Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
[email protected]
17.10.2025 nr 5.1-3/26189-1
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla (registrikood 90003433)
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja
sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse
nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Ravi tn 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn.
1.4. Paikvaatluse aeg: 03.09.2025.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse
peaspetsialistid Kadri Plato ja Tõnis Palgi (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: teenuseosutaja esitatud dokumentides
sisalduva teabe analüüs, paikvaatlus, vestlused hooldekeskuse juhataja, töötajate ja
teenusesaajatega ning päringud majandustegevuse registrist (MTR), töötamise registrist (TÖR)
ja sotsiaalteenuste ja -toetuste registrist (STAR). Järelevalvetoimingutes osales hooldekeskuse
juhataja Eveli Tamm.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
SKA tuvastas, et Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud
nõudeid ja kohustusi:
2.1. MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab tegevusloa omaja teavitama
tegevusloa väljaandjat tegevusloa kontrollieseme ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Teenuseosutaja on järelevalvemenetluse ajal esitanud tegevusloa muutmise taotluse, mis on
17.10.2025 seisuga rahuldamata.
2.2. SHS § 21 lõikes 2 sätestatud kohustust koostada koostöös teenuse saajaga või juhul, kui
teenuse saaja ei ole kontaktne, koostöös teenuse rahastajaga hooldusplaan hiljemalt 30 päeva
jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates.
2.3. SHS § 21 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab hooldusplaan sisaldama
hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende
sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta.
2.4. SHS § 21 lõikes 5 sätestatud kohustust vaadata hooldusplaan üle vähemalt üks kord
poolaastas ning vajaduse korral korrigeerida seda ülevaatamise tulemusel.
Võttes arvesse, et Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla on asunud tuvastatud rikkumisi
järelevalvemenetluse käigus kõrvaldama, ei pea SKA otstarbekaks ettekirjutuse tegemist.
SKA teostab järelevalve käigus tuvastatud rikkumiste üle järelkontrolli 2025. aasta
detsembris.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat
(SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja
peab teavitama SKAd muudatustest vahetu hooldusteenuse osutajate hulgas (või
abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). Hooldustöötajad ja
abihooldustöötajad osutavad inimestele vahetult teenust, et tagada teenusesaajate turvalisus,
heaolu ja õiguste kaitse. Seetõttu on oluline, et hooldus- ja abihooldustöötajad töötajad vastaksid
SHSis sätestatud nõuetele ning nende vastavust on MTRist võimalik kontrollida (SHS § 153
punktid 1 ja 2).
Järelevalvemenetluse alustamisel tehti päring majandustegevuse registrisse (MTR) ning saadi
vahetult teenust osutavate töötajate nimekiri, mida võrreldi teenuseosutaja esitatud
hooldustöötajate nimekirjaga. Tuvastati, et teenuseosutaja oli viimati muutnud tegevusloa
andmeid 06.11.2023. Töötajate koosseisus on toimunud mitmeid muutusi, kuid need ei kajastu
tegevusloa kehtivas verisoonis. Teenuseosutaja esitas tegevusloa muutmise taotluse, kuid
17.10.2025 seisuga ei ole taotlust puuduse esinemise tõttu rahuldatud (sisestada tuleb
hooldustöötaja N.D. diplomi koopia).
SKA seisukoht: MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud kohustus ei ole täidetud.
3.2. SHS § 20 lõiked 1 - 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise
keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest
lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud
hooldusplaanis.
Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla hooldekeskus asub Kohtla-Järvel Järve linnaosas, aadressil
Ravi tn 10, haigla A-korpuse II ja III korrusel. Hooldekeskuses on 45 voodikohta. Tegevusloa nr
SÜH000131 alusel on teenust lubatud osutada kuni 60 inimesele. Sihtasutuse kodulehel
avaldatud teabe kohaselt ei osutata hoolekandeteenust psüühiliste erivajadustega inimestele,
kellel esineb äge psühhoos või kes vajavad psühhiaatrilist abi ja/või ravi. Hooldekeskusesse on
võimalik suunata ka inimesi, kes on sonditoitmisel, kellel on gastro-, uro- või kolostoom, samuti
trahheostomeeritud kliendid, kes vajavad lisahapnikku.
Paikvaatluse toimumise ajal (03.09.2025) oli hoolduskeskuses teenusel 44 inimest. Kolmandal
korrusel toimuvate remonditööde tõttu olid kõik teenusesaajad paigutatud teisel korrusel
asuvatesse tubadesse; kasutusel olid ka mõned õendusabi palatid. Teenusesajad olid majutatud
ühe kuni kolmekohalistesse tubadesse. Kutsunginupud asuvad voodite juures; toad on sisustatud
palatisarnasaelt. Teenusesaajatele on tagatud hooldustoimingud, kuid hooldusplaane koostatud
ei ole.
Teenusesaajate toitlustamine toimub tubades ning hõlmab kolme põhisöögikorda ja lisapala.
Menüü on soovijatele kättesaadav. Hooldekeskuses on kehtestatud sisekorraeeskiri, mis
reguleerib klientide igapäevast elu, käitumist ja suhtlemist; kindlaks on määratud toitlustamise,
hügieeni, pesu- ja riiete vahetuse, ravimite kasutamise, isiklike asjade hoidmise, ruumide
korrashoiu ning päevakava korraldus. Nähtaval kohal on postkast kaebuste ja ettepanekute
esitamiseks.
2
SKA seisukoht: SHS § 20 lõiked 1 – 3 sätestatud nõuded on täidetud
3.3. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool
kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on
vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36).
Määruse nr 36 § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale
hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja
hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga
seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud
toiminguteks. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale
privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu
selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult
teavet, kui teenussaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga.
Enamus teenusesaajatest on voodikesksed. Paikvaatluse käigus veenduti, et hooldustoimingute
ajal on privaatsuse tagamise võimalused nähtavalt olemas ühekohalistes tubades ning ruumides,
kus kasutatakse vahekardinaid. Ametijuhendi kohaselt on hooldaja ülesandeks tagada kõigi
hooldustoimingute ajal teenusesaaja privaatsus ning pakkuda lugupidavat ja viisakat kohtlemist.
Vanemõde või tema poolt määratud töötaja vastutab teenusesaaja kontaktisiku viivitamatu
teavitamise eest olukorras, kus teenusesaaja seisundis on toimunud olulisi muutusi.
SKA seisukoht: määruse § 2 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuete täitmist ei ole ei ole võimalik
hinnata (hooldusplaanid puuduvad); lõikes 3 sätestatud nõuded on täidetud.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud.
Hooldustoimingute tegemist dokumenteeritakse igapäevaselt taasesitatavas vormis. Selleks
täidetakse teenusesaaja põhiseid hooldustöö lehti, kuhu märgitakse inimese
enesehooldusdefitsiit, abivajadus riietumisel, asendiravi vajadus, naha seisukord,
hügieenitoimingute tegemine, eritamine ja diurees. Teenusesaajaid abistatakse söömisel ja
jälgitakse regulaarset vedelikutarbimist. Teenusesaajaid abistatakse riietumisel ning tagatakse
riiete korrashoid ja pesemine. Teenusesaajate üle keha pesemine, toimub vastavalt vajadusele,
kuid mitte harvem kui kord nädalas.
SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 5 sätestatud nõuded on täidetud.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.
SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 6 sätestatud nõuded on täidetud.
Kukkumisriski ennetamiseks osutatakse teenusesaajatele igapäevast abi ja juhendamist
siirdumisel, liikumisel ning kehaasendi muutmisel. Jälgitakse, et lamajate voodipiirded oleks üles
tõstetud. Jälgitakse, et teenusesaajad kasutaksid abivahendeid selleks ettenähtud viisil. Hooldaja
reageerib teenusesaaja kutsele (sh kutsenupu kaudu) ning lahendab terviseseisundiga seotud
olukordi vastavalt oma pädevusele, vajadusel edastab info õele. Lamavate teenusesaajate puhul
toimub asendi muutmine vähemalt iga kolme tunni järel, lamatiste riskiga isikutel vähemalt iga
tunni järel. Ravimite manustamine on tagatud õe või hooldustöötaja poolt vastavalt
tervishoiutöötaja juhistele. Hooldustöötaja ametijuhend näeb ette elustamise ABC tundmise ja
vajadusel rakendamise ning eluliste näitajate (vererõhk, kehatemperatuur, pulss, saturatsioon)
mõõtmise ja dokumenteerimise osas kehtestatud korras. Teenusesaajate juurdepääs
tervishoiuteenustele on tagatud ning vajadusel korraldatakse teenusesaaja transport
tervishoiuteenuse osutamise asukohta.
SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 6 sätestatud nõuded on täidetud.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud.
3
Enamik teenusesaajatest on voodikesksed ega liigu iseseisvalt ruumides. Hooldustöötaja
ametijuhendis ei ole aktiivsust toetavate tegevuste läbiviimist eraldi välja toodud. Näidustatud
juhtudel tegeleb teenusesaajaga füsioterapeut. Teenusesaajad saavad päevi sisustada televiisori
vaatamise, raadio kuulamise või lugemisega. Teenusesaajaid viivad õue lähedased. Kohtumised
lähedastega toimuvad fuajees või teenusesaaja toas, sõltuvalt liikumisvõimest. Hooldekeskuse
juhataja märkis, et koostööd tehakse KOVide ja teiste Ida-Virumaa teenuseosutajatega, et
suunata füüsiliselt aktiivsemad, liikumisvõimelised ning parema toimetulekuga teenusesaajad
hooldekodudesse, kus nende vajadustele vastavad tingimused on tagatud. Samal ajal võetakse
vastu suurema hooldusvajadusega, sealhulgas lamavaid teenusesaajaid, kelle hooldamiseks on
spetsialiseerutud.
SKA seisukoht: teenusesaajate profiili arvestades võib teha mööndusi määruse § 2 lõikes 7
loetletud toimingute rakendamise hindamisel. Samas tuleb vältida olukorda, kus teenusesaajad,
kes oleksid võimelised kõrvalabi olemasolul viibima värskes õhus, saavad seda teha üksnes oma
lähedase kaasabil.
3.4. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on sätestatud nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid. Teenuseosutaja on kohustatud koostama 30 päeva jooksul alates
teenuse osutamise alustamisest koostöös teenuse saajaga või teenuse rahastajaga, kui teenuse
saaja ei ole kontaktne, isikule hooldusplaani. Hooldusplaani koostamisel hinnatakse
hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust, millele annab hinnangu vastava
kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise
eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende sagedust ning teenuseosutaja
hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Teenuseosutaja vaatab hooldusplaani läbi vähemalt üks
kord poolaastas ning vajaduse korral korrigeerib seda.
Paikvaatluse käigus sooviti tutvuda teenusesaajate hooldusplaanidega. Selgus, et
teenusesaajate hooldusplaanid puuduvad. Hooldekeskuse juhataja selgitas, et hooldusplaanide
koostamisega alustatakse lähiajal.
SKA seisukoht: SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud.
3.5. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil,
mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust
osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja.
SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada üldhooldusteenust saama õigustatud isiku elu, tervise
ja vara.
Teenuseosutaja esitatud teabest nähtub, et vahetult hooldusteenust osutab kokku 39 töötajat.
Septembrikuu tööajatabelist selgus, et hooldekeskuses osutas teenust 17 hooldustöötajat.
Tööajagraafikute koostamise eest vastutab vanemõde. Töötajad võivad roteeruda
üldhooldusteenuse ja õendusabi vahel (kõigi hooldate andmed on kantud MTR-i) Teenuseosutaja
on taganud ööpäevaringselt üldhooldusteenuse osutamiseks vajamineva personali olemasolu.
Seisuga 15.09.2025 on kontrollitud vahetult teenust osutavate töötajate SHS § 22 lõikes 5
sätestatud piirangute puudumist. Järelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kohaselt on
teenuseosutaja täitnud sotsiaalkaitseministri määruse nr 36 § 3 sätestatud nõude
hooldustöötajate arvus osas. Määruse kohaselt peab teenuseosutaja tagama tegevuskohas
ööpäevaringselt vähemalt ühe hooldustöötaja kohaloleku kuni 36 teenusesaaja kohta ning lisaks
päevasel ajal vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12
teenusesaaja kohta 12 järjestikuse tunni jooksul.
SKA seisukoht: SHS § 22 lg 1-6 sätestatud nõuded on täidetud.
3.6. SHS § 22¹ lg 6 kohaselt avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja
teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja
abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
4
Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kodulehel avalikustatud teabe kohaselt on hooldekeskuse
teenuskoha hind määratud vastavalt kliendi abivajadusele. Igapäevaelu- ja olmeprobleemide
lahendamist vajava kliendi kuutasu on 1255 eurot, regulaarse kõrvalabi vajadusega kliendi
kuutasu 1365 eurot ning ööpäevaringse hooldusabi vajadusega kliendi kuutasu 1585 eurot.
Seisuga 1. jaanuar 2025 on ühe hooldustöötaja tööjõukulu koos lisakomponentidega kuus 795
eurot. Arvestuslikuks aluseks on võetud 45 voodikohta. Hooldekeskuses töötab kokku 17
hooldustöötajat.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
(2024a) oleks hoolduspersonali kulu 826 eurot (45 teenuskohta; 17 hooldustöötajat).
SKA seisukoht: teenuseosutaja on täitnud SHS § 22¹ lg 6 sätestatud nõuded.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Tutvuda SKA koostatud soovitusliku hooldusplaani juhendi ja näidisega ning kaaluda nende
rakendamist hooldusplaanide koostamisel. Hooldusplaanis eraldi kajastada hooldustoimingud,
terviseseisundiga seotud toimingud ning aktiveerivad tegevused, et tagada kliendikeskne ja
terviklik lähenemine hooldusele.
4.2. Töötajate taustakontrolli raames regulaarselt kontrollida karistusregistri andmeid, et
veenduda SHS § 22 lõikes 5 sätestatud piirangute puudumises.
4.3. Leida täiendavaid võimalusi, kuidas pakkuda teenusesaajatele nende tervislikku seisundit
arvestavat jõukohast ja sisukat tegevust, mis toetab igapäevast toimetulekut ning aitab säilitada
elukvaliteeti. Eriti võiks kaaluda, kas ja kuidas oleks võimalik korraldada viibimist värskes õhus
õuealal nende inimeste jaoks, kelle seisund seda võimaldab. Sellised tegevused võimaldavad
toetada teenusesaajate aktiivsust, meeleolu ja üldist heaolu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Palgi
peaspetsialist (järelevalve)
5