Vabariigi Valitsus
.09.2025 nr 1-1/15-731/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 24. septembril algatatud kriminaal-
menetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (731 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu kahel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Käesoleva eelnõu eesmärk on isikute põhiõiguste parem tagamine seeläbi, et jälitustoimingut e mitte avalikusta mise lubasid hakkab prokuröri asemel väljastama eeluurimiskohtunik. Kehtiva korra järgi väljastab nimetatud load prokurör, kes on samal ajal ka süüdistuse esindaja kriminaalmenetluses. Selline lahendus võib tekitada kahtlusi prokuröri erapooletuses, kuna tema roll on olemuslikult seotud süüdistuse esitamise ja kaitsmisega. Eelnõu kohaselt antakse edaspidi nimetatud lube välja eeluurimiskohtuniku p oolt . Kohtunik on eelduslikult erapooletu menetlusosaline, kellel puudub huvide konflikt seoses jälitustegevuse tulemuste kasutamisega süüdistuse toetuseks. Muudatus tugevdab jälitustegevuse lubade väljastamise protseduuri usaldusväärsust ja vastavust õigusemõistmise põhimõtetele. Samuti aitab see suurendada avalikkuse usaldust kriminaalmenetluse aususe ja läbipaistvuse vastu. 2. Eelnõu sisu Käesoleva eelnõu paragrahviga 1 kehtestatakse Kriminaalmenetluse seadustiku seaduse paragrahvi 126 13 uues redaktsioonis, mis on järgmine: „§ 126 13 . Jälitustoimingust teavitamine (1) Jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaja lõppemise korral teavitab jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist. (2) Jälitusasutus võib eeluurimiskohtuniku loal jätta jälitustoimingust teavitamata, kui teavitamine võib: 1) kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust; 2) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu; 3) seada ohtu jälitusasutuse meetodite, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse. (3) Isiku võib eeluurimiskohtuniku loal jätta jälitustoimingust teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluse äralangemiseni. Prokuratuur kontrollib teavitamata jätmise aluse olemasolu kriminaalasjas kohtueelse menetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist. (4) Kui ühe aasta möödumisel jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisest ei ole jälitustoimingust teavitamata jätmise alus ära langenud, taotleb prokuratuur hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist eeluurimiskohtunikult uue loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Eeluurimiskohtunik annab määrusega uue loa isiku teavitamata jätmiseks või keeldub loa andmisest. Isiku teavitamata jätmisel märgitakse määruses, kas teavitamata jätmine on tähtajatu või tähtajaline. Tähtajalise teavitamata jätmise korral märgitakse tähtaeg, mille jooksul jäetakse isik teavitamata. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eeluurimiskohtuniku antud teavitamata jätmise uue loa tähtaja lõppemisel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alus ära langenud, taotleb prokuratuur hiljemalt 15 päeva enne tähtaja lõppemist eeluurimiskohtunikult uue loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Eeluurimiskohtunik annab määrusega uue loa vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule. (6) Teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust viivitamata. (7) Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda.” Sisulised muudatused on järgmised: käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud lubasid jätt a isik teda puudutanud jälitustoimingust teavitamata hakkab prokuröri asemel väljastama eeluurimiskohtunik. k äesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel peab eeluurimiskohtunik asjaolusid uuesti kontrollima ja otsustama uue loa väljastamise või sellest keelduma. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Käesoleva seaduse mõjuks on isikute põhiõiguste parem tagamine seeläbi, et lubasid isikut puudutavat jälitustoimingut mitte avalikustada hakkab prokuröri asemel andma eeluurimiskohtunik. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarve kulusid ega ka tulusid. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid õigusakte. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Algatab Isamaa fraktsioon 24 .0 9 .2025 Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees
EELNÕU Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku seaduse paragrahv 126 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 126 13 . Jälitustoimingust teavitamine (1) Jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaja lõppemise korral teavitab jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist. (2) Jälitusasutus võib eeluurimiskohtuniku loal jätta jälitustoimingust teavitamata, kui teavitamine võib: 1) kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust; 2) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu; 3) seada ohtu jälitusasutuse meetodite, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse. (3) Isiku võib eeluurimiskohtuniku loal jätta jälitustoimingust teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluse äralangemiseni. Prokuratuur kontrollib teavitamata jätmise aluse olemasolu kriminaalasjas kohtueelse menetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist. (4) Kui ühe aasta möödumisel jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisest ei ole jälitustoimingust teavitamata jätmise alus ära langenud, taotleb prokuratuur hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist eeluurimiskohtunikult uue loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Eeluurimiskohtunik annab määrusega uue loa isiku teavitamata jätmiseks või keeldub loa andmisest. Isiku teavitamata jätmisel märgitakse määruses, kas teavitamata jätmine on tähtajatu või tähtajaline. Tähtajalise teavitamata jätmise korral märgitakse tähtaeg, mille jooksul jäetakse isik teavitamata. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eeluurimiskohtuniku antud teavitamata jätmise uue loa tähtaja lõppemisel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alus ära langenud, taotleb prokuratuur hiljemalt 15 päeva enne tähtaja lõppemist eeluurimiskohtunikult uue loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Eeluurimiskohtunik annab määrusega uue loa vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule. (6) Teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust viivitamata. (7) Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda.” Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algata b Isamaa fraktsioon 24 . 09 .2025 Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 26.09.2025 /1-1/15-731;
Riigikantselei / 26.09.2025 / 2-5/25-01810
Resolutsiooni teema: Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (731 SE)
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 16.10.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 23.10.2025 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-1059).
Kontroll: Epp Hannus
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 26.09.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-1059 - Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (731 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 26.9.2025 resolutsioonile.
Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium
Tähtaeg: 16.10.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57bec4be-6f52-43df-a35d-335e9353e916
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57bec4be-6f52-43df-a35d-335e9353e916?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main