EELNÕU 10.09 .2025 Maksukorralduse seaduse ning r ahapesu ja t errorismi rahastamise t õkestamise seaduse muutmise seadus § 1. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 61 lõi k e 1 esimen e lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet, sealhulgas krediidi - ja makseasutus telt pangasaladust sisaldavat teavet, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. “; 2 ) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 3 2 järgmises sõnastuses : „(3 2 ) Täitmisregistri kaudu on Maksu- ja Tolliametil õigus esitada korraldus i järgmiste andmete nõudmiseks : 1) konto olemasolu; 2) konto saldo; 3) konto väljavõte; 4) kontot kasutama volitatud isikud; 5) konto omaniku tegelik kasusaaja; 6) hoiulaeka olemasolu. “ . § 2. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 51 lõi ke 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „Rahapesu Andmebüroo poolt käes oleva seaduse “ tekstiosaga „ käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2 ja , 8 – , 9 ja 10 sätestatud ülesannete täitmise korra l te h tud päringutest ning “; 2) paragrahvi 58 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavat teavet on Rahapesu Andmebürool õigus saada käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–4 ja 8–10 nimetatud ülesannete täitmiseks.“; 3 ) paragrahvi 58 lõikes 1 1 asendatakse tekstiosa „ käesolevast seadusest “ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1 , – 2 , ja 8 ja – 9 “ ja lõiget täiendatakse pärast sõnu „ nimetatud andmeid “ sõnadega „ja pangakonto de väljavõtteid“ ; 4) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavat teavet on ettekirjutuse adressaat kohustatud andma käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–4 ja 8–10 nimetatud ülesannete täitmiseks . ; 5 ) p aragrahvi 81 l õi g e t 1 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmise s sõnastuses : „ 4 ) saldo; 5) konto väljavõte . “. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2025 Algatab Vabariigi Valitsus 2025 (allkirjastatud digitaalselt)
Maksukorralduse seaduse ning r ahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Käesoleva e E elnõu kohase seaduse ga täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ) õigust nõuda teavet kolmandatelt isikutel t maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks , ning ehk sätestatakse sõnaselgelt, et teabe nõudmise õigus ulatub krediidi - ja makseasutuste puhul ka pangasaladuseni . Samuti , ning täpsustatakse konkretiseeritakse , milliseid spetsiifilisi andmeid võib MTA nõuda täitmisregistri vahendusel. Muudatused on tingitud õiguskantsleri 1. juuli 2025 . a kirjast nr 7-7/250081/2504808 (edaspidi õiguskantsleri 1 . juuli 2025. a kiri ) , mille s maksukorralduse seadusesse (edaspidi MKS ) puutuvalt nenditakse , et : „ “ M aksu- ja Tolliameti juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on seaduses kirjas segaselt “ ” . . Õiguskantsleri soovitustest kantuna piiras justiits- ja digi minister mitme te riigiasutus t e juurdepääsu täitmisregistrile , jättes MTA-le õiguse edastada täitmisregistri infovahetuskanali kaudu vaid sundtäitmisega seo tud nduvaid korraldusi . MTA jaoks on aga täitmisregister oluline töövahend instrument maksumenetluse s tähendust omavate asjaolude väljaselgitamise ks korral , mistõttu kahjustavad nee d piirangud MTA võime t kust te ha ostada tõ husat efektiivset riiklikku järelevalvet maksukohustuste täitmise üle ning tagada selliselt ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitse . Eelnõu s ga täpsustatakse suurema õigusselguse ja läbipaistvuse huvides samuti Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB ) õigust oma ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu konto andmeid, mis sisalda vad hõlmavad endas ka konto saldot ja konto väljavõtet. Muudatuse eesmär k giks on sätestada kodifitseerida selgemalt piirangute eel juba toimi nud tegutsemisviis praegu eksisteeriv praktika , mitte laiendada RAB -i volitusi teabe hankimisel. Muudatused on tingitud õiguskantsleri 1. juul i 2025 . a kirjast nr 7-7/250081/2504808 , milles rahapesu ja terrorismi rahastamise tõk e stamise seadusega ( edaspidi RahaPTS ) puutuvalt nenditakse, et RahaPTS i § 58 l õi g e g 1 1 , ja § 81 l õi g e õi g e 1 ning ja kredii d iasutuste seadus e ( edaspidi KAS ) § 88 l õi g e g 4 2 ja ning l õike g 5 p unkt 3 1 ei anna ka koostoimes RAB-le õigust pangakonto väljavõtet saada . Kui Riigikogu leiab, et RAB-l peab selline õigus olema, peab see olema seaduses selgelt kirjas . Õiguskantsleri soovitus i arvestades test kantuna piiras justiits- ja digiminister RAB -i juurdepääsu täitmisregistrile . RAB -le jaoks on aga täitmisregister oluline vahend instrument oma seadusega pandud ülesannete täitmise ks l , mistõttu kahjustavad need piirangud ka RAB -i võime t kust t õkestada e ostada efektiivse l t rahapesu ja terrorismi rahastamis t e tõkestam ist ning ja tagada rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamis t e tagami st . Selleks, et taastada MTA ja RAB võimalus edastada teabe nõudmise korraldusi täitmisregistri infovahetuskihi kaudu, on vaja muuta teabe nõudmise õiguslikud alused selgemaks ning täpsemaks. Eelnõu ei suurenda ega vähenda isikute halduskoormust, küll aga vähendab MTA ja RAB i töökoormust, mis kasvas täitmisregistri kaudu infovahetuse lõpetamise tõttu ga seoses . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon : 5885 1321; e-post :
[email protected] ) ja Rahandusministeeriumi rahand usteabe poliitika osakonna nõunik Revo Krause ( telefon : 5388 3995; e-post :
[email protected] ) . Keeleliselt toimetas eelnõu personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (telefon : 5303 2849; e-post :
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (telefon : 5885 1493; e-post : HYPERLINK "mailto:
[email protected] "
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja toimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (
[email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga , Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse maksukorralduse seadust redaktsioonis ( RT I, 19.12.2024, 4 ) ning . ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust ( redaktsioonis RT I, 14.03.2025, 23 ) . Seaduse Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73) . 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmär k giks o n suurendada maksumenetluse , rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise läbiviimise kiirust ja tõhusust , tagades samal ajal menetlusosalise õiguste kaitse. Seadus saavutab selle eesmärgi , taastades usalduse MTA ja RAB täieliku õiguse kohta kasutada täitmisregistri infovahetuskanalit korralduste edastamiseks ja seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe kogumiseks . Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK ) . Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „ H ea õigusloome ja normitehnika eeskir i“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole VTK vajalik, kui eelnõu peab olema põhjendatult kiireloomuline. Sama lõike punkti 5 kohaselt ei ole VTK vajalik ka juhul, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud mõju. Eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline, sest täitmisregister , eelkõige selle juures olev infovahetuskanal , on MTA ja RAB jaoks oluline vahend oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks . Täitmisregistr i vahenduseta andmete kogumine on aeglane, kohmakas ja kulukas (seda ka krediidi- ja makseasutuste jaoks ) ning võib ohtu seada tõhusa riikliku järelevalve maksukohustuste nõuetekohase täitmise üle , pärsib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ning rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise tagamist . Seadusega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud mõju, sest selle eesmär k giks on taastada usaldus nende reeglite regulatiiv se raamistik u vastu , mis kehtisid eksisteeris enne täitmisregistri infovahetus kanali kasutusala piiramist ning mi lles krediidi - ja makse asutused ning maksukohustuslased on orienteerunud alates 2017. aasta 1. aprillist . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MKS i § 61 lõi ke 1 esimest lauset sõnaselge viitega pangasaladusele kui lubatud andmeartiklile, mida MTA võib krediidiasutustelt nõuda. Vastavalt k KASi rediidiasutuste seaduse § 88 lõike le 1 kohaselt käsit atakse letakse pangasaladusena „/…/ kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta “ . “ Muus osas jääb säte samaks . Kehtiv MKS i § 61 kehtiv lõige 1 juba sisalda b viidet krediidiasutusele kui spetsiifilisele kolmandale isikule, kellelt MTA võib teavet nõuda . Seda viidet on alati mõistetud kui õigust nõuda ka pangasaladust sisaldavat teavet , sest vastasel juhul kaotaks krediidiasutuste eraldi nimetamine oma mõtte. Niisamuti sätestab krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkt 4, et krediidiasutused on kohustatud avaldama MTA täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimis tele vastamisel pangasaladust vastavalt MKS i - s sätestatu kohaselt le . Nende sätete koosmõjul oligi kujunenud MTA ja krediidiasutuste vahel pikaajaline ning toimiv praktika, kus krediidiasutused regulaarselt avaldasid kõnealus t e sät ete alusel MTA-le korrapäraselt pangasaladust sisaldavat infot (pangakonto olemasolu, saldod, väljavõtted jne) maksumenetluse otstarbe ks. Õiguskantsleri 1. juuli 2025 . a kirja taustal on aga üha enam asutud seisukohale, et abstraktne normitõlgendus ei respekteeri piisavalt pangasaladust kui privil e i geeritud õigushüve . Seetõttu on põhjendatud sätestada pangasaladus expressis verbis andmekategooriana, mida MTA võib krediidiasutustelt maksumenetluse s raames nõuda. Peaasjalikult on muudatuse eesmär k giks seega suurendada õigusselgust , ehk kodifitseerida selgemalt juba praegu eksisteeriv praktika , mitte laiendada MTA volitusi teabe hankimisel. Punktiga 1 tehakse ka üks terminoloogiline täpsustus , ehk asendatakse termin „krediidiasutus“ terminiga „krediidi- ja makseasutus“, et mitte kitsendada MTA õigust nõuda pangasaladust sisaldava t tea vet . Kuigi krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 1 määra t leb defineerib pangasaladuse eksklusiivselt krediidiasutuste vaatest, võib siis praktikas võib siiski tekkida olukord i , kus krediidiasutustele sarnased finantsteenuse osutaja d, kes krediidiasutuste legaaldefinitsioonile rangelt ei vasta, võivad samuti tugineda pangasaladusele kui õiguslikule alusele keelduda teabekorralduse täitmisest . Sellise olukorra ennetamise ks täpsustatakse gi sät et te termin oloogia t , sest MKS i § 61 lõike 1 mõte on alati olnud võimaldada nõuda pangasaladust sisaldava t tea vet be nõudmist sõltumata sellest, kas pangasaladuse valdaja vastab kitsalt krediidiasutuste seaduses sätestatud määratlusele või mitte. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse MKS i § 61 uue lõikega 3 2 , mis sätestab ammendava loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri kaudu. Tegemist on täitmisregistri põhimääruse § 9 lõike 2 ekvivalendiga . Täitmisregister on seni olnud peamine vahend instrume nt , mille kaudu MTA edastab korraldusi krediidi - ja makse asutustele – register on olles osaliselt automatiseeritud infosüsteem, mis võimald a b ab see kokku hoida märkimisväärsel t vähendada hulgal töö- ja halduskoormust , mis vastasel juhul kuluks kirjalike korralduste vormistamisele , edastamisele ja täitmisele. MTA - - le anti t äitmisregistri infovahetuskanali (toonase nimetusega „elektrooniline arestimi s süsteem“) kasutamise võimalus Eesti Pangaliidu palvel , mis sisaldas muu hulgas hõlmas ka soovi saada selle kaudu MTA korraldusi ja selle kaudu neid ka täita : „ Eesti Pangaliit ja liidu liikmespangad on ette valmistanud laiaulatuslikku liidestamist Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) elektroonilise arestimissüsteemi infosüsteemiga ( e-aresti II etapp), mille kaudu edastavad õigustatud isikud (kohtutäiturid, pankrotihaldurid ning Maksu- ja Tolliamet (EMTA)) pankadele korraldusi kliendikontosid puudutavate arestide osas, samuti infopäringuid klientide kontojäägi, konto väljavõtete, kliendiga sõlmitud lepingute ja muude andmete kohta.“ Eesti Pangaliit tõi oma kirjas infovahetuskanali kasutusele võtmise põhjendusena mh järgmist: „Tegemist on murrangulise lahendusega, kus oluliselt optimeeritakse nii krediidiasutuste kui ka riigi ressurssi andmete töötlemisel. Lisaks muutub andmevahetus turvalisemaks ning minimeeritud on ka võimalikud eksimused, mis tulenevad andmetöötlusel inimtööjõust . “ Rahanduskomisjon toetas Pangaliidu ettepanekut konsensuslikult. Toome siinkohal välja olulisemad selgitused seaduseelnõu II lugemise seletuskirjas t : „ Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu edastatav korraldus ei pea võrreldes [MKS] § 46 lõikes 3 sätestatuga sisaldama maksuhalduri aadressi, haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanime ning ametikohta ja haldusakti täitmise tähtaega. Samuti ei tule maksuhalduril korraldusse lisada viidet korralduse vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra, koha ning korralduse täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide kohta. Eeltoodu ei tähenda, et korralduse saanud krediidiasutusel ei oleks võimalik soovi korral küsida maksuhaldurilt korralduse väljastamise aluseks olevate faktiliste asjaolude või vaidlustamise võimaluste kohta. Juhul kui krediidiasutus soovib eelnimetatud asjaolude kohta teavet, on maksuhaldur haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt kohustatud krediidiasutusele väljastama kirjaliku korralduse, mille vormistamisel peab järgima juba MKS § 46 lõikes 3 sätestatud nõudeid. “ […] „ Arestimissüsteemile on juurdepääs üksnes maksuhalduri ametnikel või maksuhalduri töötajatel, kellele on vastav õigus ametijuhenditega ette nähtud. Kolmandatel isikutel juurdepääsu arestimissüsteemile ei ole. Seetõttu puudub vajadus krediidiasutustele edastatava andmefaili allkirjastamiseks. “ […] „ Tulenevalt asjaolust, et käesolevate muudatuste jõustumisel oleks Maksu- ja Tolliametil krediidiasutustele, kes on liidestunud elektroonilise arestimissüsteemiga, võimalik järelepärimisi esitada ka arestimissüsteemi kaudu, lisatakse [krediidiasutuste seaduse] paragrahv 88 lõike 5 sissejuhatavasse lausesse viide täitemenetluse seadustiku §-s 63 1 sätestatud elektroonilisele arestimissüsteemile. “ […] „ Arestimissüsteemi kasutajad, kes edastavad selle kaudu järelepärimisi krediidiasutustele, vastutavad sisestatud järelepärimiste põhjendatuse, õigsuse ja nõuetekohasuse eest. Pangasaladuse väljastamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on lubatud, lähtudes automaatselt tuvastatud lähteandmetest (st masin<->masin). “ […] „ Täitemenetluse seadustiku muutmine. Maksu- ja Tolliamet liitub muudatuste kohaselt kohtutäiturite ja krediidiasutuste poolt juba kasutatava elektroonilise suhtluskanaliga, mis võimaldab krediidiasutustele edastada elektroonselt taotlusi võlgniku konto arestimiseks, teha päringuid võlgniku konto olemasolu ja saldo kohta. Hetkel edastab maksuhaldur taotlused ja päringud krediidiasutustele e-kirja või posti teel. “ […] „ Lisaks krediidiasutusele võlgniku konto arestimise kohta elektrooniliselt taotluse edastamisele ja konto olemasolu ja saldo kohta päringute tegemisele, võimaldab kaasajastatud elektrooniline arestimissüsteem kasutajate vahel arestimissüsteemis ka muud teabevahetust. Nendeks oleks näiteks õigusaktidest tulenevate aluste olemasolul järelepärimiste, teabenõuete ja päringute edastamine ja nendele krediidiasutuse või liitnud isiku infosüsteemi poolt vastuste edastamine lähtudes järelepärimises esitatud andmetest. Taoliste päringute alla kuuluksid näiteks haldusmenetluses krediidiasutustele kui menetluses kolmandale isikule adresseeritud haldusaktid, milles kohustatakse väljastama lepingute/dokumentide koopiad, kontode väljavõtteid, volitatud isikute nimesid vms. “ Õiguskantsler on oma kirjas sedastanud, et „ “ [ m ] ida kiirem ja mugavam on riigi jaoks päringu tegemine ning sellele vastuse saamine, seda efektiivsem peab olema järelevalve, et välistada pangakontode ja nende väljavõtete uurimist kohase teadmisvajaduseta. “ ” Se etõttu llest tulenevalt sätestatakse MKS - i s suletud loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri vahendusel : konto olemasolu fakt , saldo, väljavõte, kontot kasutama volitatud isik, konto omaniku tegelik kasusaaja ning hoiulaeka olemasolu fakt. Tegemist on andmetega, mis on maksukohustuste täitmise kontrollimisel olulised ning mis ühtlasi aitavad ennetada ja avastada ebaseaduslikku maksudest kõrvalehoid u mist ning maksupettus i. Ammendav loetelu peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu. Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabe korraldus edastatakse täitmisregistri vahendusel. Kui MTA soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mi da s kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab MTA edastama krediidi - ja makseasutusele korralduse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Eelnõu § 1 p unktidega 1 ja 2 taastatakse usaldus õiguslik oluko rd r ra vastu , mis eelnes õiguskantsleri 1. juuli 2025 . a kirjale ning selle järelmitele. Kuigi õiguskantsler tuvastas mitu m itmeid p uudus t i täitmisregistri kasutamise l ga , ei olnud need niivõrd akuutsed, et tõstatada küsimust täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise ilmsest vastuolus t põhiseadusega (edaspidi PS ). Sellest hoolimata, kuivõrd pangainfo ga seotud küsimusi saadab suur kõrgendatud avalikkuse huvi, järgneb meetme põhiseaduslikkust kontrolliv proportsionaalsuse test. MKS i § 61 lõikes 1 sätetatud õigus nõuda kolmanda lt isikult ( sealhulgas krediidi - ja makse a sutusel t) teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks on kantud vajadusest tagada maksukohustuste nõuetekohane täitmine olukorras, kus maksukohustuslase seadusest tulenevale kaas a a itamiskohustusele ei ole ühel või teisel põhjusel võimalik tugineda . Meede riivab ennekõike seega kolmandaid isikuid, sest see võimaldab neid kohustada andma infot kellegi teise maksukohustuse väljaselgitamiseks . See kujutab endast PS i § -des 11, 19 ja 31 sätestatud põhiõiguste piirangut , sest sisuliselt pannakse kolmandale isikule pannakse kohustus aidata riigil te ha ostada maksuõiguslikku järelevalve t menetluses, mis teda ennast (tõenäoliselt) ei puuduta. Maksukohustuste üle riikliku järelevalve te gemine ostamine selleks, et ennetada maksupettusi ja maksudest kõrvalehoid u mis t i , samuti tagada ühetaoline ning õiglane maksustamine ja sellest sõltuv õiglane konkurentsikeskkond (tagada ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitse) , on eesmärgina igati legitiimne ning õigustab kolmandate isikute poole pöördu m ist teabenõudega pöördumist – seda sõltumata teabe nõudmiseks korralduse edastamise viisist . Võimalus pöörduda kolmanda isiku (sh krediidi - ja makse asutuse) poole teabe saamiseks vähendab koostööd mittetegeva maksukohustuslase võimalusi pärssida ning isegi takistada maksumenetluse edukat kulgemis t . Riikliku järelevalve edukus ei tohi sõltuda üksnes maksukohustuslase heasoovlikkusest ning koostöövalmidusest, mistõttu on igati põhjendatud, et MTA-l on võimalik teha kindlaks maksumenetluses tähendust omavad asjaolud ka ilma maksukohustuslase koostööta ning kontrollida esitatud tõendite õigsust . Meede on seega sobiv, sest sobiv on iga meede, mis aitab kaasa eesmärgi saavutamisele – antud juhul maksukohustuste nõuetekohasele täitmisele ning maksumenetluse efektiivsele kulgemisele. Meede on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis oleksid sama tõhusad. Esiteks, s äästliku m oleks re egel gul atsioon , mis võimaldaks MTA-l vajaliku teabe saada maksukohustuslaselt endalt vajaduseta pöörduda kolmanda isiku poole . K , k uid selline lähenemine on MKS i § 61 lõike na 2 kujul juba olemas – enne kolmanda isiku poole pöördumist tuleb esmalt pöörduda maksukohustuslase enda pool e . Alles siis , kui maksukohustuslane keeldub ilma õigusliku aluseta teavet esitamast , või teda ei ole võimalik kätte saada , või ta takistab muul viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist , võib MTA asuda teavet nõudma kolmandalt isikult . Teoorias võiks MTA nõuda teavet maksukohustuslaselt tugevamate meetmetega, s ealhulgas h sanktsiooni survel , ku id selline meede maksumenetluse kiiruse ja efektiivsuse perspektiivist vaadatu na ei ole alati sama tõhus, sest ei saa välistada, et pahatahtlik maksukohustuslane võib vajalik u teabe hävitada , või o n lla seda juba teinud , või teisiti pikendada kogu protsessi. Niisamuti ei lahendaks see seda praktilist probleemi, et alati ei pruugi maksukohustuslane olla MTA jaoks üldse kättesaadav. Seetõttu tekib tahes tahtmata vajadus pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sest vastasel juhul ei ole maksumenetlus t võimalik läbi viia . Teiseks, maksumenetluse ning laiemalt maksualase riikliku järelevalve tõhususe perspektiivist ei ole pangasaladust sisaldavale teabele, ennekõike pangakonto andmetele , mingit tõsiseltvõetavat alternatiivi . Pangakonto olemasolu, saldo, konto väljavõtted jne – kõik see annab otsest, objektiivset infot maksustatavate tehingute ja maksukohustuse kujunemise kohta, mida on võimalik võrrelda maksukohustuslase deklareeritud ja tasutud maksude ga , või siis millega on võimalik kontrollida kellegi teise maksukohustusi (nt ümbrikupalkade puhul ) . Seega, kui MTA-l peaks tekkima kahtlus ebaseaduslikus maksudest kõrvalehoid u mises või suisa maksupettustes, siis pangasaladust sisaldavad andmed on selle kahtluse kontrollimisel kõige tähtsamad võtmetähtsusega . Siin Antud juhul ei ole tegemist Eesti eripäraga, sest õigus saada pangasaladust sisaldavat teavet maksualaseks riiklikuks järelevalveks on olemas pea kõikide riikide maksuhalduritel. Kolmandaks, meetme säästvust suurendab kolmandate isikute jaoks see, kui teha neile teabenõude täitmine võimalikult lihtsaks, odavaks ning mugavaks – täpselt sellist bürokraatia vähendamist täitmisregistri kasutamine võimaldabki . A lternatiiv oleks täita kirjalikke teabekorraldusi , ilma , et oleks võimalik tugineda automatiseeritud, töökindlatele infosüsteemidele , ning see suurendaks nii halduskoormust krediidi - ja makse asutustele kui ka töökoormust MTA-le . Täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise piiramine suletud andmete loeteluga, mida MTA võib nõuda, muudab re egli gulatsiooni krediidi- ja makseasutustele ka selgemaks ning ettenähtavamaks. Neid asjaolusid silmas pidades võib lugeda vajalikkuse (säästlikkuse) kriteerium i täidetuks. Meedet võib pidada ka mõõdukaks, st meetmega saadud tulud ületavad sellega nendega kaasnevad kulud (põhiõiguste ja -vabaduste riived). Maksukohustuste nõuetekohane täitmine, samuti nende täitmise tagamine riikliku järelevalve ga raames, on riigi toimimise ning jätkusuutlikkuse perspektiivist kriitilise väga täht is susega , ning kaalub üles perioodilise vajaduse nõuda maksumenetluse ks läbiviimiseks materiaalset abi kolmandatelt isikutelt teabe andmise na näol – seda eriti krediidi- ja makseasutuste puhul, mis kes oma spetsiifilise funktsiooni tõttu vabaturumajanduslikus süsteemis on harjunud riiki abistama mitmesuguse erinevate teabe andmis t e, aruandlus- ning kontrollikohustuste ga näol . Niisamuti tuleb arvestada, et eelnõu ei kujuta endast mingit kvalitatiivselt uut põhiõiguste ja -vabaduste piirangut, vaid see üksnes taastab 01.07.2025 eelse teabe nõudmise regulatiivse raamistiku, mida turg on 2017. aastast saadik soosinud ning milles see nad on vastavalt ka harjunud orienteeruma. Kogumis võib meedet seega pidada proportsionaalseks. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse RahaPTS i § 51 l õiget 1 ja sätestatakse määrat letakse sõnaselgelt , et RahaPTS i § 54 lõike 1 punktides 1, 2 ja , 8 – , 9 ja 10 sätestatud ülesannete täitmisel te htud ostatud päringutest ei tohi kohustatud isik oma klienti teavitada. Muudatuse eesmär k giks on täpsustada, et Rahapesu Andmebüroo võimalikud järelepärimised/kontrolltoimingud jms infovahetus ka RahaPTS i § 54 lõike 1 punktides 1, 2 ja , 8 – , 9 ja 10 sätestatud ülesannete täitmisel ei tohiks isikutele teatavaks saada, sest see võib kahjustada sise rii gi klikku või välisriigi kriminaalmenetluse / või väärteomenetluse huvi ning kahjustada teavitaja kaitse põhimõtet. Praegu Tänaseks on rahapesu andmebüroosid maailmas umbes 180 ning rahvusvahelistes standardites ehk nn Rahapesuvastase Töökonna ( FATF ‑ i ) standardites on alates 1996. aastast kohustus, et riigid peavad looma rahapesuga võitlemise andmebüroo ehk finantsluureteabeasutuse , mille ülesanne on võtta vastu, analüüsida ja edastada rahapesu kahtlusega teateid (soovitus 26). Rahapesu andmebürood on ühed kõige olulisemad lülid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis ning ja RAB on loodud just selle ülesande täitmiseks. R AB -i tegevusele kohaldub ja kehtivasse siseriiklikusse seadusesse on liidetud inkorporeeritud ulatuslik rahvusvaheline õigusraamistik, mis koosneb mh Euroopa Nõukogu rahapesuvastase võitluse direktiividest (nn AML-direktiivid) ja Rahapesuvastase Töökonna (FATF) standarditest, mis on siduvad ning kohustuslikud. Ü he ks RAB seadusest tulenev aks ülesan ne deks on RahaPTS i § 54 l õike g 1 punkti 1 kohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Tegemist on R AB k õige olulisema rolli ga ehk nn tuumikfunktsiooniga . R AB võtab erasektorilt vastu teateid ( RahaPTS § 49 lg 1), kus erasektor on riigi seatud lt saadud ülesande alusel , ehk kohustuse „ käigus tun ne da oma enda klienti “ ( RahaPTS § 20) , tuvastanud kliendi tegevuses ja tehingutes midagi kahtlast. R AB kontrollib neid teateid ning otsib ebaseaduslike rahavoogude ja tehingute jälgi ning rahapesule ja sellega seotud kuritegudele viitavaid tegevusi ja terrorismi rahastamist, samuti võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele ( RahaPTS § 54 l g õige 3 ja § 57). Eesmär k giks on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ( RahaPTS § 1 l g õige 1). Selleks, et eelnimetatud ülesannet täita, ei saa R AB ligipääs piirduda vaid teadmisega, et isikutel on pangakonto. Muu hulgas eeldavad eel nimetatud sätted kogumis, et R AB mõistab läbi raha liste vahendite liikumise kaudu kuritegeliku tegevuse sisu, teo ulatust ja otsib võimalust kuritegeliku tegevuse käigus saadud vahendite säilitamiseks ehk nende edasise teekonna tõkestamiseks. Kehtiv RahaPTS i § 51 kehtiv lõige 1 viitab nii teate konfidentsiaalsusele kui ka R AB -i ettekirjutustele teabe saamiseks – see tähendab, et mõlema l juhul s osas kohaldub tähtajatu konfidentsiaalsuskohustus. Oleks vastuoluline, kui kohu s tatud isik seaduse kohaselt sellist infot mitte mingi te l tingimus t el välja anda ei tohi, kuid teisest kanalist R AB sellise info isikule avaldaks. See on samasta ta v ka täitmisregistri kaudu päringute tegemisega – ehk siis laiemalt peaks olema kaitstud võimalike uurimiste tarbeks teave, et isik on R AB -i huviorbiiti üldse kuidagi jõudnud. Ühtlasi tekiks siis vastuolu ka FATF - i 21. soovituse täitmisega. Kõnealuse soovituse kohaselt peaks finantsasutustel, nende juhtidel, ametnikel ja töötajatel olema seadusega keelatud avaldada informatsioon i („teavet anda “ ” ehk i ngl . k . „ tipping-off “ ) informatsioon i , et R AB - - i l e on teatatud kahtlasest tehingust või esitatud sellega seotud teavet. See tähendab, et kui R AB oleks kohustatud sellise info välja andma , tekiks nn " tipping - off " olukord, mis viiks võimalike uurimiste kahjustamiseni. Ka faktipõhi s el ne ja piiratud osas teabe väljastami sel ne isikule o n mab kahjustav at mõju rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimisele . Sellistel juhtudel oleks , sest isikul oleks sellistel juhtudel teada info, millest ta saab teha järelduse, et R AB - i on jõudnud tema kohta info ja isik võib mõista rahapesu andmebüroode võime t kust avastada kuritegelikku tegevust, kui kiiresti jõutakse sellisele tegevusele jälile ja kui kiiresti vastav info R AB - i jõuab vms. Isikule, kellele endale on tema oma kuritegeliku tegevusega seo tud nduvad asjaolud kõige paremini teada , piisab ka andmetöötluse fakti teada saamisest, et oma tegevus t ümber korralda või varasid kiiresti varjatult mujale liigutada. See omakorda pärsiks tõsiselt või , kui mitte ei teeks isegi võimatuks tõhusalt täita R AB - i l seadusandja seatud poolt ja ka rahvusvaheliste standardite kohast oma põhi primaarset kohustust : – tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastust. Eeltoodu ohustab kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimist tervikuna ning seab omakord a ohtu Eesti riigi finantsjulgeoleku , aga ka riigi julgeoleku laiemalt. Konfidentsiaalsuskohustuse täpsem määra tle mine annab ka kohustatud isikutele selgema ja arusaadavama õigusliku aluse vastav at informatsiooni oma klientidele mitte väljastada . Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse RahaPTS i § 58 lõike lõi get 1 punkti 1 ja täpsustatakse läbipaistvuse suurendamise huvides detailsemalt kehtivas praktikas olemasolevat olukorda, RAB õigust oma ülesannete täitmiseks koguda ka pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisald a u vaid andmeid . M uudatuse eesmär k giks on õigusselguse huvides sõnaselgelt siduda pangasaladust sisald a u vate andmete töötlemine RAB -i seadusest tulenevate konkreetsete ülesannetega. Pangasaladuse määratlus on lai, sisaldades hõlm ates kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta (KAS § 88 l g õige 1). Pangasaladuse kaitse ei ole siiski absoluutne – seadus teeb sellest erandid (sama paragrahvi l g õige 2). Seda arvesse võttes saab järeldada, et pangakonto väljavõttes kajastuv teave on käsitatav pangasaladusena. KAS i pangasaladuse avaldamise kord regulatsioon sisaldab kaht RAB -i ga seo tud nduvat sätet: KAS i § 88 l õike g 4 2 punkt 1 ja KAS i § 88 l õike g 5 punkt 3 1 . KAS i § 88 l õike g 4 2 punkti 1 kohaselt on krediidiasutusel õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmise ks ga avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid: 1) Rahapesu Andmebüroole […] rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses […] sätestatud juhtudel ja ulatuses. Normi tekst (grammatiline tõlgendamine) annab alust järeldada, et krediidiasutus võib pangasaladust RAB- i le kõnealuse sätte alusel avaldada üksnes ulatuses, mis on vajalik krediidiasutusele RahaPTS - is t ette nähtud tulenevate kohustuste täitmiseks („seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega“ ning „rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses“). Seega tuleb KAS i § 88 l õike g 4 2 punkti 1 kohaldamisel teha kindlaks RahaPTS - is t krediidiasutusele sätestatud tulenevad kohustused ja nende kohustuste täitmiseks vajalikud andmete RAB- i le edastamise juhud. Seda kinnitab ka krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 559SE seletuskiri , mille kohaselt on lõike 4 2 aluseks „pankadele seadusest tulenevad õigused ja kohustused teatud infot anda teatud asjaolude kohta õigusaktidega kehtestatud vormis. RTRTS - ist , RSS - ist kui ka T u MS i § -st 57 2 tulenevad sisuliselt krediidiasutustele spetsiifilised teabe edastamise või aruandluse kohustused, milleks n ormid tulenevad eelnimetatud seadustest . Need normid on sätestatud hetkel KrAS i § 88 lõigetes 8 ja 10, kuid selgema pangasaladuse paragrahvi struktuuri loomise eesmärgil on need esitatud nüüd lõikes 4 2 .“ KAS i § 88 l õike g 5 punkt i 3 1 kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri (edaspidi täitmisregister) kaudu esitatud järelepärimise vastusena avaldama pangasaladuse RAB- i le RahaPTS i §-s 81 sätestatud ulatuses. Paragrahvi 88 lõike 5 eesmärk on kehtestada ammendav loetelu ( numerus clausus `e põhimõte) asutustest (sh RAB) ja isikutest, kellel avalikes huvides või üksikutel juhtudel mõjuval põhjusel erahuvides (näiteks notarid seoses pärimismenetlustega) on õigus nõuda, et krediidiasutus teavet väljastaks. Siin on aga oluline märkida, et RAB -i puhul seab KAS - i kõnesolev säte edastatavate andmete koosseisule piirid, viidates ühele konkreetsele konkreetselt RahaPTS i paragrahvile, s.o § -le 81. Punkt 3 1 jõustus 20. juulil 2020. a. Sätte algne sõnastus eelnõus oli „rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 sätestatud korras“ ning säte oli kavandatud § 88 punktiks 11. Muudatust põhjendati eelnõu seletuskirjas nii: „Pangasaladust käsitlevat § 88 täiendatakse viidetega eelnõuga kehtestatavale RahaPTS §-i 16 lõikele 2 ja §-le 81, mis loovad pangasaladuse avaldamiseks täiendavad alused. Ehkki RahaPTS § 16 lõige 2 on sõnastatud prevaleerima teistes seadustes sisalduvate saladuse hoidmise nõuete üle ning § 81 sätestab andmete avaldamise kohustuslikuna, peab eelnõu koostaja õigusselguse huvides vajalikuks muuta ka krediidiasutuste seadust, kuna muudetav § 88 on varasemalt üles ehitatud numerus clausus ` e põhimõttel ning seda lähenemist soovitakse säilitada. KAS § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või elektroonilises vormis või elektroonilise arestimissüsteemi kaudu esitatud järelepärimise vastusena avaldama pangasaladuse rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 toodud korras. Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu saavad päringuid, sh RahaPTS §-s 81 nimetatud andmete osas, esitada kõik KAS § 88 lõikes 5 loetletud isikud, kui see osutub lõike punktides 1–11 nimetatud eesmärke arvestades vajalikuks.“ Riigikogu menetluses sätet ja selle asukohta muudeti: säte tõsteti punktiks 3 1 ning sõna „korras“ asendati sõnaga „ulatuses“. Põhjendused olid järgmised : „luua krediidiasutuste seaduses (KAS) sõnaselge alus, millele tuginedes võivad krediidiasutused KAS § 88 lõike 5 punktides 1–4 nimetatud asutuste ja RAB-i järelepärimiste vastusena väljastada ka tegelike kasusaajate andmeid. Uuele punktile antakse number 3 1 , mille tagajärjel laienevad sellele automaatselt ka KAS § 88 lõiked 6 1 ja 6 2 […] Samuti tuleks selguse huvides asendada sõna „korras“ sõnaga „ulatuses“, kuna RahaPTS § 81 ei ole käsitatav eraldiseisva õigusliku alusena päringute tegemiseks“. Seejuures sätestati RahaPTS i § 81 andmekoosseisud sama eelnõuga: „Paragrahvi 81 selgema loetavuse huvides täiendatakse seda lõigetega 1 1 –1 5 , milles loetletakse andmed, mida krediidi- või finantseerimisasutus peab täitemenetluse seadustikus kirjeldatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kättesaadavaks tegema ja mis siiani olid esitatud lõikes 1. Andmete koosseis tuleneb AMLDV artikli 32a lõikest 3.“ KAS i § 88 lõikes 5 sätestatut aitab mõista ka Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt „kui teavet või dokumente kohustatakse andma krediidiasutust, tuleb arvestada pangasaladuse kaitseks KAS §-s 88 sätestatud nõuetega ning „sellega, et krediidiasutusele sellise kohustuse panemine peab olema haldurile vajalik pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (KAS § 88 lg 5 p-d 1 ja 6). PankrS § 3 lg-t 3 või TsMS § 236 lg-t 2 kohaldades peab kohus lisaks hindama, kas kolmandate isikute pangakonto väljavõtete, pangakonto kasutamis- ja käsutamisõiguse või tegeliku kasusaaja kohta andmete küsimine on põhjendatud. Selleks peab saadav teave aitama kaasa pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisele või võlgniku varalise olukorra väljaselgitamisele .“. KAS i § 88 l õike g 5 punkti 3 1 grammatilise tõlgendamise tulemusel tuleb asuda seisukohale, et selle sätte alusel RAB - i kirjaliku, elektroonilises vormis või täitmisregistri kaudu esitatud päringule vastamise kohustuse ulatus piirdub krediidiasutuse jaoks RahaPTS i §-s 81 sätestatud andmetega. Samas võimaldab sätte ajalooline tõlgendamine jõuda ka tulemuseni, et nimetatud andmete koosseisu kehtestamisel oli eesmärk ennekõike piiritleda konkreetsete andmete osas nende edastamise viisi – nimetatud andme d te edasta takse mine toimub ennekõike täitmisregistri kaudu. Eeltoodut arvesse võttes on o O luline on märkida, et KAS reguleerib üksnes krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalv e t e teostamist krediidiasutuse üle (§ 1 lõige 1). RAB- i le pangasaladusega kaetud andmete avaldamise ulatust tuleb aga hinnata RahaPTS - i tõlgendades. Just RahaPTS - iga reguleeritakse RAB -i tegevuse aluseid ja järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel ( RahaPTS § 1 lg 2 punktid 2 ja 3). Just RahaPTS määrab paneb paika RAB -i pädevuse ja volitused (sh andmete küsimise õiguse ja ulatuse). KAS kohustab krediidiasutust vastama RAB -i päringule ja avaldama pangasaladust, sh andmeid, mis sisalduvad pangakonto väljavõttes, kui RAB -i vajadus selliste andmete järele on põhjendatud ja on taandatav RahaPTS - i kohastele st tulenevatele õigustele. KAS reguleerib krediidiasutuse tegevust olukorras, kus RAB on sellele talle RahaPTS i alusel teinud põhjendatud päringu pangasaladusega kaitstud andmete saamiseks. KAS i § 88 l õike g 4 2 punkt 1 ja l õike g 5 punkt 3 1 ei ole eraldiseis ev vaks õiguslik uks alus eks RAB - -i le andmeid küsida, vaid sätestab krediidiasutuse kohustuse RAB- i le põhjendatud juhtudel andmeid edastada või avaldada. Muudatusega täpsustatakse õiguskantsleri soovitustest lähtu des valt asjaolu, et pangasaladus sisaldab endas selgelt ka pangakonto väljavõtet, ning piiritletakse selgelt ja üheselt ülesandeid , mille täitmiseks RAB on õigustatud pangasaladust (sh pangakontode väljavõtteid) sisald a u vaid andmeid saama. Need ülesanded on loetletud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamis e seaduse ( RahaPTS i ) § 54 lõikes 1 ja on all järg mised nevad : rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 1); strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 2); seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 3); järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 4); välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt sama seaduse § -le 63 kohaselt ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 8); rahvusvahelise sanktsiooni seadusest ( RSanS ) tulenevate ülesannete täitmine ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 9); RahaPTS - is sätestatud väärtegude menetlemine ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 10). RahaPTS i § 54 lõike 1 punktid 1 ja 2 seostuvad RAB - i põhiülesandega tuumikfunktsiooniga . Pangasaladust sisald a u vaid andmeid on põhiülesannete täitmiseks vaja, sest need andmed on rahapesu kahtluse kontrollimisel olulised analüüsiobjektid. RahaPTS i § 54 lõike 1 punkt 3 sätestab pangasaladuse edastamise kohustuse riikliku sunni rakendamisel. S iin elle all on mõeldud ka ettekirjutusi. RahaPTS i § 54 lõike 1 punkti 4 ehk järelevalve üle s a nde funktsiooni täitmisel on pangakontode väljavõtteid vaja eelkõige järgmistel põhjusel: seoses hoolsusmeetmete rakendamisega (kas tegemist on kliendiga, tema käibed, tasumised, summa vastavus, raha liikumine edasi jne), vara päritolu kontrollimiseks, samuti käivete suuruse väljaselgitamiseks kaardistamise jaoks ja tehingute jälgimiseks. RahaPTS i § 54 lõike 1 punkti 8 ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks on pangakonto väljavõtted hädavajalikud, et RAB saaks tagada rahvusvahelises koostöös edastatava info täielikkuse, täpsuse ja kasutuskõlblikkuse. RahaPTS i § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib RSanS - is sätestatud tulenevate ülesannete täitmist. Viidatud sättes loetletud ülesande täitmiseks on pangas aladust isaldust sisaldavaid andmeid vaja sa ma del rna a stel kaalutlustel , kui on RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud ülesannete puhul jaoks . RahaPTS i § 54 lõi k g e 1 punkt 10 sätestab RAB -i ülesandena RahaPTS - is sätestatud väärtegude menetlemise. Ligipääs u on menetluses osalevate isikute pangakonto andmetele on vaja lik väärteomenetluse tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks ning menetluse eesmärkide saavutamiseks. Pangakonto väljavõtted ja nendega seotud tehinguandmed on olulised, et kontrollida menetluses t ekkinud õusetunud kahtlusi ning tuvastada faktilisi asjaolusid, mis on otseselt seotud uuritava sündmuse või teo koosseisutunnustega. Kuna raha lised tehingud ja vara lised liikumi ne sed võivad anda objektiivset teavet isikute tegelik u e tegevus t e, varalise seisundi ning võimalike õigusrikkumiste kohta, on nende andmete kättesaadavus vältimatu, et tagada menetluse seaduslikkus, täielikkus ja tõhusus. Õigusselguse ja läbipaistvuse huvides määra tle takse seega seaduses kindlaks seadusest tulenevad ülesanded, mille täitmiseks on RAB- i l õigus koguda pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisald a u vat teavet . õigus koguda. Eelnõuga ei anta ega laiendata RAB nimetatud õigust , vaid pangasaladust sisalduvat teavet, sealhulgas pangakontode väljavõtteid, koguda oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks . Eelnõuga täpsustatakse õiguskantsleri soovitustest lähtu des valt neid ülesandeid, mille täitmiseks on pangasaladust sisald a u vad andmed vajalikud, ning nende kogumine on proportsionaalne võrreldes RAB- i le pandud ülesannetega. Pangakonto väljavõte on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTS i § 4 lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks, mille põhjal Rahapesu Andmebüroo hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse RahaPTS i § 58 lõike lõi get 1 punkti 1 1 ja täpsustatakse läbipaistvuse suurendamise huvides detailsemalt kehtivas praktika s olemasolevat olukorda, st milliseid andmeid ja millistel alustel on R AB - i l õigus oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada TMS i §-s 63 nimetatud täitmisregistri vahendusel . Toome siinkohal välja olulisemad selgitused õ iguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808 : „ KAS § 88 lg 4 2 ja lg 5 p 3 1 kohaselt avaldatakse Rahapesu Andmebüroole (RAB) pangasaladus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ( RahaPTS ) §-s 81 sätestatud ulatuses. RahaPTS -s piiritleb RAB juurdepääsu pangasaladusele § 58 lg 1 1 . RahaPTS § 81 lg 1 järgi peab krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud konto, millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, tagama, et TMS §-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed (järgnev loetelu on lõigetes 1 1 - 1 5 ): konto omaniku ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või registrikood; postiaadress; kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik; postiaadress; volituse alguse ja lõpu kuupäev ning kasutusõiguse sisu; konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik; elukohariik; konto kohta tehakse kättesaadavaks: IBAN; konto avamise kuupäev; konto sulgemise kuupäev; hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks hoiulaeka kasutusse andmise lepingu: number; sõlmimise kuupäev; lõpetamise kuupäev. “ […] „ RahaPTS § 58 lg 1 1 , § 81 lõige 1 ja KAS § 88 lg 4 2 ning lg 5 p 3 1 ei anna ka koostoimes RABle õigust pangakonto väljavõtet saada . Kui Riigikogu leiab, et RAB-l peab selline õigus olema, peab see olema seaduses selgelt kirjas. Seaduses on kirja pandud õigus juurdepääsuks konto omaniku nimele, isikukoodile ning aadressile, konto avamise ja sulgemise kuupäevale jms (vt eelneva lõigu pikka loetelu, see on ammendav ja üksnes selles ulatuses on andmete saamiseks seaduses alus olemas). Ka viidatud normide aluseks olnud EL direktiivid nõuavad juurdepääsu kontode tegelike omanike jm seaduses selgelt ja ammendavalt loetletud andmetele, mitte pangakonto väljavõttele. Sama ütleb RahaPTS § 58 lg 1 1 . Sõnale „vähemalt“ sättes, mille eesmärk on reguleerida seda, milline tehniline võimekus peab olema registril ja krediidiasutustel, ei saa mitte kuidagi omistada tähendust, et kättesaadav peab olema ka kogu laekumiste ja väljaminekute info. Normis loetletud andmete avaldamine ei piira isiku põhiõigusi kaugeltki sama intensiivselt kui pangakonto väljavõtte avaldamine. RahaPTS § 81 lg 1 ei saa tõlgendada viisil, et põhiõiguse piirang ulatub kogu pangasaladusele ning normis on esitatud vaid näidisloetelu, milles kõige intensiivsem piirang ei sisaldu. Seaduse normil ei oleks sellise tõlgendamise korral mitte mingit mõtet ja see ei vastaks põhiseaduslikkuse nõuetele. “ […] „ Lähtudes olulisuse ja seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3) peab seaduses olema selgelt sätestatud selliste andmete avaldamine, mis isiku õigusi rohkem piiravad ning loetelust võib välja jätta vaid väheolulised detailid, mis on hõlmatud seaduses nimetatud alusega (nt lubades seaduses selgelt juurdepääsu pangakonto väljavõttele, siis võiks öelda, et seeläbi on ka hõlmatud päring konto omaniku nime kohta). “ […] „ KAS § 88 lg 4 2 punkt 1 ei reguleeri ise seda, millises ulatuses võib pangasaladust avaldada. Normi sõnastusest nähtub, et pangasaladuse avaldamise juhud ja ulatus määratakse rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses. RahaPTS § 81 lubab avaldada teatud ulatuses andmeid, kuid pangakonto väljavõtet ei nimeta. RahaPTS § 58 teeb viite täitmisregistrile ja RahaPTS §-s 81 nimetatud andmetele. RahaPTS § 58 lg 1 lubab andmeid küsida ettekirjutuse alusel kohustatud isikutelt, kuid pangalt täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtte saamiseks ei koostata ettekirjutust pangale. RahaPTS 59 ei ole samuti konto väljavõtte hankimiseks kohane alus eelnevalt nimetatud põhjusel. “ […] „ Rahapesu Andmebürool ei ole pangakonto väljavõtte küsimiseks täitmisregistri kaudu seaduslikku alust. Rahapesu Andmebüroo seadusega ettenähtud juurdepääs pangasaladusele on kitsam, kui konto väljavõtte saamiseks oleks vaja, ning see on kirjas RahaPTS §-s 81. Kohaseks õiguslikuks aluseks ei ole ka KAS § 88 lg 4 2 , mis näeb ette õiguse saada pangasaladust rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses, kuid nagu punktis 33 näidatud, siis ükski norm seaduses ei nimeta pangakonto väljavõtet teabena, mida tuleb Rahapesu Andmebüroole avaldada täitmisregistri kaudu. “ […] Eeltoodust tulenevalt on Seega on õigusselguse suurendamiseks vaja l ik sõnaselgelt seadusesse sõnaselgelt kirja panna tä psusta da , et RAB pangasaladuse kogumise õigus sisaldab endas ka õigust koguda RAB seadus eko haste est tulenevate ülesannete täitmiseks pangakontode väljavõtteid . Selleks määratakse ning määrat leda ära täpsed RAB ülesanded, mille täitmiseks on võimalik koguda pangasaladust , sealhulgas pangakonto väljavõtted, sisald a u vaid andmeid täitmisregistri vahendusel. Ammendav loetelu peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu . Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus edastatakse täitmisregistri vahendusel. Kui RAB soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mi da s kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab RAB edastama krediidi- ja makseasutusele ettekirjutuse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille kaudu RAB- i l on õigus saada seaduses nimetatud ulatuses andmeid, eeltoodu ei piira aga kuidagi RAB õigusi saada RahaPTS i § 58 l õike g 1 alusel lisa täiendava tea vet be saamiseks , mida RAB oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajab. Ka direktiivi 2024/1640 artikli 21 kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodele olenemata nende organisatsioonilisest staatusest tagada võimalikult lai juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele. Eelnõu s tulemusena täpsustatakse , et täitmisregistri vahendusel on RAB- i l õ igus koguda pangasaladust sisald a u vaid andmeid RahaPTS i § 54 lõike 1 punktides 1– 2 ja 8– 9 nimetatud ülesannete täitmiseks: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 1); strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 2); välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt sama seaduse §-le 63 ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 8); rahvusvahelise sanktsiooni seadusest ( RSanS ) tulenevate ülesannete täitmine ( RahaPTS § 54 l g õige 1 p unkt 9) . RahaPTS i § 54 lõike 1 punktid 1 ja 2 on seotud seostuvad Rahapesu Andmebüroo põhiülesandega tuumikfunktsiooniga . Pangasaladust sisald a u vaid andmeid on põhiülesannete täitmiseks vaja, sest need andmed on rahapesu kahtluse kontrollimisel olulised analüüsiobjektid. RahaPTS i § 54 lõike 1 punkti 8 ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks on pangakonto väljavõtted hädavajalikud, et Rahapesu Andmebüroo saaks tagada rahvusvahelises koostöös edastatava info täielikkuse, täpsuse ja kasutuskõlblikkuse. RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib RSanS - is t tulenevate ülesannete täitmist. Viidatud sättes loetletud ülesande täitmiseks on pangas aladust sisaldavaid andmeid vaja sa madel rnaastel kaalutlustel kui RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud ülesannete ks jaoks . Täitmisregistri kasutamis t RAB-le andmete edastamisel toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 selgituste punkt 20: „ “ Kui rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused pääsevad panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike, eeskätt kui need on anonüümsed, isikut käsitlevale teabele juurde viivitusega, pidurdab see terrorismiga seotud rahaülekannete tuvastamist. Ühele isikule kuuluvate panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste tuvastamist võimaldavad andmed on killustatud ega ole seepärast rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele õigeaegselt juurdepääsetavad. Seetõttu on oluline luua kõikides liikmesriikides automatiseeritud keskmehhanismid , nagu registreerimis- või andmeotsingu süsteemid kui tõhusad vahendid, millega saada õigeaegselt juurdepääs panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike, nende esindajate ja tegelikult kasu saavate omanike isikut käsitlevale teabele. Juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamisel on asjakohane kasutada olemasolevaid mehhanisme, tingimusel et riiklikud rahapesu andmebürood pääsevad viivitamata juurde päringuga taotletud andmetele filtreerimata kujul. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust lisada sellistesse mehhanismidesse muud teavet, mida peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riske tõhusamalt maandada. “ ” Käesoleval hetkel Praegu on täitmisregistri kaudu andmete edastamine RAB-le peatatud ning seetõttu on pärsitud ka RAB seaduse kohaste st tulenevate ülesannete täitmine , ku na ivõrd var as em asema lt ülesannete täitmiseks andmete viivitamatu kogumine on asendunud kohustatud isikutele RahaPTS i § 58 l õike g 2 järgi ettekirjutuse koostamisega . Ettekirjutuse täitmine aga sõltub omakorda kohustatud isikute poolt päringute vastuste koostamiseks ja RAB- i le edastamiseks kuluva st aja st ja inimressursi st . Seega on äärmiselt oluline taastada võimalus RAB - -i l e võimalus koguda andme id te kogumiseks täitmisregistri vahendusel. Andmete kogumise ja edastamise ajakriitilisus on äärmiselt oluline RahaPTS i § 54 lõike 1 punkti 8 ülesande täitmisel , ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks . Eesti on alates 0 1.01.2023 V arssavi konventsiooni (CETS nr 198) osaline. Konventsiooni art ikli 12 l õige g 2 kohustab tagama, et RAB- i l on otse või kaudselt ja õigeaegselt juurdepääs finants-, haldus- ja korrakaitseandmetele, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks (mh kahtlaste tehingute analüüsiks). Konventsiooni V peatükk (art 46) sätestab rahapesu andmebüroode -de rahvusvahelise andmevahetuse kohustuse – teavet vahetatakse spontaanselt ja päringu tega , ning taotluse saanud rahapesu andmebüroo peab andma kogu asjakohase teabe, s eal h ulgas kättesaadava finantsteabe . Konventsiooni art ikkel 47 võimaldab välis riigi rahapesu andmebüroo taotlusel tehingu id te edasi lük ata kamist , mis eeldab kiiret ligipääsu konto - ja tehingu te andmetele. Lisaks näevad art iklid 17–19 ette kohustused anda õigusabi raames teavet pangakontode olemasolu, tehingute ning tehingute jälgimise kohta. Eesti Rahapesu Andmebüroo on ka kogu maailma andmebüroosid ühendava Egmont Group liige. Egmont Group koostööraamistikus on rahapesu andmebüroo de teabevahetuse põhimõt ted eteks kiirus, konstruktiivsus ja tõhusus ning nõue, et neil oleks piisav õiguslik alus, et jagada võimalikult laia valikut teavet spontaanselt ja päringu saamisel . Egmont Grou p koostööraamistiku p unkti 2 3 kohaselt on RAB kohustatud rahvusvahelistele päringutele vastama viivitama ta. Seega võimaldab täitmisregistri kaudu andmete kogumine RAB- i l täita nimetatud rahvusvahelisi kohustusi õigeaegselt ja tõhusalt, vähendades viivituste riski vastamisel välispartnerite päringutele vastamisel . Käesoleva e E elnõu koostamise ajal ei suuda Eesti tä ita Varssavi konventsiooni s ja direktiivi s (EL) 2015/849 sätestatud kohustusi , ega täida ka Egmont Group i liikmelisuse nõudeid , k una RAB- i le on päringute tegemine täitmisregistri vahendusel peatatud . Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse RahaPTS i § 58 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavat teavet on ettekirjutuse adressaat kohustatud andma käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–4 ja 8–10 nimetatud ülesannete täitmiseks.“ Muudatusega täpsustatakse sarnaselt eelnõu § 2 punktis 2 tooduga , õiguskantsleri soovitustest lähtu des valt asjaolu, et pangasaladus sisaldab endas selgelt ka pangakonto väljavõtet, mida ettekirjutuse adressaat on kohustatud RAB-le andma , ning piiritletakse selgelt ja üheselt ära RAB -i ülesandeid , mille täitmiseks ettekirjutuse adressaadil on kohustus pangasaladust (sh pangakontode väljavõtteid) sisald a u vaid andmeid RAB-le and a . Ü lesanded on loetletud RahaPTS i § 54 lõike s 1 punktides 1–4 ja 8–10. Muudatus lähtub põhimõttest, et kui ühelt poolt täpsustatakse RAB -i õigust küsida andmeid oma seaduse kohaste st tulenevate ülesannete täitmiseks ( RahaPTS § 58 lg 1), siis teiselt poolt on vaja lik täpsustada ka kohustatud isikute kohustust neid andmeid esitada ( RahaPTS § 58 lg 2) . Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse Raha PTS i § 81 lõiget 1 4 , punktidega 4 ja – 5 : . „ “ 4) saldo ; 5) konto väljavõte. “ ” Selgesõnalisena T t äpsustatakse ka seaduses RAB -i õigus t saada täitmisregistri kaudu ka pangakontode väljavõtteid ja saldo andmeid ning täiendatakse § 81 punkt i 1 4 loetelu, et täitmisregistri vahendusel kogutavate konto andmete koosseis oleks edaspidi : 1) IBAN; 2) konto avamise kuupäev; 3) konto sulgemise kuupäev ; 4) saldo ; 5) konto väljavõte. Muudatu s toetab ka õiguskantsleri märgukirja p unktis 7 nimetatud toodud eesmärki , mille kohaselt p angasaladust avaldada lubav norm peab seaduses olema sedavõrd konkreetse sisuga, et pangasaladuse avaldamise ja sealhulgas konto väljavõttega tutvumise võimalus ja lubatavus on seaduse tekstiga tutvudes üheselt selge. Muudatuse tulemusena sätestatakse ammendav loetelu konto teabe st , mida RAB võib nõuda täitmisregistri kaudu oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks . Tegemist on sisu poolest liselt täitmisregistri põhimääruse § 9 lõike 2 punktide ga 2 ja 3 . ekvivalendiga. RAB -i õigus RahaPTS § 81 lõikes 1 4 nimetatud konto andmete kogumiseks oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks tule ne b RahaPTS i § 58 l õikest g 1 1 , mi lle kohaselt on s sätestab, et RAB- i l on õigus käesolevast seaduse kohaste st tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 63 1 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1 1 –1 5 nimetatud andmeid. KAS i § 88 l õike g 4 2 p unkt 1 näeb ette pangasaladuse avaldamise RAB- i le RahaPTSis ning RSanSis sätestatud juhtudel ja ulatuses. KAS § 88 lg 4 2 p 1 ei reguleeri ise seda, millises ulatuses võib pangasaladust avaldada. Normi sõnastusest nähtub, et P p angasaladuse avaldamise juhud ja ulatus määratakse RahaPTSis . RahaPTS i § 58 teeb viite täitmisregistrile ja RahaPTS i § -s 81 nimetatud andmetele. Kehtiv RahaPTS i § 58 kehtiv l õige g 1 lubab pangasaladust sisaldavaid andmeid küsida ettekirjutuse alusel kohustatud isikutelt, kuid pangalt täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtte saamiseks ei koostata ettekirjutust. Seetõttu on täitmisregistri kaudu andmete kogumiseks vaja lik sõnaselgelt RahaPTS lisada § 81 lõikes 1 4 konto kohta edastatavate andmete loetellu lisada ka konto saldo ja konto väljavõte ning taastada RAB -i võim alus ekus koguda oma seaduse st tulenevate ülesannete täitmiseks andmeid automatiseeritult. Muudatusega lahendatakse olukord, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu. Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui andmed edastatakse täitmisregistri vahendusel. Kui RAB soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mida kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab RAB edastama krediidi- ja makseasutusele vastava ettekirjutuse. Eelnõu § 2 punktide 1 - – 5 muudatustega täpsustatakse expressis verbis, et pangasaladuse hulka kuulub ka konto väljavõte, ning RAB - i l on õigus täitmisregistri kaudu saada teavet konto väljavõ t t e ja saldo kohta , mille kogumise õigus on RAB- i l ka hetkel kehtiva RahaPTS i § 58 l õigete g 1 ja lg 2 alusel . Pangakonto väljavõte on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTS i § 4 lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks . Selle , mille põhjal RAB hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel. RAB -i ü he ks põhiülesande id ks on operatiivanalüüs , milles kasutatakse olemasolevat ja kättesaadavat teavet konkreetsete sihtmärkide (nt isikute, varade, kuritegelike võrgustike või ühenduste) tuvastamiseks, konkreetsete tegevuste või tehingute jälgimiseks ning nende sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu, eelkuritegude või terrorismi rahastamise vaheliste seoste kindlakstegemiseks. Sellis t e analüüsi läbiviimine ei ole võimalik teha ilma vajalikule teabele juurdepääsu õiguseta. RAB -i ülesan ne deks on rahapesu kahtlusele ja sellega seotud kuritegudele viitava teabe edastamine uurimisasutustele, prokuratuurile ja teistele pädevatele asutustele. Selleks, et RAB saaks kontrollida näiteks teatega laekunud rahapesu kahtlust, on hädavajalik saada lisaandmeid täien davate andmete saamine , eeskätt just pangakonto väljavõtte i d. Pangakonto väljavõtted on RAB -i jaoks kõige olulisemad teabe allikad kahtluse kontrolliks. Reeglina on m M ajanduskuritegude (kui ka muu tulu toova kuriteo) lõppeesmär k o n giks rahaline kasu, mida kurjategijad soovivad varjata ning millele anda legaal s s e ilme. Rahapesu on sageli piiriülene ning raha lii gub kumine toimub kiiresti ja mitmes pangas korraga ja läbi erinevate kontode kaudu , et varjata raha päritolu ja teha selle jälitamine keeruliseks. Seetõttu on rahapesu ja kuritegeliku tulu liikumise tuvastamiseks olnud ja on ka edaspidi on hädavajalik , et RAB -i poolt teeb pangakontode analüüs i nii raha algallika kui ka selle edasise liikumise jälgimiseks. Tihti laekub RAB- i le teavet, mis viitab varjamistegevusele, kuid seejuures ongi järgmine oluline samm tuvastada, kas kahtlusega haaratud raha lised vahendid pärine b vad kuritegelikust tegevusest või mitte. Selle selgitamiseks Viimase tarbeks on pangakonto väljavõtted asendamatud. Konto väljavõteteta ei ole võimalik tuvastada vara päritolu ja kahtlusega haaratud tehinguid jälitada. Ligipääs pangasaladusele , s eal h ulgas pangakonto väljavõtetele , on seega RAB -i jaoks oluline tööriist kuritegevuse ja rahapesu tõkestamisel. See võimaldab tuvastada kuritegeliku tulu päritolu, jälgida raha liikumist eri krediidiasutuste vahel, paljastada mustrid ja ebaharilikud tegevused ning sekkuda enne, kui kuritegelik tulu muutub raskesti jälgitavaks või punkti, mis ei ole õiguskaitseasutustele enam tuvastatav. Ilma juurdepääsuta kontodele võivad kurjategijad raha vabalt varjata, tehes rahapesu tuvastamise ja kuritegevuse tõkestamise RAB -i jaoks peaaegu võimatuks. Info p angakonto olemasolu, saldo ja väljavõt te kohta on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTS § 4 lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks, mille põhjal R AB hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete võimalikult kiire edastamine ja analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel. Täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille kaudu RAB- i l on õigus saada seaduses nimetatud ulatuses andmeid . S , ee eeltoodu ei piira aga kuidagi RAB õigus t saada i RahaPTS i § 58 l õike g 1 alusel lisa täiendava tea vet be saamiseks , mida RAB oma seaduse kohaste s sätestatud ülesannete täitmiseks vajab. Ka direktiivi 2024/1640 artikli 21 kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodele olenemata nende organisatsioonilisest staatusest tagada võimalikult lai juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele. Peaasjalikult on muudatuse eesmär k giks seega suurendada õigusselgust , ehk seadustada kodifitseerida selgemalt juba praegu ne eksisteeriv tegutsemisviis praktika , mitte laiendada RAB -i volitusi teabe hankimisel. Kuivõrd meetmega ei laiendata RAB -i õigusi oma seaduse kohaste st tulenevate ülesannete täimiseks , vaid üksnes luuakse õigusselgus t juba RAB -le antud andmete kogumise õiguse viisi s osas (ettekirjutusega vs . täitmisregistri vahendusel), siis saab eeldada, et RAB- i le antud õigus koguda pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, on proportsionaalne ka RAB- i le seadusega pandud ülesan netega. deid arvesse võttes. Lähtudes kehtivast õigusest , on RAB - i l õigus oma seaduse kohaste st tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda pangasaladust sisaldavaid andmeid, s eal h ulgas füüsiliste isikute pangakonto väljavõtteid ( RahaPTS § 58 lg-d 1–2 koostoimes KAS § -ga 88 -ga ). S e e lline töötlemine tugineb GDPR art ikli 6(1)(e) (avaliku võimu ülesanne) ning vajaduse korral GDPR art ikli 23 alusel piiratud teavitamiskohustusele ( tipping-off ’i vältimiseks) ja on kooskõlas IKS - iga , järgides eesmärgipärasuse ja andmeminimaalsuse põhimõtteid (GDPR art 5). Kä esoleva e E elnõuga ei laiendata RAB -i õigusi materiaalset pädevust , vaid täpsustatakse selgesõnaliselt, et RAB -i poolt kogutava pangasaladuse hulka kuulub ka pangakonto väljavõte, ning seotakse sellekohased vastavad teabepäringud konkreetselt RahaPTS i § 54 l õike g 1 p unktides -des 1–4 ja 8–10 nimetatud ülesannetega ettekirjutuse puhul ning ja RahaPTS § 54 lg 1 p unktides -des 1 , – 2 , ja 8 ja – 9 nimetatud ülesannetega täitmisregis tri vahendusel kogutavate andmete puhul . Selline normi selgitus suurendab õigusselgust ning kinnitab, et pangakonto väljavõtte kasutamine on vajalik ja proportsionaalne eel nimetatud ülesannete eesmärkide saavutamiseks. Meede on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis oleksid sama tõhusad. Täitmisregistri kaudu kättesaadavate andmete kogumiseks puudub samaväärne tänapäevasel kaasaegsel tehnilisel tasemel olev süsteem ning samasuguste andmete kogumiseks seadusega ette nähtud alternatiiv ne sel viis il (ettekirjutuse koostamine teabe andmiseks kohustatud isikule) on selgelt koormavam nii e ttekirjutuse väljastajale kui ka ettekirjutuse selle saajale. Kokkuvõtlikult, kehtivas õiguses olev teabe nõudmise meede, mida eelnõuga täpsustatakse, läbib põhiseaduslikkust kontrolliva proportsionaalsuse testi kõik tasemed, mistõttu võib seda jätkuvalt pidada põhiseaduspäraseks. Eelnõuga ei anta MTA-le ja RAB-le õigust küsida krediidi- ja makseasutustelt kehtiva õigusega võrreldes rohkem teavet , vaid sätestatakse selged õiguslikud alused andmevahetuseks t äitmisregistri kaudu toimuvaks andmevahetuseks . Automatiseeritud ja tänapäevased kaasaegsed teabe vahendamise viisid võimaldavad MTA-l ja RAB- i l tõhusamalt efektiivsemat t äita oma seaduse s sätestatud st tulenevaid ülesandeid . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus E uroopa L iidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele ( ettevõtluskeskkond , ja ettevõtete tegevus, halduskoormus ) . Sihtrühm: krediidi - ja makseasutused . Seaduse otseviide pangasaladusele kui lubatavale andmeartiklile ei suurenda krediidi - ja makseasutuste haldus koormust, sest nagu ee spool lnevalt öeldud, ongi s eni iiani MKS i § 61 lõiget 1 ja RahaPTS i § 81 lõiget 1 4 tõlgendatud selliselt, et see sisaldab hõlmab ka pangasaladust – seda kinnitab senine praktika, kus sihtrühm on täitnud nii MTA kui ka RAB teabe korraldusi ning seeläbi avaldanud nii MTA-le kui ka RAB- i le pangasaladust sisaldavat infot . Liiati, et e E lektroonili n s e infovahetuskanal võetigi i kasutusele võt min e toimuski Eesti Pangaliidu soovitusel selleks, et vähendada nende h aldus koormust . Muudatus seega suurendab üksnes õigusselgust , mõjutamata omamata praktilist mõju krediidi - ja makse asutuste igapäevas t ele toimimis t ele . Mõju ulatus on sii nkohal väike . , kui mitte olematu. Halduskoormust vähendav at mõju o n mab aga täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise taastami sel ne . Praeguste piirangute tõttu on nii MTA kui k a RAB asunud teabekorraldusi esitama rohkem täitmisregistri väliselt (nt elektronposti teel) , selliste korralduste mille töötlemine ning täitmine eeldab rohkem käsitööd ning seega ressurssi kõikidelt puudutatud osa listelt pooltelt . Täitmisregistri kasutuse taastamine võimaldab taas teabekorraldusi menetleda läbi turvalise automatiseeritud infosüsteemi kaudu . Mõju ulatus on MTA -le osas pigem väike , sest MTA võimalus kasutada täitmisregistri t ei ole täiesti välistatud, kuid sellest hoolimata mõjub see sihtrühma halduskoormusele positiivselt, kui teabekorraldused edastataks toimuksid edaspidi täielikult läbi t äitmisregistri kaudu . Mõju ula on tus RAB -le osas on suur, kuna RAB - i l ei ole praegu käesoleval hetke l võimalik täitmis registri kaudu andmeid koguda , mistõttu krediidi- ja makseasutustelt tuleb andmeid küsida muul viisil täitmisregistri väliselt , mis on omakorda on kasvatanud tõstnud märgatavalt kõigi osa liste poolte haldu s- ja töö koormust märgatavalt . Täitmisregistri kasutamise võimatusena on . e E elkõige on pärsitud RAB-l e RahaPTS i § 54 l õike g 1 p unktis 8 sätestatud pandud kohustuse efektiivne täitmine, sest rahvusvaheline teabevahetus eeldab teabepäri ngu saabumisel ka selle kiiret täitmist, mis vaieldamatult läbi automatiseeritud süsteemi kaudu on oluliselt kiirem , kui seda tehtaks teha seda käsitsi koostatud ettekirjutuse alusel soovitud infot kogudes. Mõju ei tohiks senisest sagedamini esineda de esinemise sagedus peaks teoorias jääma mõjutamata , sest eelnõu ei reguleeri teabe küsimist per se , vaid üksnes kanalit, mille kaudu teavet küsitakse. Praktikas aga ei ole MTA-l ja RAB- i l võim alust ekust edastada teabekorraldusi sa masuguse rnase ulatuse ning sagedusega väljaspool täitmisregistri infovahetuskanalit, sest väljaspool nagu eelnevalt märgitud , võtab täitmisregistri t väliste teabekorralduste koostamine ja menetlemine nõuab rohkem a ega ja- ja tööressurssi . Täitmisregistri kasutamise piiramise tõttu on seega vähemasti praeguseks teabekorralduste arv absoluutses mõttes vähenenud, kuid eelnõu kohase seaduse jõustumise jär el gselt võib taas oodata teabekorralduste hulga ja sageduse jõudmist täitmisregistri kasutamise piirangute eelsele tasemele . MTA t eabe korralduste ga esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri kaudu aastatel 2022 – 2024 Aasta Teabekorraldus te ga esitatud päringute arv kokku 2022 9217 2023 13 73 0 2024 19 1 56 Kokku 42 103 Allikas: MTA . Teabe korraldused sisaldavad hõlmavad nii maksumenetluse s raames kui ka kriminaal- ja väärteomenetluse s raames tehtud teabekorraldusi . Keskmiselt ca 5 3 % päringutest aastas on seotud kriminaal- ja väärteomenetlusega, ca 4 7 % on se otud maksumenetlusega. Tabelis t on näha nähtu vad perioodi l 2022–2024 edastatud teabekorralduste ga esitatud päringute kogumahud, samuti nähtub sellest iga-aastane kasv utendents , mis võib jätkuda , kui täitmisregistri täielik kasutusvõimalus taastada. Kõnealu sele kas v utendentsile vastandub aga väljaspool täitmisregistri t väliselt esitatavate korralduste arvu märkimisväärne vähenemine, näiteks mõne ku s samal perioodil on teatud krediidiasutus t e puhul on lõikes selliste korralduste arv vähenenud ligi 94%. See on tingitud sellest, et MTA tehniline võime kus ja tema ametnike vilumus täitmisregistrit kasutada on ajas suurenenud . Selle tulemusel on täitmisregister muutunud peamiseks kanaliks, mille kaudu MTA teabekorraldusi sihtrühmale esitab , sest see võimaldab hoida kokku kõikide osa liste poolte jaoks hoida tuntavalt kokku a ega ja- ja tööressurssi. Aasta RAB -i esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri kaudu* Juriidilistest isikutest subjektid Füüsilistest isikutest subjektid 2022 11 567 321 294 2023 9267 381 201 2024 12 316 551 216 Kokku 33 150 1212 * * 694 * * Allikas: RAB. * U u nikaalsete päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele kõikide isikute kohta tehtud eritüüp i e (konto saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu) päringuid , ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta ühele krediidiasutusele. ** U u nikaalsete isikute arv; perioodi 2022-2024 isikute arv kokku ei võrdu eri nevatel aastatel välja toodud isikute arvude summaga, kuna esines olukordi, kus ühe isiku kohta tehti eri aastatel mitu päringut. Tabelis on t nähtuvad perioodil 2022–2024 RAB -i poolt täitmisregistri kaudu edastatud teabekorraldustega esitatud päringute kogumahud . , samuti nähtub sellest 2023. aasta ja 2024. aasta võrdluses nähtav kasvutendents , mis võib jätkuda, kui täitmisregistri täielik kasutusvõimalus taastada. Võttes arvesse ülaltoodud tabelist tehtud päringute hulka, saab öelda, et t T äitmisregister on muutunud peamiseks kanaliks, mille kaudu RAB oma seaduse kohaste st tulenevate ülesannete efektiivseks täitmiseks vajalik ku teavet kogub , sest see võimaldab hoida kokku kõikide osa liste poolte jaoks hoida tuntavalt kokku a ega ja- ja tööressurssi. Võttes arvesse tehtud päringute mahtu Samuti , saab jõuda järeld ada usele , et var em asemalt täitmisregistri kaudu tehtud päringute asendumine ettekirjutustega on suurendanud too b kaasa mõningast mõju ettekirjutuse adressaatide le tä iendava aja kulu ja töö d. ressursi näol. Pärast 1. juulit 2025 , mil täitmisregistri kasutamist piirati, on aga täitmisregistri välis elt edastatud RAB ja MTA teabekorralduste hulk taas kasv amas ning see võib jätkuda kuni täitmisregistri täieliku kasutamise taastamiseni. Kuni eelnõu jõustumiseni võib seega teabekorralduste edastamise sagedus absoluutses mõttes küll väheneda, kuid seevastu saadetakse suureneb täitmisregistri välis elt rohkem teabekorraldus i te saatmine , mille täitmine toob kaasa suurema halduskoormus e . Mõju sagedusele võib olla väike kuni keskmine. Sihtrühm a suurus on väike võrreldes Eestis tegutsevate ettevõtjate kogu hulgaga . Finantsinspektsiooni andmete l tegutseb Eestis üksnes kaheksa krediidiasutust ning viis välis riigi krediidiasutuste filiaali . Tegeliku sihtrühma moodustavad üksnes need krediidiasutused, mis kes on liidest at ud täitmisregistriga – praeguse seisuga on neid seitse. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud . Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond , ja ettevõtete tegevus , halduskoormus ) . Sihtrühm : ettevõtjad ja muud juriidilisest isikust maksukohustuslased , kelle kohta teavet küsitakse . Muudatus el ei ole ei oma mingit otsest mõju sihtrühmale , sest see ei muuda kvalitatiivsel viisil teabe nõudmiseks korralduse esitamise õigust , mille kohaselt peab MTA jätkuvalt pöörduma esmalt teabe saamiseks sihtrühma enda poole. Kui see aga pole ühel või teisel põhjusel võimalik , või kui sihtrühm ise keeldub teavet esitamas t , – alles siis tekib MTA-l õigus pöörduda sama teabe saamiseks kolmanda isiku, s ealhulgas h krediidi - ja makse asutuste poole. Sellises olukorras on sihtrühmal küll talumiskohustus, et MTA saab sama info alternatiivsel viisil, ent see kohustus on praegu juba olemas , ja eelnõu siinkohal sellele kohustusele midagi juurde ei lisa . Eelnõuga ei anta MTA -le ei anta õigust küsida praegus ega tänasega võrreldes rohkem teavet krediidi- ja makseasutustelt. Sihtrühm võib talumiskohustust ka vältida, kui ta täidaks usaldusväärselt oma kaasaaitamiskohustus t . Niisamuti ei saa s ihtrühma perspektiivist tähendust omada see , kas MTA küsib kolmandalt isikult teabe täitmisregistri vahendusel või postiga või e-kirjaga . Mõju ulatus on seega väike. Muudatus , nagu eelneva mõju puhul, T õenäoliselt ei mõjuta muudatus teoorias teabe korralduste mahtu ega ning sellest tingitud halduskoormust , kuid praktikas võib oodata teabekorralduste vähenemist absoluutses mõttes kuni käesoleva muudatuse jõustumiseni, mil 2025 . aasta juuli eel ne olukord sed tendentsid taastu b vad . Muudatus mõjutab est puudutavad vaid neid maksukohustuslasi, kes keelduvad ise MTA teabe korraldusi täitmast rahuldamast , st kes ei täida oma kaasaaitamiskohustust maksumenetluses või kelle esitatud tõendid tulek s vajavad usaldusväärse st allikast üle kontrolli da mist . MTA teabe korraldus te juriidilistest isikutest subjektid perioodil 2022– 2024 Aasta Juriidiliste isikute arv, kelle kohta teabekorraldusi tehti 2022 601 2023 789 2024 916 Kokku 2306 Allikas: MTA . Tabeli järgi st nähtuvalt puudutasid MTA teabekorraldused perioodil 2022–202 4 keskmiselt ca 76 9 juriidilist isikut aastas. See moodustab marginaalse osa juriidiliste isikute koguhulgast. Aasta RAB -i esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri kaudu* Juriidilistest isikutest subjektid 2022 11 567 321 2023 9267 381 2024 12 316 551 Kokku 33 150 1212 * * Allikas: RAB. * unikaalsete päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele kõikide isikute kohta tehtud eritüüpe (konto saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu) päringuid, ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta ühele krediidiasutusele. ** unikaalsete isikute arv; perioodi 2022 – - 2024 isikute arv kokku ei võrdu eri nevatel aastatel välja toodud isikute arvude summaga, kuna esines olukordi, kus ühe isiku kohta tehti eri aastatel mitu päringut. Tabelist nähtuvalt puudutasid RAB -i täitmisregistri kaudu tehtud päringud puudutasid tabeli järgi 321 –551 juriidilis t est isiku t st kuni 551 juriidilise isikuni , mis kokkuvõttes on marginaalne osa juriidiliste isikute koguhulgast. Muudatus , nagu eelneva mõju puhu l, T õenäoliselt ei mõjuta muudatus teoorias teabekorralduste mahtu ega ning sellest tingitud halduskoormust, kuid praktikas võib oodata teabekorralduste vähenemist absoluut arvudes kuni käesoleva muudatuse jõustumiseni, mil 2025. aasta juuli eel ne olukord sed tendentsid taastu b vad . Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud. Mõju valdkond: eraelu puutumatus . Sihtrühm: füüsilisest isikust maksukohustuslased , kelle kohta teavet küsitakse . V õrreldes äriühingute ning muude juriidiliste isikute ga , on füüsilistel isikutel täiendav juriidiline kaitse eraelu puutumatuse na näol , kuid faktilise mõju osas ei ole siin mingit erisust , sest teabe nõud mise loogika on endiselt sama – esmalt peab MTA küsima teavet sihtrühma enda käest, ning alles siis, kui see nurjub, võib MTA pöörduda sama teabe saamiseks kolmanda isiku poole. See kõik juba kehti b praegu gi ning sihtrühma jaoks pole eril ist vahet perspekt iivist ei tohiks o mada erilist relevantsust see, et , kas MTA pöördub kolmanda isiku poole täitmisregistri kaudu või muul viisil selle väliselt . S Mõju muudatuse sagedusele ning s ihtrühma suurus t mõ jutab ele seisneb vaid 2025. aasta juuli eelse olukorra taastami ne ses . MTA teabekorralduste füüsilistest isikutest subjektid perioodil 2022–2024 Aasta Füüsiliste isikute arv, kelle kohta teabekorraldusi tehti 2022 365 2023 461 2024 728 Kokku 1554 Allikas: MTA . Korralduste kasvutendents aastas jällegi viitab markeerib täitmisregistri üha s uurenevale üvenevat rolli le MTA suhtluses krediidiasutustega teabekorralduste valdkonnas. Aasta RAB -i esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri kaudu* Füüsilistest isikutest subjektid 2022 11 567 294 2023 9267 201 2024 12 316 216 Kokku 33 150 694 * * Allikas: RAB. * U u nikaalsete päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele kõikide isikute kohta tehtud eritüüp i e (konto saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu) päringuid , ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta ühele krediidiasutusele. ** U u nikaalsete isikute arv; perioodi 2022-2024 isikute arv kokku ei võrdu eri nevatel aastatel välja toodud isikute arvude summaga, kuna esines olukordi, kus ühe isiku kohta tehti eri aastatel mitu päringut. Füüsiliste isikute koguarv u s uhtes , kelle kohta osas on RAB läbi teinud täitmisregistri kaudu päringuid , koguarv teostanud on aastate kaupa lõikes olnud samas suurusjärgus ning see on marginaalne täitmisregistri kaudu tehtavate päringute taastamisel võib päringute arv kasvada sarnasele tasemele, mis võrreldes pangakontot omavate füüsiliste isikute arvuga . võrreldes on marginaalne ning T t abelis kajastatud arvud numbrid kinnitavad asjaolu, et füüsiliste isikute pangasaladust s isald a u vaid andmeid kogub R AB üksnes oma seaduse kohaste st tulenevate ülesannete täitmiseks. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele ( töökoormus) . Sihtrühm: MTA ja RAB . Täitmisregistri infokanali kasutamise piirangute tõttu ei ole MTA-l ja RAB- i l praegu enam võimalik pärida kõiki varasemaid andmeartikleid (nt pangakonto infot) täitmisregistri vahendusel. See ei tähenda tingimata seda , et teabe korraldused jäävad tegemata, sest MTA-l ja RAB- i l on jätkuvalt võimalik neid teha neid ka muul viisil täitmisregistri väliselt . Siiski, täitmisregistri välised korraldused on MTA ja RAB -i jaoks kulukamad nii töö- kui ajaressurssi tähenduses ning see mõjutab tehtavate teabekorralduste hulka . Täitmisregistri kasutuse täielik taastamine võimaldab MTA -l ja RAB- i l taas esitada krediidi - ja makse asutustele teabe korraldusi läbi automatiseeritu lt d infosüst eemi , mis säästaks MTA ja RAB aega ja vähendaks -i töökoormust. Mõju ulatus oleks mõõdukas ja positiivne . Tuleb Ü ü htlasi tuleb silmas pidada, et teabe korraldused on selleks, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavad asjaolud , mis aitavad ning täita RAB- i l täita talle e seadusega pandud ülesandeid . Muudatus mõjutab seega otseselt ka MTA maksumenetluse kulgemise efektiivsust ja seega annab seega MTA -le tõ husama vahendi , et taga da maks maksukohustuslaste maksukuulekus ning maksukohustuste nõuetekohane täitmine , et tagada riigile avalike teenuste pakkumiseks vajalik maksu tulu . RAB -i jaoks on muudatuse suurim aks mõju ks võimalus naasta seni praktikas toiminud ja RAB-i töökorralduslikult välja kujunenud olukorra juurde ning efektiivsemal täita RAB-ile tõhusamalt seadusega pandud ülesandeid. Mõju esinemise sagedus taastuks tasandile , mis eksisteeris enne täitmisregistri kasutamise piiramist. Teabekorralduste tegemise õigus seaduses ettenähtud juhtudel on MTA - s 152 inime sel ( ligi 11% MTA ametnikkonnast) , valdav enamik neist on audiitorid , kes teevad päringuid maksumenetluse käigus raames . Teabekorralduse tegemine läbi täitmisregistri kaudu võtab ca 15 minutit (nii MTA -l kui ka RAB -l puhul ) . S ama korralduse tegemine täitmisregistri väliselt (koostamine, allkirjastamine, registreerimine , väljasaatmine jne ) võib võtta 2–3 tundi (nii MTA -l kui ka RAB -l puhul ) – vahe on töö- ja ajaressurssi perspektiivis on seega vahe märkimisväärne. Elektronpostiga saadetud MTA korralduste ja RAB ettekirjutuste puhul varieerub ka krediidiasutuste reageerimiskiirus : , kus mõned võivad vastata samal päeval, teised aga nädal hiljem. MTA ja RAB kogemus aga näitab, et täitmisregistri kaudu liigub info kõige kiiremini. Täitmisregistri kasutamise taastamine võimaldaks seega märkimisväärse lt s ulatuses kokku hoida töö jõudu - ja a ega jare s surssi . Niisamuti oleks täitmisregistri kasutamisel tagatud ka läbipaistvus, sest selle kaudu tehtud päringud on kontrollitavad läbi logide ga . S ning s eda võib MTA kasutada üksnes menetluses tähtsust omavate asjaolude välj aselgitamiseks , ning RAB seaduses kindlaks määratud ülesannete täitmiseks vajalik e u ja ning seaduses nimetatud andmete kogumiseks . Täitmisregistri kaudu esitatud teabekorralduse vormi- ja sisunõuded on reguleeritud seaduse tasandil. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei nõua eelda lisaraha märkimisväärseid kulusid ega eeldata sellest too kaasa lisa tulu sid . 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamine ei eelda rakendusakt ide muutmist ega uute rakendusaktide kehtestamist . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsul t atsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale , Eesti Maksumaksjate Liidule , Andmekaitse Inspektsioonile, õiguskantslerile .
Teie 12.09.2025 nr 1.1-10.1/4034-1,
Rahandusministeerium
RAM/25-1000/-1K
[email protected]
Meie 24.09.2025 nr 8-2/7484
Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Rahandusministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks
maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise
seaduse eelnõu.
Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
I. Sisulised märkused
1. Eelnõu §-dega 1 ja 2 soovitakse täpsustada seaduses Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ja
Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) õigust saada pangasaladust sisaldavaid andmeid, sh
konto väljavõtet, ning seda ka isiku teadmata.
Seletuskirjas viidatud õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808 (edaspidi
õiguskantsleri kiri) tulenevalt kui pangakontode väljavõtetele juurdepääsu laiendatakse seaduses,
peab sellega kaasnema põhjalik proportsionaalsuse analüüs (õiguskantsleri kirja kokkuvõtte p 3).
Õiguskantsler enda kirjas rõhutanud, et: „Arvestades seda, kui tundlikuks teabeks võib
pangakonto väljavõtet pidada, oleks võinud sellist laadi teabele juurdepääsu loomisele eelneda
ühiskonnas arutelu ning parlamentaarne debatt. Samuti on mõistlik eeldada, et säärase
teabevahetuse võimaluse loomisele pööratakse tähelepanu eelnõu seletuskirjas ning
analüüsitakse seejuures ka normi kooskõla põhiseadusega, sealhulgas normi proportsionaalsust“
(õiguskantsleri kirja p 24). Õiguskantsler on selgitanud, et pangasaladuse hoidmise kohustuse
piirang, ehk siis juhtumid, mil pangasaladust avaldatakse, tähendab inimese jaoks tugevat
privaatsusõiguse piirangut Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-de 13, 14, 19 ja 26 mõttes
ja juriidiliste isikute puhul ettevõtlusvabaduse piirangut PS § 31 mõttes (õiguskantsleri kirja p 5).
Seoses eelnõu § 2 p-ga 1 seonduvalt on õiguskantsleri kirjas rõhutatud, et pangasaladuse
hoidmise kohustuse piiramine isiku teadmata, ehk pangasaladuse avaldamine, on olemuselt
sarnane jälitustegevusega ehk varjatult isikuandmete kogumisega. Õiguskantsler on rõhutanud
pangasaladusega seonduvalt üldiselt, et: „Niivõrd tõsise põhiõiguste piirangu puhul peab olema
selge, kes ja mis eesmärgil põhiõigust piirab ja analüüsi käigus tuleb näidata, et saavutatav
eesmärk on sedavõrd oluline, et kaalub piirangute intensiivsuse üles“ (õiguskantsleri kirja
kokkuvõtte p 2 viimane lõik).
Seletuskirjas on analüüsitud üksnes kolmandate isikute riivet (PS § 11, 19, 31 mõttes) seoses
kohustusega aidata riigil teha maksuõiguslikku järelevalvet. Eelnõu seletuskirjas puudub eelnõus
kavandatud punktide alusel teiste õiguskantsleri kirjas viidatud põhiõiguste riive
proportsionaalsuse analüüs.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja täiendada õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjas viidatud
kõigi põhiõiguste riivete proportsionaalsuse analüüsiga.
Eelnõu seletuskirjas tuleks põhiseaduspärasuse analüüs esitada seletuskirja 3. osas “Eelnõu sisu
ja võrdlev analüüs” eraldi viimase alajaotusena. Kui loetavuse huvides on mõttekam esitada
põhiseaduspärasuse põhjalik analüüs konkreetse sätte põhjenduse juures, saab seletuskirja 3.
osa viimases alajaotuses esitada viite vastavale argumenteeritud analüüsile ning alajaotuses
esitada üksnes kokkuvõtlik järeldus. Või vastupidi, põhjalik analüüs esitatakse viimases
alajaotuses ning vastavat piirangut sisaldavate normide juures on viide eraldi alaosas esitatud
põhiseaduspärasuse analüüsile.
2. Eelnõu § 1 p-ga 2 soovitakse sätestada loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri
kaudu.
Palume seletuskirja täiendada selgitusega, et andmete väljastamisel tuleb mh arvestada
täitmisregistri põhimäärusega, sh § 9 lõikes 3 sätestatud tingimus, et juurdepääsu taotlemisel
märgitakse, milliste andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel soovib kasutaja hakata päringuid
tegema.
3. Eelnõu § 2 p-ga 1 soovitakse laiendada kohustatud isiku konfidentsiaalsuskohustust.
Võttes arvesse, et täitmisregistri infovahetuskanali kaudu päringute tegemisel saab kohustuslikuks
kuvada andmesubjektile infot päringu kohta andmejälgijas, palume seletuskirjas selgitada, et
füüsilist isikut teavitab RAB andmejälgija kaudu peale seda kui teabele sätestatud andmesubjekti
piirangu alus on ära langenud. Samuti palume seletuskirjas selgitada, kuidas toimub hilisem
juriidilise isiku teavitamine tehtud päringust.
4. Eelnõu § 2 p-ga 3 sätestatakse, milliseid andmeid ja millistel alustel on RAB-l õigus saada
täitmisregistri vahendusel.
Kehtiv säte vajab muutmist ning seega ka eelnõu täiendamist selles osas, et päringuid tehakse
täitmisregistri infovahetuskanali kaudu, mitte elektroonilise arestimissüsteemi kaudu (kehtivas
sättes viidatud säte § 631 on kehtetuks tunnistatud). Samuti palume ka seletuskirja vastavalt
muuta.
II. Normitehnilised, mõju- ja keelemärkused
5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta.
Lähtudes Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 5 ja arvestades seda, et on palju märkuseid,
palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast
praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist,
et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja
normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
2
Lisad: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega.
Maarja-Liis Lall (5477 0628,
[email protected])
Birgit Hermann
Eleri Kästik
Mari Käbi
Kristel Niidas
3