Vastus

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu (ametiprivileegid) § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 47 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;“ ; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõi get ega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kaitsja võib esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid ja dokumente, kui teabevaldaja keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks väljastamast. (5) Teabevaldajat, kes jätab temale k äesoleva paragrahvi lõike 4 alusel pandud kohustuse täitmata, võib eeluurimiskohtunik või kohus kaitsja taotlusel trahvida. “ 3) Seadustikku täiendatakse p aragrahvi de ga 64 1 – 64 3 järgmises sõnastuses: „ § 64 1 . Ametiprivileeg (1) Õigus keelduda kriminaalmenetluses teabe avaldamisest (ametiprivileeg) on: 1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul temale hingelise hoolekandega seoses usaldatu kohta; 2) advokaadil õigusteenuse saamiseks tema poole pöördumise, õigusteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud või tema poolt õigusteenuse osutamise eesmärgil koostatud teabe ja osutatud õigusabi sisu kohta (advokaadi kutsesaladus) ; 3) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil konfidentsiaalselt teavet andnud isikut ; 4 ) tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleval isikul temale s eoses tervishoiuteenuse osutamise ga usaldatu või tervishoiuteenuse osutamise käigus teatavaks saanud tervisesse puutuvate asjaolude kohta ; 5 ) käesoleva seaduse § 203 lõikes 2 nimetatud vahendajal temale käesoleva seadustiku kohase vahendusmenetluse käigus menetlusosaliste poolt usaldatud teabe kohta ; 6) notaril seoses õigusteenuse osutamisega temale õigusteenuse saamise eesmärgil usaldatud teabe ja osutatud õigusabi sisu kohta ; 7) kaitsjal seoses süüteoasjas õigusteenuse osutamise ga temale teatavaks saanud või tema poolt õigusteenuse osutamise käigus koostatud teabe ja osutatud õigusabi sisu kohta ( kaitsja saladus) . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isiku taotlusel, kellele on seadusega pandud ameti- või kutse saladuse hoidmise kohustus, võib kohus muu kui käesoleva seadustiku § 126 2 lõikes 2 nimetatud kuriteo menetluses määrata ametiprivileegi saladusega kaetud teabe osas , mille avaldamine kriminaalmenetluses ebaproportsionaalselt kahjustaks isikut, kelle kaitseks saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud. (3) Kohtueelses menetluses menetlustoimingule allutatud i sik, kes taotleb ametiprivileegi käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, peab sellest koheselt menetlejale teatama ning esita ma taotluse eeluurimiskohtunikule 48 tunni jooksul. Kui isik taotlust õigeaegselt ei esita, loetakse, et ta ametiprivileegi ei taotle. (4) Eeluurimiskohtunik vaatab lõikes 3 nimetatud taotluse läbi viivitamata, kuulates ära taotleja ja prokuratuuri seisukohad ning tutvudes vajadusel kriminaaltoimiku materjalidega. Kui menetlustoimingu käigus võeti taotlejalt ära dokumente või muid teabekandjaid, määrab eeluurimiskohtunik, kuidas nendega edasi toimi takse . (5) Kohtu määrus, millega lahendatakse ametiprivileegi taotlus, on vaidlustatav määruskaebuse korras. ( 6 ) Õigus keelduda ametiprivileegiga kaetud teabe avaldamisest on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatute erialasel abipersonalil. ( 7 ) Isikul on õigus kriminaalmenetluses keelduda avaldamast õigusteenuse saamise eesmärgil advokaadi või kaitsjaga toimunud teabevahetuse ja saadud õigusabi sisu. § 64 2 . Ametiprivileegiga kaetud teabe kohta tõendite kogumine ( 1 ) Ei ole lubatud kogu da tõendit, milles sisaldu v tea v e on kaetud ametiprivileegiga , välja arvatud juhul, kui isik, kelle kaitseks on ametiprivileegiga isikul e saladuse hoidmise kohustus kehtestatud, tõendi kogumisega nõustub või ametiprivileegiga isik on saladuse hoidmise kohustusest vabastatud muus menetluses . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluse puudumisel ja kui käesolevas seaduses ei ole teisiti sätestatud, võib ametiprivileegiga kaetud teavet sisaldavat tõendit koguda kohtu või eeluurimiskohtuniku loal . Luba antakse, kui 1) isik, kelle kaitseks on saladuse hoidmise kohustus kehtestatud, on oma käitumisega loobunud saladuse hoidmisest ; 2) teave ei ole enam saladuses menetleja tegevusest sõltumatutel põhjustel ; 3) taotletakse käesoleva seadustiku § 64 1 lõike 1 punktides 4 – 6 toodud ametiprivileegiga kaetud teavet sisald a va tõendi kogumist , mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning tõendi kogumisega ei riivata põhjendamatult isikuõigusi ; või 4) taotletakse käesoleva seadustiku § 64 1 lõike 1 punktis 3 toodud ametiprivileegiga kaetud teavet sisaldava tõendi kogumist, mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks kriminaalasjas, mille esemeks on esimese astme kuritegu ning tõendi kogumise ks on ülekaalukas avalik huvi . ( 3 ) Eeluurimiskohtuniku või kohtu luba ametiprivileegiga kaetud teavet sisaldava tõendi kogumiseks võib sisalduda menetlustoimingu tegemise kohta koostatud kohtumääruses. ( 4 ) Andmevaldajal on õigus keelduda avaldamast ametiprivileegiga kaetud teavet, kui se da sisaldava tõendi kogumine ei ole käesoleva seadustiku kohaselt lubatud. ( 5 ) K ui menetlustoimingule allutatud isik taotleb ametiprivileegi käesoleva seadustiku § 64 1 lõike 2 alusel , lükatakse v õimalusel menetlustoiming taotluse lahendamiseni edasi. Kui menetlustoimingu edasilükkamine ohustaks tõendite säilimist, võib v aidlusalu s e t eabekandja ära võtta ja pakendada turvaliselt läbipaistmatusse pakendisse, mis välistab andmekandja sisuga tutvumise ja võimaldab tagantjärele tuvastada pakendi avamise ( pitseeri da) . Pitseeritud teabekandjat säilitatakse menetleja juures ja esitatakse eeluurimiskohtuniku nõudmisel talle tutvumiseks. § 64 3 . Vastuväited menetlustoimingul privileegi rikkumise kohta ( 1 ) K ui k äesoleva seadustiku paragrahvi 64 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 – 6 nimetatud a metiprivileegiga isik või ametiprivileegiga kaetud teavet hoidev muu menetlustoimingule allutatud isik leiab, et tema suhtes menetlustoimingu tegemisel menetleja ületab amet i privileegiga kaetud teabe äravõtmisel eeluurimiskohtuniku loa piire, peab ta viivitamata esitama menetlejale vastuväite , mis protokollitakse . ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväite esitamisel tagastab menetleja vaidlusaluse teabe kandja selle sisuga tutvumata või pitseerib teabekandja . Kui menetleja tea bekandjat ei tagasta, on asjaomasel ametiprivileegiga isikul õigus menetlustoimingu lõppemisest 48 tunni jooksul esitada eeluurimiskohtunikule taotlus teabe kandja tagastamiseks. Kui taotlust õigeaegselt ei esitatud, loetakse isik vastuväitest loobunuks. ( 3 ) Eeluurimiskohtunik lahendab taotluse hiljemalt 10 päeva jooksul , vajadusel kuulates ära prokuratuuri ja taotleja ning tutvudes vaidlusaluse teabe kandja ja kriminaaltoimiku materjalidega . “ ; 4 ) Paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 72. Ütluste andmisest keeldumine ametiprivileegi st tulenevalt (1) Tunnistajal e võib esitada küsimusi teabe kohta, mis on kaetud ametiprivileegiga, kuid tunnistajal on õigus keelduda ametiprivileegiga kaetud teabe kohta ütluste andmisest . (2) Tunnistajal ei ole õigust keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga kaetud teabe kohta, mille kohta ta on juba ütlusi andnud või mille suhtes on tõendi kogumine lubatud vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvile 64 2 . Paragrahvi 64 2 lõiget 2 ei kohaldata käesoleva seadustiku paragrahvi 64 1 lõike 1 punktides 2 ja 7 nimetatud isikute ülekuulamisele ametiprivileegiga kaetud teabe kohta. (3) Eriteadmistega isiku l või tõl gil , kes kaasati menetlustoimingule käesoleva seadustiku paragrahvi 91 2 lõike 9 või 12 kohaselt, on õigus keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga kaetud teabe kohta, mis talle menetlustoimingul osalemise käigus teatavaks sai. ( 4 ) Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest, peab ta menetlejale põhjendama ütluste andmisest keeldumise alust. Kui prokuratuur kohtueelses menetluses leiab, et ütluste andmisest keeldumine on alusetu, võib prokuratuur esitada taotluse eeluurimiskohtunikule tuvastada tunnistajal amet i privileegi puudumine . Eeluurimiskohtunik lahendab taotluse 10 päeva jooksul , kuulates ära tunnistaja ja prokuratuuri seisukohad ning tutvudes vajadusel kriminaaltoimiku materjalidega. “ ; 5 ) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui vaatluse eesmärgiks on advokaadi kutsesaladus eks või kaitsjasaladus eks olevate andmete äravõtmine või vaatlus eeldab selliseid andmeid sisaldava teabekandjaga tutvumist, juhindutakse käesoleva seadustiku § 91 2 sätestatud korrast.“; 6 ) p aragrahvi 88 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Kui advokaadi või kaitsja läbivaatuse eesmärgiks on advokaadi kutsesaladus eks või kaitsjasaladus eks olevate andmete äravõtmine või kui advokaadi või kaitsja läbivaatus eeldab selliseid andmeid sisaldava teabekandjaga tutvumist, juhindutakse käesoleva seadustiku § 91 2 sätestatud korrast. Kuni kohtumääruse tegemiseni tuleb advokaadilt või kaitsjalt ära võetavad teabekandjad, mis võivad sisaldada advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust, tema juuresolekul pitseerida. “; 7 ) paragrahvi 91 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures “ sõnaga „ ametiprivileegiga isiku tööruumides “; 8 ) paragrahvi 91 lõike 4 punkti 2 lisatakse sõnad „, sealhulgas ametiprivileegi riive õigustamiseks vastavalt käesoleva seadustiku § 64 2 “; 9 ) paragrahvi 91 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Ametiprivileegiga isiku töö ruumi läbiotsimise juur d e tuleb kutsuda ametiprivileegiga isik , kelle juures läbi otsitakse. Kui kõnealune isik läbiotsimise juures ei vi ibi , kutsutakse läbiotsimise juurde teine sama ameti esindaja. “; 10 ) s eadustikku täiendatakse paragrahviga 91 2 järgmises sõnastuses: „ § 91 2 . Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise erisused ( 1 ) Advokaadibüroo, kaitsja tööruumi, advokaadi kutsesaladuse või kaitsjasaladuse hoiustamiseks kasutatava muu ruumi, Eesti Advokatuuri ruumide, advokaadi või kaitsja eluruumi või tema poolt kasutatava sõiduki ( advokaadi või kaitsja v aldus) läbiotsimise juures peab viibima Eesti Advokatuuri poolt määratud advokaat ( advokatuuri esindaja ) . Advokatuuri esindajaks ei saa olla advokaat, kes on või on olnud samas kriminaalasjas muu kriminaalmenetluse subjekt või kellel on huvide konflikt . Läbiotsimise juures on õigus viibida ka advokaadil või kaitsjal, kelle valdust läbi otsitakse, ja advokaadibüroo pidajal . ( 2 ) Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise kohta antavas k ohtumääruses tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 91 lõikes 4 sätestatule märkida : 1) kas ja millises ulatuses on otsinguid lubatud toimetada advokaadi kutsesaladust või kaitsja saladust sisaldavate andmete hulgas ; 2) milliseid abinõusid tuleb läbiotsimise käigus rakendada, et vältida advokaadi kutsesaladus eks või kaitsja saladus eks olevate andmete õigustamatut ilmsikstulekut ; 3) kas ja millises ulatuses on lubatud läbiotsimisel advokaadi kutsesaladust või kaitsja saladust sisaldavaid teab ekandjaid ära võtta ja neis talletatud andmetest koopiaid teha . ( 3 ) Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimist ei või toimetada advokaadi kutsesaladus eks või kaitsjasaladus eks olevate andmete äravõtmise eesmärgil, välja arvatud siis, kui 1) a dvokaati, kaitsjat, advokaadibüroo töötajat , kaitsja alluvuses töötajat või advokatuuri töötajat kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ; 2) on alust arvata, et otsitavad advokaadi kutsesaladus eks või kaitsjasaladus eks olevad andmed on seotud menetletava kuriteoga ; ning 3) tõendusteavet ei ole võimalik õigeaegselt ja kriminaalmenetluse huve oluliselt ohustamata saada muude toimingutega. ( 4 ) Advokatuuri esindaja on kohustatud: 1) hoolsalt ja põhjendamatute viivitusteta teostama otsinguid ning eraldama menetletava kriminaalasjaga seotud andmed ametiprivileegiga kaetud andmete hulgas t vastavalt läbiotsimismäärusele ja arvestades menetleja juhiseid ; 2) jälgima, et advokaadi kutsesaladus eks või kaitsja saladus eks olevad andmed oleks kaitstud õigustamatu ilmsikstuleku eest ; 3 ) hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus seoses advokatuuri esindamisega teatavaks saanud teavet ; 4 ) tegema vajaduse ilmnemisel ettepaneku eriteadmistega isiku või tõlgi kaasamiseks otsingu teostamisele või andmete eraldamisele. ( 5 ) Advokatuuri esindajal on õigus: 1) tutvuda mõistliku aja jooksul enne läbiotsimis t läbiotsimismääruse ga ning prokuratuuri loal vajalikus ulatuses kriminaalasja materjalidega; 2) esitada taotlusi, kaebusi ning vastuväiteid, mis protokollit akse; 3) kasutada tehnikavahendeid käesoleva seadustiku § 47 lõike 1 punktis 5 sätestatud alustel. ( 6 ) Läbiotsimiskohast kaasa võetavad andmekandjad, millel võib olla advokaadi kutsesaladus eks või kaitsjasaladus eks olevat teavet, mis ei seondu menetletava kriminaalasjaga , pitseeritakse läbiotsimiskohas advokatuuri esindaja juuresolekul. Pitseri võib advokatuuri esindaja juuresolekul avada käesoleva paragrahvi kohaseks andmete eraldamiseks. Pitseri avamine menetleja poolt advokatuuri esindaja juuresolekuta on lubatud üksnes toiminguteks, mille käigus andmekandjal olevaid andmeid ei saa muuta ega nendega tutvuda. ( 7 ) Advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust sisaldavate andmete hulgas teostab kooskõlas läbiotsimismäärusega menetleja juhendamisel otsinguid advokatuuri esindaja, kes eraldab läbiotsimise määruses ära võtta lubatud andmed muudest advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust sisaldavatest andmetest , jälgides, et advokaadi kutsesaladus või kaitsjasaladus ei tuleks õigustamatult ilmsiks . (8) Kui andmete eraldamine ei toimu läbiotsimiskohas, kutsutakse andmete eraldamise juurde isikud, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt õigus viibida läbiotsimise juures . ( 9 ) M enetleja võib kaasata advokatuuri esindaja nõusolekul otsingute teostamisele või andmete eraldamisele tõlgi või muu eriteadmistega isiku , kui see on vältimatult vajalik . Sellisel juhul tuleb võtta meetmeid, et kaasatud isiku kokkupuude advokaadi kutsesaladuse või kaitsjasaladuse ga oleks minimaalne ning kaasatud isikule selgitatakse, et tal ei ole lubatud avaldada ametiprivileegiga kaetud teavet, mis talle andmete eraldamise või otsingute käigus teatavaks sai. (10) Kui menetleja leiab, et advokatuuri esindaja on jätnud eriteadmisi vajaval juhul põhjendamatult eriteadmistega isiku kaasamiseks nõusoleku andmata, võib prokuratuur esitada eeluurimiskohtunikule taotluse eriteadmistega isiku kaasamis eks. Prokuratuuri taotlus eriteadmistega isiku kaasamiseks lahendatakse 10 päeva jooksul. (1 1 ) Kui menetleja leiab, et advokatuuri esindaja ei teosta otsinguid erapooletult või piisava hoolikusega, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel määrata otsingute tegemiseks mõistliku tähtaja või kohustada advokatuuri määrama uue esindaja, kuulates eelnevalt ära prokuröri ja advokatuuri esindaja . Prokuratuuri taotlus lahendatakse 10 päeva jooksul. (12) K ahtlus e korral , et advokatuuri esindaja on jätnud läbiotsimise määruses nimetatud andmed muudest advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust sisaldavatest andmetest eraldamata, võib prokuratuur taotleda eeluurimiskohtunikult vaidlusalus t e andmete kontrollimist, pitseerides vaidlusalus eid andmeid sisaldava teabekandja advokatuuri esindaja juuresolekul ja edastades selle eeluurimiskohtunikule . Kui eeluurimiskohtunik leiab, et kahtlus on põhjendatud, teostab ta vaidlusaluse teabe hulgast kriminaalasjaga seotud teabe eraldamise vastavalt läbiotsimismääruse tingimustele, kaasates uurimisasutuse, advokatuuri esindaja ning vajadusel tõlgi või muu eriteadmistega isiku vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 9 . “ ; 1 1 ) s eadustikku täiendatakse paragrahviga 91 3 järgmises sõnastuses: „ § 91 3 . Advokaadi või kaitsja kutsesaladus t sisaldava teabe nõudmine (1) I sikult, kes kokkuleppel advokaadi , kaitsja või Eesti Advokatuuriga hoiab teavet, mis võib sisaldada advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust , võib sellist teavet nõuda üksnes siis, kui advokaati, kaitsjat, advokaadibüroo töötajat , kaitsja alluvuses töötajat või advokatuuri töötajat kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ning on alust arvata, et nõutav teave on seotud menetletava kuriteoga. (2) Teavet võib nõuda prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel ja t eave edastatakse otse kohtumääruse teinud kohtule . (3) M ääruses tuleb märkida, kas ja millises ulatuses on lubatud tõendusteavet otsida advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust sisaldavate andmete hulgas t ning milliseid meetmeid tuleb rakendada , et vältida advokaadi kutsesaladuse või kaitsja saladuse õigustamatut ilmsikstulekut . (4) Kohus või eeluurimiskohtunik pitseerib teabekandja, millel on määruse alusel saadud andmed, ning edastab selle menetlejale, kes kaasab advokatuuri esindaja ning korraldab kriminaalasjaga seotud andmete eraldamise vastavalt käesoleva seadustiku § 91 2 lõigetes 3 –1 2 sätestatu le .“; 1 2 ) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Kohtupsühhiaatria - või kohtupsühholoogiaekspertiisi tegemiseks on eksperdil õigus tutvuda kahtlustatava või süüdistatava terviseandmetega tervise infosüsteemis ilma, et selleks oleks nõutav käesoleva seadustiku §-s 64 2 sätestatud kohtu luba.“ 1 3 ) paragrahvi 107 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ekspertiisi tegemisel eksperdi poolt kasutatud eriliigilisi isikuandmeid tohib ekspertiisiaktis kajastada üksnes eksperdiarvamuse põh jendamisel vältimatult vajalikus ulatuses.“ p aragrahvi 126 2 täiendatakse lõigetega 4 1 – 4 2 järgmises sõnastuses: „ ( 4 1 ) K äesoleva seadustiku §-des 126 5 – 126 9 nimetatud jälitustoimingu te tegemi sel ametiprivileegiga ka e tud teabe saamiseks tuleb täiendavalt järgida käesoleva seadustiku §-s 64 2 lõigetes 1 – 4 toodud tingimusi. A dvokaadi või kaitsja suhtes ei ole lubatud jälitustoimingu tegemine käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2-4 sätestatud alusel üksnes põhjusel, et ta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud isikuga suhtleb, vahendab talle teavet või osutab talle kaasabi . ( 4 2 ) Kui mõne muu isiku suhtes seaduslikult läbiviidavast jälitustoimingust nähtub tõendusteave, mis puudutab ametiprivileegiga isik u toime pandud või toime pandavat võimalikku kuritegu, võib jälitu stoiminguga saadud teavet kasutada tõendina ka ametiprivileegiga isiku suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses . “; 1 4 ) paragrahvi 126 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks . 15) paragrahvi 175 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 1 järgmises sõnastuses : „9 1 ) Eesti A dvokatuuri le käesoleva seadustiku paragrahvi 178 1 kohaselt makstavad summad;“; 16) seadustikku täiendatakse paragrahviga 178 1 järgmises sõnastuses: „ § 178 1 . Eesti Advokatuuri kulude hüvitamine seoses advokatuuri esindaja tööga (1) Eesti Advokatuurile hüvitatakse kulud seoses käesoleva seadustiku paragrahvi 91 2 või 91 3 alusel advokatuuri esindaja tehtud tööga summas, mis ei või ületada sama aja eest kaitsjale riigi õigusabi tasumäära järgi makstavat tasu. (2) Eesti Advokatuuri taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamiseks lahendab menetleja oma määrusega. Taotluses tuleb näidata, kes oli advokatuuri esindajaks, millisel toimingul, millal ja kui kaua ta osales, ning kui palju Eesti Advokatuur talle selle eest maksis. § 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;“; 2) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kaitsja võib esitada maakohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid ja dokumente, kui teabevaldaja keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks väljastamast. (2 2 ) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi lõike 2 1 alusel pandud kohustuse täitmata, võib maakohus kaitsja taotlusel trahvida.“; 3) paragrahv 33 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimine on lubatud üksnes väärteoasjades, mille esemeks on andmekaitse-, rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi, maksu-, tolli-, korruptsiooni- või riigisaladuse käitlemise alane väärtegu .“. § 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Isik võib keelduda ütluste andmisest advokaadilt saadud õigusabi sisu ja temal õigusabi saamise eesmärgil advokaadiga toimunud teabevahetuse sisu kohta.“ Teie 29.08.2025 nr 1-2/918-2 Eesti Advokatuur Meie 13.09.2025 nr 10-4/7169-2 [email protected] Vastus pöördumisele Justiits- ja Digiministeeriumis registreeriti Eesti Advokatuuri pöördumine, milles pärisite infot selle kohta, milline on nn kutsesaladuse eelnõu menetluse seis ja millal edastatakse eelnõu koos seletuskirjaga advokatuurile. Vastuseks märgime esmalt, et vaatamata mitmetele ootamatutele kiireloomulistele tööülesannetele, mis on eelnõu valmimist aeglustanud, ei ole eelnõu menetlus ministeeriumis seiskunud. Viimane vandeadvokaadi osalusega eelnõu teksti käsitlev koosolek toimus ühishoones 31. juulil ning arutelu käigus selgus vajadus teksti täiendada. Käesoleva vastuse koostamise aja seisuga on eelnõu koostamine lõppjärgus ning eelnõu seletuskiri vajab (mh viimatiste täienduste pinnalt) korrigeerimist. Eelnõu ja seletuskirja valmimine on planeeritud hiljemalt novembrisse, misjärel edastatakse need tagasisidestamiseks kindlasti ka advokatuurile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Laura Vaik juhataja Laura Vaik 58654947 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Saatja: Laura Vaik - JUSTDIGI </o=ExchangeLabs/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=1973d1698f054d7c86b0dd2cc986de9f-bfeb7eee-b9> Saaja: [email protected] Teema: RE: 1-2/918-4 Vastus pöördumisele seoses KrMS jt seaduste muutmise seaduse eelnõuga: vastuskiri Tere! 31.07 kohtumisel osales advokaatidest Oliver Nääs. Eelnõu koostamisega tegeleb JDMi poolt Andreas Kangur. Nagu varasemalt märgitud, ei ole kohtumise pinnalt tehtavate täiendustega eelnõu koos seletuskirjaga veel valmis, kuid edastatakse kindlasti arvamuse avaldamiseks advokatuurile. Heade soovidega, Laura Vaik Laura Vaik juhataja Justiits- ja Digiministeerium 58654947 From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, September 16, 2025 9:58 AM To: Laura Vaik - JUSTDIGI <[email protected]> Subject: 1-2/918-4 Vastus pöördumisele seoses KrMS jt seaduste muutmise seaduse eelnõuga: vastuskiri Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Laura Vaik Täname vastuse eest! Soovime täpsustada viidatud 31.07 kohtumise osas - meil on hetkel infosulg, kes advokaatidest kohtumisel osales? Advokatuuri juhatusest ei osalenud kindlasti keegi. Seetõttu on meile teadmata ka, millised täiendused eelnõusse peale seda kohtumist tehti, meie käsutuses on eelnõu 20.10.2024 versioon, mille Andreas Kangur meile kunagi saatis. Oleksime tänulikud täiendava info eest 31.07 kohtumise osas ja kui eelnõust on mingi uuem versioon, siis palun edastage. 20.10.2024 eelnõu versioon on lisatud manusesse. Lugupidamisega Merit Aavekukk-Tamm jurist Eesti Advokatuur <http://email.mg.advokatuur.ee/o/eJxMjj1u6zAQBk8jdo_4-LNLsmBhvKQwkCpF-jW4khlHcCBRPn9gpEk_M5jT-n29b_KuXzK0nYeu55fqkGKAaTXGcAlGq0uUAcqFzbUSkEB55jbjkoVIApIUgYfzJYjp1cMTimMwZcc2ppL83BoYLonnKWJdrLTH_SbjODaralbdd1n0X291Cv-9DYW9chBEUSawlvnpye-vdYUwhVez1Tc5NrEf0m9TxOexj9aX_iyOevoDm0f1PwEAAP__0P5D7w>