Seisukoha küsimine

Lisa 1 Seletuskiri Kiili Vallavolikogu xx.xx.2021 otsuse nr xx juurde Seletuskiri Detailplaneeringu nimetus: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneering. 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on ~18239 m2. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Viljandi mnt 109 30401:001:2812 17263 m² Maatulundusmaa 100% 2 Meremehe tänav T1* 30401:001:2813 2299 m² Transpordimaa 100% * Meremehe tänav T1 kinnistu on planeeringualasse hõlmatud osaliselt. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Detailplaneeringu ala piirneb: MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 2 3 4 Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala asub Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris. Viljandi mnt 109 kinnistul olemasolevad hooned puuduvad. Kinnistu on osaliselt kõrghaljastatud, osaliselt paikneb kinnistul puisniit. Lähiala hoonestus koosneb 1…2-korruselistest ühepereelamutest ja nende abihoonetest. 1/4 Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Planeeritav kinnistu on hoonestamata. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Maa-alale pääseb 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt ja sealt edasi Meremehe tänavat. Kehtivad piirangud: Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: • 15 Tallinn-Rapla-Türi tee teekaitsevöönd; • Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; • Veehaarde sanitaarkaitseala. • Sideehitis maismaal; • Elektriõhuliin alla 1 kV. ÜVK kohustus Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda. 2. Eesmärk Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Viljandi mnt 109 kinnistu (kt 30401:001:2812) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 krunti: 1 ärimaa krunt ja 1 maatulundusmaa krunt. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) kõrgusega kuni 9,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind kuni 900 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused tuleb lahendada moodustatava krundi piires. Planeeringu koostamise käigus tuleb lahendada ligipääs alates 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ristilt. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 2/4 Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole Viljandi mnt 109 kinnistule maakasutuse juhtfunktsiooni määratud. Planeeringuala asub detailplaneeringu kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused (maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B)): • Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. • Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. • Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH). • Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- 3/4  ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla • Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana. Antud detailplaneeringus tuleb arvestada eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 4. Detailplaneeringu menetlus 25.05.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud. 22.06.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/813. Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt 4/4 KIILI VALLAVOLIKOGU OTSUS Kiili nr Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu algatamine Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1 ja lg 5 ja § 142 lg 6, keskkonnamõ- ju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda kesk- konnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 22.06.2021 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/813 ja 15.06.2020 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/92-20. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (Maakri 29, 10145 Tallinn, e-post ingrid@- hendrikson.ee; tel 6177694). 1 Algatada Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu koostamine. Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1. 2 Planeeritava maa-ala suurus on 18239 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2. 3 Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 4 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Viljandi mnt 109 kinnistu (kt 30401:001:2812) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, hal- jastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailp- laneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 krunti: 1 ärimaa krunt ja 1 maatulundus- maa krunt. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) kõr- gusega kuni 9,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind kuni 900 m2 (ehitistealuse pinna moodus- tavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused tuleb lahendada moodustatava krundi piires. Planeeringu koostamise käigus tuleb lahendada ligipääs alates 15 Tallinn-Rapla-  Türi tee ristilt. Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu eskiisla- henduse joonis on esitatud lisas nr 3. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 5 Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 4. 6 Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Luige alevi- kus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu osas on käesoleva korralduse lisa nr 5. 7 Mitte algatada Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel: 7.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäät- meteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist. Detailplaneeringus tuleb käsitleda 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt lähtuvat müra ja õhusaaste suurust ning ulatust, samuti Männiku karjäärist ja harjutusväljakult lähtuvaid negatiivseid mõjusid. Planeeringuga tuleb anda selli- ne lahendus, et eelpool nimetatud objektidelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Samuti näha ette meetmed, et planeeritud tegevustega ei kaasneks olulist negatiivset mõju naabritele. 7.2 planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti ....... asutuste poolt ......... esitatuga. 7.3 keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus. 7.4 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist negatiivset keskkonnamõ- ju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailp- laneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 7.5 õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga ka- vandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime üle- tamist. 7.6 detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga ka- vandatav tegevus võib mõjutada. 7.7 kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara. 7.8 detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. 7.9 kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valguse mõju tuleb vähendada valgustuse suunami- sega selliselt, et see ei põhjustaks häiringuid teedel liiklejatele ja naaberkatastriüksustele. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega. 7.10 keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus. 7.11 ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. 7.12 planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 8 Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. 9 KSH mittealgatamise otsusega saab tutvuda tööpäevadel ja tööajal Kiili vallavalitsuses (Kiili alev, Nabala tee 2a, tel 6790260) ja Kiili valla elektroonilises dokumendiregistris. 10 Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimis- seaduse § 128 lg 6 ja lg 7 ning keskkonnamõju hindamise mittealgatamisest vastavalt kesk- konnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 6 ja lg 7. 11 Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 12 Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadus- tikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 13 Otsus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Merje Einmann Vallavolikogu esimees Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu xx.xx.2021 otsusele nr xx; 2. Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi skeem; 3. Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu eskiislahenduse põhi- joonis; 4. Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu lähteseisukohad; 5. Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu keskkonnamõju stratee- giline eelhindamine. Ärakiri: Rahandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Kaitseminis- teerium, ehitus- ja planeerimisosakond, kaasatud vastavalt nimekirjale EELNÕU Lisa 5 Kiili Vallavolikogu ...................2021 otsusele nr ............ Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Luige alevikus Viljandi mnt 109 detailplaneeringu osas. 1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Luige alevikus asuva Viljandi mnt 109 katastriüksuse osas. Detailplaneeringu eesmärgiks on Luige alevikus Viljandi mnt 109 kinnistu (kt 30401:001:2812) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 krunti: 1 ärimaa krunt ja 1 maatulundusmaa krunt. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) kõrgusega kuni 9,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind kuni 900 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused tuleb lahendada moodustatava krundi piires. Planeeringu koostamise käigus tuleb lahendada ligipääs alates 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ristilt. 2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (sh tiheasusala, reoveekogumisala) Maa-ala juhtotstarvet pole üldplaneeringuga antud alale määratud. Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, ei jää detailplaneeringu ala ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni piirkonda. Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemis EVALD, seisuga 26.07.2021). Detailplaneeringud asuvad teisel pool 15 Tallinn-Rapla-Türi teed (Viljandi maanteed) * alast läänes: Niine kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringuga on kavandatud Luige alevikus 2,30 ha suuruse maa-ala kaheks ärimaa krundiks jaotamine, moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ärihoonete (ehitusmaterjalide kaupluse, restorani, hotelli, äri/teenindus hoone ning toitlustuskoha) rajamiseks, lisaks liikluskorralduse, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine . (Kehtestatud 4. august 2015 korraldus nr 466). Detailplaneeringut pole hakatud ellu viima. *alast läänes: Aasa kinnistu detailplaneering . Planeeringu eesmärgiks on sihtotstarbe muutmine ärimaaks ning kinnistule ehitusõiguse määramine koos tehnovarustuse, juurdepääsude ning heakorrastuse põhimõttelise lahendamisega (kehtestatud Kiili vallavolikogu 12.02.2021 otsusega nr 9). Planeeringut pole ellu viidud. * alast loodes: Metsa kinnistu detailplaneering (Endise nimetusega Kesa). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta detailplaneeringuga Metsa katastriüksus olemasolev maatulundusmaa sihtotstarve elamu-, sotsiaal-, äri- ja transpordimaa sihtotstarveteks ning Kergliiklustee T7 katastriüksus jätta oma kasutusotstarbelt olemasolevaks transpordimaaks. Detailplaneeringuga nähakse ette Metsa katastriüksuse jagamine 33-ks krundiks, määratakse 1 nende kruntide ehitusõiguse ja kasutamise tingimused koos planeeritava ala liikluskorralduse, tehnovõrkude ja –rajatiste, haljastuse ja heakorra, keskkonnatingimuste lahendustega ning määratakse servituutide vajadused. Samuti on detailplaneeringu üheks eesmärgiks planeeritavale alale anda terviklik linnalahendus avaliku linnaruumi, avaliku kasutusega hoone, teede, kergliiklusteede ja promenaadi planeerimisega, mis loovad eelduse elanike ühishuvide realiseerimiseks. Detailplaneeringuga seatakse planeeritud hoonetele olulisemad arhitektuuri- ja ehitusnõuded ning rajatistele ehitus- ja kujundusnõuded. Planeeritavale alale planeeritakse elamumaa krundid ühele üksikelamule, kahele 3-korruselisele kortermajale ja kaheksateistkümnele 2-korruselisele aedlinna tüüpi kortermajale. Variant II-ga on detailplaneeringus antud võimalus kahe kaksikelamu püstitamiseks nelja korterelamumaa krundi asemel, nende paarikaupa liitmise teel. Veel planeeritakse alale üks ühiskondlike ehitiste maa krunt, kaks üldkasutatava maa krunti ning üks ärimaa krunt. Täiendavalt on Metsa katastriüksusele ette nähtud kaheksa transpordimaa krunti (kehtestatud 21.04.2016 Kiili vallavaolikogu otsus nr 11). Detailplaneeringut pole ellu viidud. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata muudatusi maakonnaplaneeringus. 3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus Menetletava planeeringu korral on tegemist Kiili valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. PlanS § 142 lõikest 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH’st, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatust ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Hindamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:  missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;  missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;  strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;  strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;  strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;  mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;  oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;  mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;  eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;  mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa- ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri ja EVALD veebikeskkonnast saadud informatsiooni. 2 Detailplaneeringu ala asub Kiili valla põhjapoolses osas ja jäädes ca 5 km kaugusele Kiili alevist ja ca 4 km kaugusele Tallinna linna piirist. Juurdepääs detailplaneeringu alale on 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt (riigi maantee) Meremehe tänava kaudu. Viljandi mnt 109 pindala on 17263 m² ja kõlvikuline koosseis on järgmine: looduslik rohumaa 10902 m² , metsamaa 6294 m² , õuemaa 67 m2, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Ehitisregistri andmetel krundil hooneid ei ole. Alale kitsendusi põhjustavad objektid on 15 Tallinn-Rapla-Türi tee (30402:001:0011), Meremehe tänav, puurkaev PRK0017836, elektripaigaldised (elektriõhuliin alla 1 kV), sideehitis maismaal. Joon.1 Viljandi mnt 109 DP ala paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kaardirakenduse andmed) 3 Menetletava detailplaneeringu ala keskosas paikneb Viljandi mnt 111 (30401:001:2943) katastriüksus, millel asub elamu koos kõrvalhoonetega. Katastriüksus ei ole detailplaneeringuga hõlmatud alas. Detailplaneeringu alast põhjas ja idas on elamumaa katastriüksused (üksikelamud, suvilad), lõunas maatulundusmaa ja läänes transpordimaa katastriüksus. Geoloogilise baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) alal (savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega). Muldadest paiknevad katastriüksuse leetunud (kohati ka gleistunud) mullad (LkI, LkIg) ja leetjad gleimullad (GI). Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi keskmiselt kaitstud. Lähim veekogu planeeringualale on alast ca 1,4 km kaugusel loodes asuv Rätsepa järv, mille veetase on periooditi kesine või suisa kuiv. Planeeringualal kasvav kõrghaljastus (mets) jääb põhiliselt ala idapoolsesse ossa. Lähim maardla (Valdeku (Valdeki, Männiku), maavaravaruna turvas) jääb planeeringualast läände ca 0,4 km kaugusele. Infosüsteemi kohaselt ei jää detailplaneeringu alale ega naaberkatastriüksustele looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lähim objekt alast lõunasse ca 2 km kaugusel arheoloogiamälestis Asulakoht (reg.nr. 17959). Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel asub lähim kaevandamisluba omav maardla planeeringualast ca 2 km kaugusel põhja suunas. Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud korraldatud olmejäätmete veoga. Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart). Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis. Tunduvalt rohkem võimalusi pakub siiski Tallinn. Luige alevikus on välja ehitatud kaasaja nõuetele vastav ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonivõrk (kuulub Kiili KVH OÜ’le). 4.Tegevusega eeldatavalt kaasnevad mõjud, keskkonnaprobleemid 4.1 Geoloogia- olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju piirkonna geoloogilistele omadustele ei avalda. Mõju on põhiliselt ülemises kihis ehitiste rajamise ulatuses. Pinnas, muld- alale on maantee ja endiste suvilate rajamisega osaliselt mõju juba varem avaldatud. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tee, tehnovõrkude rajamine). Mehhaaniliste mõjutuste tagajärjel rikutakse kasvukihi (mulla) ökoloogiline ja bioloogiline tasakaal. Peale ehitustööde lõppu taastuvad eelpool nimetatud 4 kihtide omadused suhteliselt kiiresti. Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata uuesti kasutusse haljastuses. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju mullale, sest kavandatud ehitiste, rajatiste alust maad ei saa enam kasutada taimekasvatuseks. Kavandatavate ehitiste asukoha ja ehitiste alla jääva eeldatavalt suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas plaanis vaadatuna piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on peamiselt planeeringualal. Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud pinnasereostusi. Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline negatiivne mõju. Mõningast saastust on kindlasti põhjustanud Tallinn-Rapla-Türi tee, millel toimub suhteliselt suur transpordiliiklus (kütusest tulenev reostus). Täpset mõju suurust ja ulatust pole teada. Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele kavandatav tegevus eeldatavalt kauguse tõttu olulist negatiivset mõju ei avalda. Mets ja teised looduslikud kooslused (ökosüsteemid)- kavandatav tegevus avaldab katastriüksusel kasvavale kõrghaljastusele (metsale) jt ökosüsteemidele eeldatavalt negatiivset pöördumatut mõju, sest moodustatavatel ehitus(hoonestus)aladel raiutakse mets, muutuvad erinevad kooslused. Alles jäävad eeldatavalt üksikud puud või puude grupid. Kuna tegemist on siiski suhteliselt väikese maa-alaga, ei ole mõju eeldatavalt kogu piirkonnale oluliselt negatiivne. Mõningane negatiivne mõju (lindude-loomade liikumist ja elamist häiriv, mõju taimkattele) võib kaasneda ka juhul, kui alale allejäävat metsa hakatakse kasutama kaupluse külastajate poolt. Mõningane mõju on ka naaberkruntide elanikele, sest puude likvideerimisega avanev vaade ja kaupluse kasutamisega kaasnevad toimingud võivad olla häirivad. Mõju täpset suurust pole täna võimalik määrata. Planeeringualal olevates looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab märkima, et vaadeldavas piirkonnas kujundatakse välja uus elukeskkond, mis annab uutele eluvormidele eksisteerimisvõimaluse. Samuti saab planeeringuga näha ette osaliselt metsa kui kõrghaljastuse säilimise. Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et piirkond on juba osaliselt inimtegevusest mõjutatud (elamute vahetu naabrus, osa alast kasutatakse täna parklana), võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse muutmine, valgustingimuste muutmine ja kinnistute hilisem kasutamine häirib lindude- loomade, putukate liikumist ja pesitsemist, pole teada. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see oluline. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu. Inimestele mõju on eeldatavalt päevasel ajal. Planeeringuga saab tegevusi näha ette selliselt, et tegevustega kaasnevad mõjud ei oleks olulised. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Põhjavesi- olulisimaks loodusvaraks, mida kaupluse kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi. Kuna vesi saadakse vastava teenuse pakkujalt, peab vee erikasutuse luba olema vee-ettevõtjal. 5 Eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus suhteliselt väikese mahu tõttu olulist negatiivset mõju Kiili vallale eraldatud põhjaveevarudele. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas põhjavee reostust teada ei ole. Vee saamiseks on võimalik kasutada katastriüksusel olevat kaevu, kuid selle vee kvaliteet pole täna teada. Puurkaevu kaitsealal tuleb järgida õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole väga suur, on eeldatavad sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus. Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid. Sademevee ärajuhtimisel suublasse peavad olema täidetud veeseaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuded. Parklast lähtuv sademevesi tuleb kindlasti suunata läbi filtrite. Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne. Reovesi- tekkinud reovee saab juhtida ühiskanalisatsiooni, mille kaudu suunatakse reovesi Tallinna puhastisse. Seda teenust pakkuval ettevõttel peab olema vastav keskkonnaluba (end.vee-erikasutusluba). Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest, ei ole tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele) oluliselt negatiivne. Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted- pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Eeldatavalt võib olla väike positiivne mõju võimalike töökohtade lisandumise ja kaupluse teenuse kasutamise läbi. Täpset mõju pole täna teada. Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb kõrvaldamiseks prügilasse. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib olmejäätmeid ja pakendeid ehitiste edaspidisel kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Detailplaneeringu piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Naabruses asuvatel elamumaa katastriüksustel tekkivad jäätmed on eeldatavalt suuremas osas sarnaste omadustega kui vaadeldava ala kasutamisel tekkivad olmejäätmed. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud olulisi keskkonnahäiringuid. Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel-tänavatel. Esmalt on ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel ajal. Kaupluse tegevusest ja parkla kasutamisest lähtuv transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib põhiliselt päevasel ajal. Mõju peamiselt planeeringualale ja lähinaabritele. Lühiajaliselt võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. ehitamise ajal värvimis-, lakkimistööd). Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Mõningal määral võib siiski ehitus lühiajaliselt häirida naaberkinnistute elanikke. Ehitiste ja taristu kasutamisega eeldatavalt olulist vibratsiooni ei kaasne. Kuna planeeringuga kavandatakse väikese arvu 6 hoonete, ehitiste rajamist, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Olulisemaks, kui rajatud kaupluse kasutamisest tingitud mõjud, võib osutuda naabruses asuva 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt lähtuv müra ja õhusaaste. Selle tee kasutamine on aasta-aastalt suurenenud. Detailplaneeringus tuleb käsitleda teelt lähtuvate mõjude (müra, õhusaaste, vibratsioon) suurust ja ulatust. Samuti võib Männiku harjutusväljakul toimuvast tegevusest (näit. laskeharjutused) kanduda müra kavandatavate hooneteni. Planeeringu menetlemise tuleb vastavaid häiringuid käsitleda ja nendega arvestada. Planeeringu lahendus tuleb anda selline, et 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt jt. objektidelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite, ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete kütmiseks ja jahutamiseks ning külmutusseadmete töötamiseks. Kasutatavad kütusekogused on võrreldavad teiste sarnaste tegevustega. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja huvitatud kütuse säästlikust kasutamisest. Kütuse kasutuse mõju keskkonnale on tegevuse seisukohast suhteliselt väikese mahu tõttu eeldatavalt minimaalne. Sõltuvalt hoonete kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda soojuse mõju, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese koguse tõttu oluliselt negatiivne. Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline. Detailplaneeringu realiseerimisel on ette näha teatavat valgusreostust (pimedal ajal valgustatud alade suurenemine), kuid eeldatavalt ei ole see mõju elanikele oluliselt negatiivne. Samal ajal on võib selline valgustamine mõningal määral vähendada kuritegevuse võimalust. Valgusrežiimi muutus põhjustab teatavaid muutusi piirkonna taimekooslustes. Mõjusid saab haljastuse uue kujundamisega vähendada. Kui planeeringuga näha ette valgustuse suunamine, töötamise aeg jm mõjusid vähendavad meetmed, ei ole mõjud eeldatavalt oluliselt negatiivsed. Valgustustus ei tohi häirida liiklejaid Tallinn-Rapla-Türi teel ja samuti naaberkruntidel elavaid inimesi. Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral, mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega, küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist. Hoonete kütmiseks saab kasutada erinevaid lahendusi ja mitte lubada olulist õhusaastet põhjustavate kütuseliikide kasutamist. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada väga väikeseks ent negatiivseks. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid – kauguse tõttu objektidele eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju ei kaasne. Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse 7 tulemusena eeldatavalt suureneb piirkonna kaubandus- ja teenindusettevõtete poolt pakutavate teenuste hulk ja tarbijate arv. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral positiivne. Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus. Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvara hindasid. Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleksid vastuolus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega. Pole teada, et naabruses asuvate elamumaa, maatulundusmaa katastriüksuste sihtotstarbelisest kasutamisest lähtuks oluline negatiivne mõju käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta (näiteks saab kasutada piirkonnas olemasolevaid tehnovõrke, ühistransporti). 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii. Mõju ulatus ei ole ette teada. Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest. Mõju ulatust ette teada pole võimalik. Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha. Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse sattumine pinnasele ja sealt vette). Õhusaastumist võib põhjustada hoonete kütmine, automootorite töötamine, seda eriti tuulevaikse ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud ja elanike poolt tuulevaikse ning niiske ilmaga süüdatud lõkked. Mõju ulatust pole teada. Õhusaastust põhjustab Tallinn-Rapla-Türi teel liikuv transport. Saastuse suurus ja ulatus pole teada. Detailplaneeringus tuleb seda kajastada ja vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Täna pole teada, milliseid külmutusseadmeid (tehnoloogiat) kaupluses kasutatakse ja seetõttu ei ole võimalik hinnata seadmete rikke korral tekkivat ohtu. Jäätmevoogude (olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud õhusaastet. Kuna kogused pole täpselt teada, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub, avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha. Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju. Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha. Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Mõju täpset ulatust, suurust ei ole võimalik ette näha. 4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. 8 Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Lähtudes looduskaitseregistri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Kavandatud tegevusele KSH mittealgatamise osas küsiti Terviseameti, Kaitseministeeriumi, Transpordiameti ja Keskkonnaameti seisukohti. 5.1 Väljavõte Terviseameti vastuskirjast (nr .............): 5.2 Väljavõte Kaitseministeeriumi vastuskirjast (...........): 5.3 Väljavõte Transpordiameti vastuskirjast (...........) 5.4 Väljavõte Keskkonnaameti vastuskirjast (...........) Kavandatud tegevuse tulemusena valminud ehitiste, rajatiste ning alal toimuva suhteliselt intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele, veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt väikesel pinnal, on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne (näit väheneb maa kasutamine rekreatsiooni otstarbel, alal suureneb inimtegevuse mõju), kuid laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga. Kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Kaupluse lisandumine sobib üldjoones antud asukohta ja ei ole vastuolus piirkonnas toimuvate teiste arendustegevustega. Oluliste negatiivsete mõjude ilmnemisel on nende vähendamiseks planeeringus võimalik näha ette piisavad leevendusmeetmed. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et negatiivsed mõjud ei oleks olulised. Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Luige alevikus Viljandi mnt 109 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel: - detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist. Detailplaneeringus tuleb käsitleda 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt lähtuvat müra ja õhusaaste suurust ning ulatust, samuti Männiku karjäärist ja harjutusväljakult lähtuvaid negatiivseid mõjusid. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et eelpool nimetatud objektidelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Samuti näha ette meetmed, et planeeritud tegevustega ei kaasneks olulist negatiivset mõju naabritele. - planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti ....... asutuste poolt ......... esitatuga. - keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus. - lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 9 - õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. - detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; - kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara; - detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust; - kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valguse mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei põhjustaks häiringuid teedel liiklejatele ja naaberkatastriüksustele. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega; - keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus; - ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. - planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. Koostas: Siiri Treimann Keskkonnanõunik 16.08.2021 1 TINGMÄRGID Plan. ala piir Katastriüksuse piir Plan. krundi piir Olemasolev kergliikluse ala Plan. autoliikluse ala Plan. kergliikluse ala 4,0 30,0 Haljasala P7 Plan. maapealne hoonestusala 50,0 Plan. hoone võimalik asukoht 1 Krundi pos. nr SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES KÕRGUS MAAPEALNE P7 MEETRITES HOONETE EHITISE- ALUNE PINDALA MAA-ALUNE HOONETE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus SUURIM HOONETE EHITISE- KORRUSELISUS ALUNE PINDALA n Plan. parkimiskohtade arv hoones 19, P5 KRUNDI SUURUS n 0 4,0 Plan. parkimiskohtade arv õues ÄK P4 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa Juurdepääs krundile 15, 0 Sissepääs hoonesse Tulemüüri vajadus P7 P5 Plan. parkimiskohtade arv (nt 5) P7 SJ Sorteeritud jäätmete kogumispaik SJ 4,0 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala Männiku harjutusvälja piiranguvöönd P7 Riigitee kaitsevöönd (vastavalt üldplaneeringule 50 m teest) 30, 0 P7 1 Likvideeritav elektri õhuliin (asendatakse maakaabliga) 50, 4,0 ÄK 100% 0 7 m 800 MÄRKUSED: 1 · Geodeetilise alusplaani koostas G.E.Point OÜ 15.06.2021, töö nr 21-G233 1k 800 - · Teede, juurdepääsude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning 5095 m² 51 täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 4,0 Viljandi mnt 109 kinnistu OÜ Hendrikson & Ko tel 740 9800 Luige alevikus planeeringualast välja jääval, Maakri 29 faks 740 9801 Viljandi mnt 109 kinnistu osa 12168 m2 suurusel osal säilib Tallinn 10145 [email protected] DETAILPLANEERINGU ESKIIS senine maakasutuse sihtotstarve (maatulundusmaa 100%) M 1:500 Lisa 4 Seletuskiri Kiili Vallavolikogu xx.xx.2021 otsuse nr xx juurde MÕISAKÜLAS EES-TÕNUNI DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1 Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneering. Asukoht: Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on ~18239 m2. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Viljandi mnt 109 30401:001:2812 17263 m² Maatulundusmaa 100% 2 Meremehe tänav T1* 30401:001:2813 2299 m² Transpordimaa 100% * Meremehe tänav T1 kinnistu on planeeringualasse hõlmatud osaliselt. Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering 2 Detailplaneeringu eesmärk Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Viljandi mnt 109 kinnistu (kt 30401:001:2812) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 krunti: 1 ärimaa krunt ja 1 maatulundusmaa krunt. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) kõrgusega kuni 9,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind kuni 900 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused tuleb lahendada moodustatava krundi piires. Planeeringu koostamise käigus tuleb lahendada ligipääs alates 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ristilt. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3 Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. Ajaskaala 1/5  Toiming I aasta II aasta III aasta Detailplaneeringu algatamine x Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x Detailplaneeeringu kooskõlastamine x x Detailplaneeringu vastuvõtmine x Detailplaneeringu avalikustamine x Detailplaneeringu heakskiitmine x Detailplaneeringu kehtestamine x 4 Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.9 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.10 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.11 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 4.12 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500. Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire; 4.13 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole. 5 Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus); 5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi; 5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 2/5 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi; 5.2.12 määrata servituutide vajadus; 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 6 Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt olemasolevatele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt olemasolevatele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt ja sealt edasi Meremehe tänavat. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse ala spetsialist; 6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse tuleb vajadusel kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist. 7 Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed. 8 Arvamuste küsimine 8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.1.1 Põllumajandus- ja Toiduametiga; 8.1.2 Põhja päästekeskusega; 8.1.3 Kaitseministreeriumiga; 8.1.4 Transpordiametiga. 8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 8.2.2 OÜ-lt Elektrilevi; 8.2.3 vajadusel sideteenuse pakkujalt; 8.2.4 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt. Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3. 9 Detailplaneeringu koosseis 9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded): 9.1.1 tekstiosa: • tiitelleht; 3/5  • sisukord; • täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus); • seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused). 9.1.2 joonised: •situatsiooniskeem; •tugiplaan; •planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs; •põhijoonis; •tehnovõrkude joonis; •vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus; 9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4). 10 Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab: • Seletuskiri • Joonised • Tehnilised tingimused • Kooskõlastused 10.2 Lisade kaust sisaldab: • Menetlusdokumendid • Koostatud uuringud 10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina. Failide nimekuju näide: Viljandi_mnt_109_dp_seletuskiri_10_01_21.pdf 10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena. 10.3.2 Digitaalsed kaustad: 1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid 11 Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis. 12 Detailplaneeringu koostamise korraldamine 12.1 detailplaneeringu menetluse korraldab Kiili Vallavalitsus; 12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja. 13 Lähteseisukohtade kehtivus 13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aasta. 4/5 13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt 5/5 KIILI VALLAVALITSUS Kaitseministeerium Sakala tn 1 15094 Tallinn Meie 22.09.2021 nr 8-1/813-3 [email protected] Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise osas, Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneering Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu osas. Detailplaneeringu eesmärgiks on Luige alevikus Viljandi mnt 109 kinnistu (kt 30401:001:2812) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 krunti: 1 ärimaa krunt ja 1 maatulundusmaa krunt. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) kõrgusega kuni 9,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind kuni 900 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused tuleb lahendada moodustatava krundi piires. Planeeringu koostamise käigus tuleb lahendada ligipääs alates 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ristilt. Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat Kiili valla üldplaneeringut (http://www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering ). Kiili Vallavalitsus koostas keskkonnamõju strateegilise eelhindamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks menetluses olevale detailplaneeringule. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6, palume enne detailplaneeringule KSH mittealgatamise otsuse tegemist Teie seisukohta kavandatava tegevuse osas. Ala on riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (Männiku harjutusvälja pv ) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem Lisa: Kiili Vallavolikogu otsuse eelnõu koos lisadega Siiri Treimann, 6790278 [email protected] Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983 Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700 75401 Harjumaa www.kiilivald.ee [email protected] SEB Pank EE211010052030588006 Rõõ mu tn 24 Külluse põ ik 8 Tamm etalu põik 9 Külluse põ ik 3 Rõõ mu tn 26 Rõõ mu tn 15 Külluse põ ik 6 Põllu tn 11a Rõõ mu tn 28 Väike-Kesa Külluse põ ik 4 Põllu tn 11/10 Suure-Mä nni Külluse põ ik 1 Põllu tn 11/9 Põllu tn 11/8 Rõõ mu tn 30 Põllu tn 11/6 Külluse põ ik 2 Põllu tn 11/4 Külluse tn 3 Põllu tn 11/3 Põllu tn 11/7 Põllu tn 13a Rõõ mu tn 32 Põllu tn 11/2 Külluse põ ik // Kü lluse tänav // Õnne tänav Külluse tn 5 Põllu tn 11/1 Rõõ mu tn 34 Külluse tn 7 Külluse tn 12 Põllu tn 13/1 Õnne tn 2 Külluse tn 10 Külluse tn 8 Põllu tn 12 Külluse tn 6 Külluse tn 9 Põllu tn 13/2 Külluse tn 4 Põllu tn 13/3 Õnne tn 4 Põllu tn 13/5 Külluse tn 2 Põllu tn 13/4 Põllu tn 13/6 Õnne tn 1 Külluse tn 11 Külluse tn 14 Põllu tn 13/7 Külluse tn 16 Põllu tn 13/8 Õnne tn 6 Külluse tn 18 Põllu tn 13/9 Külluse tn 20 Põllu tn 13/10 Külluse tn 13 Külluse tn 22 Põllu tn 13/11 Õnne tn 8 Külluse tn 24 Põllu tn 13/12 Külluse tn 26 Õnne tn 3 Põllu tn 13/13 Külluse tn 15 Õnne tn 1 0 Külluse tn 19 Külluse tn 17 Põllu tn 13/14 Külluse tn 21 Põllu täna v Külluse tn 23 Õnne tn 1 2 Külluse tn 25 Külluse tn 27 Põllu tn 15a Külluse tn 29 Külluse üld maa Õnne tn 1 4 Külluse tn 31 Moo ni tän av T1 Põllu tn 14a Külluse tn 33 Õnne tn 1 6 Õnne tn 5 Põllu tn 15 Kesa tänav Õnne tn 1 8 Põllu tn 14 Põllu tn 17 Mer emehe tänav T1 Põllu tn 18a Põllu tn 21 Põllu tn 18 Põllu tn 18b Põllu tn 25 Põllu tn 20 Põllu tn 23 Masti tänav // Me remeh e tänav // Purje tän av Põllu tn 27 Põllu tn 22 Põllu tn 29 15 Tallinn- Rapla -Türi te e T1 Põllu tn 31 Põllu täna v T2 Põllu tn 24 Põllu tn 33 Põllu tn 26 Põllu tn 35 Uus-Varga mäe tn 5 Põllu tn 35a Põllu tn 28 Pärnakuu Pärnaveere 15 Tallinn- Rapla -Türi te e T7 15 Tallinn- Rapla -Türi te e T2 Hald ja tänav T1 Kõivu tn 6 a Kõivu tn 6 15 Tallinn- Rapla -Türi te e T4 Kõivu tänav T2 Kõivu tn 1 a Kõivu tn 1 Kõivu tn 8 15 Tallinn- Rapla -Türi te e T3 Kõivu tn 1 5 Kõivu tn 2 8a Kõivu tn 4 Kõivu tn 3 Kõivu tn 1 0 Kõivu tn 2 8 Kõivu tänav T1 Kõivu tn 2 15 Tallinn- Rapla -Türi te e T5 Kõivu tn 1 3