Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Teie 10.07.2025 nr 1.2-1/1834-1, Sotsiaalministeerium SOM/25-0781/-1K [email protected] Meie 25.09.2025 nr 8-2/5940 Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Austatud minister Sotsiaalministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks väljatöötamiskavatsuse Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimiseks (VTK). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab VTK järgmiste märkustega. Üldised märkused 1. VTK eesmärk luua inimesekeskne ja ühtne tervishoiu- ja sotsiaalteenuste korraldamise süsteem on arusaadav ja toetamist väärt. Justiits- ja Digiministeerium toetab kindlasti lahendusi, mis erinevate tegevuste dubleerimist vähendavad ja võimalusel kaotavad. Samas tekib VTK-d lugedes küsimus, kas seaduse tasandil koostöö tegemise kohustamine on selle eesmärgi saavutamiseks parim võimalus. VTK-s (lk 3) on öeldud, et osapooltel puudub motivatsioon ühiselt panustada ennetusse ja esmatasandi proaktiivsetesse integreeritud teenustesse. Loomulikult peab koostöö asutuste vahel toimima, kuid probleemiks võib osutuda hoopis see, et pole piisavalt rahalisi vahendeid. Kui tegelikuks probleemiks on vähene rahastus ja ühtsete eesmärkide puudumine, siis kohustusliku koostöö suurendamine ei pruugi osapoolte motivatsiooni tõsta. Koostöö suurendamine, sh selle jaoks eraldi üksuste moodustamine seda probleemi ei lahenda. 2. VTK-s plaanitakse luua maakondlikud heaolupiirkonnad ja igas heaolupiirkonnas tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate koostööorganisatsioonid ehk TERVIK-ud, kuhu kuuluvad koostöökohustusega liikmetena maakonna KOV-ide esindajad, SoM-i esindaja ja Tervisekassa esindaja. VTK lk 7 on öeldud, et TERVIK on kas AS, OÜ, SA või KOVi ametiasutus. Lk 8 öeldakse, et TERVIK (kas eraldiseisev juriidiline isik või olemasoleva organisatsiooni üksus) ei osuta reeglina ise tervishoiu- ega sotsiaalteenuseid, kuid see ei saa olla ka välistatud. Tegemist on väga erinevate õiguslike võimalustega, mida ei ole VTK-s analüüsitud. Samuti ei selgu VTK-st ei, kas TERVIKu jaoks valitav õiguslik vorm võib maakonniti erinev olla. Palume eelnõu ja seletuskirja koostajal läbi mõelda, millised pädevused sellisel koostöövormil on ning kust need tulevad, samuti mis on siduvate otsuse tagajärjed, sh kas tegemist on haldusaktide või halduse siseste aktidega. Mis juhtub, kui KOV ei järgi koostöökogu otsust? Mis juhtub, kui KOV järgib koostöökogu otsust ja sellest tulenevad kohalikule elanikule negatiivsed tagajärjed? Millist akti või toimingut ning kus ja kuidas saab isik vaidlustada, kuidas oma õigusi kaitsta? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Andmekaitse 3. VTK-s on läbivalt käsitletud andmetöötluse teemasid, mis tekitavad palju küsimusi ja murekohti. Eelkõige teeb muret plaan anda väga laialdane juurdepääs inimese eriliiki isikuandmetele. VTK-s on detailid esitatud üldistatult ja ebaselgelt, mistõttu ei ole arusaadav, milline kontseptsioon on valitud. Selgitame oma küsimusi ja murekohti allpool täpsemalt. 4. Ebaselge on, kas infosüsteem on plaanitud üles ehitada nõusolekupõhiselt või seadusliku aluse põhiselt. VTK lk 2 on öeldud järgmist: “Isegi kui abivajaja on nõus, et mõlema valdkonna spetsialistid tema kohta riigi infosüsteemidesse kogutud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna infole ligi pääseks, ei ole see praegu tehniliselt võimalik.” See viitab, et andmetöötluse aluseks on inimese nõusolek. Järgnevalt aga kirjutatakse VTK-s mitmes kohas seadusesse andmetöötluse aluse loomisest. Samas VTK lõpus on kokkuvõte, mille kohaselt kõik toimub ainult isiku nõusolekul. VTK-st jääb arusaamatuks, kas isiku nõusolekul toimub teenuse osutamine või andmetöötlus. 5. VTK lk 2 märgitakse: “Tulenevalt osutatava teenuse eesmärgist pole sotsiaaltöötajatele kehtivas õiguses antud ligipääsu inimese terviseinfole, tervishoiuspetsialistidel puudub ligipääs inimese sotsiaalsete vajaduste infole.” Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et eriliiki isikuandmetele ligipääs ei saa olla sama ulatusega meditsiinihardusega inimestel ja sotsiaalvaldkonna inimestel. Sotsiaaltöötajal ei peaks olema nii laialdane juurdepääs inimese terviseandmetele kui seda on tervishoiuteenuse osutajal. Lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et sotsiaaltöötajal oleks ligipääs isiku terviseandmetele üksnes selles ulatuses, mis osas isik on abivajaja, ja vastupidi. Samamoodi tuleb läbi mõelda see, millisel eesmärgil ja millises mahus pääsevad isikuandmetele ligi VTK lk 4 nimetatud spetsialistid ehk tervisejuhid. Siinjuures tuleb kindlasti silmas pidada isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevaid eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid. 6. Eelnõu koostamisel palume läbi mõelda, kuidas saab oma tööks vajalikke materjale VTK lk 6 nimetatud heaolupiirkonna koostöökogu e TERVIK. Koostöökogule plaanitakse seadusega panna kohustus täita ülesandeid, kuid palume läbi mõelda, kuidas ta saab selleks vajaliku teabe. Kas asutuse juhid teevad igakordselt otsuse, kas ja millises mahus nad väljastavad näiteks asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe koostöökogule? AvTS § 5 kohaselt koostöökogu ise teabevaldaja ei ole. Kas koostöökogu enda poolt koostatud materjalid on avalik teave ja kus nende poolt loodud teave avalikustatakse või dokumenteeritakse? Kas mõni asutus pakub neile kantseleiteenust ja seeläbi muutub nende poolt hallatud teave avalikuks teabeks? 7. VTK lk 4 märgitakse järgmist: “Inimesekeskne heaoluplaan saab sisendi sotsiaal- ja tervisevaldkonna infosüsteemidest. ning võimaldab inimese tervikkäsitlust. Koostatud heaoluplaan on teenuse osutamisega seotud spetsialistidele (s.o abivajaja tugimeeskonnale) kättesaadav tsentraalse tervisejuhtimise töölaua kaudu ja abivajajale endale terviseportaali kaudu. KOV-i sotsiaaltöötajad pääsevad heaoluplaanidele ligi oma STAR-i töölaualt.” Siinkohal jääb ebaselgeks, kas TERVIK-u toimise jaoks luuakse eraldi andmekogu, kuhu vajalikud andmed teistest infosüsteemides kokku hakatakse koondama. Jääb selgusetuks, mida mõeldakse inimkeskse heaoluplaani all, millise andmekogu alla hakkab kuuluma tsentraalse tervisejuhtimise töölaud. Kindlasti ei ole mõeldav ega proportsionaalne, kui KOV-i sotsiaaltöötajad hakkaksid saama juurdepääsu isiku kõikidele terviseandmetele. 8. VTK lk 5 kohaselt: Tervisejuht – valdkonnaülese koordinatsiooni teenust osutav spetsialist, kes teeb riskirühma kuuluva inimese tervikvajaduse hindamise, korraldab inimesekeskse heaoluplaani koostamise, moodustab plaani täitmisega seotud spetsialistidest meeskonna, koordineerib meeskonnatööd plaani elluviimisel, aidates abivajajat, et ta saaks teenust õigel ajal ja sujuvalt, ning hindab, kaasates meeskonda, regulaarselt plaani täitmist ja koordineeritud teenuseosutamise jätkamise vajadust. Tervisejuht on õenduse või sotsiaaltöö baasharidusega spetsiaalse täiendkoolituse läbinud spetsialist. VTK-st jääb selgusetuks, millises asutuses tervisejuht töötab. VTK lk 5 ja p 3.4 selgitustest võib eeldada, et tervisejuhile antakse juurdepääs kõikide isikuandmetele, mis puudutavad tervise ja sotsiaalvaldkonda. Kui tervisejuhina tegutsemise eeldus on nt sotsiaaltöö baasharidus, siis ei ole tal kuigivõrd põhjalikke teadmisi tervishoiuteenuse osutamisest, samas saaks ta juurdepääsu suurele hulgale tundlikele andmetele, mille sisust ta meditsiiniharidust omamata ei pruugi isegi aru saada. (VTK lk 9: Tervisejuhile tuleb võimaldada 2  valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamiseks ligipääs tervise infosüsteemile ja STAR2 infosüsteemile ning vajaduse korral kasutada KOV-i sotsiaalse abivajaduse hindamise digitaalset lahendust STAR2 infosüsteemis.) Siit tekib küsimus, kuidas tagatakse, et tervisejuhil oleks juurdepääs üksnes sellistele andmetele, mis on konkreetse juhtumi puhul asjakohased. 9. VTK lk 7 kohaselt hakkab TERVIK tegema järgmiseid tegevusi: “Analüüsib riigi poolt pakutavate juhtimislaudade ja enda poolt koondatud info alusel piirkonna vajadusi ning koostab selle alusel kokkuvõtte piirkonna rahvatervishoiu-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise tugevatest külgedest ja probleemidest ehk piirkonna tervise- ja heaoluprofiili. Teeb sellest tulenevalt heaolupiirkonna koostöökogule ettepaneku strateegiliste koostöövaldkondade, prioriteetsete sihtrühmade ja koostöö eesmärkide, sh mõõdikute kohta.” Esmalt tekib küsimus, mis on need riigi pakutavad juhtimislauad, mida TERVIK kasutama hakkab. Ilmselge on, et kirjeldatud ülesande täitmiseks peab TERVIK saama juurdepääsu suurele hulgale isikuandmetele sh eriliiki isikuandmetele. Praegu on tervise infosüsteemi andmed juurdepääsetavad vaid äärmiselt kitsale isikute ringile, kuid antud lahendusega muutub see põhimõte täielikult. Tekib väga suur riive andmesubjekti õigustele. Kõiki eelnevaid küsimusi arvesse võttes on väga raske hinnata, kas see riive oleks ka proportsionaalne. 10. VTK lk 10 p 3.5 järgi: “Selleks kehtestatakse seadusega alus, mis võimaldab sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuseosutajatel (sh KOV-id, perearstid, haiglad) valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamises osalemise korral jagada omavahel abivajaja heaoluplaani ja selle koostamise või elluviimisega seonduvalt tehtud abivajaduse ja terviseseisundi hindamisi ning tegevuskava. Nimetatud andmete jagamist võimaldatakse, kui abivajaja on andnud oma allkirjastatud nõusoleku, et talle osutatakse valdkonnaülese koordinatsiooni teenust.” Märgime, et VTK-d lugedes jääb läbivalt selgusetuks, kas andmetöötluseks luuakse seaduslik alus või hakkab see toimuma isiku nõusolekul. Digiriik 11. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste integreerimine on see väga suur väljakutse ka andmekogude vaatest. VTK-s kirjeldatakse loodavaid andmevahetusi. Kuna andmevahetus on kavandatud väga oluliste ja eriliiki isikuandmeid töötlevate andmekogude (SKAIS, STAR, TIS jne) vahel, siis on kindlasti vaja arutada loodavat lahendust digiriigi arhitektuuripaneelis. Arutelu vajavad nii tehnoloogilised kui ka privaatsuse tagamisega seotud küsimused, näiteks: milline on turvalise andmevahetuse tulevikuvisioon - kas tegemist on uue andmekoguga, uue platvormiga, uute andmeteenustega, detsentraliseeritud lahendusega, andmeruumiga (data space) Euroopa Komisjoni tähenduses või midagi muud? Kes ja mis tingimustel pääsevad ligi isikuandmetele, sh eriliiki isikuandmetele? Kuidas tagada erinevad profiilid erinevate rollide jaoks - kas tervishoiutöötaja ning sotsiaaltöötaja pääsevad ligi samale andmekomplektile? Millised IT- arendused on visiooni realiseerimiseks vajalikud ning kui ressursimahukad need on? Millised osad lahendusest kasutavad andmenõusolekuteenust, millised loodavat õiguslikku alust (pt 3.5)? Mida tähendab "õiguslik alus anonümiseeritud andmete kasutamiseks"? Kas koondatud andmeid on võimalik privaatsust tagavaid tehnoloogiaid (PET) rakendades kasutada ka muudel eesmärkidel kui tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks, nt statistika, teadus, poliitikakujundamine jmt? Seaduseelnõu koostamisel on vaja välja selgitada võimalikult täpsed arendusvajadused andmekogudes, kui palju need maksma lähevad ja millisest allikast neid arendusi rahastatakse. VTK valikukohad 12. VTK lk 21 palutakse mh vastata küsimusele, kas maakond on sobilik koostöötasand. VTK-s on öeldud, et piirkondlikud erisused on suured. Seetõttu leiame, et maakond võib olla sobilik koostöötasand. Lisaks palutakse vastata, kas pooldame seadusest tulenevat osalemise kohustust või vabatahtlikku. Leiame, et vabatahtlik osalus ei pruugi tagada üleriigilist hõlmatust, mida VTK-ga soovitakse saavutada. VTK mõju 3 13. VTK toob välja probleemi olemuse ning loetleb mõjutatud sihtrühmad. Mõjuanalüüs lisab mitmeid lähteandmeid, mille alusel hinnata enamiku mõjutatud sihtrühmade suurust. Palume eelnõu koostamisel täpsustada KOV puudutatud ametnikkonna suurus (sh omavalitsuste sotsiaaltöötajate arv jms asjassepuutuv personal). VTK-s esitatu põhjal on plaanitavatel muudatustel esialgse hinnangu järgi Eesti mõistes märkimisväärne mõju ja need nõuavad suuri ümberkorraldusi. Näiteks on hinnatud, et rahvastikust on mõjutatud kuni 15% (VTK p 5.1.) ehk siis ligi 60 000 inimest ning sellega kaasnevad mitmed riskid, mille realiseerumise tõenäosus võib osutuda kõrgeks. VTK-s on mitmeid riske küll nimetatud, kuid nende esinemise tõenäosus ja nende võimalikud maandamismeetmed on täpsemalt hindamata, mistõttu tuleb seda teha eelnõu koostamise juurde asudes. Loetleme meile silma hakanud riske, mis meie hinnangul on olulise kaaluga. Palume eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis nende riskide hindamisele ja maandamisele tähelepanu pöörata. 1) Eraldi väärivad märkimist üleminekuperioodi riskid, kus realiseerumise tõenäosus on eriti kõrge, kuna teadmatust, vastuseisu, dubleerimist jms esineb ilmselt arvukalt. 2) Oluline risk, mis on seotud ka uuele süsteemile ülemineku tulemuslikkusega, kaasneb esmalt ilmselt mitmesugust meditsiinilist ja sotsiaalset abi vajavate isikute enda sooviga kavandatavate muudatustega kaasa minna (VTK p 5.6. viitab eeldatavalt u 50% abivajajate esmasele negatiivsele reaktsioonile ning loeb heaks tulemuseks esialgu juba 30% abivajajateni jõudmist). Osaline üleminek või osaline uue mudeli omaksvõtt tähendab seda, et praktikas tuleb rakendada mitmeid erinvaid lähenemisi paralleelselt ja seetõttu suureneb risk ebamõistlikeks kuludeks. 3) Kriitiliselt tuleb hinnata ka uut lähenemist praktiseerima hakkavate tervisejuhtide professionaalsust tegeleda abivajajatega teenusesaaja jaoks uudsel isiklikul tasemel. 4) Eelnõu seletuskirjas on vaja hinnata ka riske, mis kaasnevad väiksemate teenuseosutajate võimekusega muudatustega kohaneda (VTK p 5.7.), kuna valdkondade ülene lähenemine tingib VTK kohaselt olukorra, mis eeldab vastava tegevusloa taotlemist teenuse osutamiseks. 5) Üleminekuperioodil võivad muudatused seetõttu tuua kaasa olemasoleva ja juurutatava süsteemi vahelisi konflikte, kus nt abivajav isik ei pruugi vajalikku abi saada enam vana korra kohaselt ega olla samas veel korrektselt hõlmatud uue mudeli poolt pakutava lähenemisega. Sellega võib kaasneda ka abivajajate ebavõrdne kohtlemine. 6) Üleminekuajal peavad uue süsteemiga kohanema nii sotsiaal- kui tervishoiusfääris töötavad tuhanded töötajad, kelle roll ja ülesanded ilmselt teataval määral edaspidi muutuvad. 7) Muudatused võivad tekitada teatud hulga tehnilisi küsimusi, mh erinevate infosüsteemide koostoime suutlikkuse osas ning tingivad mitmeid arendusvajadusi lähtuvalt andmekaitse ja turvariskidest (VTK p 5.4.). 8) Kuna abivajajaid hakatakse senisest erinevalt klassifitseerima ning reaalsest abivajadusest lähtuvalt terviklikumalt jälgima, siis loob see mitmes plaanis täiesti uuelaadse olukorra, kus nii riik kui omavalitsus saavad teatud elanikkonna liikmete kohta senisest süstematiseeritumat infot, mis otseselt seondub isikute privaatsusega, mistõttu on ülimalt oluline hinnata abivajavate isikute põhiõiguste riive proportsionaalsust ning muudatuste andmekaitsealast mõju. 9) Väheoluline ei ole ka see, et niigi koormatud sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi puudutavad suuremahulised muudatused võivad valdkonna spetsialistide tasandil põhjustada töökoormuse ajutist suurenemist ning muudatustega kaasnevat kohanemisvajadust. 14. Eelnõu seletuskirjas palume anda kokkuvõttev hinnang ka muudatuste halduskoormuslikule mõjule. VTK-s on loetletud mitmeid koormust mõjutavaid muudatusi. Nt väheneb koormus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemisel (VTK p 5.7.), kasvab aga teenuseosutajatel uue tegevusloa taotlemisega, kuigi peaks samal ajal vähenema tööprotsesside efektiivsemaks muutumisega (VTK p 5.8.). VTK-s on hinnatud, et sotsiaaltöötajate ja õdede halduskoormus edaspidi väheneb (VTK p 5.9.), kuid ei ole üheselt selge, mille arvelt. Eeldada aga võib halduskoormuse muutumist abivajaja kirjaliku nõusoleku küsimisel tema andmete jagamise võimaldamiseks (VTK p 3.5.). Samuti oleks vaja hinnata, kas uue mudeli rakendamine toob kaasa täiendavat koormust ka abivajaja lähedastele (VTK p 3.4.) ning kas ka abivajajale endale senisest 4  suurema vastutuse võtmisel (VTK p 3.2.). Halduskoormuse kasvu võib prognoosida uute lepinguliste koostöösuhete vajadusest tingitult perearstidele ja haiglatele (VTK p 3.3.). Lähtuvalt sellest palume ka eelnõu seletuskirjas iga halduskoormust suurendava nõude kavandamise korral kavandada kindlasti ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 4 1) ning kajastada tasakaalustamise reegli rakendamine seletuskirja sisukokkuvõttes (HÕNTE § 41 lg 2 p 3). Reegli rakendamise täpsem juhis on kättesaadav meie veebilehel 1. Tegemist on 25.05.2025 jõustunud HÕNTE muudatusega. Juhul kui halduskoormust suurendava eelnõu juurde ei ole kavandatud tasakaalustamiseks halduskoormust vähendavat meedet, jätab Justiits- ja Digiministeerium eelnõu kooskõlastamata. Juhime siiski tähelepanu, et reegel ei rakendu, kui halduskoormus sihtrühmadele eelnõuga ei muutu ehk jääb samaks või üksnes väheneb. 15. VTK-s tuuakse eraldi välja vajadus minna üle rahvastikupõhisele riskijuhtimisele (VTK p 2), viidates seejuures riskirühmadele proaktiivselt teenuste osutamisele, mis aitavat vähendada ka eri Eesti piirkondade vahelist terviselõhet. VTK-s on jäetud täpsustamata, milliseid teenuseid ning millistelt eelarveridadelt selle tarbeks plaanitakse. Palume neid asjaolusid koostatava eelnõu seletuskirjas regionaalse mõju all lähemalt selgitada. 16. VTK-s on esitatud väide, et kompleksse teenusevajadusega inimese abivajaduse hindamine toimub terviklikult kohe tervishoiu- või sotsiaalsüsteemi sisenemisel (VTK p 5.6.). Samas ei selgu, kuidas või kes ikkagi hindab vajadust kompleksse teenuse järele, kuna tervishoiu- või sotsiaalsüsteemi siseneb inimesi pidevalt ning enamusel neist ilmselt kohe sellist teenust vaja ei ole. Samavõrd tekib küsimus, kas ja kuidas toimub süsteemi sisenenute edasine jälgimine ja nende võimaliku abivajaduse kasvamisel kompleksse teenusvajaduse selgitamine ehk kuidas aidatakse abivajajaid lähtuvalt nende abivajadusest tervisejuhtide vaatevälja. Palume eelnõu ja seletuskirja koostamisel sellega arvestada. 17. VTK-s on arvutatud uuele mudelile üleminekuga kaasnev kokkuhoid tervishoiusüsteemile ehk riigieelarvele, viidates asjakohastele arvutustele VTK lisas 2. Samas ei selgu, millisel alusel on 50 miljonit eurot kokkuhoidu saavutatav juba kolme aasta jooksul mudeli rakendamisest. Kokkuhoid eeldab mitmete raskesti ennustatavate tegurite koosmõju esinemist, kus suurim roll on ilmselt uut laadi lähenemist omaks võtvatel või seda eiravatel inimestel endil. Nt ei ole selge, kas kokkuhoiu arvutustes on arvestatud sellega, kui suur hulk sihtrühmast ja millise aja jooksul uue mudeli omaks võtavad, st kuivõrd saaksid aastaks 2030 realiseeruda VTK lisas 2 märgitud arvutused hospitaliseerimiste arvu, kestuse ning erakorralise abi vajaduse vähenemiseks. 18. Lisaks juhime tähelepanu, et uuele mudelile ülemineku kulude pool on VTK-s üsna ebaselge ning hajutatud tabelitesse ja teksti erinevatesse osadesse, mistõttu ei ole hetkel võimalik saada ülevaadet ega veenduda muudatuste eeldatavas kuluefektiivsuses. Arvutustes ei olnud kasutatud võimalike erinevate stsenaariumite põhist lähenemist. Omavalitsustele lisakulu VTK-s ette ei nähta, kuigi on eeldada nende rolli muutumist seoses uueneva koostöövajadusega ning tervisejuhtidele töökoha võimaldamisega. Seetõttu palume võimalikke kulusid KOV-idele eelnõu faasis täiendavalt hinnata, eriti kuna ka VTK-s eeldatakse, et uue mudeli kasutuselevõtuga tulevad esile ka täiendavad abivajadused. 19. Palume eelnõu seletuskirja koostamise juurde asudes märkida kindlasti ka täpne seos valitsuse tegevusprogrammiga, viidates selle konkreetsetele punktidele (vt VTK p 2). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta 1 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf 5 justiits- ja digiminister Katariina Kärsten 53888918 [email protected] Alar Teras Joel Kook Kaarel Sepp Kristel Niidas Kuldar Aas 6