Seisukoht PSJV asjas nr 5-18-7

Riigikohus Teie 21.01.2019 nr 5-18-7/5/ [email protected] Meie 11.02.2019 nr 1.2-5/3662-4 Seisukoha esitamine PSJV asjas nr 5-18-7 Lugupeetud Riigikohtu esimees Sotsiaalministeerium esitab täiendava seisukoha põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5- 18-7, kuna peame vajalikuks selgitada kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) sotsiaalkaitseliste ülesannete täitmise ja nende rahastamise põhimõtteid. 1. jaanuaril 2016. a jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) redaktsiooni üks eesmärk oli muuta nii riigi kui KOV-ide abistamiskohustuste regulatsioon selgemaks ja arusaadavamaks. Õigusselguse tagamiseks kehtestati olulisemate KOV korraldatavate sotsiaalteenuste miinimumnõuded (koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamine, võlanõustamisteenus) seaduse tasandil, selleks et erinevate KOV-ide osutatavad teenused vastaksid samadele nõuetele ja oleksid sama kvaliteediga. Nimetatud sotsiaalteenuste korraldamise puhul on tegemist kohustuslike omavalitsuslike ülesannetega, mille täitmise kohustus tuleb kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest (§ 6 lg 1). Seega ei pandud uue SHS redaktsiooniga KOV-idele uusi ülesandeid, vaid täpsustati juba olemasolevate ülesannete sisu. Nimetatud sotsiaalteenuste korraldamine on KOV-idele tingimuslik kohustus (ülesanne tuleb täita vajaduse korral või teatud tingimustel) ning nende teenuste korraldamisel on KOV-idel otsustus- ja kaalutlusruum selles osas, kuidas ülesandeid täpselt täita. Esiteks seisneb KOV- ide kaalutlusruum isiku abivajaduse hindamises, et otsustada, milline meede on isikule abiks sobivaim, ning teiseks otsustuses, et kuidas isikule abi osutada. KOV-il ei ole valikut selles, kas isikule abi üldse tagada. Juhul, kui KOV on isiku abivajaduse hindamise järel jõudnud seisukohale, et isikule tuleb osutada konkreetset sotsiaalteenust, peab osutatav teenus vastama SHS-is kehtestatud miinimumnõuetele. Seadusega reguleerimata osas on KOV sotsiaalteenused ja -toetused korraldatavad KOV-ide endi kehtestatud kordade kohaselt. Riik on iga-aastaselt eraldanud KOV-idele rahalisi vahendeid oma territooriumil sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldamise toetamiseks läbi tasandus- ja toetusfondi. Riik on suurendanud Narva linna tasandusfondi laekumist 2019. aastaks võrreldes 2016. aastaga 3,5 mln eurot võrra (+29%). Rahandusministeeriumi andmetel on Narva linna sissetulekud kasvanud 2018. aastaks esialgsetel andmetel ca 70,7 mln euroni (võrdluseks, et see on 66% rohkem kui 2010. aastal). Viimastel aastatel ehk 2017. ja 2018. aastal on Narva linna maksutulud kasvanud 6-8% aastas ehk keskmiselt 1,9 mln eurot aasta kohta, sh osaliselt nendele arvestatud tulumaksu määra suurendamise tõttu. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Lisaks on riik loonud viimase kahe aasta jooksul juurde mitmeid uusi toetusmeetmeid, mis aitavad Narval linnal oma kohalikke ülesandeid paremini osutada: näiteks saab linn 2019. aastal huvitegevuse toetust 0,4 mln eurot, matusetoetuste maksmiseks 0,2 mln eurot, lasteaiaõpetajate töötasu tõstmiseks 1,1 mln eurot ja hariduslike erivajadustega laste tegevuskulude toetamiseks 0,9 mln eurot. Lisaks on Sotsiaalministeerium toetanud kohaliku tasandi sotsiaalvaldkonna arendamist erinevate taotlusvoorude abil. Nii on KOV-idel olnud võimalus taotleda Euroopa Struktuurfondide ja riigieelarvelisi vahendeid erinevate sotsiaalteenuste loomiseks, arendamiseks ja pakkumiseks ning erivajadustega inimeste kodude ja hoolekandeasutuste teenuskohtade kohandamiseks. See on olnud KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Siiamaani on aga Narva linna huvi sotsiaalvaldkonna arendamiseks lisarahastuse leidmisel olnud kasin. Näiteks oli KOV-idel võimalik nii 2016. aastal kui 2018. aastal taotleda koduteenuse, tugiisiku teenuse, isikliku abistaja teenuse ja väljaspool kodu osutatava intervallteenuse ning päevahoiuteenuse arendamiseks ja ka osutamiseks Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Esimese toetusvooru eelarve oli 5 mln eurot, millest läks kasutusse ligikaudu 2,5 mln. Teise toetusvooru eelarve oli 7 mln eurot ning sellest läks kasutusse ligikaudu 3 mln. See tähendab, et rahalisi vahendeid teenuste arendamise toetamiseks oli rohkem kui toetusvoorust rahastatud projekte – need tulemused ilmestavad KOV-ide vähest huvi ja võimekust sotsiaalvaldkonda lisaraha kaasata. Narva linn nimetatud toetusvoorudes ei osalenud. Samuti oli KOV-idel võimalus 2018. aastal esitada taotlusi erivajadustega inimeste kodude kohandamiseks, selleks et aidata erivajadustega inimestel koduses keskkonnas paremini toime tulla ning nii neil kui ka nende perekonnaliikmetel aktiivsem olla. Kui Narva linnal oli võimalik toetusvoorust taotleda toetust 117 kodu kohandamiseks eelarvega 590 601 eurot, siis laekus Narva linnalt taotlusi vaid 5 kodu kohandamiseks eelarvega 53 099 eurot. Siit nähtub taas Narva linna vähene huvi sotsiaalvaldkonna arendamiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul on sissetulekute kiire kasvu tulemusena Narva linna finantsseis hea, nende põhitegevuse tulud ületasid põhitegevuse kulusid 2018. aastal 9 mln euro võrra, mis on pea 2 korda rohkem kui neil on vaja näiteks amortisatsioonikulude katmiseks. Kiire kasvu arvelt on oluliselt paranenud linna võimekus ka kohalikke probleeme lahendada. Riik on KOV-ide tulubaasi kujundanud selliselt, et nende eelarvesse laekunud sissetulekute kasutamise üle otsustab suures osas kohalik omavalitsus, arvestades kohalikke eripärasid ning elanike erivajadusi. Siiski jääb ka kiire sissetulekute kasvu ning hea finantsseisu juures kohalike teenuste rahastamisel määravaks see, kui oluliseks KOV sotsiaalkaitset peab ning millisel moel ta valdkonda panustada soovib. Näiteks on Narva linn leidnud võimaluse aastatel 2016–2018 maksta eakatele eritoetusi (tegevusala eakate sotsiaalne kaitse, makstud toetused) kokku 1,3 mln eurot (võrdluseks Tartu linna vastav kulu oli 0,2 mln eurot). Kui võrrelda Narva linna põhitegevuste kulusid (v.a toimetulekutoetus ja hooldekodud) Tartu linnaga, panustatakse poole vähem puuetega inimestele, samas makstakse eakatele suuri toetusi nagu nähtub all olevast tabelist. Seega, mis pensionäridele üldtoetustena ära makstakse, jääb puuetega inimeste abistamisest puudu.  3 Põhitegevuse kulud elaniku kohta sotsiaalkaitse valdkonnas (v.a toimetulekutoetus ja eakate sotsiaalkaitseasutused) aastatel 2016-2018 Narva Tartu Tegevusala Linnavalitsus Linnavalitsus Puuetega inimeste 3 13 sotsiaalhoolekandeasutused Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 35 74 Muu eakate sotsiaalne kaitse 34 3 Asendus- ja järelhooldus 31 30 Laste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutused 4 4 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 24 35 Töötute Sotsiaalne Kaitse 0 Riskirühmade sotsiaalhoolekandeasutused 17 11 Muu Sotsiaalsete Riskirühmade Kaitse 4 23 Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse 43 3 haldus Kokku 184 186 Allikas: Rahandusministeerium Samuti kui võrrelda Tartu ja Narva linna halduskulusid, siis paistab silma, et Narva linna palgal töötab sotsiaalvaldkonnas sama palju inimesi kui Tartu linnas (2017. aastal töötas Narvas 192 inimest, Tartus 209), kuigi Tartu linn on Narvast rahvaarvult palju suurem. Kokkuvõttes tuleb järeldada, et lisaks tulude kiirele kasvule on linnal võimalik üle vaadata, kas sotsiaalvaldkonnas kasutatavad meetmed vastavad kõige paremini linna elanike vajadustele ja probleemide suurusele. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et vananeva rahvastikuga ühiskonnas tuleb kõigil erinevatel riigivalitsemise tasanditel senisest enam pöörata tähelepanu sotsiaalvaldkonna arendamisele. Kuivõrd sotsiaalkaitse korraldamine on KOV-ide ülesanne, siis olenemata riigi sihtotstarbelistest ja mittesihtotstarbelistest eraldistest, peavad KOV-id planeerima eelarvesse oma ülesannete täitmise tagamiseks piisavalt vahendeid ning rahuldama tõhusalt inimeste toimetulekuprobleeme. Kokkuvõttes võib öelda, et KOV-ide finantsvõimekuse paranemisele on kaasa aidanud nii muutunud majanduskeskkond kui ka täiendavad riigipoolsed toetusmeetmed, mistõttu loodame, et omavalitsuste tulubaasi kiire kasvutempo kajastub ka kohaliku tasandi sotsiaaltoetuste ja -teenuste eelarve tõusus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva sotsiaalkaitseminister Lisaadressaat: Riigikantselei Häli Tarum 626 9176 [email protected] Alice Sündema 6269 271 [email protected]