Arvamuse küsimine

1. Turbaaugu (katastritunnus 71801:001:0640) 2. Rulli (katastritunnus 71801:001:0118) 3. Jaaguraba (katastritunnus 71801:001:0514) 4. Turba-Mardi (katastritunnus 71801:001:0348) 5. Tõnu (katastritunnus 71801:001:0359) 6. Raba-Jaagupi (katastritunnus 71801:001:1844) 7. Raba-Trahteri (katastritunnus 71801:001:0639) 8. Jaani (katastritunnus 71801:001:0199) 9. Topiraba (katastritunnus 71801:001:0223) Plokk 7 aR Plokk 6 aT Plokk 8 pR Plokk 7 aR Vil iu 03 Plokk 7 aR Plokk 13 P :0 4 Plokk 8 pR 001 al iu Plokk 3 aT 34 01: ok 90 34.16 Plokk 8 pR 718 So 01 0 :5 Plokk 4 aT Plokk 13 P Plokk 8 pR Plokk 13 P 6 1 0 : 35.25 35 0 ba 017 8 66 r 71 Plokk 13 P 2 .7 34. Plokk 13 P Tu 01: 35.52 Lauka 35,03 35 Plokk 5 aT 35 veevõtu koht r 0 57 .0 k 1: 08.05.2017 3 V' 8. 80 36.52 71801:001:0570 355 .9 Plokk 6 aT 34.46 36 355 .5 3 9. 6.5. 2. 1. 71 36 6 35.75 Plokk 12 aR I 59 .0 7. 36 3 36 4.3. ka 35.24 Plokk 8 pR 355 .8 r k mua r 35. 35 R 36 a 4a 35.91 b 0 0 :3 2 - 50 4 .2 Märja 35 35 010 :01 I- -- 11 34.18 1 350 .9 36.20 718 0 - I0 34,83 5I -3 0 - 2 ,5 36 1 9 N - I 52 ,3 2 0 , 71801:001:0175 35.73 - I2 359 ,2 3 I-- 3 ,5 2 4 303 4 5 ,0 kr 345 .6 - I3 362 , 8 ,3 4, 4 Plokk 2 aT 7 ,7 5 3 k3 i Laagi rae lv 45 .2 - I4 36 0 7 , kr - I5 367 ,3 2 1 ,5 35.01 07 2 ,5 0 Lauri Plokk 12 aR - I7 - I6 354 ,8 36, 2 0 36 5 , 2 47 ,0 45 ,0 4 5 , Metsa-Juhani 34.36 2 34.60 71801:001:0884 8 351 ,8 26 ,5 71801:001:0350 - I 8 ,0 35 34.12 347 ,5 17 ,5 4 - I9 60 35 43 ,7 34.37 10 ,0 4, 6 3 5 34.78 39 ,0 35.37 -3 - 342 , 25 02 , 30 ,0 Mänd 12 -2 4 I I 35. 0, 0 Kask 0.10 I I- 2 ,6 - 25 , I I--1 32 34 36.89 Rabamänni I I' 61 - 21 ,0 350 ,3 15 ,0 6 578 000 36 350 ,6 35.27 15 ,0 36.03 71801:001:0310 05 ,5 04 ,5 35 0 35 Plokk 6 aT 06 ,5 23 , 32 35.17 Plokk 1 aT 35.06 28 ,0 P 36 34.05 28 ,0 Plokk 12 aR lo 36.01 I- I0 34.71 Plokk 2 aT II1 - 12 kk 35.65 -2 349 ,4 Mänd Plokk 6 aT 35.47 Plokk 12 aR I- I3 II 57 ,5 353 ,4 5 35.07 5 0.10 34.23 Kaardilehe nr 6334 Tallinn 3 -4 53 6 2 34.49 II 7 ,2 8 , Salme I- I5 35.56 35 0 5 00 aT Mänd 16 6 357 , 1, I- I 8 ,0 Plokk 7 aR kr Kask 0.15 7 356 ,2 09 ,5 2 71801:001:0778 I I- I 25 3 ,5 35 ,0 -8 I 35, 1 60 I- I9 349 ,6 13 ,5 3 ,0 3, Plokk 8 pR 344 ,5 11 ,5 8 ,0 3 8 35. 6 75 3 Plokk 13 P 34. 339 , 0, 50 3, 03 35. - 99 P 30 ,0 32 Otsa 35.77 34.94 I - I - 28 34.94 0 P l 20 , 14 ,0 Pl o 71801:001:0252 10 0 l k Mänd 10 , Pl ok o k 0.10 35.88 33,78 ok k2 k 35.16 k 1a 35.88 08.05.2017 Plokk 6 aT34.59 k 2 T II I0 - 12 aT aT 35.36 I I2 - II I1 - 351 ,0 33.77 aR I3 - I 353 ,8 1 33 34.96 II 5 ,3 Kungla II I4 - 5 ,7 35 0 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number II I5 - 35 05 , 71801:001:0484 I II6 - 355 ,3 07 ,5 I7 - 354 ,9 07 ,5 29 ,0 II 1 ,1 05 32 ,0 8 - 35 1, kr II I 6 ,9 2 ,5 32 ,0 Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt II I9 - 34 1 40 344 ,0 11 ,5 3, 35.22 34.74 38 ,4 06 ,5 35 ,0 3 0 9 30 , .5 - Plokk 8 pR 4 6 ,0 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru; aR - aktiivne reservvaru 9 3 33.81 - 2 35.48 17 ,0 35.21 34.10 12 ,5 34.75 34.94 Plokk 13 P pR - passiivne reservvaru, P - prognoosvaru) Plokk 2 aT 34.34 35 14 Plokk 7 aR 10 Mänd 17 0.15 35.07 Maardla piir 11 Rabaotsa 35 33.90 12 Plokk 8 pR 34.71 71801:001:2016 13 35 V Plokk 8 pR Plokk 1 aT Oti Maapinna samakõrgusjoon, m I 34.87 Plokk 8 pR 34.01 Plokk 2 aT 71801:001:0392 32 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 6 578 500 Plokk 12 aR 537 500 538 000 Soometsa 71801:001:0169 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Mäeeraldise ja mäeeraldise 3. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud teenindusmaa piiripunktide - katastriüksuste piire (seisuga 26.03.2020. a); koordinaadid - mäeeraldiste ja mäeeraldiste teenindusmaa piire (seisuga 13.03.2020. a). Nr X Y 4. Kasutatud Valdeku mäeeraldise markšeideirmõõdistamise mäeeraldise plaani 1 6 579 109,65 537 290,37 (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 17094). II II' Geoloogilise läbilõike joon 2 6 579 049,93 538 157,62 5. Kogu ala kattub maaparandushoiualaga. 3 6 579 046,02 538 158,06 6. Kogu ala kattub riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga. 4 6 579 045,93 538 160,58 III-6 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Sondeerimispunkti number 5 6 578 944,64 538 164,89 35,11 Maapinna abs. kõrgus 6 6 578 929,75 538 025,37 0,65 Vähelagunenud turbakihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 2,60 Turbalasundi kogupaksus, m 7 6 578 883,59 538 030,59 8 6 578 886,36 538 019,50 33,78 Valdeku turbatootmisala 08.05.2017 Veetaseme abs kõrgus, mõõdistamise kuupäev Mäeeraldise plaan 9 6 578 663,80 538 046,52 Harju maakond, Saku vald 10 6 578 642,76 537 857,38 Otsa 11 6 578 616,78 537 624,35 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 71801:001:0252 Loa omanik Olar Järvloo Graafiline lisa 1/3 12 6 578 606,85 537 534,15 Hundimäe tee 4, Rosma küla, Põlva vald, 13 6 578 587,43 537 360,15 Põlva maakond, 63221 /allkijastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 14 6 578 599,33 537 334,12 [email protected] 0 50 150 250 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 23.04.2020 Pindala 34,67 ha /allkijastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2930 /allkijastatud digitaalselt/ Läbilõige II-II' W E m m Salme Rabamänni 71801:001:0778 Otsa 71801:001:0310 38 71801:001:0252 Plokk 7 aR 38 Mäeeraldise piir 36 Plokk 1 aT 36 Mäeeraldise teenindusmaa piir Plokk 6 aT Plokk 5 aT Plokk 1 aT Katastriüksuse piir 34 34 Plokk 2 aT Plokk 2 aT Plokk 6 aT Maavaravaru ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 32 32 aR - aktiivne reservvaru, pR passiivne reservvaru) Plokk 12 aR Plokk 8 pR Prognoosvaruploki piir 30 Plokk 13 P 30 Plokk 12 aR Korrastamise eesmärgil jäetav põhjatervik (0,3 m lamamist) 28 28 Korrastamisjärgne veetase Kaevandamiseelne veetase Sondeerimispunkti nr II-9 II-8 II-7 II-6 II-5 II-4 II-3 II-2 II-1 II-0 II- -1 II- -2 II- -3 Maapinna abs kõrgus, m 33,96 34,45 34,96 35,26 35,62 35,75 35,72 35,75 35,34 34,94 35,06 35,03 34,26 Lamami abs kõrgus, m 32,46 33,05 32,96 32,26 32,12 31,95 32,42 32,15 31,84 32,14 32,26 32,23 31,96 Turbalasundi kogupaksus, m 1,50 1,40 2,00 3,00 3,50 3,80 3,30 3,60 3,50 2,80 2,80 2,80 2,30 Vähelag. turbakihi paksus, m - - - 0,75 1,15 1,35 1,35 0,95 1,00 0,85 0,65 0,45 0,55 Vahekaugused, m 100 100 100 100 100 100 100 100 85 70 107 105 Sugekiht Järvemuda Savi Läbilõige IV-IV' S N m m Vähelagunenud turvas Oti Rabamänni Rabamuraka 71801:001:0392 71801:001:0310 71801:001:0340 Otsa 71801:001:0252 Plokk 5 aT Hästilagunenud turvas 38 38 36 Plokk 1 aT 36 Plokk 1 aT 34 34 Plokk 2 aT Märkused: 32 32 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plokk 12 aR Plokk 6 aT 30 Plokk 2 aT 30 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud - katastriüksuste piire (seisuga 26.03.2020. a); Sondeerimispunkti nr III-5 II-4 I-3 - mäeeraldiste ja mäeeraldiste piire (seisuga 13.03.2020. a). Maapinna abs kõrgus, m 35,49 35,75 36,73 4. Kasutatud Valdeku mäeeraldise markšeideirmõõdistamise geoloogilisi läbilõikeid (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 17094). Lamami abs kõrgus, m 32,49 31,95 32,13 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Turbalasundi kogupaksus, m 3,00 3,80 4,60 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Vähelag. turbakihi paksus, m 1,15 1,35 2,65 Valdeku turbatootmisala Vahekaugused, m 190 210 Geoloogilised läbilõiked Harju maakond, Saku vald Loa omanik Olar Järvloo Graafiline lisa 2/3 Hundimäe tee 4, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond (H) 1 : 5 000 /allkijastatud digitaalselt/ Mõõtkava [email protected] (V) 1 : 200 0 50 150 250 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 27.03.2020 /allkijastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2930 /allkijastatud digitaalselt/ EELNÕU (30.09.2021) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat ja võttes aluseks maapõueseaduse, veeseaduse, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus” punkti 2.5.1, Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse kord” ning Olar Järvloo taotluse, otsustan: 1.1. muuta Olar Järvloole (isikukood 36006086529) kuuluvat keskkonnaluba nr HARM- 022 (lisatud). 1.2. Keskkonnaloasse viia sisse järgmised muudatused: 1.2.1. Katastritunnus: 71801:001:0252, 71801:001:0310, 71801:001:0340, 71801:001:0570, 71801:001:0590, 71801:001:0403, 71801:001:0176; 1.2.2. Keskkonnaloaga reguleeritavad tegevused: vee erikasutus, maavara kaevandamine; 1.2.3. Tegevusala täpsustus: heitvee (sh sademevesi, jahutusvesi, kaevandamise käigus eemaldatav vesi) ja/või saasteainete juhtimine suublasse või põhjavette, maavara kaevandamine; 1.2.4. Loa andja aadress: Roheline 64, 80010 Pärnu; 1.2.5. Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev: 28.09.2021; 1.2.6. Loa lõppemise kuupäev: 22.04.2031; 1.2.7. Mäeeraldise liik: olemasoleva muutmine; 1.2.8. Mäeeraldise pindala: 34,67 ha; 1.2.9. Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala: 34,67 ha; 1.2.10. 1 plokk 31.12.2019 seisuga: 1. vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru: 46,30 tuh t; 2. kaevandatava varu kogus: 35,80 tuh t; 1.2.11. 2 plokk 31.12.2019 seisuga: 1. hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru: 173,50 tuh t; 2. kaevandatava varu kogus: 57,90 tuh t; 1.2.12. Mäeeraldise KOV jaotus – kehtiv kuni aasta: 2031; 1.2.13. Kõrvaltingimused: 1. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks turbatootmisala mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Turbatootmisalal peavad olema  vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 2. Tuleohu minimeerimiseks peavad kõik tootmisalad olema varustatud piisava hulga tuletõrje veevõtu kohtade ja kustutusseadmetega. 3. Enne mäetöödega alustamist on vajalik analüüsida turbatolmu levikut ja seada selle tõkestamiseks vajalikud meetmed. Peale loa andmist tuleb turbatootmisalalt levivat peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataset mõõta ühekordselt lähedal asuvate elumajade (Sookolli tn 4, katastritunnus 71801:001:0475) juures tootmisperioodil, kui masinad töötavad kinnistust 150 m kaugusel ning ilmastikutingimused on soodsad (tuul puhub turbatootmisalalt elumajade suunas). Mõõtmistulemused edastada Keskkonnaametile. Juhul kui mõõdetud peenosakeste kontsentratsioon ja müratase ületavad kehtestatud normi, tuleb loa omajal müra taset leevendada (nt müratõkkevalli või kõrghaljastuse rajamisega, tööaja ja/või tööprotsesside reguleerimisega vms) ning kontrollida meetme efektiivsust peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisega. Kontrollmõõtmise tulemused edastada Keskkonnaametile. Kui nimetatud tingimuste juures selgub, et mõõdetud tasemed jäävad lähimate elumajade juures normi piiresse, puudub mõõtmiste jätkamise kui ka leevendusmeetmete rakendamise vajadus. 4. Peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisi tuleb korrata, kui turbatootmisala lähiümbruse elanikelt laekub Keskkonnaametile või kohalikule omavalitsusele kaebusi turbatootmisalalt levivate peenosakeste või müra osas. 5. Peenosakeste (PM) heitme kontsentratsiooni vähendamiseks välisõhus, tuleb turbatootmisalas kaevandamistegevuse toimumise ajal kasta turbatootmisalas kaevise transportimisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 6. Peenosakeste leviku vältimiseks peatada turba tootmine ja laadimine pikka aega kestnud põuaperioodil ning tugeva tuule (alates 12 m/s) korral. 7. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turba peenosakesed ei lenduks. 8. Peale loa andmist teostatava väljalaskme seire tulemuste alusel tuvastatava piirnormide ületamise korral kaaluda lisatingimuste seadmist, et vähendada koormust Pääsküla jõele. Võimalikud seatavad lisatingimused on suubla seire ja/või teise settetiigi rajamine. 9. Enne sademevee juhtimist suublasse on vajalik rajada settebassein vastavalt keskkonnaloa taotluses esitatud vee erikasutusloa plaanile. 10. Rajatav settebassein peab tagama juhitava sademevee vastavuse keskkonnaloaga määratud piirväärtustele. Settebasseini peab regulaarselt puhastama (vähemalt üks kord aastas). 11. Kaevandamisega seotud transpordi jaoks tuleb leida uus juurdepääs, mis tuleb Saku Vallavalitsusega enne mäetöödega alustamist kooskõlastada. 12. Viis aastat enne kaevandamistööde lõppu tuleb loa andjale esitada korrastamisprojekt. 13. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisel tuleb eelkõige tagada soo taastumise võimaldamine. Osale mäeeraldisest võib kaaluda päikesepargi rajamist. 14. Korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa vastavalt 22.04.1996 kuni 28.09.2021 kehtinud keskkonnaloa mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridele. 1.2.14. Kaevandatud maa kasutamise otstarve: Looduslik ala (taastuv soo), tootmismaa (päikesepargi ala); 1.2.15. Lisada keskkonnaloale vee erikasutuse osa (vt. korralduse p 3.4), kus täidetakse sademevee väljalaskmele Valdeku turbatootmisala (kood HA073) lubatud saasteainete piirmäärad (tabel V4), väljalaskme seirenõuded (tabel V7), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (tabel V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17). 1.3. Viia sisse vastavad muudatused keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. 1.4. Avalikustada Olar Järvloo keskkonnaloa nr HARM-022 muutmine ja pikendamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.5. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. Keskkonnaluba nr HARM-022 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee 2. ASJAOLUD Olar Järvloo (isikukood 36006086529) esitas 10.03.2020 Keskkonnaametile Valdeku turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-022 (edaspidi keskkonnaluba) muutmise ja pikendamise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.03.2020 kirjana nr 12-2/20/123). Olar Järvloole on antud keskkonnaluba nr HARM-022 Valdeku turbatootmisala mäeeraldiselt turba kaevandamiseks kehtivusega kuni 22.04.2021. Keskkonnaamet pikendas 24.03.2021 kirjaga nr DM-109249-27 vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 67 lõikele 7 keskkonnaloa kehtivust kuni 22.04.2022. Olar Järvloo taotleb keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist 10 aasta võrra, mäeeraldise ja teenindusmaa pindala muutmist ning kaevandatud maa kasutamise otstarbeks määrata kinnisvara arendamiseks sobilik maa. Olar Järvloo esitas 26.05.2020 Keskkonnaametile ka keskkonnaloa taotluse vee ära juhtimiseks Valdeku mäeeraldiselt (edaspidi veeluba). Tuginedes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõikele 4 annab Keskkonnaamet ühe keskkonnaloa, kui KeÜS § 41 lõikes 1 nimetatud tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud. Eelnevast tulenevalt liitis Keskkonnaamet keskkonnaloa nr HARM-022 muutmise ja veeloa taotluse menetlused ning teeb otsuse ühise keskkonnaloa andmise kohta. Taotletav Valdeku mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Tänassilma külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Otsa (katastritunnus 71801:001:0252), Rabamänni (katastritunnus 71801:001:0310), Rabamuraka (katastritunnus 71801:001:0340), Lauka (katastritunnus 71801:001:0570), Sookailu (katastritunnus 71801:001:0590), Viilu (katastritunnus 71801:001:0403) ning Turba (katastritunnus 71801:001:0176). Kinnistute sihtotstarve on maakatastri andmetel 100% maatulundusmaa. Kinnistud tuleb kehtiva loa alusel määrata mäeeraldise ja selle teenindusmaaga hõlmatud alal mäetööstusmaa sihtotstarbega. Taotluse kohaselt on seisuga 31.12.2019 1 plokis aktiivse tarbevaru kogus 46,30 tuh t, millest kaevandatav on 35,80 tuh t, ning 2 plokis aktiivne tarbevaru kogus 174,70 tuh t, mille kaevandatav on 57,90 tuh t. Maksimaalselt tootmismahuks aastas on taotluse kohaselt 2 tuh t. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 10.03.2020 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Keskkonnaamet palus 24.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/123-4 parandada Valdeku mäeeraldise keskkonnaloa muutmise ja pikendamise taotlust. Olar Järvloo esitas 09.04.2020 parandatud keskkonnaloa muutmise ja pikendamise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.04.2020 dokumendina nr DM- 109249-2). Keskkonnaamet palus 07.05.2020 kirjaga nr DM-109249-7 esitada täiendav keskkonnaloa muutmise taotlus. Olar Järvloo esitas 26.05.2020 täiendatud keskkonnaloa taotluse, lisades taotlusele veevaldkonna osa (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.05.2020 dokumendina nr DM-109249-8). KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa taotlus on avalikustatud 22.06.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 22.06.2020 kirjadega nr DM-109249-9 ja DM-109249-10 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Kaitseministeerium vastas 19.08.2020 kirjaga nr 12-4/20/2589, et Kaitseministeeriumil ei ole vastuväiteid kaevandamisloa nr HARM-022 muutmiseks ja veeloa andmiseks taotluses märgitud eesmärgil ja ulatuses (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.08.2020 dokumendina nr DM-109249-14). Saku Vallavolikogu nõustus 27.08.2020 otsusega nr 49 (edaspidi otsus nr 49) keskkonnaloa muutmise ja pikendamisega järgmistel tingimustel (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.09.2020 dokumendina nr DM-109249-15): 1.1. Lubada kaevandamisloa pikendamist ainult 10 aasta võrra; 1.2. Kaevandamisega seotud transpordi jaoks tuleb leida uus juurdepääs, mis tuleb Saku Vallavalitsusega enne kaevandamisloa muutmise väljastamist kooskõlastada. Välistame Pärnu maantee suunalise väljaveo tee, mis kulgeb Saku ja Saue vallas väljakujunenud ja planeeritavate elamurajoonide vahelt; 1.3. Kaevandamisloasse seada tingimus, et kaevandamise jõudmisel mäeeraldise lääne- ja kaguossa tuleb teostada täiendavad müramõõtmised seoses elamute lähedusega ja vajadusel võtta kasutusele täiendavad leevendusmeetmed; 1.4. Kuna elamualad on piisavalt lähedal, et olla mõjutatud kaevandamisel tekkivast tolmust, tuleb kaevandamisloasse seada tingimus, et vajalik on analüüsida turbatolmu levikut ja seada selle tõkestamiseks vajalikud meetmed; 2. Kaevandamisega rikutud maa edasise kasutamise otstarbeks ei tohi määrata kinnisvara arendamiseks sobilik maa. Edaspidine maakasutamise otstarve saab olla looduslik ala, eelkõige tuleb tagada soo taastumise võimaldamine. 3. Nõustuda veeloa andmisega, mille alusel on lubatud Valdeku turbatootmisala kuivendusvee juhtimine eesvoolu. Keskkonnaamet edastas 15.09.2020 kirjaga nr DM-109249-16 Saku Vallavolikogu otsuse nr 49 Olar Järvloole tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet tuletas 06.20.2020 kirjaga nr DM-109249-17 Olar Järvloole meelde, et ootab muudetud taotlust või seisukohta menetluse jätkamise osas. OÜ Inseneribüroo STEIGER vastas 08.10.2020 kirjaga, et Olar Järvloo soovib menetluse jätkata ning esitab palutud seisukoha hiljemalt 20.10.2020 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.10.2020 dokumendina nr DM-109249-18). Olar Järvloo esitas 19.10.2020 kirjaga oma seisukohad Saku Vallavolikogu otsusele nr 49 nõustudes osaliselt esitatud tingimustega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.10.2020 dokumendina nr DM-109249-19). Keskkonnaamet soovitas 20.10.2020 kirjaga nr DM-109249-20 Olar Järvlool pidada läbirääkimisi Saku Vallavalitsusega, kui otsuses nr 49 esitatud tingimuste arvestamine ei ole keskkonnaloa taotleja hinnangul mõistlik. Keskkonnaamet täpsustas 09.11.2020 kirjas nr DM-109249-21, et palub taotlejal esitada korrigeeritud taotlus vastavalt Saku Vallavolikogu otsuse nr 49 tingimustele 2 ja 5. Olar Järvloo vastas 17.11.2020 kirjaga, et hakkab Saku Vallavalitsusega läbirääkimisi pidama ning palus ajapikendust kuni 30.01.2021 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.11.2020 dokumendina nr DM-109249-22). Keskkonnaamet pikendas 18.11.2020 kirjaga nr DM-109249-23 Olar Järvloo arvamuse esitamise tähtaega kuni 31.01.2021. Olar Järvloo andis 30.01.2021 kirjaga teada, et on Saku vallaga leppinud aja kohtumiseks 02.02.2021 ning teavitab võimalikest arengutest peale vallaga kohtumist (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.02.2021 dokumendina nr DM-109249-24). Olar Järvloo andis 12.02.2021 kirjaga teada, et 02.02.2021 toimus Saku Vallavalitsuses nõupidamine, kus arutati Valdeku turbatootmisala kohta seotud eritingimusi ja erinevaid võimalikke korrastamise järgseid maakasutuse suundi – vallavolikogu pidi arutama seda oma märtsi istungil (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.02.2021 dokumendina nr DM-109249-25). Olar Järvloo palus jätkata maavara kaevandamise loa HARM-022 pikendamise menetlust pärast Saku valla lõplike tingimuste selgumist ning vajaduse pikendada maavara kaevandamise loa HARM-022 kehtivust MaaPS § 67 lõike 7 alusel menetluse lõpuni viimiseks kuluva aja võrra. Saku Vallavolikogu edastas 18.03.2021 otsuse nr 23 (edaspidi otsus nr 23), millega muutis otsuses nr 49 seatud tingimuste sõnastust järgmiselt (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.03.2021 dokumendina nr DM-109249-26): - Punktis 1.2. Kaevandamisega seotud transpordi jaoks tuleb leida uus juurdepääs, mis tuleb Saku Vallavalitsusega enne mäetöödega alustamist kooskõlastada. Välistame Pärnu maantee suunalise väljaveo tee, mis kulgeb Saku ja Saue vallas väljakujunenud ja planeeritavate elamurajoonide vahelt; - Punktis 1.4. Kuna elamualad on piisavalt lähedal, et olla mõjutatud kaevandamisel tekkivast tolmust, tuleb kaevandamisloasse seada tingimus, et enne mäetöödega alustamist on vajalik analüüsida turbatolmu levikut ja seada selle tõkestamiseks vajalikud meetmed; - Punktis 1.5. Kaevandamisega rikutud maa edasise kasutamise otstarbeks ei tohi määrata kinnisvara arendamiseks sobilik maa. Edaspidine maakasutamise otstarve saab olla looduslik ala, eelkõige tuleb tagada soo taastumise võimaldamine. Osale mäeeraldisest võib kaaluda päikesepargi rajamist. Keskkonnaamet edastas 24.03.2021 kirjaga nr DM-109249-27 otsuse nr 23 Olar Järvloole ning ühtlasi pikendas keskkonnaloa nr HARM-022 kehtivusaega taotluse menetlemise ajaks, kuid mitte kauemaks kuni 22.04.2022 tulenevalt MaaPS § 67 lõikest 7. Olar Järvloo andis 21.04.2021 kirjaga teada, et nõustub Saku Vallavolikogu muudetud tingimustega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.04.2021 dokumendina nr DM-109249-29). Keskkonnaamet palus 20.05.2021 kirjaga nr DM-109249-30 Olar Järvlool esitada parandatud keskkonnaloa taotlus lisades juurde saasteainete heitkoguste arvutused. Keskkonnaamet pikendas 25.05.2021 kirjaga nr DM-109249-31 Valdeku mäeeraldise keskkonnaloa muutmise ja pikendamise taotluse menetluse tähtaega kuni 27.10.2021. OÜ Inseneribüroo STEIGER vastas 24.05.2021 kirjaga, et Valdeku mäeeraldisel on turba kaevandamise tehnoloogiaks plokkturba tootmine, kus turvast lõigatakse selle loodusliku niiskuse juures ja tolmu tekkimine tööprotsessis on minimaalne (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.05.2021 dokumendina nr DM-109249-32). Vastav informatsioon on esitatud ka Valdeku mäeeraldise kaevandamisloa taotluses (punktides 5 ja 6). Seetõttu pole põhjendatud antud juhul Keskkonnaameti poolt täiendavate saasteainete heitkoguste arvutuste küsimine, kuna turba tootmine ei erine mitte kuidagi tavapärasest ekskavaatori töötamisest ükskõik mis asukohas. Keskkonnaamet kontrollis taotlusmaterjalid uuesti üle ning vastas 27.05.2021 kirjaga nr DM- 109249-33, et on arvamusel, et taotlusmaterjalides õhu osas esitatud info on piisav ning ettevõte ei ole kohustatud lisateavet esitama. Keskkonnaamet jättis 20.07.2021 kirjaga nr DM-109249-36 algatamata Valdeku mäeeraldise keskkonnaloa muutmise ja pikendamise taotlusele keskkonnamõju hindamise. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 09.08.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks keskkonnaloa andmise korralduse eelnõu ning andis 06.08.2021 kirjaga nr DM-109249-37 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus. Maa-amet palus 09.08.2021 kirjaga nr 9-3/20/6373-4 keskkonnaloa eelnõus parandada maavaravaru plokkide kogused (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.08.2021 dokumendina nr DM-109249-38). Kaitseministeerium vastas 19.08.2021 kirjaga nr 12-4/21/2925, et puuduvad vastuväited ja ettepanekud esitatud eelnõude kohta (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.08.2021 dokumendina nr DM-109249-39). Saku Vallavalitsus palus 19.08.2021 kirjaga nr 6-4/203-10 muuta keskkonnaloa eelnõus kaevandatud maa kasutamise otstarbe sõnastust järgmiselt: "Looduslik ala, osale mäeeraldisest võib kaaluda päikesepargi rajamist" (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.08.2021 dokumendina nr DM-109249-40). KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Tuginedes KeÜS § 47 lõikele 2 jätab Keskkonnaamet keskkonnaloa muutmise ja pikendamise korralduse eelnõu avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. HMS § 49 lõikest 1 tulenevalt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaamet küsis 06.08.2021 kirjaga nr DM-109249-37 Olar Järvloo arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise ja pikendamise eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. Olar Järvloo määratud tähtajaks arvamust ei avaldanud. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 02.09.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks keskkonnaloa andmise korralduse muudetud eelnõu ning andis 02.09.2021 kirjaga nr DM-109249-41 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus. Saku Vallavalitsus vastas 14.09.2021 kirjaga nr 6-4/203-12, et ei nõustu, et Valdeku mäeeraldise keskkonnaloa muutmise otsusele ja loale läheb juurde korrastatud ala plaan, kuhu on juba päikesepaneelid peale kavandatud ja eriti veel nii ulatuslikul alal (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.09.2021 dokumendina nr DM-109249-43). Keskkonnaamet märgib, et keskkonnaloa andmise eelnõule on lisatud muudetud korrastatud ala plaan, kus on vähendatud päikesepaneelide arvu. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et praegune korrastatud ala plaan ning korrastamissuund pole tulevikus siduv ehk need ei pruugi kajastada lõplikult reaalseid korrastamistingimusi ja -projekti. Täpsemad korrastamistingimused selguvad, kui loa omanik esitab Keskkonnaametile taotluse korrastamistingimuste väljastamiseks, mille raames küsib Keskkonnaamet ka kohaliku omavalitsuse arvamust ja ettepanekuid. Lõplik korrastamisprojekt kinnitatakse pärast korrastamistingimuste väljastamist. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Tuginedes KeÜS § 47 lõikele 2 jätab Keskkonnaamet keskkonnaloa muutmise ja pikendamise korralduse eelnõu avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. HMS § 49 lõikest 1 tulenevalt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaamet küsis 02.09.2021 kirjaga nr DM-109249-41 Olar Järvloo arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise ja pikendamise muudetud eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. Olar Järvloo nõustus 02.09.2021 kirjaga keskkonnaloa muutmise eelnõuga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS dokumendina DM-109249-42). Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks keskkonnaloa andmise korralduse muudetud eelnõu ning andis XX.XX.XXXX kirjaga nr XX menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus/ei laekunud. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Tuginedes KeÜS § 47 lõikele 2 jätab Keskkonnaamet keskkonnaloa muutmise ja pikendamise korralduse eelnõu avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. HMS § 49 lõikest 1 tulenevalt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaamet küsis XX.XX.XXXX kirjaga nr XX Olar Järvloo arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise ja pikendamise muudetud eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. Olar Järvloo XXX 3. KAALUTLUSED 3.1. Õiguslik alus MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Eelnevast tulenevalt kohaldab Keskkonnaamet antud menetluses HMS-i avatud menetluse sätteid ning KeÜS-i 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. Vastavalt MaaPS § 66 lõike 2 punktidele 1 ja 2 ning § 68 lõikele 7 esitas taotleja keskkonnaloa muutmise ja kehtivusaja pikendamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saadab loa andja maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS, keskkonnaministri 23.01.2017 määruses nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS), määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 11, KeÜS § 42 ning veeseaduse (edaspidi VeeS) § 186 lõikes 2 ja § 187 punktis 6 sätestatud nõuetele ja pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. KeÜS § 41 lõige 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. Olar Järvloo põhitegevusega mäeeraldisel ehk turba tootmisega kaasneb vee erikasutus sademevee suublasse juhtimisega, seega on tegevused seotud omavahel nii ruumiliselt kui tehnoloogiliselt. HMS § 5 lõikes 2 on sätestatud, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Võttes aluseks KeÜS § 41 lõigetele 1 ja 4 ja tuginedes HMS § 5 lõikele 2 liidetakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse ning vee erikasutuse taotluse menetlused ning antakse välja ühtse keskkonnaloana. Keskkonnaloa muutmise ja pikendamise taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 18.03.2020 kiri nr 9-3/20/3901-2, 20.04.2020 kiri nr 9- 3/20/5595, 05.05.2020 kiri nr 9-3/20/6373-2). Maa-amet on oma kirjas märkinud, et taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa hõlmavad olemasolevat Valdeku mäeeraldist osaliselt, seetõttu palutakse kaaluda, kas on vajalik lisada loale mäeeraldise teenindusmaast välja jääva osa korrastamisega seonduvaid tingimusi. Keskkonnaamet arvestab Maa-ameti poolt tehtud ettepanekuga ja määrab loale vastava täiendava tingimuse. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt kui maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab loa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui MaaPS § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja võrra. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt kui luba muudetakse, sealhulgas mäeeraldist laiendatakse, kantakse loa vormile taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus. MaaPS § 45 lõike 1 kohaselt on turba kaevandamiseks lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. MaaPS § 45 lõike 3 kohaselt kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust ning sama § lõike 4 kohaselt kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlal antakse kaevandamisluba turba kaevandamise aastamäära piires. Turba kaevandamise aastamäär on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrusega nr 150 (edaspidi määrus nr 150). Pääsküla turbamaardla on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 2 toodud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Valdeku mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on tegemist olemasoleva mäeeraldisega. Valdeku mäeeraldise pindala vähendati 0,24 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala vähendati 2,13 ha võrra. Taotluse kohaselt jääb kaevandamise maksimaalne aastamäär samaks ehk 2 tuh t. Sellest tulenevalt ei ole keskkonnaloa muutmine Valdeku mäeeraldisele vastuolus MaaPS § 45 lõikega 4 ja määrusega nr 150. 3.2. Keskkonnamõju hindamine KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6 1 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas KeHJS § 6 lõike 1 punktides 1-34 nimetatud tegevuse või käitise muutmisel on oluline keskkonnamõju ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 23 järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. Turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal on KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lõige 3). Antud juhul on tegemist maavara kaevandamise loa muutmise taotlusega. KeHJS § 6 lõige 21 sätestab, et kui § 6 lõike 1 punktides 1-34 nimetatud tegevust või käitist muudetakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Keskkonnaamet otsustas 20.07.2021 kirjaga nr DM-109249-36 „Pääsküla turbamaardla Valdeku turbatootmisala keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ jätta algatamata keskkonnamõju hindamise keskkonnaloa nr HARM-022 muutmise menetluse käigus. Eelnimetatud otsuse kohaselt kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks on järgmised: 1. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks turbatootmisala mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Turbatootmisalal peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 2. Tuleohu minimeerimiseks peavad kõik tootmisalad olema varustatud piisava hulga tuletõrje veevõtu kohtade ja kustutusseadmetega. 3. Peenosakeste (PM) heitme kontsentratsiooni vähendamiseks välisõhus, tuleb turbatootmisalas kaevandamistegevuse toimumise ajal kasta turbatootmisalas kaevise transportimisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 4. Peale loa andmist tuleb turbatootmisalalt levivat peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataset mõõta ühekordselt lähedal asuvate elumajade (Sookolli tn 4, katastritunnus 71801:001:0475) juures tootmisperioodil, kui masinad töötavad kinnistust 150 m kaugusel ning ilmastikutingimused on soodsad (tuul puhub turbatootmisalalt elumajade suunas). Mõõtmistulemused edastada Keskkonnaametile. Juhul kui mõõdetud peenosakeste kontsentratsioon ja müratase ületavad kehtestatud normi, tuleb loa omajal müra taset leevendada (nt müratõkkevalli või kõrghaljastuse rajamisega, tööaja ja/või tööprotsesside reguleerimisega vms) ning kontrollida meetme efektiivsust peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisega. Kontrollmõõtmise tulemused edastada Keskkonnaametile. Kui nimetatud tingimuste juures selgub, et mõõdetud tasemed jäävad lähimate elumajade juures normi piiresse, puudub mõõtmiste jätkamise kui ka leevendusmeetmete rakendamise vajadus. 5. Peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisi tuleb korrata, kui turbatootmisala lähiümbruse elanikelt laekub Keskkonnaametile või kohalikule omavalitsusele kaebusi turbatootmisalalt levivate peenosakeste või müra osas. 6. Peenosakeste leviku vältimiseks peatada turba tootmine ja laadimine pikka aega kestnud põuaperioodil ning tugeva tuule (alates 12 m/s) korral. 7. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turba peenosakesed ei lenduks. 8. Peale loa andmist teostatava väljalaskme seire tulemuste alusel tuvastatava piirnormide ületamise korral kaaluda lisatingimuste seadmist, et vähendada koormust Pääsküla jõele. Võimalikud seatavad lisatingimused on suubla seire ja/või teise settetiigi rajamine. Keskkonnaamet kannab tingimuse nr 4 keskkonnaloale muudetud kujul, ülejäänud tingimused muutmata kujul (vt ptk 3.3.). 3.3. Kaalutlused loa andmisel Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 35 2 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab loa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis JäätS § 421 lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. JäätS § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Keskkonnaloa taotluse seletuskirja peatükk 6 kohaselt kaevandamise käigus Valdeku mäeeraldisel ei teki kaevandamisjäätmeid ning puudub kaevandamisjäätmekava vajadus. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alust on kontrollitud menetluse käigus ning Olar Järvlool (isikukood 36006086529) ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 22.07.2021). 3.4. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lõike 1 punktist 9, lõike 2 punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikest 4 märgitakse maavara kaevandamise keskkonnaloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Keskkonnaloal nr HARM-022 on seni olnud kõrvaltingimusteks: 1. enne kuivendusvete laskmist peakraavi on vajalik ehitada settebassein; 2. viis aastat enne kaevetööde lõppu esitada korrastamiseprojekt; 3. veekogu sügavus näha ette vähemalt 1,5 m. Kõrvaltingimus nr 1 kantakse keskkonnaloale järgneva sõnastusega: „Enne sademevee juhtimist suublasse on vajalik rajada settebassein vastavalt keskkonnaloa taotluses esitatud vee erikasutusloa plaanile.“ Kõrvaltingimus nr 2 kantakse keskkonnaloale järgneva sõnastusega: „Viis aastat enne kaevandamistööde lõppu tuleb loa andjale esitada korrastamisprojekt.“ Kõrvaltingimus nr 3 kantakse keskkonnaloale järgneva sõnastusega: „Rajatav settebassein peab tagama juhitava sademevee vastavuse keskkonnaloaga määratud piirväärtustele. Settebasseini peab regulaarselt puhastama (vähemalt üks kord aastas).“ KMH algatamata jätmise otsuses nimetatud kõrvaltingimuse nr 4 kannab Keskkonnaamet keskkonnaloale muudetud kuju, ülejäänud kõrvaltingimused muutmata kujul. Keskkonnaamet arvestab Saku Vallavalitsuse otsustes nr 49 ja 23 esitatud tingimustega ning kannab need keskkonnaloale järgmise sõnastusega: 1. Kaevandamisega seotud transpordi jaoks tuleb leida uus juurdepääs, mis tuleb Saku Vallavalitsusega enne mäetöödega alustamist kooskõlastada. 2. Enne mäetöödega alustamist on vajalik analüüsida turbatolmu levikut ja seada selle tõkestamiseks vajalikud meetmed. Peale loa andmist tuleb turbatootmisalalt levivat peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataset mõõta ühekordselt lähedal asuvate elumajade (Sookolli tn 4, katastritunnus 71801:001:0475) juures tootmisperioodil, kui masinad töötavad kinnistust 150 m kaugusel ning ilmastikutingimused on soodsad (tuul puhub turbatootmisalalt elumajade suunas). Mõõtmistulemused edastada Keskkonnaametile. Juhul kui mõõdetud peenosakeste kontsentratsioon ja müratase ületavad kehtestatud normi, tuleb loa omajal müra taset leevendada (nt müratõkkevalli või kõrghaljastuse rajamisega, tööaja ja/või tööprotsesside reguleerimisega vms) ning kontrollida meetme efektiivsust peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisega. Kontrollmõõtmise tulemused edastada Keskkonnaametile. Kui nimetatud tingimuste juures selgub, et mõõdetud tasemed jäävad lähimate elumajade juures normi piiresse, puudub mõõtmiste jätkamise kui ka leevendusmeetmete rakendamise vajadus 3. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisel tuleb eelkõige tagada soo taastumise võimaldamine. Osale mäeeraldisest võib kaaluda päikesepargi rajamist. Keskkonnaamet arvestab Maa-ameti 05.05.2020 kirjaga nr 9-3/20/6373-2 ning kannab keskkonnaloale järgmise tingimuse: korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa vastavalt 22.04.1996 kuni 30.07.2021 kehtinud keskkonnaloa mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridele. 3.5. Sademevee juhtimine suublasse turbatööstusmaalt Veeseaduse § 187 punkti 6 alusel on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt. Keskkonnaloaga kehtestatakse väljalaskme asukoht; lubatud saasteainete piirmäärad; saasteainete seire nõuded; meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju; nende täitmise tähtajad ning loa andjale teabe esitamise nõuded. Valdeku mäeeraldiselt juhitakse kuivenduskraavidega sademevesi isevoolselt läbi ühe settebasseini maaparandussüsteemi Pääsküla- Männiku, TTP-392 (maaparandussüsteemi kood 4109550010080), mille kaudu jõuab see umbes 1,5 km järel suublasse, Pääsküla jõkke (keskkonnaregistri kood VEE1095500). Valdeku mäeeraldise sademevee väljalask „Valdeku turbatootmisala“ (väljalaskme kood HA073; edaspidi väljalask HA073) asub L-EST koordinaatidel X: 6 578 588; Y: 537 353. Väljalaskmesse juhitav sademevesi puhastatakse mehaaniliselt settebasseinis „Valdeku turbatootmisala settebassein“ (puhasti kood PUH0001583). Valdeku mäeeraldiselt juhitakse sademevett suublasse arvutuslikult 88 000 m3/a, 22 000 m 3/kv, 241 m3/ööp. 3.5.1. Nõuded turbatööstusmaalt suublasse juhitavale sademeveele Turbatootmisalalt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Määruse nr 61 § 5 lõike 1 kohaselt tuleb heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisel tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Määruse nr 61 § 7 lõike 2 kohaselt kehtivad turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele määruse nr 61 § 7 lõikes 1 toodud nõuded. Määruse nr 61 § 7 lõige 1: „Lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa käesoleva määruse lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l.“ Määruse nr 61 § 7 lõigete 7 ja 8 kohaselt on turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele kohustuslik loaga määrata heljumi- ja naftasaaduste sisalduse, biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), üldlämmastiku ja üldfosfori piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Vastavalt eeltoodule tulenevad turbatootmisalalt suublasse juhitava sademevee saastenäitajate piirväärtused määruse nr 61 lisa 1 veerust, mis vastab reoveekogumisala koormusele 2000-9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l). Valdeku mäeeraldise sademevee väljalaskmele HA073 määratavad saastenäitajate piirväärtused on seega järgnevad: BHT7 - 15 mg/l, heljum - 40 mg/l, naftasaadused - 5 mg/l, üldfosfor - 1 mg/l, üldlämmastik - 45 mg/l. Keskkonnaloale lisatakse väljalaskme arvutuslik suublasse juhitav vooluhulk (88 000 m 3/a, 22 000 m3/kv, 241 m3/ööp). 3.5.2. Proovivõtu nõuded Vastavalt määruse nr 61 § 14 lõikele 1 peab heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee saasteainete ning ohtlike ainete sisalduse ja heitvee pH määramiseks vee erikasutaja tagama loaga määratud kohtadest proovide võtmise ning korraldama proovide analüüsi, lõike 6 kohaselt tuleb proovi võtmisel tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele. Loa omaja peab tagama esindusliku proovivõtukoha olemasolu (Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“ § 5 lõige 1). Analüüsi teostav katselabor peab vastama katselaborite pädevuse üldnõuetele (olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed). Määruse nr 61 § 14 lõike 8 järgi tuleb sademeveeproov võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt võib loa raames tehtava sademevee omaseire proov olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. Määruse nr 61 § 16 lõike 5 kohaselt täpsustatakse proovivõtu sagedus ja koht sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee ning muu saasteallika korral saastenäitajate määramiseks loas. Sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee ning muu saasteallika proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust. Arvestades eelnevat, turbakaevandamise perioodilisust ja loa taotlust määratakse keskkonnaloas väljalaskmele HA073 seire kohustus kaks korda aastas (II ja III kvartalis, mai ja september). Kaks korda aastas tuleb seirata biokeemilist hapnikutarvet (BHT7), heljumit (HEL), üldfosforit (Püld), üldlämmastikku (Nüld) ja vesinikioonide kontsentratsiooni (pH). Turba tootmisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid. Mäeeraldiselt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademetest ja lumesulamisveest. Kuna Keskkonnaametile ei ole seni teada juhtumeid turbakaevandamisel toimunud naftareostuste kohta, määratakse loas naftasaaduste seire kohustus üks kord aastas, III kvartalis (septembris). Naftareostuse esinemise korral tuleb teavitada Keskkonnaametit ning teostada naftasaaduste seiret kaks korda aastas järgnevad kaks aastat, kui Keskkonnaamet ei otsusta teisiti. Omaseire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.5.3. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (edaspidi VMK). Eestis kinnitati Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 istungi protokolliga nr 1 kolme vesikonna VMK- d perioodiks 2015-2021. VMK-d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. Veekogum Pääsküla (pinnaveekogumi kood 1095500_1), kuhu väljalaskme kaudu juhitav sademevesi suubub, kuulub Lääne-Eesti vesikonna VMK kohaselt hinnatud seisundiklassi „halb“ (Veekogumite seisundiinfo „Veekogumite koondseisund 2019“, kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel (26.07.2021): https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite- seisundiinfo). Lääne-Eesti vesikonna VMK 2015-2021 pinnavee meetmeprogramm ning selle rakendamisetegevuskava vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki, sisaldavad järgmisi punkte: sademeveest tuleneva koormuse uuringut; oluliste taristuobjektide sademevee nõuetekohase kogumise ja puhastamise lahendamine; eesvoolude hoiutööd; eesvooludel kavandatud keskkonnameetmete (settebasseinid, lodud) rakendamine metsamaal; maaparandussüsteemide seisundi uuringud ja seire hooldustööde ning keskkonnarajatiste planeerimiseks; täiendav järelevalve ja ettekirjutused ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks (loastamata tõkestusrajatis); inventuur paisutuskõrguse selgitamiseks ja meetme määramiseks. Meetmeprogramm rakendamist koordineerib Keskkonnaamet ning koostab meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava (VeeS § 52 lõiked 1 ja 3). Seades eesmärgiks meetmeprogrammis ja tegevuskavas sisalduvate meetmete tulemusel veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärgi saavutamist, võib veeloa andja VeeS § 132 lõike 1 alusel määrata heitvee ja saasteainete juhtimisel suublasse, mille pinnaveekogumi seisundiklass on kesine, halb või väga halb, või pinnaveekogumi seisundiklassi halvenemise ohu tekkimisel, lubatud heitvee ja saasteainete heitkoguseid veeloas või kompleksloas vähendada või kehtestada VeeS § 128 lõike 7 alusel kehtestatud piirväärtustest rangemad saasteainesisalduse piirväärtused. Ärajuhitav vesi formeerub sademete ja lume sulamise veest ning aastaringne vee hulga kõikumine oleneb sademete hulgast. Veekogumi seisundiklassi paranemiseks ei tohi taotletava tegevustega keskkonnaloas määratud piirmäärasi ületada. Avariiliste väljalaskude või muude avariide korral tuleb sellest koheselt teavitada Keskkonnaametit ning Päästeametit. Ohtlike aine heitmisel vette tuleb teostada ohtlike ainete seire ning esitada analüüsitulemused Keskkonnaametile. 3.5.4. Suubla seire VeeS § 193 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloas märkima ka seirenõuded, sealhulgas mõjutatava suubla seire nõuded. Sademeveele määrab loa andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks oleva vee ökosüsteemile (määrus nr 61 § 10 lõige 1). Väljalaskme suublaks on Pääsküla jõgi, milleni liigub sademevesi mööda eesvoolu umbes 1,5 km. Sademevesi suubub veekogumisse Pääsküla (pinnaveekogumi kood 1095500_1), millele on antud seisundihinnang halb. Pääsküla jõe põhilisteks koormusallikateks on toitained, paisud, Pääsküla prügila jääkreostus, hajukoormus ning tiheasustusala erinevad mõjud. Turbatootmisala on võimalik lisakoormusallikas Pääsküla pinnaveekogumile, kuid omab eeldatavalt vähest mõju suublaks olevale veekogu ökosüsteemile arvestades, et suubla asub 1,5 km väljalaskmest. Keskkonnaamet ei sea käesoleva korraldusega suubla seire kohustust. Kui sademevee väljalaskme seire tulemusel selgub, et sademevesi ei vasta piirnormidele ja keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lõike 1 punkti 2 alusel muuta keskkonnaloa tingimusi ja seada suubla seire nõude ning rakendada täiendavaid meetmeid VMK eesmärkide saavutamiseks. 3.5.5 Keskkonnatasu deklareerimine ja veekasutuse aastaaruanne Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 31 lõike 1 ja § 33 4 lõike 1 kohaselt on loodusvara kasutajal (siinkohal vee erikasutajal) keskkonnatasu arvutamise kohustus, mille esitamise kuupäev on hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäev. KeTS § 33 3 lõike 1 järgi esitab ettevõte keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. Veekogusse, põhjavette ja pinnasesse heitmise kogus tuleb määrata mõõdetud või arvutatud koguste järgi. Ettevõttel tuleb iga kvartali kohta täita veesaastetasu deklaratsioon. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. VeeS § 195 lõige 1 sätestab veekasutaja kohustuse esitada üks kord aastas aruanne, mis peab sisaldama andmeid kaevandusvee ja sademevee kohta (VeeS § 195 lõige 2 punkt 2). Veekasutuse aastaaruande esitamise kord sätestatakse keskkonnaministri 16.01.2020 määruses nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 6). Keskkonnaloa andmise ajal kehtiva aruande esitamise korra kohaselt on veekasutuse aruande esitamise tähtaeg 15. veebruar (määrus nr 6 § 2 lõige 1). VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Keskkonnaluba EELNÕU 30.09.2021 Keskkonnaloa registrinumber HARM-022 Loa omaja Ärinimi / Nimi Olar Järvloo andmed Registrikood / Isikukood 36006086529 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Pääsküla turbamaardla Valdeku mäeeraldis andmed Tegevuskoha aadress Otsa, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond Katastritunnus 71801:001:0252, 71801:001:0310, 71801:001:0340, 71801:001:0570, 71801:001:0590, 71801:001:0403, 71801:001:0176 Territoriaalkood EHAK 8572 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 2/7 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Valdeku turbatootmisala Väljalaskme kood HA073 Reoveepuhasti nimetus Valdeku turbatootmisala settebassein Reoveepuhasti kood PUH0001583 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Pääsküla jõgi Suubla kood VEE1095500 Veekogumi nimetus Pääsküla Veekogumi kood 1095500_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6578588, Y: 537353 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2031 88 000 22 000 22 000 22 000 22 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2031 Heljum HEL 40 2021 2031 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2031 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2031 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2021 2031 Naftasaadused NAF 5 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 3/7 V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded 1. Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest. 2. Proovivõtja peab kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. 3. Sademevee omaseire proov võib olla punktproov, mis on võetud kõige enam 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (mitte vihmasaju algust). Analüüsinõuded Analüüsid tuleb teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris. Analüüsi teostav katselabor peab vastama katselaborite pädevuse üldnõuetele (olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed). Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Valdeku turbatootmisala HA073 X: 6578588, Y: 537353 Pääsküla 1095500_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov II kvartal Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov III kvartal Heljum Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded väljalaskme seire Settebasseinist väljuva vee kvaliteedi seiret teostada kaks korda aastas (üks mais ning teine septembris), v.a läbiviimiseks naftasaadused, mis tuleb teostada üks kord aastas (septembris). Saastenäitajate ja ohtlike ainete sisalduse määramiseks sademevees ei võeta proovi vihmavalingu ajal ega muudes erakorralistes ilmastikuoludes, näiteks lume kiire sulamise ajal. Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuse olemust. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega 4/7 seotud tegevused V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Sademevee käitluse nõuded 1. Mehaaniline puhastamine settebasseinis peab toimima enne töödega alustamist. Pidev 2. Settebasseini tuleb regulaarselt puhastada (vähemalt korra aastas). 3. Loaga seatud piirväärtuste ületamisel tuleb kaaluda täiendavate meetmete kasutusele võtmist suublasse juhitava sademevee puhastamiseks. 2. Toimingud avarii korral 1. Koheselt võtta kasutusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks reostuse ilmnemisel. Olukorra tekkimisel koheselt 2. Naftareostuse esinemise korral tuleb teavitada Keskkonnaametit ning teostada naftasaaduste seiret kaks korda aastas järgnevad kaks aastat, kui Keskkonnaamet ei otsusta teisiti. 3. Teavitada tekkinud olukorrast Päästeametit, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ning ei tohi põhjustada reostust ega reostuse ohtu. Pidev 4. Muud asjakohased meetmed 1. Vee erikasutusega seotud andmete või tegevuse muutumisel teavitada kirjalikult Keskkonnaametit. Vajadusel 2. Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju (seire alusel) on loa andjal õigus seada loa omajale täiendavaid tingimusi. 3. Loa nõuete mitte täitmise korral on loa andjal õigus tunnistada luba kehtetuks. 4. Loas määramata juhtudel lähtuda kehtivatest õigusaktidest. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Saastetasu ja vee Sademevee vooluhulga arvutus koos saasteainete kontsentratsioonidega (saasteainete koguse arvutus) esitada veesaastetasu deklaratsioonil ja keskkonnatasu tasuda vastavalt Üks kord kvartalis, vastavalt erikasutusõiguse tasu teave kehtivale korrale. seadusandluses sätestatud korrale Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud. 2. Väljalaskme omaseire Väljalaskme omaseire tulemused esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS loaga ette nähtud ajaperioodide kohta. Kaks korda aastas tulemused 3. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 4. Ohtlike ainete heidetest 1. Ohtlike ainete heite toimumisel teavitada Keskkonnaametit ja Päästeametit. Olukorra tekkimisel koheselt teavitamine 2. Esitada ohtlike ainete analüüsitulemused Keskkonnaametile. 5. Muu vajalik informatsioon 1. Teavitada loa andjat keskkonnaloa veeosa tegevuse muutumisest. Olukorra tekkimisel 2. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist. Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel esitada Keskkonnaametile veekasutuse vahearuanne. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/7 Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 231 Maardla nimetus Pääsküla Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Valdeku mäeeraldis Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 34.67 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 34.67 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Aiandus- ja kütteturvas Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 2 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 46.30 tuh t 31.12.2019 2 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 173.50 tuh t 31.12.2019 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 1996 2031 2 tuh t 35.80 tuh t Turvas, hästilagunenud 1996 2031 2 tuh t 57.90 tuh t 6/7 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 1996 2031 0719 Saku vald Turvas, hästilagunenud 1996 2031 0719 Saku vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pääsküla turbamaardla tootmisala laienduse turbavaru määramine Geoloogiafondi number EGF 5305 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK 95-74 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 28.12.1995 Kõrvaltingimused 1. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks turbatootmisala mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Turbatootmisalal peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 2. Tuleohu minimeerimiseks peavad kõik tootmisalad olema varustatud piisava hulga tuletõrje veevõtu kohtade ja kustutusseadmetega. 3. Enne mäetöödega alustamist on vajalik analüüsida turbatolmu levikut ja seada selle tõkestamiseks vajalikud meetmed. Peale loa andmist tuleb turbatootmisalalt levivat peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataset mõõta ühekordselt lähedal asuvate elumajade (Sookolli tn 4, katastritunnus 71801:001:0475) juures tootmisperioodil, kui masinad töötavad kinnistust 150 m kaugusel ning ilmastikutingimused on soodsad (tuul puhub turbatootmisalalt elumajade suunas). Mõõtmistulemused edastada Keskkonnaametile. Juhul kui mõõdetud peenosakeste kontsentratsioon ja müratase ületavad kehtestatud normi, tuleb loa omajal müra taset leevendada (nt müratõkkevalli või kõrghaljastuse rajamisega, tööaja ja/või tööprotsesside reguleerimisega vms) ning kontrollida meetme efektiivsust peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisega. Kontrollmõõtmise tulemused edastada Keskkonnaametile. Kui nimetatud tingimuste juures selgub, et mõõdetud tasemed jäävad lähimate elumajade juures normi piiresse, puudub mõõtmiste jätkamise kui ka leevendusmeetmete rakendamise vajadus. 4. Peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisi tuleb korrata, kui turbatootmisala lähiümbruse elanikelt laekub Keskkonnaametile või kohalikule omavalitsusele kaebusi turbatootmisalalt levivate peenosakeste või müra osas. 5. Peenosakeste (PM) heitme kontsentratsiooni vähendamiseks välisõhus, tuleb turbatootmisalas kaevandamistegevuse toimumise ajal kasta turbatootmisalas kaevise transportimisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 6. Peenosakeste leviku vältimiseks peatada turba tootmine ja laadimine pikka aega kestnud põuaperioodil ning tugeva tuule (alates 12 m/s) korral. 7. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turba peenosakesed ei lenduks. 8. Peale loa andmist teostatava väljalaskme seire tulemuste alusel tuvastatava piirnormide ületamise korral kaaluda lisatingimuste seadmist, et vähendada koormust Pääsküla jõele. Võimalikud seatavad lisatingimused on suubla seire ja/või teise settetiigi rajamine. 9. Enne sademevee juhtimist suublasse on vajalik rajada settebassein vastavalt keskkonnaloa taotluses esitatud vee erikasutusloa plaanile. 10. Rajatav settebassein peab tagama juhitava sademevee vastavuse keskkonnaloaga määratud piirväärtustele. Settebasseini peab regulaarselt puhastama (vähemalt üks kord aastas). 11. Kaevandamisega seotud transpordi jaoks tuleb leida uus juurdepääs, mis tuleb Saku Vallavalitsusega enne mäetöödega alustamist kooskõlastada. 12. Viis aastat enne kaevandamistööde lõppu tuleb loa andjale esitada korrastamisprojekt. 13. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisel tuleb eelkõige tagada soo taastumise võimaldamine. Osale mäeeraldisest võib kaaluda päikesepargi rajamist. 14. Korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa vastavalt 22.04.1996 kuni 02.09.2021 kehtinud keskkonnaloa mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridele. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Looduslik ala (taastuv soo), tootmismaa (päikesepargi ala) 7/7 1. Turbaaugu (katastritunnus 71801:001:0640) 2. Rulli (katastritunnus 71801:001:0118) 3. Jaaguraba (katastritunnus 71801:001:0514) 4. Turba-Mardi (katastritunnus 71801:001:0348) 5. Tõnu (katastritunnus 71801:001:0359) 6. Raba-Jaagupi (katastritunnus 71801:001:1844) 7. Raba-Trahteri (katastritunnus 71801:001:0639) 8. Jaani (katastritunnus 71801:001:0199) 9. Topiraba (katastritunnus 71801:001:0223) Plokk 7 aR Plokk 6 aT Plokk 8 pR Plokk 7 aR Vil iu 03 Plokk 7 aR Plokk 13 P :0 4 001 al iu Plokk 3 aT Plokk 8 pR 34 01: ok 90 34.16 Plokk 8 pR 718 So 01 0 :5 Plokk 4 aT Plokk 8 pR Plokk 13 P 6 1 0 : 35.25 Plokk 13 P 35 0 ba 017 8 66 r 71 Plokk 13 P 52 .7 34. Tu 01: 3 Plokk 13 P 35.52 Lauka 35 0 1: veevõtu koht 5 .9 357 .0 kr Plokk 5 aT 34.46 36.52 71801:001:0570 35 8. 80 36 55 .5 3 9. 6.5. 2. 1. 71 36 3 359 .0 36 6 35.75 Plokk 6 aT 7. 4.3. 35.24 8 kr 5 . Plokk 8 pR 35 Plokk 12 aR 35. 36 35.91 35 50 354 .2 Märja 34.18 35 Rabamuraka 1 Metsa-Juhani 36 350 .9 36.20 36 71801:001:0175 35.73 71801:001:0340 71801:001:0350 kr N 345 .6 Laagi rae lvk3 i 45 .2 34 kr 36 35.01 Lauri Plokk 12 aR 33,30 3534 2 34.60 34.36 71801:001:0884 34.12 33,30 34.37 33,30 33,30 33,30 33,30 34 33,30 4 33,30 33,30 Rabamänni 6 578 000 71801:001:0310 33,30 33,30 Plokk 6 aT 34.05 Plokk 12 aR 33,30 33,30 12 Mänd Plokk 6 aT Plokk 12 aR 35.07 5 0.10 34.23 Kaardilehe nr 6334 Tallinn 34.49 35 6 Salme Mänd 16 Looduslik ala Plokk 7 aR kr Kask 0.15 33,30 71801:001:0778 33,30 Pindala 34,67 ha Plokk 8 pR 33 33,30 8 35. Plokk 13 P 34 0 Otsa 3 34.94 34.94 33,30 33,30 33,30 71801:001:0252 Plokk 6 aT34.59 33,30 33.77 Pl 33,30 Kungla ok k 33,30 71801:001:0484 12 aR 33,30 kr 33,30 9 .5 Plokk 8 pR 4 9 3 34 34 33.81 33,30 33,30 34.10 34.94 Plokk 13 P 34.34 3433 14 Plokk 7 aR Mänd 17 0.15 10 35.07 11 Rabaotsa 35 33.90 12 Plokk 8 pR 34.71 71801:001:2016 13 Plokk 8 pR 34.87 Oti 34.01 71801:001:0392 Plokk 8 pR 6 578 500 537 500 538 000 Soometsa 71801:001:0169 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Mäeeraldise ja mäeeraldise 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 3. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud teenindusmaa piiripunktide - katastriüksuste piire (seisuga 26.03.2020. a); koordinaadid Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt - mäeeraldiste ja mäeeraldiste teenindusmaa piire (seisuga 13.03.2020. a). Nr X Y Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru; aR - aktiivne reservvaru 4. Kogu ala kattub maaparandushoiualaga. 1 6 579 109,65 537 290,37 pR - passiivne reservvaru, P - prognoosvaru) 5. Kogu ala kattub riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga. 2 6 579 049,93 538 157,62 6. Plaanil kujutatud päikesepaneelide paigutus ja maht ei ole siduv, täpne korrastamise lahendus Maardla piir 3 6 579 046,02 538 158,06 määratakse kindlaks korrastamise projektis. 4 6 579 045,93 538 160,58 32 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Maapinna samakõrgusjoon, m 5 6 578 944,64 538 164,89 6 6 578 929,75 538 025,37 Otsa Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 71801:001:0252 7 6 578 883,59 538 030,59 8 6 578 886,36 538 019,50 Valdeku turbatootmisala Korrastatud ala plaan 9 6 578 663,80 538 046,52 Looduslik ala Harju maakond, Saku vald 10 6 578 642,76 537 857,38 11 6 578 616,78 537 624,35 Loa omanik Olar Järvloo Graafiline lisa 3/3 12 6 578 606,85 537 534,15 Päikesepaneelide grupp Hundimäe tee 4, Rosma küla, Põlva vald, 13 6 578 587,43 537 360,15 Põlva maakond, 63221 /allkijastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 14 6 578 599,33 537 334,12 [email protected] 0 50 150 250 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 22.09.2021 Pindala 34,67 ha /allkijastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2930 /allkijastatud digitaalselt/ Kaitseministeerium [email protected] Saku Vallavalitsus 30.09.2021 nr DM-109249-44 [email protected] Olar Järvloo [email protected] Valdeku mäeeraldise keskkonnaloa nr HARM-022 muutmise eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Olar Järvloo (isikukood 36006086529) esitas 10.03.2020 Keskkonnaametile Valdeku mäeeraldise keskkonnaloa nr HARM-022 muutmise ja pikendamise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.03.2020 kirjana nr 12-2/20/123). Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 edastame Teile Valdeku mäeeraldise keskkonnaloa nr HARM-022 muutmise otsuse ja loa muudetud eelnõud tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Arvamust ootame kahe nädala jooksul alates eelnõude kättesaamisest. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr HARM-022 eelnõu 3. Mäeeraldise plaan.pdf 4. Geoloogilised läbilõiked.pdf 5. Korrastatud ala plaan.pdf Anu Sihv 5688 0490 [email protected] 2(2)