Arvamuse avaldamine eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 16.07.2026 nr 1.2-2/66-1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) Lugupeetud peadirektor Edastame Teile arvamuse avaldamiseks Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) eelnõu koos seletuskirja ja selle Lisaga. Kuigi eelnõu ei loo uusi isikuandmete töötlemise eesmärke ega uut andmekogu, sisaldab see tervishoiukorralduse infosüsteemis töödeldavate isikuandmetega seotud täpsustusi. Justiits- ja Digiministeerium soovitas eelnõu EIS II kooskõlastusringil Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks saata Palume Teie tagasiside eelnõule hiljemalt 6. augustiks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nikita Panjuškin osakonnajuhataja Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa Pille Saar [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja kaitseväe korralduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa nõudeid, siduda tervishoiutöötajate registreering senisest selgemalt tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, täpsustada kiirabiteenuse regulatsiooni ning luua paindlikum õigusraamistik tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras. Kehtiv regulatsioon ei võimalda piisavalt tõhusalt reageerida olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele. Samuti ei erista kehtiv õigus piisavalt selgelt kiirabiteenust muudest tervishoiuga seotud transpordi- ja tugiteenustest. Eelnõuga muudetakse tegevuslubade süsteem sisulisemaks, sidudes tegevusloa andmise senisest enam tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Terviseametile antakse selgem alus hinnata tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid. Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluseid. Registreeringu võib peatada juhul, kui tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Lisaks luuakse võimalus kohaldada enne registreeringu peatamist leebema meetmena täiendkoolituse läbimise nõuet. Registreeringu taastamise eelduseks on teooria- ja praktikaeksami sooritamine. Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustatakse, sidudes kiirabi osutamise Häirekeskuse väljasõidukorraldusega, võimaldades kasutada operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade ning pikendades kiirabiteenuse rahastamise lepinguperioodi viielt aastalt kümnele aastale. Samuti luuakse paindlikum regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras, võimaldades Terviseametiga kooskõlastatult vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi. Ettevõtjate (tervishoiuteenuse osutajate) halduskoormus võib tegevusloa taotlemisel osaliselt suureneda, kuna teatud juhtudel tuleb esitada senisest täpsem teave tervishoiuteenuse sisu, korralduse ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise kohta. Seda tasakaalustavad tegevusloa menetluse digitaliseerimine, olemasolevate registriandmete suurem kasutamine, dubleerivate andmete esitamise vähendamine ning tegevusloa nõuete kaasajastamine. Kokkuvõttes on mõju ettevõtjate halduskoormusele pigem vähenev. Inimeste ja vabaühenduste halduskoormust eelnõu ei mõjuta. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik Pille Saar ([email protected]). Eelnõu valmis koostöös Tervisekassa ja Terviseameti esindajatega. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi Meristo ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 113; 2) kaitseväe korralduse seadus (KKS), avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 11. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. Eelnõu ei tulene Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20271 tegevusest. Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu sisaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis töödeldavate isikuandmetega seotud muudatusi. Eelnõuga ei asutata uut andmekogu ega muudeta tervishoiukorralduse infosüsteemi põhieesmärke, vaid täpsustatakse olemasolevaid andmekoosseise ning registri pidamise õiguslikke aluseid. Eelnõu esimesel kooskõlastusringil esitas Justiits- ja Digiministeerium tervishoiukorralduse infosüsteemi puudutavate sätete kohta märkused. Nende märkustega arvestamiseks täiendati käesoleva eelnõuga ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kehtivat regulatsiooni, et täpsustada isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid ning andmete avalikustamise regulatsiooni. Olulisema muudatusena täiendatakse TTKS § 26⁴ lõike 3 andmekoosseisu tervishoiutöötajate kutsealal tegutsemise piirangu andmetega. Kuigi tervishoiutöötaja kutsealal tegutsemise piirangu andmed on praegu sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 1 punktis 15, puudub vastav viide seaduse tasandil. Muudatus on vajalik seoses eelnõuga täpsustatava tervishoiutöötaja registreeringu peatamise regulatsiooniga ning võimaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis töödelda andmeid tervishoiutöötaja suhtes kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise piirangute kohta. Samuti täpsustatakse tervishoiutöötaja registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamisega seotud andmete töötlemise aluseid. Registreeringu peatamise menetluses võidakse töödelda andmeid registreeringu peatamise aluse, peatamise kestuse, Terviseameti ettekirjutuse täitmise, kutse- või erialal tegutsemise keelu ning registreeringu taastamiseks nõutava teooria- ja praktikaeksami 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027, VVTP 2025-2027.xlsx. 2 sooritamise kohta. Tegemist on tervishoiutöötajatega seotud isikuandmetega, mille töötlemise eesmärk on tagada patsiendiohutus, tervishoiuteenuste kvaliteet ja tõhus riiklik järelevalve. Eelnõuga täpsustatakse ka tegevusloa menetluses esitatavaid andmeid, sealhulgas tervishoiutöötaja registreeringu ning tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmete kasutamist. Tegemist on andmetega, mida valdavalt töödeldakse juba kehtiva õiguse alusel tegevusloa menetluses. Eelnõu ei loo selles osas uut isikuandmete töötlemise eesmärki, vaid täpsustab kontrollieset ja loa andmiseks esitatavaid andmeid. Eelnõuga ei nähta ette uusi patsientide terviseandmete töötlemise aluseid ega laiendata tervise infosüsteemis töödeldavate terviseandmete koosseisu. Muudatused puudutavad eelkõige tervishoiutöötajate registreeringute, kutsealase pädevuse ning tegevuslubadega seotud andmete töötlemist. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e, kuna töötlemine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Töödeldavate andmete koosseis on piiratud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning muudatused on suunatud registriandmete ajakohasuse, patsiendiohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisele. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on luua paindlik ja sisuline tervishoiuteenuste regulatsioon, mis tagab teenuste kvaliteedi, patsiendiohutuse ja tõenduspõhise praktika järgimise ning parandab teenuste kättesaadavust ja järelevalvet. Kehtiva õiguse kohaselt toimub tervishoiuteenuste osutamine tegevusloa alusel ning tervishoiutöötajad peavad olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Terviseamet kontrollib tegevusloa nõuete täitmist ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuste osutamise üle. Praktikas on siiski ilmnenud, et tegevusloa regulatsioon keskendub liigselt formaalsetele nõuetele ega võimalda piisavalt hinnata tervishoiuteenuse sisu, kvaliteeti ja patsiendiohutust. Näiteks on esinenud juhtumeid, kus perearstiabi või õendusabi tegevusluba on taotletud selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta tavapärase tervishoiuteenuse sisule, näiteks veenisisese vitamiinravi pakkumiseks. Samuti ei ole tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused piisavalt selged ega võimalda kõigis olukordades tõhusalt reageerida patsiendiohutust ohustavale tegevusele. Praktikas on esinenud olukordi, kus tervishoiutöötaja või tema kontrolli all olev tegevus on jätkunud uue äriühingu kaudu pärast tegevusloa peatamist. Lisaks on tekkinud ebaselgusi kiirabiteenuse ja muude tervishoiuga seotud transpordi- ning tugiteenuste eristamisel, kuna seadus ei seosta kiirabiteenust piisavalt selgelt Häirekeskuse väljasõidukorralduse ja ööpäevaringse valmisolekuga. Samuti puudub terviklik regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras. Soovitu saavutamiseks tehakse TTKS-is ja KKS-is järgmised muudatused: 1. täpsustatakse tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid ja tegevusloa kontrollieset, võimaldades hinnata teenuse sisu ja korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid; 3 2. ajakohastatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid, et tagada registriandmete ajakohasus ning võimaldada sekkumist juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti; 3. täpsustatakse kiirabiteenuse regulatsiooni, sidudes selle Häirekeskuse väljasõidukorralduse ja Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusega; 4. luuakse paindlik regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras, võimaldades vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi. Enne eelnõu koostamist on Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervisekassa, eriarstide erialakomisjonide esindajate, haiglavõrgu haiglate, erameditsiini katuseorganisatsioonide ning hambaarstide, arstide, perearstide, õdede ja ämmaemandate kutseorganisatsioonide esindajate koostöös valminud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK).2 Kavandatav eelnõu vastab suures osas VTK-s esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile. VTK koostamise ja kooskõlastamise käigus ilmnes, et üksnes tegevusloa kontrollieseme täpsustamine ei ole piisav, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus. Praktikas on esinenud olukordi, kus probleemid on seotud eelkõige tervishoiutöötaja pädevuse või tegevusega, mistõttu on vajalik siduda tegevusloa regulatsioon tihedamalt tervishoiutöötajate registreeringuga. Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõuga ka registreeringu peatamise aluseid, et võimaldada tõhusamat sekkumist juhul, kui teenuse osutamine ei vasta nõuetele. Eelnõu täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades VTK ja eelnõu kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millega nähakse ette muudatused TTKS-is ja KKS-is ning sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i. Punktiga 1 muudetakse § 8 lõiget 48. Muudatusega asendatakse viide Terviseameti veebilehele viitega tervishoiukorralduse infosüsteemile, kuna perearsti nimistu andmete avaldamise õiguslikuks aluseks on tervishoiukorralduse infosüsteem. Muudatus on tehniline ega muuda andmete avalikku kättesaadavust – perearsti nimistute avalik vaade on jätkuvalt leitav Terviseameti registrite, perearsti nimistute ja iseteeninduse avaliku veebilehe kaudu. Punktiga 2 täiendatakse § 8 lõiget 48 punktiga 9, mille kohaselt avaldab Terviseamet edaspidi tervishoiukorralduse infosüsteemis teabe ka perearsti nimistu tervisekeskusesse kuulumise kohta. Muudatuse eesmärk on tagada patsiendile parem ülevaade oma perearsti nimistu korraldusest. Lisanduv teave annab patsiendile ülevaate sellest, kas ja milliseid lisateenuseid peale perearstiabi on tal võimalik tervisekeskuse kaudu vajaduse korral saada (nt õendusabi, ämmaemandusabi ja füsioteraapia), ning suurendab esmatasandi tervishoiuteenuste läbipaistvust. Asjakohase teabe märgib perearst ise, lähtudes sellest, kas tal on Tervisekassaga sõlmitud leping tervisekeskuse koosseisus teenuse osutamiseks. 2 Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine) – EIS. 4 Punktidega 3–8 muudetakse kiirabiteenuse regulatsiooni (TTKS §-d 16 ja 17). Punktiga 3 täpsustatakse § 16 sõnastust, sätestades üheselt, et kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutatakse eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel ja mis hõlmab vajaduse korral abivajaja transportimist haiglasse. Kiirabiteenuse regulatsiooni on vaja täpsustada, et kõrvaldada kehtivas õiguses esinev kiirabiteenuse olemust ja osutamise tingimusi puudutav ebaselgus. Kehtiv sõnastus ei väljenda piisavalt selgelt, et kiirabiteenust osutatakse üksnes Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel. Praktikas on kehtiv regulatsioon toonud kaasa vaidlusi olukordades, kus kiirabi tegevusluba soovitakse kasutada selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta kiirabiteenuse sisule TTKS-i tähenduses, näiteks patsientide transportimiseks või ürituste meditsiiniliseks julgestamiseks. Sellised tegevused ei kujuta endast kiirabiteenust, kuna need ei ole seotud vältimatu abi osutamisega ega toimu Häirekeskuse koordineerimisel. Kavandatav täpsustus ei kitsenda kiirabiteenuse mõistet ega välista olukordi, kus kiirabibrigaad avastab ise abi vajava isiku. Kiirabiteenus on Eestis korraldatud riikliku operatiivteenusena ning selle lahutamatuks osaks on Häirekeskuse kaudu toimuv hädaabiteadete menetlemine, väljakutsete prioriseerimine ning kiirabibrigaadide operatiivjuhtimine. Ka juhul, kui kiirabibrigaad märkab väljakutsel või muul sõidul abi vajavat isikut, edastab ta sellest teabe Häirekeskusele raadioside vahendusel ning Häirekeskus vormistab juhtumi väljakutsena. Seejärel otsustab Häirekeskus vastavalt olukorrale, kas abi osutab sama brigaad või suunatakse sündmuskohale piirkonna lähim vaba kiirabibrigaad. Seega toimub ka sellistel juhtudel kiirabiteenuse osutamine Häirekeskuse operatiivjuhtimise kaudu ning kavandatav muudatus neid olukordi regulatsioonist välja ei jäta. Muudatuse eesmärk on lahendada praktikas tekkinud õiguslik probleem, kus kiirabitegevusluba on taotletud ka tegevuseks, mis sisuliselt ei vasta kiirabiteenusele. Sellised teenuseosutajad on põhjendanud tegevusloa taotlemist väitega, et nad võivad saada teavet abi vajava isiku kohta muul viisil kui Häirekeskuse kaudu. Tegelikkuses puudub selliseks tegevuseks õiguslik alus. Häirekeskuses on operatiivarvestuses kõik riiklikus kiirabisüsteemis osalevad kiirabibrigaadid. Häirekeskusel on reaalajas ülevaade nende asukohast, hõivatusest ja tööstaatusest ning see võimaldab juhtida kiirabibrigaade vastavalt sündmuse raskusastmele, seades esikohale eluohtlikud ja potentsiaalselt eluohtlikud väljakutsed ning suunates sündmuskohale piirkonna lähima sobiva vaba brigaadi. Selline operatiivjuhtimine tagab kiirabiressursi tõhusa kasutamise ning vältimatu abi võimalikult kiire osutamise. Teenuseosutajad, kes ei ole Häirekeskuse operatiivarvestuses ega osale riiklikus kiirabisüsteemis, ei saa osutada kiirabiteenust samadel alustel kui riikliku kiirabisüsteemi kiirabibrigaadid. Samuti ei ole neil võimalik toimetada patsienti haiglasse riikliku kiirabiteenuse osana. Sellisel juhul käsitatakse patsienti erakorralise meditsiini osakonda iseseisvalt pöördunud patsiendina ning tema käsitlemine toimub haigla tavapärase töökorralduse alusel. Seetõttu on vajalik kiirabiteenuse mõistet täpsustada, et tegevusluba oleks võimalik anda üksnes teenusele, mis vastab kiirabiteenuse tegelikule sisule. Muudatus ei muuda kiirabiteenuse olemust, vaid täpsustab seaduse tasandil juba kehtivat ja praktikas toimivat riikliku kiirabisüsteemi korraldust ning välistab olukorra, kus kiirabitegevusluba taotletakse tegevuseks, mis ei ole seotud Häirekeskuse operatiivjuhtimise kaudu vältimatu abi osutamisega. Muudatus ei mõjuta ürituste meditsiinilise julgestamise ega patsiendiveo õiguslikku regulatsiooni, kuna need tegevused ei ole kehtiva õiguse kohaselt käsitatavad kiirabiteenusena ning nende õiguslik hinnang ei muutu ka pärast käesoleva muudatuse jõustumist. 5 Kaitseväe kiirabi osutamise erisused tulenevad KKS-ist. Erinevalt tsiviilkiirabist ei saa Kaitseväe kiirabi väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt, vaid tegutseb KKS-is sätestatud alustel. Kehtivas § 16 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul õigus saada kiirabi, eelnõuga ei muudeta. Punktiga 4 muudetakse § 17 lõiget 1, täpsustades, et kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja (kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku reageerida Häirekeskuse väljasõidukorraldusele. Paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja viide võimalusele lähtuda kiirabiteenuse osutamisel muul viisil saadud teabest, kuna praktikas toimub kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse andmine alati Häirekeskuse kaudu. Sellega rõhutatakse, et kiirabi osutamine toimub tervikliku korralduse alusel, kus Häirekeskus tagab väljakutsete menetlemise, ressursside jaotuse ning info liikumise kiirabibrigaadi ja haigla vahel ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu. Kuna §-st 17 tulenevad kohustused on suunatud kiirabibrigaadi pidajale kui tegevusloa omajale, täpsustatakse ka sõnastust, asendades termini „kiirabibrigaad“ terminiga „kiirabibrigaadi pidaja“. Muudatuste eesmärk on täpsustada kiirabiteenuse olemust ja piiritleda see selgelt vältimatu abi osutamisega, välistades võimaluse kasutada kiirabi tegevusluba selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta kiirabiteenuse sisule. Punktiga 5 sätestatakse võimalus kasutada haiglatevahelise transpordi või patsientide veo korraldamiseks operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid, mis ei saa Häirekeskuselt väljasõidukorraldusi. Tegemist on eelkõige spetsialiseeritud brigaadidega, näiteks lastereanimobiili brigaadid, mille tegevus ei ole seotud vältimatu abi osutamisega sündmuskohal, vaid meditsiinilist erivõimekust vajavate patsientide transportimine. Näiteks võib selline brigaad transportida vastsündinu või raskes seisundis lapse ühest haiglast teise kõrgema etapi ravi saamiseks või patsiendi haiglast koju, kui transpordi ajal on vajalik spetsiaalne meditsiiniline võimekus ning koduses keskkonnas on tagatud edasiseks hoolduseks vajalikud tingimused ja seadmed. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 6, kuna riigi päästeasutusele ei kuulu kiirabibrigaade ning Päästeametil ei ole kavas kiirabibrigaade luua. Muudatus on kooskõlastatud Päästeametiga. Punktidega 7 ja 8 täpsustatakse kiirabi rahastamise regulatsiooni (§ 172). Paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses pikendatakse kiirabi rahastamise lepinguperioodi viielt aastalt kümnele aastale. Pikema lepinguperioodi kehtestamine on vajalik, kuna kiirabi osutamine eeldab mahukaid ja kulukaid investeeringuid sõidukitesse, meditsiiniseadmetesse ja personali. Lühem lepinguperiood ei taga piisavat kindlust investeeringute tasuvuses ega soodusta pikaajaliste kohustuste võtmist. Praktikas on lühikesed lepinguperioodid vähendanud teenuseosutajate valmisolekut teha pikaajalisi investeeringuid spetsiaalselt kiirabitegevuseks kohandatud taristusse. Selle tulemusena kasutatakse sageli rendipindu, mis ei ole kavandatud kiirabiteenuse osutamise eripära arvestades. See võib omakorda mõjutada väljasõiduvalmidust, kuna kiirabibrigaadil tuleb enne väljasõitu täita täiendavaid toiminguid, näiteks tagada hoone turvalisus või aktiveerida valvesüsteem. Kümneaastane lepinguperiood loob suurema kindluse investeeringute tasuvuse suhtes ning toetab kiirabiteenuse kvaliteedi, kättesaadavuse ja operatiivse valmisoleku parandamist. Kümneaastane lepinguperiood võimaldab tagada kiirabiteenuse osutamise stabiilsuse ning loob paremad eeldused teenuse kvaliteedi hoidmiseks ja arendamiseks. Paragrahvi 172 lõikes 2 täpsustatakse olemasolevat regulatsiooni, sätestades, et kiirabi rahastamise leping sõlmitakse üksnes nende kiirabibrigaadi pidajatega, kes on tunnistatud edukaks Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil. 6 Muudatus on vajalik, et viia seaduse sõnastus vastavusse tegeliku korraldusega. Kiirabiteenust saab osutada üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning tegemist on vältimatu abi osutamisega, mis on tervikuna rahastatud Tervisekassa poolt. Praktikas ei ole võimalik olukord, kus kiirabiteenust osutatakse väljaspool Tervisekassa rahastamist või ilma Häirekeskuse vahenduseta. Kehtiv regulatsioon, mille järgi ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõigi kiirabibrigaadi pidajatega, võib jätta eksliku mulje, et kiirabiteenust on võimalik osutada ka väljaspool seda süsteemi. Tegelikkuses osutavad tegevusloaga, kuid ilma Tervisekassa lepinguta teenuseosutajad muid teenuseid, nagu patsientide transportimine või ürituste meditsiiniline julgestamine, mis ei ole kiirabiteenus TTKS-i tähenduses. Seetõttu täpsustatakse sätet nii, et kiirabiteenuse osutamise eelduseks on nii tegevusloa olemasolu kui ka Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamine ja kiirabi rahastamise lepingu sõlmimine. Selline lähenemine on võrreldav nimistuga perearsti regulatsiooniga. Perearsti tegevuse alustamine toimub mitmes etapis: esmalt kuulutab Tervisekassa välja konkursi vaba nimistu täitmiseks ning konkursi võitnud perearstile kinnitatakse nimistu. Pärast nimistu kinnitamist peab perearst või tervishoiuteenuse osutaja, mille kaudu perearst soovib teenust osutama hakata, taotlema perearstiabi osutamise tegevusloa. Tervisekassa sõlmib perearsti rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga pärast tegevusloa väljastamist. Alles pärast nimistu kinnitamist, tegevusloa saamist ja ravi rahastamise lepingu sõlmimist on nimistuga perearstil õigus tervishoiuteenust osutada. Seega ei anna ainuüksi nimistu kinnitamine ega tegevusloa olemasolu õigust teenust osutada – vajalik on kõikide tingimuste koosesinemine: kinnitatud nimistu, kehtiv tegevusluba ja Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping. Sama loogika kehtestatakse ka kiirabiteenuse puhul. Tervisekassa kuulutab vajaduse korral välja avaliku konkursi kiirabibrigaadi pidaja leidmiseks, määrates hankes teenuse osutamise tingimused. Konkursil edukaks osutunud teenuseosutaja saab seejärel taotleda tegevusloa ning pärast tegevusloa saamist sõlmitakse temaga kiirabi rahastamise leping. Selline järjestus väldib olukorda, kus teenuseosutaja taotleb tegevusloa ja teeb sellega seotud märkimisväärsed investeeringud enne, kui on selge, kas tal on võimalik teenust tegelikult osutada. Muudatus tagab süsteemi selguse ning vähendab põhjendamatute investeeringute riski. Punktiga 9 täpsustatakse TTKS § 264 lõiget 2. Muudatusega jäetakse sättest välja eksitav viide tervishoiukorralduse infosüsteemi asutamisele valdkonna eest vastutava ministri määrusega, kuna andmekogu asutatakse seadusega. Sätte sõnastus viiakse kooskõlla andmekogude regulatsiooni üldpõhimõtetega Tegemist on eelnõu täiendusega, mis viidi eelnõusse sisse Justiits- ja Digiministeeriumi märkuse alusel. Punktiga 10 täiendatakse TTKS § 264 lõikes 3 sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemis töödeldavate andmete loetelu punktiga 41 tervishoiutöötajate kutsealal tegutsemise piirangu andmed. Muudatuse eesmärk on tagada eelnõuga kavandatavate kutsealal tegutsemise piirangut käsitlevate andmete töötlemiseks selge seaduslik alus. Tegemist on eelnõu täiendusega, mis viidi eelnõusse sisse Justiits- ja Digiministeeriumi märkuse alusel. Punktiga 11 täiendatakse TTKS § 264 lõiget 9, et tagada perearsti nimistute andmete avalikustamise õiguslik alus tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu. Muudatusega täpsustatakse, et lisaks tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmetele avaldatakse tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu ka TTKS § 8 lõikes 4⁸ nimetatud perearsti nimistu andmed ulatuses, mis on sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses. Tegemist on eelnõu täiendusega, mis viidi eelnõusse sisse Justiits- ja Digiministeeriumi märkuse alusel. 7 Punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 28 lõikeid 9 ja 10, ja paragrahvi 30 lõiget 3 suurendades tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu ülempiira. Muudatuse eesmärk on viia seaduses sätestatud tasu piirmäär paremasse kooskõlla eksamite tegelike korraldamiskuludega. Muudatus on tehtud kooskõlastamise käigus esitatud Tartu Ülikooli ettepaneku alusel. Tartu Ülikool on juhtinud tähelepanu sellele, et kehtivas seaduses sätestatud 1000 euro suurune tasu ülempiir ei kata eksamite läbiviimise tegelikke kulusid. Ülikool on esitanud Sotsiaalministeeriumile vastavad kuluarvestused ning teinud ettepaneku tasu piirmäära suurendamiseks. Tervishoiutöötajate teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tegelikud kulud ületavad oluliselt kehtivas seaduses sätestatud tasu ülempiiri. Ülikooli esitatud analüüsi kohaselt kujuneb ühe taotleja menetlus- ja eksamikulu kokku ligikaudu 1685 eurot ning koos käibemaksuga ligikaudu 2090 eurot. Alates 2026. aastast muutub arstiteaduse lõpueksami korraldus ning lisandub praktiliste oskuste hindamine simulatsioonikeskkonnas. Sellega kaasnevad täiendavad kulud, sealhulgas eksamiruumide kasutamine, praktiliste ülesannete läbiviimine, hindajate, instruktorite ja toetava personali kaasamine, simuleeritud patsientide koolitamine ja tasustamine ning eksami läbiviimiseks vajalike vahendite kasutamine. Tartu Ülikooli hinnangul võib ühe praktilise eksamipäeva korraldamise kulu ulatuda ligikaudu 3500 euroni (sisaldab käibemaksu). Eelnõuga tõstetakse seaduses sätestatud teooria- ja praktikaeksami tasu ülemmäär 3500 euroni (sisaldab käibemaksu). Tegemist ei ole konkreetse eksamitasuga, vaid maksimaalse tasu piirmääraga, mis võimaldab kehtestada ministri määrusega erinevate eksamite tegelikele kuludele vastava menetlus- ja eksamitasu. Eksamite korraldamine eeldab õppejõudude, hindajate ja tugipersonali kaasamist ning praktiliste osade läbiviimist, mistõttu sõltuvad eksami korraldamise kulud tervishoiukutsest ja eksami sisust. Muudatuse eesmärk on kehtestada seaduses piisavalt paindlik tasu ülemmäär, mis võimaldab määrusega kehtestada tegelikele kuludele vastava tasu. Teooria- ja praktikaeksami eest tasutav summa on PS § 113 tähenduses avalik-õiguslik rahaline kohustus. Tegemist on eksami korraldamisega seotud tasuga, mille eesmärk on katta teooria- ja praktikaeksami koostamise, korraldamise, läbiviimise ja hindamise kulud. Eksamit korraldavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel kehtestatud määruses nimetatud Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool või Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Tasu makstakse eksami korraldajale ning selle eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid eksami korraldamisega seotud kulude katmine. Seaduses sätestatakse tasu ülemmäär kuni 3500 eurot ning eksami tasu täpne suurus kehtestatakse sama volitusnormi alusel antava määrusega. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel kehtestatud määrus muudetakse ja viiakse seadusega kooskõlla hiljemalt seaduse jõustumise ajaks. Punktiga 13 täiendatakse paragrahv 32. Paragrahvi 32 muutmise eesmärk on täpsustada tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tunnistamise aluseid ning täiendada kehtivat regulatsiooni registriandmete ajakohasuse tagamiseks. Kehtivas seaduses on juba sätestatud alus tunnistada tervishoiutöötaja registreering kehtetuks tema surma korral. Eelnõuga seda alust ei muudeta, vaid see säilitatakse senisel kujul. Praktikas ei pruugi siiski isiku surma andmed alati jõuda tervishoiukorralduse infosüsteemi haldajani ehk Terviseametini. See tuleneb eelkõige asjaolust, et kõik tervishoiutöötajad, kes on registrisse kantud, ei ole Eesti rahvastikuregistri andmetel Eesti elanikud. Sellisel juhul ei pruugi isiku surma andmed jõuda Eesti registritesse või ei toimu nende automaatset edastamist, mistõttu võib registrisse jääda kehtivana kajastatud kanne ka siis, kui isik tegelikult enam ei ela. 8 Eelnõuga lisatakse täiendava alusena säte, mille kohaselt tunnistab Terviseamet registreeringu kehtetuks ka juhul, kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. Tegemist on tehnilist laadi regulatsiooniga, mille eesmärk on tagada registri korrashoid juhtudel, kus surmaandmed ei ole registriandmete haldajale kättesaadavaks tehtud. Vanusepiir 110 aastat on valitud eeldusena, et selle ületanud isik ei tegutse enam tervishoiutöötajana. Muudatuse tulemusel täpsustatakse kehtetuks tunnistamise aluseid ning tagatakse registriandmete suurem ajakohasus ja usaldusväärsus. Säte on sõnastatud objektiivsete ja üheselt kontrollitavate kriteeriumidena, mis võimaldab Terviseametil teha kehtetuks tunnistamise otsuse ilma kaalutlusõiguseta. Punktiga 14 täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsiooni (§ 321). Paragrahv 32¹ sõnastatakse tervikuna ümber, et luua selgem ja ajakohasem regulatsioon tervishoiutöötaja registreeringu peatamiseks olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus võib ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Võrreldes eelnõuga, mis läbis EIS I kooskõlastuse on paragrahvi oluliselt täpsustatud võttes arvesse kooskõlastuselt saadud tagasisidet partneritelt. Lõikes 1 sätestatakse alused, mille esinemisel võib Terviseamet tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis peatada. Lisaks kehtivas õiguses sätestatud Terviseameti ettekirjutuse täitmata jätmisele nähakse registreeringu peatamise alusena ette olukord, kus tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Üldtunnustatud kutse- või erialase praktika all peetakse silmas tegevust, mis vastab tervishoiutöötaja kutse- või erialal kehtivatele nõuetele, ravijuhistele, erialaseltside soovitustele ning üldtunnustatud meditsiinilistele põhimõtetele. Sätte eesmärk ei ole anda Terviseametile õigust hinnata iseseisvalt meditsiinilise tegevuse sisu, vaid võimaldada sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kaldumist üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ei loeta rikkumiseks, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud ning vastab võlaõigusseaduse §-s 763 sätestatud üldtunnustamata diagnostika- või ravimeetodi kasutamise tingimustele. Lõikes 2 nähakse ette, et lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel võib Terviseamet kaasata sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Muudatuse eesmärk on tagada, et keerukate meditsiiniliste ja erialaste küsimuste hindamine toimuks asjakohase pädevusega ekspertide kaasamisel. Lõikes 3 sätestatakse kohustus teha enne registreeringu peatamist tervishoiutöötajale ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks ning määrata selle täitmiseks tähtaeg. Ettekirjutusega võib muu hulgas kohustada tervishoiutöötajat läbima täiendkoolituse. Täiendkoolituse kulud kannab tervishoiutöötaja. Täiendkoolituse läbimise ettekirjutuse eesmärk on võimaldada puuduste kõrvaldamist leebema meetmega enne registreeringu peatamist. Täiendkoolituse läbimise kohustuse määramine ei too iseenesest kaasa tervishoiutöötaja registreeringu peatamist ning tervishoiutöötaja võib koolituse läbimise ajal jätkata tervishoiuteenuse osutamist, kui puudub alus registreeringu peatamiseks käesoleva paragrahvi alusel. Lõikes 4 sätestatakse, et kui tervishoiutöötaja ei täida talle tehtud ettekirjutust määratud tähtajaks, peatab Terviseamet registreeringu. 9 Lõikes 5 nähakse ette erand olukordadeks, kus rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Sellisel juhul võib Terviseamet registreeringu peatada ilma eelnevat ettekirjutust tegemata. Tervishoiutöötaja registreeringu peatamise menetlus toimub haldusmenetluse seaduse kohaselt. Enne registreeringu peatamise otsuse tegemist peab Terviseamet välja selgitama asja lahendamiseks olulised asjaolud, koguma vajalikud tõendid ning andma tervishoiutöötajale võimaluse esitada oma arvamus, vastuväited ja tõendid. Vajaduse korral kaasatakse menetlusse eksperte või küsitakse erialaühenduste seisukohti. Menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduse põhimõtteid, sealhulgas uurimispõhimõtet, ärakuulamisõigust ja põhjendamiskohustust. Registreeringut ei saa peatada üksnes kaebuse või muu teabe alusel ilma asjaolusid kontrollimata ja tervishoiutöötajat ära kuulamata, välja arvatud juhul, kui seaduses sätestatud vahetu ohu tõttu on vajalik viivitamatu sekkumine. Registreeringu peatamise otsus vormistatakse põhjendatud haldusaktina ning selle võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaide esitamisega või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse pöördumisega. Eelnõu eesmärk ei ole luua seost patsiendiohutuse eesmärgil toimiva ohutusjuhtumite raporteerimise süsteemi ja tervishoiutöötaja registreeringu peatamise vahel. Ohutusjuhtumite raporteerimise süsteem põhineb õppimise ja patsiendiohutuse parandamise eesmärgil ning selle kaudu kogutavaid andmeid ei kasutata automaatselt tervishoiutöötajate suhtes järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Lisaks toimub ohutusjuhtumite raporteerimine üldjuhul viisil, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tervishoiutöötajat. Samuti ei ole registreeringu peatamise aluseks iga kutse- või erialal tegutsemise nõude rikkumine. Registreeringu peatamise alus eeldab, et tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega ei ole meetme kohaldamine võimalik üksnes vähese tähtsusega rikkumise või formaalse eksimuse korral. Lõikes 6 sätestatakse, et lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 5 nimetatud juhtudel peab tervishoiutöötaja registreeringu taastamiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest seaduses sätestatud ulatuses ning esitama Terviseametile eksami sooritamist tõendava dokumendi. Eksami eesmärk on hinnata tervishoiutöötaja pädevuse vastavust kehtivatele nõuetele enne registreeringu taastamist. Eksam korraldatakse § 28 lõike 9 ja 10 alusel, analoogselt isikutega, kes on omandanud arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni Eestis ning esitavad registreerimistaotluse hiljem kui viis aastat pärast kvalifikatsiooni omandamist. Teooria- ja praktikaeksami eest makstav tasu on avalik-õiguslik tasu põhiseaduse § 113 tähenduses. Tegemist ei ole maksu ega karistusliku rahalise kohustusega ega ka riigilõivuga riigilõivuseaduse tähenduses, vaid konkreetse avalik-õigusliku ülesande täitmisega seotud kulude katmiseks võetava tasuga. Teooria- ja praktikaeksam on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud pädevuse hindamise mehhanism, mille eesmärk on kontrollida, kas isiku teadmised ja oskused vastavad tervishoiutöötajana tegutsemiseks kehtestatud nõuetele. Registreeringu peatamise lõpetamiseks nõutav eksam toimub käesoleva seaduse § 28 lõigete 9 ja 10 alusel rakendatava eksamisüsteemi kohaselt. Tasu eesmärk ei ole sanktsioneerida tervishoiutöötajat ega teenida riigile tulu, vaid katta eksami korraldamisega seotud kulud. Eksami läbiviimine eeldab hindamiskomisjonide, õppejõudude, hindajate ja tugipersonali kaasamist ning praktiliste eksamite puhul simulatsioonikeskkondade, eksamiruumide, simuleeritud patsientide ja muude õppevahendite kasutamist. Eksami korraldamise 10 kulud võivad ulatuda kuni 3500 euroni koos käibemaksuga. Seaduses sätestatud 3500 euro suurune summa ei ole siiski konkreetne eksamitasu, vaid tasu ülemmäär. Konkreetse tasu suurus kehtestatakse jätkuvalt tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksamit reguleeriva määrusega, lähtudes eksami tegelikest kuludest. Ülemmäära sätestamine seaduses tagab põhiseaduse § 113 nõuete järgimise ning piirab täitevvõimu kaalutlusruumi tasu suuruse määramisel. Lõikega 7 täpsustatakse kehtiva TTKS § 32¹ regulatsiooni, mille kohaselt peatab Terviseamet tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kuni kolmeks aastaks juhul, kui tervishoiutöötajale on kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keeld. Muudatusega seotakse registreeringu peatamine otseselt kohtuotsusega kohaldatud keelu kestusega. Muudatuse kohaselt peatatakse tervishoiutöötaja registreering ajaks, milleks on isikule kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keeld, ning loobutakse kehtivas õiguses sätestatud kuni kolmeaastasest ülempiirist. Muudatuse eesmärk on tagada, et tervishoiukorralduse infosüsteemis kajastuv registreeringu staatus vastaks täpselt tervishoiutöötaja tegelikule õiguslikule olukorrale. Kehtiv regulatsioon võib praktikas kaasa tuua olukordi, kus registreeringu peatamise tähtaeg ei lange kokku kohtuotsuses määratud keelu kestusega. Kavandatav muudatus välistab sellised vastuolud ning tagab õigusselguse ja proportsionaalsuse, kuna registreeringu peatamine ei või olla ei pikem ega lühem kui kohtuotsusega kehtestatud tegutsemiskeeld. Muudatus on olemuselt täpsustav ning selle eesmärk on viia registrikande kestus kooskõlla isiku suhtes kohaldatud õigusliku piirangu tegeliku kehtivusajaga. Kohtuotsuse alusel on registri loomisest alates (2003 a) Terviseamet peatanud tervishoiutöötaja registreeringu 4 korral. Ettekirjutuse alusel registreeringu peatamisi seni Terviseamet teinud ei ole. Kavandatav TTKS § 32¹ reguleerib tervishoiutöötaja registreeringu peatamist tervishoiukorralduse infosüsteemis. Tegemist on abinõuga, mis võib ajutiselt välistada tervishoiutöötaja võimaluse tegutseda oma kutse- või erialal ning seetõttu riivab eelkõige põhiseaduse § 29 lõikes 1 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning sõltuvalt tegutsemise vormist ka põhiseaduse §-s 31 kaitstud ettevõtlusvabadust. Samuti võib registreeringu peatamise lõpetamiseks ette nähtud teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohustus ning selle eest tasu maksmine riivata omandipõhiõigust põhiseaduse § 32 tähenduses. Teisalt teenib regulatsioon põhiseaduse §-st 28 tulenevat eesmärki kaitsta inimeste elu ja tervist ning tagada patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet. Muudatuste eesmärk on luua selgem ja tõhusam regulatsioon, mis võimaldab sekkuda juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus võib ohustada patsiendi ohutust, ning tagab, et tervishoiuteenuseid osutavad üksnes pädevad ja ajakohaste teadmistega spetsialistid, samuti tugevdada järelevalvet tervishoiuteenuste kvaliteedi üle ja luua mehhanismid ebaravi ennetamiseks. Tegemist on legitiimse eesmärgiga põhiseaduse § 28 tähenduses. Põhiseaduse § 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Sellest tuleneb riigi positiivne kohustus tagada, et tervishoiuteenuseid osutavad pädevad ja nõuetele vastavad spetsialistid. Riigil tuleb tagada, et tervishoiuteenuste osutamisel võetaks kasutusele sobivad meetmed inimese elu ja tervise kaitseks.3 Samuti tuleb riigil luua tõhus kontrollimehhanism, mis kindlustab nõuetele vastava terviseabi osutamise. Patsiendile tuleb luua usaldus tervishoiutöötajate ja üldiselt teenuse osutamise vastu. 3 LAMBERT AND OTHERS v. FRANCE. 11 Kuigi tervisepõhiõigus on kaalukas põhiõigus, mille realiseeritavus annab eeldused teiste põhiõiguste realiseerimiseks, ei saa sellele automaatselt omistada suuremat kaalu kui mõnele teisele põhiõigusele.4 Tervisepõhiõigust tuleb kaaluda koos teiste põhiõiguste ja -vabadustega. Eelnõuga piiratakse põhiseaduse §-st 29 tulenevat vabadust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning sellega tihedalt seotud §-st 31 tulenevat põhiõigust tegeleda ettevõtlusega. Õigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö ei ole siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmise argumendil kohustatud põhiseaduse §-des 29 ja 31 sätestatud õigust piirama. Ühe sellise õigustatud piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega kokkupuutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutus ja heaolu. Nii on muu hulgas põhjendatud haridus- ja kogemusnõuded arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele, arvestades võimalikke riske inimeste elule ja tervisele. Kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed.5 Kitsendus on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Registreeringu peatamine on eesmärgi saavutamiseks sobiv meede. Kui tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile, võimaldab registreeringu peatamine vältida edasist kahju tekkimist. Samuti on sobiv meede see, et registreeringu taastamise eelduseks võib olla teooria- ja praktikaeksami sooritamine, sest see võimaldab enne kutsetegevuse jätkamist kontrollida, kas tervishoiutöötaja pädevus vastab uuesti nõuetele. Muudatus on vajalik, kuna sama eesmärki ei ole võimalik saavutada muu, põhiõigust vähem piirava, kuid sama tõhusa meetmega. Regulatsioon on üles ehitatud astmelise sekkumise põhimõttele. Üldreeglina peab Terviseamet enne registreeringu peatamist tegema tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks ning andma selle täitmiseks tähtaja. Ettekirjutusega võib muu hulgas kohustada läbima täienduskoolituse. Seega ei rakendu kõige intensiivsem meede esmajärjekorras, vaid isikule antakse esmalt võimalus puudused kõrvaldada ning oma tegevus kooskõlla viia seadusest tulenevate nõuetega. Registreeringu peatamine ilma eelneva ettekirjutuseta on võimalik üksnes erandina juhul, kui rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Selline erand on vajalik, sest olukorras, kus oht on vahetu, ei pruugi leebemate meetmete rakendamine tagada piisavat kaitset. Samal ajal on erandi kohaldamisala kitsendatud kõrge ohutaseme nõudega. Muudatus on mõõdukas. Esiteks on registreeringu peatamine olemuselt ajutine meede, mitte pöördumatu kutsealase õiguse lõppemine. See tähendab, et seadus ei võta isikult lõplikult võimalust oma kutset või eriala kasutada, vaid võimaldab kutsetegevust jätkata pärast puuduste kõrvaldamist ja vajaduse korral pädevuse uuesti tõendamist. Teiseks on lõikes 3 ette nähtud täienduskoolituse kohaldamise võimalus leebemaks abinõuks võrreldes kohese registreeringu peatamisega. See võimaldab sekkuda paindlikult ning valida konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades vähem koormava vahendi. Kolmandaks ei ole kutse- või erialase pädevuse hindamine jäetud automaatseks ega abstraktseks. Lõike 6 kohaselt on teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohustus seotud nende juhtudega, kus registreering on peatatud ettekirjutuse täitmata jätmise, raskema rikkumise või vahetu olulise ohu 4 RKPJKo 18.06.2019, 5-19-26/13. 5 RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12. 12 tõttu. Arvestades tervishoiuteenuse võimalikku mõju patsiendi elule ja tervisele, on põhjendatud, et enne registreeringu taastamist kontrollitakse tervishoiutöötaja pädevuse vastavust nõuetele. Eelnõuga on kavas tasu ülemmäära tõsta. Kuni 3500 euro suurune tasu muudab meetme küll koormavamaks, kuid selle eesmärk on katta pädevuse kontrollimisega seotud kulud ning tagada, et registrisse naasmine toimub üksnes juhul, kui isik vastab tegelikult nõuetele. Tasu ülemmäära sätestamine seaduses aitab piirata koormuse intensiivsust. Neljandaks on kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelu puhul registreeringu peatamise sidumine keelu tegeliku kestusega mõõdukas lahendus. See tagab, et registrikanne vastab täpselt kohtu poolt kindlaks määratud õiguslikule olukorrale ega lähe sellest ulatuslikumaks. Põhiõiguse intensiivselt piirava meetme põhiseaduspärasuse hindamisel on oluline roll menetluslikel tagatistel. Kavandatav regulatsioon sisaldab selliseid tagatisi mitmel tasandil. Üldreeglina eelneb registreeringu peatamisele ettekirjutus, millega isikule antakse võimalus rikkumine lõpetada või pädevus taastada. Lisaks näeb lõige 2 ette eksperdi, õppeasutuse või erialaühenduse kaasamise võimaluse, mis suurendab otsuse sisulist usaldusväärsust. Sõltumata sellest, kas peatamine toimub pärast ettekirjutust või vahetu olulise ohu tõttu ilma eelneva ettekirjutuseta, tehakse peatamise otsus haldusmenetluse korras. See tähendab, et Terviseamet peab välja selgitama asja lahendamiseks olulised asjaolud, koguma vajalikud tõendid, järgima uurimispõhimõtet, põhjendama oma otsust ning tagama isiku ärakuulamisõiguse niivõrd, kuivõrd see ei sea ohu tõrjumist ohtu. Samuti on isikul võimalik otsus vaidlustada vaide- või halduskohtumenetluses. Niisugused tagatised vähendavad suvalise või põhjendamata sekkumise ohtu. Regulatsioon ei ole vastuolus põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Registreeringu peatamise alused on sõnastatud üldiselt ja kohaldatavad kõigile tervishoiutöötajatele samadel tingimustel. Erinev kohtlemine ei tulene isiku subjektiivsetest tunnustest, vaid objektiivsetest asjaoludest – sellest, kas isik on jätnud ettekirjutuse täitmata, kas tema tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või teenuse kvaliteedile ning kas registreeringu taastamiseks on vajalik tema pädevuse kontrollimine eksami kaudu. Muudatus ei riku ebaproportsionaalselt õiguspärase ootuse põhimõtet. Tervishoiutöötajal ei saa olla kaitstavat ootust jätkata tegevust olukorras, kus tema tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile või kus ta ei täida tema suhtes tehtud õiguspärast ettekirjutust. Regulatsioon on etteulatuv, mitte tagasiulatuv, ning kirjeldab piisavalt selgelt olukordi, millal võib riik kutsetegevusse sekkuda. Kokkuvõttes on kavandatav TTKS § 32¹ kooskõlas põhiseadusega. Regulatsioon teenib põhiseaduslikult legitiimset eesmärki kaitsta patsiendi elu ja tervist ning tagada tervishoiuteenuse kvaliteet. Kuigi säte riivab tervishoiutöötaja kutsevabadust, ettevõtlusvabadust ja teatud juhtudel ka omandipõhiõigust, on piirangud sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Regulatsioon on üles ehitatud astmelise sekkumise loogikale, näeb ette erandliku viivitamatu sekkumise üksnes vahetu olulise ohu korral, sisaldab eksperdi kaasamise võimalust ning allub haldusmenetluse üldistele tagatistele ja kohtulikule kontrollile. Seetõttu on tegemist põhiseaduspärase lahendusega. 13 Kavandatav TTKS § 32¹ muudatus puudutab reguleeritud kutsealal tegutsemise tingimusi ning seetõttu on hinnatud selle vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli. Direktiivi kohase hindamise käigus analüüsiti regulatsiooni eesmärki, sellega maandatavaid riske, meetme sobivust, vajalikkust, mõju kutsealal tegutsemisele ning võimalike vähem piiravate meetmete olemasolu. Nende aspektide üksikasjalik käsitlus sisaldub käesoleva seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsis. Kokkuvõtvalt on muudatuse eesmärk kaitsta rahvatervist, patsiendi ohutust ja tervishoiuteenuse kvaliteeti. Regulatsioon on suunatud olukordadele, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kehtiv õigus ei võimalda sellistes olukordades alati piisavalt tõhusat sekkumist, mistõttu on regulatiivse lünga kõrvaldamine põhjendatud. Kavandatud meetmed on eesmärgi saavutamiseks sobivad ning üles ehitatud astmelise sekkumise põhimõttel, nähes üldjuhul enne registreeringu peatamist ette ettekirjutuse ja võimaluse puudused kõrvaldada. Registreeringu peatamine ilma eelneva ettekirjutuseta on lubatud üksnes vahetu olulise ohu korral. Muudatus ei kehtesta uusi tervishoiukutsetele juurdepääsu tingimusi ega uusi kvalifikatsiooninõudeid, vaid reguleerib olemasoleva registreerimissüsteemi raames järelevalvemeetmete kohaldamist patsiendiohutuse tagamiseks. Samuti ei mõjuta muudatus välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda ega takista ebaproportsionaalselt isikute või teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus. Registreeringu taastamiseks ette nähtud teooria- ja praktikaeksam kohaldub üksnes piiratud juhtudel pärast registreeringu peatamist ega kujuta endast üldist kutsealale juurdepääsu nõuet. Arvestades regulatsiooni eesmärki, kaitstava õigushüve kaalukust, olemasolevaid menetluslikke tagatisi ning põhiseaduspärasuse analüüsis esitatud põhjendusi, on kavandatav regulatsioon kooskõlas direktiivist (EL) 2018/958 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Punktiga 15 täpsustatakse ja täiendatakse § 41 lõiget 2 tervikuna. Muudatuse eesmärk on koondada tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed selgemasse struktuuri, vähendada dubleerimist ning tagada, et Terviseametil oleks võimalik hinnata lisaks formaalsete nõuete täitmisele ka tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid. Punktid 1 ja 2 vastavad kehtiva õiguse punktidele 1 ja 2 ning nende sisu ei muutu. Kehtiva lõike 2 punktis 3 sätestatud tervishoiutöötajate kirjaliku nõusoleku esitamise nõue asendatakse punktiga 3, mille kohaselt esitatakse tegevusloa taotluses tervishoiutöötaja registreerimiskood nende tervishoiutöötajate kohta, kes asuvad taotletavat tervishoiuteenust osutama. Muudatuse eesmärk on vähendada tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate halduskoormust ning kasutada riiklikes registrites juba olemasolevaid andmeid. Eraldi kirjaliku nõusoleku esitamine ei ole enam vajalik, kuna tervishoiutöötaja tööle asumist ja seotust tervishoiuteenuse osutajaga kontrollitakse enne tegevusloa väljastamist töötamise registri andmete alusel. Punktiga 4 nähakse ette kohustus esitada tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute nimi ja isikukood juhul, kui tegevusluba taotletakse iseseisva füsioteraapia-, logopeedilise ravi või psühholoogilise 14 ravi teenuse osutamiseks. Tegemist on kehtivas õiguses punktides 72–74 sisalduvate nõuete täpsustamise ja ümberstruktureerimisega. Punktis 5 koondatakse ühte kohta kehtivas lõikes 2 punktides 61, 71, 72, 73 ja 74 sätestatud pädevuse kontrollimisega seotud nõuded. Edaspidi esitatakse andmed tervishoiutöötajate, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute ja spetsialistide pädevuse vastavuse kohta käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Muudatuse eesmärk on muuta regulatsioon selgemaks ning vältida eri kutsegruppide kohta sisuliselt samade nõuete kordamist. Punkt 6 vastab osaliselt kehtiva lõike 2 punktile 5. Lisaks andmetele kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse kohta tuleb esitada ka Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamise otsus. Muudatus on seotud kiirabiteenuse korraldust täpsustavate sätetega (TTKS §-d 16 ja 17), mille kohaselt osutatakse kiirabiteenust üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ja ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu, samuti § 172 lõikega 2, mille kohaselt sõlmitakse kiirabi rahastamise leping üksnes avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud kiirabibrigaadi pidajatega. Nõue esitada konkursil edukaks tunnistamise otsus tegevusloa taotluse osana tagab, et tegevusluba antakse üksnes neile teenuseosutajatele, kellel on tegelik õigus ja vajadus kiirabiteenust osutada. Sellega seotakse tegevusloa andmine selgelt kiirabiteenuse korralduse ja rahastamise süsteemiga ning välditakse olukordi, kus tegevusluba taotletakse ilma reaalse võimaluseta teenust osutada. Punkt 7 vastab sisuliselt kehtiva regulatsiooni lõike 2 punktile 6 ning selle sisu ei muutu. Punktid 8 ja 9 vastavad sisuliselt kehtiva lõike 2 punktidele 62 ja 7. Muudatusega asendatakse konsulteeriva arsti nime ja isikukoodi esitamise nõue tervishoiutöötajana registreerimise koodi esitamise nõudega, mis võimaldab kasutada registris juba olemasolevaid andmeid. Punkt 10 vastab kehtiva lõike 2 punktile 8 ning selle sisu ei muutu. Punktiga 11 lisatakse tegevusloa taotlusele kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse kava esitamise kohustus. Kava peab vastama käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud määruse nõuetele ning sellest peab nähtuma tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldus, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parendamise korraldus. Muu hulgas peab kirjeldus sisaldama teavet tervishoiutöötajate ja teiste teenuse osutamisel osalevate isikute pädevuse tagamise korralduse kohta, osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise protsesside ning tegevusvaldkonnas kohaldatavate ravi- ja tegevusjuhendite kasutamise kohta, kvaliteedi seire, kontrolli ja parendamise põhimõtete kohta ning tegevusvaldkonnale kohalduvate patsiendiohutuse juhendite rakendamise kohta. Muudatuse eesmärk on tagada, et tervishoiuteenuse osutaja on juba tegevusloa taotlemise etapis läbi mõelnud teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning nende praktilise rakendamise organisatsiooni igapäevases tegevuses. Punkt 12 vastab sisuliselt kehtiva lõike 2 punktile 10. Muudatusega täpsustatakse esitatavate andmete sisu, sätestades, et esitada tuleb andmed tervise infosüsteemi andmete edastamiseks kasutatava tarkvara ning selle vastavuse kohta tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonnale. osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise protsesside ning tegevusvaldkonnas kohaldatavate ravi- ja tegevusjuhendite kasutamine; Muudatuse eesmärk on tagada, et tervishoiuteenuse osutaja kasutab tema tegevusvaldkonnale vastavat infosüsteemi, mis võimaldab täita tervise infosüsteemi andmevahetuse ning tervishoiuteenuse dokumenteerimise nõudeid. Sellega välditakse olukordi, kus tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatakse infosüsteemi, 15 mis ei toeta osutatava teenuse dokumenteerimist või ei võimalda nõuetekohast andmevahetust tervise infosüsteemiga. Punktiga 16 täiendatakse § 41 lõikega 3, mis võimaldab Terviseametil vajaduse korral nõuda taotletavate teenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja teavet teenuste tõenduspõhisuse kohta. Muudatuse eesmärk on võimaldada hinnata, kas kavandatav tervishoiuteenus vastab sisuliselt seaduses sätestatud tegevusalale ning kas seda on võimalik osutada ohutult ja kvaliteetselt. Muudatused on vajalikud, kuna kehtiv tegevuslubade süsteem keskendub peamiselt formaalsetele nõuetele ega anna piisavat alust hinnata teenuse tegelikku sisu ja kvaliteeti. Sellega luuakse Terviseametile selgemad võimalused ennetada olukordi, kus tegevusluba taotletakse teenustele, mille tõenduspõhisus ei ole selge või mille osutamine ei vasta patsiendiohutuse nõuetele. Muudatuste tulemusel muutub tegevusloa menetlus sisulisemaks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisele paremini suunatuks. Punktidega 17–19 muudetakse tegevusloa kontrollieset (§ 42), et viia see kooskõlla tegevusloa taotlemisel esitatavate andmete koosseisuga ning võimaldada hinnata lisaks tegevusloa formaalsetele eeldustele ka tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid. Paragrahvi 42 punkti 1 täpsustatakse, sätestades, et perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamiseks peavad lisaks tegevuskohale vastavatele ruumidele olema tagatud ka perearstiabi osutamiseks vajalikud töötajad. Perearstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis hõlmab vähemalt perearsti ja pereõde, mis on vajalik seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks. Muudatuse eesmärk on rõhutada, et tegevusloa kontrolliese ei hõlma üksnes ruume ja sisseseadet, vaid ka teenuse osutamiseks vajalikku personali, milleks perearsti tööjuhendi kohaselt on ka pereõde (TTKS § 8 lõige 61). Paragrahvi 42 punkti 3 täiendatakse nõudega, et kiirabiteenuse osutamiseks peab taotleja olema Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud. Muudatus on seotud kiirabiteenuse korraldust täpsustavate sätetega ning seob tegevusloa andmise kiirabiteenuse korralduse ja rahastamise süsteemiga. Paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 7, mille kohaselt peab taotletava tervishoiuteenuse sisu vastama käesolevas seaduses sätestatud tegevusalale ning teenuseosutaja kavandatud teenuse korraldus, tervishoiutöötajate pädevuse tagamise meetmed ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteem võimaldama tervishoiuteenust osutada ohutult ja kvaliteetselt. Muudatuse eesmärk on anda Terviseametile võimalus hinnata tegevusloa menetluses lisaks formaalsete nõuete täitmisele ka seda, kas teenuseosutaja on kavandanud teenuse osutamise viisil, mis võimaldab tagada kvaliteetse ja ohutu tervishoiuteenuse. Hindamise eesmärk ei ole kontrollida kõiki kvaliteedijuhtimise süsteemi üksikasju ega hinnata tervishoiuteenuse meditsiinilist sisu erialaeksperdi rollis. Terviseamet kontrollib, kas taotletava tegevusloa alusel kavandatav tegevus vastab seaduses sätestatud tegevusalale ning kas teenuseosutaja on kirjeldanud teenuse osutamise korralduse, personali pädevuse tagamise meetmed ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi viisil, mis võimaldab tervishoiuteenust osutada ohutult ja kvaliteetselt. Hindamisel lähtub Terviseamet eelkõige tegevusloa taotluses esitatud andmetest, sealhulgas kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldusest, tervishoiutöötajate pädevusest, kavandatud töökorraldusest ning muudest tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatest asjaoludest. 16 Paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 8, mille kohaselt peab tegevusloal märgitud tervishoiutöötajate kohta olema tehtud töötamise registri kanne. Muudatuse eesmärk on tagada, et tegevusloa alusel tervishoiuteenust osutavad isikud on tegelikult seotud tegevusloa omajaga ning et tegevusloa andmisel kasutatakse ajakohaseid registriandmeid. Sellega asendatakse senine tervishoiutöötajate kirjalike nõusolekute esitamise ajakohasema registripõhise kontrolliga. Punktiga 20 ja 21 täiendatakse seadust §-dega 422 ja 423, millega luuakse regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisikolukorra ajal ning sätestatakse erisused välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate isikute poolt tervishoiuteenuste osutamisel. Kuna kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse muutmine, millega muudeti ühtlasi tervishoiuteenuste korraldamise kujunes ajamahukaks, ilmnes seaduse jõustumist ette valmistades praktiline vajadus täpsustada veel jõustumata sätteid enne nende kohaldamise algust. Muudatuste eesmärk on tagada regulatsiooni selgus ja rakendatavus ning vältida vajadust teha muudatusi vahetult pärast sätete jõustumist. Kehtivas õiguses puudub selge regulatsioon, mis käsitleks tegevusloa taotlemise ja tervishoiuteenuse osutamise erisusi olukorras, kus tavapärane tegevusloa süsteem ei ole rakendatav või piisav. Samuti ei ole üheselt reguleeritud välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate tervishoiutöötajate tegevus Eestis. See võib kriisiolukorras takistada tervishoiuteenuste paindlikku ja kiiret korraldamist. Paragrahvi 422 lisamisega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenuseid olukorras, kus seda ei ole võimalik teha tegevusloas märgitud tegevuskohas. Sellisel juhul võib teenuseosutaja eelnõu kohaselt jätkata teenuse osutamist Terviseametiga kooskõlastatult muus tegevuskohas. Lisaks nähakse ette võimalus valdkonna eest vastutava ministri otsusel lubada erandkorras osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloata, kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks. Eelnõu eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, võimaldades paindlikult kõrvale kalduda tavapärasest tegevusloa regulatsioonist. Muudatused loovad võimaluse osutada teenust muus tegevuskohas ja erandkorras ka ilma tegevusloata. Selline eesmärk on põhiseaduslikult legitiimne, tulenedes riigi kohustusest tagada põhiõiguste kaitse (PS § 14), eelkõige õigus tervise kaitsele (PS § 28), ning riigi julgeoleku ja toimepidevus (PS-i preambul). Samas riivavad muudatused ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja kutsevabadust (PS § 29), kuna tegevusloa nõudest tehakse erandeid ning turule lubatakse ajutiselt ka isikuid, kes ei vasta tavapärastele nõuetele. Lisaks võib tekkida küsimus kooskõlast põhiseaduse § 3 lõikega 1, kuna regulatsioon annab täitevvõimule ulatusliku kaalutlusruumi. Tegevusloata teenuse osutamise lubamine teatud isikutele võib asetada nad ebavõrdsesse olukorda (PS § 12) võrreldes nendega, kes peavad täitma rangeid tegevusloa nõudeid (TTKS §-d 40 ja 42). Tegemist on siiski ajutiste ja erakorraliste meetmetega, mille eesmärk on kaitsta ülekaalukat avalikku huvi – inimeste elu ja tervist kriisiolukorra või tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorra ajal. Põhiõiguste piirangud on lubatavad, kui need on suunatud teise põhiõiguse või põhiseadusliku väärtuse kaitsele ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Piirang on sobiv, kuna tegevuskoha paindlik muutmine ja tegevusloata tegutsemise võimaldamine aitavad tagada tervishoiusüsteemi toimimise olukorras, kus tavapärane korraldus ei ole võimalik. Piirang on vajalik, kuna eelnõus nimetatud olukorras ei ole võimalik saavutada sama eesmärki vähem piiravate meetmetega. Tegevusloa menetlus on ajamahukas ega võimalda kiiret reageerimist. 17 Piirang on mõõdukas, kuna meetmed on ajutised ja tegevuskoha muutmine eeldab Terviseameti kooskõlastust (säilitab kontrolli) ning tegevusloata tegutsemine on lubatud üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne. Samuti peab ministri otsus olema konkreetne (määratletud teenuseosutajad, teenused ja tähtaeg), mis piirab kaalutlusõiguse ulatust. Kokkuvõttes on eelnõu kooskõlas põhiseadusega. Muudatused teenivad kaalukat legitiimset eesmärki (elu ja tervise kaitse ning riigi toimepidevus), aitavad täita põhiseaduse §-st 28 tulenevat riigi kohustust, riivavad ettevõtlus- ja kutsevabadust ajutiselt ja põhjendatult ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Paragrahvis 423 sätestatakse välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate tervishoiuteenuseid osutavate isikute tegevuse õiguslik alus Eestis. Nimetatud isikutel võimaldatakse osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloa ja registreeringuta tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui nende viibimine ja tegevus toimub riigikaitseseaduses sätestatud alusel. Sama regulatsiooni laiendatakse ka valitsusvälistele vabatahtlikele ühendustele ja nende koosseisu kuuluvatele isikutele, kes osutavad tervishoiuteenuseid riigikaitselistel eesmärkidel. Sätte legitiimne eesmärk tuleneb vajadusest tagada riigi julgeolek ja tõhus rahvusvaheline sõjaline koostöö. Võimaldades liitlasvägede meditsiinipersonalil tegutseda viivitamata ja takistusteta rahvusvaheliste operatsioonide, õppuste või ühiste kaitseprojektide raames, toetab riik kollektiivset enesekaitset ja riigi kaitsevõimet. See on kooskõlas PS §-ga 10, mis sätestab demokraatliku õigusriigi põhimõtted ja riigi kohustused julgeoleku tagamisel. Meede on sobiv, kuna see kõrvaldab bürokraatlikud tõkked (registreerimine ja tegevusloa taotlemine), mis võiksid takistada välisriigi relvajõudude kiiret reageerimist ja meditsiinilist toetust kriisiolukorras või õppustel. Kuna tegemist on isikutega, kes viibivad Eestis kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-de 146 - 148 alusel antud loa alusel, on nende tegevus piiratud konkreetsete riigikaitseliste eesmärkidega. Meede on vajalik, kuna tavapärane registreerimisprotsess Terviseametis (TTKS § 27) ja tegevuslubade kontrollimine (TTKS § 42) on suunatud püsivale tervishoiusüsteemile ega arvesta sõjalise koostöö dünaamikat ja liitlasüksuste autonoomset meditsiinilist võimekust. Sarnane erand on juba osaliselt ette nähtud TTKS §-s 33 Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isikutele, kuid riigikaitselisel eesmärgil viibivatele relvajõududele on vaja selget ja laiemat regulatsiooni, et tagada õiguskindlus. Puuduvad leebemad meetmed, mis tagaksid samal ajal nii kiire reageerimise kui ka täieliku vastavuse riigisisestele registrinõuetele. Meede on mõõdukas, kuna see ei loobu tervishoiuteenuse kvaliteedi nõuetest sisuliselt, vaid muudab nende kontrollimise vormi. Välisriigi relvajõudude personal on allutatud oma riigi distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsioonile ning nende tegevus peab olema kooskõlas välislepingutega. Riive õigusele tervise kaitsele (PS § 28) on minimaalne, kuna teenust osutatakse spetsiifiliste riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks ja isikud viibivad riigis piiratud aja jooksul loa alusel. Eelnõu kohane § 423 lõige 2 laiendab seda vaid neile vabatahtlikele ühendustele, kes on kaasatud samadel riigikaitselistel eesmärkidel, tagades paindlikkuse näiteks epideemiate või suurõnnetuste korral, mis on kooskõlas NETS § 22 lõike 5 ja TTKS § 581 lõike 10 põhimõtetega. Võttes arvesse riigi kohustust tagada riigikaitseliste ja liitlasnormide täitmine, on sättega kaasnev riive õigustatud ja tasakaalus eesmärgiga tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja elanikkonna kaitse tõhusa sõjalise koostöö näol. Muudatuste eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus ja kättesaadavus erakorralistes olukordades ning luua selge ja õiguspärane alus paindlikuks tegutsemiseks nii Eesti teenuseosutajatele kui ka liitlasriikide ja vabatahtlike ühenduste meditsiinipersonalile. 18 Kokkuvõttes on kavandatav regulatsioon põhiseadusega kooskõlas, kuna see teenib riigi julgeoleku ja elanikkonna kaitse eesmärki ning võimaldab erakorralistes olukordades kiiret ja tõhusat tegutsemist. Sellega kaasnev põhiõiguste riive on piiratud, eesmärgipärane ja mõõdukas ning on tasakaalus vajadusega tagada riigikaitse ja tervishoiuteenuste toimepidevus. Punktiga 22 täiendatakse TTKS-i §-ga 7213, sätestades 3. jaos tehtud muudatuste rakendamise. Sätte kohaselt jäävad enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload kehtima. Sellega tagatakse õiguskindlus ning välditakse olemasolevatele teenuseosutajatele ebaproportsionaalse halduskoormuse tekitamist. Kiirabiteenuse osutamise puhul kohaldatakse uusi nõudeid eelkõige olukorras, kus Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusena võivad teenuseosutajad muutuda. Sellisel juhul kujuneb kiirabiteenuse osutamise õigus edaspidi konkursi tulemuse alusel ning teenust osutavad need kiirabibrigaadi pidajad, kes on tunnistatud edukaks. Kui Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusena kiirabibrigaadi pidajad või teenuse osutamise tingimused muutuvad, käsitatakse seda tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutumisena ning kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud teavitamis- ja muutmiskohustust. Konkursi tulemusena teenuseosutajaks mitteosutunud isikute puhul kiirabiteenuse osutamine TTKS-i tähenduses ei jätku ning vajaduse korral kohaldatakse tegevusloa muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseid. Kuni asjakohaseid muudatusi ei ole tehtud, jätkavad kiirabiteenuse osutamist senistel alustel need teenuseosutajad, kes osutavad teenust Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel, sealhulgas eriotstarbelised brigaadid, nagu lastereanimobiilid. Eelnõu §-ga 2 muudetakse KKS-i, et viia see kooskõlla TTKS-is tehtavate muudatustega ning tagada selgus tervishoiuteenuste osutamisel Kaitseväe tegevuse raames. Punktiga 1 täpsustatakse § 351 lõike 1 sõnastust, jättes välja viite perearstiabi osutamisele. Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla TTKS-i regulatsiooniga, mille kohaselt ei ole nimistuga perearstiabi osutamine KKS-i tähenduses asjakohane ning Kaitseväe tegevus on seotud eelkõige eriarstiabi ja vältimatu abi osutamisega. Punktiga 2 täiendatakse § 351 lõikega 3, millega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenust Kaitseväe õppuste ajal ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Muudatus on vajalik, kuna õppuste käigus ei ole tervishoiuteenuse osutamine tavapärastes tegevuskohtades alati võimalik ning teenuse osutamine peab toimuma paindlikult vastavalt õppuse iseloomule ja asukohale. Samas sätestatakse, et selline tegevus toimub Terviseametiga kooskõlastatult ning teenuseosutaja on kohustatud Terviseametit osutatavatest teenustest ja nende mahtudest eelnevalt teavitama. Teenuse osutamine väljaspool tegevusloal märgitud tegevuskohta toimub Terviseametiga kooskõlastatult. Kooskõlastamise eesmärk on võimaldada Terviseametil hinnata, kas kavandatav tervishoiuteenuse osutamine vastab käesoleva seaduse nõuetele ning kas teenust on võimalik osutada ohutult ja kvaliteetselt ka väljaspool tegevusloal märgitud tegevuskohta. Teenuseosutaja peab Terviseametit mõistliku aja jooksul enne õppuse algust teavitama kavandatavatest tervishoiuteenustest, nende osutamise kohast ja eeldatavast mahust. Teavitamine toimub kooskõlastamise menetluse käigus ning selle eesmärk on anda Terviseametile piisavalt aega kavandatava tegevuse hindamiseks ja vajaduse korral täiendavate selgituste küsimiseks. Sellega tagatakse järelevalve võimalus ja teenuse osutamise ohutus ka erandlikes tingimustes. Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine 2027. aasta 1. oktoobril, et anda tervishoiuteenuse osutajatele, Terviseametile ning teistele asjaomastele osapooltele piisav aeg registreeringu peatamise ning uute tegevusloa nõuete ja menetluskorra rakendamiseks. Erandina jõustuvad 19 käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20 ning § 2 üldises korras, kuna nende rakendamine ei ole seotud tegevusloa menetluse muudatuste jõustumisega. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Seaduse mõjud Tegevuslubade regulatsiooni muutmine mõjutab kõiki tervishoiuteenuse osutajaid – perearste, eriarste, hambaarste, õendus- ja ämmaemandateenuse pakkujaid, haiglavõrgu haiglaid ja eratervishoiuteenuse osutajaid. Eelnõu mõjutavad muudatused tervishoiutöötajaid, kelle suhtes täpsustatakse registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning luuakse võimalus sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Mõju puudutab eelkõige üksikuid tervishoiutöötajaid, kelle tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele, ning selle eesmärk on tugevdada patsiendiohutust ja usaldust tervishoiusüsteemi vastu. Samuti puudutab see Terviseametit, kelle ülesanne on menetleda tegevuslube ja teha järelevalvet, ning Tervisekassat, kelle jaoks on oluline selge ja usaldusväärne alus teenuste rahastamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Muudatustel on kaudne mõju ka patsientidele, kellele võib ebapiisavalt paindlik või takistav regulatsioon tähendada raskendatud juurdepääsu kvaliteetsele ja õigeaegsele tervishoiuteenusele. Peamiselt avaldub planeeritud muudatuste tulemusena sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigivalitsemisele ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Muudatuste majanduslik mõju avaldub tegevusloa menetlemise nõuete muutumises, sotsiaalne mõju aga tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse paranemises. Võrreldes kehtiva olukorraga tuleb tegevusloa taotlemisel senisest enam kirjeldada teenuse sisu, kvaliteedi tagamise meetmeid ja patsiendiohutust. Eelnõul on positiivne mõju ka riigikaitsele ja kriisivalmidusele. Muudatustega luuakse paindlikum õigusraamistik tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras. See võimaldab vajaduse korral kohandada tegevuskoha nõudeid, osutada tervishoiuteenuseid väljaspool tavapärast tegevuskohta ning erandjuhtudel kasutada paindlikumaid tegevusloa tingimusi. Muudatused toetavad tervishoiusüsteemi toimepidevust ning suurendavad valmisolekut tagada elanikkonnale vajalik tervishoiuabi ka erakorralistes olukordades. Muudes valdkondades (nt keskkond, regionaalareng, konkurents) olulist mõju ei tuvastatud ja neid ei käsitleta. Regionaalset mõju ei ole põhjust eraldi välja tuua, kuna muudatused kohalduvad ühetaoliselt kõigile tervishoiuteenuse osutajatele sõltumata nende asukohast. Eelnõu ei muuda tervishoiuteenuste piirkondlikku kättesaadavust ega sea erinevates piirkondades tegutsevatele teenuseosutajatele erinevaid nõudeid. Mõju olulisust hinnati sihtrühma suuruse, mõju avaldumise sageduse ja võimalike negatiivsete mõjude põhjal. Majanduslik ja sotsiaalne mõju 5.1. Mõju sihtrühmad 5.1.1. Tervishoiuteenuse osutajad 20 Tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine mõjutab otseselt kõiki tervishoiuteenuse osutajaid (edaspidi TTO) – nii era- kui ka avalikus sektoris tegutsevaid asutusi. 2023. aastal oli Tervise Arengu Instituudi andmetel 1568 TTO-d, kellest enam kui 95% tegutses eraõiguslikus vormis. Kõikidest ettevõtetest (2024. a seisuga 158 378 ettevõtet ) moodustavad tervishoiuasutused 1%, mistõttu on sihtrühma suurus väike. 1568-st TTO-st oli 499 hambaravi-, 411 perearstiabi-, 363 eriarstiabi- ja 126 õendusabiasutused, 50 olid haiglad, 31 taastusravi-, 27 diagnostika- ja 6 kiirabiasutust ning 55 muud asutused. Tervishoiusutustes töötas 2024. aasta seisuga 27 806 töötajat (sh 16 220 tervishoiutöötajat), neist 4911 olid arstid ja 9374 õed . TTO-dele väljastatud kehtivate tegevuslubade arv seisuga 11.07.2025 on 2851, sellest eriarstiabis 1200, iseseisvas õendusabis 670, iseseisvas ämmaemandusabis 156, nimistuga perearstiabis 518, kiirabis 16, iseseisvas füsioteraapias 154, iseseisvas logopeedias 38, iseseisvas kliinilises psühholoogias 47 tegevusluba. Soovitud muudatuste rakendumisel muutub tegevusloa taotlemise ja muutmise protsess sisulisemaks ning aitab tagada paremad eeldused kvaliteetse ja ohutu teenuse osutamiseks. Näiteks lihtsustub ruumide ja aparatuuri kirjeldamine ning suureneb ruumide ristkasutuse võimalus. Uuendusena tuleb tegevusloa taotlemisel kirjeldada kuidas tagatakse teenuse osutamisel tervishoiuteenuse kvaliteet ja toetatakse patsiendiohutuse tagamist. Mõju ulatus on keskmine, sest kuigi muudatused ei sea piiranguid teenuse osutamise jätkamiseks, peavad TTO-d uute nõuetega kohanema – see tähendab loa taotlemisel senise lähenemise kohandamist (nt teenuse kirjeldamine või dokumentatsioon). Kohanemine ei ole eeldatavalt keeruline, kuid nõuab teatavat tähelepanu ja ümberharjumist. Samuti kaalutakse võimalust, et haiglavõrgu haiglatelt nõutakse teenuse kirjeldust ainult juhul, kui Terviseamet peab seda vajalikuks, näiteks kui soovitakse osutada haigla liigile tavapärasest erinevat teenust. Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine, sõltuvalt TTO profiilist. Pidevalt muutuvate teenustega suuremad asutused puutuvad sellega kokku sagedamini, samas kui paljud väiksemad TTO-d taotlevad tegevusluba vaid üksikutel kordadel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Võimalikuks riskiks on esialgne ebaselgus selles, mille alusel hinnatakse teenuse sisulist põhjendatust ja ohutust tegevusloa andmisel. Selle riski maandamiseks on oluline tagada piisav juhendamine ja praktilised üleminekureeglid. Kokkuvõttes on mõju TTO-dele sisuline ja positiivne. Muudatused loovad eeldused suuremaks paindlikkuseks, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks ja lihtsamaks haldamiseks nii TTO kui ka järelevalveasutuse jaoks. 5.1.2. Kiirabiteenuse osutajad Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustamine suurendab õigusselgust ning vähendab vaidlusi kiirabiteenuse ja muude transpordi- või tugiteenuste eristamisel. Muudatusega pikendatakse kiirabiteenuse rahastamise lepingu perioodi viielt aastalt kümnele aastale. Pikem lepinguperiood loob teenuseosutajatele suurema kindluse investeeringute tegemiseks sõidukitesse, meditsiiniseadmetesse, personali väljaõppesse ja kiirabibaaside taristusse. Praktikas on lühikesed lepinguperioodid vähendanud valmisolekut teha pikaajalisi investeeringuid spetsiaalselt kiirabiteenuse osutamiseks rajatud või kohandatud taristusse. Selle tulemusena kasutatakse sageli rendipindu, mis ei ole kavandatud kiirabiteenuse osutamise eripära arvestades 21 ning võivad mõjutada väljasõiduvalmidust. Pikem lepinguperiood võimaldab paremini planeerida investeeringuid, toetab kaasaegse taristu rajamist ning suurendab kindlustunnet personali värbamisel ja hoidmisel. Muudatus aitab parandada kiirabiteenuse kvaliteeti, toimepidevust ja operatiivset valmisolekut ning toetab ravikindlustusraha efektiivset kasutamist. Olulisi negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud. Võimaliku riskina võib pikem lepinguperiood vähendada konkurentsi sagedust, kuid seda tasakaalustab avaliku konkursi korraldamine ning Tervisekassa ja Terviseameti järelevalve teenuse kvaliteedi üle kogu lepinguperioodi jooksul. 5.1.3. Tervishoiutöötajad Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning luuakse täiendavad võimalused sekkumiseks olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Muudatused mõjutavad otseselt tervishoiutöötajaid, kelle suhtes viiakse läbi järelevalvemenetlus, kuid eeldatavasti puudutab see üksnes väikest osa tervishoiutöötajatest. Muudatus ei ole suunatud tervishoiutöötajate poolt täiendavate ravivõtete kasutamise vastu, kui neid kasutatakse tervishoiuteenuse osutamisel meditsiiniliselt põhjendatult ning kooskõlas üldtunnustatud kutse- või erialase praktikaga. Näiteks ei ole sätte eesmärk piirata taastusravis nõelravi või muude täiendavate ravivõtete kasutamist juhul, kui need täiendavad tõenduspõhist ravi ega sea patsienti ohtu. Säte on mõeldud olukordadeks, kus tervishoiutöötaja kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Näiteks võib sellise olukorraga olla tegemist juhul, kui tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda tõenduspõhisest ravist (näiteks lõpetada kõrgvererõhutõve ravimite kasutamine) ning asendada see üksnes tõendamata ravivõtetega, nagu taimeteed, meditatsioon või muud meetodid, mille kasutamine ei ole konkreetse haiguse ravis meditsiiniliselt põhjendatud. Samuti võib säte olla kohaldatav juhul, kui tervishoiutöötaja kasutab teadlikult patsiendi tervisele mittevastavaid ravivõtteid või materjale või jätab teadlikult järgimata erialased ravistandardid, mille tagajärjel tekib oluline või vahetu oht patsiendi tervisele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Muudatus puudutab eelduslikult üksikuid erandlikke juhtumeid. Terviseametile teadaolevalt on selliseid olukordi esinenud väga harva ning tegemist ei ole suuremat osa tervishoiutöötajatest puudutava muudatusega. Sätte eesmärk on tagada Terviseametile selge õiguslik alus sekkumiseks juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Positiivse mõjuna suureneb õigusselgus, kuna registreeringu peatamise alused, menetluskord ning registreeringu taastamise tingimused on seaduses senisest täpsemalt reguleeritud. Samuti luuakse võimalus kohaldada enne registreeringu peatamist leebema meetmena täiendkoolituse läbimise ettekirjutust, mis võimaldab puudused kõrvaldada ilma registreeringut peatamata. Negatiivse mõjuna võib registreeringu peatamise korral kaasneda tervishoiutöötajale kohustus sooritada registreeringu taastamiseks teooria- ja praktikaeksam ning kanda eksami ja võimaliku täiendkoolituse kulud. Mõju ulatus on siiski piiratud, kuna meetmeid kohaldatakse üksnes juhtudel, 22 kus tervishoiutöötaja tegevuses on tuvastatud olulised või süstemaatilised rikkumised või kui ta ei täida Terviseameti ettekirjutust. Muudatuste eesmärk on tugevdada patsiendiohutust, säilitada usaldus tervishoiusüsteemi vastu ning tagada, et tervishoiuteenuseid osutavad isikud vastavad kutse- ja erialase tegevuse nõuetele. 5.1.4. Tervishoiuteenuste kasutajad ehk potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond Tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba on kohustuslik kõikidele TTO-dele – nii Tervisekassa lepingupartneritele kui ka erasektori teenusepakkujatele. Seetõttu avaldub mõju potentsiaalselt kõikidele inimestele, kes Eestis tervishoiuteenuseid kasutavad – sõltumata vanusest, ravikindlustuse olemasolust või teenusepakkuja tüübist. Sihtrühm on suur. Kuigi tegevusload on seni mõjutanud teenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust pigem kaudselt, on tegemist olulise vahendiga, mille rolli saab edaspidi sisuliselt suurendada. Muudatused vähendavad võimalust, et osutatakse teenuseid, mis on sisuliselt põhjendamata või mille tõenduspõhisus on ebaselge (nt veeni manustatavad vitamiinikuurid). Kuigi teenusekasutaja jaoks ei pruugi muutused vahetult tajutavad olla, suurendab uus süsteem kindlustunnet ja usaldust, et TTO-d tegutsevad kvaliteedi- ja ohutusnõuetest lähtuvalt. Seetõttu on mõju ulatus kasutaja vaates väike, kuid suundumus tervikuna on positiivne. Võrreldes kehtiva olukorraga väheneb risk, et osutatakse sisuliselt põhjendamata või mittetõenduspõhiseid teenuseid. Mõju avaldumise sagedus elanikkonnas varieerub sõltuvalt inimese terviseseisundist, vajadustest ja teenuse saamise sagedusest – see võib olla väga harv või igapäevane. Risk, et kaasnevad ebasoovitavad mõjud (nt patsiendiohutuse või teenuste kvaliteedi vähenemine), on väike, sest uus süsteem keskendub enam riskipõhisusele ja sisulistele kvaliteedinõuetele. Samas toob see kaasa paremad võimalused kohandada teenuste korraldust vastavalt teenust saavate inimeste tegelikele vajadustele ning tagada patsientidele paremini kättesaadavad ja turvalised teenused. Mõju sihtrühmale on positiivne ja oluline. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine 5.1.5. Terviseamet Terviseametis tegeleb taotluste menetlemise, tegevuslubade väljastamise, muutmise ja registriandmete korrastamise tegevusega kuus ametnikku. Terviseamet väljastab igal aastal ligikaudu 1000 tegevusluba, millest umbes pooled on uued tegevusload (2024. aastal kokku 998 taotlust, sh 450 uut tegevusluba; 2025. aasta seitsme kuuga 387 taotlust, sh 142 uut tegevusluba). Tegevuslubade muutmisega ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega olulist töökoormuse kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu. Võrreldes kehtiva olukorraga ei muutu tegevusloa menetluse põhiprotsess, kuid suureneb selle sisuline kontroll (kvaliteet, patsiendiohutus). Väljastatud tegevuslubade arv on viimastel aastatel suurenenud: kui 2022. aastal väljastas Terviseamet 117 ja 2023. aastal 356 tegevusluba, siis 2024. aastal juba 543 tegevusluba. Enim väljastatakse tegevuslubasid eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamiseks (2024. a vastavalt 178, ja 102 tegevusluba). Tegevusloa omaniku muutmise taotlusi on viimasel kahel aastal esitatud aastas keskmiselt 36, enim seoses eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamisega. Tegevusloa menetlemise kestus ja erisused 23 Seaduse kohaselt on tegevusloa menetlemise tähtaeg 60 päeva. Praktikas võib menetlusaeg varieeruda oluliselt: kui esitatud dokumentatsioon on korrektne, saab loa väljastada kiiremini, kuid puuduste ilmnemise korral tuleb taotlejalt küsida lisadokumente ning menetlus venib. Menetluse pikkus ei sõltu niivõrd tegevusala liigist, vaid pigem taotluse mahukusest ja ruumide/teenuste arvust. Näiteks ühe teenuse ja korras dokumentatsiooniga taotlus saab otsuse kiiresti, samas kui 20 teenust hõlmav taotlus eeldab sageli täienduste küsimist ja menetluse peatamist. Tegevusloa muutmine Tegevusloa muutmise protsess on ajaliselt ja sisuliselt sarnane uue tegevusloa väljastamise protsessiga. Menetluse kestus sõltub muudatuse iseloomust: teenuse eemaldamine on lihtne ja kiire, teenuse lisamine võib nõuda lisakontrolle, eriti kui see toimub uutes ruumides ja eeldab paikvaatlust. Mõju tervishoiutöötajate registri regulatsioonile Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid. Muudatus tugevdab patsiendiohutust ning võimaldab Terviseametil senisest tõhusamalt reageerida olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või kujutab endast olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Negatiivne mõju tervishoiutöötajatele on piiratud, kuna registreeringu peatamine eeldab üldjuhul eelnevat järelevalvemenetlust, ettekirjutust ning tervishoiutöötaja ärakuulamist. Riskina võib kaasneda täiendav halduskoormus Terviseametile, kuid mõjutatud juhtumite arv on eeldatavalt väike. Mõju töökoormusele Planeeritud tegevuslubade regulatsiooniga ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega püsivat töökoormuse kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu. Tegevusloa muutmise töökoormus sõltub muudatuse sisust. Kui muudatused puudutavad üksnes uusi tegevuslubasid, ei suurene töökoormus oluliselt. Kui tegevusloa omaja soovib kehtivat tegevusluba muuta, tuleb üle vaadata ja korrigeerida (nt ühiskasutuse ruumide piirangute kadumise korral) kogu tegevusluba, see toob kaasa ajutise menetluste arvu suurenemise. IT-arenduste vajadus Planeeritavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi tervishoiukorralduse infosüsteemi ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise protsess jääb samaks. Mõningad muudatused võivad siiski vajada väiksemaid arendusi (nt uue välja lisamise hinnanguline maksumus ca 10 000 eurot). Tervishoiuteenuste järelevalve Planeeritud muudatused mõjutavad ka järelevalvet TTO-de üle: Terviseametile tekib selgem alus kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuete kontrolliks ning võimalus rakendada riskipõhist ja proaktiivset järelevalvet, mis hõlmab ka TTO-de enesekontrolli. Järelevalve muutub seeläbi sisukamaks – rõhk liigub teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamisele, mitte ainult vormilistele nõuetele, ning jälgitavate näitajate hulk võib suureneda. Kokkuvõttes on mõju Terviseametile oluline. Mõju ulatus on keskmine, sest tegevusloa väljastamine ja järelevalve muutub sisulisemaks, kuid eeldatavasti kohanemisraskusi sellega ei kaasne. Kuna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve on asutuse igapäevatöö, on mõju avaldumise sagedus 24 suur. Vähese ebasoovitava mõjuna kaasneb töökoormuse suurenemine seoses IT-arenduse vajadusega, kuid väheneb ka tegevuslubade arv, mistõttu jääb asutuse töökoormus tervikuna sarnaseks ning mõju tervikuna on positiivne. 5.1.6. Tervisekassa Tervisekassa ülesanne on tagada, et rahastatavad teenused oleksid tõenduspõhised, kvaliteetsed ja kättesaadavad. Kuna tegevusloa olemasolu ja sisu on aluseks TTO-de lepingutele, mõjutab regulatsiooni ajakohastamine Tervisekassat kaudselt, kuid sisuliselt. Muudatused loovad eeldused, et TTO-del oleks toimiv kvaliteedisüsteem, nad osutaksid läbimõeldud ja pädevusele vastavaid teenuseid ning seeläbi paraneks teenuste kvaliteet ja patsiendiohutus. Mõju ulatus on keskmine: Tervisekassa ülesanded ei muutu, kuid rahastamisotsuste aluseks olev tegevusluba muutub sisulisemaks, luues parema eeldusbaasi kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine kuni suur, sest TTO-sid hinnatakse ja nendega sõlmitakse lepinguid pidevalt. Risk on väike, kuid vajalik on tagada tegevusloa ja rahastusmudeli kooskõla. 5.1.7. Tartu Ülikool ja Tervishoiu kõrgkoolid. Käesoleva eelnõu mõju tervishoiutöötajate teooria- ja praktikaeksameid korraldavatele kõrgkoolidele on hinnatud väheseks. Eelnõuga ei muudeta teooria- ja praktikaeksami korraldamise põhimõtteid ega eksami sisu. Eelnõuga tõstetakse üksnes seaduses sätestatud eksamitasu ülemmäära, et võimaldada määrusega kehtestada eksami tegelikele korraldamiskuludele vastav menetlus- ja eksamitasu. Ülemmäära muutmine põhineb Tartu Ülikooli tagasisidel eksamite tegelike korraldamiskulude kohta. Eelnõu võib avaldada kõrgkoolidele piiratud mõju üksnes seetõttu, et registreeringu peatamise lõpetamise üheks eelduseks võib olla teooria- ja praktikaeksami sooritamine. Mõju ei ole siiski eeldatavalt märkimisväärne, kuna registreeringu peatamine on erandlik meede, mida kohaldatakse üksnes juhtudel, kui tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Selliste juhtumite arv on eelduslikult väga väike. Mõju kõrgkoolidele vähendab täiendavalt asjaolu, et eelnõu menetluse käigus jäeti välja registreeringu peatamise alus, mis oli seotud tervishoiuteenuse osutamisest eemalviibimisega. Seetõttu ei teki eksami sooritamise kohustust üksnes pikaajalise tööturult eemaloleku tõttu, vaid üksnes erandjuhtudel, mis on seotud tervishoiutöötaja kutsealase tegevuse ja patsiendiohutusega. Sellest tulenevalt ei ole põhjust eeldada olulist eksamite arvu kasvu ega märkimisväärset täiendavat haldus- või korralduskoormust eksameid korraldavatele kõrgkoolidele. Sotsiaalministeerium peab siiski põhjendatuks tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami süsteemi terviklikku ülevaatamist, sealhulgas eksami sisu, korralduse, kulude ja rahastamise analüüsimist. Need küsimused on kavas võtta arutluse alla eraldiseisva õigusloomeprotsessi raames, mille ettevalmistamist kavandatakse alustada järgmisel aastal väljatöötamiskavatsuse koostamisega. Selle protsessi käigus kaasatakse ka eksameid korraldavad kõrgkoolid. 5.2. Mõju töö- ja halduskoormusele tervikuna Eelnõuga kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele tegevusloa taotlemisel mõõdukas täiendav halduskoormus, kuna teatud juhtudel tuleb senisest põhjalikumalt kirjeldada tervishoiuteenuse sisu, 25 korraldust, kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid ning kvaliteedijuhtimise põhimõtteid. Täiendav koormus avaldub peamiselt tegevusloa esmasel taotlemisel või selle olulisel muutmisel. Samas vähendatakse halduskoormust tegevusloa menetluse digitaliseerimise, olemasolevate registriandmete suurema kasutamise, dubleerivate dokumentide esitamise vähendamise ning tegevusloa nõuete ajakohastamise kaudu. Näiteks asendatakse tervishoiutöötajate kirjalike nõusolekute esitamine registripõhise kontrolliga, suureneb võimalus kasutada olemasolevaid andmeid riiklikest registritest ning väheneb vajadus esitada eraldiseisvaid nõuetele vastavust tõendavaid dokumente. Terviseameti töökoormus võib tegevusloa menetlemisel ja järelevalves lühiajaliselt suureneda, kuna tegevuslubade sisuline hindamine muutub senisest põhjalikumaks. Samas lihtsustab menetlust registriandmete suurem kasutamine ning tegevusloa kontrollieseme selgem sidumine taotluses esitatavate andmetega. Pikemas perspektiivis võimaldavad muudatused rakendada riskipõhisemat ja tõhusamat järelevalvet. Kokkuvõttes on mõju töö- ja halduskoormusele tasakaalustatud. Teatud menetlused muutuvad sisulisemaks, kuid seda tasakaalustavad menetluse lihtsustamine, digitaliseerimine ja dubleerivate nõuete vähendamine. 5.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõuga ei nähta ette uusi isikuandmete töötlemise eesmärke, ei looda uusi töödeldavate isikuandmete liike ega laiendata andmesubjektide ringi, samuti ei laiendata töödeldavate terviseandmete või muude isikuandmete eriliikide koosseisu. Muudatustega täpsustatakse olemasolevate isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid ning viiakse seaduse regulatsioon kooskõlla kehtiva tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärusega. Näiteks töödeldakse tervishoiutöötaja kutsealal tegutsemise piirangu andmeid juba kehtiva tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 1 punkti 15 alusel ning eelnõuga sätestatakse nende andmete töötlemise alus ka seaduse tasandil. Tervishoiukorralduse infosüsteemi eesmärke ei muudeta. Eelnõuga laiendatakse avalikustatavate andmete koosseisu nende andmete võrra, mis annab patsiendile info perearsti nimistu kuulumise kohta tervisekeskusesse ning sätestatakse nende avalikustamise õiguslik alus, eesmärk ja avalikustamise kestus seaduse tasandil. Muudatusest tulenevalt võib üksikjuhtudel suureneda registreeringu peatamisega seotud andmete töötlemine, kuid töödeldavate andmete olemus ega töötlemise eesmärk ei muutu. Eelnõuga kaasnev peamine andmekaitserisk seisneb selles, et registreeringu peatamise või kutsealal tegutsemise piirangu andmete töötlemine võib mõjutada tervishoiutöötaja kutsealast tegevust. Seda riski maandatakse sellega, et andmete töötlemine toimub üksnes seaduses sätestatud alustel, Terviseameti järelevalvepädevuse teostamiseks ning üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses. Muudatustega kaasnev peamine mõju seisneb selles, et tervishoiutöötajate registreeringu peatamise, kutsealal tegutsemise piirangute ja tegevuslubadega seotud isikuandmete töötlemise õiguslik alus muutub selgemaks ning vastab paremini õigusselguse põhimõttele. See parandab registri õiguslikku läbipaistvust ning vähendab õigusliku ebaselguse riski. Isikuandmete töötlemisega seotud riskid ei suurene võrreldes kehtiva olukorraga. Andmete töötlemine toimub jätkuvalt üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning registrisse kantavate ja avalikustatavate andmete koosseis on piiratud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga. 26 Eelnõuga ei kaasne uut, ulatuslikku ega kõrge riskiga isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 tähenduses. Seetõttu ei kaasne eelnõuga vajadust koostada eraldi isikuandmete kaitse mõjuhinnangut. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei eelda ulatuslikke arendustegevusi. Vajalik on üksnes lisada üks andmeväli tervishoiukorralduse infosüsteemi (maksumus 10 000 eurot) s.o andmed selle kohta, kas perearsti nimistu kuulub tervisekeskusesse. Arenduskulu kaetakse TEHIKu eelarvest ning vastav arendusvajadus arvestatakse tavapärase arendusvajaduse planeerimisel perioodiks 2027–2030. Terviseamet teeb juba kehtiva õiguse alusel järelevalvet TTO-de üle, mistõttu ei too muudatused kaasa järelevalve mahu kasvu ega lisakulusid. Kuigi järelevalve võib muutuda sisulisemaks, hinnates senisest enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid, tasakaalustub see tegevusloa menetluses. Tegevusloa taotlemisel esitatavate andmete täpsustamine, sealhulgas kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse nõue, ei suurenda kogukoormust, kuna samal ajal lihtsustatakse teatud ruumilisi ja formaalseid nõudeid. Seetõttu kompenseerivad muudatused üksteist ning ei too kaasa halduskoormuse ega kulude kasvu. Eelnõu EIS kooskõlastamise käigus on Terviseamet ja TEHIK on juhtinud tähelepanu võimalikule vajadusele teha tervishoiukorralduse infosüsteemis täiendavaid arendusi. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei too kavandatavad muudatused kaasa põhimõttelisi muudatusi tegevuslubade taotlemise ega menetlemise protsessis. Mitmed eelnõus sätestatud nõuded on rakendatavad olemasolevate infosüsteemide funktsionaalsuste kaudu, kasutades taotlusele lisatavaid dokumente või muid juba kasutusel olevaid lahendusi. Eelnõu menetluse käigus on loobutud tegevuslubade ühendamist käsitlevatest muudatustest, mistõttu langeb ära ka vastava arenduse vajadus. Samuti ei eelda tervishoiuteenuse kirjeldust puudutavad muudatused uute andmeväljade loomist, kuna vajalik teave on võimalik esitada tegevusloa taotluse lisadokumentidena olemasoleva funktsionaalsuse raames. Eriolukordades tegevusloa andmist puudutavad sätted reguleerivad eelkõige haldusmenetlust ja pädevust ning nende rakendamine ei eelda eraldiseisva infosüsteemi loomist ega tegevusloa menetlemise põhiprotsessi muutmist. Samuti ei välista eelnõu rakendamine vajaduse korral käsitsi tehtavaid menetlustoiminguid juhtudel, kus vastav automatiseeritud lahendus ei ole veel kasutusele võetud. Kavandatavad muudatused on rakendatavad ka olemasolevate infosüsteemide funktsionaalsuste abil. Juhul kui vastavad infosüsteemi arendused ei ole eelnõu jõustumise ajaks valminud, esitab tegevusloa taotleja nõutavad andmed ja dokumendid tegevusloa taotluse lisadena ning Terviseamet menetleb neid kehtiva menetluskorra alusel. Seetõttu ei ole eelnõu rakendamine sõltuv täiendavate infosüsteemi arenduste valmimisest. Võimalikud arendusvajadused saab Terviseamet kavandada oma tavapärase IKT arendusprotsessi raames ning arvestab neid perioodi 2027–2030 arendusplaanide koostamisel. 7. Rakendusaktid 27 Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi: 1) TTKS paragrahv 21 lõike 2 alusel sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrus nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I, 01.06.2016, 8); 2) TTKS paragrahv 22 lõike 4 alusel sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“ (RT I, 23.05.2023, 14); 3) TTKS paragrahv 10 lõike 1 alusel sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I, 04.10.2024, 8); 4) TTKS paragrahv 262 lõike 4 alusel sotsiaalministri 19. märtsi 2010. a määrus nr 23 „Nõuded ämmaemandusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“ (RTL 2010, 13, 255); 5) TTKS paragrahv 25 lg 2 alusel terviseministri 13. jaanuari 2025. a määrus nr 3 „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ (RT I, 17.01.2025, 5). 6) Lisa eksami kord Määruse muudatustega seoses jäetakse välja senine ruumide ristkasutuse piirang, võimaldades paindlikumalt kasutada samu ruume ja vahendeid tervishoiuteenuste osutamisel, kui on tagatud teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus. Samuti ühtlustatakse ruuminõuded, et vältida põhjendamatuid erinevusi sarnase sisuga teenuste vahel. Lisaks vaadatakse üle sisseseade ja aparatuuri loetelud, liikudes detailsetelt ja jäikadelt loeteludelt enam funktsioonipõhisele lähenemisele. See võimaldab TTO-l valida sobivad vahendid vastavalt teenuse sisule, säilitades samal ajal nõuded teenuse ohutusele ja kvaliteedile. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril, et anda tervishoiuteenuse osutajatele, Terviseametile ning teistele asjaomastele osapooltele piisav aeg registreeringu peatamise ning uute tegevusloa nõuete ja menetluskorra rakendamiseks. Erandina jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20 ning § 2 üldises korras, kuna nende rakendamine ei ole seotud tegevusloa menetluse muudatuste jõustumisega. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon VTK6 ettevalmistamist juhtis Sotsiaalministeerium. VTK esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Terviseametile, Tervisekassale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide esindajatele. VTK edastati Riigikogu sotsiaalkomisjonile teadmiseks. VTK kohta esitatud tagasiside põhjal leidis laiemat toetust lahendus, mille kohaselt ajakohastatakse tegevuslubade süsteemi terviklikult (alternatiiv 1), sidudes tegevusloa andmine senisest enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Seda toetasid mitmed keskset rolli omavad osapooled, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajad ja erialaliidud, kes pidasid vajalikuks liikuda 6 Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine) – EIS. 28 formaalsetelt ja tehnilistelt nõuetelt sisulisema ning riskipõhisema hindamise suunas. Samas esitati ka seisukohti, mis eelistasid kitsamat lähenemist (alternatiiv 2), keskendudes eelkõige rakendusaktide muutmisele ja tehniliste nõuete ajakohastamisele. Tagasisides rõhutati eelkõige vajadust vähendada halduskoormust, muuta nõuded paindlikumaks ning viia need paremini kooskõlla teenuse tegeliku sisuga. Oluliseks peeti ruumide ristkasutuse piirangute kaotamist, ruumi- ja tehniliste nõuete ühtlustamist ning liikumist detailsetelt loeteludelt funktsioonipõhise lähenemise suunas. Samuti toodi esile vajadus tagada selged ja läbipaistvad kriteeriumid Terviseameti kaalutlusõiguse kasutamisel ning vältida ülereguleerimist või dubleerivaid nõudeid. Kooskõlastamisel oodati lisaks üldistele tähelepanekutele osapoolte eelistusi ja tagasisidet väljapakutud regulatiivsete lahendusalternatiivide kohta, mida arvesse võttes ka eelnõu koostati. Kooskõlastamise käigus esitatud tagasiside põhjal koostati seaduse muutmise eelnõu ja selgitused rakendusaktide muutmiseks. VTK kooskõlastustabel on lisatud käesoleva eelnõu ja seletuskirja juurde eraldi lisana (Lisa 1). Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervisekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide esindajatele. Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina (Lisa 2) eelnõule, milles on välja toodud täiendavad selgitused ja viited eelnõu korrigeerimise kohta vastavalt märkustele. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning teadmiseks organisatsioonidele, kes esitasid eelnõu eelmise kooskõlastamise ajal ettepanekuid ja arvamusi (Terviseamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Tervisekassa, Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit, Tartu Ülikool, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Proviisor Apteekrite Liit). Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina (Lisa 2) eelnõule, milles on välja toodud täiendavad selgitused ja viited eelnõu korrigeerimise kohta vastavalt märkustele. Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2026. a 29  EELNÕU 16.07.2026 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) § 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 48 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmised perearsti nimistu andmed:“; 2) paragrahvi 8 lõiget 48 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) andmed tervisekeskusesse kuulumise kohta.“; 3) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transportimiseks haiglasse Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel. (11) Kaitsevägi osutab kiirabi Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega. (2) Õigus saada kiirabi on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.“; 4) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku reageerida Häirekeskuse väljasõidukorraldusele.“; 5) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Kiirabibrigaadi pidajal võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud kiirabibrigaadidele olla eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid patsientide haiglatevahelise või muu transpordi korraldamiseks. Need brigaadid ei saa väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt.“; 6) paragrahvi 17 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „viieks“ sõnaga „kümneks“; 8) paragrahvi 172 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kiirabi rahastamise leping sõlmitakse avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud kiirabibrigaadi pidajaga.“; 1 9) paragrahvi 264 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „asutab ja selle“; 10) paragrahvi 264 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „ 41) tervishoiutöötajate kutsealal tegutsemise piirangu andmed;“; 11) paragrahvi 264 lõiget 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis olevad tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmed ning käesoleva seaduse § 8 lõikes 48 nimetatud perearsti nimistu andmed avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses, eesmärgiga võimaldada isikutel kontrollida tervishoiuteenuse osutamise õigust ja saada teavet perearsti nimistu kohta. Andmed avalikustatakse kuni nende avaldamise aluseks oleva registreeringu, tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni või perearstilt käesoleva seaduse § 37 alusel nimistu äravõtmiseni.“; 12) paragrahvi 28 lõigetes 9 ja 10 ning § 30 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1000 eurot“ tekstiosaga „3500 eurot koos käibemaksuga“; 13) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) tervishoiutöötaja surma korral; 2) kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat.“; 14) paragrahv 321 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 32¹. Registreeringu peatamine (1) Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmistel alustel: 1) tervishoiutöötaja ei ole täitnud Terviseameti ettekirjutust; 2) tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile; 3) tervishoiutöötaja kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud asjaolude hindamisel kaasab Terviseamet vajadusel sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. (3) Enne registreeringu peatamist teeb Terviseamet tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks, sealhulgas võib ta kohustada teda läbima täienduskoolitust, ning määrab selle täitmiseks tähtaja. Täienduskoolituse vajadus ja ulatus määratakse kindlaks lähtuvalt tuvastatud puudustest ning vajaduse korral erialaeksperdi või asjaomase õppeasutuse hinnangust. Ettekirjutuse täitmise kulud kannab tervishoiutöötaja. 2 (4) Kui tervishoiutöötaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, peatab Terviseamet registreeringu. (5) Terviseamet võib peatada registreeringu ilma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutust tegemata, kui rikkumise laadi, ulatuse või korduvuse tõttu tekib vahetu või oluline oht patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. (6) Tervishoiutöötaja, kelle registreering on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, on kohustatud registreeringu peatamise lõpetamiseks sooritama käesoleva seaduse § 28 lõigetes 9 ja 10 nimetatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni 3500 eurot, mis sisaldab käibemaksu, ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile. (7) Terviseamet peatab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks.“; 15) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemise korral Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus; 2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse; 3) tervishoiutöötaja registreerimiskood selle tervishoiutöötaja kohta, kes asub tervishoiuteenuse osutaja juures taotletavat tervishoiuteenust osutama; 4) tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku nimi ja isikukood, kui tegevusluba taotletakse iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi osutamiseks; 5) andmed tervishoiutöötaja, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku ja spetsialisti pädevuse vastavuse kohta käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 6) kiirabi osutamise loa taotlemise korral kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus ning Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamise otsus; 7) haiglas eriarstiabi osutamise loa taotlemise korral haigla liik; 8) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti tervishoiutöötajana registreerimiskood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal endal puudub eriarstiabi osutamise tegevusluba; 9) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti tervishoiutöötajana registreerimiskood ja kontaktandmed; 10) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta; 11) käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud määruse kohane kvaliteedijuhtimise süsteem kirjelduse kava, millest nähtuvad tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldus, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parandamise korraldus; 12) andmed tervise infosüsteemi andmete edastamiseks kasutatava tarkvara kohta ja selle vastavuse kohta tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonnale.“; 16) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: 3 „(3) Terviseamet võib vajaduse korral nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele taotletavate tervishoiuteenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja teavet osutatavate teenuste tõenduspõhisuse kohta.“; 17) paragrahvi 42 punktis 1 asendatakse tekstiosa „perearstiabi osutamise ruumid“ tekstiosaga „perearstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid“; 18) paragrahvi 42 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kehtestatud nõuetele“ tekstiosaga „ning taotleja on Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud“; 19) paragrahvi 42 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) taotletava tervishoiuteenuse sisu vastab käesolevas seaduses sätestatud tegevusalale ning teenuseosutaja kavandatud teenuse korraldus, tervishoiutöötajate pädevuse tagamise meetmed ning kavandav kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteem võimaldavad osutada tervishoiuteenust ohutult ja kvaliteetselt; 8) tegevusloal märgitud tervishoiutöötajate kohta on tehtud töötamise registri kanne.“; 20) paragrahv 422 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 422. Tervishoiuteenuse osutamise erisused tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal (1) Tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, kui tervishoiuteenust ei ole võimalik osutada kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas, võib tervishoiuteenuse osutaja kooskõlastatult Terviseametiga jätkata teenuse osutamist muus tegevuskohas. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Terviseametit enne teavitama osutatavatest teenustest ja nende planeeritavatest mahtudest. (2) Juhul kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste toimimise tagamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, võib valdkonna eest vastutav minister otsustada lubada määratud juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjal osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloata. Nimetatud otsus peab sisaldama teenuseosutajate ja osutatavate teenuste loetelu ning teenuste osutamise tähtaega.“; 21) seadust täiendatakse §-ga 423 järgmises sõnastuses: „§ 423. Tervishoiuteenuse osutamine välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluva füüsilise isiku ja vabatahtliku ühenduse poolt (1) Välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluv tervishoiuteenuseid osutav füüsiline isik võib tegutseda käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tegevusalal ilma tegevusloata ja tervishoiukorralduse infosüsteemi registreeringuta, kui ta viibib Eestis ning osutab tervishoiuteenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-de 146–148 alusel antud loa alusel ja eesmärgil. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka valitsusvälisele vabatahtlikule ühendusele ja selle koosseisu kuuluvale füüsilisele isikule, kes osutab tervishoiuteenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 146–148 sätestatud eesmärgil.“; 22) seadust täiendatakse §-ga 7213 järgmises sõnastuses: 4 „§ 7213. Käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jao rakendamine Enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload jäävad kehtima.“. § 2. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 351 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „perearstiabi ja“; 2) paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kaitseväe õppuse ajal võib tervishoiuteenuse osutaja Terviseametiga kooskõlastatult osutada tervishoiuteenust ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Terviseametit enne teavitama osutatavatest teenustest ja nende planeeritavatest mahtudest.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20 ning § 2 jõustuvad üldises korras. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, .… …………….. 2026 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026 (allkirjastatud digitaalselt) 5  Kooskõlastustabel „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (tegevuslubade ja registreeringute muudatused)“ EIS I ja EIS II Lisa 2 Ettepanek EIS II kooskõlastus Sotsiaalministeeriumi vastus Justiits- ja Digiministeerium Üldine märkus – isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab Arvestatud liikmesriik konsulteerima järelevalveasutusega (Andmekaitse Inspektsioon (AKI)), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava Edastatud 16.07.26 Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis avaldamiseks, tähtajaga 6.08.26. seondub isikuandmete töötlemisega (vt IKÜM art 36 lg 4). Tavaliselt on selle kohustuse täitmiseks AKI-le saadetud eelnõu esimesel ringil arvamuse andmiseks. Vastavalt üldmääruse artiklile 52 tegutseb AKI üldmäärusega kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel sõltumatult. Palume eelnõu ka AKI-le arvamuse esitamiseks saata. Eelnõu § 1 p 11 – andmete avaldamine – kui tervishoiukorralduse Arvestatud infosüsteemis tehakse andmeid avalikuks kasutamiseks kättesaadavaks, peab seaduse tasandil olema arusaadav, millisel eesmärgil andmeid Eelnõus paragrahvi 264 lõiget 9 täiendatus vastavalt JDM märkustele. avalikustatakse ning kui kaua need andmed avalikult kättesaadavad on. Seetõttu palume sättes tuua ka isikuandmete avaldamise eesmärk (9) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis olevad ning kui kaua andmeid avalikustatakse. tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmed ning käesoleva seaduse § 8 lõikes 48 nimetatud perearsti nimistu andmed avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses, eesmärgiga võimaldada isikutel kontrollida tervishoiuteenuse osutamise õigust ja saada teavet perearsti nimistu kohta. Andmed avalikustatakse kuni nende  avaldamise aluseks oleva registreeringu, tegevusloa või perearstilt käesoleva seaduse § 37 alusel nimistu äravõtmiseni. Eelnõu § 1 p 14 (TTKS § 321 lg 6) – sätte kohaselt peab tervishoiutöötaja Arvestatud tasuma teooria- ja praktikaeksami eest kuni 3500 eurot. Selle tasu õigusliku olemuse kohta märgime, et eelnõust Seletuskirja täiendatud. Teooria- ja praktikaeksami eest tasutav ei nähtu üheselt, mis liiki tasuga on tegemist ja kellele see tasutakse. summa on PS § 113 tähenduses avalik-õiguslik rahaline kohustus. Palume tasu olemust analüüsida lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §- Samuti on täpsustatud, et tasu eesmärk on katta eksami koostamise, st 113 ning selgitada, millise avalik-õigusliku tasu liigiga on tegemist. korraldamise, läbiviimise ja hindamise kulud ning tasu makstakse eksami korraldajale. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel kehtestatud määruses on sätestatud eksami korraldamise kord ning et eksami tasu koosneb menetlustasust ja eksamitasust, samuti kehtestatakse määrusega nende tasude täpne suurus. Normitehnilised märkused Arvestatud Suuremad tähelepanekutega arvestamised on toodud välja tabelis alljärgnevalt. Selgitatud Palume analüüsida, ega see täiendus liigselt ei kitsenda kiirabi mõistet. Näiteks, kas olukord, mil kiirabibrigaad avastab ise tänavalt abivajava Seletuskirja täiendatud. inimese ja osutab talle abi, oleks uue terminiga hõlmatud, sh kas selline abi oleks tegevusloaga lubatud, rahastatav, kuuluks järelevalve alla jne. Kavandatav täpsustus ei kitsenda kiirabiteenuse mõistet ega välista On küsitav, kas mõiste kitsendamine sel viisil aitaks lahendada praktikas olukordi, kus kiirabibrigaad avastab ise abi vajava isiku. Kiirabiteenus tekkinud vaidlusi selle üle, millised teenused vastavad kiirabiteenuse on Eestis korraldatud riikliku operatiivteenusena ning selle sisule (näiteks patsientide transport või ürituste meditsiiniline lahutamatuks osaks on Häirekeskuse kaudu toimuv hädaabiteadete julgestamine). Nagu ka seletuskirjas on selle kohta selgitatud, siis menetlemine, väljakutsete prioriseerimine ning kiirabibrigaadide sellised tegevused ei kujuta endast kiirabiteenust, kuna need ei ole operatiivjuhtimine. Ka juhul, kui kiirabibrigaad märkab väljakutsel seotud vältimatu abi osutamisega. Ehk siis need teenused ei vasta juba või muul sõidul abi vajavat isikut, edastab ta sellest teabe praegu kehtiva õiguse kiirabi mõistele. Häirekeskusele raadioside vahendusel ning Häirekeskus vormistab juhtumi väljakutsena. Seejärel otsustab Häirekeskus vastavalt olukorrale, kas abi osutab sama brigaad või suunatakse sündmuskohale piirkonna lähim vaba kiirabibrigaad. Seega toimub ka sellistel juhtudel kiirabiteenuse osutamine Häirekeskuse operatiivjuhtimise kaudu ning kavandatav muudatus neid olukordi regulatsioonist välja ei jäta. Muudatuse eesmärk on lahendada praktikas tekkinud õiguslik probleem, kus kiirabitegevusluba on taotletud ka tegevuseks, mis sisuliselt ei vasta kiirabiteenusele. Sellised teenuseosutajad on põhjendanud tegevusloa taotlemist väitega, et nad võivad saada teavet abi vajava isiku kohta muul viisil kui Häirekeskuse kaudu. Tegelikkuses puudub selliseks tegevuseks õiguslik alus. Häirekeskuses on operatiivarvestuses kõik riiklikus kiirabisüsteemis osalevad kiirabibrigaadid. Häirekeskusel on reaalajas ülevaade nende asukohast, hõivatusest ja tööstaatusest ning see võimaldab juhtida kiirabibrigaade vastavalt sündmuse raskusastmele, seades esikohale eluohtlikud ja potentsiaalselt eluohtlikud väljakutsed ning suunates sündmuskohale piirkonna lähima sobiva vaba brigaadi. Selline operatiivjuhtimine tagab kiirabiressursi tõhusa kasutamise ning vältimatu abi võimalikult kiire osutamise. Teenuseosutajad, kes ei ole Häirekeskuse operatiivarvestuses ega osale riiklikus kiirabisüsteemis, ei saa osutada kiirabiteenust samadel alustel kui riikliku kiirabisüsteemi kiirabibrigaadid. Samuti ei ole neil võimalik toimetada patsienti haiglasse riikliku kiirabiteenuse osana. Sellisel juhul käsitatakse patsienti erakorralise meditsiini osakonda iseseisvalt pöördunud patsiendina ning tema käsitlemine toimub haigla tavapärase töökorralduse alusel. Seetõttu on vajalik kiirabiteenuse mõistet täpsustada, et tegevusluba oleks võimalik anda üksnes teenusele, mis vastab kiirabiteenuse  tegelikule sisule. Muudatus ei muuda kiirabiteenuse olemust, vaid täpsustab seaduse tasandil juba kehtivat ja praktikas toimivat riikliku kiirabisüsteemi korraldust ning välistab olukorra, kus kiirabitegevusluba taotletakse tegevuseks, mis ei ole seotud Häirekeskuse operatiivjuhtimise kaudu vältimatu abi osutamisega. Muudatus ei mõjuta ürituste meditsiinilise julgestamise ega patsiendiveo õiguslikku regulatsiooni, kuna need tegevused ei ole kehtiva õiguse kohaselt käsitatavad kiirabiteenusena ning nende õiguslik hinnang ei muutu ka pärast käesoleva muudatuse jõustumist. § 1 punkt 14 muudetakse paragrahv 321 . Kuigi eelnõus olev pealkiri on Arvestatud täpsem, siis see ei sobitu jao üldisesse süsteemi, kuivõrd teiste sätete pealkirjades (nt §-s 32) ei kasutata koos sõnu "tervishoiutöötaja Eelnõu § 1 punkti 1 korrigeeritud vastavalt märkustele. registreering". Seetõttu teeme ettepaneku muudatust mitte teha. Kuna punktis on kaks alternatiivset tegutsemisviisi (nõuete rikkumine või tavast kõrvalekaldumine), siis soovitame viia need kahte erinevasse punkti, et norm oleks loetavam ja selgem. § 1 punkt 15 sõnastada registreering kuna TTKS-is ei ole Selgitatud registreerimiskoodi. Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 6 kohaselt Terviseamet annab infosüsteemi kandmisel tervishoiutöötajale, proviisorile või farmatseudile registreerimiskoodi. § 1 punkt 20 I kooskõlastusringi eelnõu versioonis kasutati Arvestatud muutmispunkti: seadust täiendatakse §-dega 42'2 ja 42'3 järgmises sõnastuses. Ka seletuskirjas on praegu selgitatud, et seadust Seletuskirja täiendatud. Kuna kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse täiendatakse §-ga 42'2. Eelnõu tekstis aga muudetakse § 42'2. muutmine, millega muudeti ühtlasi tervishoiuteenuste korraldamise 01.10.2026 jõustuvas TTKS redaktsioonis (RT I, 30.06.2026, 132) on kujunes ajamahukaks, ilmnes seaduse jõustumist ette valmistades tõepoolest olemas § 42'2, mida oleks võimalik muuta (säte käsitleb praktiline vajadus täpsustada veel jõustumata sätteid enne nende tegevusloa taotlemise ja andmise erisusi). Praegu jääb seega ebaselgeks, kohaldamise algust. Muudatuste eesmärk on tagada regulatsiooni kas soov on muuta tulevikus jõustuvat § 42'2 või täiendada seadust selgus ja rakendatavus ning vältida vajadust teha muudatusi vahetult lisaks sellele uue paragrahviga. pärast sätete jõustumist. Seetõttu juhime tähelepanu, et kui eelnõus on kavandatud muudatused tulevikus jõustuvasse redaktsiooni (RT I, 30.06.2026, 132) ning sätet muudetakse, siis peab vastav info ka seletuskirjast kajastuma. Palume seletuskirja täpsustada. Tervisekassa Kiirabiteenuse regulatsioon. Selgitatud Rõhutame jätkuvalt, et praktikas kasutatakse kiirabiteenust sageli ka patsientide transpordiks, kuigi arstiabi ei ole vaja. Seetõttu ei lahenda Märkus puudutab käesoleva eelnõu reguleerimisalast välja jäävat normi täpsustamine üksi kiirabiressursi väärkasutust. Vaja on küsimust. Meditsiinilise transpordi õiguslikku regulatsiooni korralduslikke muudatusi, näiteks täpsemaid väljakutsete triaaži käsitletakse eraldiseisvas õigusloomes. Sotsiaalministeerium alustab kriteeriume või eraldi transpordikanalit. Seega toetame algatust 2026. aasta II poolaastal meditsiinilise transpordi kontseptsiooni arendada meditsiinilise transpordi regulatsiooni ja korraldust edasi väljatöötamist, mille põhjal hinnatakse kehtiva õigusruumi muutmise kiirabi arengusuundade tegevuskavas. vajadust. Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu Selgitatud ülempiira suurus. Eelnõud täiendati regulatsiooniga, millega tõsteti tervishoiutöötaja Eelnõuga ei kehtestata tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu ülempiira 1000 konkreetset tasu, vaid üksnes seaduslik ülemmäär, mis võimaldab eurolt 3500 eurole. Tervisekassa märgib, et eelnõu lisa 2 kohaselt (lk 17) kehtestada määrusega erinevate tervishoiukutsete eksamite tegelikele arvestati Eesti Õdede Liidu seisukohaga, mille kohaselt on eksami korraldamiskuludele vastava menetlus- ja eksamitasu. Ülemmäär ei sooritamise eest kuni 1000-eurose tasu küsimine ebamõistlikult suur ega tähenda, et kõikide tervishoiukutsete eksamitasud kehtestatakse toeta tervishoiutöötajate nappuse kriisi lahendamist ning nende naasmist maksimaalses ulatuses. tööellu. Sotsiaalministeerium vastas, et ei muuda 1000 euro piirmäära. Samas sama lisa 2 allpool oleva Tartu Ülikooli arvamuse järgselt tõsteti Eri tervishoiukutsete teooria- ja praktikaeksamite korraldamise kulud piirmäära üle 3 korra (kuigi Tartu Ülikool sätestas kulude suuruseks ca erinevad sõltuvalt eksami sisust, praktilise osa mahust, hindajate 2100 eurot käibemaksuga). Tervisekassa hinnangul võib eelnõu täiendus arvust, vajalike õppebaaside kasutamisest ning muudest seada oluliselt ohtu õdede, ämmaemandate ja teiste tervishoiutöötajate korralduslikest asjaoludest. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada (kes ei ole Tartu Ülikooli või sellega sarnase arstiõppe läbinud seaduses erinevaid ülemmäärasid eri tervishoiukutsete lõikes. tervishoiutöötajad) naasmise tervisehoiutööle. Eelnõu täienduse käigus Seaduses sätestatakse üksnes ühtne paindlik ülemmäär, samas kui ei ole analüüsitud, kas summa ülempiir 3500 eurot on proportsionaalne konkreetne menetlus- ja eksamitasu määratakse kindlaks näiteks õdede ja teiste tervishoiutöötajate eksamite korraldamisega ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel mh nt õdede õppeaasta tasu suurusega. Eelnõu täienduse tegemiseks kehtestatava määrusega, arvestades vastava eksami tegelikke kulusid. peaks küsima sisulise arvamuse ja kalkulatsiooni kõikidelt vastavate erialade eksamite korraldajatelt ja õppeasutustelt. Tervisekassa teeb Ülemmäära tõstmise vajadus ilmnes eelnõu kooskõlastamise käigus ettepaneku kehtestada vajadusel üksnes arstidele 3500 euro suurune Tartu Ülikooli esitatud kuluhinnangu põhjal. Samal ajal ei tähenda see, ülempiir ning analüüsida täiendavalt teiste tervishoiutöötajate eksami et kõikide tervishoiukutsete eksamite tasud suureneksid samas tasu piirmäära. Tervisekassa hinnangul võib tegelikest kuludest ligi 1500 ulatuses. Määruse muutmise käigus hinnatakse kõigi tervishoiukutsete eurot suurema piirmäära kehtestamine suunata eksamite korraldajaid eksamite korraldamise kulusid ning kehtestatakse vastavad menetlus- siiski ka oma tasusid tõstma. Ei ole usutav, et praktikas jääb eksamite ja eksamitasud kulupõhiselt. tasu oluliselt madalamaks kui kehtestatud piirmäär. Seaduses sätestatud ülemmäär ei anna eksami korraldajale õigust ega kohustust kehtestada eksamitasu ülemmäära ulatuses. Määruse koostamisel lähtutakse eksami tegelikest korraldamiskuludest ning tasu kujundamisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. Seetõttu puudub alus eeldada, et kõikide tervishoiukutsete eksamitasud kehtestatakse automaatselt seaduses sätestatud ülemmäära ulatuses. Tervishoiutöötaja registreeringu peatamine Eelnõu punktiga 14 Selgitatud muudetava § 321 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel kaasab Terviseamet vajadusel sõltumatu Eelnõus on teadlikult sätestatud, et Terviseamet kaasab sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse asjaomase erialaühenduse. Seletuskiri selgitab samuti, et isiku võib või asjaomase erialaühenduse vajaduse korral. Kõik § 32¹ lõike 1 kaasata. Tervisekassa hinnangul on § 321 lg 1 p 2 süüdistused ja tagajärg punktis 2 nimetatud juhtumid ei eelda erialase meditsiinilise hinnangu isikule piisavalt tõsised, et võiks kaaluda nimetatud isiku kaasamise andmist. kohustust, vältimaks, et Terviseamet iseseisvalt ja ennatlikult vastava otsuse teeb. Praktikas võib esineda olukordi, kus tervishoiutöötaja tegevus on ilmselgelt vastuolus tõenduspõhise meditsiini, kutsealaste nõuete või patsiendiohutuse põhimõtetega ning rikkumise tuvastamiseks ei ole erialaeksperdi kaasamine vajalik. Näiteks võib tegemist olla olukorraga, kus tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda  tõenduspõhisest ravist ning asendada selle üksnes tõendamata ravivõtetega, või osutab tervishoiuteenust viisil, mis seab patsiendi teadlikult olulisse ohtu. Kui järelevalvemenetluses on vajalik hinnata, kas osutatud tervishoiuteenus vastas erialasele standardile, kliinilistele juhenditele või üldtunnustatud meditsiinipraktikale, kaasab Terviseamet sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Sellistel juhtudel eeldab rikkumise tuvastamine eriteadmisi ning eksperdi kaasamine on praktikas tavapärane. Eksperdi kohustuslik kaasamine igas menetluses ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning pikendaks põhjendamatult järelevalvemenetlusi ka juhtudel, kus rikkumine on ilmne ega eelda erialast meditsiinilist hinnangut. Seetõttu võimaldab eelnõu Terviseametil hinnata eksperdi kaasamise vajadust konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes. Eksperdi kaasamise vajadust ning selle kohaldamise põhimõtteid on selgitatud ka eelnõu varasema kooskõlastamise käigus ning kavandatav regulatsioon ei muuda selles osas senist lähenemist. Täiendav ettepanek. Selgitatud Tervisekassa teeb oma nõukogu suunisel Sotsiaalministeeriumile ettepaneku kaaluda TTKS § 17 lõige 2 Ettepanek puudutab kiirabi avaliku konkursi korraldamise ja § 19 täiendamist selliselt, et võimalda kiirabi avalikul konkursil ühe põhimõtteid ning väärib eraldi käsitlemist. Kuna käesoleva eelnõu hindamiskriteeriumina määrata hinda. Tervisekassa hinnangul ei ole menetlus ei jõua eelduslikult lõpule enne Tervisekassa kavandatava võimalik tänase õigusakti sõnastuse alusel hinda hindamiskriteeriumina järgmise kiirabi hanke väljakuulutamist, ei ole võimalik ettepanekut kehtestada. käesoleva eelnõu menetluse käigus sisuliselt läbi töötada. Eesti Arstide Liit Avaldame arvamust eelnõu punkti 14 kohta. Leiame, et tegemist on Selgitatud oluliste muudatustega, mis vajavad sisulist arutelu, esitatud muudatused annavad ametnikele otsustusõiguse, mis ei vasta nende pädevusele, Eelnõus on teadlikult sätestatud, et Terviseamet kaasab sõltumatu seetõttu ei saa me eelnõu punkti 14 (TTKS § 32¹ erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse muudatused) täies mahus kooskõlastada. Oleme nõus, et peaks olema või asjaomase erialaühenduse vajaduse korral. Kõik § 32¹ lõike 1 võimalik arsti registreeringut peatada, kui ta ohustab patsiente punktis 2 nimetatud juhtumid ei eelda erialase meditsiinilise hinnangu sobimatute ravimeetodite kasutamise, terviseseseisundi, puuduliku andmist. erialase pädevuse tõttu või muudel põhjustel. Kuid selle hindamine peab toimuma selgete kriteeriumite alusel ja pädevate isikute poolt. Ei saa Praktikas võib esineda olukordi, kus tervishoiutöötaja tegevus on nõustuda sätetega, mis annavad otsustusõiguse selgelt Terviseametile, ilmselgelt vastuolus tõenduspõhise meditsiini, kutsealaste nõuete või kus vastav pädevus puudub. Seletuskirjas patsiendiohutuse põhimõtetega ning rikkumise tuvastamiseks ei ole rõhutatakse küll, et Terviseamet ei hinda meditsiinilise tegevuse sisu, erialaeksperdi kaasamine vajalik. Näiteks võib tegemist olla kuid eelnõus puudub regulatsioon, kes ja kuidas seda hindab. olukorraga, kus tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda TTKS § 321 lõiked 1 ja 2 soovitakse sõnastada järgmiselt: (1) tõenduspõhisest ravist ning asendada selle üksnes tõendamata Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu ravivõtetega, või osutab tervishoiuteenust viisil, mis seab patsiendi tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmistel alustel: 1) teadlikult olulisse ohtu. tervishoiutöötaja ei ole täitnud Terviseameti ettekirjutust; 2) tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või Kui järelevalvemenetluses on vajalik hinnata, kas osutatud erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud tervishoiuteenus vastas erialasele standardile, kliinilistele juhenditele aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning või üldtunnustatud meditsiinipraktikale, kaasab Terviseamet sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava tervishoiuteenuse kvaliteedile. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Sellistel juhtudel eeldab 2 nimetatud asjaolude hindamisel kaasab Terviseamet vajadusel rikkumise tuvastamine eriteadmisi ning eksperdi kaasamine on sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava praktikas tavapärane. õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. TTKS § 321 lõike 1 sõnastusest tulenevalt on tervishoiutöötaja registreeringu peatamine Eksperdi kohustuslik kaasamine igas menetluses ei oleks kooskõlas kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab otsuse tegija hindama menetlusökonoomia põhimõttega ning pikendaks põhjendamatult kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid: kas tervishoiutöötaja rikub järelevalvemenetlusi ka juhtudel, kus rikkumine on ilmne ega eelda süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise erialast meditsiinilist hinnangut. Seetõttu võimaldab eelnõu nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale Terviseametil hinnata eksperdi kaasamise vajadust konkreetse juhtumi üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning kas sellest tuleneb asjaoludest lähtudes. oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega peab Terviseamet registreeringu peatamiseks andma Eksperdi kaasamise vajadust ning selle kohaldamise põhimõtteid on sisulise hinnangu tervishoiutöötaja tegevusele. Lõike 2 kohaselt kaasab selgitatud ka eelnõu varasema kooskõlastamise käigus ning Terviseamet asjaolude hindamisel vajadusel sõltumatu erialaeksperdi, kavandatav regulatsioon ei muuda selles osas senist lähenemist. tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse, kuid eelnõu ei kohusta eksperte kaasama. Samuti pole arusaadav, milliste kriteeriumite alusel Terviseamet otsustab, kas selline vajadus on või ei ole. Teeme ettepaneku kehtestada Terviseametile kohustus kaasata asjaolude hindamisel erialaeksperte vastavalt hinnatava tervishoiutöötaja kutsele ja erialale. TTKS § 321 lõike 3 järgi teeb Terviseamet enne registreeringu peatamist Arvestatud osaliselt ja selgitatud tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks, sealhulgas võib kohustada läbima Terviseamet ei määra iseseisvalt tervishoiutöötaja kutse- või erialase täienduskoolituse, ning määrab selle täitmiseks tähtaja. Lõike 5 kohaselt pädevuse taastamise sisu ega konkreetset täienduskoolitust. võib Terviseamet peatada registreeringu ilma käesoleva paragrahvi Ettekirjutuse tegemisel lähtub Terviseamet järelevalvemenetluses lõikes 3 nimetatud ettekirjutust tegemata, kui rikkumise laad, ulatus või tuvastatud rikkumise asjaoludest ning vajaduse korral kaasab korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava tervishoiuteenuse kvaliteedile. Leiame, et Terviseametil puudub õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Täienduskoolituse vajadus pädevus määrata, mida on vaja teha tervishoiutöötaja kutse-või erialase ja sisu sõltuvad konkreetse rikkumise iseloomust ning vajaduse korral pädevuse taastamiseks ja millise täienduskoolituse ta peaks läbima. kujundatakse need erialase pädevusega isikute hinnangu alusel. Lõike 5 sõnastusest tulenevalt on ettekirjutuse tegemata jätmine Samuti ei peeta põhjendatuks kehtestada erialaeksperdi kohustuslikku kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab otsuse tegija hindama kaasamist igas menetluses, seda tehakse vajaduse korral. Kõik kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid: kas rikkumise laad, ulatus või juhtumid ei eelda erialase meditsiinilise hinnangu andmist. Praktikas korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või võib esineda olukordi, kus rikkumine on ilmselge ega nõua tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega peab Terviseamet ettekirjutuse eriteadmisi, näiteks kui tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda tegemata jätmisel andma sisulise hinnangu tervishoiutöötaja tegevusele. tõenduspõhisest ravist ja asendada see üksnes tõendamata Teeme ettepaneku kehtestada Terviseametile kohustus kaasata ravivõtetega. Kui järelevalvemenetluses on vajalik hinnata erialaeksperte sellise ettekirjutuse tegemisel või tegemata jätmisel. tervishoiuteenuse vastavust erialasele standardile või üldtunnustatud meditsiinipraktikale, kaasab Terviseamet sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse.  Eksperdi kohustuslik kaasamine igas menetluses ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning pikendaks põhjendamatult järelevalvemenetlusi ka juhtudel, kus rikkumine on ilmne ega eelda erialast meditsiinilist hinnangut. § 321 lõiget 3 on täiendatud selliselt, täienduskoolituse vajadus ja ulatus määratakse kindlaks lähtuvalt tuvastatud puudustest ning vajaduse korral erialaeksperdi või asjaomase õppeasutuse hinnangust. Eelnõu sätestab § 321 lõikes 1 alused registreeringu peatamiseks. Selgitatud Ettekirjutuse täitmata jätmine on § 321 lg1 p 1 järgi eraldiseisvaks aluseks registreeringu peatamiseks. Lõiked 2–5 täpsustavad TTKS § 32¹ lõike 1 punktis 1 sätestatud registreeringu peatamise alus registreeringu peatamise korda § 321 lg 1 p 2 sätestatud alusel. Sellest ei ole käesoleva eelnõuga uus, vaid kehtib juba kehtivas õiguses. saab järeldada, et ettekirjutusi, mille täitmata jätmisel võib Ettekirjutus tehakse järelevalvemenetluses pärast rikkumise registreeringu peatada, võidakse teha ka asjaoludel, mis ei ole hõlmatud tuvastamist eesmärgiga kõrvaldada tuvastatud puudused. Kui § 321 lg 1 punktiga 2. Leiame, et ei ole põhjendatud nõuda registreeringu tervishoiutöötaja jätab ettekirjutuse süstemaatiliselt täitmata, võib see peatamise lõpetamiseks tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami iseenesest kujutada ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse sooritamist kõikidel juhtudel, kui tervishoiutöötaja registreering on kvaliteedile ning õigustada registreeringu peatamist. peatatud § 321 lg 1 p 1 alusel (Terviseameti ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu). Kehtiva õiguse kohaselt taastub registreering ühe aasta möödumisel automaatselt sõltumata sellest, kas ettekirjutus on täidetud. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada see puudus ning tagada, et registreeringu taastamine oleks seotud ettekirjutuse tegeliku täitmisega ja vajaduse korral kutse- või erialase pädevuse kontrollimisega. Seega ei muudeta registreeringu peatamise alust, vaid täpsustatakse registreeringu taastamise regulatsiooni, et tagada patsiendiohutus. TTKS § 321 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tervishoiutöötaja peab Selgitatud registreeringu peatamise lõpetamiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami. Lõikes 7 nimetatud tervishoiutöötaja, kelle registreering on peatatud tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud TTKS § 32¹ lõikes 7 sätestatud registreeringu peatamine on kohtu kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks, registreeringu peatamise poolt mõistetud kutse- või erialal tegutsemise keelu õiguslik tagajärg lõpetamiseks eksamit sooritama ei pea. Leiame, et see loob kohtuotsuse ning isikule kaasnev täiendav õiguslik piirang. Kohtu poolt kohaldatud alusel peatatud registreeringuga tervishoiutöötajale põhjendamatu kutse- või erialal tegutsemise keeld ei pruugi olla seotud eelise. Võib eeldada, et kohtus süüdimõistetud tervishoiutöötaja on tervishoiutöötaja kutse- või erialase pädevuse või tervishoiuteenuse toime pannud raskema rikkumise kui lõikes 1 nimetatud kvaliteediga, vaid võib tuleneda ka muust süüteost, mis ei sea kahtluse tervishoiutöötaja. Teeme ettepaneku kehtestada registreeringu alla isiku erialast pädevust. peatamise lõpetamiseks tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami Teooria- ja praktikaeksami kohustuse kehtestamine registreeringu sooritamise kohustus ka lõikes 7 nimetatud tervishoiutöötajale. taastamise eeltingimusena kujuneks sisuliselt täiendavaks sanktsiooniks lisaks kohtu poolt kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelule ning suurendaks põhiõiguste riivet olukorras, kus kohus ei ole pidanud vajalikuks isiku kutse- või erialase pädevuse täiendavat kontrollimist. Käesoleva eelnõuga kehtestatud teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohustus on seotud üksnes juhtudega, kus registreeringu peatamise aluseks on Terviseameti hinnang tervishoiutöötaja kutse- või erialase tegevuse nõuetele vastavuse kohta ning eksami eesmärk on hinnata kutse- või erialase pädevuse taastamist. Ettepanek EIS I kooskõlastus Sotsiaalministeeriumi vastus Justiits- ja Digiministeerium Ei kooskõlasta eelnõu osas, mis puudutab tervishoiutöötaja Arvestatud registreeringu kehtetuks tunnistamist tervishoiukorralduse infosüsteemis (eelnõu § 1 p 9, märkus nr 2). Eelnõus paragrahvi 321 korrigeeritud vastavalt JDM märkustele ja sõnastatud õigusnorm selgemalt. Seletuskirja täiendatud. Kavandatava TTKS § 32 lõike 2 kohaselt võib Terviseamet tunnistada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu kehtetuks, kui ta ei osuta Eestis tervishoiuteenust ning tervishoiuteenuse peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada osutamise regulaarsust ja perioodi arvesse võttes on alust arvata, et juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis registriandmed ei ole ajakohased või puudub teave tema jätkuva tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta tegutsemise kohta. Seevastu kavandatava TTKS § 321 lõikes 1 on mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja loeteluna sätestatud selged alused registreeringu peatamiseks. võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi Arvestades, et registreering annab tervishoiutöötajale õiguse osutada ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga tervishoiuteenuseid (TTKS § 27 lg 1), peab ka selle kehtetuks vastava aluse kehtestamist. tunnistamine põhinema selgetel ja ettenähtavatel alustel. Tervishoiutöötajale peab olema ette näha, millisel juhul võib tema registreering kehtetuks muutuda. Eriti võttes arvesse, et eelnõu kohaselt registreeringu võib kehtetuks tunnistada juhul, kui on alust arvata, et registriandmed ei ole ajakohased. Seadus peab andma selged juhised, mida loetakse mitteajakohasteks andmeteks. Ainuüksi oletus andmete mitteajakohasuse kohta ei saa olla piisav alus niivõrd intensiivseks sekkumiseks. Lisaks eelnõuga kavandatava TTKS § 321 lg 1 p 3 alusel võib registreeringu peatada, kui tervishoiutöötaja ei ole viis aastat Eestis tervishoiuteenust osutanud. Samas võimaldab kavandatava TTKS § 32 lõike 2 sõnastus registreeringu kehtetuks tunnistada ka olukorras, kus teenust ei ole osutatud väga lühikese aja jooksul, näiteks üksnes päev pärast Eestis teenuse osutamise lõpetamist. Selline lahendus on vastuoluline, sest registreeringu kehtetuks tunnistamine on märksa raskema tagajärjega kui registreeringu peatamine. See ei ole kooskõlas õigusselguse ega proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 13 lg 2 ja PS § 11). Õigusnormid peavad olema piisavalt selged, et isik saaks avaliku võimu sekkumist ette näha ja oma käitumist vastavalt kujundada. Palume eelnõu muuta, sätestades selged alused registreeringu kehtetuks tunnistamiseks ja täpsustades, millistel juhtudel loetakse registriandmed mitteajakohaseks. Samuti palume eelnõu seletuskirjas esitada registreeringu kehtetuks tunnistamise aluste põhiseaduspärasuse analüüs, nagu on tehtud registreeringu peatamise puhul. Eelnõu § 1 p 1 – muudatusega nähakse ette, et TTKS § 8 lõike 48 Arvestatud kohaselt avaldab Terviseamet perearsti nimistute andmed tervishoiukorralduse infosüsteemis, seejuures kehtiva seaduse sõnastuse Eelnõud täiendatud (§ 1 punkt 11). kohaselt avaldatakse nimistu Terviseameti veebilehel. Eeltoodust tulenevalt tõusetub küsimus, kuidas nimetatud andmed ka avalikkusele kättesaadavaks tehakse. Palume kaaluda TTKS § 264 lõike 9 täiendamist selliselt, et andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu oleks üheselt mõistetav:„(9) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis olevad tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmed ning käesoleva seaduse § 8 lõikes 48 kohased perearsti nimistu andmed avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses.“. Eelnõu § 1 p 10 – kavandatava TTKS § 321 lg 1 p 2 kohaselt võib Selgitatud Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui tervishoiutöötaja tegevus ei TTKS § 32¹ lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolud võivad vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele Terviseametile teatavaks saada järelevalvemenetluse käigus, praktikale, sealhulgas tegutseb ta väljaspool kutse- või erialast pädevust, sealhulgas patsiendi, tööandja, erialaseltsi või muu isiku pöördumise ja tema tegevus ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse alusel, samuti Terviseameti omal algatusel läbiviidava riikliku kvaliteeti. Palume selgitada, kuidas saadakse andmed tegemaks järelevalve käigus, mis tugineb varem koostatud ohuprognoosile ja kindlaks, et tervishoiutöötaja vastab TTKS § 321 lg 1 p 2 tingimustele ja riskianalüüsile. kelle registreeringu võib peatada. Samuti palume selgitada, kus selliseid andmeid töödeldakse. Asjaolude tuvastamisel tugineb Terviseamet järelevalvemenetluses kogutud teabele ja tõenditele, sealhulgas tervishoiuteenuse osutamise dokumentatsioonile, tervishoiutöötaja pädevust tõendavatele andmetele, ekspertarvamustele ning vajaduse korral erialaekspertide või erialaseltside hinnangutele. Järelevalvemenetluse käigus kogutud andmeid töödeldakse Terviseameti dokumendihaldussüsteemis kooskõlas isikuandmete kaitse ning avaliku teabe seaduse nõuetega. Eriliigiliste isikuandmete töötlemisel rakendatakse asjakohaseid juurdepääsupiiranguid ning  andmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik järelevalveülesande täitmiseks. Eelnõu § 1 p 10 – kavandatava TTKS § 321 lg 4 kohaselt töödeldakse Arvestatud tervishoiukorralduse infosüsteemis ka andmeid kutse- või erialal tegutsemise keelu kohta. Palume selgitada, millise punkti alla kuuluvad Eelnõus täiendati TTKS § 264 lõiget 3 punktiga 41) tervishoiutöötajate nimetatud andmed TTKS § 264 lõikes 3. Nimelt on TTKS § 264 lõikes 3 kutsealal tegutsemise piirangu andmed.. Lisaks paragrahvi § 32¹ sätestatud loetelu andmetest, mida tervishoiukorralduse infosüsteemis õiguslike aluseid täpsustatud ja seletuskirja täiendatud (eelnõu § 1 töödeldakse. Oleme arvamusel, et eelnimetatud infosüsteemi andmete punkt 10). loetelu vajab täiendamist. Eelnõu § 1 p 12 – kavandatava TTKS § 41 lg 2 p 3 kohaselt esitatakse Arvestatud tegevusloa taotluses töötamise registri kanne nende tervishoiutöötajate kohta, kes asuvad tervishoiuteenuse osutaja juures taotletavat Eelnõud on täpsustatud ning töötamise registri kande esitamise nõue tervishoiuteenust osutama. Palume nimetatud sättesse lisada viide on asendatud tervishoiutöötaja registreerimiskoodi esitamise sättele, milles on kandel olevate isikuandmete loetelu. Kui selline kohustusega. Tegevusloa taotluse menetlemiseks kogutakse üksnes loetelu puudub, siis palume täiendada eelnõu selliselt, et oleks selge, tervishoiutöötaja registreerimiskood nende tervishoiutöötajate kohta, milliseid isikuandmeid kandel töödeldakse. kes asuvad tervishoiuteenuse osutaja juures taotletavat tervishoiuteenust osutama (eelnõu § 1 punkt 14). Eelnõu § 1 p 16 – kavandatava TTKS § 42 punkiga 7 täiendatakse Arvestatud loetelu, millisel juhul tegevusluba antakse. Uue punkti kohaselt tegevusluba antakse, kui taotletava tervishoiuteenuse sisu vastab TTKS- Seletuskirja täiendatud. is sätestatud tegevusalale ning teenuseosutaja kavandatud teenuse korraldus, kvaliteedi ja ohutuse tagamise meetmed võimaldavad osutada tervishoiuteenust ohutult ja kvaliteetselt. Seletuskirjas ei ole antud muudatust lahti seletatud. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, kuidas ja mida kontrollitakse teenuse korralduse, kvaliteedi ja ohutuse tagamise meetmete osas. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas toimub tervishoiutöötaja Arvestatud registreeringu peatamine ja kehtetuks tunnistamine, sealhulgas kas sellesse menetlusse kaasatakse ka tervishoiutöötaja, kellel oleks Seletuskirja täiendatud. võimalus esitada vastuväiteid ja omapoolseid selgitusi. Tervishoiutöötaja registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise menetlus toimub haldusmenetluse seaduse kohaselt. Enne registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist peab Terviseamet välja selgitama asja lahendamiseks olulised asjaolud ning andma tervishoiutöötajale võimaluse esitada oma arvamus, vastuväited ja tõendid. Vajaduse korral kogub Terviseamet täiendavaid tõendeid ning võib kaasata eksperte või küsida erialaseltside seisukohti. Menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduse põhimõtteid, sealhulgas uurimispõhimõtet, ärakuulamisõigust ja põhjendamiskohustust. Seetõttu ei saa registreeringut peatada või kehtetuks tunnistada üksnes kaebuse või muu teabe alusel ilma asjaolusid kontrollimata ja tervishoiutöötajat ära kuulamata. Registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise otsus vormistatakse haldusaktina, mis peab olema põhjendatud. Tervishoiutöötajal on õigus haldusakt vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaide esitamisega või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse pöördumisega. Juhime tähelepanu kehtiva TTKS § 264 lõikele 2, mille kohaselt Arvestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab minister määrusega. Selgitame, et kuna tegemist on andmekoguga, Eelnõud täiendatud (§ 1 punkt 9). milles töödeldakse isikuandmeid, siis asutatakse andmekogu seadusega, mitte põhimäärusega. Seetõttu palume TTKS § 264 lg 2 sissejuhatava lause sõnastada järgmiselt: „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:“. Seletuskirja sisukokkuvõttes on märgitud, et muudatuste tulemusel Arvestatud väheneb halduskoormus, kuid ei ole täpsustatud kelle jaoks ja kuidas see väheneb. Palume täpsustada seletuskirja sisukokkuvõtet, et oleks üheselt Seletuskirja täiendatud. arusaadav, kas halduskoormuse reeglit tuleb rakendada. Näiteks järgmiselt: „Ettevõtjate (tervishoiuteenuse osutajate) halduskoormus võib tegevusloa taotlemisel osaliselt suureneda, kuna taotluses tuleb esitada täpsem teave teenuse sisu, korralduse ning kvaliteedi ja ohutuse tagamise kohta. Samal ajal vähendatakse halduskoormust sellega, et samas tegevuskohas saab sisult seotud teenuseid osutada ühe tegevusloa alusel ning väheneb vajadus dubleerivate taotluste ja tegevuslubade järele. Kokkuvõttes on mõju ettevõtjate halduskoormusele tasakaalustatud ja pigem vähenev. Inimeste ja vabaühenduste halduskoormust eelnõu ei mõjuta.“. Normitehnilised märkused Arvestatud Eesti Ämmaemandate Ühing Koostöös sündinud muudatusettepanekuid on arvestatud. Eesti Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud. Ämmaemandate Ühing on nõus eelnõu kooskõlastamisega. Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit ETTKL annab omapoolse nõusoleku eelnõu kooskõlastamiseks. Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud. Eesti Arstide Liit Avaldame arvamust eelnõu punktide 9 ja 10 kohta, millega Arvestatud osaliselt ja selgitatud reguleeritakse tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tunnistamist või peatamist Terviseameti poolt. Väljatöötamiskavatsuses Eelnõust on välja jäetud kavandatud registreeringu peatamise alus, registreeringutega seotud muudatusi ei käsitletud ja neid ei ole arstide mille kohaselt oleks Terviseamet saanud peatada tervishoiutöötaja liiduga ega erialaseltsidega arutatud. Leiame, et tegemist on oluliste registreeringu juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul muudatustega, mis vajavad sisulist arutelu, esitatud muudatused on Eestis tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohati küsitavad ja vastuolulised ning annavad ametnikele kohta mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, otsustusõiguse, mis ei vasta nende pädevusele, seetõttu ei saa me eelnõu proportsionaalsuse ja võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab punkte 9 ja 10 (TTKS § 32 muudatused) kooskõlastada. täiendavat analüüsi ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata Oleme nõus, et peaks olema võimalik arsti registreeringut peatada, kui käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist. ta ohustab patsiente sobimatute ravimeetodite kasutamise, terviseseseisundi, puuduliku erialase pädevuse tõttu või muudel Ülejäänud osas ei ole eelnõu eesmärk anda Terviseametile õigust teha põhjustel. Kuid selle hindamine peab toimuma selgete kriteeriumite iseseisvalt meditsiinilisi või erialaseid hinnanguid ilma asjakohase alusel ja pädevate isikute poolt. Ei saa nõustuda sätetega, mis annavad pädevuseta. Registreeringu peatamise aluse kohaldamine eeldab otsustusõiguse selgelt Terviseametile, kus vastav pädevus puudub. järelevalvemenetluse läbiviimist ning asjaolude põhjalikku Seletuskirjas rõhutatakse küll, et Terviseamet ei hinda meditsiinilise väljaselgitamist. Vajaduse korral kaasab Terviseamet sõltumatuid tegevuse sisu, kuid eelnõus puudub regulatsioon, kes seda hindab. erialaeksperte, erialaseltse, ülikooli või tervishoiukõrgkoole, kelle Leiame, et registreeringu peatamine ainult sel alusel, et töötamises on hinnangutele saab otsuse tegemisel tugineda. Vastav põhimõte on olnud vaheaeg, ei ole põhjendatud ja registreeringu taastamiseks eksami eelnõusse sisse viidud. sooritamise nõudmine on ebaproportsionaalne. Euroopa Liidus kehtib tööjõu vaba liikumise põhimõte ja töötamisõiguse peatamine Eestis ei Terviseameti otsus registreeringu peatamise või kehtetuks takista töötamist teistes EL riikides. Tervishoiutöötajate puuduse tunnistamise kohta tehakse haldusmenetluse seaduse kohases tingimustes ei ole vaja lisada bürokraatlikke takistusi arstidele, kes menetluses. Enne otsuse tegemist tuleb tervishoiutöötajale anda soovivad välismaalt Eestisse tagasi tulla. võimalus esitada oma seisukohad, vastuväited ja tõendid. Otsus vormistatakse põhjendatud haldusaktina ning selle saab vaidlustada vaide esitamise või halduskohtusse pöördumise teel. Eelnõu eesmärk on tagada patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Tegemist ei ole distsiplinaarmenetluse ega kutse andmise süsteemi asendamisega, vaid riikliku järelevalve meetmega erandlikes olukordades sekkumiseks. Mitte lisada TTKS § 32 lõiget 2 eelnõus toodud sõnastuses. Selgitatud „Terviseamet võib tunnistada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks, kui tervishoiutöötaja ei osuta Eestis tervishoiuteenust ning tervishoiuteenuse osutamise Eelnõus paragrahvi 32 korrigeeritud ja sõnastatud õigusnorm regulaarsust ja perioodi arvesse võttes on alust arvata, et registriandmed selgemalt. ei ole ajakohased või puudub teave tema jätkuva tegutsemise kohta.“; Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu Sätte sõnastus on ebamäärane ning ei sea ajalist piiri, millest alates peab tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks: tervishoiutöötaja arvestama võimalusega, et tema registreering 1) tervishoiutöötaja surma korral; tunnistatakse kehtetuks. Sõnastusest tulenevalt jääb registreeringu 2) kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. kehtetuks tunnistamine Terviseameti kaalutlusotsuseks. Ilma ajalise raamistikuta on suur oht isikute ebavõrdseks kohtlemiseks. Seletuskirja Paragrahvis 32 sätestatakse tervishoiutöötaja registreeringu järgi on säte vajalik eelkõige selliste olukordade lahendamiseks, kus tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks tunnistamise alused. tervishoiutöötaja on küll kunagi registrisse kantud, kuid ei ole tegelikult Muudatuse eesmärk on tagada tervishoiutöötajate registriandmete Eesti Vabariigis tervishoiuteenust osutanud või on seda teinud väga ajakohasus ja usaldusväärsus. Praktikas esineb olukordi, kus pikka aega tagasi või isiku vanus ja muud asjaolud viitavad sellele, et ta tervishoiutöötaja on kunagi registrisse kantud, kuid Terviseametil ei tegutse enam tervishoiutöötajana, kuid eelnõu sõnastus võimaldab puudub hiljem teave tema surma kohta. Samuti võib registris olla registreeringu kehtetuks tunnistada põhimõtteliselt kohe, kui ilmneb, et isikuid, kes on omandanud kvalifikatsiooni Eestis või olnud siin registri andmed ei ole ajakohased. Jääb selgusetuks, milline arsti vanus registreeritud tervishoiutöötajana, kuid on seejärel asunud püsivalt annab ametnikule aluse arvata, et ta ei tegutse enam tervishoiutöötajana, elama või töötama välisriiki ning kelle kohta puudub edasine teave ja kas see ei loo võimalust vanuseliseks diskrimineerimiseks. Eesti registrites. Sellistel juhtudel võivad registrisse jääda kanded, mis ei kajasta enam tegelikku olukorda. Registriandmete ajakohasus on oluline nii registri usaldusväärsuse tagamiseks kui ka tervishoiukorralduse infosüsteemis sisalduvate andmete kvaliteedi tagamiseks. Seetõttu sätestatakse, et Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tervishoiutöötaja surma korral või juhul, kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. 110 aasta piirmäär võimaldab korrastada registriandmeid olukordades, kus puudub teave isiku surma kohta ning registrikanne on ilmselgelt aegunud. 110 aasta vanusepiir ei ole seotud tervishoiutöötaja kutsealase pädevuse, töötamise õiguse ega vanuse hindamisega. Sätte eesmärk ei ole piirata tervishoiutöötaja kutsealast tegevust vanuse tõttu, vaid võimaldada eemaldada registrist ilmselgelt aegunud kanded olukordades, kus puuduvad andmed isiku surma kohta ning registriandmete ajakohasust ei ole võimalik muul viisil tagada. Mitte lisada TTKSi § 321 lõike 1 punkti 3 ja lõiget 3. Selgitatud Eelnõu kohaselt Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja Eelnõu § 321 on võrreldes esialgse sõnastusega oluliselt täpsustatud. registreeringu, kui: Registreeringu peatamine on võimalik üksnes juhul, kui 2) tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või nõuetele või tõenduspõhisele erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt praktikale, sealhulgas tegutseb ta väljaspool kutse- või erialast pädevust, põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest ja tema tegevus ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi kvaliteeti. ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. TTKS § 321 lõike 1 sõnastusest tulenevalt on tervishoiutöötaja Samuti täpsustati oluliselt menetluslikke tagatisi. Erinevalt eelnõu registreeringu peatamine kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab varasemast sõnastusest on nüüd seaduses selgelt sätestatud, et enne otsuse tegija hindama kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid: kas registreeringu peatamist peab Terviseamet tegema tervishoiutöötajale tervishoiutöötaja tegevus vastab või ei vasta kutse- või erialal ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele praktikale ja kas tema tegevus taastamiseks. Vajaduse korral võib Terviseamet kohustada ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Seega peab tervishoiutöötajat läbima täienduskoolituse ning määrata selle Terviseamet registreeringu peatamiseks andma sisulise hinnangu täitmiseks tähtaja. Seega ei järgne registreeringu peatamine tervishoiutöötaja tegevusele. Seletuskirjas mainitakse küll võimalust automaatselt rikkumise tuvastamisele, vaid sellele eelnevad leebemad kaasata erialaeksperte, kuid eelnõu selleks ei kohusta. Sätte sõnastus meetmed, mille eesmärk on võimaldada tervishoiutöötajal puudused võimaldab registreeringu peatada ka ühekordsete väiksemate eksimuste kõrvaldada ja pädevus taastada. korral. Tekkib oht, et patsiendid hakkavad pöörduma Terviseameti poole Registreeringu peatamine tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui kaebustega tervishoiutöötaja registreeringu peatamiseks eesmärgiga tervishoiutöötaja jätab ettekirjutuse täitmata või kui puudused ei ole saada hinnang osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta. kõrvaldatud ka pärast täienduskoolituse läbimist. Registreeringu peatamine ilma eelneva täiendkoolitusele suunamiseta on võimalik § 321 lõike 1 punkti 2 rakendamiseks kehtestada selge regulatsioon, üksnes olukorras, kus rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab kes ja milliste kriteeriumite alusel hindab, kas tervishoiutöötaja tegevus endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse vastab või ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või kvaliteedile. tõenduspõhisele praktikale ja kas tema tegevus ohustab patsiendi Eelnõusse lisati ka säte, mille kohaselt võib Terviseamet asjaolude ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Hindajal peab olema hinnatava hindamisel kaasata sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate kutsele ja erialale vastav pädevus. väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Arstlikku tegevust puudutavaid seadusemuudatusi tuleb eelnevalt Terviseamet ei anna registreeringu peatamise menetluses iseseisvalt arutada arstide liidu ja erialaseltsidega. meditsiinilist eksperthinnangut ega lahenda üksikuid ravivaidlusi. Tegemist on seaduses sätestatud järelevalvemenetlusega, mille käigus hinnatakse kogutud tõendite põhjal, kas registreeringu peatamise seadusest tulenevad eeldused on täidetud. Menetluse käigus tuleb järgida haldusmenetluse seaduse põhimõtteid, sealhulgas ärakuulamisõigust, põhjendamiskohustust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Terviseameti otsused on vaidlustatavad haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse korras. § 321 lõike 1 punkti 3 tervishoiutöötaja ei ole viis aastat osutanud Eestis Arvestatud tervishoiuteenust Leiame, et ainult töötamise või mittetöötamise kestuse alusel ei saa teha järeldusi tervishoiutöötaja pädevuse kohta. Sätte Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu sõnastuse järgi ei saa registreeringut peatada, kui viie aasta jooksul on peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada arst kasvõi ühe päeva töötanud. Probleemid võivad tekkida seoses juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis vanemapuhkusel viibimisega, mis on võimalik mitme lapsega ka üle viie tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta aasta järjest. Pärast vanemapuhkust peab tööandja lapsevanema tööle mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja tagasi võtma, kuid kui registreering on peatatud, siis ei ole õigust võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi tervishoiuteenust osutada. Loodetavasti ei soovi eelnõu koostajad anda ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga noortele arstidele signaali, et järjest mitut last saada ja pikemalt vastava aluse kehtestamist. vanemapuhkusel olla ei ole soovitav. Registreeringu peatamise lõpetamiseks peab tervishoiutöötaja sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami. Eksamit ei pea sooritama, kui tervishoiutöötaja on viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud väljaspool Eestit oma kutse- või erialal. Jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel on selline nõue kehtestatud. Ei saa asuda seisukohale, et tervishoiutöötaja, kes on töötanud väljaspool Eestit viie aasta jooksul lühikese vaheajaga – näiteks 2+2 aastat, on oma erialal vähem pädev kui isik, kes on töötanud välismaal kolm aastat järjest, kuid pidanud seejärel kaheaastase pausi enne Eestis tööleasumist või töötanud Eestis viie aasta jooksul veelgi vähem.  Eesti Perearstide Selts Eesti Perearstide Selts peab äärmiselt oluliseks, et riik astuks otsustavaid Koostööpartner on toetab eelnõus toodud regulatsiooni ja samme libameditsiini ja tõenduspõhise meditsiini eiramise põhimõtteid. lõpetamiseks. Eesti inimene peab saama olla kindel, et tervishoiutöötaja, kellel on kehtiv registreering, on pädev, turvaline ja tegutseb tõenduspõhiselt, ning et tervishoiuteenuse osutaja pakub teenuseid, mis vastavad kaasaegsele meditsiinipraktikale. Toetame eelnõus kavandatud muudatusi, mille kohaselt saab Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu juhul, kui tema tegevus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või toimub väljaspool kutse- või erialast pädevust ning ohustab patsiendi ohutust või teenuse kvaliteeti. Samuti toetame teooria- ja praktikaeksami nõuet, mis võimaldab hinnata tervishoiutöötaja tegelikku pädevust. Peame vajalikuks lisada eelnõusse veel üks oluline lisavõimalus – olukorras, kus tervishoiutöötaja tegevuses ilmnevad tõsised puudused, Arvestatud peab Terviseametil olema võimalus kohustada tervishoiutöötajat läbima ka täiendkoolitus. Täiendkoolituse kulud kannab tervishoiutöötaja ise, Eelnõud on täiendatud võimalusega teha tervishoiutöötajale mitte riik. Täiendkoolituse läbimiseks kohustamise võimalus võiks ettekirjutus läbida täiendkoolitus juhul, kui järelevalvemenetluses eksisteerida eksaminõude kõrval, võimaldades suunata tuvastatakse puudused tema kutse- või erialases tegevuses, mida on tervishoiutöötajat oma teadmisi täiendama konkreetses valdkonnas. See võimalik kõrvaldada teadmiste või oskuste täiendamisega. on proportsionaalne ja õiglane, arvestades, et tegemist on isiku enda kutseoskuste taastamise või parandamisega. Samuti leiame, et erialaseltsidel, kolleegidel ja patsientidel peab olema selge ja toimiv võimalus anda märku olukordadest, kus tervishoiutöötaja tegevus tekitab kahtlusi tema pädevuses või vastavuses tõenduspõhisele praktikale. Selline tagasisidekanal tugevdab järelevalvet, aitab ennetada kahju ning toetab tervishoiusüsteemi usaldusväärsust. Peame aga vajalikuks ka registreeringu peatamise alustes mõningate Arvestatud täpsustuste ja kitsenduste tegemist. Esiteks võiks peatamise aluseks olla “korduv” ettekirjutuse täitmata jätmine - registreeringu peatamine on Eelnõud on täpsustatud ning registreeringu peatamise alus on sedavõrd ulatusliku mõjuga meede, et ühekordse ettekirjutuse täitmata sõnastatud selgemalt. Registreeringu peatamise aluseks on olukord, jätmise korral võiks rakendada muid meetmeid ning peatada kus tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- registreeringu üksnes juhul, kui täitmata jäetakse korduv ettekirjutus. või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt Samuti on oluline, et ettekirjutuse täitmiseks antav tähtaeg oleks põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest realistlik. praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega ei saa registreeringu peatamine järgneda automaatselt üksikule rikkumisele või ettekirjutuse täitmata jätmisele. Meetme kohaldamine eeldab sisulist hinnangut rikkumise laadile, ulatusele ja mõjule patsiendiohutusele ning tervishoiuteenuse kvaliteedile. Terviseamet teeb otsuse riikliku järelevalve menetluses. Menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduse põhimõtteid, sealhulgas uurimispõhimõtet, ärakuulamisõigust ja põhjendamiskohustust. Enne otsuse tegemist selgitab Terviseamet välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, kogub vajalikud tõendid ning annab tervishoiutöötajale võimaluse esitada oma seisukohad, vastuväited ja tõendid. Vajaduse korral kaasatakse sõltumatuid erialaeksperte, erialaseltse või teisi pädevaid isikuid. Järelevalvemenetluses tehtava ettekirjutuse täitmiseks määratakse asjaoludest lähtuv mõistlik tähtaeg. Registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise otsus vormistatakse põhjendatud haldusaktina, mida on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaide esitamisega või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse pöördumisega. Teiseks on oluline välistada registreeringu peatamise aluste hulgast Selgitatud nõuetekohaselt raporteeritud ohutusjuhtumid ning sellised kutse- või erialal tegutsemise nõuete rikkumised, mis ei kvalifitseeru oluliseks. Eelnõu eesmärk ei ole luua seost patsiendiohutuse eesmärgil toimiva Eestis juurutatav ohutusjuhtumite raporteerimise süsteem põhineb ohutusjuhtumite raporteerimise süsteemi ja tervishoiutöötaja mitte-karistaval lähenemisel, julgustamaks juhtumite ausat registreeringu peatamise vahel. Ohutusjuhtumite raporteerimise raporteerimist ning nii TOKVS kui KrMS näevad raporteeritud süsteem põhineb õppimise ja patsiendiohutuse parandamise eesmärgil juhtumite jaoks ette vastutuse erisused. Sarnaseid põhimõtteid tuleks ning selle kaudu kogutavaid andmeid ei kasutata automaatselt rakendada tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsioonis. tervishoiutöötajate suhtes järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Lisaks Kutse- või erialal tegutsemise nõuete rikkumise osas peame toimub ohutusjuhtumite raporteerimine üldjuhul viisil, mis ei põhjendatuks registreeringu peatamist üksnes nö räigete rikkumiste võimalda tuvastada konkreetset tervishoiutöötajat. korral. Leiame, et üksnes patsiendi ohutuse või tervishoiuteenuse kvaliteedi Samuti ei ole registreeringu peatamise aluseks iga kutse- või erialal “ohustamise” kriteerium on siinkohal liiga ulatuslik - arvestades, et tegutsemise nõude rikkumine. Eelnõud on täpsustatud ning enamik kutse- või erialal tegutsemise nõuetest on kehtestatud just registreeringu peatamise alus eeldab, et tervishoiutöötaja rikub patsiendiohutuse või teenuse kvaliteedi eesmärgil, vastab tõenäoliselt süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise peaaegu iga nõuete nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale rikkumine eelnõus esitatud kriteeriumile. üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega ei ole meetme kohaldamine võimalik üksnes vähese tähtsusega rikkumise või formaalse eksimuse korral. Registreeringu peatamise üle otsustatakse riikliku järelevalve menetluses kõiki asjaolusid kogumis hinnates. Otsus ei põhine üksikul juhtumil ega pelgalt rikkumise faktil, vaid rikkumise olemusel, ulatusel, korduvusel ning selle mõjul patsiendiohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Teatud perioodidel teenuse mitte-osutamisega seotud regulatsiooni osas on oluline üle vaadata erandite vajadus. Kindlasti ei tohiks Arvestatud osaliselt ja selgitatud registreeringut peatada lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu. Arvestades, et mitmed ligipääsud on seotud MEDRE kannetega, on Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu tõenäoline, et TTO-d eemaldavad lapsehoolduspuhkusel viibivad peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada töötajad registrist. Tuleks analüüsida, kas erandeid vajavaid olukordi juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis võib olla veel, nt töötamine valitaval ametikohal vms. Välismaal tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta töötamist puudutava sätte osas palume hinnata, kas kriteerium mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja “järjestikune” on proportsionaalne - arvestades, et nõutakse töötamist võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi vähemalt kolmel aastal viiest, siis see juba iseenesest võiks tagada ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga piisava tööaja osakaalu. Juhul, kui järjestikuse aja kriteerium alles jääb, vastava aluse kehtestamist. tuleks kindlasti lisada teatud erandid, nt lapsehoolduspuhkus, lühiajaline katkestus seoses töökohavahetusega jms. Eelnõus paragrahvi 32 korrigeeritud ja sõnastatud õigusnorm selgemalt. Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks: 1) tervishoiutöötaja surma korral; 2) kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. Paragrahvis 32 sätestatakse tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks tunnistamise alused. Muudatuse eesmärk on tagada tervishoiutöötajate registriandmete ajakohasus ja usaldusväärsus. Praktikas esineb olukordi, kus tervishoiutöötaja on kunagi registrisse kantud, kuid Terviseametil puudub hiljem teave tema surma kohta. Samuti võib registris olla isikuid, kes on omandanud kvalifikatsiooni Eestis või olnud siin registreeritud tervishoiutöötajana, kuid on seejärel asunud püsivalt elama või töötama välisriiki ning kelle kohta puudub edasine teave Eesti registrites. Sellistel juhtudel võivad registrisse jääda kanded, mis ei kajasta enam tegelikku olukorda. Registriandmete ajakohasus on oluline nii registri usaldusväärsuse tagamiseks kui ka tervishoiukorralduse infosüsteemis sisalduvate andmete kvaliteedi tagamiseks. Seetõttu sätestatakse, et Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tervishoiutöötaja surma korral või juhul, kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. 110 aasta piirmäär võimaldab korrastada registriandmeid olukordades, kus puudub teave isiku surma kohta ning registrikanne on ilmselgelt aegunud.  110 aasta vanusepiir ei ole seotud tervishoiutöötaja kutsealase pädevuse, töötamise õiguse ega vanuse hindamisega. Sätte eesmärk ei ole piirata tervishoiutöötaja kutsealast tegevust vanuse tõttu, vaid võimaldada eemaldada registrist ilmselgelt aegunud kanded olukordades, kus puuduvad andmed isiku surma kohta ning registriandmete ajakohasust ei ole võimalik muul viisil tagada. Avaldame toetust kavatsusele kuvada MEDRE-s teavet Selgitatud tervisekeskusesse kuulumise kohta. Perearstiabi tegevuslubade kontrolliesemega seotud muudatuste osas Eelnõu ettevalmistamise käigus kaaluti võimalust, et perearsti nimistu palume aga seletuskirja (ning vajadusel ka eelnõud) täpsustada. Esiteks alusel väljastatud tegevusluba hõlmaks automaatselt ka teisi samas palume § 40 lg 21 sisu täpsemalt selgitada - mh kas saame õigesti aru, et tegevuskohas osutatavaid tervishoiuteenuseid. Edasiste arutelude nende tegevuste osas piisab üksnes personaliandmete uuendamisest käigus Terviseametiga otsustati sellest lahendusest loobuda. MEDRE-s (sh nii lisategevuse alustamisel või lõpetamisel). Juhul, kui ainult personaliandmete uuendamiste ei peeta siiski piisavaks ning Kuigi selline lähenemine oleks vähendanud tegevuslubade arvu, tooks vajalikud on lisataotlused vms, siis pakume oma nägemusena välja, et see Terviseametile tegevuslubade menetlemisel kaasa mitmeid MEDRE-s võiks olla võimalus teha nö linnukesi nende lisategevusalade praktilisi probleeme. Esiteks väheneks tegevuslubade läbipaistvus, juurde, mida perearstiabi osutaja parasjagu osutab. Samuti oleks hea kuna registrist ei nähtuks enam üheselt, milliseid tervishoiuteenuseid selguse huvides seletuskirjas täpsustada, et see regulatsioon puudutab konkreetses tegevuskohas tegelikult osutatakse. Teiseks raskendaks üksnes loakohustusega tegevusalasid. see riiklikku järelevalvet, tervishoiuteenuste statistilist arvestust ning tervishoiusüsteemi planeerimist, kuna erinevad teenused ei oleks tegevuslubade tasandil selgelt eristatavad. Kolmandaks võib see tekitada ebaselgust vastutuse ja kutsealase vastutuskindlustuse ulatuse hindamisel, kuna erinevad tervishoiuteenused on seotud erinevate pädevus-, kvaliteedi- ja riskinõuetega. Samas peeti oluliseks säilitada eelnõu eesmärk vähendada tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust. Seetõttu lihtsustatakse tegevusloa taotlemise ja menetlemise protsessi muude meetmetega. Tegevusloa taotlemine viiakse kasutajasõbralikumasse iseteeninduskeskkonda, taotlusvormidele lisatakse juhised ja  automaatsed kontrollid, vähendatakse dubleerivate andmete esitamist ning kasutatakse senisest enam riiklikes registrites juba olemasolevaid andmeid. Samuti kaob vajadus esitada eraldiseisvaid mahukaid Exceli tabeleid tegevusloa nõuetele vastavuse tõendamiseks, kuna vajalikud andmed esitatakse struktureeritult taotluse käigus. Lisaks väheneb halduskoormus olukorras, kus perearst soovib samas tegevuskohas lisaks perearstiabile osutada iseseisvat füsioteraapia-, logopeedilise ravi-, psühholoogilise ravi-, õendusabi- või ämmaemandusabi teenust. Sellisel juhul on võimalik mitme tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed esitada ühe koondtaotluse raames ning vältida samade andmete korduvat esitamist. Samuti kasutatakse võimalikult suures ulatuses juba olemasolevaid registriandmeid, mistõttu ei pea tervishoiuteenuse osutaja esitama andmeid, mis on riigile juba teada. Täiendavalt vähendatakse halduskoormust rakendusmääruste kaasajastamise kaudu. Kavas on ühtlustada ruuminõudeid, võimaldada suuremat ruumide ristkasutust ning loobuda põhjendamatult detailsetest sisseseade ja aparatuuri nõuetest. Seega saavutatakse halduskoormuse vähenemine eelkõige tegevusloa taotlemise ja menetlemise protsessi lihtsustamise kaudu, säilitades samal ajal tegevuslubade süsteemi läbipaistvuse, teenuste eristatavuse ning patsiendiohutuse tagamiseks vajaliku kontrolli. Palume seoses tegevusloa kontrollieseme kavandatava laiendamisega (§ Selgitatud 42 p 1) lisada selgitus, et tervishoiupersonali muudatustest teavitamise osas on piisav informatsiooni MEDRE-s ajakohasena hoidmine ning Seletuskirja on täpsustatud. Eelnõuga ei muudeta tervishoiuteenuse muudatustest ei ole vaja ette teatada või tegevusluba muuta (kui see nii osutaja kohustusi personaliandmete ajakohastamisel. ei Tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute ole, siis palume eelnõud vastavalt muuta – igakordne etteteatamine või andmete ajakohastamine toimub jätkuvalt iseteeninduskeskkonna tegevusloa muutmine tähendaks ebaproportsionaalset halduskoormust kaudu ning jooksvatest personalimuudatustest ei ole vaja ning ei ole meie hinnangul kindlasti mõistlik). Terviseametit eraldi teavitada.  Erandina tuleb Terviseametit eelnevalt teavitada olukordadest, kus personali muudatus mõjutab tegevusloa nõuetele vastavust või teenuse osutamise võimekust. Näiteks tuleb perearstiabi osutajal teavitada Terviseametit juhul, kui tegevuskohas ei ole enam tagatud õe olemasolu (perearstiga ei tööta koos ühtegi õde) ning seetõttu ei ole võimalik täita tegevusloa nõudeid. Seega ei too tegevusloa kontrollieseme täpsustamine kaasa kohustust teavitada Terviseametit igast personali muudatusest. Palume selgitada, kuidas ja mille alusel hinnatakse, kas § 42 lg 7 Selgitatud tingimused on täidetud. TTKS § 42 lõikes 7 sätestatud tingimuste täitmist hinnatakse tegevusloa menetluse käigus taotluses esitatud andmete ja tõendite alusel. Hinnangu andmisel võtab Terviseamet arvesse eelkõige taotletava tervishoiuteenuse kirjeldust, teenuse osutamise korraldust, teenuse osutamiseks kavandatud personali pädevust, kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid ning muid tegevusloa taotluses esitatud asjaolusid. Hindamise eesmärk on veenduda, et taotlejal on tegelik võimekus osutada taotletavat tervishoiuteenust õigusaktides sätestatud nõudeid järgides ning patsiendiohutust ja teenuse kvaliteeti tagades. Tegemist ei ole meditsiinilise otstarbekuse või ravimeetodite sisulise hindamisega, vaid kontrolliga, kas teenuse osutamiseks on olemas vajalikud eeldused ning kas teenuse kirjeldus ja korraldus on kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega. Eelkõige hinnatakse, kas taotleja kirjeldatud tegevus vastab taotletava tervishoiuteenuse sisule ega kujuta endast mõne muu tegevusloa liigi alla kuuluvat teenust ning kas teenust on võimalik osutada ohutult, kvaliteetselt ja õigusaktides sätestatud nõudeid järgides. Toetame ka eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud Selgitatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorraga seotud erisuste loomist. Täiendavalt palume kaaluda lihtsustatud tingimustel perearstiabi osutamise Eelnõus kavandatud kriisiregulatsioon on sõnastatud piisavalt laialt, et tegevusloa andmise võimalust perearstidele. Näiteks juhul, kui hõlmata kogu tervishoiusüsteemi, sealhulgas perearstiabi osutamist perearstikeskus, kus perearst töötas, lõpetab või katkestab kriisi ajal nimistu alusel. Seetõttu ei ole vajalik luua eraldi regulatsiooni või tegevuse, võiks nimistuga perearstil olla võimalik saada lihtsustatud lihtsustatud tegevusloa menetlust üksnes perearstiabi osutajatele. korras tegevusluba ise perearstiabi osutamiseks. Lisaks võiks kaaluda täpsustust, et nö kriisi aja kasutav muu tegevuskoht ei pea täies ulatuses vastama tegevuskoha nõuetele või et nõuetest on võimalik taotleda erandeid. Eesti Õdede Liit Eesti Õdede Liit toetab tegevuslubade nõuete ajakohastamist ja Koostööpartner on toetab eelnõus toodud regulatsiooni ja tervishoiutöötajate registreeringut patsiendiohutuse tagamiseks. põhimõtteid. Toetame Terviseameti õigust eemaldada registrist andmed, mis ei ole enam ajakohased või kui puudub info selle kohta, kas inimene tegutseb endiselt tervishoiutöötajana. Selline võimalus aitab hoida registri andmed usaldusväärsena. Toetame algatust, millega jälgitakse, et tervishoiutöötajate tegevus vastaks nõuetele ja tõenduspõhisele praktikale. Oleme nõus, et Terviseametil peab olema võimalus ja õigus peatada tervishoiutöötaja registreering, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta nõuetele või võib ebateaduse kasutamise tõttu ohustada patsiendi turvalisust. Palume siiski täpsustada paragrahvi 321 lg 3, mis sätestab, et Arvestatud ja selgitatud Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui tervishoiutöötaja ei ole viis Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu aastat osutanud Eestis tervishoiuteenust. Meede mõjutab mitme lapse peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada järjestikuse sündimise ja kasvatamise tõttu vanemapuhkusel viibivate juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis tervishoiutöötajate naasmist tööellu. Tervishoiutöötajal ei pruukinud tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta olla kehtivat töösuhet lapse sündimise ajal ning seetõttu ei pruugi ta olla mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja asutuse poolt vanemapuhkusele suunatud ja sellest johtuvalt võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi tervishoiutöötajate registris vastava märkega kirjas. ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist. Seega tekib küsimus võrdse kohtlemise osas, arvestades patsiendiohutusele ja kvaliteetsele tervishoiuteenusele keskendumist. Kui viis aastat tervishoiuteenust mitte osutanud tervishoiutöötaja, kes on seetõttu tervishoiutöötajate registrist kustutatud, peab läbima täiendõppe ning teooria- ja praktikaeksami, siis võrdse kohtlemise printsiibi alusel järeldub, et see sama säte peaks laienema ka 5 ja enam aastat järjest lapsehoolduspuhkusel olnud inimesele, kes need aastad oli oma töökohast lapsehoolduspuhkusel ja seetõttu tervishoiutöötajate registris arvel. Kui registreeringu peatamisega kaasneb kohustus sooritada teooria- ja Selgitatud praktikaeksam, siis õdede puhul langeks koormus tervishoiukõrgkoolidele, kel tuleb tagada täiendusõpe. Tänaseni on seda Eelnõust on välja jäetud registreeringu peatamise alus, mis oli seotud läbi viidud Sotsiaalministeeriumi projektiga “Õed tagasi tervishoidu”. pikemaajalise tervishoiuteenuse osutamisest eemalviibimisega, ning Kuna projektipõhine lähenemine ei pruugi olla jätkusuutlik, siis palume sellega seotud teooria- ja praktikaeksami regulatsioon. Seetõttu ei täpsustada, kas tervishoiukõrgkoolidele tagatakse pikaajalise täiendõppe kaasne eelnõuga tervishoiukõrgkoolidele täiendavat kohustust pakkumiseks ka püsiv rahastus. korraldada registreeringu taastamiseks vajalikku eksamisüsteemi ega vajadust selleks eraldi riiklikku rahastust kavandada. Eelnõus säilib võimalus teha järelevalvemenetluse käigus tervishoiutöötajale ettekirjutus läbida täiendkoolitus, kui see on vajalik tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Tegemist on erandliku meetmega, mida kohaldatakse üksnes olukordades, kus on tuvastatud tõsised puudused tervishoiutöötaja kutse- või erialases tegevuses ning patsiendiohutuse või tervishoiuteenuse kvaliteedi seisukohalt ei ole leebemad meetmed piisavad. Täiendkoolituse läbimise kulud kannab tervishoiutöötaja ise. Riik on tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandamiseks loonud vastavad  õppevõimalused ning tervishoiutöötajalt eeldatakse kutse- ja erialanõuete järgimist ning tegutsemist kooskõlas tõenduspõhise praktikaga. Kui järelevalvemenetluses tuvastatakse vajadus täiendavate teadmiste või oskuste omandamiseks, on põhjendatud, et nende omandamise kulud kannab tervishoiutöötaja ise. Samuti palume üle vaadata eksami sooritamise eest kuni 1000-eurose Selgitatud tasu küsimise, mis võib meie hinnangul olla ebamõistlikult suur. Oleme nõus, et eksami sooritamine on eeldus ja tõendus selle kohta, et aastaid Eelnõuga ei muudeta kehtivas seaduses sätestatud eksami tasu tervishoiust eemal olnud inimesel on olemas tänapäevased teadmised ja ülempiiri. Seaduses sätestatud kuni 1000 euro suurune tasu on eksami oskused tagamaks ravikvaliteeti ja patsiendiohutust. Samas on teada tasu ülempiir, mitte fikseeritud tasu suurus. tervishoiutöötajate nappus ning nende naasmine tööellu peaks olema igati soodustatud. Seetõttu ei toeta 1000-eurone tasu meie hinnangul Eksami tegelik tasu sõltub eksami sisust, mahust ja korraldamisega neid eesmärke. seotud kuludest ning võib olla oluliselt väiksem kui seaduses sätestatud ülempiir. Samuti ei takista seaduses sätestatud ülempiir eksami korraldajal kehtestada madalamat tasu või rakendada põhjendatud juhtudel soodustusi. Seetõttu ei ole põhjendatud järeldus, et eksami sooritamine maksab igal juhul 1000 eurot. Arvestades, et tegemist on erandliku meetmega, mida kohaldatakse üksnes piiratud hulgal juhtudel, ei ole põhjust eeldada, et kehtiva tasu ülempiiri säilitamine avaldaks olulist mõju tervishoiutöötajate tööturule naasmisele või tervishoiutöötajate kättesaadavusele laiemalt. Teeme ettepaneku lisada tervishoiutöötajate registrisse lisaväli, kuhu Selgitatud märgitakse tervishoiutöötaja pädevuse tase, mis on eriti oluline õenduse valdkonnas. Seeläbi on patsiendil võimalik kontrollida õe/eriõe Ettepanek ei kuulu käesoleva eelnõu reguleerimisesemesse ning selle pädevustaset. Täna on MEDRES nähtav, kas õele on väljastatud eriala, rakendamine eeldaks täiendavaid arendusi tervishoiukorralduse nt retseptiõigusega õde või eriõe õppe läbimise korral üks neljast infosüsteemis ja tervishoiutöötajate registris. Selliste arenduste erialast, samuti enne vajadust, ulatust ja mõju ei ole käesoleva eelnõu ettevalmistamisel 2018.aastat spetsialiseerumised erinevatel erialades. Samuti on täna hinnatud ning vastavaid vahendeid ei ole kavandatud. nähtav, et õele on pädevustunnistus väljastatud, kuid kirjas ei ole konkreetset pädevustaset. Pädevustasemete lisamine suurendaks läbipaistvust ja patsientide teadlikkust, arvestades (eri)õdede iseseisvaid Lisaks ei ole üheselt selge, millist lisaväärtust annaks pädevustaseme vastuvõtte ja nende pädevuspiire. kuvamine patsiendile võrreldes praegu registris avaldatud andmetega. Kehtivas registris on juba võimalik näha tervishoiutöötaja kutset, eriala, eriõe eriala, retseptiõiguse olemasolu ning teavet pädevuse hindamise ja pädevustunnistuse olemasolu kohta. Seega on tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja pädevuse kohta oluline teave juba avalikult kättesaadav. Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole muuta tervishoiutöötajate registris avaldatavate andmete koosseisu ega luua uusi registrifunktsionaalsusi. Vajadust tervishoiutöötajate pädevustasemete täiendava kuvamise järele võib hinnata eraldi registri arendamise raames. Eesti Õdede Liit ei saa nõustuda paragrahvi 41 lõige 2 p 7-ga, mis Selgitatud sätestab, et õe vastuvõtuteenuse tegevusloa taotlemiseks on vajalik konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed. VTK Eelnõu eesmärk ei ole muuta õe iseseisva tegevuse põhimõtteid, õe kooskõlastustabelis on ministeeriumipoolne selgitus, et eelnõuga ei kutsealast autonoomiat ega kehtivaid pädevuspiire. Samuti ei looda muudeta õe iseseisva tegevuse põhimõtteid ega kehtivaid pädevuspiire. eelnõuga uut kohustust sõlmida koostöölepinguid arstidega või Õe vastuvõtuteenus on nii kooli- kui ka koduõendusteenus, samuti palgata konsulteerivat arsti koduõendus-, või koolitervishoiu teenuse osutavad õed teenust hooldekodudes. Õe teenus põhineb osutamiseks. professionaalsel autonoomial – see tähendab, et õde tegutseb oma Sotsiaalministeerium selgitas nimetatud küsimust täiendavalt pädevuse ja vastutuse raames ning kaasab arsti siis, kui patsiendi seisund 16.06.2026 toimunud kohtumisel Eesti Õdede Liiduga. Kohtumisel või kliiniline olukord seda nõuab. Nii kooli-, koduõendusteenuse kui ka selgitati, et konsulteeriva arsti andmete esitamise nõue puudutab iseseisva õendusabi osutamise korral on arst õele koostööpartner, kuna üksnes õe vastuvõtuteenuse tegevusloa taotlemist ning selle eesmärk nendel juhtudel on patsientidel olemas oma perearst, kellega õde on kajastada kehtivas õiguses juba olemasolevat õe vastuvõtuteenuse vajadusel konsulteerib. korralduslikku mudelit. Eelnõuga ei muudeta selles osas olemasolevat Koduõendusteenuse osutamiseks ei ole ega saa olla kohustuslik sõlmida õiguskorda. koostööleping või palgata konsulteeriv arst. Koduõed osutavad teenust Koduõendusteenus ja koolitervishoiuteenus on õe vastuvõtuteenusest perearsti saatekirja alusel, seega on erinevatel patsientidel erinevad eraldiseisvad õendusteenused. Nende teenuste osutamisel ei ole varem perearstid. Tegemist on ettevõtluse vormi ja õenduse iseseisva nõutud ega nõuta ka edaspidi konsulteeriva arsti andmete esitamist teenusega. tegevusloa menetluses. Nii kooli- kui koduõde konsulteerib täna vastavalt vajadusele väga . paljude erinevate perearstidega. Kui täna on eriõel õigus koostada e- konsultatsioon teisele tervishoiuteenuse osutajale, kui inimese kaebus väljub eriõe pädevusest, siis sellisel juhul ongi tegemist konsulteerimisega ning erinevaid arste ei saa tegevusluba taotledes ära märkida. Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu, välja arvatud paragrahv 41 lg 2 p7 osas. Eesti Kiirabi Liit Eesti Kiirabi Liit annab antud seaduse muudatustele oma Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud. kooskõlastuse. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool kooskõlastab tervishoiuteenuste Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud. korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Eesti Haiglate Liit Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb seaduse vastuvõtmisel muuta mitmeid Selgitatud ministri määruseid, kuid eelnõuga ei ole esitatud vastavate rakendusaktide kavandeid. Palume eelnõu täiendada rakendusaktide Määruste muutmine on kavas peale seadusemuudatuste vastuvõtmist. kavanditega. HÕNTE § 48 kohaselt tuleb seletuskirjas käsitleda rakendusakte. Normitehnika käsiraamatus selgitatakse, et rakendusaktid on seotud volitusnormi rakendamisega ning nende kavandid lisatakse eelnõule eelkõige juhul, kui eelnõuga kehtestatakse või muudetakse vastavat volitusnormi. Käesoleva eelnõuga uusi rakendusaktide volitusnorme ei kehtestata ega ka muudeta. Määruste muutmine on kavas peale seadusemuudatuste vastuvõtmist. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TTKSi § 16 teksti ja sõnastatakse Arvestatud see järgmiselt: „(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja Eelnõud korrigeeritud (§ 1 punkt 3). raviks ning vajaduse korral abivajaja transportimiseks haiglasse Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel”. Juhime tähelepanu, et eelnõus on termin “kiirabi“ defineeritud kui ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Samas paragrahvis kasutatakse ka terminit „kiirabiteenus“, mida ei ole defineeritud. Palume terminite kasutus üle vaadata ning täpsustada nii seaduse eelnõu tekstis kui ka seletuskirjas. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse TTKSi § 321, mille kohaselt Selgitatud Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis loetelus esitatud alustel, sh kui Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu tervishoiutöötaja ei ole viis aastat osutanud Eestis tervishoiuteenust. peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada Eelnõu tekstist ei selgu täpsemalt, millises mahus peab töötaja viie aasta juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis jooksul tervishoiuteenust osutama, näiteks kas piisab ühest e- tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta konsultatsioonist. Palume eelnõus täpsustada tervishoiuteenuse mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja osutamise minimaalne maht ning kajastada seda ka seletuskirjas. võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist. Eelnõu § 1 punktis 10 on ka sätestatud, et registreeringu peatamise Selgitatud lõpetamiseks on tervishoiutöötaja kohustatud sooritama käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 nimetatud määruses sätestatud tervishoiutöötaja Eelnõust on välja jäetud registreeringu peatamise alus, mis oli seotud teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni 1000 eurot ning tervishoiuteenuse osutamisest eemalviibimisega, ning sellega seotud esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile. teooria- ja praktikaeksami regulatsioon. Seetõttu ei sisalda eelnõu Eelnõust ei selgu, millest lähtuvalt tasu suurus tegelikult kujuneb. enam kohustust sooritada registreeringu taastamiseks teooria- ja praktikaeksamit ega tasuda eksami eest tasu. Samuti teeme ettepaneku kaaluda võimalusi tasu kohaldamisel erisuste Täiendavalt märgime, et eelnõuga ei muudetud ka kehtivas seaduses kehtestamiseks (näiteks nende tervishoiuteenuse osutajate puhul, kelle sätestatud eksami tasu ülempiiri. Seaduses sätestatud kuni 1000 euro eemalviibimine on olnud seotud järjestikuste lapsehoolduspuhkustega). suurune tasu on kehtivas õiguses juba olemas ning käesoleva eelnõuga Palume vastavalt täiendada eelnõu ja seletuskirja. selle suurust ei muudeta. Palume täpsustada, kuidas tõlgendatakse edaspidi TTKSi tõenduspõhise Selgitatud meditsiini nõuet olukordades, kus puuduvad teaduslikud uuringud, uuringud on alles pooleli või tulemused on teadmata, haigus on väga Eelnõu ettevalmistamise käigus on registreeringu peatamise alust haruldane, uuringute tulemused on vastuolulised, tõendus on nõrk või täpsustatud. Eelnõu kohaselt võib registreeringu peatada juhul, kui madala kvaliteediga. tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega ei ole registreeringu peatamise aluseks asjaolu, et tervishoiutöötaja tegutseb valdkonnas, kus teaduslik tõendus on piiratud, uuringud on pooleli, haigus on haruldane või olemasolevad uuringutulemused on vastuolulised. Täiendavalt on seletuskirjas selgitatud, et eelnõu ei muuda võlaõigusseadusest tulenevaid põhimõtteid ega piira eksperimentaalse ravi kohaldamist juhtudel, kus see on õigusaktide kohaselt lubatud. Võlaõigusseaduse alusel lubatav eksperimentaalne ravi on jätkuvalt võimalik ka olukordades, kus tavapärased ravivõimalused puuduvad või ei ole piisavad ning selle kohaldamiseks on täidetud seadusest tulenevad eeldused. Eelnõu eesmärk ei ole piirata tervishoiutöötaja põhjendatud erialast otsustusruumi ega meditsiini arengut, vaid võimaldada sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Leiame, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõus vajab Arvestatud täpsustamist ja konkreetsemat sõnastust § 41 lõikes 2 tegevusloa taotluse lisana nõutud "planeeritava kvaliteedijuhtimise süsteemi Eelnõud on täpsustatud, et muuta kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus". Praegusel kujul tekitab nõue erinevaid tõlgendusvõimalusi kirjelduse nõue selgemaks ja üheselt arusaadavaks. Eelnõu kohaselt ning mitmeti mõistmist. tuleb tegevusloa taotlusele lisada käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel Kas piisab näiteks TTO juhendite loetelust, mis on sätestatud kehtestatud määruse kohane planeeritava kvaliteedijuhtimise süsteemi terviseministri 24.10.2024 määrusega nr 43 "Tervishoiuteenuste kirjelduse kava, millest nähtub tervishoiutöötajate pädevuse tagamise kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded"? Palume täpsustada, korraldus, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise mida peab hõlmama kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus. põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parendamise korraldus. Kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse eesmärk ei ole nõuda tegevusloa taotlejalt tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu ega mahukate dokumentide esitamist. Nõude eesmärk on võimaldada Terviseametil hinnata, kuidas tervishoiuteenuse osutaja kavatseb tagada tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse. Kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus peab olema proportsionaalne taotleja tegevuse mahu, keerukuse ja riskidega. Üldjuhul ei piisa üksnes juhendite loetelu esitamisest, vaid kirjeldusest peab nähtuma, kuidas tervishoiuteenuse osutaja korraldab töötajate pädevuse tagamise, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise ning kvaliteedi seire ja parendamise. Täpsemad juhised kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse esitamiseks kavandatakse tegevusloa taotlemise iseteeninduskeskkonna juurde, et tagada nõude ühetaoline rakendamine ning vältida põhjendamatut halduskoormust taotlejatele. Üle vaadata eelnõu punktiga 18 lisatava paragrahvi numeratsioon, sest Arvestatud sama numeratsiooniga paragrahv on kehtivas seaduses juba olemas. Eelnõud korrigeeritud (§ 1 punkt 21). Tartu Ülikool Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond toetab eelnõu eesmärki Koostööpartner on toetab eelnõus toodud regulatsiooni ja tugevdada põhimõtteid. tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi, sätestades selgelt tervishoiutöötaja kohustuse lähtuda tõenduspõhistest meetoditest ja praktikast ning täpsustades tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluseid. Eelnõu järgi saab Terviseamet peatada registreeringu muu hulgas juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või toimub väljaspool kutse- või erialast pädevust ning see võib ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Eelnõu kohaselt kaasneb registreeringu peatamisega kohustus sooritada Arvestatud teooria- ja praktikaeksam, mis võimaldab hinnata tervishoiutöötaja pädevust ning vajaduse korral suunata ta täiendavale hindamisele. Muu Eelnõud täiendatud. hulgas täiendatakse eelnõuga ka § 321 lõikega 2, mille kohaselt peab tervishoiutöötaja registreeringu taastamiseks TTKS § 28 lõikes 11 nimetatud määruses sätestatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ja tasuma selle eest kuni 1000 eurot. Tartu Ülikool on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et TTKS § 28 lg-tes 9 ja 10 ning § 30 lg-s 3 sätestatud eksamitasu suurus 1000 eurot ei vasta tegelikele kulude ja seda on vaja tõsta. Vastava kalkulatsiooni on Tartu Ülikool Sotsiaalministeeriumile edastanud ja sellest lähtuvalt on hetkel muutmisel ka tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksamit ning vastavuseksamit puudutavad määrused. Eeltoodust lähtuvalt on ettepanek TTKS § 28 lg-tes 9 ja 10, § 30 lg-s 3 ning kavandatavas § 321 lg-s 2 tõsta eksamitasu summani 3500 eurot. Arvestada tuleb ka, et tegemist on käibemaksuga maksustatava teenusega, mistõttu peab selle summa sisse mahtuma ka käibemaks. Samuti on Tartu Ülikool juhtinud tähelepanu asjaolule, et Tartu Ülikooli arstiõppe lõpueksami formaat on muutunud, koosnedes nii kirjalikust osast kui ka simuleeritud keskkonnas tehtavatest praktilistest ülesannetest. Palume seda arvestada nii tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami kui ka vastavuseksamit puudutavate sätete sõnastamisel, sest on oluline, et arstina registrisse pääsemist või sinna naasmist sooviv isik sooritaks arstiõppe lõpueksami täies mahus. Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas ei ole Arvestatud analüüsitud kavandatavate muudatuste mõju ei Tartu Ülikoolile ega teistele kõrgkoolidele, kes korraldavad tervishoiutöötajate teooria- ja Seletuskirja täiendatud. praktikaeksameid, mistõttu tuleks seletuskirja täiendada asjakohase analüüsiga. Põhja Eesti Regionaalhaigla Väga teretulnud on plaanitav § 42 p 7, kuid märgime, et tegevusloa Arvestatud osaliselt ja selgitatud väljastamise eelduste hulgas on tegemist ainukese eeldusega, mille puhul puuduvad objektiivsed kriteeriumid (muude eelduste puhul on Eelnõud on täpsustatud kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse osas. vaja vastata kehtestatud nõuetele). Näeme, et selles osas võib olla vajalik Tegevusloa taotlusele tuleb lisada käesoleva seaduse § 32 lõike 9 volitusnorm, mis võimaldaks kriteeriume vajadusel kehtestada. Siiski alusel kehtestatud määruse kohane planeeritava kvaliteedijuhtimise rõhutame, et süsteemi kirjelduse kava, millest nähtub tervishoiutöötajate pädevuse kvaliteedi ja ohutuse tagamise meetmed on pidevas arengus ning tagamise korraldus, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse kriteeriumite kehtestamine võiks piirduda ka loeteluga, milliste tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parendamise korraldus. meetmete olemasolu ja rakendamist hinnatakse. Samuti on hea meel näha, et ka tegevusloa taotlemisel on plaanis tähelepanu pöörata TTKS § 42 lõike 7 kohaldamisel ei hinnata tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedijuhtimise süsteemile. Siin oleks samuti teretulnud täpsustus, tegevust vabalt kujundatavate või määratlemata kriteeriumide alusel. mis formaadis ja millise põhjalikkusega tuleb tegevusloa saamisel Hindamine toimub tegevusloa taotluses esitatud andmete ja tõendite kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldada. põhjal, arvestades eelkõige teenuse kirjeldust, teenuse osutamise korraldust, personali pädevust ning kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamiseks kavandatud meetmeid. Eelkõige hinnatakse, kas taotleja kirjeldatud tegevus vastab taotletava tervishoiuteenuse sisule ega kujuta endast mõne muu tegevusloa liigi alla kuuluvat teenust ning kas teenust on võimalik osutada ohutult, kvaliteetselt ja õigusaktides sätestatud nõudeid järgides.  Täiendava volitusnormi kehtestamist ei peeta vajalikuks. Liialt detailsete või ammendavate kriteeriumide kehtestamine ei võimaldaks piisavalt arvestada tervishoiuteenuste, ravitehnoloogiate ja kvaliteedi tagamise meetmete pidevat arengut. Eelnõu eesmärk on võimaldada hinnata teenuse osutamise tegelikku valmisolekut ja patsiendiohutuse tagamist, säilitades samal ajal piisava paindlikkuse erinevate tervishoiuteenuste eripärade arvestamiseks. Kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse täpsemad juhised kavandatakse tegevusloa taotlemise iseteeninduskeskkonna juurde, et tagada nõude ühetaoline rakendamine ning vältida põhjendamatut halduskoormust taotlejatele. Detailidest märgime, et küsimus tekkis TTKS planeeritava § 17 lg 13 Selgitatud vajalikkusest. Nimelt ei ole kiirabibrigaadi pidajal keelatud tegeleda majandustegevusega, mis on põhitegevuse toetamiseks vajalik, kuid Kavandatava TTKS § 17 lõike 13 eesmärk ei ole üldiselt reguleerida seaduse tasandil nimetamata. Kiirabibrigaadide kõrval muude kiirabibrigaadi pidaja õigust tegeleda muu majandustegevusega ega transportbrigaadide luua uut õigust osutada transporditeenuseid. Kiirabibrigaadi pidajal on omamine on ka täna võimalik. ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik tegeleda tegevustega, mis on tema põhitegevuse toetamiseks vajalikud ja õigusaktidega lubatud. Sätte eesmärk on luua selge õiguslik alus eelkõige spetsialiseeritud transpordibrigaadide kasutamiseks olukordades, kus tegemist ei ole Häirekeskuse väljakutse täitmisega, kuid kus patsiendi seisund nõuab kiirabiteenuses kasutatavale personalile, varustusele ja valmisolekule sarnast võimekust. Praktikas puudutab see lastereanimobiile. Sätte lisamise eesmärk on vältida õiguslikku ebaselgust ning tagada, et selliste spetsialiseeritud brigaadide tegevus oleks seaduses selgelt reguleeritud ja eristatav tavapärasest kiirabiteenusest, mida osutatakse Häirekeskuse väljakutse alusel. § 321 planeeritav lg 4 "Terviseamet peatab tervishoiutöötaja Arvestatud registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või Eelnõud korrigeeritud (eelnõu § 1 punkt 13). infosüsteemis märgitud kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks.“ sõnastus on raskesti mõistetav, mis võib rakendamisel probleeme tekitada. Eelnõuga on plaanis lisada seadusesse § 7212, kuid sellise numbriga säte Arvestatud on seaduses juba olemas. Eelnõud korrigeeritud (eelnõu § 1 punkt 21). Eesti Proviisor Apteekrite Liit Eelnõu kohaselt antakse Terviseametile TTKS § 32 lg-e 2 alusel õigus Selgitatud tunnistada tervishoiutöötaja registreering tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks, kui tervishoiutöötaja ei osuta Eestis Eelnõuga kavandatavad tervishoiutöötaja registreeringu peatamise ja tervishoiuteenust ning tervishoiuteenuse osutamise regulaarsust ja kehtetuks tunnistamise sätted ei kohaldu proviisoritele ega perioodi arvesse võttes on alust arvata, et registriandmed ei ole farmatseutidele apteegiteenuse osutamisel. ajakohased või puudub teave tema jätkuva tegutsemise kohta. Nähtuvalt koostatud eelnõust ja sellele eelnenud väljatöötamiskavatusest ei ole TTKS § 1 lõike 2³ kohaselt kohaldatakse käesolevat seadust proviisori analüüsitud tervishoiutöötajate mõiste all apteekreid ja seega pole neid ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel üksnes ka kaasatud eelnõu ettevalmistamisprotsessi. Selgitame, et TTKS § 1 lg- TTKS § 2 lõikes 11 ning § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses. TTKS s 23 sätestatult kohaldatakse TTKS-i proviisori §-des 32 ja 32¹ sätestatud tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel TTKS § 2 lg- tunnistamise ja peatamise regulatsioon nimetatud kohaldamisalasse ei s 11 ning § 3 lg-tes 4 ja 5 sätestatud ulatuses. TTKS § 2 lg 11 kohaselt kuulu. osutavad proviisor ja farmatseut kutsetegevuse raames tervishoiuteenuseid vaid seaduses sätestatud juhul. TTKS § 3 lg-e 4 Seetõttu ei muuda eelnõu proviisorite ja farmatseutide suhtes kehtivat alusel on tervishoiutöötajad ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis õiguskorda ega laienda Terviseameti järelevalvepädevust või haiglaapteegis apteegiteenust apteegiteenust osutavate isikute üle. Apteegiteenuse osutamise üle osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § tehtav järelevalve ning vastavad meetmed tulenevad jätkuvalt 55 lg-le 1 registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. TTKS § 3 ravimiseadusest ja selle alusel kehtestatud regulatsioonist. lg-st 5 tulenevalt võivad proviisor ja farmatseut osutada apteegiteenust omandatud kutse piirides. See tähendab, et tervishoiutöötajateks on ka tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud proviisorid ja farmatseudid. TTKS § 503 lg 1 mõistes osutavad apteekrid muuhulgas ka piiriülest tervishoiuteenust. Täiendavalt muudetakse eelnõuga ka TTKS § 321 eesmärgiga reguleerida Terviseameti poolt tervishoiutöötaja registreeringu peatamisega seonduvat. Kõnealuse muudatuse sätestamisega dubeeritakse suuremas osas samu sätteid, mis on ravimiseaduses apteegiteenuse osutaja järelevalvele ja tegevusloa peatamisele juba ette nähtud. Arvestades, et TTKS käsitleb teatud juhtudel ka proviisoreid ja farmatseute tervishoiutöötajatena ning apteegiteenus võib hõlmata piiriülese tervishoiuteenuse elemente, jääb eelnõu põhjal ebaselgeks, kuidas kavandatavaid registreeringu kehtetuks tunnistamise või peatamise aluseid apteekrite suhtes kohaldatakse ning kuidas suhestub see ravimiseaduses sätestatud regulatsiooni ja Ravimiameti järelevalvepädevusega. Sellest tulenevalt palume kaaluda, kas oleks otstarbekas eelnõus ja seletuskirjas selgelt välistada Terviseameti järelevalvepädevus apteegiteenust osutavate tervishoiutöötjate üle, viidates vajadusel ravimiseaduse asjakohasele regulatsioonile. Tervisekassa Kiirabiteenuse regulatsioon (§ 16 ja § 17) Selgitatud Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustamist, sh selle sidumist Häirekeskuse väljasõidukorraldusega, toetame ning peame seda Nõustume, et kiirabiressursi otstarbekas kasutamine ei sõltu üksnes vajalikuks selguse loomiseks. kiirabiteenuse õigusliku regulatsiooni täpsusest, vaid ka väljakutsete Juhime siiski tähelepanu, et praktikas kasutatakse kiirabiteenust sageli menetlemise, triaaži ja patsientide transpordi korraldusest laiemalt. ka patsientide transpordiks, kuigi arstiabi ei ole vaja. Seepärast ei lahenda normi täpsustamine üksi kiirabiressursi väärkasutust. Lisaks Kiirabi väljakutsete menetlemise aluseks olevad ohuhinnangud kehtestab Terviseameti peadirektor käskkirjaga. Ohuhinnangute ja võib olla vaja korralduslikke muudatusi, näiteks täpsemaid väljakutsete väljakutsete menetlemise põhimõtete ajakohastamine toimub koostöös triaaži kriteeriume või eraldi transpordikanalit. Terviseameti, Häirekeskuse ning erialaekspertidega. Nende kaudu on võimalik täpsustada ka patsientide transpordiga seotud korralduslikke lahendusi ning väljakutsete menetlemise põhimõtteid olukordades, kus tegemist ei ole vältimatut abi vajava patsiendiga. Täiendavalt sisaldub meditsiinilise transpordi regulatsiooni ja korralduse edasiarendamine kiirabi arengusuundade tegevuskavas. Vastavate tegevustega on kavas alustada 2026. aasta teisel poolel. Töö käigus hinnatakse muu hulgas patsientide transpordivajaduste, meditsiinilise transpordi ja kiirabiteenuse omavahelisi seoseid ning võimalikke lahendusi kiirabiressursi tõhusamaks kasutamiseks. Palume parandada eelnõu seletuskirjas leheküljel 5 olevat kirjeldust, mis Arvestatud ütleb, et Tervisekassa sõlmib nimistu kinnitamise järgselt ravi rahastamise lepingu ja seejärel hakkab perearst taotlema tegevusluba. Seletuskirja korrigeeritud. Tervisekassa selgitab, et sõlmib perearsti rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga (RaKS § 36), mis tähendab, et rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks on kehtiv tegevusluba ehk õigus teenust osutada, mille eest Tervisekassa tasuma hakkab. Samuti on tulevikus kiirabi rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks kehtiva tegevusloa olemasolu. Tervishoiutöötajate registreering ja pädevuse tagamine (§ 32¹) Selgitatud Eksami kõrval võiks pikema tööpausi (üle 5 aasta) korral olla võimalik Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu pädevust taastada ka juhendatud praktikaga, kuna just praktilised peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada oskused mõjutavad teenuse ohutust. juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis Peame põhjendatuks, et eksami sisu ja läbiviimise standardid töötavad tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta välja ülikoolid ja tervishoiukõrgkoolid koos erialaorganisatsioonidega. mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja Terviseameti roll peaks jääma järelevalveks, mitte pädevuse sisuliseks võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi hindamiseks. ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja selgitusega, millistest andmetest Terviseamet lähtub, et hinnata, kas tervishoiutöötaja on viimase viie aasta jooksul Eestis tervishoiuteenuseid osutanud või mitte. Selgitus annaks parema arusaama, kas lähtutakse näiteks vaid töötamise registris olevatest andmetest ehk seosest konkreetse tervishoiuteenuse osutajaga või saab seda tõendada muude tõenditega. Terviseamet Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse TTKS paragrahvi 40 lõikega Selgitatud 21 järgmises sõnastuses: „2 1 ) Perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise tegevusluba hõlmab ka käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 Eelnõu ettevalmistamise käigus kaaluti võimalust, et perearsti nimistu nimetatud tervishoiuteenuste osutamist samas tegevuskohas, kui nende alusel väljastatud tegevusluba hõlmaks automaatselt ka teisi samas teenuste osutamiseks kehtestatud nõuded on täidetud.“; tegevuskohas osutatavaid tervishoiuteenuseid. Edasiste arutelude Terviseameti hinnangul oleks vajalik täpsustada, kas kõikide käigus Terviseametiga otsustati sellest lahendusest loobuda. perearstiabi lubade puhul kontrollib Terviseamet ka vastavust iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja Kuigi selline lähenemine oleks vähendanud tegevuslubade arvu, tooks ämmaemandusabi osutamiseks. see Terviseametile tegevuslubade menetlemisel kaasa mitmeid praktilisi probleeme. Esiteks väheneks tegevuslubade läbipaistvus, kuna registrist ei nähtuks enam üheselt, milliseid tervishoiuteenuseid konkreetses tegevuskohas tegelikult osutatakse. Teiseks raskendaks see riiklikku järelevalvet, tervishoiuteenuste statistilist arvestust ning tervishoiusüsteemi planeerimist, kuna erinevad teenused ei oleks tegevuslubade tasandil selgelt eristatavad. Kolmandaks võib see tekitada ebaselgust vastutuse ja kutsealase vastutuskindlustuse ulatuse hindamisel, kuna erinevad tervishoiuteenused on seotud erinevate pädevus-, kvaliteedi- ja riskinõuetega. Samas peeti oluliseks säilitada eelnõu eesmärk vähendada tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust. Seetõttu lihtsustatakse tegevusloa taotlemise ja menetlemise protsessi muude meetmetega. Tegevusloa taotlemine viiakse kasutajasõbralikumasse  iseteeninduskeskkonda, taotlusvormidele lisatakse juhised ja automaatsed kontrollid, vähendatakse dubleerivate andmete esitamist ning kasutatakse senisest enam riiklikes registrites juba olemasolevaid andmeid. Samuti kaob vajadus esitada eraldiseisvaid mahukaid Exceli tabeleid tegevusloa nõuetele vastavuse tõendamiseks, kuna vajalikud andmed esitatakse struktureeritult taotluse käigus. Lisaks väheneb halduskoormus olukorras, kus perearst soovib samas tegevuskohas lisaks perearstiabile osutada iseseisvat füsioteraapia-, logopeedilise ravi-, psühholoogilise ravi-, õendusabi- või ämmaemandusabi teenust. Sellisel juhul on võimalik mitme tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed esitada ühe koondtaotluse raames ning vältida samade andmete korduvat esitamist. Samuti kasutatakse võimalikult suures ulatuses juba olemasolevaid registriandmeid, mistõttu ei pea tervishoiuteenuse osutaja esitama andmeid, mis on riigile juba teada. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt muudetakse TTKS paragrahvi 41 lõiget Arvestatud 2. Terviseamet teeb ettepaneku täpsustada tegevusloa taotluses esitatavaid Eelnõud korrigeeritud (eelnõu § 1 punkt 14) tervishoiutöötajate, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute ja spetsialistide kohta esitatavaid andmeid selliselt, et tegevusloa taotlemisel esitatakse andmed töötajate kohta (ei pea veel olema TÖR kannet), kuid tegevusluba väljastatakse alles siis, kui TÖR kanne on tekkinud. Täiendada seletuskirjas IT-arenduste kulusid ja mahtu käsitlevat osa. Selgitatud Seletuskirjas hetkel märgitud summa katab osa eelnõuga seotud IT- Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei too kavandatavad muudatused vajadustest. Terviseamet on viinud läbi esmase analüüsi ja küsinud kaasa põhimõttelisi muudatusi tegevuslubade taotlemise ega arenduspartnerilt eelhinnangu, mille kohaselt on tegelik arendusvajadus menetlemise protsessis. Mitmed eelnõus sätestatud nõuded on mõnevõrra mahukam. Lisaks 10 000 eurole, mis katab perearst nimistu rakendatavad olemasolevate infosüsteemide funktsionaalsuste kaudu, sidumise tervisekeskusega, on hinnanguline arendustööde täiendav kogumaht 890 töötundi, mis teeb IT-arenduste kogumaksumuseks u 45 kasutades taotlusele lisatavaid dokumente või muid juba kasutusel 000 eurot +KM). Summa sisaldab kogu arendustsüklit: ärianalüüsi, olevaid lahendusi. disaini, arendustöid, projektijuhtimist ja testimist. Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas ja mõjude hindamise osas Eelnõu menetluse käigus on loobutud tegevuslubade ühendamist planeerida IT-arendusteks finantsvahendeid eelnimetatud reaalsete käsitlevatest muudatustest, mistõttu langeb ära ka vastava arenduse kuluhinnangute mahus (ca 69 000 eurot), et tagada seadusemuudatuste vajadus. Samuti ei eelda tervishoiuteenuse kirjeldust puudutavad tehniline rakendatavus. muudatused uute andmeväljade loomist, kuna vajalik teave on võimalik esitada tegevusloa taotluse lisadokumentidena olemasoleva funktsionaalsuse raames. Eriolukordades tegevusloa andmist puudutavad sätted reguleerivad eelkõige haldusmenetlust ja pädevust ning nende rakendamine ei eelda eraldiseisva infosüsteemi loomist ega tegevusloa menetlemise põhiprotsessi muutmist. Samuti ei välista eelnõu rakendamine vajaduse korral käsitsi tehtavaid menetlustoiminguid juhtudel, kus vastav automatiseeritud lahendus ei ole veel kasutusele võetud. Kavandatavad muudatused on rakendatavad ka olemasolevate infosüsteemide funktsionaalsuste abil. Juhul kui vastavad infosüsteemi arendused ei ole eelnõu jõustumise ajaks valminud, esitab tegevusloa taotleja nõutavad andmed ja dokumendid tegevusloa taotluse lisadena ning Terviseamet menetleb neid kehtiva menetluskorra alusel. Seetõttu ei ole eelnõu rakendamine sõltuv täiendavate infosüsteemi arenduste valmimisest. Võimalikud arendusvajadused saab Terviseamet kavandada oma tavapärase IKT arendusprotsessi raames ning arvestab neid perioodi 2027–2030 arendusplaanide koostamisel. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Edastame TEHIKu arendusmeeskonna kommentaarid eelnõule. Selgitatud Eelnõuga ettenähtud muudatuste elluviimiseks on TEHIK hinnangul IT vaatest vaja teha järgmised tegevused. Teema on läbi arutatud Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei too kavandatavad muudatused Terviseametiga. kaasa põhimõttelisi muudatusi tegevuslubade taotlemise ega Muudatuse punkt: menetlemise protsessis. Eelnõu menetluse käigus on loobutud 9) vaja luua äriprotsess ning muudatus vajab arendust. Enne äriprotsessi tegevuslubade ühendamist käsitlevatest muudatustest, mistõttu langeb kokkuleppimist ei ole võimalik hinnata arenduse mahtu. ära ka vastava arenduse vajadus. 11) muudatuse rakendamisega kaasneb arendus Eelnõus kavandatud muudatused puudutavad peamiselt taotlusele 12) paragrahvi 41 lõike 2 punkti 7 rakendamine vajab ärianalüüsi ja esitatava teabe sisu ja haldusmenetluse korraldust. Tervishoiuteenuse arendusi kirjeldust ning muud nõutavat teavet on võimalik esitada tegevusloa 17) Tegevusloa taotlemine ja andmine eri olukordades vajab ärianalüüsi taotluse lisadokumentidena olemasolevate funktsionaalsuste kaudu. ja äriprotsess väljatöötamist, vajab arendust Seetõttu ei eelda nende sätete rakendamine tingimata uute andmeväljade, töövoogude ega eraldiseisvate infosüsteemi lahenduste Kõikide arenduste puhul on vajalik läbi viia ärianalüüs, et hinnata loomist. arenduste mahtu ning sellega kaasnevat ressursi vajadust. Samuti reguleerivad eriolukordades tegevusloa andmist puudutavad sätted eelkõige pädevust ja menetluskorda. Nende rakendamine ei Seletuskirjas on toodud arendusvajaduste kohta, et planeeritavad eelda vältimatult infosüsteemi muudatusi ning vajaduse korral on muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi tervishoiukorralduse võimalik vastavad menetlustoimingud teha olemasolevate lahenduste infosüsteemi ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise või käsitsi menetlemise teel. protsess jääb samaks. Mõningad muudatused võivad siiski vajada Seetõttu ei ole eelnõu rakendamine sõltuv täiendavate infosüsteemi väiksemaid arendusi (nt uue välja lisamise hinnanguline maksumus ca arenduste valmimisest. Kui eelnõu rakendamise käigus ilmneb vajadus 10 000 eurot). täiendavate arenduste järele, hinnatakse nende mahtu ja otstarbekust tavapärase ärianalüüsi käigus ning kavandatakse need Terviseameti TEHIK ei saa siinkohal kinnitada, et arendusvajadused on kaetavad IKT arendusportfelli ja eelarveliste võimaluste kohaselt. seletuskirjas toodud arendustele palneeritavatest vahenditest.