.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 30.09.2025 / 2-3/15-388 ;
Riigikantselei / 30.09.2025 / 7-1.2/25-01825
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme Jaak Valge kirjalik küsimus justiits- ja digiministrile
(KK 388)
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 14.10.2025
Lisainfo: Tsiviilhagi esitamise kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 30.09.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Lp hr Keit Kasemets .09.2025 nr 2-3/15-388
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Jaak Valge esitatud kirjaliku küsimuse justiits- ja digiminister
Liisa-Ly Pakostale.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata digitaalselt
allkirjastatud vastus kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Vastus palun saata
DHXi kaudu aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisa: kirjalik küsimus ühel lehel
Kirjalik k ü simus Adressaat: justiits- ja digiminister Lugupeetud Riigikogu esimees Vastavalt Riigikogu kodu- ja t öö korra seaduse § 147 l õ ikele 1 esitan justiits- ja digiministrile j ä rgmised kirjalikud k ü simused: Kas prokur ö r v õ i uurimisasutus v õ ib aidata kannatanul tsiviilhagi koostada ja esitada ning millised on pretsedendid analoogilistel juhtudel? Kas ja kuidas tagab riik, et ka v ä hekindlustatud kannatanud saavad oma õ igusi ja n õ udeid kriminaalmenetluses kaitsta? Kas MT Ü Slava Ukraini likvideerija ja n õ ukogu liikmed rikkusid seadust, j ä ttes kriminaalasjas tsiviilhagi esitamata, ning kellel on p ä devus seda hinnata? Kas selline praktika, kus ilmse kahju tekitamise korral loobutakse kahjun õ udest, ei õõ nesta usaldust Eesti õ igusriigi, annetuskultuuri ja kodaniku ü hiskonna vastu? Milliseid samme plaanib Justiitsministeerium astuda, et sarnastes olukordades oleks kannatanute huvid reaalselt kaitstud ja avalikkusele ei tekiks ekslikku muljet, nagu s õ ltuks õ iguse saamine j õ ukusest v õ i hagi esitamise kulude tasumisest? Kas avalikkusele esitatud s õ numid, nagu oleks tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas ligikaudu 40 000 euro suurune kulu, ei loo olukorda, kus kannatanud v õ ivad hakata kaaluma omakohut v õ i muid Eesti seadustega vastuolus olevaid lahendusi? Kas tuleks seadusi muuta, et edaspidi analoogiliste juhtumite puhul saaksid annetajatele tehtud kahjud h ü vitatud ja ü hiskonnas ei tekiks teravat eba õ iglustunnet? Lugupidamisega Jaak Valge (Riigikogu liige) 24.09.2025