Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 03 . 04 .202 5 Liiklus seaduse muutmise seadus § 1. Liiklus seaduse muutmine Liiklus seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 1 lõi ke 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 6 1 täiendatakse lõi kega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Koosvõimelised Koost oimeli ne intelligentsed intelligentne transpordisüsteem id on intelligentsed intelligentne transpordisüsteem id , mis võimalda b vad kasutajatel suhelda ja teha koostööd turvatud ja usaldusväärsete sõnumite vahetamise teel, ilma üksteist varem teadmata ning mittediskrimineerival viisil kedagi d i skrimin eerimata . “; 3) paragrahvi 6 1 täiendatakse lõigetega 2 1 –2 5 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Intelligentse te transpordisüsteemi de teenus käesoleva seaduse tähenduses on intelligentse te transpordisüsteemi de rakenduse pakkumine selgelt määratletud organisatsioonilise ja toimimisraamistiku abil, et aidata kaasa kasutusohutusele, - tõhususele ja , - mugavusele , kestlik e u le liikuvusele liiku misvõimalust ele ning või mugavusele või transpordi- ja reisitoimingute hõlbustamisele ja toetamisele. (2 2 ) Intelligentse transpordisüsteemi ja teenuse väljatöötamisel ning ja kasutuselevõtmisel on prioriteetsed prioriteetse teks järgmised valdkon nad dadeks intelligentse transpordisüsteemi teenused , mis on seotud : 1) teabe ja liikuvusega liiku misvõimalust ega seotud intelligentse te transpordisüsteemi de teenused ; 2) reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud intelligentse te transpordisüsteemi de teenused ; 3) liiklusohutuse ja liikleja te turvalisusega seotud intelligentse te transpordisüsteemi de teenused ; 4) intelligentse te transpordisüsteemi de teenused koos võimelise koos t oimel i s t e , ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse jaoks liiku misvõimalust e ga . (2 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 sätestatud prioriteetsed valdkon nad on täpsusta tud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL I lisa s . (2 4 ) Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse üksnes niivõrd, kuivõrd se e on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL I lisas kindlaks määratud intelligentse te transpordisüsteemi de rakenduste, teenuste ja meetmete toimimiseks, et tagada liiklusohutus ja - liiklejate turvalisus ning hallata tõhus amalt liiklus t , liikuvus t liikumisvõimalusi või ja intsident e . (2 5 ) Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalike isikuandme te töötlemisel tuleb kasutada anonüümimist , kui see on tehniliselt teostatav ja andmete töötlemise eesmärki arvestades võimalik. Kui anonüümimine ei ole võimalik, kuid pseudonüümimine on tehniliselt teostatav ja andmetöötluse eesmärke on võimalik saavutada pseudonüümitud andmeid kasutades, tuleb isikuandmed pseudonüümida.“; 4 ) paragrahvi 6 1 täiendatakse lõi gete ga 4 – 10 järgmises sõnastuses: „( 4 ) Eesti t eabevärav on riiklik juurdepääsupunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastu võetud spetsifikatsioonide mõistes tähenduses , mille kaudu teevad andme valdajad staatilised ja dünaamilised andmed kättesaadavaks . ( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu d irektiivis 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastu võetud spetsifikatsioonides loetletud andme te andme valdajad tagavad staatiliste ja dünaamiliste andmete mittediskrimineerival viisil masinloetaval k ujul kättesaadav use kedagi diskrimineerimata riikliku juurdepääsupunkti kaudu nimetatud direktiivi nõuete kohaselt . Andmevaldaja vastutab andmete ajakohasuse ja õigsuse eest. (6) Staatilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on staatilised andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/670 artikli 2 punkti 5 tähenduses. (7) Dünaamilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on dünaamilised andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/670 artikli 2 punkti 6 tähenduses. ( 8 ) Andmevaldaja käesoleva seaduse tähenduses on andmevaldaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/670 artikli 2 punkti 14 tähenduses. ( 9 ) Transpordiamet on pädev asutus , kellel on õigus te ha vastavushindamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastuvõetud spetsifikatsioonide nõuete täitmise üle. ( 10 ) Kliimaministeerium ja oma pädevuse piires Transpordiamet te evad prioriteetsetes valdkondades koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, vajaduse korra l ka asjaomaste sidusrühmadega . Koostööd tehakse asjakohasel juhul enne Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL alusel nendes valdkondades spetsifikatsioonide vastu võtmist ning selle jär el sam a direktiivi 2010/40/EL artikli 5 lõikes 3 nimetatud viisil ja valdkondades. “; 4 ) seaduse normitehnilis t märkus t täiendatakse tekstiosa ga „muudetud direktiiviga 2023/2661/EL (ELT L, 30.11.2023 , lk 1 – 29 )“ . § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025 . aasta 21. detsembril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …. ……. 202 5 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, …. ……. 202 5 L iiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse liiklusseadust. Eelnõu eesmärk on võtta üle intelligentseid transpordisüsteeme (edaspidi ITS) käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/2661/EL, mis muudab direktiivi 2010/40/EL (edaspidi ka ITS direktiiv), ning tagada ITS direktiivi nõuetekohane ja mõjus täitmine Eestis. Liiklusseaduse muudatusega suurenda takse liiklusandmete kättesaadavust ja kasutatavust, et toetada intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) arengut ja pakkuda elanikele paremaid, tõhusamaid ning turvalisemaid liik lus- ja liik uvusteenuseid. Selleks luuakse õiguslik raamistik, mis kohustab avalik-õiguslik k e juriidilisi isikuid (Transpordiamet ja kohalikud omavalitsused) tegema teatavad liiklus- ja liikuvusandmed masinloetaval kujul kättesaadavaks. ITS d irektiiv ja selle alusel vastu võetud spetsifikatsioonid ei nõua investeeringuid taristusse, mis võimaldaks andmeid koguma hakata, vaid kohustab tegema kättesaadavaks need andme d , mida juba kogutakse ja mis on tehniliselt võimalik esitada masinloetaval kujul. Liiklus- ja liikuvusandmed hõlmavad endas näiteks teede, liikluskorraldusvahendite ja teeolude andme i d. Andmete kättesaadavaks tegemine toetab ITS teenuste (nt nutikad liiklusjuhtimise võimalused, automaatsed liiklusteavitused, efektiivsed teekonna planeerimi sed ) seotud lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu. Eelnõu mõjul paraneb andmete kättesaadavus nii era- kui avaliku sektori teenusepakkujatele ning lõppkasutajatele, mis omakorda võimaldab nüüdis aegseid ja andmepõhiseid liiklus- kui ka liikuvus lahendusi . Eelnõukohase seadusega ettevõtjate ega inimeste halduskoormus ei suurene. Praegu ei ole Eestis ühtegi erasektori ettevõtjat, kellele tekiks kohustus ITS direktiivi kohased liiklus- või liikuvusandmed riikliku juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks teha . ITS direktiivi rakendamiseks tuleb teha asjakohased muudatused liiklusseaduses (edaspidi ka LS ). 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna digitranspordi valdkonnajuht Enriko Laanemäe (627 2330, [email protected] ). Eelnõu õigus ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (605 0063, [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse liiklusseadust avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 8 . Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiviga 2023/2661/EL, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL , mis käsitleb raam i stikku ITS kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega. Liikmesriigid peavad jõustama direktiivi õigusnormid hiljemalt 21. detsembriks 2025. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamus t . 2. Eelnõu eesmärk Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamise ga ning sellega kaasnev mõju on juba hinnatud. Eelnõu eesmärk on soodustada ITS kasutuselevõttu ning tagada ITS direktiivis ja selle alusel Euroopa Komisjoni koostatud spetsifikatsioonides loetletud andme liikidele vastavate andmete kättesaadavus riikliku juurdepääsupunkti kaudu . Andmeliigid jagunevad erinevateks kategooriateks , milleks on staatilised ja dünaamilised liikluseeskirjad (nt sillale pääsu tingimused, kiiruspiirangud), võrgu seisundit käsitlevad andmeliigid (nt teede ja sõiduradade sulgemine), veoautodele ja tarbesõidukitele pakutavate turvaliste parkimiskohtadega (nt staatilised parklaandmed, vabad parkimiskohad ), andmed liiklusohutust mõjutavate tuvastatud asjaolude ja tingimuste kohta (nt ajutiselt libe tee, kaitsmata õnnetusala) kui ka mitmeliigilise liikluse staatilised andmed (nt juurdepääsusõlmede asukoht, sh juurdepääs ja ümberistumise võimalused). Riiklik juurdepääsupunkt luuakse Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA ) hallatavasse Eesti t eabeväravasse (edaspidi teabevärav ) , mille vahendusel tehakse andme d kättesaadavaks. Andme d asuvad andme valdaja juures, kes vastutab andmete ajakohasuse ja õigsuse eest, tagades nende pideva uuendamise ja täpsuse õigusaktide ja andmete kasutamise eesmärkide kohaselt . Samuti peab andmevaldaja rakendama meetmeid vigade ennetamiseks ja andmete kvaliteedi tagamiseks , järgides selleks ITS direktiivi II lisas väljatoodud põhimõtteid . Andmevaldaja peab rakendama meetmeid (nt Eesti infoturbestandard it või selle alternatiiviks olevat rahvusvahelist standardit ISO /IEC 27001 , kui ka RIA nõuanded ja infomaterjal e ), et vältida pahatahtlikku sekkumist, sh küberrünnakuid ja süsteemi ülevõtmist väliste osapoolte poolt. Asjaomasel juhul tuleb lähtuda ITS teenuste kasutuselevõtul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2555 ja sellega seotud Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest ( eelkõige kübertur valisuse seadus) , mis käsitle vad meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus. Andmevaldajal on õigus otsustada, kas andmed tehakse kättesaadavaks tasuta või tasu eest. Otsuse tegemisel tuleks lähtuda ITS direktiivi kohasest põhimõttest teha andmed võimaluse korral kättesaadavaks tasuta. Andmete kohustuslik jagamine ja sellest tulenev ITS teenuste kasutuselevõtt tõhustab oluliselt ITS direktiivi eesmärkide saavutamis t ning parandab andmekasutajate juurdepääsu andme tele . ITS direktiivi kohane eesmärk on kiirendada ja koordineerida ITS kasutuselevõttu ja kasutamist maanteetranspordis. D irektiiv il 2010/40/EL on olnud positiivne mõju ITS teenuste kasutuselevõtule Euroopa Liidu liikmesriikides. ITS teenuste kasutuselevõtt , sh usaldusväärse teabe avaldamine, muudab kogu transpordisüsteemi toimimise sujuvamaks ja tõhusamaks. Samuti parandab see liiklejate kasutajakogemust ning muudab selle ohutumaks, turvalisemaks ja usaldusväärsemaks . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi REM ) vastutab rii gisisese ühistranspordi korraldamise , ühistranspordipoliitika väljatöötamise ja rakendamise eest. ITS direktiivi alusel on vastu võetud spetsifikatsioon, mis käsitleb mitmeliigilisi liikumisvõimalusi ja sellega seotud andme te kättesaadavaks tegemist. Andme d , mis on nimetatud riikliku ühistranspordiregistri põhimääruses , on REM kättesaadavaks teinud ühistranspordiregistris ning neid kuvatakse visuaalselt veebisaidil www.peatus.ee . Euroopa Komisjon võttis 2020. aasta detsembris vastu teatise säästva ja aruka liikuvuse strateegia kohta , milles tehakse ettepanek kujundada Euroopa transpordisüsteem põhjalikult ümber, et saavutada säästva, aruka ja vastupidava liikuvuse eesmärk. Euroopa Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ rõhutatakse, et automatiseeritud ja ühendatud mitmeliigiline liikuvus mängib koos digiülemineku abil loodavate arukate liikluskorraldussüsteemidega liikuvuses üha suuremat rolli, ning tuuakse esile eesmärk toetada uusi säästva transpordi ja liikuvuse teenuseid, mis parandavad liikuvust, vähendavad ummikuid ja saastet, eelkõige linnapiirkondades, ning soodustavad üleminekut puhtamatele transpordiliikidele, toetades transpordiliikide vahelise jaotuse muutmist ja paremat liikluskorraldust. Euroopa roheline kokkulepe nõuab transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 90% võrra. Euroopa Liidu eesmärk on saavutada kliimaneutraalne majandus aastaks 2050, liikudes samal ajal saastevaba ambitsiooni poole. Euroopa Liidu kliimaeesmärkide suurendamise juures on oluline terviklik lähenemisviis. Maanteeliikluse sujuvamaks muutmine aitab kaasa säästvama transpordi kasutamise le ning CO 2 heite vähendamisele. ITS direktiiviga on määratud prioriteetsed valdkonnad, millega Euroopa Komisjon hõlbustab liikmesriike tegema koostööd, et edendada intelligentsete transpordisüsteemide ühtlustatud ja õigeaegset kasutuselevõttu Euroopa Liidus ning lihtsustada andme te jagamist. Esmalt tuleks prioriteetsetena käsitleda nelja peamist intelligentsete transpordisüsteemide väljatöötamise ja kasutuselevõtmise valdkonda, mi s on järgmised : 1) teabe ja liikuvusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 2) reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 3) liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 4) intelligentsete transpordisüsteemide teenused koos võimelise , ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse jaoks. Neid valdkondi on täpsustatud ITS direktiivi I lisas. ITS teenuste kasutuselevõtt ja andme te kättesaadavus võimaldab parandada liiklusohustust , pakkudes reaalajas teavet (n t liiklusolud e , õnnetus t e jms kohta ) ning parandades kasutajate sõidutingimusi. Nutikad transpordisüsteemid aitavad vähendada liiklusummikuid ja optimeerida ressursikasutust, mis omakorda vähendab keskkonnamõju. ITS teenuste ga luuakse ka tingimused usaldusväärsete andmete mugavaks kasutamiseks. Selleks, et võimaldada ühtset ja struktu r eeritud andmevahetust, on Euroopa Komisjon liiklus- ja transpordiandmete elektroonseks edastamiseks määranud kohustuslikuks andmevahetusstandardiks liiklusandmete vahetamise l DATEX II. Standardiseeritud andmevahetus lih t sustab erinevate süsteemide koosvõimet , mille tulemusena on andmed täpsemad ja kiiremini kättesaadavad. Ilma standardiseeritud andmevahetuseta oleks seda keerulisem tagada, mis omakorda põhjustaks ebatõhusust ja võimalikke vigu. Koos võimelised intelligentsed transpordisüsteemid ( Cooperative Intelligent Transport Systems ehk C- ITS) võimaldavad sõidukitel, transporditaristul ja teistel liikluses osalejatel oma vahelisest tegevus es t automaatselt ja masinloetavalt teavet vahetada . Koosvõimelised intelligentsed transpordisüsteemid võimaldavad vahetada informatsiooni nt olukorras, kus sõiduk tuvastab libeduse, antud teavitus edastatakse teistele läheduses olevatele sõidukitele ning teehaldussüsteemile, mis võimaldab seotud osapooltel kohe saadud infole reageerida. Sellistel koos toimivatel süsteemidel on märkimisväärne potentsiaal parandada liiklusohutust, vähendada nii õnnetusjuhtu mite arvu kui ka nende raskust ning suurendada liikluse tõhusust optimeeritud liiklusvoogude kaudu , mis omakorda aitab kaasa energia tarbimise vähendamisele ning avaldab positiivset mõju elukeskkonnale. Lisaks loovad koostöised intelligentsed transpordisüsteemid aluse autonoomsete le sõidukitele tulevikus. Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, liikluse tõhusust ja mugavust, aidates lõpp kasutajatel (nt sõidukijuht) sobivaid otsuseid teha ja liiklusolukorraga kohaneda. Intelligentsed transpordisüsteemid võimaldavad paremini kasutada olemasolevat taristut, suurendada mitmeliigilise transpordi võimalusi ja parandada liikluskorraldust. Sujuvam liiklu s korraldus viib transpordikulude vähenemiseni (nt väiksem kütusekulu). Kui intelligentsete transpordisüsteemide või koosvõimeliste intelligentsete transpordisüsteemide käitamise vigade, hooletuse või tegevusetuse tulemusel tekib kahju (nt liiklusõnnetus, liikluse halvamine jmt), tuleb vastutust hinnata deligti õiguse raames (VÕS § 1043). Sellisel juhul lasub kahju hüvitamise kohustus intelligentsete transpordisüsteemide või koosvõimeliste intelligentsete transpordisüsteemide käitajal üksnes juhul, kui on tuvastatav tema õigusvastane ja süülise tegevuse või tegevusetuse ning kahju vahel põhjuslik seos. Arvestada tuleb, et liikluses osalev sõidukijuht on suurema ohu allika valdaja (VÕS §1056) kellel lasub üldreeglina vastutus kahju eest, kui ei ilmne erandlikke asjaolusid, näiteks tõendatud tee või süsteemi haldamise puudulikkus, mille tõttu juht ei saanud mõistlikult kahju vältida. L S § 6 kohaselt peab juht igal juhul kohandama oma sõidukiiruse ja juhtimise tegelike tee- ja ilmastikuolude ning üldise le olukorra le. . Seega ei saa ITS teenuste rikke tõttu tekkinud kahju automaatselt panna käitaja kanda – vastutus eeldab konkreetsete kohustuste rikkumist ja põhjusliku seose olemasolu. Andmevaldajad koguvad liiklus- ja transpordiandmetega seotud teavet ning võimaldavad sellele masinloetaval kujul ligipääsu kolmandatele osa listele , n t välismaised teenusepakkujad , nagu Google, Waze ja TomTom. R iikliku juurdepääsupunkti kaudu saavad huvi lised vajalikku teavet kasutada, et pakkuda lõppkasutajatele täpsemaid ja ajakohasemaid andmeid. Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse , isikuandmete kaitse üldmääruse ning elektroonilise side seadusega. ITS direktiivi järgi töödeldakse isikuandmeid üksnes niivõrd, kuivõrd selline töötlemine on vajalik intelligentsete transpordisüsteemide rakendsute, teenuste ja meetmete toimimiseks, et tagada liiklusohutus ja -turvalisus ning tõhustada liikluse, liikuvuse või intsidentide haldamist. Järgida tuleb põhimõtet, et kui anonüümimine on tehniliselt teostatav ja andmete töötlemise eesmärke on võimalik saavutada anonüümitud andmetega, tuleb kasutada anonüümituid andmeid. Kui anonüümimine ei ole tehniliselt teostatav või kui andmete töötlemise eesmärke ei ole võimalik saavutada an o nü miseeritud andmetega, siis tuleks andmed pseudonüümida, tingimusel et see on tehniliselt teostatav ja andmetöötluse eesmärke on võimalik saavutada pseudonüümitud andmeid kasutades . K ui andmeid ei ole võimalik anonümiseerida ega pseudonüümida ning isikuandmete töötlemine on vajalik, tuleb hinnata , millised isikuandmed on andmetöötleja käsutuses ning selle põhjal rakendada isikuandmete kaitse üldsmääruse nõudeid. ITS direktiivi rakendami ne aitab kaasa linnapiirkon dade rohelisemaks ja inimsõbralikumaks muutumisele . Nutikad transpordilahendused , nt teave ühistranspordi liinigraafikutest ja reaalaja informatsioonist, soosivad ühistranspordi, jalgrattaliikluse ja jalakäijate liiklemise osakaalu kasvu, vähendades samal ajal autoliikluse koormust. Lisaks aitab sõidukite liiklusvoo mõõtmise andmete kättesaadavaks tegemine sõidukijuhtidel valida optimaalsemaid ümbersõite, võimaldades neil kiiremini ja tõhusamalt sihtkohta jõud a . See aitab kaasa nii linnakeskkonna elukvaliteedi paranemisele kui ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, kuna väheneb transpordist tingitud looduslike elupaikade saastamine ja killustumine. Ühtekokku aita b ITS direktiiv kaasa nii inimeste elukvaliteedi parandamisele kui ka keskkonnaeesmärkide saavutamisele, muutes transpordisektori oluliseks osaks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisel. Eelnõu kohase seaduse ga ühtlustatakse riigisiseselt ITS direktiivi kasutuselevõtt ning määratakse riiklik juurdepääsupunkt , mille kaudu tehakse andmelii kidele vastavad andmed leitavaks ja kättesaadavaks . Lisaks antakse Transpordiametile (edaspidi TRAM ) õigus hinnata andme valdajate vastavust ITS direktiivi ja nende alusel Euroopa Komisjoni spetsifikatsioonide nõuete le . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse liiklusseadust. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LSi § 6 1 lõike 2 viimane lause . I sikuandme id puudutav sätestatakse täiendatult eraldi lõi gete s , § 6 1 lisatav a tes lõi getes 2 4 ja 2 5 . Viited isikuandmete töötlemist reguleerivatele seadustele, nagu senises lõikes 2, ei ole vajalikud, sest asjakohaste seaduste rakendamine on ka selleta kohustuslik. Isikuandmete kaitse põhialused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse st (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) . Kuna see on otsekohalduv määrus, ei ole ka sellele viitamine siin kontekstis vajalik. Punktiga 2 täiendatakse LSi § 6 1 lõikega 1 1 , milles sätestatakse koosvõimeliste intelligentsete transpordisüsteemide mõiste. Mõiste tuleb defineerida, kuna eelnõu tulemusena seda reguleeritakse edaspidiselt LSis , sh on selle puhul tegemist prioriteetse valdkonnaga ITS direktiivi I lisa kohaselt. Punktiga 3 täiendatakse LSi § 6 1 lõigetega 2 1 –2 5 . Lõikes 2 1 sätestatakse i ntelligentsete transpordisüsteemide teenus e mõiste . Tegemist on juba kehtivast direktiivist tuleneva mõistega (art 3 p 4), mille sõnastust muudeti uuendatud direktiiviga ning seda mõistet var em üle ei ole võetud. Kuna LSi § 6 1 lõige 2 seda terminit kasutab , on korrektne ka direktiivis sisalduv mõiste Eesti õigusesse üle võtta. Intelligentsete transpordisüsteemide teenus on määratletud kui intelligentsete transpordisüsteemide rakenduse pakkumine selgelt määratud organisatsioonilise ja toimimisraamistiku abil, et aidata kaasa kasutusohutusele, tõhususele, kestlikule liikuvusele või mugavusele või transpordi- ja reisitoimingute hõlbustamisele ja toetamisele. Lõigetes 2 2 ja 2 3 täpsustatakse, mis on prioriteetsed valdkonnad i ntelligentse transpordisüsteemi ja teenuse väljatöötamisel ning kasutuselevõtmisel . Need on määratletud ITS direktiivi artiklis 2 ja täpsustatud I lisas. Prioriteetsed valdkonnad tuleb defineerida, kuna terminit kasutatakse § 6 1 lisatavas lõikes 8, mille ülevõtmine on k omisjoniga eelkonsultatsiooni tagasiside kohaselt vajalik. Kuna I lisa on detailne, ei ole mõistlik seda tervikuna Eesti õigusesse üle võtta, mistõttu on lõikes 2 3 direktiivile viidatud. Lõi ked 2 4 ja 2 5 täpsusta vad isikuandmete kaitse t Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga 2023/2661/EL tehtud täienduste järgi . ITS direktiivis reguleerib seda uues sõnastuses art 10 . Eelkõige on võrreldes varasema sõnastusega lisandunud isikuandmete töötlemise eesmärk ning viited anonüümimisele ja pseudonüümimisele . ITS direktiiv ja selle alusel vastuvõetud spetsifikatsioonid iseenesest ei tekita alust ega kohustust koguda ja edastada isikuandmeid ega andmeid, mis võimaldaksid otseselt või kaudselt tuvastada konkreetset sõidukit või isikut . E esmär k on tagada transporditeabe, n t liikluspiirangute, teeolude või liiklusõnnetuste info standardiseeritud, ajakohane ja masinloetav kättesaadavus, et toetada turvalist ja tõhusat liiklemist. Teenusepakkujad ehk kolmandad osapooled võivad siduda sõidukit konkreetse liikumisega, aga see tegevus ei ole seotud ITS direktiivi rakendamise kohustusega , vaid rakenduste , nagu Waze vms kasutamisega ning see toimub vabatahtliku kasutustingimuste nõusoleku alusel. ITS direktiiv tagab avaliku kasu , ilma et see ohustaks isikuandmete kaitset. Kõik isikustatud andmed on väljaspool ITS direktiivi kohustuslikku regulatiivset raamistikku ja sõltuvad vabatahtlikest, ärirakendustest ja nende kasutaja nõusolekust. Komisjoni kehtestatavad spetsifikatsioonid võivad edaspidi käsitleda isikuandmete töötlemist, selliseks juhuks sätestab art 10 lõige 2 komisjonile kohustuse edaspidi selliste spetsifikatsioonide kehtestamisel koostada isikuandmete töötlemise mõjuhinnang. Lõikes 2 5 täpsustatakse isikuandmete turvalise töötlemise viise. Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalike isikuandmete töötlemisel tuleb kasutada anonüümimist , kui see on tehniliselt teostatav ja andmete töötlemise eesmärki arvestades võimalik. Kui anonüümimine ei ole võimalik, kuid pseudonüümimine on tehniliselt teostatav ja andmetöötluse eesmärke on võimalik saavutada pseudonüümitud andmeid kasutades, tuleb isikuandmed pseudonüümida . Eelkõige tuleks kasutada anonüümitud andmeid, kui isikuandmete töötlemisega taotletavaid eesmärke on võimalik saavutada samamoodi , ja kui see on tehniliselt teostatav, ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud anonüümsete või pseudonüümitud andmete kasutamise erinõuete kohaldamist . Sarnaseid põhimõtteid sisaldab ka isikuandmete kaitse üldmäärus , kuid ITS direktiiv on konkreetsem, sätestades vähimal juhul andmete pseudonüümimise kohustuse, mistõttu on säte vajalik Eesti õigusesse üle võtta. Kui anonüümimise ja/või pseodonüümimise rakendamine ei ole võimalik, kohaldatakse m uus osas isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid. Muude isikuandmete kaitse m eetmete rakendamise vajadust ja ulatust hindavad ja nende rakendamise eest vastutavad andmete vastutavad töötlejad. Punktiga 4 täiendatakse LSi § 6 1 lõigetega 4– 10 . Lõi get es 4 ja 5 sätestatakse, et teabevärav on riiklik juurdepääsupunkt, mille kaudu andmevaldajad teevad ITS direktiivi ja selle alusel vastu võetud spetsifikatsioonides nimetatud andmed kättesaadavaks . T eabeväravas ei hoiustata andme id , vaid see üksnes võimaldab ligipääsu andmevaldaja keskkonnale. Andmed asuvad andmevaldaja juures ning andmevaldajal lasub kohustub tagada andmete kättesaadavus, ajakohasus ja õigsus. Andmed tuleb kättesaadavaks teha ITS direktiivi ja selle alusel vastuvõetud spetsifikatsioonide alusel . Andmete avalikustamise puhul tuleks arves tada TRAMi sisulisi juhiseid ja teabevärava kasutus juhendeid , mis tehakse kättesaadavaks RIA andmevahetuse abikeskuses . Sellega tagatakse, et andmed on kättesaadavad mittediskrimineerival viisil (st vabalt ligipääsetavad), masinloetaval ja standardiseeritud kujul. Andmevaldaja kohustus on tagada andmete ajakohasus ja õigsus. Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse staatiliste ja dünaamiliste andmete mõiste d . Tegemist on juba kehtivast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/670 artikli 2 punkti dest 5 ja 6 tulenevate mõistetega. Kuna kehtiv regulatsioon ( LSi § 6 1 lõiked 4 ja 5) neid termineid kasuta b , on korrektne viidata määruse mõiste te le. Lõi k e s 8 sätestatakse andmevaldaja mõiste. Tegemist on ITS direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud määruses 2022/670 määratletud mõiste ülevõtmisega, mida var em ei ole üle võetud. Kuna liiklusseaduse muudatusega võetakse antud termin kasutusele, on vaja lik selle mõiste ülevõtmine ka Eesti õigusesse vastava regulatsiooni raames. Lõi kega 9 määratakse T RAM pädevaks asutuseks, kellel on õigus teostada vastavushindamist andmevaldajate nõuete täitmise üle. See tähendab, et TRAMi l on õigus kontrollida ja hinnata, kas andmevaldajad täidavad neile kehtestatud nõudeid (st kas andmed on esitatud õiges formaadis , kas andme d on olemas). T RAMil ei ole võimalik kontrollida andmete sisu (st ajakohasust ja õigsust) ning see on andmevaldaja vastut us . T RAMis on selle ülesande täitmiseks olemas vajalikud teadmised (sh sisuteadmised), mis võimaldab neil efektiivselt töötada ning anda andmevaldajatele suuniseid ja juhiseid andmete korrektseks esitamiseks ja avaldamiseks. TRAMil on pikaajaline kogemus liiklusohutuse, liikuvusteenuste ja teedevõrgu haldamise valdkonnas, sh kogemused Euroopa Liidu projektidest (nt NAPCORE). Praegu vastutab riikliku juurdepääsupunkti (TarkTee.ee) haldamise eest T RAM . Mõistlikum on kasutada selleks teabeväravat ning koondada avaandme d üleriigiliselt ühtsesse keskkonda. Tark T ee.ee veebilehe sisestusmoodul jääb kohalikele omavalitsustele kättesaadavaks, võimaldades neil vajaduse korra l oma andmeid avalikustada , kui puuduvad alternatiivsed lahendused . Seetõttu on T RAM kõige sobilikum asutus vastavushindamist tegema. Lõi kega 10 kohust atakse Kliimaministeeriumi t ja oma pädevuse piires TRAMile te gema koostööd prioriteetsetes valdkondades teiste Euroopa Lii d u liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega. ITS direktiiv kohustab liikmesriike tegema sellekohast koostööd, mis aitab tõhusamalt tagada nii ITS teenuste kasutuselevõttu, arendamist kui ka toimimist Euroopa Liidu s . Koostöö hõlmab endast muuhulgas ühtsete standardite ja spetsifikatsioonide arendamist ning rakendamist, sh praktikate ja kogemuste vahetamine. Punktiga 5 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega ITS direktiivi muutvale direktiivile 2023/2661/EL . Paragrahv 2 sätestab seaduse jõustumis e . Seadus jõustub 2025 . aasta 21. detsembril , kuna ITS direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil ITS direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid üle võtta hiljemalt 2025 . aasta 21. detsembriks . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu kohase seaduse ga võetakse liiklusseaduses kasutusele mõiste „ andme valdaja “ , „staatilised andmed“, „dünaamilised andmed“, „prioriteetsed valdkonnad“ ja „koos võimelised intelligentsed transpordisüsteemid“ . Mõisteid on selgitatud seletuskirja osas 3. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise vajadus tuleneb ITS direktiivi muutva Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiivi 2023/2661/EL vastuvõtmisest ning eelnõukohase seadusega võetakse direktiiv Eesti õigusesse üle. Direktiivi 2023/2661/EL ja liiklusseaduse vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas. 6. Seaduse mõjud Eelnõukohasel seadusel puudub sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule, otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. ITS direktiivi rakendamine avaldab kaudset positiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale, muutes linnapiirkonnad rohelisemaks ja inimsõbralikumaks. Nutikad transpordilahendused, nagu reaalajas ühistranspordi info, soodustavad ühistranspordi, jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise kasvu ning vähendavad autoliiklust. Liiklusvoo andmete kättesaadavus võimaldab juhtidel valida kiiremaid ja tõhusamaid marsruute, mis parandab linnakeskkonna elukvaliteeti ja aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust, vähendades transpordi mõju loodusele. 6. 1 . Mõju majandusele – m õju ettevõtlusele Ummikud lähevad ELi majandusele maksma igal aastal rohkem kui 1% SKPst , seda nii kodanike ja töötajate kaotatud aja kui ka seetõttu, et logistika, millest majandus sõltub, on ebausaldusväärne ja ebatõhus. Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS), mis vähendavad vahejuhtumeid ja parandavad liikluskorraldust, kasutuselevõtt võib aidata märkimisväärselt leevendada ummikuid ning suurendada majanduslikku tasuvust ja Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet. ITS d irektiiv soodustab andmete laialdasemat kättesaadavust ning jagamist avaliku sektori ja erasektori vahel , luues võimalusi tehnoloogia ettevõtetele nutikate sõiduplaneerimiste, liikuvus- ja navigeerimisteenuste arendamiseks . See loob aluse uute ja täiustatud teenuste väljatöötamiseks andmepõhise innovatsiooni kaudu . Näiteks võib andmeanalüüs võimaldada täpsemaid logistikalahendusi, efektiivsemat liikluskorraldust ning personaalsemaid transporditeenuseid, mis kokkuvõttes parandavad kogu sektori toimi vust. ITS direktiiv käsitle b ka riikidevahelisi transpordiaspekte, mida üksikud liikmesrii gid ei suuda rahuldavalt lahendada, n t s eadmete koostalit l usvõime ja ITS teenuste siseturu tugevdami ne kogu Euroopa Liidus . Nende saavutamiseks tugine b ITS direktiiv harmoneeritud standarditel, mis tagavad kõigile ettevõtetele võrdsed võimalused tegevuse laiendamiseks ja ühtse turu eeliste kasutamiseks. Lisa andmete kasutuselevõtt ja jagamine loob uusi ärivõimalusi, mis annavad tõuke innovatsioonile, toetades samal ajal töökohtade loomist ja majanduskasvu. Andmepõhised lahendused aitavad kaasa ka transpordisektori keskkonnamõju vähendamisele ja säästlikkuse suurendamisele, mis on kooskõlas Euroopa Liidu rohepöörde eesmärkidega. Praegu ei ole Eestis ühtegi erasektori ettevõtjat , kellel oleks kohustus ITS direktiivi s nimetatud andmeliik idele vastavad andmed riikliku juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks teha. Tulevikus võib selline kohustus tekkida ettevõt jatele , k ui hakatakse pakkuma veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti ITS direktiivi alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 885/2013 järgi . 6. 2 . Mõju riigiasutuste töökorraldusele TRAM nimetatakse pädevaks asutuseks, kellel on õigus te ha vastavushindamist ITS direktiivi ning nende alusel vastuvõetud spetsifikatsioonide nõuete kohaselt . A ndmevaldaja peab andmete avalikustamisel täitma deklaratsiooni teabevärava s , kinnitades vastavust ITS direktiivi nõuetele ja nende alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonide le . Deklaratsioon võimaldab andmevaldajal tutvuda kehtivate nõuetega ning mõista neid põhjalikumalt. A ndmevaldajal tuleb täita ka teabevärava s ettenähtud andmekirjelduse vorm ( metaandmete kirjeldus). Pärast ee s pool nimetatud toimingute tegemist tehakse andme tele ligipääs koos metaandmestiku kirjeldus e ga teabevärava s kättesaadavaks. Pädeva asutusena te eb TRAM järg misi toiminguid : teeb vastavushindamist teabevärava s pärast andmestiku kirjelduse avalikustamist. Kui andmevaldaja andmed, sh metaandmestik , ei vasta ITS direktiivi nõuetele ja nende alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonidele, teavitab TRAM andmevaldajat puuduste kõrvaldamise vajadusest . K ui andmevaldaja ei tee parandusi mõistliku aja jooksul, on TRAMil õigus teha RIAle ettepanek kirjelduse peitmiseks teabeväravas. T RAM edastab vastavushindamise tulemused Kliimaministeeriumile ; s elgitab välja riikliku juurdepääsupunk i teabevärava arendusvajadus e d ning a nnab RIAle arendustellimusi , et taga da teenuse vastavus ITS direktiivi nõuetele ja rii klikule vajadusele; koostöös RIAga koostab ja ajakohastab juhendeid andmevaldajatele, tuginedes ITS direktiivile ja selle alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonidele; koordineerib andmete jagamist riiklikus juurdepääsupunktis ning pakub kasutajatuge nii andmevaldajatele kui ka andmekasutajatele. Arvestades asjaolu, et TRAM teeb vastavushindamist ka enda tegevuse üle , tuleb TRAMil tagada sisekontrollimeetmetega kohustuste lahusus, mis tähendab, et iseenda töö üle ei saa teha järelevalvet. Järelevalve ülesande sõltumatus ja lahusus kontrollitava st tegevusest tagatakse asutuse juhtimisstruktuuriga, kus järelevalvetegevuse alluvus ja aruandeliin erine b kontrollitava tegevuse vastutava täitja alluvus est ja aruandeliinist . Riiklik juurdepääsupunkt luuakse RIA hallatavasse teabeväravasse . Riikliku juurdepääsupunkti funktsio oni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava (taastekava) reformist „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“. Kuna TRAM täidab pädeva asutuse rolli, siis sellega ei kaasne RIA le täiendavat töökoormus t ega otsest lisakulu kulu. Tulevikus võib teabevärava täiendavate arenduste vajadus tekkida ITS direktiivi ja selle alusel vastu võetud spetsifikatsioonide muudatuste ja täpsustus t e tõttu , mis ei ole hetkel teada ega määratletud. Selliste arendustööde ja vajalike ressursside kulud peab katma Kliimaministeerium ning need kavandatakse vastava aasta eelarvesse. 6.3. Mõju kohaliku omavalitsuse töökorraldusele Mõju käsitletakse punktis 7 . 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ITS direktiivi ja selle alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonide kohaselt seab kohustus ed nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele. Peamiselt puudutavad need kohustused andmete kogumist, haldamist, kättesaadavaks tegemist ja masinloetavuse nõuete täitmist. Kohalikud omavalit s used, mis on E uroopa P arlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2024/1679 (TEN-T määrus) alusel määratud Eesti linnatranspordisõlmed eks (Tallinn ja Tartu) või mille haldusalasse kuuluvad üleeuroopalised transpordivõrgud ( edaspidi TEN-T põhi- ja üldvõrgumaanteed ), on kohustatud tegema liikuvuse ja transpordiga seotud andmed kättesaadavaks riikliku juurdepääsupunkti kaudu. ITS direktiivi III ja IV lisa määra vad tähtajad ja geograafilise kohaldamisala, mis ajaks tuleb andme d või teenused teha kättesaadavaks. III lisa tabelis on määratud veergudes kaks erinevat tähtaega selle järgi , kas andme d on masinloetaval kujul olemas või mitte. K ui andmed on olemas masinloetaval kujul, tuleb need teha kättesaadavaks ITS direktiivi artikli 6a lõike 1 teises lõigus osutatud kuupäevaks. Kui andmeid ei ole masinloetaval kujul, tuleb need kättesaadavaks teha ITS direktiivi artikli 6a lõike 1 kolmandas lõigus osutatud kuupäevaks. RIA vastuta b juurdepääsupunkti loomise ja haldamise eest ning teeb selleks koostööd TRAMiga . Riiklik u juurdepääsupunkt i funktsioon tuleb teabevärava s luua hil jemalt 21. detsembriks 2025, kui tuleb üle võtta uuendatud direktiiv 2010/40/EL. Riikliku juurdepääsupunkti funktsi onaalsuse loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava (taastekava) reformist „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“. Edaspidised arenduskulud planeeritakse vastava aasta eelarvesse. Kohalike omavalitsu s te kulud seaduse rakendamisel sõltuvad sellest , kas andmed on digitaliseeritud ning masinloetaval kujul kättesaadavad. Kui andmed on juba digitaliseeritud ja vastavad masinloetavuse nõuetele (sh andmestandardina kasutuses DATEX II) , on lisa kulu väike ning see tule b peamiselt andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalike süsteemide liidestamis es t riikliku juurdepääsupunktiga teabeväravas . Kui aga andmeid ei ole digiteeritud või need ei vasta standarditele, võib seaduse rakendamine nõuda neilt investeeringuid , et arendada IT S - süsteem e, korrastada andmeid ja koolitada töötajaid. Kohalikel omavalitsustel tuleb koostööd teha riiklike ametitega (T RAM ja RIA ), mis vastutavad juurdepääsupunkti haldamise ja andmevahetuse korraldamise eest, et tagada andmete ühtne esitus ja vastavus Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonidele. Seaduse rakendamine toob kaasa kulusid kohalike omavalitsuste ja riigi tasandil. Samas on pikaajali ne kasu märkimisväär ne , arvestades , et see aitab kaasa transpordisüsteemide tõhusamale toimimisele, suuremale liiklusohutusele ja keskkonnasäästlikkusele. Seetõttu on oluline tagada tihe koostöö kõigi osa liste vahel, et seaduse rakendamine oleks sujuv ja tõhus. Andmevaldajate kulud andmete kättesaadavaks tegemise ks riiklikus juurdepääsupunktis sõltu vad nende digit eerimise tasemest ning andmete masinloetaval kujul jagamise võimalikkusest. Seaduse rakendami ne toob kaasa kulusid nii kohalikele omavalit s ustele , mis on TEN-T määruse mõistes mä äratud linnatranspordisõlmeks (Tallinn ja Tartu) , kui ka teeomanikele , kelle haldusalasse jäävad üleeuroopalised põhi- ja üldvõrgumaanteed ( sh TRAM , Tallinn, Pärnu, Haapsalu, Jõhvi ja Narva ) . Ee s pool nimetatud osa listel on kohustus tagada, et ITS direktiivis ning Euroopa Komisjoni spetsifikatsioonides nimetatud andmelii kidele vastavad andmed oleksid kättesaadava ks tehtud . Kohalikud omavalitsused, mille haldusalasse jäävad üleeuroopalised üldvõrgumaanteed (Pärnu, Haapsalu, Jõhvi ja Narva) , saavad oma andmed kättesaadavaks teha TarkTee.ee veebilehe sisestusmooduli kaudu . Andmete edastus nimetatud sisestusmooduli kaudu ei too kohalikele omavalit s ustele kaasa töö koormuse ega kulude kasvu . Samas ei ole tegemist täiesti uue kohustusega, enamik ku ITS direktiiviga nõutud andme i d tuleb kohalikel omavalitsustel juba praegu esitada majandus- ja taristuministri 5. jaanuari 2015. a määruse nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“ järgi . Seetõttu piirdub mõju peamiselt andmete vormistamise ja avaldamise viisi kohandamisega, mitte uute andmekogumite loomisega. ITS direktiivi nõuete täitmisel tekivad andmete kättesaadavaks tegemisega suurimad kulud linnatranspordisõlmedel (Tallinn ja Tartu) ning samuti jää b Tal l inna haldusalasse üleeuro o pali ne põhivõrgumaantee . Andmete kättesaadavaks tegemine toob osa listele kaasa ajutise töökoormuse kasvu ja ühekordsed kulud. Konkreetsed kulud sõltuvad digiteer imise tasemest ning andmete olemasolust ja kättesaadavus es t. Need tegurid määravad, kas andmeid saab riikliku juurdepääsupunkti kaudu masinloetaval kujul kättesaadavaks teha ning millised kulud sellega kaasnevad. Lisaks ee s pool nimetatud linnatranspordisõlmedele tuleb TRAMil kättesaadavaks teha rohkem andmeliike ja nendele vastavaid andmeid ning täita pädeva asutuse rolli ITS direktiivi nõuete täitmiseks. Seaduse rakendamisel kasvab TRAMis pädeva asutuse ülesannete täitmisega töökoormus hinnanguliselt 0,5 FTE (täistööajaga töötaja ekvivalent) , millega kaasneb iga l aasta l lisa kulu 24 000 €. Seoses sellega on TRAMil alates 2026. aastast vaja lisatööjõudu ja -rah a . Vahendid planeeritakse 2026. aasta eelarvesse. Muudatuste rakendamine ei too otseselt tulusid riigieelarvesse , kuid tuleb rõhutada, et a ndmevaldajal on õigus otsustada, kas andmed tehakse kättesaadavaks tasuta või tasu eest. Otsuse tegemisel tuleks lähtuda ITS direktiivi põhimõttest, mille kohaselt tuleks andmed võimaluse korra l teha kättesaadavaks tasuta. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus j õustub 21. detsembril 2025 , mis on direktiivi 2023/2661/EL ülevõtmise tähtaeg. 10. Eelnõu koostamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Justiits- ja Digiministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Lisaks esitati eelnõu arvamuse andmiseks Tallinna Linnavalitsusele, Tartu Linnavalitsusele, Transpordiametile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Märkused esitasid Justiits- ja Digiministeerium, Transpordiamet ja Riigi Infosüsteemi Amet. Märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale. Teie 28.08.2025 nr KLIM/25-0547/- Kliimaministeerium 2K, 1-4/25/2322-4 [email protected] Meie 18.09.2025 nr 8-2/4392 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kliimaministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega mõju kohta ja normitehniliste märkustega, mis on käesolevale kirjale lisatud eelnõu ja seletuskirja failides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Kärt Voor 5868 0033, [email protected] Pilleriin Lindsalu Mari Koik Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898