele järelevalveülesannetele. SKA jaoks muutub menetlus lihtsamaks, sest loobutakse eraldi hinnangu kontrollimisest ning tuginetakse EHR-i andmetele. Muudatus suurendab KOV-ide töökoormust ajutiselt juhtudel, kui sotsiaalteenuse osutaja peab teenuse osutamise hoone või ruumide kasutamise otstarvet muutma. KOV menetleb kasutusteatist, kontrollib ehitusseadustiku nõuete täitmist ja kaasab Terviseameti, kes hindab ruumide vastavust tervisekaitsenõuetele. Tegevusloa menetluses Terviseamet enam eraldi hinnangut ei anna. Mõju KOV-idele on keskmine, kuid ebasoovitavate mõjude risk on väike ning seda aitab maandada selge juhendmaterjal teenuseosutajatele ja vajaduse korral ka KOV-idele. 6.6. Kavandatav muudatus: turismiseaduse muudatusega vähendatakse terviseohutusega seonduvaid nõudeid majutusteenuste osutamisel ja kaotatakse dubleeriv järelevalve Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: majutusasutustes peatujad (sh turistid) Statistikaameti andmete järgi oli 2024. aastal majutatute arv Eesti majutuskohtades ühes kuus keskmiselt Eesti elanike hulgas enam kui 146 000 ning kõikide riikide elanikke arvestades umbes 300 000.8 Sihtrühma suurus on keskmine. Mõju võib pidada väheoluliseks, sest muudatus ei mõjuta sihtrühma toimimist ning mõju avaldub harva. Ka ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse sätted, mis kehtivate regulatsioonidega kattuvad. Sihtrühma tervist oluliselt mõjutavate tegurite kontroll säilib läbi teiste õigusaktide kaudu. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: majutussektori ettevõtjad Statistikaameti järgi oli 2024. aastal Eestis aasta jooksul majutusasutusi vahemikus 901–1238.9 Kõikidest ettevõtetest moodustab sihtrühm alla 1% ehk sihtrühma suurus on väike.10 Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid ettevõtjatele soodsaks. Muudatusega kaovad mitmed terviseohutuse formaalsed nõuded ja dubleeriv järelevalve, mis vähendab halduskoormust ja lihtsustab majutusteenuse pakkumist. Ettevõtjatele ei kaasne muudatuse rakendamisel lisakohustusi ega kulusid, kuid väheneb vajadus arvestada kontrolliprotseduuridega, mis seni ei olnud seotud sisulise terviseriskiga. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: Terviseamet 8 Statistikaamet, 2025. TU131: Majutatud ja majutatute ööbimised maakonna ja elukohariigi järgi (kuud). Kättesaadav: TU131: MAJUTATUD JA MAJUTATUTE ÖÖBIMISED MAAKONNA JA ELUKOHARIIGI JÄRGI (KUUD). Statistika andmebaas (20.07.2025). 9 Statistikaamet, 2025. TU131: Majutamine maakonna järgi (kuud). Kättesaadav: TU122: MAJUTAMINE MAAKONNA JÄRGI (KUUD). Statistika andmebaas (20.07.2025). 10 Statistikaamet, 2025. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (20.07.2025). 15 Mõju Terviseametile on väheoluline, kuid positiivne. Terviseametil kaob seadusest tulenev kohustus teha üldiseid terviseohutuse kontrolle majutusteenuse osutajate üle, kuigi sisulised sekkumisõigused säilivad teiste õigusaktide alusel. 2024. aastal tehti majutusasutuse ohukahtluse korral kontroll kümnel alusel. 6.7. Muudatus: rahvatervishoiu seaduse ja noortööseaduse muutmine (noorte püsi- ja projektilaagritelt toitlustusnõuete kaotamine) Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: noorte püsi- ja projektilaagrites osalevad lapsed Noorte püsi- ja projektilaagrites osales 2024. aastal kokku 28 853 noort vanuses 7–26 aastat, sealhulgas osales püsilaagrites 18 079 ja projektilaagrites 10 724 noort. Enamasti osalevad laagrites noored vanuses 7–16 (92% kõikidest osalenutest)11, keda on Eestis 01.01.2025 seisuga 155 29612. Sihtrühma suurus on keskmine: kõikidest 7–16-aastastest noortest osales 2024. aastal laagrite tegevustes 17% ja laiemast sihtrühmast (7–26-aastastest) 10%. Mõju ulatus on väike – toitlustamisnõuete kaotamine ei too kaasa märkimisväärseid muutusi laste toitumisharjumuste kujunemisel ega eelda kohanemist. Mõju sagedus on väike, kuna noored osalevad laagrites ajutiselt ning harva, mitte igapäevaselt. Ebasoovitava mõjuna võib toitlustus muutuda vähem tervist toetavaks, kui laagri korraldaja ei järgi tasakaalustatud toitumise põhimõtteid. Samas on mõju lapse tervisekäitumisele eeldatavalt väike, kuna laagris viibimine on lühiajaline ja harv ega mõjuta üldisi toitumisharjumusi. Riski aitavad maandada vanemate teadlikkus ja korraldajate mainepõhine vastutus. Mõju on väheoluline. Mõju valdkond: riigivalitsemine ja mõju majandusele Sihtrühm: noorte püsi- ja projektilaagreid korraldavad asutused Muudatuste mõju avaldub noortelaagreid korraldavatele eraettevõtetele, riigiasutustele ja KOV- idele. Noortelaagrite korraldajaid on EHIS-e andmetel kokku 101, neist 25 on äriühingud, 66 mittetulundusühingud, 9 tegutseb KOV-i haldusalas ja ühe laagri omanik on riigiasutus (Keskkonnaamet)13. Kõikidest majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, mida oli 2024. aastal 158 378, moodustab sihtrühm alla 1%, seega on sihtrühma suurus väike. Mõju ulatus on väike, kuna nõuete kaotamisega kaasneb halduskoormuse vähenemine ja suurem korraldusvabadus, mistõttu kohanemisvajadust ei teki. Mõju sagedus on väike, kuna muudatus puudutab asutusi ainult laagrite toimumise perioodil. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne – toitlustamise korraldamine muutub paindlikumaks. Mõju on väheoluline. Sihtrühm: Terviseamet Eelnõu kohaselt kaotatakse noortelaagritele kehtestatud toitlustamise nõuded, mistõttu kaob ka Terviseametil õiguslik alus vastavat järelevalvet läbi viia. Amet on ise viidanud, et sellise järelevalve mõju laste tervisele on olnud küsitav ning ressursikasutus ebaproportsionaalne. Toitlustamisele jäävad siiski kehtima üldised toiduohutuse ja toiduhügieeni nõuded, mille täitmise üle teeb 11 Villum, B. (2025). Noorte püsi- ja projektlaagrite toetusmeetme lõpparuanne. Tallinn: Haridus- ja Noorteamet. 12 Statistikaamet. RV0212: RAHVASTIK | Aasta, Vanus, Näitaja ning Sugu. Statistika andmebaas . 13 Eesti Hariduse Infosüsteem. EHIS: Avalik (21.08.2025). 16 järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Alates 1. septembrist 2025 oleksid täpsemad toitlustamise nõuded pidanud laienema ka projektlaagritele, mis oleks suurendanud Terviseameti töökoormust, kuid eeldatavasti ei ole see veel praktikas rakendunud. Terviseameti töökoormus mõnevõrra väheneb, kuid mõju ulatus on väike, sest varasemate aastate praktika näitab, et kontrollitavaid objekte on vähe – näiteks 2024. aastal kontrolliti püsilaagritest vaid kolme14. Eelnevat arvestades on mõju väheoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena tekib mõningane aja ja raha kokkuhoid. Protsessid muutuvad kiiremaks ja võimaluse tõttu suunata vabanev inim- ja raharessurss prioriteetsematele tegevustele lahendatakse eelarvevajadusi. KOV-idele kavandatavad muudatused lisanduvaid tegevusi või kohustusi kaasa ei too. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi määruseid: 1) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“; 2) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määrus nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“; 3) tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 96 „Terviseameti põhimäärus“. Määruste muutmiseks ei ole vaja muuta kehtivaid volitusnorme. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määrus nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ (RT I, 05.08.2025, 10) muutub volitusnormi muutmise tõttu kehtetuks. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil. Seaduse §-d 2, 4 ja 7 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ ….. a Vabariigi Valitsuse nimel 14 Terviseamet. (2025). Järelevalve tulemused, 2024. aasta kokkuvõte. https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/documents/2025-04/2024.%20a%20kokkuv%C3%B5te.pdf 17  Seletuskirja lisa Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu märkuste ja ettepanekute tabel Esitaja Kommentaarid Vastus 1. Sotsiaalkindlustusamet 1. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 6 (SHS § 153 Mitte arvestatud. punkti 3) ja sõnastada see järgmiselt: Sotsiaalkindlustusameti, Terviseameti ja „3) loakohustusega sotsiaalteenus on ehitisregistris Sotsiaalministeeriumi kohtumisel arutasid osapooled märgitud tegevuskoha järgse ehitise kasutusotstarbel;“. ettepanekut ja jõudsid lahenduseni, mis ei vaja esitatud Selgitus: EhS § 50 lõike 7 kohaselt kehtestab ehitise muudatust. Terviseamet ja Sotsiaalministeerium kasutamise otstarvete loetelu ja kasutusotstarbest koostavad juhendi ning Sotsiaalkindlustusamet avaldab tulenevad nõuded ehitisele valdkonna eest vastutav selle oma kodulehel ja levitab seda teenusosutajatele. minister. Sellest tulenevalt puudub SKA-l pädevus täpsustada ehitiste kasutamise otstarvetega seonduvat või koostada sellekohaseid juhendeid. SKA saaks sotsiaalteenuste tegevuslubade väljastamisel kontrollida, kas konkreetse sotsiaalteenuse liik (nimetus) on märgitud ehitise (tegevuskoha) ehitisregistri kasutusotstarbel. See omakorda eeldab, et kavandatud muudatuse raames täpsustatakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas toodud loetelu. EhS § 130 lõike 2 punkti 5 kohaselt on ehitise kasutamise otstarbest tulenevate kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine kohaliku omavalitsuse pädevuses. 2. Arvestades eelnõuga kavandatud muudatuse Mitte arvestatud. olemust, teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 6 ja Sotsiaalkindlustusameti, Terviseameti ja muuta ka SHS § 154 punkti 1 ning sõnastada see Sotsiaalministeeriumi kohtumisel arutasid osapooled järgmiselt: „1) teenuseosutaja töötajate arvust lähtuv ettepanekut ja jõudsid lahenduseni, mis ei vaja esitatud maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal muudatust. Kohtumisel leiti, et Terviseamet märgib teenust osutada;“. Selgitus: Eelnõu kohaselt ei kuulu Ehitisregistrisse Sotsiaalkindlustusameti jaoks vajaliku sotsiaalteenuse tegevuslubade kontrolliesemesse teenuse osutamise koha vastavus tervisekaitsenõuetele. arvu, et määrata maksimaalne isikute arv, kellele võib Ehk sotsiaalteenuste tegevusloa väljastamise menetluse teenust samaaegselt osutada. raames ei hinnata, kas teenuse osutamise koht vastab tervisekaitsenõuetele. Kui tervisekaitsenõuete vastavust tegevusloa menetluse raames ei hinnata, siis mõistlikult võttes ei saa tegevusloal märkida (reguleerida) tervisekaitsenõuetest lähtuvat maksimaalset isikute arvu, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Seetõttu teeme ettepaneku täpsustada, et tegevusloale märgitakse üksnes teenuse osutaja töötajate arvust lähtuv maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Tervisekaitse- ja tuleohutuse nõuetest lähtuvaid nõudeid (s.h nendest nõuetest lähtuvat maksimaalset isikute arvu) saavad Terviseamet ja Päästeamet kontrollida enda järelevalvemenetluste raames (EhS § 130 lõiked 10 ja 11). Vajadusel saavad Terviseamet ja Päästeamet koostada juhendi, mis võimaldab teenuseosutajatel hinnata oma tegevuse vastavust vastava valdkonna nõuetele. 3. Kuivõrd eelnõu puudutab muudatusi tegevuslubade Arvestatud osaliselt. kontrolliesemes, siis palume muudatuste jõustamisel Tuleohutusnõuete osas muudatuste tegemist antud ette näha ka piisav üleminekuaeg. Viidatud eelnõu raames ei toeta, sest see vajab eraldi analüüsi ja üleminekuaeg sõltub muudatuse sisust ja ulatusest. arutelusid Siseministeeriumiga ja teiste oluliste Juhul kui tänastel teenuseosutajatel tuleks hakata osapooltega, et vältida puudujääkide tekkimist muutma nii ehitisregistri andmeid kui ka tegevuslube, tuleohutusega seonduvas regulatsioonis. siis võiks selliseks ülemineku ajaks planeerida kuni 5 aastat. Ühtlasi markeerime, et seoses SHS § 153 punkti 3 muutmisega võiks kaaluda ka samasisulist muudatust tuleohutusnõuete osas (s.t kaaluda sellisel juhul samuti SHS § 153 punkti 4 kehtetuks tunnistamist). 2. Tarbijakaitse ja 1. TTJA ei toeta eelnõu § 2 punktis 1 toodud muudatust, Arvestatud. Tehnilise Järelevalve kuna see ei too kaasa seletuskirjas kirjeldatud eesmärki. Amet Palume see eelnõust välja jätta. Selgitame, et ESS § 13 lg 32 p 2 annab välistuse ühele sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimustele, kui sagedusloal oleva raadioseadme efektiivne kiirgusvõimus ei ületa 100 W. Kui muuta seda sätet „kogukiirgusvõisus ei ületaks 100 W“, siis oleks siiski sätte alusel määrav ühe sagedusloa omaniku seadmete (kogu)kiirgusvõimus, mitte mastis olevate erinevate sagedusloaomanike raadioseadmete summaarne kiirgusvõimsus. Lisaks selgitame, et seletuskirjas toodud eesmärgi saavutamine (mastis olevate seadmete kogukiirgusvõimus ei ületa 100 W) eeldaks põhjalikku arutelu kõigi osapoolte (sh Justiits- ja Digiministeerium, TTJA, Sotsiaalministeerium, Terviseamet (edaspidi TA), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL)) vahel ning kehtiva regulatsiooni laiemat muutmist, sest seni on lähtutud ühel sagedusloal olevate seadmete kiirgusvõimusest. Esmase analüüsi põhjal näeme mitme sagedusloa saatjate arvestamisega piirangute kehtestamisel vähemalt järgmisi probleemkohti ja küsimusi: - TTJA infosüsteemi praegu sellist lahendust ei võimalda. Antud mastis asuvate seadmete ja nende võimsuste otsimiseks võimekuse loomiseks on vaja nii aega kui investeeringut. Käsitsi vastava info otsimine ei ole halduskoormuse olulise suurenemise tõttu realistlik. - Kas ja kuidas (millistel alustel) muudab uue saatja lisamisel TA ka teiste samas mastis olevate saatjatele seatud piiranguid? Kui muudab, siis nendest otsustest peab TA ka TTJA-d ja loa omanikke teavitama. Vastavate muudatuste sisseviimine sageduslubadesse vajab TTJA-s infosüsteemi arendust (ideaaljuhul andmete automaatset uuendamist peale TA vastavasisulise otsuse tegemist) kuna praegu on piirangud tekstiväljana ja nende käsitsi muutmine ei ole halduskoormuse olulise suurenemise tõttu realistlik. - Samas mastis võivad olla ka iseplaneeritavad saatjad ja nende andmeid TTJA-l ei ole (sh ka alla 100 W kiirgusvõimsusega saatjad, mida TA-le kooskõlastamiseks ei saadeta). Samas leiame, et tõenäoliselt on risk kiirgustaseme oluliseks suurenemiseks nendes mastides, kus paiknevad kooskõlastust mittevajavad saatjad, väga madal ning võib arvata, et piirväärtuse 100 W kehtestamisel ka sellega arvestati. Praktikas on enamus mitme saatjaga maste kas ringhäälingujaamade mastid või iseplaneeritavate sageduste saatjate mastid (mobiilside operaatorid). Nende saatjate kiirgusvõimsused on reeglina suuremad kui 100 W ja nendele 100 W lisamine ei anna tuntavat summaarse võimsuse kasvu. Muud kasutajad kasutavad reeglina oma territooriumil oma tarbeks oma maste või renditakse selleks koht (nt hoonete katustel). Ühte asukohta mitme saatja ja antenni paigaldamist esineb väga harva (nt mereside kaldajaamade puhul, kus kasutatakse avariikanalit ja kõnekanalit). Reeglina sellised saatjad ei ole ka pidevalt eetris (erinevalt iseplaneeritavate võrkude ja ringhäälingu saatjatest), mistõttu nende summaarne mõju on oluliselt väiksem. Lähtudes piirnormidest on kahe saatja puhul, mille kogukiirgusvõimsus on 200W, sagedusalas 160 MHz (28 V/m) ohutuskauguseks 5 meetrit ning kogukiirgusvõimsusega 300 W puhul on ohutuskauguseks 7 meetrit (ITU-T soovitus K.70 tabel C1). Ohutuskaugused on kordades väiksemad reaalselt selliste saatjate antennide paigalduskõrgusest. 2. TTJA toetab põhimõtteliselt eelnõu § 2 punktis 2 Mitte arvestatud. esitatud muudatusettepanekut, kuid teeme siiski Terviseameti poolt täiendavalt tehtud analüüsi tõttu järgnevad tähelepanekud. otsustatud eelnõuga ESS-i tehtavatest muudatustest Juhime tähelepanu, et täiendusega vähendatakse küll loobuda. TA töökoormust, kuid see paratamatult suurendab mõneti sideettevõtjate (iseplaneeritava sagedusloa omanike) halduskoormust, kuna edastamisele eelneb sideettevõtte poolne hindamine, kas raadioseadme paigaldamise tingimused tuleb saata TA-le kooskõlastamiseks või teadmiseks. Seetõttu leiame, et nimetatud täienduse lisamise arutellu tuleks kaasata ka ITL. Õigusselguse huvides võiks kaaluda täienduse reguleerimist täiendava lõikena, mitte lisatuna ESS § 13 lõikele 33 . Lisaks palume analüüsida ja seletuskirjas välja tuua olukord, kus näiteks 5 aasta pärast ehitatakse täienduses nimetatud territooriumile hoone või rajatis – kas ja kuidas mõjutab see varasemalt teavitatud ja paigaldatud raadiosaateseadet ning kas uue ehitise või rajatisega kaasneks täiendavate toimingute vajadus. Ühtlasi palume analüüsida, kas selle lause lisamisel on vaja muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.06.2008.a määruses nr 45 „Sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamise kord ning kooskõlastamisele kuuluvad lennuliikluse teenindamiseks ettenähtud sagedusalad“ sätestatud sagedusloa kooskõlastamise korda Terviseametiga. 3. Eelnõu § 7 punktiga 1 lisatakse TubS-i täiendavaid Teadmiseks võetud. asukohti, kus on edaspidi suitsetamine keelatud. TubS-i osa eelnõust välja jäetud. Kusjuures eelnõu seletuskiri põhjendab muudatust muu hulgas sellega, et suitsetamisruumide järelevalvesse riigieelarvelise ressursi kulutamine ei ole tänapäeval aktsepteeritav. Samas on säilinud regulatsioon suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise üle järelevalve tegemiseks (nt TubS § 32 p 2) muu hulgas TTJA-le ning muudatusega, millega lisatakse suitsetamiseks keelatud kohtade arvu, suurendatakse paratamatult uue koha üle TTJA poolset järelevalve teostamiseks kuluvat ressurssi. Sama tähelepanekuga palume arvestada ka teiste eelnõus toodud muudatuste puhul, mis lisavad suitsetamiseks keelatud kohti. Eelnõu § 7 punktiga 1 tekitataks olukord, kus ühelt poolt vähendatakse eelnõuga TA järelevalve koormust läbi täiendavate kohtade suitsetamiseks keelamise, kuid teiselt poolt suurendatakse sama muudatusega TTJA töökoormust järelevalve teostamisele. Näiteks 2025. aastal on üksnes TA edastanud TTJA-le kaks kaebust, mille kohaselt ettevõtja ei sekkunud väidetavalt teise isiku poolt selleks keelatud kohas suitsetamisesse. 4. Samuti juhime tähelepanu, et suitsetamiskoha Teadmiseks võetud. piiramise nõude rikkumist peaks menetlema lisaks TubS-i osa eelnõust välja jäetud. korrakaitseliste meetmete võtmisele ka väärteokorras (TubS § 50). Arvestades, et rahvatervis ei ole vähetähtis hüve, ei pruugi olla asjakohane jätta väärteomenetlust VTMS § 31 alusel algatamata. Keelatud kohas suitsetamisega seonduvate rikkumiste tagantjärgi uurimine, tõendamine ja asja menetlemine on keeruline ja ressursikulukas. 5. Täna on suitsetamiskoha piiramise nõude rikkumise Teadmiseks võetud. menetlemise pädevus (kohtuväline menetleja) TTJA-l TubS-i osa eelnõust välja jäetud. (TubS § 51 lg 5), valla- ja linnavalitsustel (TubS § 51 lg 1) ja Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA) (TubS § 51 lg 3). Terviseametil on vaid suitsetamisruumile kehtestatud nõuete osas kohtuvälise menetleja pädevus (vt TubS § 51 lg 4). Seega mõjutab suitsetamiseks keelatud kohtade lisamine selgelt nende asutuse töökoormust, kes peavad hakkama tegelema keelatud kohas suitsetamisest tekkivate korrarikkumistega. Eelnõus ei ole sellise töökoormuse muutumisega arvestatud. Palume eelnõu seletuskirja täpsustada mõjuanalüüsiga, arvestades ka teiste asutuste töökoormuse võimalikke muutusi. 6. Siinkohal teeme kavandatava muudatusega seoses Teadmiseks võetud. täiendava ettepaneku TubS-i muutmiseks selliselt, et TubS-i osa eelnõust välja jäetud. kustutatakse TTJA pädevused teha järelevalvet ja menetleda väärteokorras suitsetamiskoha piiramise nõude rikkumisi. Valla- ja linnavalitsuste ning PPA pädevused on piisavad ja sobivamad selleks, et rikkumistele aegsasti reageerida. Menetluspädevuste paljusus seevastu hägustab asutuste vastutusalasid ja dubleerib pädevusi. Kuivõrd rikkumise tuvastamine eeldab koha vaatlust on valla- ja linnavalitsustel ning PPA-l võimalik operatiivsemalt ja kiiremini kõnealust kohta vaatlema minna, kui TTJA-l. Eeltoodut arvestades teeme ettepaneku eemaldada TTJA kohustuste hulgast järelevalve suitsetamisruumi piiramise nõuete täitmise üle ja lisada selleks eelnõu §- i 7 järgmised punktid: „x) paragrahvi 32 punktist 2 jäetakse välja sõnad „suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise ja“; x) paragrahvi 51 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja 50“;“ 7. Alternatiivse variandina võiks vajadusel kaaluda Teadmiseks võetud. selle pädevuse lisamist TA-le, sest sõltumata TubS-i osa eelnõust välja jäetud. suitsetamiseks keelatud või lubatud kohast, on piirangu aluseks inimeste tervise kaitse. Seeläbi oleks pädevused paremini koondunud TubS-i üldpädevusega asutusele (TubS § 71 ). Viimase variandina võiks kaaluda kõnealuse väärteokoosseisu kaotamist. 8. Seonduvalt eelnõu § 7 punktides 2 ja 10 planeeritud Teadmiseks võetud. muudatustega teeme järgmised tähelepanekud. TubS-i osa eelnõust välja jäetud. Muudatuse tulemusena on edaspidi suitsetamine toitlustusettevõttes eranditult keelatud. Suitsetada ei ole lubatud enam ka müügikoha väljaspool siseruume asuval hooajalisel laiendusel, milline erand tuleneb praegu TubS §-st 31. Ka toitlustusettevõtte kasutuses olevat ja väljaspool siseruume asuvat teenindusala tuleb lugeda toitlusettevõtte mõiste ja seega piirangu alla kuuluvaks. Seletuskirjas ei ole muudatuse sellist mõju välja toodud. Palume see välja tuua, kuna selline muudatus ei pruugi lugejale olla praegu väljaloetav. 9. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 3 planeeritud Teadmiseks võetud. muudatusega teeme järgmise tähelepaneku. TubS-i osa eelnõust välja jäetud. Seletuskirjas võiks täiendavalt selgitada, et edaspidi ei või suitsetada, sh kasutada elektroonilist sigaretti, näiteks vabas õhus staadionil toimuval üritusel ja seda sõltumata sellest, kas staadionil toimub sel ajal spordivõistlus, koerte näitus, kontsert või kasutab inimene sellist rajatist lihtsalt sportlikuks või vaba aja tegevuseks. Seletuse väljatoomine on oluline mõistmaks muudatuse sisu. Piirangu sisu selgitamine on oluline selleks, et hoone või rajatise valdaja või omanik saaks selgelt oma kohustustest aru. 10. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 5 planeeritud Teadmiseks võetud. muudatusega teeme järgmised tähelepanekud. 2.15. TubS-i osa eelnõust välja jäetud. Eelnõu § 7 punktiga 5 keelatakse suitsetamine muuhulgas kohas, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit. Õnnemäng, totalisaator ja kihlvedu on 4 (5) hasartmänguseaduse (edaspidi HasMS) §-s 3 kasutatavad mõisted. Seega tekib küsimus, miks õnnemängu ja toto korraldamise kohas suitsetamine keelatakse, kuid teiste hasartmängu liikide (nt osavusmängude) korraldamise kohas, see võimalus jäetakse. Ühtlasi, juhime tähelepanu sellele, et kihlvedu ja totalisaator ei ole hasartmängu liigid (vt HasMS § 3 lg 1 p 3, nende liigiks on toto), nagu õnnemäng (HasMS § 3 lg 1 p 1). Sätte sõnastus oleks selgem, kui kasutataks ühetaolisi mõisteid. Selleks, et keeld kohalduks sarnaselt erinevatele mänguliikidele ja kohtleks ka ettevõtjaid ühetaoliselt, teeme ettepaneku kaaluda § 29 lõike 1 täiendamisel lisatava punkti 25 sõnastamist järgmiselt: „25) ruumis, kus korraldatakse hasartmängu;“. 11. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 7 planeeritud Teadmiseks võetud. muudatusega teeme järgmised tähelepanekud. 2.17. TubS-i osa eelnõust välja jäetud. Eelnõu § 7 punktis 7 kavandatava muudatusega seonduvalt on seletuskirjas välja toodud, et tervishoiuasutustes suitsetamisruumis ei ole suitsetamine edaspidi lubatud. Kuigi selleks muudetakse TubS § 30 lõike 2 punkti 5 ja sätestatakse erand, ei nähtu, kust tuleb edaspidi üldine tervishoiuasutuses suitsetamise keeld, kuna sama muudatusega koos ei täiendata vastava alusega TubS § 29 lg-t 1. Kui keeldu on seostatud mõne kehtiva sättega (nt TubS § 29 lg 1 p-st 7), siis võiks sellele seletuskirjas selguse huvides viidata. 12. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 9 planeeritud Teadmiseks võetud. muudatusega teeme järgmised tähelepanekud. TubS-i osa eelnõust välja jäetud. Palume täiendavalt analüüsida sätte sõnastust, kuna sigarituba ja vesipiibubaari saab nende mõistete tähendust arvestades sisustada vaid läbi konkreetse toote. Samas võib ka elektroonilisi sigarette müügiks pakkuv ettevõte teha kaupluse müügisaalist eraldi suitsetamisruumile vastava ruumi, kus on samuti võimalik neid tooteid kohapeal tarvitada. Seadus ei peaks nimetama konkreetseid tooteid, vaid võiks läheneda reguleerimisel läbi kaupleja tegevusvaldkonna. Nt võiks kaaluda sõnastust „tubakatoote või tubakatootega seonduva toote jaemüügile spetsialiseerunud müügikohas, ruumis, kus ei toimu söögi või joogi serveerimist ega tarbija teenindamist.“ Lisaks on oluline, et tarbijat ei teenindata selles ruumis, nt ei võeta vastu ka ostusoove. Üksnes tellitu serveerimiskeeld ei taga piisavalt töötaja kaitset tubakasuitsu kahjuliku mõju eest. 13. Seonduvalt eelnõu §-s 8 planeeritud muudatusega Arvestatud. teeme järgmised tähelepanekud. Eelnõud täiendatud § 19 lõige 2 kehtetuks Esmalt juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõu §-iga 8 tunnistamisega. tunnistatakse kehtetuks üksnes TurS-i pädevusnorm TA-le. Täiendavalt on eelnõuga seotud ka ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 21. mai 2021. a määruse nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ muutmise eelnõu kavand, millega tunnistatakse kehtetuks määruse §-d 3, 4, 6 ja 8, mis sätestavad nõuded veele, valgustusele, hügieenile ja ruumide korrashoiule. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi määrusest on dubleerivate regulatsioonide vähendamiseks kavas kustutada asjakohased TA pädevusse kuuluvad sätted, siis eelnõuga ei plaanita kustutada ega muuta näiteks TurS § 19 lg-t 2, millega kohustatakse majutusteenuse osutajat tagama muu hulgas piisavad hügieenitingimused. Kui taolised sätted, mis oma olemuselt kuuluksid TA pädevusse, TurS-i alles jätta, jäetakse selliste kohustuste järelevalvepädevus TurS § 30 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt TTJA-le ja valla- ja linnavalitsusele. Palume TA pädevusi TurS-ist kustutades täiendavalt hinnata ka teiste sätete kustutamise või muutmise vajalikkust selliselt, et see ei tekitaks teistele asutustele täiendavaid ülesandeid ning seda eriti osas, mis ei kuulu tavapäraselt nende asutuste pädevuste hulka. 14. TTJA hinnangul on tervitatav dubleerivate Mitte arvestatud. regulatsioonide vähendamine, kuid turismiseadusega ja Majutusteenuste nõuetega seonduva regulatsiooni majutusteenuse osutamiseks ette nähtud nõuete terviklikkuse osas on ettepanek mõistlik, kuid tervikvaatest lähtudes on muudatus vaid osaline, muudatuste tegemine vajab põhjalikumat analüüsi ning arvestades üksnes TA pädevuse ja järelevalvega. TTJA majutusteenuse osutamiseks ette nähtud regulatsiooni hinnangul võiks majutusteenuse osutamiseks ette muutmisvajaduste analüüsi on pädev koordineerima nähtud regulatsiooni üle vaadata tervikuna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. lihtsustada ette nähtud järelevalvepädevusi veelgi. Näiteks tuleks muudatustesse kaasata Päästeamet, hindamaks nendele TurS § 30 lg 2 p-s 1 määratud järelevalve pädevuse vajalikkust. Samuti tuleks hinnata TTJA ning valla- ja linnavalitsuste ühist pädevust majutusteenuse osutamisele kehtestatud nõuete üle. TTJA hinnangul võivad dubleerivad  järelevalvepädevused tuua kaasa asutustes täiendava ressursi kulu sellest, et asutused ei ole jooksvalt kursis teise asutuse juba läbi viidud järelevalve toimingutega. Dubleerivad pädevused võivad asutuste üheaegsete või järjestikuste menetluste puhul tuua kaasa ebavajalikku ja täiendavat halduskoormust nii ettevõttele kui riigiasutusele. Arvestades, et majutusasutuste järelevalve eeldab nende vaatlusi oleks TTJA hinnangul mõistlikum, kui majutusasutuste järelevalvet teostaks valla- ja linnavalitsused. Järelevalvepädevuste täiendav täpsustamine oleks kooskõlas eelnõu eesmärgiga vähendada asutuste ja teenuseosutajate halduskoormust. 3. Terviseamet 1. Terviseamet teeb ettepaneku loobuda eelnõu § 2 Arvestatud. punktis 2 sätestatud muudatusest, millega muudetakse elektroonilise side seaduse § 13 lõiget 33 . Olles muudatuse võimalikku mõju täiendavalt analüüsinud, leiame, et kavandatav muudatus ei ole eesmärgipärane. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb sagedusloa alusel kasutatava iseplaneeritava raadiosaateseadme paigaldamise tingimused kooskõlastada Terviseametiga. Kooskõlastusprotsess tuleb läbida ka juhul, kui raadioseade paigaldatakse hajaasustusalale. Kooskõlastuse käigus teeb Terviseamet tervisekaitsealase uuringu, sh arvutab piirkonna (ohupiirkonna), kus raadiokiirguse tase raadiosaateseadme töö ajal ületab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud piirväärtusi. Eelpool nimetatud piirkond on rahvatervise seisukohast oluline ala raadiosaateseadme ümbruses, kus tuleb vältida inimeste viibimist. Vajaduse korral tehakse kooskõlastuse käigus seadme operaatorile ettepanekuid antenni suuna, seadme asukoha või võimsuse muutmise osas. Ohupiirkonna ulatuse määramine on oluline, et kohalik omavalitsus saaks seda arvestada maa-ala ruumilisel planeerimisel. Tulevikus on Terviseametil plaanis kooskõlas Aarhusi konventsiooni keskkonnainfo avalikkuse põhimõtetega luua keskkonnatervise infosüsteemi kaardirakendus, mis kajastab kõigi raadiosaatjate asukohti ning nendega seotud ohupiirkondade paiknemist ja ulatust. Sarnane lähenemine on kasutusel ka Prantsusmaal ja Šveitsis, kus avalikul kaardirakendusel on nähtavad nii raadiosaateseadmete asukohad kui ka nende mõjualad. Kui Terviseamet kooskõlastab jätkuvalt kõikide raadioseadmete asukoha ning määrab ohupiirkonna, on ametil olemas terviklik ülevaade raadioseadmete paigalduskohtadest ja ohupiirkondadest, mis võimaldab teha vastava info kättesaadavaks ka avalikkusele. See aitab vältida olukorda, kus raadiosaateseadme ohupiirkonda planeeritakse elamuid või teisi hooneid, kus inimesed püsivalt viibivad. 2. Terviseamet teeb ettepaneku täiendada paragrahvi 7 Teadmiseks võetud. lõiget 2 punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) TubS-i osa eelnõust välja jäetud. paragrahvi 104 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse §-des 10–103 nimetatud teate esmakordse avaldamise eest tasub teate esitaja avaldamise riigilõivu enne teate avaldamist ning järgnevatel aastatel tasub teate esitaja teate hoidmise riigilõivu hiljemalt iga aasta 31. märtsiks riigilõivuseaduses sätestatud määras.““ 3. Täiendavalt märgib Terviseamet, et kuigi eelnõu §-s Teadmiseks võetud. 7 sätestatud tubakaseaduse muudatused on arusaadavad TubS-i osa eelnõust välja jäetud. ja igati põhjendatud rahvatervise kaitse eesmärgil, ei ole need bürokraatia vähendamise osas eesmärgipärased. Terviseametil säilib järelevalve kohustus suitsuruumide nõuete täitmise üle (näiteks kleebiste ja hoiatuste olemasolu seintel või ventilatsioonisüsteemi omaduste kontroll) ja kohustus reageerida kaebustele. Terviseamet teeb ettepaneku loobuda järelevalvest suitsetamisruumidele kehtivate nõuete täitmise üle. Arvestades asjaolu, et siseruumides on suitsetamine laialdaselt keelatud peaaegu 20 aastat ja elanike harjumused avalikes siseruumides suitsetada on muutunud ning kaebusi suitsuruumide osas Terviseametile mitmeid aastaid laekunud ei ole, leiab Terviseamet, et järelevalve teostamine suitsuruumidele kehtivate nõuete täitmise üle ei ole vajalik ega otstarbekas. 4. Rahvatervishoiu seaduse § 22 sätestab täna nõuded Arvestatud. toitlustamisele ja müügiks pakutavale toidule noorte Alternatiivina pakutud ettepanek teadmiseks võetud. püsilaagrites ja projektlaagrites. Püsilaagrite puhul Vajab täiendavaid arutelusid ja analüüsi. tähendab see Terviseametile iga-aastast järelevalvet, kuid senine praktika näitab, et nende kontrollide mõju laste tervise seisukohalt võib olla küsitav. Ressursikulu võib olla ebaproportsionaalne võrreldes saavutatud tulemusega. Alates 01.09.2025 laieneksid samad nõuded ka noorte projektlaagritele, mis võib kaasa tuua ligikaudu 300 000 euro suuruse lisakulu igal aastal ning vajaduse luua uusi ametikohti. Arvestades projektlaagrite hooajalisust (valdavalt suvel) ja arvu (üle 600 projektlaagri, mille toimumisajad kattuvad), ei ole sellise süsteemi ülesehitamine mõistlik ega jätkusuutlik. Ettepanek:  • võtta Rahvatervishoiu seaduse 01.09.2025 jõustuvast redaktsioonist välja viited noorte püsilaagrite ja projektlaagrite toitlustamisele (§ 22); • korrigeerida vastavalt seotud viiteid Noorsootöö seaduses, eemaldades eraldi nõuded laagrite toitlustamise kohta. Alternatiivina pakume kaaluda kogu toidu tervislikkuse järelevalve liitmist toiduohutuse järelevalvega, mida juba täna teostab Põllumajandus- ja Toiduamet. Sellisel juhul kontrollitaks ühe asutuse poolt ühtselt nii toidu ohutust kui ka tervislikkust. See ettepanek ei ole PTA- ga läbi räägitud ja Terviseametil ei ole kindlust, kas sellise muudatus on PTA-le vastuvõetav. Terviseamet on aga valmis muudatuse rakendumisel loovutama vastavad järelevalveressursid PTA-le. 4. Eesti Infotehnoloogia 1. Juhime tähelepanu, et eelnõus toodud Teadmiseks võetud. ja kogukiirgusvõimsus ei ole EIRP. Majandus- ja Muudatus vajab täiendavat analüüsi ning eelnõuga Telekommunikatsiooni kommunikatsiooniministri 7.10.2011 määruse nr ESS-i tehtavatest muudatustest on otsustatud loobuda. Liit „Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele“ § 3 punktis 2 selgitakse, et EIRP on ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus, mis on antenni sisendisse antava võimsuse korrutis antenni absoluutse võimendusega antud suunas. Sama sätte punkt 12 selgitab kogu kiirgusvõimsuse mõistet ning sätestab, et selle lühend on TRP - Total Radiated Power. Selgituse kohaselt on tegemist antenni poolt reaalselt kiiratava võimsusega, mis määratakse kogu kiirgusväljas eri suundades kiiratava võimsuse integraaliga. Palume eelnõu üle vaadata ja täpsustada, kumba neist (EIRP või TRP) eelnõuga tegelikult mõeldud on.  2. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ESS § 13 lg 33. Teadmiseks võetud. Eelnõu seletuskirja kohaselt on soov luua selle Terviseameti poolt täiendavalt tehtud analüüsi tõttu muudatusega täiendav erand iseplaneeritavate otsustatud eelnõuga ESS-i tehtavatest muudatustest raadiosaateseadme mastide (s.t antennide) loobuda. paigaldamise tingimuste kooskõlastamisel Terviseametiga ning loobuda kooskõlastamise nõudest, kui raadiosaateseadme paigalduskõrgusele vastaval kaugusel puudub inimeste püsivaks viibimiseks ettenähtud ehitis või maa-ala. 2 ITL-i hinnangul ei saa see eesmärk eelnõu § 2 punkti 2 sõnastusega täidetud. Nimelt sätestab see punkt järgmist: „Sagedusloa omanik, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala ja kelle raadiosaateseadme paigalduskõrgusele vastaval kaugusel puudub inimeste püsivaks viibimiseks ette nähtud hoone, rajatis või maa, mille kasutamise otstarve on seotud elamise, töötamise, tervishoiu, õppimise, puhkamise, sportimise, meelelahutuse või muu taolisega, edastab raadiosaateseadme info Terviseametile teadmiseks ning terviseohutuse hinnangu saamiseks kümme tööpäeva enne raadiosaateseadme paigaldamist.“. Sättes öeldakse selgelt, et vajalik on saada Terviseametilt terviseohutuse hinnang. Seega ei lihtsusta see muudatus menetlust, sest kooskõlastuskohustus sisuliselt säilitatakse. ITL-ile jääb ebaselgeks, mille poolest erineb uues sõnastuses hinnangu küsimine varasemast kooskõlastamisest. Lisaks tekkisid meil eelnõu § 2 punkt 2 kohta järgmised küsimused: • Eelnõu seletuskirja kohaselt tehakse raadiosaateseadme andmete saamisel Terviseameti poolt tervisekaitsealane uuring, mille raames arvutatakse raadiosaateseadme ohutsoon. Kas terviseohutuse hinnangu küsimine Terviseametilt tehakse esimese saatja paigaldamisel ja kas see on tasuline? • Mida on mõeldud lauseosaga "raadiosaateseadme paigalduskõrgusele vastaval kaugusel"? Me saame aru, et siin on mõeldud antenni, kuid osal juhtudel ei ole raadiosaateseade (saatja) ja antenn ühes kohas. Ka ESS-i mõistete paragrahvis on raadiosaateseade ja antenn eraldi definitsioonis, vt ESS § 2 p 40 ja 472. Seega, kui raadiosaateseade on maas olev saatja ja selle antenn on 100 m kõrgusel, siis arvestatakse ikkagi antenni kõrgust. Palume vaadata selles küsimuses üle ka seletuskiri ning asendada raadiosaateseade ja raadiosaateseadme mast vastavates kohtades sõnaga „antenn“. Juhime tähelepanu, et mast on passiivne taristu ja seda mõistet pole selles kontekstis kohane kasutada. 3. ITL teeb ettepaneku muuta ESS §-i 13 selliselt, et Mitte arvestatud. igakordne kooskõlastuse küsimine Terviseametilt Terviseameti poolt täiendavalt tehtud analüüsi tõttu asendatakse arvutusliku meetodi kasutamisega otsustatud eelnõuga ESS-i tehtavatest muudatustest raadiosaateseadme omanike poolt iseplaneeritava loobuda ning jätkata kooskõlastamist seni tehtud viisil. lahendusena või rakendusena, mida on võimalik näiteks tulevikus ka kaardipildil lihtsalt kuvada ja kontrollida, kui selline ühtne võimekus tekib riigi infosüsteemi. Terviseameti ülesandeks jääb sel juhul vastavalt õigusaktidele ja kehtivale metoodikale pistelise järelevalve (arvutused ja/või mõõtmised) tegemine. Taoline muudatus ESS-is oleks võrreldes väljapakutud eelnõuga reaalset positiivset mõju omav mitte eelnõus sisalduv näiliselt kõigi osapoolte koormust vähendav. Praktika näitab, et Terviseameti  poolt iga-aastaselt läbi viidud ca 3000 sagedusloa kooskõlastuse protseduuri läbinud taotlusest vaid väga vähestel juhtudel peab sagedusloa taotleja raadiosaateseadmete paigalduse plaanides muudatusi tegema. Samal ajal on sagedusloa omanikel (raadiosaateseadmete omanikel) olemas kompetents arvutada piirangutsooni ulatust. 3 Tegemist oleks uuendusega, mis erinevalt eelnõus toodust muudaks Terviseametiga kooskõlastamise menetluse oluliseks lihtsamaks ja kiiremaks ning vähendaks kõigi seotud osapoolte jaoks bürokraatiat ja halduskoormust: - Terviseameti halduskoormus väheneb oluliselt, kuna kaob vajadus kooskõlastada igal aastal keskmiselt 3000 sagedusloa tingimusi; - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti halduskoormus väheneks, kuna kaob vajadus vahendada Terviseametile sageduslubasid tingimuste kooskõlastamiseks; - Sideettevõtete ja teiste raadiosaateseadmete omanike jaoks muutub kiiremaks ja paindlikumaks sidesüsteemide ja võrkude arendamine, kuna osa rutiinseid arvutusi saab teha juba võrguplaneerimise protsessi sees. 5. Majandus- ja 1. Täname ka ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 21. mai Teadmiseks võetud. Kommunikatsioonimin 2021. a määruse nr 17 „Majutusteenuse Eelnõud täiendatud § 19 lõige 2 kehtetuks isteerium osutamise nõuded“ muutmise eelnõu esialgse kavandi tunnistamisega. kokkupanemise eest. See aitab hinnata, milliseid sätteid muudatus puudutab. Võtame selle kavandi teadmiseks ning seaduse muudatuste jõustumise järel tegeleme vajalike muudatustega ise, kaasates huvirühmi ja vajadusel neid muudatusi ka täpsustades. Täpsustamisvajadus ja täiendav kaasamine on olulised, kuivõrd viidatud määruse sätted ei ole seotud vaid tervisohutuse, vaid ka teatud mugavustaseme tagamisega. Samuti sätestab TurS § 19, et majutusteenuse osutaja tagab majutusettevõtte liigi eripära arvestavad majutus- ja puhkevõimalused ning piisavad hügieenitingimused. Seetõttu peame vajalikuks nende nõuete muutmise ulatust veel eraldi analüüsida. 2. Tubakaseaduse muudatuste puhul on mitmeid Teadmiseks võetud. küsitavusi, mille tõttu tuleks meie hinnangul TubS-i osa eelnõust välja jäetud. muudatused täiendavalt põhjalikult läbi analüüsida ning seletuskirja oluliselt täiendada sh selgitusega, et tegemist pole üksnes ja ainult bürokraatia vähendamise ettepanekutega. Nimelt on Sotsiaalministeeriumi lihtsustamise ja bürokraatia vähendamise ettepanekute memorandumis, mis esitati 10.04.2025 valitsuskabineti nõupidamisele toodud välja, et tubakaseaduses tehtavate muudatustega muudetakse suitsuruumide järelevalve regulatsiooni ning suitsuruumide järelevalve korraldatakse ümber, mille tulemusel väheneb halduskoormus. Seega leiame, et oluliselt vajab analüüsimist asjaolu, kas muudatuste tulemus tõesti teenib järelevalve ümberkorraldamise eesmärki ning vähendab bürokraatiat. Valitud meetmeks on paljude täiendavate keeldude kehtestamine, mis toob kaasa olulisi piiranguid ettevõtjatele ning majanduslikke kulusid. Meie hinnangul jääb ebaselgeks, kuidas täiendavate keeldude lisamine aitab kaasa bürokraatia vähendamisele. 3. Eelnõus kavandatud muudatus säilitab Teadmiseks võetud. suitsetamiskoha piirangu nõuete järgimise järelevalve TubS-i osa eelnõust välja jäetud. regulatsiooni ning täiendavalt suurendab suitsetamiseks keelatud kohtade arvu. Sellega kaasneb vajadus kasutada rohkem ressursse uute suitsetamise keeldudega kohtade järelevalve teostamisel. Järelevalveasutustele on tubakaseadusega pandud kohustus teha järelevalvet ja reageerida keelatud kohas suitsetamisele. Kui eesmärk on vähendada riigi ressursside kasutamist järelevalvele, siis on asjakohane vähendada kohustusi, mitte neid lisada. Eelnõuga ühelt poolt vähendatakse järelevalvekoormust läbi täiendavate kohtade suitsetamiseks keelamise, kuid teiselt poolt suurendatakse sama muudatusega TTJA töökoormust järelevalve teostamisele. Täna on suitsetamiskoha piiramise nõude rikkumise menetlemise pädevus TTJA-l (TubS § 51 lg 5), valla- ja linnavalitsustel (TubS § 51 lg 1) ja Politsei- ja Piirivalveametil (TubS § 51 lg 3). Terviseametil on vaid suitsetamisruumile kehtestatud nõuete osas kohtuvälise menetleja pädevus (TubS § 51 lg 4). Seega mõjutab suitsetamiseks keelatud kohtade lisamine selgelt nende asutuse töökoormust, kes peavad hakkama tegelema keelatud kohas suitsetamisest tekkivate korrarikkumistega. Eelnõus ei ole sellise töökoormuse muutumisega arvestatud. Palume eelnõu seletuskirja täpsustada mõjuanalüüsiga, arvestades ka teiste asutuste töökoormuse võimalikke muutusi. 4. Siinkohal teeme kavandatava muudatusega seoses Teadmiseks võetud. täiendava ettepaneku TubS-i muutmiseks selliselt, et TubS-i osa eelnõust välja jäetud. kustutatakse TTJA pädevused teha järelevalvet ja menetleda väärteokorras suitsetamiskoha piiramise nõude rikkumisi, sõnastades TubS § 32 lõige 2 järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja elektroonilise sigareti seadmele kehtestatud nõuete täitmise üle vastavalt ameti põhimääruses kehtestatud ülesannetele, samuti spondeerimispiirangu ja müügiedenduse keelu järgimise üle“. Valla- ja linnavalitsuste ning PPA pädevused on piisavad ja sobivamad selleks, et rikkumistele aegsasti reageerida. Menetluspädevuste paljusus seevastu hägustab asutuste vastutusalasid ja dubleerib pädevusi. Kuivõrd rikkumise tuvastamine eeldab koha vaatlust on valla- ja linnavalitsustel ning PPA-l võimalik operatiivsemalt ja kiiremini kõnealust kohta vaatlema minna, kui TTJA-l. 5. Eelnõuga muudetakse TubS § 29 lg 1 punkti 6 ja Teadmiseks võetud. tunnistatakse kehtetuks § 31, mille tulemusena ei tohi TubS-i osa eelnõust välja jäetud. edaspidi toitlustusasutuses suitsetada ka suitsetamisruumis, mis oli seni lubatud. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas muudatuse jõustumisel on suitsetamine keelatud ka toitlustusettevõtte müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume asuval hooajalisel laiendusel (väliterrassil), mis on täna lubatud. Seletuskirjas ei ole muudatuse mõju selgelt välja toodud ning palume see välja tuua, kuna selline muudatus ei pruugi lugejale olla praegu väljaloetav. 6. Eelnõu kohaselt kehtib täielik suitsetamiskeeld Teadmiseks võetud. edaspidi ka spordihoonetes ning spordi- ja TubS-i osa eelnõust välja jäetud. puhkerajatistes (TubS § 29 lõike 1 punkt 8). Soovitame seletuskirjas ühemõtteliselt defineerida, mida mõistetakse „spordi- ja puhkerajatiste“ all. Samuti tuleks täpsustada, kas see hõlmab näiteks turismipuhkekeskusi, turismitalusid ning kas eelnõu keelustab suitsetamise kogu puhkekeskuse territooriumil, sealhulgas õuealadel. Ehitusseadustiku § 3 lõike 2 kohaselt on ehitis kas hoone või rajatis. Hoone tähendab katuse või muude välispiiretega siseruumiga ehitist, rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Sellest võib järeldada, et keeld võib laieneda ka puhkekeskuste välialadele. Kui piirang ka välist ala hõlmab, tuleb hinnata selle otstarbekust ettevõtjate seisukohast, sest sellise korra rakendamine tähendaks ettevõtjatele vajadust võimaldada külastajatel territooriumilt lahkuda ning olukorras, kus kasutatakse ühekordseid pääsmeid, võib aga olla see ettevõtjale keeruline ja kulukas. 7. Kuna muudatused hõlmavad ka suitsetamise Teadmiseks võetud. regulatsiooni rongides ja laevades, on otstarbekas TubS-i osa eelnõust välja jäetud. esitada eelnõu arvamuse avaldamiseks ka vedajatele. 8. Eelnõuga laiendatakse suitsetamiskeeldu veel Teadmiseks võetud. paljudele asutustele. On üsna tõenäoline, et selle TubS-i osa eelnõust välja jäetud. tulemusel hakkavad inimesed suitsetama asutuste sissepääsude juures jm asutuste välialadel ehk et paljude asutuste välialad muutuvad paratamatult uuteks suitsetamise aladeks. Meie hinnangul tuleb täiendavalt analüüsida, milliseid negatiivseid mõjusid vastavad muudatused asutustele (rongi perroonidele vm ümbrusele) toovad ning kas muudatused tegelikult passiivset suitsetamist vähendavad. 9. Eelnõu § 7 punktis 7 kavandatava muudatusega Teadmiseks võetud. seonduvalt on seletuskirjas välja toodud, et TubS-i osa eelnõust välja jäetud. tervishoiuasutustes suitsetamisruumis ei ole suitsetamine edaspidi lubatud. Kuigi selleks muudetakse TubS § 30 lõike 2 punkti 5 ja sätestatakse erand, ei nähtu, kust tuleb edaspidi üldine tervishoiuasutuses suitsetamise keeld, kuna sama muudatusega koos ei täiendata vastava alusega TubS § 29 lg-t 1. Kui keeldu on seostatud mõne kehtiva sättega (nt TubS § 29 lg 1 p-st 7), siis võiks sellele seletuskirjas selguse huvides viidata. 10. Muudatustega võivad ettevõtjatele kaasneda Teadmiseks võetud. olulised kulud, sealhulgas olemasolevate TubS-i osa eelnõust välja jäetud. suitsetamisruumide ümberkujundamine või sulgemine. Seletuskirjas on neid mõjusid käsitletud lühidalt. Soovitame täiendada seletuskirja põhjalikuma mõjude analüüsiga, eristades erinevat tüüpi asutusi. Kuna pole teada, kui palju asutusi kasutab suitsetamisruume, on mõju ulatust täpselt hinnata keeruline. Seletuskirjas toodud Statistikaameti andmetel tegutses 2024. aastal Eestis 2709 tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ettevõtet, 4825 majutus- ja toitlustusettevõtet ning 5797 kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtet, mis viitab märkimisväärsele hulgale mõjutatud ettevõtetest. Täiendavalt tuleks arvestada ka klubisid ja teisi ettevõtteid, kus seadusemuudatused võivad tähendada vajadust muuta äriprotsesse. Näiteks võivad klubides tekkida olukorrad, kus külastaja peab uuesti pileti ostma õues suitsetamiseks, kui ta ruumist väljub ja naaseb, ning garderoobisüsteemi võib olla vaja kohandada suurema inimvoo tõttu. Samuti võib ettevõttel olla vajadus suurendada personali koosseisu, et toime tulla kasvava töökoormusega. 11. Kokkuvõttes toetame eelnõu eesmärki bürokraatia Teadmiseks võetud. vähendamiseks, kuid leiame, et eelpool TubS-i osa eelnõust välja jäetud. nimetatud TubS muudatused vajavad täiendavat analüüsi ja täpsustamist, et tagada nende proportsionaalsus, selgus, rakendatavus praktikas ja kooskõla 10.04.2025 valitsuskabineti nõupidamisele esitatud Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga vähendada halduskoormust TubS suitsuruumide järelevalve regulatsiooni muutmisega. 6. Justiits- ja 1. Eelnõu § 2 p-ga 1 soovitakse elektroonilise side Arvestatud. Digiministeerium seaduse (ESS) § 13 lg 32 p-s 2 asendada sõna „kiirgusvõimsus“ sõnaga „kogukiirgusvõimsus (EIRP)“. JDM ei toeta eelmärgitud muudatust, kuna see ei too kaasa seletuskirjas kirjeldatud eesmärki. Selgitame, et ESS § 13 lg 32 p 2 annab välistuse ühele sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimustele, kui sagedusloal oleva raadioseadme efektiivne kiirgusvõimsus ei ületa 100 W. Kui muuta normi selliselt, et see sätestaks: „kogukiirgusvõimsus ei ületaks 100 W“, siis on see ikkagi ühe sagedusloa omaniku seadme (kogu)kiirgusvõimus, mitte mastis olevate erinevate sagedusloaomanike raadioseadmete kogukiirgusvõimsus. Lisaks selgitame, et seletuskirjas toodud eesmärgi saavutamine (mastis olevate seadmete kogukiirgusvõimus ei ületa 100 W) eeldaks põhjalikku arutelu kõigi osapoolte (JDM, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Sotsiaalministeerium, Terviseamet) vahel ning olemasoleva regulatsiooni muutmist, sest seni on lähtutud ühel sagedusloal olevate seadmete kiirgusvõimusest. TTJA kirjutab oma tagasisides täpsemalt, millised tehnilised probleemid eelnõu seletuskirjas toodud eesmärgi saavutamine kaasa toob. Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu § 2 p 1 muudatus eelnõust välja jätta. 2. Eelnõu § 2 p-ga 2 luuakse täiendav erand Teadmiseks võetud. iseplaneeritavate raadiosaateseadmete paigaldamise Terviseameti poolt täiendavalt tehtud analüüsi tõttu tingimuste Terviseametiga kooskõlastamisel, otsustatud eelnõuga ESS-i tehtavatest muudatustest täiendades ESS § 13 lg 33. loobuda ning jätkata kooskõlastamist seni tehtud viisil. JDM põhimõtteliselt toetab eelnõus kavandatud teise lause lisamist, kuid leiame, et õigusselguse huvides võiks see lause olla eraldi lõige. Selle lausega küll vähendatakse Terviseameti töökoormust, kuid see suurendab sideettevõtjate (iseplaneeritava sagedusloa omaniku) halduskoormust, kuna nad peavad esmalt hindama, kas saadavad raadioseadme paigaldamise tingimused kooskõlastamiseks või teavitamiseks. Seetõttu leiame, et nimetatud täiendus tuleb ITL-iga läbi rääkida. Lisaks palume mõelda, kas kavandatav erisus kaob, kui näiteks 5 aasta pärast teises lauses nimetatud alasse ehitatakse hoone või rajatis ning vajadusel eelnõud ja seletuskirja selles osas täiendada. Ühtlasi palume analüüsida, kas kavandatava lause lisamisel on vaja muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.06.2008. a määruses nr 45 „Sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamise kord ning kooskõlastamisele kuuluvad lennuliikluse teenindamiseks ettenähtud sagedusalad“ sätestatud sagedusloa kooskõlastamise korda Terviseametiga. Kui jah, palume täiendada selles osas seletuskirja osa „Rakendusaktid“, mille puhul tuleb järgida ka HÕNTE §-s 48 toodut. 3. 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika Arvestatud. eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel: iga halduskoormust suurendava nõude kavandamise korral tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41 ja § 41 lg 2). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel. Selle muudatuse tõttu tuleb eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes tuua välja, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu, ja kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse. Antud juhul on eelnõu suunatud suuresti haldus- ja töökoormuse vähendamisele, kuid juhime tähelepanu, et ettevõtjate halduskoormust suurendab mõningal määral suitsetamiskeelu laiendamine. See toob teatud ettevõtjatele kaasa kulu ümberkorraldusteks. Lisaks vajab halduskoormuse vaatest täiendavat selgitamist eelnõu § 2 punktis 1 kavandatav muudatus. Palume sisukokkuvõtet täiendada, tuues välja eelnõu kui  terviku mõju halduskoormusele. Täpsemad kommentaarid on esitatud seletuskirjas. 4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud. eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. Seletuskiri ei sisaldanud põhiseaduspärasuse analüüsi (HÕNTE § 43 lg 1 p 5). Palume selle tuua välja kolmanda osa viimase alaosana. 7. Eesti Kaubandus- 1. Kaubanduskoda peab mõistlikuks, et suitsetamine Teadmiseks võetud. Tööstuskoda väheneks, kuid seda ei peaks tegema viisil, millega riik TubS-i osa eelnõust välja jäetud. ütleb ettevõtetele käskude ja keeldude kaudu ette, kuidas käituda. Igal ettevõttel peab olema õigus otsustada kehtiva miinimumnõuete piires, kas ja kuidas suitsetamist lubada. 2. Hetkel näeb tubakaseadus ette suitsetamise keelu Teadmiseks võetud. tootmis- ja laoruumides, kuid eelnõu § 7 punkti 1 TubS-i osa eelnõust välja jäetud. kohaselt on plaanis muuta tubakaseaduse § 29 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada järgmiselt: „4) ettevõtte tootmis-, lao-, kontori- ja muudes üldkasutatavates ruumides;“. Kaubanduskoja hinnangul ei ole põhjendatud täielik suitsetamise keeld ettevõtte kontori- ja muudes üldkasutatavates ruumides. Nimelt on ettevõtjad juba investeerinud suitsetamisruumide rajamisse (ventilatsioon, eraldi ruumid, ehitus) ning muudatusega kaotavad nad tehtud investeeringud täielikult. Uus keeld muudab need kulutused mõttetuks ning piirab ettevõtlusvabadust. Leiame, et muudatused ei ole põhjendatud, sest nendega sekkub riik ülemääraselt ettevõtte siseruumide korraldusse. Keeld suitsetada ka kontori- ja muudes üldkasutatavates ruumides ei võimalda ettevõtjatel arvestada töötajate ja klientide vajadustega ega leida paindlikke lahendusi. Samuti suurendavad muudatused ettevõtjate koormust ja kulusid. Nimelt peavad ettevõtjad keeldude laienemise tõttu muutma sise-eeskirju, uuendama töötajatele antavaid juhiseid, paigaldama uusi tähistusi ning korraldama täiendavat järelevalvet, mis ei ole proportsionaalne seatud eesmärkidega. Mistõttu näeme, et eelnõu § 7 punkt 1 tuleb eelnõust välja jätta. 3. Eelnõu § 7 punktiga 2 jäetakse tubakaseaduse § 29 Teadmiseks võetud. lõike 1 punktist 6 välja tekstiosa „välja arvatud TubS-i osa eelnõust välja jäetud. käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis“ ehk toitlustusettevõttes ei tohi edaspidi ka suitsetamiseks ettenähtud suitsetamisruumis suitsetada. Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kas toitlustusasutuste suitsetamise keeld laieneb ka nende hooajalistele laiendustele ehk väliterrassidele, kus suitsetamine on hetkel lubatud. Mistõttu näeme vajadust seda asjaolu täiendavalt selgitada, et plaanitav muudatus oleks üheselt kõigile selge. Toitlustusettevõtetes peab säilima võimalus sigaritubadele ehk suitsetamisruumidele, vastasel juhul suunatakse külalised õue, halvimal juhul rõdudele või akende alla, tekitades teistele külalistele ebamugavusi ja kahjustades ettevõtete teenuse kvaliteeti. 4. Lisaks näeb eelnõu § 7 p 9 ette, et nende kohtade Teadmiseks võetud. loetelusse, kus suitsetamine on lubatud üksnes TubS-i osa eelnõust välja jäetud. suitsetamisruumis, lisanduvad sigaritoad ja vesipiibubaarid, kui nendes kohtades on tagatud suitsetamisruumile kehtestatud nõuded ning neis ei toimu joogi või söögi serveerimist. Suitsetamise keeld eelnõus toodud kujul tähendab, et vesipiibubaarid ja sigaritoad peavad oma tegevuse tänasel kujul üldse lõpetama. Kuigi seletuskirjas on välja toodud, et mõeldud on täiesti eraldiasuvaid asutusi, mitte restorani või baari osa või suitsetamisruumi nimetamist sigaritoaks või vesipiibubaariks, leiame, et selline sõnastus on ebaselge. Need muudatused kahjustavad turismi- ja teenindussektori konkurentsivõimet. Rahvusvahelised turistid on harjunud suitsetamisruumide olemasoluga erinevates puhkerajatistes ja toitlustusasutustes ning võivad keeldude tõttu eelistada sihtkohti, kus sellised võimalused on alles. Mistõttu oleme seisukohal, et muudatus tuleb eelnõust välja jätta. Kui muudatust ei jäeta eelnõust välja, palume ministeeriumil selgitada, kas hotellides ja restoranides paiknevad nö traditsioonilised sigaritoad (suitsuruumid) on lubatud. kui ministeerium ei võta arvesse ettepanekut muudatus eelnõust välja jätta, siis teeme ettepaneku täiendada seletuskirja sõnastust nii, et erandina võib hotellis või restoranis paiknevas suitsetamisruumis senisel viisil tegevust jätkata, kui seal on tagatud töötajate kaitse tubakasuitsu kahjuliku mõju eest. 5. Eelnõu § 7 punkti 3 kohaselt on kavas tulevikus Teadmiseks võetud. keelata suitsetamine „spordihoones, spordi- ja TubS-i osa eelnõust välja jäetud. puhkerajatises“. Ebaselgeks jääb, mida mõistetakse „spordi- ja puhkerajatise“ all. Kaubanduskojale jääb arusaamatuks, kas see hõlmab ka näiteks puhkekeskusi ja turismitalusid ning kas plaanitav keeld kehtib kogu asutuse territooriumil, sh õuealadel või ainult siseruumides. Nimelt on ehitusseadustiku § 3 lõike 2 kohaselt ehitis kas hoone või rajatis ning sellest võib järeldada, et keeld võib laieneda ka välialadele. Kui keeld laieneb ka välialadele, siis toob see ettevõtjale kaasa täiendavaid kulusid ja probleeme, sest suitsetavatele külastajatele tuleb korraldada territooriumilt lahkumise ja tagasi tulemise võimalused. Piletitega sissepääsu puhul tekib probleem ühekordsete piletiga ning külaliste haldamisega. Kaubanduskoja hinnangul ei ole sellisel kujul muudatus mõistlik ega asjakohane ning tuleb eelnõust välja jätta. 6. Kui eelnõu peamine eesmärk on halduskoormuse Teadmiseks võetud. vähendamine, siis tubakaseaduse muudatused seda TubS-i osa eelnõust välja jäetud. eesmärki ei täida. Meie hinnangul ei saa halduskoormuse vähenemisest rääkida olukorras, kus järelevalvet suitsetamisruumide üle lihtsalt asendatakse järelevalvega uute keeldude täitmise üle, sest uute nõuete täitmise osas on ka järelevalvet vaja. Lühiajaliselt võib järelevalveasutuste koormus isegi suureneda. Näiteks suureneb ettevõtjate halduskoormus sise-eeskirjade muutmise ning ühekordsete piletite ja kliendivoo halduse probleemi tõttu, kui suitsetajad ei saa suitsuruumi kasutada. Eelnõu seletuskirjas ei ole meie hinnangul piisavalt analüüsitud, kas halduskoormus ikka väheneb. Seejuures näeb hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) ette, et kui kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate halduskoormus, nähakse samas ette ka selle vähendamine (§ 1 lg 4¹). Eelnõus seda tasakaalu ei näe. Mistõttu näeme, et tubakaseaduse muudatused tuleb eelnõust välja jätta. Kui ministeerium seda ettepanekut arvesse ei võta, teeme alternatiivselt ettepaneku eelnõu seletuskirjas täiendavalt analüüsida, kuidas muudatused ettevõtjate ja riigi kuludele ning halduskoormusele mõjuvad. 7. Kaubanduskoda peab probleemseks ka eelnõu Teadmiseks võetud. menetlemist. Meie hinnangul on huvigruppidele TubS-i osa eelnõust välja jäetud. arvamuse avaldamiseks jäetud ebamõistlikult lühike tähtaeg ja kõiki huvigruppe ei ole üldse kaasatud (nt ei ole kaasatud Kaubanduskoda ega laevanduse ja raudtee sektorit). EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/25-0864 - Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/67ec7c81-12b6-4397-9973-60bbe4a82ab1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/67ec7c81-12b6-4397-9973-60bbe4a82ab1?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main