Väljaminev kiri

Kliimaministeerium Meie 11.06.2024 nr 9-1/2024-112-6 e-post: [email protected] Koopia: Anni Mandel, e-post : [email protected] Karin Kroon, e-post: [email protected] Konkurentsiameti seisukoht nelja aasta investeeringute arvestamise kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnas Kliimaministeerium soovib Konkurentsiameti seisukohta järgneva MTÜ Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) poolt esitatud ettepaneku kohta: „Vee-ettevõtjad soovivad hinda arvutada pikema perioodi kui 1 aasta, investeeringud. ÜVVKS § 14 lg 1 p 5 ja § 15 lg 5 kohaselt tuleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavasid uuendada iga 4 aasta tagant ning investeerimistegevusi kavandatakse detailsemalt ette 4 aastat. EVEL ettepanek lubada hinda arvestada järgneva 4 aasta investeeringuid. Vee- ettevõtjale võib seada kohustuseks näiteks aasta möödudes anda aru, kas planeeritud investeering tehti ja mis kujunes tegelikuks maksumuseks. Vajadusel saab teha järgmise hinnataotlusega sellevõrra tagasiarvestuse.“ Nelja aasta investeeringute Metoodikas sätestamist puudutavas osas on Konkurentsiamet esitanud oma seisukoha 10.05.2024 kirjas nr 9-1/2024-112-5 (vt lk 19, vastus ettepanekule 27), tuues välja järgmist: „Käesoleval ajal kasutusel oleva hinnataotluse esitamise juhendi kohaselt tuleb teisel poolaastal esitatavas hinnataotluses kajastada jooksva majandusaasta prognoosandmed ning hinda arvutatakse järgmise aasta prognoosandmete alusel. Seega on 01. juulist hiljem esitatavates taotlustes võimalik kajastada järgmise 1,5 aasta prognoositavad investeeringud sh lõpetamata ehitistena veelgi pikema perioodi osas. Väga paljud vee-ettevõtjad on tunnistanud, et soovivad hinnataotluse esitada kindlasti esimesel poolaastal, sest siis ei pea järgmist aastat prognoosima. Sellest saab amet järeldada, et kui on keerukas järgmise majandusaasta andmeid sh investeeringuid prognoosida, siis on tänase ettevõtete praktika juures veelgi keerukam seda teha järgmise nelja aasta investeeringute osas. Lisaks on Konkurentsiamet pidanud vastama tarbijate päringutele, mille kohaselt veeteenuse hinnatõusu põhjuseks olid investeeringud, mida ettevõtja tegelikult ei teostanud. Arvestades eelnevat ja veereformi eesmärke, on kehtivast regulatsioonipraktikast erinevatel alustel toimiva investeeringute regulatsiooni analüüs üks veereformi raames planeeritavatest tegevustest, mille põhimõtted saavad jõustuda vastavate järelduste ja otsustuste tulemusena.“ Ameti arvates kehtib eeltoodu ka täna. EVEL viitab ÜVVKS §-s 14 lg 1 p 5 ja §-s 15 lõikes 5 nimetatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale (edaspidi ka Kava), mille koostamist korraldab kohaliku Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 omavalitsuse (KOV) üksus koostöös vee-ettevõtjaga, ning muuhulgas, et kava vaadatakse üle ja ajakohastatakse vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui iga nelja aasta järel arvestusega, et käsitletava perioodi pikkus oleks vähemalt 12 aastat. Konkurentsiamet lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) hinna määramisel ÜVVKS-is sätestatud ÜVK hinna määramise konkreetsetest alustest. Kava on hinnamenetluses üksnes lisateabeks, sellest ÜVK hinna määramisel lähtuda ei saa. Seda peamiselt seetõttu, et Kavas sätestatu ei ole vee-ettevõtjale täitmiseks kohustuslik. Kuigi ÜVVKS § 66 lg 8 annab KOV-ile pädevuse teostada järelevalvet ÜVK teenuse hinna vastavuse üle Kavale, ei ole ametile teada, et ükski KOV oleks teinud Kavast kõrvalekaldumise korral vee-ettevõtjale ettekirjutuse investeeringute teostamiseks. Kava ei ole täitmiseks kohustuslik ka KOV-ile endale, enamgi veel, ameti parima arusaamise kohaselt ei saa ka tarbija Kavale tuginedes nõuda mõne investeeringu tegemist. Seega kuigi amet küsib KOV-ilt arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta Kavale (ÜVVKS § 58 lg 8), ei ole Kava puhul tegemist ÜVK hinna määramise protsessis õiguslikult siduva dokumendiga, mistõttu tähendaks Kavast lähtumine sisuliselt ÜVVKS-is sätestatud ÜVK hinna määramise alustest kõrvalekaldumist. See ei ole lubatud. Oluline on märkida ka seda, et Konkurentsiametil puudub järelevalve pädevus Kava või KOV-i üle osas, mis puudutab Kava koostamist ja/või selle järgimist. Mis puudutab EVEL-i ettepanekut „Vee-ettevõtjale võib seada kohustuseks näiteks aasta möödudes anda aru, kas planeeritud investeering tehti ja mis kujunes tegelikuks maksumuseks. Vajadusel saab teha järgmise hinnataotlusega sellevõrra tagasiarvestuse“, siis amet leiab, et seda võib seaduse muutmise tasemel kaaluda. Tänase regulatsiooni kohaselt Konkurentsiamet ei saa vee-ettevõtjaid taoliste toimingute tegemiseks kohustada. Juhime tähelepanu, et amet saab anda üksnes haldusakte, mis on haldusmenetluse seaduse §-st 51 tulenevalt suunatud üksikjuhtumi reguleerimisele. Konkurentsiamet ei saa ei Metoodikaga ega haldusaktiga kehtestada üldkohustuslikke norme, sealhulgas kehtestada isikutele kohustusi või nõuda tasaarvestuse tegemist olukorras, kus seaduses sellised normid puuduvad. Selliseid üldkohustuslikke norme saab põhiseadusest tulenevalt kehtestada üksnes õigustloova aktiga. Põhiseaduse (PS) § 3 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Viidatud PS sättest tulenev olulisuse põhimõte näeb ette, et põhiõiguste piiramise seisukohalt olulised küsimused tuleb kehtestada seadusega. Seega ei ole EVEL-i ettepanek kehtivas õigusruumis teostatav. Kokkuvõtvalt on ameti arvates EVEL-i ettepanekuid võimalik käsitleda seaduse muutmise protsessi kaudu, mille esimeseks eelduseks on konkreetselt sõnastatud väljatöötamiskava ja põhjalik mõjude analüüs, mis annab vastuse muuhulgas ka sellele, kas küsimus puudutab kõiki vee-ettevõtjaid ja/või vee-ettevõtjate tunnustele vastavaid isikuid või on siin teatud erisusi ja piiranguid. Samuti on oluline läbimõeldud ja võimalikult täpse tagasiarvestamise mehhanismi loomine ja sätestamine, ning ka seda koos üksikasjaliku mõjude hinnanguga. Lisaks tuleb vastata küsimusele, kas selline tagasiarvestamise mehhanism kohalduks olukorras, kus vee-ettevõtja, kes on lubatud investeeringu jätnud tegemata ja kohustub seetõttu tegema vastava tagasiarvestuse, saab ja peab seda tegema ka olukorras, kus selline tagasiarvestus tooks kaasa tema püsiva maksejõuetuse (loe: viiks pankrotti). Küsimus on ju selles, kas ja kuidas on tagatud sellisel juhul tarbija jaoks elutähtsa teenuse osutamisega jätkamine. Hea meelega mõtleme eeltoodud küsimustes ka edaspidi kaasa. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Piiroja Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja 3 (3)