OP Eakatekodu OÜ
[email protected]
Pikk tn 16a, Rakvere linn
Lääne-Viru maakond, 44307
14.10.2025 nr 5.1-3/25729-1
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust
SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu
osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele
ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Posti tn 29, Loksa linn ja Tallinna tn 26, Loksa linn
(tegevuskohad 3 ja 4).
1.4. Paikvaatluse aeg: 22.09.2025.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse
juhtivspetsialist Svetlana Kubpart (järelevalvemeeskonna juht) ja peaspetsialist Kadri
Plato.
1.6. Teenuseosutaja poolt osales järelevalvetoimingutes Loksa tegevuskohtade juhataja
Meedi Kõiv.
1.7. Järelevalve menetluses kasutatud meetodid: päringud karistusregistris,
majandustegevuse registris (MTR) ja töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide
analüüs, e-kirjavahetus, vestlused klientide ja nende lähedastega ning hooldekodu
töötajatega.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
SKA tuvastas, et OP Eakatekodu OÜ ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. SoMm nr 36 § 2 lõige 3, mille järgi tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel
teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne
hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise. Hooldekodus ei kasutatud
hooldustoimingute tegemisel teenusesaaja privaatsuse tagamiseks sirmi või kardinat vms
vahendit.
2.2. SHS § 21 lõike 3 alusel hinnatakse hooldusplaani koostamisel hooldusvajaduse kõrval
ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava
kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Kontrollitud hooldusplaanides puudus
tervishoiutöötaja hinnang tervishoiuteenuse vajadusele.
2.3. MSÜS § 30 lõige 2, mis kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja
kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale
majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. MTR ja TÖR
andmete kontrollimisel selgus, et Hooldekodu ei ole hiljemalt viie tööpäeva jooksul SKAd
teavitanud tegevusloa kontrolliesemega seotud muudatustest. 26.09.2025 MTRi
andmetel osutasid Hooldekodus vahetult teenust kokku 17 töötajat, kellest kolm polnud
kantud MTRi ja ühe töötaja töösuhe oli Hooldekoduga lõppenud. Hooldekodu tegi
parandused MTRi, kõrvaldades rikkumise järelevalve menetluse ajal.
Arvestades asjaolu, et OP Eakatekodu OÜ teenuse osutamisel on sarnaseid rikkumisi, mis
ka 2021. aastal (20.12.2021 järelevalveakt nr 5.1-3/40352-3), leiab SKA, et ettekirjutuse
tegemine on vajalik, et lõpetada rikkumine võimalikult kiiresti. Ettekirjutus tehakse eraldi
haldusaktiga.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse OP Eakatekodu OÜ Loksa tegevuskohtades 19.09.2025 ning
etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 22.09.2025. ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt
49 inimesele (Posti tn 29, Loksa) ja 46 inimesele (Tallinna tn 26, Loksa). Paikvaatluse päeval oli
teenusel Posti tänava tegevuskohas 46 ja Tallinna tänava tegevuskohas 33 inimest.
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmetel oli seisuga 22.09.2025 hoolekodu
nimekirjas 37 teenusesaajat (Tallinna tn) ja 39 teenusesaajat (Posti tn). Majandustegevuse
registrisse (MTR) oli seisuga 22.09.2025 kantud 17 teenust vahetult osutavat töötajat (neist 4
abihooldustöötajat). Üks töötaja on TÖR alusel puhastusteenindaja (D. M.).
Hooldekodu veebilehel on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu
kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info. Hooldekodus on välja
töötatud mitmeid töökorralduse ja teenuse osutamisega seotud juhiseid (nt ametijuhendid,
kodukord, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse
ja turvalise teenuse osutamine.
Posti tänava tegevuskohas osutatakse teenust kahel korrusel: esimesel korrusel on söögituba ja
teisel korrusel eluruumid, majas on ka lift. Tubades on kraanikauss, tualetid asuvad koridoris.
Tubadel on erinev sisustus, igal kliendid on oma öökapp, samuti on toas riidekapp. Järjepanu
tegeletakse tubade renoveerimisega. Kasutusel on nii tavalised kui funktsionaalvoodid. Teisel
korrusel on ka avar saal, kus teenusesaajad vaatavad televiisorit. Hoovis on suvemaja, kus saab
lähedastega kohtuda ja aega veeta. Paikvaatluse ajal oli tööl neli hooldustöötajat.
Tallinna tänava tegevuskohas osutatakse teenust samuti kahel korrusel, kuid majas puudub lift.
Esimesel korrusel on söögituba, kus on ka televiisori vaatamise võimalus. Peamiselt on
teenusesaajad tubadesse paigutatud kahekaupa. Juhataja sõnul on teisel korrusel iseseisvamad
kliendid, kellest suurem osa tuleb söögiajaks esimesele korrusele sööma. Tubades on erinev
sisustus, vastavalt kliendi vajadusele kas tavaline või funktsionaalvoodi. Paikvaatluse ajal oli tööl
kaks hooldustöötajat. Mõlemas majas on oma köök ja toitu valmistatakse kohapeal.
SKA viis OP Eakatekodu OÜ Loksa tegevuskohtades järelevalvemenetlust läbi viimati 2021.
aastal. Paranenud on ruumide seisukord mõlemas tegevuskohas, samuti võeti kuulda
õiguskantsleri nõunike soovitusi (nt menüü väljapaneku osas). Siiski rikkumised, mis toodi välja
2021. aastal, kattuvad suures osas käesolevas aktis väljatoodud rikkumistega, mis näitab, et
asutuse juht ei ole asutuse töös märgatavaid muudatusi teinud. Õiguskantsleri nõunikud tegid
kontrollkäigu OP Eakatekodu OÜ Loksa tegevuskohtadesse 11.03.2025 ning tõid välja sarnased
puudused, mis ka SKA oma 2021. aasta järelevalve aktis, näiteks:
Hooldusplaani tuleb täita süsteemselt ja eristada selgelt olulist ajakohast infot;
Mõlemas Loksa tegevuskoha majas puudub tõhus abi kutsumise süsteem. Käesoleval
ajal on saadaval mitmeid abi kutsumise süsteeme, ka selliseid, mida on võimalik
muretseda vastavalt teenusesaajate hulgale (kutsungisüsteemi puudumist tõid ka
järelevalve menetluses probleemina välja nii teenusesaajate lähedased kui intervjueeritud
töötajad);
Teenusesaajate privaatsus pole tagatud.
2
3.1. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat
(SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul muudatustest, mil hooldustöötaja või abihooldustöötaja
tööleping on sõlmitud või on tööleping lõpetatud. Tegevusloa väljastajal peab olema võimalus
kontrollida hooldustöötaja või abihooldustöötaja vastavust nõuetele.
SKA seisukoht: majandustegevusnõuded on täidetud.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 20 lõigete 2 ja 3 ja määruse § 2 lõigete 1 – 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada
hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on
määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad
isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute
tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja
võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Kõigi
hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus,
tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu
selgitamine.
Juhime tähelepanu, et ka õiguskantsler on oma seisukohtades väljendanud, et kui
mitmekohalises toas kasvõi üks inimene kasutab potitooli, vajab mähkmete vahetamist või voodis
pesemist, peab tal olema võimalik teha seda privaatselt. Seda põhimõtet tuleb järgida ka siis, kui
inimene ise sirmi või kardinat ei küsi või kui tema ümbritsevast arusaamise võime on vähenenud.
Soovitame privaatsust võimaldavate vahendite paigaldamist alustada potitooli kasutavate
teenusesaajate tubadest.
SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida määruse § 2 lõiget 3, kuna ei ole tagatud teenusesaaja
privaatsus. Tubades ei kasutata sirme ega muid privaatsust võimaldavaid vahendeid.
SKA seisukoht: Hooldekodu täidab määruse § 2 lõikeid 1-2, 4.
3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse
lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad
teenusesaajaid söömisel ja joomisel. Teenusesaajad, kes vajavad püreestatud toitu ja
täiendavat abi söömisel, kasutavad suuremat tilaga söögikruusi. Kasutusel on mitmeid
toimingute registreerimise töölehti (nt hooldustöö leht, asendivahetuse leht,
seedetegevuse leht). Toitlustatakse nii söögisaalis kui teenusesaajate tubades.
Teenusesaajate hulgas on nii dementsusega inimesi kui ka erinevate haiguste tõttu
voodikeskseid. Kasutusel on hooldustööd toetavad abivahendid (nt tõstuk, pesemisraam
ja -tool, lamatiste vastased õhkmadratsid, libilinad jms). Hooldekodu töötajad peavad
abivahendite hulka piisavaks. Peamiselt on kasutusel teenuseosutaja abivahendid.
Teenusesaajatel on võimalik kasutada isiklikke rõivaid ja jalatseid, kuid Hooldekodul on
ka riiete tagavara. Hooldekodus abistatakse ja juhendatakse teenusesaajaid üle keha
pesemisel, abistatakse küünte, juuste ja habeme korrastamisel, korraldatakse vajadusel
transport väljapoole maja, vajadusel toetatakse nii teenusesaajat kui tema lähedast
elulõputoimingutes.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud.
3.2.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Mõlemas tegevuskohas töötab meditsiiniõde, kes on kohapeal tööpäeviti.
Hooldustöötajad ja meditsiiniõde vahetavad palju infot suuliselt, oluline märgitakse ka
märkmikusse. Hooldustöötajad oskavad ära tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid,
anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit. Infot jagatakse ka juhatajaga, vajadusel
kutsutakse kiirabi. Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine
3
ravimite manustamisel. Teenusesaajate retseptiravimeid tellib ja pikendab meditsiiniõde.
Retseptiravimid asuvad medõe kabinetis, ravimid on tellitud isikupõhiselt.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud
toimingud.
3.2.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud
Igal teenusesaajal on isiklik hooldusplaan. Hooldusplaanid on koostatud elektrooniliselt ja
välja prinditud, hooldusplaanide ülevaatamine on tehtud käsikirjaliselt väljaprinditud plaani
blanketile. Analüüsitud hooldusplaanides oli kavandatud teenusesaajatele füüsilise,
vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (nt suhtlemine teiste
teenusesaajatega, liikumine abivahendiga). Iseseisvalt liikuvatel teenusesaajatel on
võimalik värskes õhus viibida, soovijaid aidatakse õue ka ratastooliga. Lähedastega
suhtlemist toetatakse. Hooldekodus peetakse kinni kindlast külastusajast. Töötajate
hulgas on tegevusjuhendaja, kes suurema osa ajast on Posti tänava tegevuskohas, kuid
korra nädalas külastab ka Tallinna tänava tegevuskohta, soovi korral saab erinevatest
tegevustest osa võtta.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud
toimingud.
3.2.5. SHS § 21 lõige 1-5 (hooldusplaani koostamine)
SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese ÜHteenusele
suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja
teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise
keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Anija valla haldusakt (korraldus)
sisaldab teenuse määramist, teenusele suunamist, teenuse vajalikkuse põhjendust ja
hoolduskomponendi maksmist, vajadusel ka väiksema sissetuleku hüvitise maksmist.
Lisaks määratakse kindlaks teenuse osutamise alguskuupäev. Loksa Linnavalitsuse
haldusakt ehk korraldus sisaldab põgusat ülevaadet isikust ja tema ressurssidest
(lähedased, puue, sissetulek, vara), hindamise kokkuvõtet, põhistatust ja vajalikke
daatumeid ning tasumist. Kuusalu Vallavalitsus annab välja korralduse, kus on kirjeldatud
isiku hooldekodusse suundumise aega, abivajadust, kasutatavaid abivahendeid ning
rahastuse osa.
Tagasisidet andnud kohalikud omavalitsused on väljendanud üldjoontes rahulolu
teenusega, küsimused ja mured lahendatakse jooksvalt ja konstruktiivselt. Koostöö on
olnud sujuv, teenuseosutaja kaasab alati ka KOVi esindajad koostöövõrgustiku töösse,
kuna paljudel teenusesaajatel pole lähedasi. Tagasisides toodi välja muret vabaaja
tegevuste vähesuse/puudumise üle ja venekeelse personali keeleoskuse kohta.
Hooldustöötajate eesti keele vähest oskust tõid välja ka teenusesaajate lähedased-
keeruline on küsida tagasisidet teenusesaaja, tema vajaduste ja murede kohta.
SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid, et tagada teenusesaajale turvaline ja tema abivajadusest
lähtuv keskkond. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse
osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja
(lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava
kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse
osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja
teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab
üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas. Määruse § 2 lõike 1
kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada hooldustoimingud ning muud
toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
Mõlema tegevuskoha hooldusplaane koostab juhataja Meedi Kõiv. Kontrollitud
hooldusplaanid olid koostatud ja ülevaadatud tähtajaliselt, ent nõutud hinnangud
tervishoiuteenuse vajadusele on koostatud juhataja poolt. Hinnangu tervishoiuteenuse
4
vajadusele peab andma vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. SKA tuletab meelde,
et kui teenuse saaja pole kontaktne, koostatakse hooldusplaan koostöös teenuse
rahastajaga. Tagasisidet teenusele andnud teenusesaajate lähedased ei olnud teadlikud
hooldusplaani olemasolust ega selle sisust.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab SHS § 21 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud nõudeid.
SKA seisukoht: Hooldekodu ei taga SHS § 21 lõikes 3 sätestatud nõuet.
3.2.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil,
mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust
osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja.
SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust,
Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Juhataja
sõnul kontrollitakse töötajate karistatust regulaarselt, alati tööle asumisel. OP Eakatekodu OÜ
edastas 26.09.2025 töötajate nimekirja 17 hooldus- ja abihooldustöötaja andmetega. Kõik
töötajad olid kantud MTRi ja nende vastavust nõuetele oli võimalik kontrollida. Töötamise
registrisse (TÖR) olid kõik töötajad kantud.
SKAle oli lühikese aja jooksul tulnud samast tegevuskohast kaks kaebust (ühe kaebuse esitaja
ei olnud nõus oma andmete avalikustamisega), mõlemad kaebused olid seotud hooldustöö
kvaliteedi ja suhtumisega teenusesaajatesse. Samuti on rahulolematust väljendanud
teenusesaajate lähedased selle kohta, et hooldustöötajad ei räägi piisaval määral eesti keelt. SKA
soovitab kaaluda täiendava (abi)hooldustöötaja rakendamist mõlemas majas, et
hooldustoiminguid saaks teha paaris ning samal ajal ei oleks teenusesaajad järelevalveta.
Hooldustoimingute tegemisel paaris on väiksem oht konfliktide ja arusaamatuste tekkeks, samuti
saavad paaris töötada ka keeleoskajad ja kehvema keeleoskusega töötajad, et tagada
teenusesaajate ja lähedastega parem infovahetus.
SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 22 lõigete 1-4 nõuded.
Käesoleval hetkel ei ole Hooldekodul veel täidetud nõue töötajate arvule, mis tuleneb määruse
§st 3 (rakendub 01.07.2026). Arvutuse aluseks on võetud asutuse edastatud tööaja graafik ja
teenusesaajate arv (Posti tänava tegevuskohas kuni 48-le teenusesaajale ja Tallinna tänava
tegevuskohas kuni 46-le teenusesaajale). Nõude täitmiseks on vajalik alates 01.07.2026 kahe
hooldustöötaja kohalolek ööpäevaringselt igas tegevuskohas ja lisaks vähemalt kahe
hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolek päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul.
3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud)
maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu ÜHteenuse kohamaksumus on
vastavalt hooldusvajadusele alates 1500 eurot kuus, sh hoolduskomponent ühe inimese
kohta on 650 eurot. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku
näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks hoolduspersonali kulu esitatud
personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 411 eurot kuus. Kalkulaatoris on
hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate
hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
1. Et tagada hooldusplaani vastavus nõuetele, kasutada SKA poolt väljatöötatud
hooldusplaani juhendit ja vormi.
2. Võtta kasutusele tõhus abi kutsumise süsteem;
3. Kasutada hooldusplaane hooldustoimingute tegemise alusdokumendi ja töövahendina.
4. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja
nende lähedastele ning selgitada plaanide koostamise eesmärki.
5
5. Selgitada hooldustöötajatele ja abihooldustöötajatele privaatsuse tagamise olulisust, eriti
hooldustoimingute läbiviimisel. Hooldustoimingute ajal privaatsuse tagamine on oluline,
et säilitada teenusesaaja väärikus ja turvatunne.
6. Mõtestatud ja arendav vaba aja sisustamine on hoolekandeasutustes elavatele
inimestele väga oluline. Pakkuda senisest enam mõtestatud tegevusi ka voodikesksetele
teenusesaajatele.
7. Pakkuda külastajatele paindlikku külastusaega. Kodulehel ei ole küll Loksa
tegevuskohtade osas kindlat kellaaega välja toodud, kuid Aaspere tegevuskohas on
külastusaeg 14-17 ja Rakvere tegevuskohas 14-17. Loksa tegevuskohas tuli üks proua
külastama oma naabrit kell 10.00 ja tema tähelepanu juhiti sellele, et ta saabus
väljaspool külastusaega. Eespool märgitud kellaajad piiravad olulisel määral tööl käivaid
või muul moel päevasel ajal hõivatud teenusesaajate lähedasi.
8. SKA juhib teenuseosutaja tähelepanu, et Dementsuse Kompetentsikeskus teostab
ekspertnõustamist asutustele ja toetab teenuseosutajaid dementsusesõbralikuma
keskkonna loomisel ja mõtestatud tegevuste planeerimisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Svetlana Kubpart
juhtivspetsialist (järelevalve)
6