Riigihangete seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

10 .0 9 .2025 R iigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Seaduse eelnõu käsitleb riigihangete vaidlus i lahendava vaidlustuskomisjoni rahastust . Riigihanke korraldamisest tekkinud vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise organina riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo ). VaKo asub Rahandusministeeriumi valitsemisalas. VaKo töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt suurenenud. Vaidlustuskomisjoni asutamisel kavandati üksuse tegevuse kulud ka tta vaidlustus asjade riigilõivude arvelt. Riigilõivuseaduses ( edaspidi RLS ) sätestatud määrad pärinevad 2007. aastast ja katavad praegu vaid 55% VaKo tööjõu kuludest . Eelnõuga taastatakse riigihangete vaidlustuste riigilõivumäärade kulupõhisus , vii es lõivud vastavusse tegelike kuludega. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormuse kasvu, sest eelnõuga ei muudeta RLS-i selliselt, et muudatustega kaasneks korraldus lik k e muudatusi. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik ud Anna Poots ( anna.poots @fin.ee , tel 5885 1313 ) ja Madina Talu ( [email protected] , tel 5885 1418) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ( virge.aasa @fin.ee, tel 5885 1439 ). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, e-post [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga . , kuid on kaudselt seotud Vabariigi Valitsuse 2025 – 2027 tegevusprogrammi (kinnitatud 19. juunil 2025) ees märgiga ajakohastada riigilõivud kohtumenetluses, et need oleksid rohkem seotud tegelike menetluskuludega ja toetaks seeläbi kohtutel kiiremini otsusteni jõudmist. Nimelt kohalduvad vaidlustuse riigilõivu määrad ka halduskohtusse kaebuse esitamisel . Eelnõuga muudetakse RLS-i redaktsiooni RT I, 08 . 07 .2025, 6 4 6 . Eelnõu on seotud 202 6 . aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73). 2. Seaduse eesmärk Riigihangete vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise vaidluste lahendamise organina r iigihangete vaidlustuskomisjon . 202 4 . aastate andmete alusel lahendab VaKo 79% riigihanke vaidlustest . 2023. aasta andmete põhjal jääb 97% V a K o otsustest kehtima ka pärast kohtumenetlust . V iimastel aastatel on vaidlustuste arv märkimisväärsel t tõusnud ning kasvutendents jätkub. Vaidlustuste hul ga tõttu tegutseb VaKo oma võimekuse piiril ning menetluste tagamiseks tuleb praegust olukorda m uuta . Tei ne põhjus eelnõu koostamiseks on riigilõivude osakaalu langemine VaKo rahastamises 55% - ni otsestest kuludest. Menetlusökonoomia eesmärgil ning õigusemõistmisest huvitatud isikute suuremaks osalemiseks riigi kulude kandmisel tõst etakse eelnõuga r iigihanke vaidlustuse esitamisel makstavat riigilõiv u 100% . Riigilõivumäärade ajakohastamisel lähtutakse riigilõivuseaduse § 4 lõikes 1 kehtestatud kulupõhimõttest. Kehtiva seaduse kohaselt tasutakse r iigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu: 1) 640 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab s eda . Hankeasj as kaebuse esitamisel h alduskohtule tasutakse riigilõivu samas määras ( RLS § 60 lg 5) . Praegused riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad kehtivad aastast 2007, mil VaKo loodi. Sellel ajal oli riigihangetes vaidlustuse esitamise riigilõiv 10 000 krooni alla rahvusvahelise piirmäära riigihankes ja 20 000 krooni üle rahvusvahelise piirmäära riigihankes. Euro tulekul arvutati riigilõivud sendise täpsusega ümber kroonidest eurodesse. RLS redaktsioonis, mis võeti vastu 22. aprillil 2010. a ja kehtis kuni 2014. aastani, olid riigilõivumäärad järgmised: 1) 639,11 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 1278,23 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. S ee tähendab, et kehtiva RLS-iga riigilõivumäärad ainult ümardati . Se ega on riigihangetes vaidlustuse esitamiseks sätestatud riigilõivumäärad olnud põhimõtteliselt muutumatud rohkem kui 1 7 aastat , samas on märgatavalt suurenenud tööjõukulud ja muud kulud . Lõivumäärasid tuleb tõsta, et VaKo toimingutega seotud riigilõivud kataksid senisest suuremas ulatuses komisjoni tegelikke tegevuskulusid riigihangete vaidlustuste menetlemisel. Ühtlasi soodustab see vaidlustuste läbimõeldumalt esitamist. Riigilõivude tõstmisel ei tehta erisusi VaKo ja kohtumenetluse vahel, sest Rahandusministeeriumi analüüsi andmetel on hankeasja lahendamine halduskohtus k ulukam kui VaKo-s ning sellest võib järeldada, et praegused lõivud katavad halduskohtu kuludest veelgi väiksema osa võrreldes komisjoni kuludega . Samuti arvestati, et valitsuse tegevusprogrammi kohaselt kavandatakse kohtumenetluse riigilõivude ajakohastamist. Seega ei ole põhjust hankeasjades kehtinud lõivustamise süsteemi muuta. Eelnõu jõustumine alates 1.01.2026 on põhjendatud, sest õiguslikult on tegemist kõigi puudutatud isikute jaoks lihtsate muudatustega, millega kohanemiseks ei vajata pikemat ülemineku aega kui eelnõuga planeeritud. 2.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktiga 1 ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Eelnõus märgitud muudatused on vaja teha tavapärasest kiiremini, et eelviidatud töökoormuse kasvu tingimustes oleks jätkuvalt tagatud menetluse mõjusus ja ökonoomia. Lisaks aitab eelnõu kaasa eelarve tasakaalu saavutamisele olukorras, kus VaKo koormus ja kulud kasvavad ning loob eeldused VaKo-sse neljanda liikme värbamis eks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k ahest paragrahvist. Esimese paragrahvi ga muudetakse RLS-i ning teine paragrahv sätestab seaduse jõustumise . Eelnõu §- ga 1 muudetakse RHS § 258 lõike 1 punkte 1 ja 2, mille kohaselt tõstetakse r iigihanke vaidlustuse esitamise riigilõiv u 1280 euro ni , kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelise s t piirmäärast väiksem, ning 2560 euro ni , kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Riigihanke rahvusvaheline piirmäär jääb sõltuvalt hanke esemest ja hankija tüübist vahemikku 143 000 eurot kuni 5 538 000 eurot. Euroopa Komisjon vaatab iga kahe aasta tagant rahvusvahelised piirmäärad üle ning vajadusel muudab neid delegeeritud määrusega . Vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingu kohasele arvutamismeetodile võtab komisjon kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmise päevakursi 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelnevaks 31. augustiks. Paragrahvi 1 eesmärk on ajakohastada riigihanke vaidlustuse riigilõivumäärad ning viia need paremasse vastavusse aja jooksul muutunud kulukomponentidega selliselt, et see aitaks katta vaidlustuste lahendamisega kaasnevaid töö- ja majanduskulusid ning hoiaks ära põhjendamatute vaidlustuste esitamise (menetlusökonoo mia) . Lõivude tõstmise peamiseks eesmärgiks on katta riigilõivudest VaKo tööjõukulud ning luua eeldus komisjoni neljanda liikme värbamiseks. Alljärgnevalt hinnatakse uute riigilõivu määrade vastavust riigilõivuseaduses sätestatud kulupõhimõttele ning proportsionaalsust lõivu eest saadud teenuse maksumuse , ettevõtjate maksejõulisuse ning kitsamas tähenduses proportsionaalsuse aspektist. Kulu põhimõte Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse aluseks on võetud kulupõhimõte. Selle kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on näiteks palgafond, materjalikulu (kontoritarbed jne). Kaudsete kuludena võib välja tuua majandus- ja halduskulu (rent, elektrikulu, seadmete soetamise ja hoolduse kulu jms), arhiveerimisega seonduva kulu, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. Kulupõhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus leides, et RLS-i § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS- is sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lõike 1 järgi kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). Seega on riigilõivu eesmärgiks eelkõige riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine. Nende aastate jooksul, mil RHS-i alusel riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad on püsinud muutumatuna (alates 2007. aasta) , on oluliselt kasvanud riigi kulutused RHS-i alusel vaidlustuste menetlemisele. 2024. aastal oli kolmeliikmelise VaKo palgafondi kulu ligikaudu 330 000 eurot aasta s . Lisaks on aastate jooksul kallinenud kvaliteetse menetluse tagamiseks vajalikud muud kulud, sh riist- ja tarkvara arendused. Vaidlused VaKo-s on muutunud oluliselt keerukamaks . Seda ilmestab näiteks asjaolu, et kui 2010.a sisaldas VaKo otsus keskmiselt 4 500 sõna , siis 2024. a juba 92 78 sõna . VaKo lahendab RHS- ga seonduvaid vaidlusi sõltumata nende maksumusest - n äiteks on VaKo pädevuses hankija poolt nn väikehankes tehtud otsusega seonduvate vaidluste lahendamine. VaKo liikmete ametipalk on võrdne maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. 20 08 . aastal oli maakohtuniku põhipalga su uruseks 37 628 krooni ehk umbes 2405 eurot kuus . 2025. a asta l on haldus- ja maakohtuniku põhipalgaks 5 858,49 eurot. Seega on viimase 1 7 aasta jooksul tõusnud maa- ja halduskohtuniku ning VaKo liikmete palgad , umbes 1 40 %. Alates 2007. aastast on tarbijahinnaindeks suurenenud 76% võrra. Tulenevalt hindade tõusust on kõik VaKo majanduskulud oluliselt suurenenud. 2007. aasta tasemele jäänud riigilõivudes t ei ole võimalik enam komisjoni kulusid vajalikul määral katta. VaKo viimase kolme aasta tööjõukulud ning riigilõivudest saadud kate on järgmine: Aasta Riigilõivude st tulu Tööjõukulud Erinevus € Riigilõivude osakaal kuludest 2022 140 160 € 305 882 € - 165 722 € 45,82% 2023 154 600 € 311 305 € -156 705 € 49,66% 2024 164 500 € 3 29 160 € - 164 660 € 49,98% Tabel 1 . Komisjoni töö kulude suurust mõjutab VaKo töökoormus e tõus , sest vaidlustuste menetlemiseks vajatakse lisatööjõudu . Lisaks kogukulude kasvule mõjutab riigilõivu suurust ka vaidluste arvu prognoos. Alates 2022. a astast on riigihangetes vaidlustuste esitamine olnud tõusvas trendis. Võrreldes 20 22 . a astaga on esitatud vaidlustuste arv suurenenud 50% ning menetlusse võetud vaidlustuste arv 32 % võrra. Sealjuures tuleb silmas pidada, et alates 2022. aastas t on VaKo kolmeliikmeline (eelnevalt oli VaKo-s neli komisjoni liiget) . Vaidlustuste hulka on suurendanud ka riigihangete arvu kasv. Näiteks, 2007. aastal korraldati 7 398 riigihanget. 2024. aastal korraldati juba 8 791 (kasvanud 19%) riigihanget. Eelnõuga kavandatud riigilõivudest saad ud tulu katab komisjoni kolme liikm e tööjõukulud. Vaidlustuste läbivaatamisega kaasnevad muud otsesed kulud ning kaudsed kulud kaetakse riigieelarvest. Järelikult on kavandatud riigilõivud kooskõlas kulupõhimõttega, sest riik ei teeni riigilõivude arvelt tulu. Riigilõiv korreleerub teenuse maksumus ega Riigikoh tu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kohtuasjas 3-4-1-59-14 , et avalik-õiguslike toimingute riigilõivustamine on põhiseaduse tähenduses lubatud, kui toimingus sisaldub lõivu tasunud isiku jaoks vastuteene ning riigilõivuna küsitav rahasumma on mõeldud nimetatud toimingu tegemisega kaasnevate kulude katmiseks. Seejuures võrdles kohus kavandatud riigilõivu määrasid tsiviilasja menetlemise k es k mise kuluga . 2024 . aastal olid VaKo tööjõukulud kokku 329 160 eurot. Menetlusse võeti 165 vaidlustust . Ühe menetlusse võetud vaidlustuse menetlemise tööjõu kuluks kujunes 199 5 eurot . Kavandatud riigilõivu määrad on sõltuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest 1280 eurot või 2560 eurot. Järgneval joonisel on näidatud alla ja üle rahvusvahelise piirmäära ( rvp ) riigihangetes esitatud vaidlustuste arv. Joonis 1. Vaidlustatud riigihangete arv üle rahvusva helise piirmäära ja alla rahvusvahelise piirmäära hangetes. Kuigi kavandatavad lõivud , 1280 € eurot ja 2560 € eurot , ei pruugi igal üksikul juhul olla vastavuses toimingutega kaasneva te kulud ega, peavad Riigikohtu seisukohtade kohaselt lõivud püsima proportsioonis kuludega, mis kaasnevad riigile mingit liiki vaidluse lahendamisega. Lubatav on "ristsubsideerimine", kus suurema hinnaga asjadest laekuvad lõivud aitavad katta väiksema hinnaga asjade lahendamise tegelikke kulutusi (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-17-13, p 32, 37). See aitab vältida väikeste rahaliste nõuete ülemäärast lõivustamist ja tagada kaebeõiguse kättesaadavuse. Sama sugune lähenemine on põhjendatud ka vaidlustuste menetlemisel . Arvestades 202 4. aasta l e sitatud vaidlustusi ning uusi riigilõivumäärasid, kogutaks ühe vaidlustus e kohta riigilõivu 1885 eurot. Järelikult ei ületa kavandatud riigilõiv vastu saadava teenuse kulusid. Riigilõivu d on pr oportsioonis riigihanke eeldatava maksumusega Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C‑61/14 , et r iigihangetega seotud halduskohtumenetluses kaebuse esitamisel makstav riigilõiv, mis ei ületa 2% asjassepuutuva hankelepingu maksumusest, ei muuda riigihankeid käsitlevas liidu õiguskorras ette nähtud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Kõige madalama rahvusvahelise piirmäära puhul, mis on 14 3 00 eurot , moodustab uus riigilõiv umäär 2560 eurot riigihanke eeldatavast maksumusest 1, 79 % ning kõige kõrgema rahvusvahelise piirmäära (5 538 000 eurot) korral 0,05% . Alla rahvusvahelise piirmäära riigihanke puhul (142 999 eurot) on riigilõivu 1280 eurot osakaal hankelepingu maksumusest 0,90% ning see suureneb mida väiksema maksumusega hankeleping vaidlustatakse. Täpsema ülevaate saamiseks on alltoodud tabelis esitatud viimase kolme aasta vaidlustused jaotatu na vastavalt vaidlustusega seotud hankelepingu maksumusele. Esitatud vaidlustuste arv hankelepingu maksumuse järgi Aasta Alla 143 000 € / riigilõivu osakaal 1% 143 00 0 -512000 € / riigilõivu osakaal 1 ,8%-0,5 % Üle 512 000 € / riigilõivu osakaal alla 0,5% 2022 25 23 69 2023 26 31 68 2024 32 26 62 Tabel 1 2 . Statistika andmetel esitatakse kõige rohkem vaidlustusi suurema maksumusega riigihangetes, kus riigilõivu määr moodustab hankelepingu maksumusest 0,5% või vähem. Riigihangetes, mill e vaidlustamisel moodustaks riigilõiv üle 2% (50 000 eurot ja vähem), vaidlustusi praktiliselt ei esitata. Eeltoodust järeldub, et eelnõuga kavandatavad riigilõivu määrad on kooskõlas Euroopa Liidu kohtu praktikaga ning ei vähenda õiguskaitset ebapropot sionaalselt . Maksejõulisus Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C‑61/14 , et ettevõtja osalemiseks hankemenetluses peab tal olema vastav majanduslik ja finantsseisund . Majandusnäitajatele tuginedes saaks riigilõivumäärasid tõsta üksnes maksejõulisuse põhimõttega kooskõlas . Maksejõulisust tõenda ks ettevõtete majandusnäitajate paranemi ne , mis kinnita ks , et isikutele oleks jätkuvalt tagatud õigusemõistmise kättesaadavus. Alltoodud tabelis on toodud ettevõtete majandusnäitajad alates 2020. aastast , kuid Statistikaameti andmetel on ettevõtjate majandustulemused paranenud iga-aastaselt alates 2016. aastas t kuni 2022. 2020 2021 2022 2023 Müügitulu, tuhat eurot Kokku – kõik tegevusalad (v.a finants- ja kindlustustegevus) 66 4 83 653,7 79 904 147,4 98 513 181,3 94 666 216, 80 Ärikasum (-kahjum), tuhat eurot Kokku – kõik tegevusalad (v.a finants- ja kindlustustegevus) 4 490 753,8 6 933 183,9 8 926 407,5 5 745 565,3 Aruandeaasta kasum (-kahjum), tuhat eurot Kokku – kõik tegevusalad (v.a finants- ja kindlustustegevus) 4 578 203,6 7 937 599,3 9 175 910,5 6 636 271,2 Müügitulu puhasrentaablus, % Kokku – kõik tegevusalad (v.a finants- ja kindlustustegevus 6,86 9,90 9,29 6,99 Tabel 2 3 . Eeltoodust järeldub, et a A valik-õiguslike toimingute riigilõivustamine on põhiseaduse tähenduses lubatud, kui toimingus sisaldub lõivu tasunud isiku jaoks vastuteene ning riigilõivuna küsitav rahasumma on mõeldud nimetatud toimingu tegemisega kaasnevate kulude katmiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele 5.1 Eelnõu vastavus põhiseadusele Analüüs is hinnatakse , kas kavandatud riigilõivude tõus on kooskõlas põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud õigusega pöörduda kohtusse ning § -s 11 sätestatud põhiõiguste piiramise proportsionaalsuse põhimõttega . Riigikohus on oma praktikas (nt otsus asjas nr 3-4-1-10-12, p 28 ) selgitanud, et kohtusse pöördumise õiguse riive tekib, kui riigilõivu tasumise kohustus takistab asja menetlusse võtmist. Samuti on Riigikohus korduvalt rõhutanud (nt otsus asjas nr 3-4-1-20-07, p 19), et kohtuliku kaitse õiguse riive legitiimne eesmärk on menetlusökonoomia. Riigilõivude puhul väljendub see riigi püüdluses suunata isikuid mitte esitama põhjendamatuid või pahatahtlikke kaebusi, mis võivad kohtusüsteemi üle koormata. Lisaks menetlusökonoomiale on teiseks legitiimseks eesmärgiks riigi kulutuste osaline katmine kohtumõistmisest huvitatud isikute poolt (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 25.5). S eletuskirjas on välja toodud, et eelnõu eesmärgiks on taastada kulupõhisus, mis on RLS § 4 lõike 1 alusel kehtestatud üldpõhimõte. Põhiõiguse riive peab olema proportsionaalne, st sobiv, vajalik ja mõõdukas (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4 - 1-16-08, p 29). Riigilõivu tõstmine on sobiv abinõu, et soodustada eesmärkide saavutamist. Uued riigilõivud aitavad katta VaKo tegelikke kulusid ja suunata vaidlustajaid kaalutletumalt oma kaebusi esitama. Joonis 1 näitab, et 2022. aastast on vaidlustuste arv olnud tõusutrendis , kasvades 50% võrreldes 2022. aastaga. Läbi vaatamata vaidlustusi oli 2022. aastal 46, 2023. aastal 62 ja 2024. aastal 93 , mis moodus tasid menetlusse võetud vaidlustustest vastavalt 37%, 42% ja 56% . See olukord näitab, et menetlusökonoomia suurendamiseks on ruumi. Järelikult on eelnõus pakutud lahendus sobiv. Riigilõivude tõstmine on samuti vajalik abinõu , sest eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid sama efektiivse meetmega . Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning eesmärgi tähtsust. Riigikohus on märkinud, et riigilõivu eesmärk ei tohi olla riigile tulu teenimine, vaid menetluskulude katmine. Eelnõu kohaselt on VaKo-l ühe vaidlustuse lahendamise keskmine kulu 1995 eurot ja see võtab aega keskmiselt 20 päeva. Praegused riigilõivud (640 € ja 1280 €) katavad oluliselt vähem kulusid kui on VaKo tegelikud kulud. Kavandatavad uued riigilõivumäärad (1280 € alla rahvusvahelise piirmäära ja 2560 € üle rahvusvahelise piirmäära) on suunatud sellele, et katta vaidlustuse lahendamise tööjõukulud . Muud otsesed kulud ning kaudsed kulud kaetakse jätkuvalt riigi teiste vahendite arvelt. Alla rahvusvahelise piirmäära hangete puhul (1280 €) kataks lõiv üle poole tegelikust kulust, samas kui üle rahvusvahelise piirmäära hangete puhul (2560 €) ületaks see keskmist kulu, võimaldades ristsubsideerimist madalama maksumusega vaidlustuste puhul, mis on Riigikohtu poolt aktsepteeritud lähenemine . Lisaks selgitati seletuskirja punktis 3, et riigilõivu osakaal vaidlustatud hankelepingu maksumuse suhtes on mõõdukas ning ei tee takistusi õiguskaitse rakendamisel. Riigihangete vaidlustusi esitavad valdavalt juriidilised isikud, kellel on eelduslikult paremad võimalused riigilõivude tasumiseks, kui füüsilistel isikutel. Samuti on Statistikaameti andmetel ettevõt jate ete majandusnäitajad paranenud alates 2016. kuni 2022. aastani. 2023. aasta tulemus ed on küll pisut alla läinud , kuid ettevõtjate seis on ikkagi kordades parem kui aastal 2007, mil praegu kehtivad riigilõivud kehtestati. See vähendab ohtu, et riigilõivud muudavad kaebeõiguse illusoorseks. Järelikult on valitud abinõu mõõdukas. Eelnõuga ei kaasne halduskoormuse kasvu ettevõtjatele, inimestele või vabaühendustele, sest muudatustega ei kaasne korralduslikke muudatusi. Kokkuvõttes on r iive kohtuliku kaitse õigusesse legitiimsete eesmärkidega – menetlusökonoomia ja kulupõhisuse taastamine – põhjendatud ning proportsionaalne. 5.2 Eelnõu puutumus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu o ma b puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas : Nõukogu direktiiv, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (89/665/EMÜ) ja nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14–20) . 6. Seaduse mõjud 6. 1 . RHS-i alusel vaidlustuse esitamise riigilõivumäärade tõstmine 6. 1 . 1 . Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: Hankijad ja pakkujad Mõjutatud sihtrühma suurus on potentsiaalselt suur . Mõjutab kõiki ettevõtjaid, kes osalevad või soovivad osaleda riigihangetel. Eestis on kokku juriidilisi isikuid 358 6 58 , neist: äriühinguid 281 67 2 m ittetulundusühinguid ja sihtasutusi 23 960 korteriühistuid 25 268 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi 17 34 . Riigihangete registris on seisuga 07.08.2025 pakkujana registreeritud 34 258 Eestis registreeritud ettevõtjat. Seega on riigihangetes pakkujana või alltöövõtjana osalenud (34 258 / 281 672 (äriühingud)) ligi 12% kõigist äriregistris registreeritud äriühingutest. Ühe aasta jooksul osaleb riigihangetes keskmiselt 2,7% äriregistris registreeritud äriühingutest. Eestis on ligikaudu 2 5 00 hankijat , kellest keskmiselt 540 teevad riigihankeid iga-aastaselt. Muudatus potentsiaalselt mõjutab kõiki hankijaid, kes osalevad vaidlustusmenetluses. RLS-i muudatuste mõjul muutu b RHS-i alusel vaidlustuste läbivaatamise toiming sihtrühmale kallimaks. Seega majanduslikult võivad mõjutatud olla nii üksikisikud, ettevõtted ja organisatsioonid. Muudatuse tagajärjel võivad muutuda ettevõtjate käitumisharjumused, sest riigilõivumäärade tõstmine võib mõjutada nende võimalust esitada RHS-i alusel vaidlustus . Mõju avald u mise sagedus on väike , sest üldjuhul on vaidlustatud riigihangete osakaal aastas väikeses tõusutrendis , kuid võrreldes riigihangete koguarvuga pigem marginaalne. Tuginedes viimase viie aasta vaidlustuskomisjoni andmetele vaidlustatakse aastas keskmiselt 209 riigihanget. Vaidlustusi esitatakse aastas keskmiselt 155 erineva ettevõtja poolt. Seega tõenäosus, et ettevõtja vaidlustab hankija otsus e riigihankes on 3%. Mõju ulatus on keskmine , sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest toimingud, mille eest peavad pakkujad ja hankijad tasuma riigilõivu ja riigilõivu tasumise käik on sama. Isikud ei pea midagi uut juurde õppima, vaid arvesta ma lisaväljaminekuga. Pakkujate käitumine võib muutuda, kuna üldist hinnatõusu arvestades võib neil olla raske suurenenud riigilõivu tasuda ja nad võivad loobuda vaidlustamisest või üleüldse riigihankes osalemast. Hankijate käitumine võib muutuda õiguskuulekamaks ja otsused olla paremini põhjendatud , sest vaidlustuse rahuldamise korral, tuleb hankijal riigilõiv hüvitada. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmin e . Riigilõivu määra suurendamine on sihtrühmale pigem negatiivne, sest ollakse harjunud väiksema summa eest vaidlustusi VaKo-le esitama. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, sest kui teenus on liiga kallis, võivad osad senised teenuse kasutajad sellest loobuda. See võib tähend ada , et pakkujad vaidlustavad hankija otsuseid vähem . Väheneb pakkujate õiguskaitse kindlus. Teisalt võivad muudatuse tulemusel tõusta pakkumuste hinnad, sest riigihankes osalemise sh vaidlustusmenetluse kulu kandub paratamatult ettevõtjate hindadesse üle. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatuse mõju ei ole oluline, kuigi pakkujatel võib esineda tea tud määral käitumisharjum uste muutumine ja õiguskaitse vähenemine. 6. 2 . 2 . Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: riigihangete vaidlustuskomisjon Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav muudatus puudutab VaKo lii kmeid . Mõju ulatus on väike , kuna mõjutatud sihtrühma tegevustes ei muutu midagi olulisel määral. Juba kehtiva seaduse järgi tuleb RHS-i alusel vaidlustuse esitamise eest tasuda riigilõivu ja asutus, kellele vaidlustus esitatakse (riigihangete vaidlustuskomisjon) peab kontrollima riigilõivu tasumist. Muudatus puudutab üksnes riigilõivu suurust ning sellega ei kaasne riigihangete vaidlustuskomisjonile kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu. K ui vaidlustuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu või on tasutud vähem kui nõutud, o n tegemist vaidlustusega, mi s tagastatakse puuduste kõrvaldamiseks, puuduse kõrvaldamata jätmisel , jääb vaidlustus läbivaatamata . Riigilõivu muutmisega ei kaasne vaidlustuskomisjoni töötasu kasvu. Muudatuse eesmärgiks on tagada vaidlustus komisjoni majandustegevuse ja töötasude kulukomponentide katmine . Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Muudatuse tõttu võib esialgu suureneda selgitusvajadus, sest hankijatel ja pakkujatel võib uute riigilõivumäärade kohta olla rohkem küsimusi või esitatakse puudustega vaidlustusi, mis tagastatakse vaidlustajale . Vaidlustuskomisjoni liikmed peavad edaspidi enne RHS-i alusel vaidlustuse menetlusse võtmist kontrollima, kas riigilõiv on tasutud kehtiva määra kohaselt. Viimast peavad nad tegema juba praegu. Seega ei mõjuta muudatus liikmete töö olemust. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole eeldatavaid kulusid . Riigi tulu d tõusevad riigilõivumäärade tõstmise arvel . E eldades, et riigilõivu tõstmise järel vaidlustuste arv ei jätka kasvamist, vaid jääb samale tasemele nagu 2024. a ( 165 menetlusse võetavat vaidlustust) ning et vaid l ustatud hangetest alla ja üle rahvusvahelise piirmäära hangete osakaal jääb samaks ( 47% on üle rahvusvahelise piirmäära, 53 % alla rahvusvahelise piirmäära ) on prognoositav tulu järgnevatel aastatel kokku ca 310 000 eurot, mis on 144 500 euro võrra rohkem kui laekus 2024. a vaidlu stuste läbivaatamise eest tasutud riigilõivuna . 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus e on planeeritud jõustuma 1. j aanuaril 202 6 , et hankijatel ja pakkujatel oleks aega muudatusega kohaneda ning planeerida vaidlustamisega kaasnevaid suuremaid kulusid. 10. Eelnõu kooskõlastamine E elnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Audiitorkogule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, AS-le Eesti Energia, Eesti Tervisekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Maksu- ja Tolliametile, Eesti Turismifirmade Liidule, Eesti Töötukassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ-le, Elering AS-le , MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Ravimitootjate Liidule, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Rektorite Nõukogule, Riigi Kinnisvara AS-le , Riigi Tugiteenuste Keskusele, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskusele. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja arvamustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas. Eelnõu esitati Justiits - ja D igi ministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks e-kirja teel. Algatab Vabariigi Valitsus 23 . septembril 2025. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik Teie 12.09.2025 nr 1.1-10-1/4035-1, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus RAM/25-0806/-2K [email protected] Meie 16.09.2025 nr 8-2/6104 Riigihangete seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Rahandusministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse RLS § 258 lg 1 p 1 ja 2, tõstes riigilõivu suurust riigihanke vaidlustamisel, mis omakorda tõstab automaatselt ka riigilõivu suurust kaebusega halduskohtusse pöördumisel hankeasjas kahekordselt (RLS 60 lg 5). Kavandatud muudatuse puhul on põhiseaduspärasuse analüüs kohtusse pöördumise õiguse osas puudulik. Palume täiendada seletuskirjas põhiseaduspärasuse analüüsi. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega mõju kohta ja normitehniliste märkustega, mis on käesolevale kirjale lisatud seletuskirja failis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898 Maarja-Liis Lall (54770628, [email protected]) Joel Kook 2