Sissetulev kiri

Saatja: "Egert Luukas" Saaja: "Konkurentsiamet" Teema: ELTS eelnõu - salvestus ja tarbimise juhtimine Kuupäev: 2024-06-12 05:11 Saatja: Lauri Oks <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 11. juuni 2024 20:07 Adressaat: Lauri Oks <[email protected]> Teema: FW: ELTS eelnõu - salvestus ja tarbimise juhtimine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Hea turuosaline Saadan Kliimaministeeriumi palvel edasi info Elektrituruseaduse muudatuste kohta. Lugupidamisega Lauri Oks Energiaturgude analüütik | Energy Market Analyst +372 5564 3231 <mailto:[email protected]> [email protected] Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn <https://www.elering.ee> www.elering.ee <https://twitter.com/EleringAS> Twitter <https://www.linkedin.com/company/eleringofficial/> LinkedIn <https://www.facebook.com/Elering-2157652587608490> Facebook See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage saatjat ja kustutage teade kohe ja lõplikult oma süsteemist. This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient or have received this e-mail in error please notify the sender immediately and destroy this e-mail. Said selle kirja, kuna Eleringi õigustatud huviks on jagada oma partneritega gaasi- ja elektriturul toimuva kohta informatiivset teavet. Juhul, kui Sa ei soovi rohkem Eleringilt antud infot saada ja soovid listist lahkuda, palun saada vastav kiri [email protected] <mailto:[email protected]> From: Tauno Hilimon < <mailto:[email protected]> [email protected]> Sent: Tuesday, June 11, 2024 1:58 PM To: <mailto:[email protected]> [email protected] Cc: Karin Maria Lehtmets < <mailto:[email protected]> [email protected]>; Tarmo Tambur < <mailto:[email protected]> [email protected]>; Rein Vaks < <mailto:[email protected]> [email protected]> Subject: ELTS eelnõu - salvestus ja tarbimise juhtimine Tere Saadame teile elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu viimase versiooni (salvestus ja tarbimise juhtimine) ja kohtumisel näidatud ettekande slaidid (salvestusega seotud sätteid vastavalt kohtumisele on eelnõus täpsustatud, seega selles osas erinevus ettekandega). Eelnõu ja seletuskiri ei ole läbinud õigusosakonda ja Justiitsministeeriumi täiendavat kooskõlastusringi, seega palun arvestage sellega. Tervitades Tauno Hilimon Energiaturgude ekspert Energeetika osakond Kliimaministeerium Mob: +372 5885 1226 <mailto:[email protected]> [email protected] | <http://www.kliimaministeerium.ee/> www.kliimaministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn EELNÕU 0 8 . 0 6 .202 4 El ektrituruseaduse muutmise seadus § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses: „ 6 1 ) dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab osaliselt või täielikult hinnakõikumisi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turul kauplemisperioodi de lõikes;“; 2) paragrahvi 3 lõige 13 1 loetakse lõikeks 13 2 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 13 1 järgmises sõnastuses: „1 3 1 ) kauplemisperioodi netomõõtmine – mõõtepunkti kauplemisperioodil läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine;“; 3 ) paragrahvi 3 punkt 16 täiendatakse pärast sõna tariifilülitusseadmed tekstiosaga „ , sealhulgas seade, mis ei suuda andmeid edastada ega vastu võtta“ ; 4 ) paragrahvi 3 punktis 22 4 asendatakse tekstiosa „ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini“ sõnaga „kalendrikuu“; 5 ) paragrahvi 3 punkt 22 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „22 5 ) s eotud ettevõtja d – kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad ; “; 6) paragrahvi 3 punktid 26 3 ja 26 4 loetakse vastavalt puntkideks 26 4 ja 26 5 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 26 3 järgmises sõnastuses: „ 26 3 ) t ähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping – fikseeritud kehtivusajaga elektrileping, mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna ;“; 7 ) paragrahvi 3 täiendatakse pun kt iga 2 6 6 järgmises sõnastuses : „ 26 6 ) vahetustasu – tasu või trahv, mille tarnija, agregeerimisega tegelev turuosaline või võrguettevõtja otse või kaudselt määrab tarbijale tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamise eest ;“; 8 ) paragrahvi 21 4 lõi get 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 3 ) Süsteemihaldur töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni , kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tingimuste väljatöötamisel lähtutakse käesolevast seadusest, elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud nõuetest , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse st (EL) 2019/943 ja selle artikkel 59 alusel kehtestatud rakendusaktidest . “; 9 ) paragrahvi 21 4 täiendatakse lõi kega 5 järgmises sõnastuses: „ ( 5 ) Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud õigused ja kohustused sätestatakse üksikasjalikumalt elektrituru toimimise võrgueeskirjas. “; 10 ) paragrahvi 42 1 lõike 3 punkti 4 täiendatakse enne sõna „mõõteandmed“ sõnaga „kauplemisperioodi netomõõdetud “; 1 1 ) paragrahvi 44 lõikes 4 1 ja § 76 1 lõikes 2 asendatakse sõna „sidusettevõtjat“ sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid“; 1 2 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid eg a tehnilisi nõudeid , mis tulene vad sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises .“; 1 3 ) paragrahvi 59 2 lõi get 1 täiendatakse teise lause ga järgmises sõnastuses : „Võrguteenuse tarbimise mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse arvestuseks kasutatakse netomõõtmist.“; 1 4 ) paragrahvi 59 2 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust või o tseliinist alates 20 kW nimivõimsusega energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia le samal perioodil elektrivõrku või otseliini tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva seaduse §-s 59 2 ni metatud toetuste rahastamise kulu ei rakend u , kui täidetud on vähemalt üks järgnevatest tingimustest : 1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse paragrahvi 67 lõike 1 1 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt; 2) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui e nergiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ; 3) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine . “ . 1 5 ) paragrahvi 63 lõikes 6 asendatakse sõnad „ vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes “ sõnadega „jaotusvõrguettevõtja veebilehel“; 1 6 ) paragrahvi 66 täiendatakse lõi getega 8 1 ja 8 2 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) Jaotusv õrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas , ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast arengukava koostama . (8 2 ) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada võrgu kümneaastase arengukava täpsemad nõuded elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas .“; 1 7 ) Paragrahvi 66 lõike 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) investeerimisprojektide nimekiri, ajakava ja planeeritud maksumus;“; 1 8 ) Paragrahvi 66 lõike 12 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3 ) kavand atavate investeeringute nimekiri järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks, nende ajakava ja planeeritud kogu maksumus;“; 1 9 ) paragrahvi 66 lõi g e 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (14) Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel koostatud arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja avaldab konsultatsiooni tulemused oma veebilehel . “; 20 ) paragrahvi 66 täiendatakse lõike tega 14 1 ja 14 2 järgmises sõnastuses: „ (14 1 ) Konkurentsiamet võib teha võrguettevõtjal e ettekirjutuse arengukava käesolevas seaduses sätestatud tin gim ustega kooskõlla viimiseks . Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja planeeritud kogu maksumuse oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist . (14 2 ) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukava kohaste investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks . “; 2 1 ) paragrahvi 66 2 lõikes 1 ja § 66 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „oma sidusettevõtjat“ sõna dega „ endaga seotud ettevõtjaid“; 2 2 ) paragrahvi 66 3 lõi k e 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist või ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.“; 2 3 ) paragrahvi 67 täiendatakse lõi getega 1 1 –1 4 järgmises sõnastuses: „( 1 1 ) V õrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel alates 20 kW nimivõimsusega energi a salvestusüksusesse salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti . (1 2 ) Liitumispunktis mitteasuva täiendava mõõtepunkti võib rajada turuosaline ise vastavalt võrguettevõtja tingimustele. (1 3 ) T äiendava mõõtepunkti rajamise ga kaasnevad kulud kannab turuosaline . (1 4 ) Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus . Võrguettevõtjal on õigus nõuda mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamist. “; 2 4 ) Paragarahvi 67 lõike 6 es imene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Võrguettevõtja paigaldab turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või võib oma algatusel paigaldada oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, ning teostada mõõtmist selle mõõteseadme abil. “; 2 5 ) paragrahvi 70 lõikes 6 asendatakse sõnad „ või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning “ sõnaga „ja“; 2 6 ) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Võrguettevõtja kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud tasu võtmiseks netomõõtmist.“; 2 7 ) paragrahvi 71 täiendatakse lõi getega 10 1 ja 10 2 järgmises sõnastuses: „(10 1 ) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust alates 20 kW nimisvõimsusega energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi l õike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei võeta juhul , kui on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: 1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse paragrahvi 67 lõike 1 1 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt; 2) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ; 3) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine. (10 2 ) Võrguettevõtjal on õigus rakendada käesoleva seaduse paragrahvi 67 lõike 1 1 kohase mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral salvestatud elektrienergia koguste suhtes edastamistasu ja toetuste rahastamise kulu vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele kuni mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamiseni ja tagasiulatuvalt kuni 12 kuu ulatuses rikkumise tuvastamisest. “; 2 8 ) paragrahvi 74 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „ vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes “ sõnadega „võrguettevõtja veebilehel“; 2 9 ) paragrahvi 75 1 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset järgmise lausega: „Tarbija arve ja info arvetel peab olema täpne, kergesti mõistetav, selge, ülevaatlik, kasutajasõbralik ja hõlbustama arvete omavahelist võrdlemist.“; 30 ) paragrahvi 75 1 lõiget 1 täiendatakse punkti dega 1 1 –1 8 järgmises sõnastuses: „1 1 ) teenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, telefoninumber ja e-posti aadress ; 1 2 ) arveldusperioodil tarbitud elektrienergia kogus, tasumisele kuuluv maksumus ja selle jaotus vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud komponentide lõikes; 1 3 ) arve maksmise tähtaeg; 1 4 ) lepingu kehtivusaeg; 1 5 ) arves esitamise aluseks oleva mõõtepunkti EIC-kood; 1 6 ) kui tarbija ja müüja vahelises lepingus on kokku lepitud teenuse hinna muutumine, siis teave hinna muutumise kohta koos muudatuse toimumise kuupäevaga; 1 7 ) viide Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahen di veebilehele ; 1 8 ) viide käesoleva seaduse § 42 1 lõikes 1 kirjeldatud andmevahetusplatvormi veebilehele; “; 3 1 ) paragrahvi 75 1 täiendatakse lõi getega 2 1 – 2 3 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Tarbijale esitataval arvel tuleb eraldada energia- ja tarnekomponent, võrgukomponent ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud vastavalt määruse s (EL) 2016/1952 kehtestatud mõistetele. (2 2 ) Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt . (2 3 ) Müüja võimaldab arve tasumiseks erinevaid makseviise ja paindlikku korda. “; 3 2 ) paragrahvi 75 1 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) Müüja esitab tarbijale arve netomõõtmise l mõõdetud elektri eest.“; 3 3 ) paragrahvi 75 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnatuses: „(5) Tarbija taotlusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.“; 3 4 ) paragrahvi 87 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) teave kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidlus t e kohtuvälise lahendamisega vastavalt tarbijakaitse seadusele ning õiguse kohta pöörduda kaebusega käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud juhtudel Konkurentsiameti poole ;“; 3 5 ) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ ( 1 1 ) Elektrimüüja es itab elektri lepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingu lühikokkuvõt te , mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet . “ ; 3 6 ) paragrahv 87 lõikes 3 asendatakse sõna „tasu“ sõnaga „vahetustasu“ ja täiendatakse pärast sõna „küsida“ tekstiosaga „ , välja arvatud käesoleva seaduse § 88 lõikes 5 sätestatud juhul“; 3 7 ) paragrahvi 87 täiendatakse lõi getega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Elektrimüüja , kes teenindab vähemalt 200 tuhandet tarbijat, peab pakkuma tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja vähemalt aastase kehtivusajaga tähtaegseid fikseeritud elektrihinnaga lepinguid . (7) Elektri lepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest.“; 3 8 ) paragrahvi 88 lõi get 5 mudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Elektrimüüja või agregaator võib nõuda tarbijalt tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ja ei tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju “; 39 ) paragrahvi 89 täiendatakse lõi kega 6 järgmises sõnastuses : „ (6) Fikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel peab elektrimüüja viima tarbija üle uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või tarbija nõusoleku l sõlmima dünaamilise elektrihinnaga lepingu .“; 4 0 ) para g rahvi 9 0 lõi ke 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „teave“ tekstiosaga : „ ning tasuta teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine.“; 4 1 ) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe muude võimaluste kohta kui võrgust lahti ühendamine peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) teave sotsiaalhoolekandeseaduse s sätestatud võimaluste kohta; 2 ) teave energia säästmise võimaluste kohta või viide teavet sisaldava tele veebilehtedele ; 3 ) teave alternatiivsete maksevõimaluste kohta, näiteks võlgnevuse eest osamakse tena või maksegraafiku alusel tasu mine ; 4 ) teave võrguühenduse võimsus e piiramise võimaluste kohta.“; 4 2 ) paragrahvi 93 lõi ke 6 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „18) jälgib turu olukorda ja konkurentsi taset, sealhulgas dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat , arenguid ja dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele , ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka soovitusi elektrimüüjatele kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinna kujunduse kohta; “; 4 3 ) paragrahvi 93 lõi get 6 täiend atakse punkt iga 22 3 järgmises sõnastuses: „ 22 3 ) jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning turu käivitumist ning hindab käesoleva seaduse § 21 4 lõikes 3 nimetatud tingimuste uuendamise vajadust ;“ ; 4 4 ) paragrahvi 93 lõi get 11 täiendatakse peale sõna „kasutajaid“ sõnad ega „ja agregeerimislepinguid“ ; 45) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõikega 2 0 järgmises sõnastuses: „(20) Käesoleva seaduse paragrahvi 71 lõi kes 10 2 nimetatud tasude maksmist tagasiulatuvalt r akendatakse 12 kuud pärast lõike jõustumist. “. § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev a seadus e § 1 punktid 14 , 23 , 27 ja 45 jõustu vad 202 5 . aasta 1. j aanuaril . 0 8 .0 6 .2024 E lektrituruseaduse muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Seaduse eelnõuga võetakse üle Euroopa P arlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL. 18. oktoobril 2023 esitas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr (2021)0033 . Komisjoni hinnangul ei ole Eesti riigisisesesse õigusesse üle võtnud direktiivi (EL) 2019/944. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 31. detsembril 2020. Kuigi Eesti on komisjoni teavitanud direktiivi täielikust ülevõtmisest, leiab komisjon, et Eesti ei ole siiani võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et tagada direktiivi täielik ülevõtmine riigisisesesse õigusesse , ega sellistest meetmetest teatanud. Seetõttu leiab komisjon, et Eesti ei ole täitnud direktiivist tulenevaid nõudeid. Siinse seaduseelnõuga kõrvaldatakse puudused, milles Eesti komisjoni hinnanguga nõustub. Direktiivist (EL) 2019/944 lähtudes tehakse täpsustused elektrituruseaduse ( ELTS ) tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku. Elektrienergia siseturu ühiste normide eesmärk on pakkuda piiriülese le konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja par emaid teenindusstandardeid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Selleks, et tagada direktiivi Eesti riigisisesesse õigusesse ülevõtmine, edendada investeeringuid elektrisalvestuse ja võtta kasutusele tarbimiskaja potentsiaal, täiendatakse ELTS-i sätetega, millega vähendatakse elektrisalvestuse opereerimise kulusid läbi topeltmaksustamise kaotamise, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, täpsustatatkse elekt r iarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele kauplemisperioodi netomõõtmise põhimõte. Eelnõu peamised mõjud on elektrisalvestuse ja tarbimiskaja kasutusele võtmine, tänu millele muutub tarbijatele elektrihind soodsamaks ja vähenevad ka elektrisüsteemiga seotud kulutused. Elektrisalvestuse ja tarbimiskaja turu elavnemine võimaldab võrguettevõtjatel hakata hankima paindlikkust alternatiivina võrguinvesteeringute le , misläbi vähenevad ka kulud võrgu ülal hoidmisele. Tarbijate õiguste ja arvetega seotud muudatused teostatakse selleks, et võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiiv (EL) 2019/944, ega too muidu olulisi mõjusid ja muudatusi kaasa, kuna juba täna saavad tarbijad sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingu id ning tarbijate elektriarved sisaldavad juba täna piisavalt täpset informatsiooni. Positiivset mõju avaldab muudatus, mille kohaselt võrguettevõtja peab tarbijale esitama tarbija võlgnevuse korral info, mis võimaldab tarbijal võlgnevusega hakkama saada. Tarbija teadlikkust parandavad ka sätted, mis loetlevad minimaalse informatsiooni, mida elektrimüüja peab kuvama elektriarvel. Kauplemisperioodi n etomõõtmise kasutusele võtmine muudab senise arvelduse taastuvelektrit tootva tarbija jaoks õiglasemaks ja päikesepaneelide paigaldamise kasumlikumaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi ( KLM ) energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ( [email protected] , 625 6476 ) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman ( [email protected] ). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023 – 2027 (VVTP) punkti de ga 6.1.2, mille kohaselt töötatakse selle nimel, et tarbimise juhtimise kompenseerimine toimuks elektriturul ja 6.1.8, mille kohaselt pööratakse taastuvenergeetikale ja suuremat tähelepanu salvestusvõimsuse rajamisele. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 ( elektrienergia siseturu ü hiseeskirjade kohta ) ning muudetakse elektrituruseaduse 1 . jaanuari 20 24 . a redaktsiooni ( RT I, 30.06.2023, 6 ) . Muudatus on seotud rikkumismenetlusega nr (2021)0033. Enne eelnõu ei koostatud väljatöötamiskavatsust t uginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 . a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 2 lõi k e 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist . Elektrisalvestuse edendamisega seotud sätted on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuid on lisaks ka kiireloomulised tulenevalt Baltikumi sünkronseerimiset Kesk-Euroopa sünkroonalaga 2025. aasta alguses. Muudatus toob kaasa täiendavad investeeringud salvestusseadmetesse, mis omakorda aitab sünkroniseerimisel Eesti ja Baltikumi energiajulgeolekut tagada. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk S eaduseelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi s (EL) 2019/944 tehtud muudatused ja kõrvaldada puudused, milles Eesti nõustub Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusega rikkumismenetluses nr (2021)0033 . Rikkumismeneltusest nr (2021)0033 ja VVTP punktidest 6.1.2 ning 6.1.8 tulenevalt lisatakse eelnõuga elektrituruseadus s e järgmised printsiibid: tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga ja t ähtajali se fikseeritud elektrihinnaga lepinguid , saada selge kokkuvõte lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud ; tarbija, kellel on tekkinud võlgnevused ja keda ohustab elektrivõrgust lahti ühendamine, saab edaspidi võrguettevõtjalt täiendavat infot selle kohta, kuidas võlgnevusest vabaneda ja elektrivõrgust lahti ühendamist vältida; kauplepmisperioodi netomõõtmise põhimõtte kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel; agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon i täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust; elektrisalvestuse topelt maks ustamise kaotamine ja sel eesmärgil salvestusele eraldi mõõtepunkti rajamine . Euroopa Liidus toimib ühtsete reeglite alustel avatud elektriturg. Elektrituru saab jaotada turutasemeteks: Erinevate turutasemete eesmärk on võimaldada elektriga kauplemist ja samal ajal tagada elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise tasakaal ehk bilanss igal ajahetkel. Elektri eripära teiste kaupadega võrreldes on see, et elektrit tuleb selle tootmise hetkel tarbida ehk elektrit ei ole võimalik ladustada ilma, et see oleks muundatud mõneks muuks energiakandjaks. Elektri börsihind kujuneb järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise kõverate ristumispunktis igal kauplemisperioodil (1 tund). Pakkumise kõver kujuneb tootmisvõimsuse pakkumistest, mis tehakse elektrijaama muutuvkulude baasil , ja nõudluse kõver kujuneb ajalooliste tarbimisandmete põhjal. Kauplemisperioodil teeb börsihinna kall e im tootmisvõimsuse pakkumine, mis turule pääseb , või tarbija, kes on valmis oma tarbimist kauplemisperioodil kujunenud hinna juures vähendama. Järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise tasakaalu viimine on oluline samm selleks, et tagada elektrisüsteemi bilanssi . Pakkumise kogust ning hinda mõjutavad tootmisseadmed, mis turul konkreetsel ajavahemikul kättesaadavad ja töökorras on ning pakkumisi teevad. Tarbimist mõjutavad asjaolud on nt välisõhutemperatuur, hoonete ja seadmete energiatõhusus , tarbijate käitumisharjumused ja võime oma tarbimist juhtida . Pakkumise kogus ja pakutav ühikuhind sõltub nt tehnoloogiast, korralistest ja erakorralistest hooldustest, sesoonsusest ja riikidevahelistest ülekande võims ustest. Soodsaimat elektrihinda pakuvad turule kütusevabadest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvad tootmisüksused ja kallimat hinda fossiilseid kütuseid kasutavad tootmisüksused , nagu põlevkivi ja maagaasi tarbivad elektrijaamad. Kui turul on nõudlus suur ja pakkumine väike, siis võib tekkida olukord, kus nõudluse ja pakkumise kõverad ei ristu. Sellisel juhul kujuneb turul elektrihinnaks maksimaalne turuhinna piir, milleks täna on 4000 €/MWh. Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 32 1 lõike 1 kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti. Selle eesmärgi täitmine on võimalik , rajades E e stisse suures mahus eelkõige tuule- ja päikeseenergial põhinevat taastuvelektri tootmist. Tuule- ja päikeseenergia tootmise tegelik maht sõltub sesoonsusest ja ilmast ega ole vastavalt elektritarbimisele reguleeritav. Tuule- ja päikeseenergia puudujäägi korra l tuleb elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks käivitada juhtitava i d võimsus i või puudujääv elekt er importida. Impordivõimekus sõltub riikidevaheliste ühendus te võimsusest. Elektritootmis e võimsuse puudujääk väljendub kõige nähtavamalt järgmise päeva elektrituru ehk elektribörsi hinnas – taastuvelektri ülejäägi puhul on elektri börsihinnad madalad ja puudujäägi puhul kõrged. See, et tuule- ja päikeseenergia tootmi s e maht on kõikuv , väljendub elektribörsi hinna suures volatiilsu ses , aga ka elektrimüüjate marginaalides. Elektrimüüja marginaalid sõltuvad elektrisüsteemi ebabilansist ja bilansienergia hinnast bilansiturul, mis on seda suurem, mida suurem on tuule- ja päikeseenergia tootmine. Elektri börsihinna ja bilansienergia hinna ning selle volatiilsuse vähendamiseks on võimalik võtta kasutusele tarbimise juhtimine ja energiasalvestus. T arbimis e juhti mine võimaldab vähendada elektri kogutarbimist suure nõudlusega kauplemisperioodidel ja nihutada tarbimine tundidele, kus tarbimine on väiksem või tootmine suurem , või jätta juhitud elekter üldse tarbimata . Elektri salvestamine võimaldab sarnaselt tarbimise juhtimisele tarbimist ja tootmist kauplemisperioodide lõikes nihutada ning seeläbi tagada väiksem volatiilsus elektriturul ja elektrisüsteemi tasakaal. Allolev graafik visualiseerib tarbimise ja tootmise nihutamise mõju järgmise päeva börsihinnale. Tarbija saab elektriturul osaleda ostjana ja müüjana ning seeläbi elektriturul kujunevat hinda nõudluse ja pakkumise vähendamise või suurendamise kaudu mõjutada. Üksiku tarbija tarbimise või tootmise kogus ei pruugi olla piisav, et selle mõju elektri turuhinnale oleks märgatav, kuid mitme tarbija agregeeritud tarbimise või tootmise kogus võib turuhinda märgatavalt mõjutada. Kõige kiirem ja soodsam viis, kuidas tarbijad saavad elektrihinda ja oma kulusid mõjutada, on tarbimise juhtimise kaudu . Tarbimise juhtimine jaguneb kaheks : kaudne ja otsene. Tarbimise kaudse juhtimise puhul reageerib tarbija eelkõige elektrihinnale ja reguleerib elektriturul osalemata oma tarbimist. Tarbimise kaudset juhtimist saab ergutada muutuvhinnaga elektripakettide kaudu , aga ka tarbija teadlikkuse suurendamise ja uute digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu ga . Tarbimise otsese juhtimise puhul kaubeldakse reguleeritava ja mõõdetava paindlikkusega elektriturgudel. Tarbimise juhtimise ehk agregeerimise teenust osutab agregaator . Tarbimise juhtimise toimivaid ja kontseptuaalseid tehnoloogilisi lahendusi on turul mitmeid (sh salvestus, automaatikalahendused), kuid lisaks tehnoloogilistele lahendustele on oluline tagada võimalused ja võimaldada turuosalistel pakkuda elektriturule tarbimise juhtimist. Elektrituru tasemed, millel salvestus e ja tarbimise juhtimi sega saa b osaleda ja teenuseid pakkuda: Järgmise päeva turg – tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärk sellel turul on ennekõike vähendada elektri börsihinda ja selle volatiilsust , kuid lisaks väheneb tipptundidel elektrinõudluse vähendamise tulemusena fossiilkütuste tarbimine ja kasvuhoonegaaside heide, kuna tarbimise ja tootmise nihutamise tulemusena väheneb vajadus käivitada lisa nõudluse katmiseks fossiilkütuseid tarbivaid tootmisseadmeid ja tekib võimalus efektiivsemalt kasutada ära taastuvelektri tootmist. Päevasisene turg – sellel turul kauplemise eesmärk on järgmise päeva turul tehtud tehinguid korrigeerida (põhjuseks võib olla näiteks tarbimise prognoosi muutus võrreldes eelmisel päeval prognoosituga). Bilansi turg (rakendatakse vastavalt vajadusele nt Balti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks) – Eestis on kasutusel mFRR . Salvestus e ja tarbimise juhtimisega o llakse võimelised kiiresti reageerima muutustele tarbimises ja tootmises ning seetõttu saab tagada elektrisüsteemi bilanssi. Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Näiteks : võrguettevõtjate tarbimise juhtimine, elektrisalvestus e turult hankimine, liitujatele paindlike , tarbimisajast või võrgu koormatusest sõltuvate elektri - ja liitumis lepingu te pakkumine, võrgutariifi tarbimisajast või võrgu koormatusest sõltuvaks kujundamine . Eesti elektrivõrgus on juba palju tootjaliitumisi ja iga uus liitumine on liitujale kulukas . Olukorra leevendamiseks ja elektrivõrgu optimaalseks kasutamiseks saab võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist, mille puhul võrguettevõtja tellimusel või kellaajast sõltuvalt peab tootja oma koormust vähendama ja jätma ülejääva elektri kas tootmata või salvestama selle hilisemaks kasutamiseks või tarbija oma tarbimist nihutama . Võrgukoorm u se ajaliselt võrdsemalt jaotamine võimaldab vältida võrguinvesteeringuid, mis muidu tiputootmise või -tarbimise tõttu tuleks teha, ja seeläbi tarbijatel ning tootjatel soodsamalt võrguga liituda. Tarbimise juhtimise edendamiseks sätestab d irektiiv (EL) 2019/944 riigile kohustuse võimaldada tarbijatel pakkuda iseseivalt või agregeerimise kaudu tarbimise juhtimist kõikidele elektriturgudele. Elektrituruseaduse mudtatusega sätestatakse üldised edasised põhimõtted tarbimiskajas osalemise tingimuste välja töötamiseks, kuid detailsemad nõuded sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Eestis on tehtud esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel. 2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni eesmärgiga koostöös turuosalistega üht ses lähenemi ses kokku leppida. Seniste arutelude ja analüüside ning teiste liikmesriikide näidete abil on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel tarbimise juhtimise edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub andmevahetus ja rahaline arveldamine , sh kompensatsiooni arvutamine, keskse asutuse kätte, milleks teiste riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele jätab direktiiv (EL) 2019/944 liikmesriikidele vaba mad käed reeglite sätestamisel tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri vahelise arveldamise teostamsieks sh reeglid mille põhjal kompenseer tarbimis itakse tarbimis kajas osalenud tarbijate bilansihalduritele nende kulud ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise kaudu tarbijale madalama elektrihinna näol toodud kasu eest. Üks võimalik variant on puhaskasu ( ingl net-benefit ) me toodika , mille raames kvantifitseeritakse tarbijale tekkinud kasu ja makstakse selle alusel tarbimise juhtimises osalenud tarbijale tasu kas otse või agregaatori kaudu . Täpsemad nõuded ja tingimused sätestatakse elektrituru toimise võrgueeskirjas. Elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise vahel tuleb tagada pidev tasakaal. Bilansihaldur on turuosaline, kes on süsteemihalduriga sõlminud bilansilepingu. Igal turuosalisel on bilnasihaldur, kelle bilansipiirkonnas turuosalise tootmine või tarbimine paikneb. Bilansihaldurid esitavad oma bilanspiirkonna kohta tootmisplaanid, prognoositud tarbimise ja info planeeritud kauplemise kohta teiste turuosalistega. Süsteemihaldur kontrollib, et iga bilnashalduri bilnasiplaanid oleks tasakaalus ja kooskõlast teiste bilnasihaldurite bilnasiplaanidega. Näiteks kontrollib süsteemihaldur kas tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanid on tasakaalus. Kui tarbija ja tarbimist tarbimiskaja tulemusena vähendatakse, siis tekib ebakõla tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanide vahel: tarbija agregaatori bilansihalduri bil an siplaan sisaldab tarbimiskajas aktiveeritud kogust nt -20 kWh ; t arbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaan selle kogusega ei arvesta ehk see sisaldab prognoositud tarbimist nt +20 kWh; kuna bilansihaldur teab mis tarbija tarbimist agregeerimise tulemusena vähendati, siis ta määrab agregeeritud koguse 20 kWh tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanide vahel tarnena ehk bilansiplaanid viiakse omavahel tasakaalu; kuna tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanist võetakse elektrikogus nt 20 kWh elektrit, mille ta on seotanud tarbija prognoositud tarbimise katmiseks ja selle elektri soetamisega on tarbija elektrimüüja bilansihaldur kandnud kulusid, siis on õigustatud, et selle elektrikogusega seotud kulutused tarbija elektrimüüja bilnasihaldurile kompenseeritakse (makstakse rahalist hüvitist) . Mis hinnaga ja kes eelmainitud elektrikogus kompenseeritakse sõltub kompensatsiooni metoodikast, mille arvutamise põhimõtted sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Tsentraalse arveldusega turu mudel: Energiavahetus e ja kompensatsiooni arvestust tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri vahel teeb neutraalne organ, kelleks on süsteemihaldur. Tarbimiskajas osalenud elektrienergia märgitakse tarnena eelmainitud bil an sihaldurite vahel. P uhaskasu (ingl net-benefit ) metoodika on üks võimalikke kompensatsiooni metoodikaid rahalise hüvitise maksmiseks : metoodika kasutamine on kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 17 punktiga 4, mille kohaselt r ahaline hüvitis ei tohi olla takistuseks agregeerimisega tegelevate turuosaliste turule sisenemisele ja agregaatorilt võib hüvitise maksmist nõuda üksnes juhul kui tarbimiskaja aktiveerimisega kaasnenud tulud ei ületanud sellega kaasnevaid kulusid ühiskonnale; puhaskasu metoodika eesmärk on sätestada mis juhtudel nt millisest järgmise päeva elektrituru hinnast alates tarbimiskajaga kaasnevad kulud sotsialiseeritakse. Kui tarbimiskaja ei too kaasa ühiskondlikult suuremat tulu kui tarbija elektrimüüja bilansihaldurile makstav kompensatsioon, siis neid kulusid ei sotsialiseerita ja kompensatsiooni maksab agregaator või tema bilnasihaldur. Selline lähenemine tagab selle, et tarbimiskaja toob alati kaasa ühiskondliku kasu ja kompensatsiooniks makstav hüvitis on alati madalam kui ühiskondlikult saadud kasu; toimiva puhaskasu metoodika näite saab tuua Ameerika Ühendsriikidest , kus tarbimiskaja puhaskasu arvutatakse iga kuu 15. kuupäevaks järgmiseks kuuks ette. Kui Eestis sarnast süsteemi rakendada, siis see tähendaks, et süsteemihaldur arvutab iga kuu järgmiseks kuuks ette elektrihinna piirmäära, millest alates tarbimiskajaga kaasnev kompensatsiooni maksmine toimub kõigi tarbimiskajast kasu saanud tarbijate bilansihaldurite poolt, kes kannavad need kulud tarbijate marginaalidesse ehk lõplikult kannavad kompensatsioonikulud elektritarbijad, kes tänu tarbimiskajale soodsamat elektrit saavad tarbida. Sellisel viisil lähenemine tagab tarbijate jaoks alati olukorra, kus nad summaarses elektrihinnas võidavad. Bilansiturul plaanib Elering 2024. aasta suvel alustada tsentraalse arveldusega mudeli kasutamist . Kuigi olulised sammu d bilansiturul tsentraalse arveldusega turumudeli rakendamiseks on tehtud, ei ole toimuvat turumudelit järgmise päeva ja päevasisesel turul. Samuti ei kasuta võrguettevõtjad tarbimise juhtimise potentsiaali võrgu planeerimisel. Kuigi alates 2020. aastast on tarbimise juhtimise turumudeli konsultatsioone peetud, ei ole reaalselt rakendamiseni jõutud. Elektrituruseadusesse lisati direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisel § 21 4 , mille lõike 3 kohaselt töötab Konkurentsiamet välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tarbimiskajas osalemise tingimusi pole Konkuretsiamet seni välja tööta n ud, kuna § 21 4 on liialt üldsõnaline ega sätesta täpsemaid kohustusi Konkurentsiametile ja turuosalistele. Eelnõu ettevalmistamisel läbiviidud konsultatsioonide põhjal muudetakse ELTS § 21 4 selliselt , et tarbimiskajas osalemise tingimused töötab välja süsteemihaldur (Elering) ja esitab selle Konkuretsiametile kinitamiseks. Kinnitatud tarbimiskajas osalemise tingimuste põhjal koostavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad täpsemad metoodikad , mille nad esitavad Konkur en tsiametile kinnitamiseks . Tehniliste tingimuste ja metoodikate põhjal toimub tarbimiskaja osalemine järgmise päeva, päevasisesel ja bilnasiturul ning tarbimiskaja osalemine võrguettevõtjate paindlikkus- ja tugiteenuste hangetes. Sätted tagavad samuti, et Eestis rakenda takse tsentraal set arveldami st süsteemihalduri poolt ka muudel turutasemetel peale bilansituru. Planeeritav § 21 4 muudatus toob kaasa võimaluse Kliim am inisteeriumil sätestada täpsemad tarbimiskajaga seotud tehnilised tingimused elektrituru toimimsie võrgueeskirjas sealhulgas kompensatsiooni arvutamise põhimõtted. Eestis ja Balti riikides on tarbimise juhtimi se kasutusele võtmine ülimalt oluline eriti agregeerimise kaudu. Agregeerimise kaudu tarbimise juhtimine võimaldab agregaatorile koondada mitmed tarbijad , kelle üheaegset tarbimist saab agregaator juhtida. Suured elektritarbijad on reeglina tööstused, kelle jaoks tarbimise juhtimine tähendab tööstuse seiskamist, mistõttu jääb toodang tootmata ja tekib rahaline kahju. Ilma taoliste kuludeta saavad agregaatorite kaudu tarbimist juhtida just nimelt väiksemad tarbijad , näiteks kodutarbijad ja büroohooned, mille kütmist on võimalik ajatada, edasi lükata või kütmistemperatuuri ajutiselt vähendada. Lätis ja Leedus täna terviklikku regulatsiooni paigas ei ole, mis võimaldaks tarbimiskaja kasutada kõikidel turgudel. Täna on EL-s tarbimise juhtimine kõikidel turgudel võetud kasutusele Prantsusmaal, Taanis ja Hollandis. Soome ja Rootsi on siseriiklikusse regulatsiooni lisanud kohustuse süsteemihaldurile turumudel sh kompensatsioonimudel välja töötada ja regulaatoril see heaks kiita. Soome ja Rootsi kolleegidega konsulteerides, plaanivad ka nemad tsentraalse arveldusega ja puhaskasu (ingl net-benefit ) arvestava kompensatsiooniga turumudelit. Läti ja Leeduga peab Kliimaministeerium arutelusid, et Baltikumi üleselt võimalikult sarnaselt läheneda. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu §-s 1 muudetakse elektrituruseadust Eelnõu punktiga 1 lisatakse ELTS §-i 3 termin „ dünaamilise elektrihinnaga leping “. Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida börsihinnaga osaliselt või täielikult seotud lepinguid. Selleks sätestatakse ELTS-i s see mõiste. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse seadust terminiga „ kauplemisperioodi netomõõtmine “. Termini lisamise eesmärk on täpsustada, mida tähendab kauplemisperioodi netomõõtmine ja võtta kauplemisperioodi netomõõtmine tarbijatele arveid esitades kasutusele. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse terminit „mõõteseade“ täpsustusega, et mõõtesead e on üldmõõiste ja see katab ka seadmeid, millel puudub andmete edastamise funktsioon. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks. Eelnõu punktiga 4 muudetakse termini „ salvestusperiood “ definitsioonis ajamäärangu t ja asendatakse ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini ehk 1 aasta ajavahemikuga 1 kuu. Muudatus on vajalik, et võimaldada salvestusüksusel edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu vabastust saada kuupõhiselt kuu jooksul võrku tagastatud elektri eest. Eelnõu punktiga 5 muudet akse terminit „sidusettevõtja“. Kehtiv termin ja selle definitsioon ei ole kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/944. Seotud ettevõtjad on direktiivi kohaselt kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad ehk iga ettevõtja kontsernis on s eotud ettevõtja teise samas kontsernis oleva ettevõtjaga eeldusel, et ettevõtjad kuuluvad samadele aktsionäridele. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse seadust terminiga „ tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping “. Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida dünaamilise elektrihinnaga leping uid ja sellest tulenevalt on oluline täpsustada, et tarbijal on sõlmida ka tähtajali st fikseeritud elektrihinnaga leping ut. Termin „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“ tuleneb elektrituru disaini muutmise direktiivist , mi lle ülevõtmise tähtaeg on 2024. aasta lõpp. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse seadust terminiga „vahetustasu“. Vahetustasu alla kuuluvad ka lepingu lõpetamise tasud. Termini lisamine on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks. Termini lisamisega täpsustatakse üksikasjalikud, mida vahetustasu tähendab ja luua selgust , mida elektrituruseaduse paragrahv 87 lõike s 3 nimetatud tasude all mõeldakse. Eelnõu punktide 8 ja 9 muudatused on seotud, mistõttu käsitleme neid koos. Eelnõu punkti ga 7 muudetakse § 21 4 lõi get 3. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse §-i 21 4 lõi kega 5 . Muudatuse eesmärk on täiendada olemasolevat regulatsiooni, mis ei ole toimima hakanud , ja tagada, et tarbimiskaja (otsene tarbimise juhtimine) , sh agregeerimine , võetakse kasutusele kõikidel turutasemetel ( järgmise päeva , päevasisene ja reguleerimisturg, võrgukoormuste juhtimine). 25.03.2022 jõustunud muudatuste tulemusel ei ole seni tarbimiskajas osalemise tingimus i välja tööta tud , kuna kehtiv regulatsioon ei sätesta piisavalt täpselt reegleid ja kohustusi, mis tarbimiskaja kasutusele võtmiseks on vajalikud. Sellest tulenevalt on vaja tingimusi täiendada. Ka Riigikontroll on oma aruande s leidnud, et praegu takistab tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist eelkõige turumudeli puudumine , mida ELTSi siinsete täiendustega lahenda da püü takse. Paragrahvi 21 4 lõike 3 muudatuse kohaselt töötab süsteemihalduri välja tarbimiskajas osalemise tingimused , vii b läbi avalik u konsultatsioon i ja kooskõlas tab tingimused Konkurentsiametiga , lähtudes kehtivast regulatsioonist. Varasem säte kohustas Konkurentsiametit tingimusi välja töötama , kuid selle muudatusega sätestatakse kohustus süsteemihaldurile . Süsteemihalduril on teadmised tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamiseks, näiteks on süsteemihaldur reguleerimisturule juba koostanud tüüptingimused, mis tarbimiskajal sel turul võimaldavad osaleda . Tarbimiskajas osaleva energiakoguse ja agregeerimise kogused selgitab ning arveldab süsteemihaldur – süsteemihaldur lähtub tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamisel sellest, et tarbimiskaja, sh agregeerimiskogused, selgitab ja arveldab süsteemihaldur. See tähendab seda, et süsteemihaldur (Elering) tagab keskse osapoolena selle, et vastavalt regulatsioonile ja tehnilistele tingimustele tarbimiskajas osalevad energiakogused on korrektsed, need kogutakse andmevahetusplatvormile (AVP) ning turuosaliste vahel toimub arveldus ja hüvitamine vastavalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tehnilistele tingimustele ja võrguettevõtjate koostatud metoodikatele. Paragrahvi 21 4 lisatakse lõige 5, mille kohaselt saab elektrituru toimimise võrgueeskirjas täpsemad tingimused kehtestada . Elektrituru toimimise võrgueeskirjas on eesmärk täpsustada täpsemad turuosaliste rollid , arveldamise ja kulude hüvitamise reeglid . Täps emad tingimused nähakse ette elektrituru toimise võrgueeskirjas ja süsteemihalduri koostatud tehniliste s tingimuste s . Eelnõu punkti dega 10 , 1 3 , 2 6 ja 3 2 võetakse tarbijate tootmis- ja tarbimisandmete kogumisel ning arvete esitamisel kasutusele kauplemisperioodi netomõõtmine. Muudatuse eesmärk on muuta tänaset lähenemist, mille kohaselt tarbijatel, kelle mõõtepunktis asub nii tootmine kui tarbimine, mõõdetakse tarbitud ja toodetud elektrienergia koguseid neid faaside vaheliselt ja kauplemisperioodi siseselt saldeerimatta. Muudatuse jõustumisel mõõdavad võrguettevõtjad kauplemisperioodi siseselt mõõtepunktis mõõdetud ja tarbitud koguseid selliselt, et need kogused kauplemisperioodil saldeeritakse. Näide: 1. Tarbija tarbib kauplemisperioodil (1 tund) järgmiselt: Faas 1 kaudu toodab elektrit 1 kW, tarbib 0,5 kW (kauplemisperioodi sees võib tootmine ja tarbimine muutuda) Faas 2 kaudu toodab elektrit 2 kW, tarbib 1 kW Faas 3 kaudu toodab elektrit 0 kW, tarbib 2,5 kW Sellisel juhul edastab v õrguettevõtja täna andmevahetusplatvormile (AVP) järgmised andmed kauplemisperioodil mõõtepunktis toimunud tarbimise ja tootmise kohta : Tarbimine = 0,5 kWh + 1 kWh + 2,5 kWh = 4 kWh Tootmine = 1 kWh + 2 kWh = 3 kWh Tarbija maksab kogu 4 kWh elektri eest võrgutasusid, taastuvenergiatasusid ja elektriaktsiisi. Sõltuvalt kokkuleppest elektrimüüjaga võib tekkida olukord, et tarbija peab 4 kWh elektrit elektrimüüjalt kas ostma või elektrimüüja saldeerib need kogused ja esitab tarbijale arve 1 kWh tarbitud elektri eest. Kliimaministeeriumi a rvutuse kohaselt maksab selline tarbija täna 5 kuni 40% rohkem elektri tarbimise eest, kui ta maksaks kauplemisperioodi netomõõtmise puhul. Täna on tarbijatel siiski võimalus faaside vahel tootmise ühtlaseks jaotamiseks kasutada asümmeetrilised i nverterid , selliste i nverte rite turg Euroopa Liidus on siiski väike, kuna faaside kaupa eraldi arvestus ei ole kuigi levinud ja seetõttu on need i nverterid ka kallimad. Asümmeetrilised i nverterid muidugi ei lahenda olukorda, kus kauplemisperioodi siseselt tootmine ja tarbimine varieeruvad ehk nt kui mõõtepunktis kauplemisperioodi sees toodetakse 2 kW ja tarbitakse 3 kW, siis esitatakse arved siiski 3 kWh eest. Olukorra visualiseerimiseks saab näiteks tuua järgmised lihtsustatud skeemid. Tänane lähenemine: Lähenemine pärast muudatust: Eelnõu punktidega 1 1 , 2 1 ja 3 4 asendatakse termin „sidusettevõtja“ terminiga „seotud ettevõtjad“, et viia seadus kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944. Eelnõu punktiga 1 2 täiendatakse ELTS §-i 44 lõikega 8 1 , mille kohaselt avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises. P unkt tuleneb direktiivist (EL) 2019/944 ja selle eesmärk on tagada, et avatud tarnija ja bilansihaldur ei keelaks tarbijale agregeerimise kaudu tarbimiskaja pakkumises osalem i st ega esitaks tarbijale või tema agregaatorile arveid tarbimiskajas osalemise eest. Erandjuhuks on määratud tarned, mille puhul peab turuosaline tagama, et ta soetab kauplemisperioodil kokku lepitud energiakoguse. Eelnõu punktiga 1 4 täiendatakse §-i 59 2 lõikega 10. Lõige 10 sätestab, et salvestusperioodi (1 kuu) vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ei võeta juhul kui salvestatud elektrienergia kogus on eristatav tarbimise ja tootmise kõrval . Muudatuse eesmärk on edendada energia salvestus üksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topelt maksusta mise kaotamise ja seeläbi energia salvestus üksuste käitamis kulude vähendami se kaudu . Näiteks kui energia salvestus üksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab salvestus perioodi jooksul sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest taastuvenergia toetuse rahastamise tasu. Muudatus on vajalik, kuna taastuvenergia toetuse rahastamise kulu koos edastamiskulu ga mõjutab energia salvestus üksuste käitamist ebamõistlikult palju ja tekita b turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele . Kuna toodud näite s tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpp tarbija, siis on tagatud, et energia salvestus üksuse poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest ei jää taastuvenergia toetuse rahastamise tasu võtmata . Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse §- s 59 2 nimetatud toetuste rahastamise kulu üksnes juhul , kui see elektrienergia kogus on eraldi mõõdetud ja eristatav liitumispunktis toodetud elektrienergiast. Edastustasu vabastuse arvestus toimub mõõtepunkti põhiselt. Eelnõu punktidega 14 , 24 ja 27 asendatakse jaotusvõrguettevõtja kohustus avalikustada info teeninduspiirkonna muutmisest, võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed, kehtestatud võrgutasu, võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise ja uute tüüptingimuste kehtestamise info üleriigilise levikuga päevalehes nõudega avaldada see info võrguettevõtja veebilehel . Nõue avaldada eelnimetatud info üleriigil is e levikuga päevalehes on aegunud. Jätkuvalt rakendub ELTS § 89 , mille kohaselt võrguettevõtja peab kliente eraldi lepingu muudtaustest teavitama. Eelnõu punktidega 1 6 – 20 muudetakse võrgu kümneaastase arengukava koostamise sätteid. Punktiga 1 6 vabastat a kse arengukava koostamise kohustusest vertikaalselt integreeritud jaotusvõrgu ettevõtja d, kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas . Punktiga 1 7 lisatakse võimalus kehtestada täpsemad arengukava nõuded määruses. Hetkel ei ole kavandatud täpsutavaid nõudeid määrusesse lisada, kuna võrguettevõtjad koostasid 2023. aastal esimesed arengukavad, mida 2024. aastal veel täiendatakse. Kui esimesed arengukavad on Konkuremtsiameti poolt kinnitatud, siis saab analüüsida, kas võrguettevõtjad vajaksid täiendavat selgust, mida pikaajalised arengukavad võiskid sisaldada, samuti milline on Konkurentsiameti ja turuosaliste tagasiside. Punktidega 1 7 ja 1 8 täpsustatakse arengukavadega esitatavaid andmeid. Senine sõnastus ELTS-is on tekitanud sgadust, mistõttu muudetakse sõnastus konkreetsemaks. Punkti ga 1 9 vabastatakse Konkurent s iamet kohustusest konsulteerida jaotusvõrguettevõtjate poolt koostatud arengukavasid võrguühenduse kasutajatega. Punktiga 20 täpsustatakse informatsiooni, mida Konkurentsiamet peab avaldama investeerimisprojektide kohta oma veebilehel ja lisatakse kohutus iga aasta 3. märtsiks võrguettevõtjate poolt esitada Konkuretsiametile ülevaade investeeringute teostamisest. Muudatus on vajalik, et võimaldada Konkurentsiametil seirata investeeringute elluviimis t. Muudatus ed on kooskõlast direktiiviga (EL) 2019/944 . Muudatuste eesmärk on vähendada Konkrentsiameti halduskoormust. Kehtiv r egulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik arvestades Eesti eripära. Kõiki Eestis tegutsevaid võrguettevõtjaid silmas pidades puudub vajadus arengukavade koostamise j ärele arvestades taoliste ettevõtjate väiksust ja madalat võrguühenduse kasutajate arvu. Eelnõu punktiga 2 2 muudetakse § 66 3 lõiget 3, mille kohaelt võib Konkurentsiamet jätta sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste hankimiseks võrguettevõtja koostatud riigihanke tingimused kooskõlastamata ja teha ettepanekuid nende muutmiseks, kui need tingimused ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist ega vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttetele. M uudatus täiendab olemasolevat sätet Konkuretsiameti võimalusega jätta kooskõlastamata riigihanke tingimused, mis ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist , ja teha ettepanekuid tingimuste muutmiseks. Eelnõu punktiga 2 3 täiendatakse §-i 67 lõi getega 1 1 –1 4 . Lõ i gete 1 1 –1 4 kohaselt rajab võrguettevõtja turuosalise taotluse alusel salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti. Salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia on seaduse § 3 punkti 22 4 kohaselt elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia. Võrguettevõtja saab otsustada, kas salvestatud ja võrku tagastataud elektrienergia koguse kindlaks määramiseks on tarvis paigaldada õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohane mõõteseade (juhul kui liitumispunkti taga toimuvad koos tootmine, tarbimine ja salvestamine või tootmine ja salvestamine) või on kogused eristatavad virtuaalse mõõtepunktiga (juh u l kui liitumispunkti taga toimub salvestamine või tarbimine ja salvestamine). Turuosaline tasub täiendava mõõtepunkti rajamise ja kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale. Eelduslikult on mõõtepunkti rajamise kulu ligikaudu 1000 eurot. Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus . Eelnõu punktiga 2 4 muudetakse § 67 lõike 6 esimest lauset selliselt, et võrguettevõtja peab paigaldama turuosalise soovil tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui turuosaline seda soovib. Muudatus on vajalik, et võimaldada turuosalistele näiteks tarbimisekaja kasutusele võtmiseks üks ühele mõistetavalt keerukama mõõteseadme paigaldamist. Täna on Kliimaministeeri u mini jõudnud turuosalistelt info, et võrguettevõtja alati keerukama mõõteseadme paigaldamist ei teosta, kuna seadus ei kohusta seda täna tegema. Eelnõu punkti dega 2 7 ja 28 täiendatakse §-i 71 lõi k ega 10 1 ja 10 2 . Lõige 10 1 sätestab , et salvestusperioodi vältel (1 kuu) elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses edastamistasu ei võeta juhul kui salvestatud elektrienergia tarbimise ja tootmise kogus ed on eristatav ad . Muudatuse eesmärk on edendada energiasalve s tusüksuste rajamist, osalemist elektriturul ja võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topelt maksusta mise k aota mise ja seeläbi energia salvestus üksuste käita miskulude vähendamise kaudu . Näiteks kui energiasalve s tusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab salvestus perioodi jooksul sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest edas tamis tasu. Muudatus on vajalik, kuna praeguste tariifi - ja tasusüsteemid ega maksusta takse energia salvestus üksuste käitamist topelt ja see seab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele ning elektriturul osalemisele . Kuna eelmises näite s tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpp tarbija, siis on tagatud, et energia salvestus üksuse poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest tasutakse jätkuvalt edastamis tasu. Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse §-des 59 ja 59 4 nimetatud toetuste rahastamise kulu üksnes juhul , kui see elektrienergia kogus on eraldi mõõdetud ja eristatav liitumispunktis toodetud elektrienergiast. Edastustasu vabastuse arvestus toimub mõõtepunkti põhiselt. Lõige 10 2 võimaldab võrguettevõtjal mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral mitte rakendada energiasalvestusüksustele erandeid ja esitada tagasiulatuvalt arve edastustasu ning toetuste rahastamise kulu eest. Lõige 10 2 hakkab kehti ma 12 kuud pärast lõike 10 1 jõustumist. Eelnõu punk tidega 29 , 30 , 31 ja 3 3 täiendatakse §-i 75 1 lõi getega 1 1 –1 8 ja 2 1 –2 3 vastavalt direktiivile (EL) 2019/944. Lõiked 1 1 –1 8 sätestavad arvetel või koos arvetega kuvatava info. Lõige 2 1 täpsustab, millised kompondendid peavad olema elektriarvel kuvatud. Lõige 2 2 sätestab tarbija õiguse saada arveid soovi korral elektroonselt. Lõige 2 3 sätestab tarbija õiguse tasude arvete ees kasutades erinevaid makseviise ja paindlikku korda. Arvete eest tasumise paindlik korda tähendab, et elektrimüüja võimaldab tarbijal maksta elektri eest vajadusel ühe maksena, ette- või osamaksetena. Eelnõu punktiga 3 4 muudetakse § 87 lõike 1 punkti 9 ja täpsustatakse puntkis, et lepinguga koos antakse tarbijale info kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega . Olemasolev a sät t e kohaselt antakse vaid tea v e kaebuste käsitlemise kohta, mis pole piisav direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja vajab täpsemalt sõnastamist. Eelnõu punktiga 3 5 täiendatakse § 87 l õikega 1 1 , millega sätestatakse, et liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus tuleb esitada lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõte põhilistest elektrituruseadusega sätestatud lepingutingimustest. Lepingu kokkuvõte eesmärk on tarbijale anda kokkuvõttev info lepingus olevast. Lepingu kokkuvõte ei ole lepingu osa, mistõttu vaidluste korral lähtutakse üksnes lepingus sätestatud tingimustest. Eelnõu punktiga 3 6 asendatakse § 87 lõikes 3 sõna „tasu“ sõnaga „vahetustasu“ ja lisatakse viide ELTS § 88 lõikele 5, millega on sätestatud erandkorras lepingu lõpetamisega kaasnevad tasud. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja sellega täpsustatakse, mida täpsemalt vahetustasu all on mõeldud. Eelnõu punktiga 3 7 täiendatakse §-i 87 lõi getega 6 ja 7 . Lõige 6 kohustab vähemalt 200 tuhandet tarbijat teenidavat elektrimüüjaid pakkuma tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepin guid ja tähtajalis i fikseeritud elektrihinnaga leping uid . Dünaamilise elektrihinnaga leping u definitsioon on eelnõu punktis 1 ja tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu definitsioon on punktis 6 . Muudatus ei too kaasa sisulist muutust elektrimüüjate pakkumistes, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga pakette, kuid muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks . Lõige 7 sätestab tarbija õiguse saada lepingu sõlmimisele eelnevalt teavet sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest ja riskidest . Dünaamilise elektrihinnaga lepingu puhul on oluline, et tarbija on saanud teabe, et lepingu puhul elektrihin d on kauplemisperioodi lõikes muutuv ja võimalusest oma tarbimist ajatada soodsama hinnaga aegadele. T ähtajalis i fikseeritud elektrihinnaga leping ute puhul on tarbijal oluline teada lepingu lõpetamisega kaasnevatest kuludest ja lepinguperioodist sh on oluline tarbijale selgitada, et lepingu lõpetamise vajadus võib tekkida näiteks kinnisvara müügil . Eelnõu punktiga 3 8 muudetakse § 88 lõike 5 teist lauset ja täpsustatakse, et tarbijaga sõlmitud t ähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ei tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju . Otsene kahju ei ole lepingu lõpetamisega teenimata jäänud kasum, vaid kulu, mis elektrimüüjal või agregaatoril lepingu lõpetamisest tulenevalt tekivad, näiteks kulud, mis tulenevad sellest, et elektrimüüja on tarbijale elektri kokkulepitud hinnaga müümiseks pikaajaliste lepingutega ette soetanud. Otsese rahalise kahju tõendamine lasub elektrimüüjal ja agregaatoril. Eelnõu punktiga 39 täiendatakse § 89 lõiget 4 lausega, mille kohaselt f ikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel peab elektrimüüja viima tarbija üle uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või tarbija nõusoleku l sõlmima dünaamilise elektrihinnaga lepingu . Kui fikseeritud elektrohinnaga leping kaotab kehtivuse ja või elektrimüüja algatab vastavalt § 89 lõikele 4 lepinutingimuste muutmist, siis käesoleva sätte korral ei saa fikseeritud elektrihinnaga lepingul olnud tarbijat vahetada dünaamilise elektrihinnaga leping u vastu, va id tuleb pikendada olemasolevat või pakkuda tarbijale võimalust sõlmida uus kas fikseeritud elektrihinnaga või dünaamilise elektrihinnaga leping. Sätte eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944 ja tagada, et müüja ei lõpetaks ja vahetaks ühepoolselt tarbija lepingut dünaamilise elektrihinnaga paketi vastu. Eelnõu punktidega 4 0 ja 4 1 täiendatakse § 9 0 lõike 2 teist lauset võrguettevõtja kohustusega enne tarbija lahtiühendamist anda talle ülevaade muudest võimalustest peale lahtiühendami s e . §-i 90 lisatakse lõige 2 1 , milles loetletakse teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine sh teave sotsiaalhoolekandeseadusega sätestatud võimalustest. § 90 lõige 2 1 punkt 1 viitab sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võimalustele. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 44 sätestab kohalike omavalitsuste poolt pakutava võlanõustamisteenuse ja §-d 131–134 võimaluse saada toimetulekutoetust. Te ave võlanõustamisteenuse ja toimetulekutoetuse olemasolu kohta võib võlgast abistada ja vältida tarbimiskoha lahtiühendamist ja tarbija elektrita jäämisest. § 90 lõige 2 1 punkt 2 kohaselt tuleb võrguettevõtjal esitada tarbijale teave energiasäästmise võimaluste kohta. Teadlikkus energiasäästmise võimaluste kohta võib aidata tarbijat oma kulusid kontrolli alla saada. § 90 lõige 2 1 punkt 3 kohaselt tuleb võrguettevõtjal esitada tarbijale teave alternatiivsete maksevõimaluste kohta, näiteks võlgnevuse eest osamaksetena või maksegraafiku alusel tasu mise kohta. Teave võimaldab tarbijal oma kulusid planeerida, need kontrolli alla saada ja vältida tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist. § 90 lõige 2 1 punkt 4 kohaselt edastab võrguettevõtja tarbijale info võimaluse kohta vähendada kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni tema võrguühenduse võimsust, kui võrguettevõtja selliseid võimalusi pakub. Eelnõu punktiga 4 2 täiendatakse § 93 lõi k e 6 punkti 18 Konkurentsiameti kohustusega hinnata dünaamilise elektrihinnaga leping ute statistikat ja mõju tarbija arvetele ning avaldada sellekohane info kord aastas. Eelnõu punktiga 4 3 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktiga 22 3 , mille kohaselt Konkurentsiamet jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning turu käivitumist. Punkti eesmärk on tagada, et Konkurentsiamet jälgib tarbimiskaja ja agregeerimise tur gu ja vajadusel uuenda b tarbimiskajas osalemise tingimusi. Eelnõu punktiga 4 4 täpsustataks, et kui elektrituru seaduses sätestatud agregeerimislepinguid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras. Eelnõu punktiga 45 täiendatakse seadust rakendussättega, mille kohaselt saab võrguettevõtja k äesoleva seaduse paragrahvi 71 lõi kes 10 2 nimetatud tasude maksmist tagasiulatuvalt rakenda da 12 kuud pärast lõike jõustumist . Rakendussäte on vajalik, kuna tasude maksmist mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral rakendatakse kuni 12 kuud tagasiulatuvalt. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse termineid „mõõteseade“, „salvestusperiood“, „s eotud ettevõtjad “ ja lisatakse uued terminid „ dünaamilise elektrihinnaga leping “, „ t ähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping “, „ kauplemisperioodi netomõõtmine“ , ja „vahetustasu“. Täpsem ülevaade uutest terminitest on seletuskirja peatükis 3. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kõrvaldatakse elektrienergia ühisturu direktiiv (EL) 2019/944 ülevõtmise puudused, mille Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses esile toonud . 6 . Seaduse mõjud E elnõu käsitleb järgmisi teemavaldkondasid: t arbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga leping ut ja t ähtajali st fikseeritud elektrihinnaga leping ut , saada selge kokkuvõte lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud; a gregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust; e lektrisalvestuse topelt mak sustamise kaotamine; v õrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine ; kauplemisperioodi netomõõtmise kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel. MÕJUDE HINNANG Tegemist on eelkõige tarbija õigusi ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist täpsustava eelnõuga ning rakendamisega ei kaasne olulisi riske, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku mõjuanalüüsi aruannet. 6.1. Tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga leping ut ja tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut , saada selge kokkuvõte lepingutingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud Sihtrühm: 1. T arbijad ( 2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut ) ; 2. Elektrim üüjad ( 2022. aasta seisuga oli Eestis kodutarbijatel 4 üle 5% turuosaga jaemüüjat ). Muudatus ei too kaasa suurt mõju ei tarbijatele, ega elektrimüüjatele , kuna juba praegu paku vad elektrimüüja d dünaamilise elektrihinnaga pakette. Vähest sotsiaalset mõju avaldab müüjate kohustus selgemalt teavita da põhilis test lepingu tingimus test . Muudatus el ei o le mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele , majandusele , elu- ja looduskeskkonnale , riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest ega kaudest mõju. 6.2. Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust Sihtrühm ja põhilised mõjud: 1. Kodutrabijad ja ettevõtjad (2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis sõlmitud 678 485 elektrilepingut) : mõju avaldub läbi võimaluse oma tarbimise vähendamist turule müüa ja läbi madalama elektrihinna. 2. Agregaatorid ( agregaatorite aktveeritav tarbimiskaja võimsus reguleerimisturul on täna 1- 2 MW, kuid soovitult toob muudatus kaasa tarbimiskaja potentsiaali 200-400 MW kasutusele võtmise ) ; mõju ettevõtlusele positiivne, läbi selge regulatiivse raamistiku loomisele ja võimalusele müüja agregeeritud tarbijate tarbimiskaja elektriturgudele. 3 . Süsteemihaldur (Elering) : mõju bilansiturule positiivne, kuna suurene vad tarbimiskaja pakkumiste kogu sed bil ansiturul ja seeläbi väheneb bilnasienergia hind; suureneb halduskoormus olulisel määral , kuna süsteemihaldur hakkab tsentraalselt tarbimiskaja arveldust teostama ja peab selleks teostama vajalikud andmevahetusplatvormi (AVP) arendused . Bilansituru jaoks on AVP uuend used juba tehtud, kuid täiendavad turugde jaoks on tarvilik teostada täiendavaid arendusi. Samuti töötab süsteemihaldur välja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused. 4 . Bilansihaldurid ( 2022. aasta seisuga on Eestis registreeritud 12 bilansihaldurit, kellest suurima turuosaga tarbimise lõikes on Eesti Energia AS, Scener OÜ, Elektrum Eesti OÜ, Alexela Energia AS ja Olerex AS ) : bilansihaldurid on mõjutatud vähesel märal, kuna süsteemihaldur teostab vajalikud tarned bilnasiplaanide vahel ja arveldust . 5 . Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat ) : suureneb halduskoormus, kuna võrguettevõtjad peavad töötama välja vajalikud metoodikad; tarbimiskaja kasutusele võtmisega jällegi vähenevad võrgu arenduskulud, ku na tarbimiskaja kasutusele võtmine võimaldab juhtida koormusi võrgus, pakkuda tarbijatele paindlikku liitumist ja hankida muid paindlikkus- ning tugiteenuseid elektrivõrgu talitluskindluse toetamiseks. Direktiiv i (EL) 2019/944 artikkel 17 seab raamistiku tarbimiskajas osalemisele agregeerimise kaudu . Eesti võttis direktiivi üle elektrituruseadusega, mille kohaselt Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, mille põhjal omakorda võrguettevõtjad koostavad vajaminevad metoodikad. Praegused täiendused tehakse elektrituruseadusesse tulenevalt direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmise suhtes algatatud rikkumismenetluse st , milles Euroopa Komisjon toob esile mitmed agregeerimisega seotud nüansid, mida Eesti pole rakendanud. Muudatused tehakse ka se lleks , et täpsemalt sätestada raamistik ja osapoolte kohustused, mis esialgu jäid täpsustamata ja on tekitanud tõ r keid tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamise s . Olulisem muudatus on see, et täpsemad tarbimiskaja nõuded sätestatakse määruses ja tarbimiskajas osalemise tingimused töötab Konkurentsiameti asemel välja süsteemihaldur Elering. Tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamine võimaldab tarbijatel agregaatorite kaudu osaleda elektriturgudel ja oma tarbimise vähendamise eest tasu saada. Tarbimise vähendamine toob alla elektri börsihindu, aga vähendab ka keskmist elektrihinda, kuna tarbimis t vähenda takse eelkõige kallitel tundidel. Kuna muudatus toob kaasa tarbimiskaja agergeerimise elavnemise, muutub tarbimine üha paindlikumaks ja on võim e line kiiremini reageerima muutliku le taastuvelektri tootmise le , seeläbi vähendades kaudselt vajadust investeerida kallitesse tipujaamadesse. Tarbimiskaja mahtude suurenemine ja selle osalemine reguleerimisturgudel vähendab ka bilansienergiakulu ja sel viisil elektrimüüja marginaali kulu tarbija arvetel. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu , mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest. Eelnõu mõjul turuosaliste aktiivsuse suurenemi n e või b positiivselt mõjutada leibkondade toimetulekut. Selle saavutamine eeldab, et Konkurentsiameti väljatöötatavad tarbimiskajas osalemise tingimused on piisavad, et tarbimiskaja turgu elavdada. Lisaks tarbimiskaja positiivsele mõjule elektrihindade odavnemise näol , millest võidab kogu ühiskond, on tarbijate l võimalus ka ise agregaatori kaudu oma tarbimise vähendamist turule müüa ja sellega teenida. Puhaskasu ( net-benefit ) metoodika tagab, et tarbimiskaja toob tarbijale alati hinnavõidu. Lõplik otsus metoodika rakendamise kohta tehakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Compass Lexecon hindas , et tarbimiskaja võib elektrihinda vähendada olulisel määral sealjuures suurendada ka elektrimüüjate kasu, võimalusest soetada soodsama elektrihinnaga elektrit fikseeritud lepingute katmiseks. Prantsusmaa näitel hinnati elektrihinna alanemiseks keskmiselt 7,6 €/MWh ja tiputarbimisega tundidel 40 €/MWh. Eestis 2023 aasta tarbimise 8 07 2 000 MWh juures oleks uuringu tulemusest lähtudes järgmise päeva turuhind 61 miljont eurot aastas madalam. Eesti kõrget hindade volatiilsust arvestades võib eeldada, et tarbimiskajast saadav kasu on veelgi suurem. Taani analüüs (tabel 4) hindas, et aastaks 2030 väheneb tarbijate jaoks tarbimiskaja tulemusena elektrihind 26% ja energiasüsteemi kulud on 46,5% madalamad võrreldes olukorraga, kus tarbimiskaja kasutusele ei võeta. Taani analüüsi tulemused on Eestile paremini laiendatavad, kuna ka Eesti elektrisüsteemis toodetakse 2030. aastal suur osa elektrist taastuvatest energiaallikatest. Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute paindlikkusteenuste arendamise ja pakkumisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal tegutsevatele inimestele. Mõju haridusele Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu arendavad ülikoolid tarbimis e juhti miseks mitmeid rakendusi, millele tarbimiskaja turu elavnemine saab avaldada täiendavat positiivset mõju. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu eesmär k on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal. Mõju majandusele ja ettevõtlusele Tarbimiskaja turu elavnemi sel o n positiiv ne mõju majandusele elektrihinna odav nemise , tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise kaudu . Mida rohkem finantsressursse jääb ettevõt ja te ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi. Vastavalt Taanis läbiviidud analüüsile võib hinnavõit tarbijatele olla tervelt 26% aastas. Tarbimiskaja l on positiivne mõju ka elektritootjatele, kuna see võimaldab suuremas mahus taastuvelektri tootmis elektrisüsteemi integreerida ja vajadusel suurendada elektritarbimist kui taastuvelektri tootmine on suur ja vähendada elektritarbimist, kui taastuvelektri tootmine on madal. Tarbimiskaja võib elektri müüjate ja bilansihaldurite kasumlikku st pigem suurendada, tulenevalt elektrihinna ja selle volatiilsuse vähenemisest, millest tuleneval vähenevad bilansihalduri kulutused bilnasienergiale. Tarbimiskaja võimaldab elektrimüüjal soetada fikseeritud leping u te katmise ks soodsama hinnaga elektrit ja vähesem elektrhinna volatiilsus võimaldab pakkuda tarbijatele soodsama elektrihinnaga fikseeritud pakette . Agregaator on turuosaline, kes pakub tarbijale või tootjatele võimalust nende tarbimine ja tootmine ühildada suuremaks koguseks ja seda elektriturule müüa. Agregaator võib lisaks tarbimise ja tootmine agregeerimisele pakkuda ka tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad näiteks tarbimist vastavalt vajadusele automaatselt vähendada. Kodumajapidamistes juhitava võimsuse potentsiaal on suurim, jäädes vahemikku 55 – 230 MW, äri- ja teeninduse sektoris on võimalik juhtida võimsusi vahemikus 93 – 112 MW, tööstussektoris on juhitav võimsus ligi 65 MW. Arvestades elektrotehnikatööstuse ning infotehnoloogiaettevõt ja te innovaatilisust ja võimekust ning eri sektorite potentsiaali, oleks teoreetiliselt võimalik Eestis arendada ja allutada tarbimise juht imisele võimsusi 200 – 400 MW. E eltoodust tulenevalt kaasnevad e elnõuga uued ärivõimalused i nimes tele , kes soovivad tegeleda agregeerimisega. Samuti kaasnevad uued ärivõimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile, kes saa b töötad a välja lahendusi andmete analüüsimiseks ja tarbimist mõjutavate otsuste tegemiseks ning operatiivseks infoedastu seks . Tarbijatel on võimalik teenida tulu agregaatoriga sõlmitud kokkuleppe täitmise kaudu, mille alusel vähendab tarbija teatud aega del elektrienergia tarbimist . Tarbimiskaja täpsemad nõuded sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas ja osalemise tingimused töötab välja süsteemihaldur (Elering), mis tähendab tõenäoliselt vajadust Eleringil võtta tööle uusi spetsialiste ja te h a andevahetusplatvormi arendusi. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu l on elu- ja looduskeskkonnale positiiv ne mõju. Tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt vähendab CO 2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest n agu maagaas ja põlevkivi . Mõju regionaalarengule Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd tarbimiskaja kasutuselevõtt ei ole seotud konkreetse piirkonnaga. Eelnõu eesmär k on kaasata võimalikult palju turuosalisi, sh elektrienergia lõpptarbijaid igas piirkonnas. Eelnõu mõjul tekivad i nimes tele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis nendel , ke llel o n teadmis ed energeetikast. Selle st tulenevalt kaasneb e elnõuga võimalus pakkuda tööd i nimes tele , kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate abil elektrienergia tootmisega. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Lisa kohustus, mis eelnõu Konkurentsiametile kaasa toob , on kohustus jälgida tarbimiskaja ja agregeerim is turu arengut ning kooskõlastada tarbimiskajas osalemise tingimus ed ning võrguettevõtjate koostatavad metoodikad . Kuna eelnõuga eemaldatakse elektrituruseadusest kehtiv Konkurentsiameti kohustus töötada välja tarbimiskajas osalemise tingimused, siis Konkurentsiameti töökoormus kokkuvõttes jääb samaks. Muu otsene või kaudne mõju Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist , sh Eleringi hallatava andmevahetusplatvormi täiendamist. Kuna andmevahetusplatvorm vajab arendamist tulenevalt uutest nõuetes t, mis tulenevad elektrituru reformist , siis saab täiendavad arendused teostada uute algatustega koos, seeläbi vähendades arenduste kulu. Andmevahetusplatvormi uuendamise kulud kaetakse põhivõrguettevõtja võrgutasust vastavalt ELTS § 71 lõikele 8. Muudatus suurendab ka Eesti en e rgiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter impor d itavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga. Muu otsene või kaudne mõju puudub. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal kõikide sihtrühmade l õikes. 6.3. Elektrisalvestuse topelt maksu stamise kaotamine Sihtgrupp ja põhilised mõjud : 1. Salvestuse arendajad. Akude paigaldamise huvi on tõenäoliselt taastuvelektri tootjatel (Elektrilevi võrgus ligikaudu 20 tuhat tootjat ) . Elektrilevi 2023 aasta andmetel oli elektrivõrku ühendatud 2 energiasalvestusüksust . Eleringi andmetel on põhivõrku liitumas 752,86 MW elektrisalvestusega seotud liitumisi (7 liitumist) : Mõju investeeringutele on positiivne , kuna suurenevad võimalused energiasalvestusüksustel elektriturult tulu teenida ja vähendada oma opereerimiskulusid. 2 . Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat ) : Kuna edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu arvestamine ning täiendava mõõtepunkti paigaldamine toimub võrguetetvõtjate poolt, siis suureneb nende halduskoormus . Energiasalvestusüksustena on käsit a tavad erinevad lahendused alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh elektriautode akud. Energiasalvestusteenuse puhul on paindlikkusteenusena võimalik suunata energiat elektrivõrku siis, kui selleks on vajadus tipukoormuste ajal. Energiasalvestusteenust osutavatel isikutel on võimalik teenida tulu, suunates kõrgema elektrienergia hinna ajal elektrienergiat võrku. Elektrienergi a salvestamise eest maksavad turuosalised praegu edastamistasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu kogu elektri eest, mida nad võrgust salvestiga tarbivad. Selleks et muuta salvestus e investeeringud tasuvaks, peab salve s tus päeva jooksul läbima mitu täis- ja tühjakslaadimise tsüklit ehk reeglina laeb salvestus end ühe päeva sees täis ja annab selle elektri samal või jär gmise l päeval võrku tagasi, misjärel võrku tagasi antud elektri tarbib tarbija ära ja maksab selle eest edastamistasu, taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja elektriaktsiisi. Ehk elektrienergia salvestamise eest maksab turuosaline eelmainitud tasud, misjärel maksab eelmainitud tasud sama elektri eest ka tarbija. Eelnõuga on eesmärk alates 20 kWh nimisvõimsusega energiasalvestusüksuse poolt salvestud elektrienergia võ rgust salvestamise eest mitte võtta eelmainitud tasusid mahus, mis salvestusperioodi (1 kuu) jooksul võrku tagastatakse. Energiasalvestusüksu s võib opereerimiskuludelt hoida muudatusega kokku kuni 50%. Muudatus võimaldab muuta turupõhiselt energia salvestus üksuste rajamise konkurentsivõimeliseks, mistõttu muud a tuse tulemusena suurenevad investeeringud energiasalvestusse. Energiasalvestusüksuse rajamise kulu on ligikauu 1 mln.€/MW, akude eluiga 10 – 15 aastat ja tasuvusperiood üksnes võrguga ühendatud akudel ületab nende eluiga ehk projektid ei ole tasuvad. Samuti võimaldab topelt mak sustamise kaotamine salvestus üksusel rohkematel tundidel elektriturul osaleda ja tuua kaasa suuremat positiivset mõju. Energia salvestus üksused toodavad kallitel tundidel elektrit võrku , seekaudu elektrihinda kallitel tundidel odav dades või vältides vajadust käivitada tiputundide katmiseks fossiilseid tootmisseadmeid. Odavama hinnaga tundidel ehk siis, kui elektrisüsteemis on elektri ülejääk, salvestus üksused tarbivad ja tõstavad seeläbi elektrihindu tundidel, mil need on madalad. Odavam ate tundide elektrihinna tõus vähendab vajadust maksta riigipoolset taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja suurendab taas t uvelektri tootjate kasumit, kuid vähendab kasumit, mida saavad kallimad fossi i lkütustest elektrit tootvad jaamad. Tal linna Tehnikaülikooli teht ud analüüs i st selgub, et Eestis tooks 500 – 1000 MW salvestuse lisandumine enam kui 35 mln € kasu tarbijale elektri tipuhindade odav nemise kaudu . 500–1000 MW võimsusele vastab aku mah u t a vus 2000–6000 MWh. Mida suurem on aku mahutavus, seda kauem on võimalik sellega elektrit salvestada ja toota. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu , mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest. Salvestus e arendamine toob kaasa keskmise elektrihinna odav nemise ja elektrihinna odav nemise ju s t tiputundidel, samuti vähenevad kulutused taastuvenergia toetuste rahastamisele. Lisaks o n salvestus e rajami sel potentsiaalse l t positiiv ne mõju võrgukoormuste juhtimisele ehk väheneb vajadus võrku üledimensioneerida. Kõik nimetatud aspektid kajast uvad tarbija elektriarvetel ehk energia salvestus üksuste rajamine võimaldab odav dada tarbijate elektrihindu. Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute energia salvestus üksuste arenda mise ja rajamise ga , sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal tegutsevatele inimestele. Mõju haridusele Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu arendavad ülikoolid mitmeid rak endusi ja katse projekte salvestus e jao ks ja topelt mak sustamise kaot amine avaldab sellele veelgi positiivset mõju. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu eesmär k on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal. Mõju majandusele ja ettevõtlusele Salvestus turu elavnemi sel o n positiiv ne mõju majandusele läbi elektrihinna vähenemise, tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise. Mida rohkem finantsressurss i jääb ettevõt ja te ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi. Tööhõive suurenemine toimub läbi nõudluse tekkimise energiasalvetusüksustele, nende rajamisele ja nutisüsteemidele, mis salvestusseadmeid juhivad, mis suurendab vajadust ekspertide järelele, kes neid seadmeid paigaldavad, hooldavad ja müüvad. Energiasalvestusüksuste rajamisel võib olla negatiivne mõju fossiilsetest allikatest elektritoo t mise kasumlikkusele, kuid positiivne mõju taas t uvelektri tootjate kasumlikkusele. Topelt maksustamise kaotamisega kaasnevad uued ärivõimalused i nimes tele , kes soovivad tegeleda energia salvestus üksuste rajamisega . Positiivselt mõjutab eelnõu ka elektrisõidukite kasutuselevõttu ning kaasatust energiasüsteemis salvestusseadmetena , misläbi suurene b positiiv ne mõju elektrihinnale veelgi. E nergiasalvestusüksuste t opelt maksustamise kaotamine vähendab potentsiaalse l t edastamistasu st ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu st saadavaid tulu sid . Kuna siiani ei ole salvestusüksus i suures mahus rajatud, on mõju võrreldes praegu se olukorraga tagasihoidlik. Kui rajatakse kokku 500 megavatti salvestust, mis töötaksid 2400 töötundi aastas , siis energisalavestusüksuse efektiivsuse 80% ja võrgutasu 10 eurot megavatt-tunni puhul oleks energiassalvestusüksuste kulude kokkuhoid topeltmaksustamisega võrreldes kuni 4,8 miljonit eurot aastas . Kuna salvestusüksuste rajami sel o n positiiv ne mõju nii elektrivõrgule ja süsteemile kui ka majandusele, ületab positiivne majanduslik mõju tekkinud kulusid. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu l o n elu- ja looduskeskkonnale positiiv ne mõju. Salvestus potentsiaali kasutuselevõtt vähendab CO 2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest n agu maagaas ja põlevkivi ning suureneb taas t uvelektri tootmise maht. Mõju regionaalarengule Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd salvestuse kasutuselevõtt ei ole seotud mõne konkreetse piirkonnaga. Sellegipoolest on suur potentsiaal elektrivõrgu liitumisvõimsuste näol olemas Ida-Virumaal, kuhu elektri salvestus e rajamine lisaks tööhõivet. Eelnõu mõjul tekivad i nimes tele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis i nimes tel , ke llel o n teadmisi energeetikast. Eeltoodust tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd i nimes tele , kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate ga elektrienergia tootmisega. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele eg a kohalikele omavalitsustele. Muu otsene või kaudne mõju Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna salvestus potentsiaali kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist , sh võimalust paigaldada salvestusele täiendav aid mõõtepunkte (kauglugemisel arvesteid). Muudatus suurendab ka Eesti e ne rgiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter impor d itavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga. Muu otsene või kaudne mõju puudub. Kokkuvõttes on kavad atava elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamise mõju olulisus pigem keskmine, kuna muudatus ei sea kohustust vaid annab turuosalisele võimaluse elektrisalvestusüksust rajada ja topetmaksustamise vabastust küsida. Potentsiaalselt paigaldavad salvestusseadmed täna päikesest ja tuulest elektrit tootvad turuosalised, keda on ligikaudu 20 tuhat. 2023 aasta seisuga oli Elektrilevi võrku ühendatud 2 salvestusseadet ja Eleringi andmetel on täitmisel 7 salvestusega seotud liitumislepingut. 6. 4 . Võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine Sihtgrupp ja põhilised mõjud: 1. Eratarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut) : kaudselt on mõjutatud kõik tarbijad, kuid otsene mõju avaldub tarbijatele, kellel tekivad võlgnevused elektriarvete tasumisel. Muudatuse mõju on positiivne, kuna võimaldab makseraskuste sattunud tarbijal hakata otsima võimalusi võlast vabanemiseks ning vältida e lektriühenduse katkestamist. 2. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat ) : kuna ELTS-s sätestatakse info, mida võrguettevõtja peab võlgenvusse sattunud tarbijale esitama, siis suureneb võrguettevõtja halduskoormus minimaalselt . Eelnõu sätestab mitmeid muudatusi, millega on soov suurendada tarbijate teadlikkust , sh kohustus lepingus esitada peamiste lepingutingimuste kokkuvõte ja võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine. Muudatused tulenevad direktiivist (EL) 2019/944 ja selle ülevõtmisega seonduvast rikkumismenetlusest. Mõningast sotsiaalset mõju aval dab võrguettevõtja kohustus enne tarbija võrgust lahtiühendamist teavitada teda alternatiividest . Värskelt võlgadesse sattunud tarbijal ei pruugi olla piisavaid teadmisi energia säästmise võimalu s te kohta või teadmisi võimalusest kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust taotleda. Alternatiiv ne võimalus võib tarbijale olla ka tema võrguühenduse piiramin e , mida ELTS § 90 lõige 8 võimaldab. Muu otsene või kaudne mõju muudatusel puudub. Muudatus on väikese mõjuga, kuna ka praegu antakse tarbijale lepingutingimused edasi mõistetavalt ja kokkuvõte lepingu tingimustest võimaldab tarbijale veelgi lihtsamal viisil oma lepingust ülevaadet saada. Teave tarbija alternatiivsete võimaluste kohta võrgut lahti ühendamisel on samuti väikese mõjuga, suureneb küll ettevõtete halduskoormus, kuid kuna sellise teabe esitamine saab võrguettevõtja poolt toimuda koos teavitusega võlgnevuse kohta, siis pigem on täiendav koormus vähene. Kui täiendava teabe jagamine tarbijatele, vähendab inimeste arvu, kes vajavad võrgust lahti ühendamist, siis kokkuvõttes võrguettevõtja kulud ja halduskoormus pigem vähenevad. Muudatus annab üksikutele tarbijatele täiendava t teadmist nt võimalusest omavalitsuse poole pöörduda toimetulekutoetuse palvega ja seeläbi vältida oma tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist. 6.5. Kauplemisperioodi n etomõõtmise kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel Sihtgrupp ja põhilised mõjud : 1. Aktiivne võrguteenuse kasutaja ( 2022. aas tal 9311 ehk ligi 2% kõigist majapidamistest ) : mõju on nendele tarbijatele positiivne, kuna märkimisväärselt vähenevad nende kulutused elektrienergiale . 2. Ettevõtjad, kes lokaalselt taastuvelektrit toodavad ja tarbivad (ligikaudu 10 tuhat ettevõtet) : mõju on nendele tarbijatele positiivne, kuna märkimisväärselt vähenevad nende kulutused elektrienergiale. Kauplemisperioodi n etomõõtmine vähendab elektrikulusid aktiivsetel võrguteenuse kasutajatel 5 kuni 40% . Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõul on positiivne mõju aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele ja taastuvelektrit omatarbeks tootvatele ettevõtetele , vähendades nende elektrikulusid kuni 40%. Kuna eelmainitud tarbijad maksavad muudatusest tulenevalt vähem edastustasu ja taa st uvenergia rahastamise tasu, siis võib selles sõltuvalt vähesel määral te is te tarbijate jaoks eelmainitud tasud kasvada , kuid taatsuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis jällegi vähendab elektrihinda, ehk võidavad ka tarbijad, kes ise taastuvelektrit ei tooda. Mõju majandusele ja ettevõtlusele Ettevõtjad ja kodumajapidamised on tõenäolisemad investeerima päikesepaneelidesse ja teistesse taastuvenergia tehnoloogiatesse, mis suurendab nõudlust nende toodete ja teenuste järele . Samuti vähendab muudatus tarbijate ja ettevõtete energiakulusid . Kulude vähendamine suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja võib soodustada uute töökohtade loomist ning majanduskasvu. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu l o n elu- ja looduskeskkonnale positiiv ne mõju. Taastuvelektri suurem tootmine vähendab CO 2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile ja aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele eg a kohalikele omavalitsustele. Muu otsene või kaudne mõju Muudatustel puudub muu otsene või kaudne mõju. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga pannakse Konkurentsiametile täiendavaid ülesandeid, kuid mitmed muudatused vähendavad Konkurentsiameti ülesandeid , mistõttu ei kaasne muudatustega täiendavat kulu. Seega otsesed riigieelarve kulud ja tulud puuduvad. 8 . Rakendusaktid Muudetakse m ajandus- ja taristuminis tri määrust nr 10 „ Elektrituru toimimise võrgueeskiri “ ja lisatakse eelnõusse täiendavad tarbimiskajas osalemise reeglid. 9 . Seaduse jõustumine S eaduse § 1 punktid 14 , 23 ja 27 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril tulenevalt Baltikumi sünkroniseerimise st Kesk-Euroopa sünkroonalaga . Ülejäänud s eaduse jõustumi sega on kiire tulenevalt rikkumismenetlusest nr (2021)0033 , mistõttu seadus jõustub üldkorras. 1 0 . Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele . Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn “…” … 202 4 Saatja: Egert Luukas </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=2B5A48F77FAE40C6B8C2AEA6741A0537-EGERT LUUKAS> Saaja: Konkurentsiamet Teema: ELTS eelnõu - salvestus ja tarbimise juhtimine, jaeturgude teemad. Kutse arutelule 20.06.2024 12:00-13:00 , Teams Saatja: Lauri Oks <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 11. juuni 2024 20:12 Adressaat: Lauri Oks <[email protected]> Teema: ELTS eelnõu - salvestus ja tarbimise juhtimine, jaeturgude teemad. Kutse arutelule 20.06.2024 12:00-13:00 , Teams Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Hea turuosaline! 6. juunil andis Kliimaminsiteerium teile ülevaate elektrituruseaduse muudatusest. Kohtumisel väljendasite soovi arutada jaeturgudega seotud muudatusi (arved ja lepingud) eraldi kohtumisel. Sellest tulenevalt saadame teile ministeeriumi palvel edasi kutse 20.06. 12:00-13:00 toimuvale arutelule, et need teemad üle käia. Palun edastage kutse oma kolleegidele, kes nende teemadega kõige paremini kursis on. Manuses on leitav eelnõu ja ettekanne. Arutelu korraldajaks on Kliimaministeerium. Kutse link: ________________________________________________________________________________ Microsoft Teams Kas vajad abi? <https://aka.ms/JoinTeamsMeeting?omkt=et-EE> Liitu koosolekuga kohe <https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ameeting_MmI0YmJkN2MtYTQ4OC00YTllLTk1ZWItMGQ4YTAzYTc4ZDA3%40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%22982d5054-1b3c-4a65-9351-3c842ea4ca12%22%2c%22Oid%22%3a%22b309ce49-a281-4070-95a7-bccabc6f9a0d%22%7d> Koosoleku ID: 345 350 463 793 Pääsukood: GEdALv Lugupidamisega Lauri Oks Energiaturgude analüütik | Energy Market Analyst +372 5564 3231 [email protected] <mailto:[email protected]> Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn www.elering.ee <https://www.elering.ee> Twitter <https://twitter.com/EleringAS> LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/eleringofficial/> Facebook <https://www.facebook.com/Elering-2157652587608490> See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage saatjat ja kustutage teade kohe ja lõplikult oma süsteemist. This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient or have received this e-mail in error please notify the sender immediately and destroy this e-mail. Said selle kirja, kuna Eleringi õigustatud huviks on jagada oma partneritega gaasi- ja elektriturul toimuva kohta informatiivset teavet. Juhul, kui Sa ei soovi rohkem Eleringilt antud infot saada ja soovid listist lahkuda, palun saada vastav kiri [email protected] <mailto:[email protected]>