Täiendatud teadusuuringu taotlus

Anu Suviste Andmekaitse Inspektsioon Teie 02.07.2026 [email protected] Meie 13.07.2026 nr 11-1/1980-3 Vastus Lugupeetud Anu Suviste Esitame vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni esitatud märkustele vastused esitatud küsimustele ning parandatud taotluse koos täiendatud lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kirsti Melesk tööhõive osakonna juhataja Lisa: 1. Vastused Andmekaitse Inspektsiooni küsimustele 2. Täiendatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 3. Lisa 3. Töövõime hindamist taotlenud inimeste nõusoleku küsimise kiri ja intervjuu kava 4. Lisa 7. Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja intervjuu kava 5. Lisa 8. Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja intervjuu kava Kirsti Melesk [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2  Lp Anu Suviste Andmekaitse Inspektsioon Allpool leiate meie vastused AKI puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise kirjale. AKI poolt välja toodud punktid on musta värviga, meie vastus on sinisega. Lisaks allpool kirjas olevatele täiendustele oleme täiendanud taotlust ka kahe sidusrühmaga, keda uuringu raames intervjueeritakse: Töötervishoiuarstide Selts ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Taotlusele on lisatud ka nende esindajatele mõeldud intervjuukavad (lisa 7 ja lisa 8), mida esialgses taotluses ei olnud. Lisandus ka SKA esindaja, keda intervjueerime poliitikakujundaja intervjuukavaga, mis oli lisatud juba esialgsesse taotlusesse. 1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5 kohaselt kontrollib Andmekaitse Inspektsioon IKS paragrahvis 6 sätestatud tingimuste täidesaatva riigivõimu analüüsides ja uuringutes, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. AKI-le esitatud taotluses ei ole kirjeldatud uuringus toimuvat kogu andmetöötlust. IKS §-s 6 sätestatud tingimuste hindamiseks tuleb uuringu raames toimuv (nii andmesubjekti nõusolekuta, kui nõusoleku alusel)isikuandmete töötlemine terviklikult ja kogu ulatuses ära kirjeldada. Näiteks on uuringu metoodika kohaselt on üheks andmekogumise viisiks intervjuud töövõime hindamist taotlenud inimestega ja sidusrühmade ekspertidega. Taotluses on välja toodud töövõime hindamise taotlejate isikuandmete töötlemise tingimused, kuid puudub teave ekspertide isikuandmete töötlemise kohta. Tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku ametialased, sh ka avalikustatud andmed, on samuti isikuandmed, mida uuringus andmesubjekti nõusolekuta töödeldakse. Oleme täiendanud taotlust sidusrühmade ekspertide isikuandmete töötlemise tingimustega (sh kaks lisandunud sidusrühma). Teiseks, intervjueeritavatega kontakteerumiseks ja valimi variatiivsuse tagamiseks ning täitumise jälgimiseks töödeldakse ilma nõusolekuta muu hulgas taustatunnusena üldistatud teavet isiku peamise piirangu valdkonna kohta. IKÜM artikli 5 lg 1 punkti c) järgi peab andmetöötlus vastama minimaalsuse põhimõttele ehk töödelda võib andmeid eesmärgi saavutamiseks võimalikult väheses mahus. Valimi koostamise andmetel sellise kriteeriumi kasutamist ette nähtud ei ole. Andmetöötluse vähendamise eesmärgil oleme peamise piirangu valdkonna jätnud taustatunnusena välja. Taotlust on vastavalt täiendatud. Uuringu valimis eristatakse esmast ja korduvat taotlust. Uuringu andmete allikaks on Töötukassa andmekogu. Kuid Töötukassa andmekogu põhimäärusekohaselt ei kanta andmekogusse andmeid taotluse korduvuse kohta. Seega tuleb vastutaval töötlejal veenduda, et soovitud andmed on olemas ja neid saab kavandatud viisil kasutada. Selgitame, et „esmane/korduv taotlus“ ei pea olema töötukassa andmekogus eraldi registritunnus valmiskujul. Tegemist on valimi moodustamiseks tuletatud tunnusega, mille töötukassa saab moodustada olemasolevate registriandmete põhjal. Valimiväljavõtu tegemisel kontrollib töötukassa, kas sama isik on andmekogus varem taotluse esitanud. Kui varasem vastav taotlus puudub, käsitletakse valimisse kuuluvat juhtumit esmase taotlusena. Kui sama isiku kohta on andmekogus varasem taotlus olemas, käsitletakse juhtumit korduva taotlusena. Seega ei eelda uuring, et töötukassa andmekogus oleks eraldi andmeväli „taotluse korduvus“. Korduvuse eristamine tehakse valimiväljavõtu käigus olemasolevate registriandmete alusel. Töötukassalt ei küsita selleks täiendavaid andmeid väljaspool andmekogus olemasolevaid andmeid ega varasemate taotluste detailset ajalugu, vaid üksnes valimi moodustamiseks vajalikku eristust, kas valimisse kuuluv juhtum on andmekogu andmete põhjal esmane või korduv. AKI rõhutab, et käesolevas punktis on toodud vaid mõni näide ja tegemist ei ole ammendava loeteluga. Vastutaval töötlejal tuleb kõigi isikuandmete kõik töötlustoimingud kogu uuringu ulatuses taotluses ära kirjeldada.  Oleme taotluse metoodika- ja andmetöötluse osasid tervikuna üle vaadanud ning täiendanud nii, et kõik uuringu etapid (valimi moodustamine, kontaktandmete kasutamine, intervjuude läbiviimine, salvestamine, transkribeerimine, pseudonümiseerimine, analüüs, andmete säilitamine ja kustutamine) ning töödeldavad isikuandmed, õiguslik alus ja töötlemistoimingud on taotluses kirjeldatud. 2. AKI mõistab taotluse põhjal, et intervjuud salvestatakse (isiku nõusolekul) ning transkribeeritakse. Samas säilitatakse salvestisi pseudonüümitult kuni uuringu lõpuni. IKÜM lubab isikuandmeid töödelda, sh säilitada kuni eesmärgi täitmiseni. Palun kavandatud andmetöötlust kriitiliselt hinnata, kas pärast intervjuu transkribeerimist on helisalvestise säilitaminevajalik. Arvestades intervjueeritavate väikest arvu võib ka pärast isiku kontaktandmete ja koodivõtme kustutamist olla inimene helisalvestise põhjal siiski tuvastatav. Taotlust on täiendatud selgitusega, miks on helisalvestiste säilitamine vajalik ja proportsionaalne. Muudetud on säilitamise aeg kuni lõpparuande valmimiseni. Taotlust on täiendatud vastavalt. Intervjuude transkribeerimiseks kasutatakse Teamsi automaatselt genereeritud transkriptsioone. Automaattranskriptsioonide kvaliteet võib olla ebaühtlane, sh võib esineda sisulisi eksimusi, väljajätte või ebatäpsusi terminite, hinnangute või intervjueeritava kogemuse kirjeldamisel. Kõiki transkriptsioone ei kontrollita täielikult kohe pärast intervjuud käsitsi üle. Uurimisprotsessi käigus võib alles hilisemas analüüsietapis või lõpparuande koostamisel ilmneda vajadus kontrollida konkreetset kohta algse helisalvestise põhjal, et vältida intervjueeritava ütluste moonutamist või ebatäpset tõlgendamist. Seetõttu on helisalvestiste ajutine säilitamine kuni uuringu sisulise analüüsi ja aruande koostamise lõpuni vajalik uuringuandmete täpsuse, usaldusväärsuse ja kontrollitavuse tagamiseks. Salvestisi kasutatakse üksnes transkriptsiooni täpsuse kontrollimiseks ja analüüsis tekkinud konkreetsete kahtluste lahendamiseks. Salvestisi ei kasutata uutel eesmärkidel ega edastata väljapoole uurimisrühma. Helisalvestistele on ligipääs ainult selleks volitatud uurimisrühma liikmetel, töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuude salvestisi säilitatakse krüpteeritud ja ligipääsupiiranguga keskkonnas. Arvestades, et inimene võib olla salvestise põhjal tuvastatav ka pärast kontaktandmete ja koodivõtme kustutamist, kustutatakse helisalvestised viivitamata pärast seda, kui uuringu analüüs ja aruande koostamine on lõppenud ning helisalvestiste kasutamise vajadus on ära langenud, kuid mitte hiljem kui 31.01.2027. Pärast helisalvestiste kustutamist säilitatakse edasiseks analüüsiks üksnes pseudonümiseeritud transkriptsioonid ulatuses, mis on uuringu eesmärgi täitmiseks vajalik. 3. Andmekaitse Inspektsioon mõistab taotluse põhjal, et dokumendianalüüsis kasutatakse pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud, kuid muu hulgas terviseandmeid sisaldava teksti analüüsimiseks organisatsiooni lepingulist ärikliendi lahendusega tehisintellekti (GPT-5.* või uuem Azure platvormil). Seoses tehisintellekti kasutamisega palun täiendada taotlust järgmise teabega: - põhjendus tehisintellekti kasutamiseks; - põhiõiguste ja -vabaduste (sh inimeste autonoomia, privaatsus ja andmekaitse) tagamine; - eetiliste riskide (nt kallutatus, stigmatiseerimine, diskrimineerimine jms) minimeerimine; - protsessi ja tulemuste kontrollimine, võimaliku negatiivse mõju vältimine. Palun vastutaval töötlejal kirjeldada kõik tehisintellekti kasutamisega seotud võimalikud riskid ja meetmed nende vähendamiseks või vältimiseks. Täpsustame, et uuringus ei kasutata tehisintellekti andmesubjektide suhtes otsuste tegemiseks ega individuaalsete hinnangute, profiilide või riskiskooride koostamiseks. TI-väljundeid ei kasutata inimese töövõime, õiguste, kohustuste, teenuste vajaduse ega muu individuaalse seisundi hindamiseks.  Uuringu üks eesmärk on hinnata, kas ja millistes töövõime hindamise protsessi osades võiks TI või automatiseerimine tulevikus anda sisulist tuge. See hõlmab muu hulgas terviseandmete töötlemise ja taotluse andmetega seostamise võimalusi, vabatekstiväljade analüüsi, töövõime langusele viitavate mustrite tuvastamist, otsustustoe lahendusi, otsuste sõnastamise toetust ning poolautomaatsete ekspertiisisüsteemide võimalikkust, kus TI võiks teha eeltööd, kuid otsustusprotsessist ei kaoks inimene. Seetõttu käsitletakse TI-väljundite võimalikku ekslikkust, kallutatust ja erinevust uurimisrühma tehtavast analüüsist või ekspertarstide tööloogikast uuringu objektina, mitte andmesubjekti suhtes tehtava automaatse otsuse riskina. Uuringus analüüsitakse, millistes ülesannetes TI-väljundid on sisuliselt kasutatavad, millistes ülesannetes tekivad lahknevused ning milliseid õiguslikke, tehnilisi, eetilisi ja korralduslikke eeldusi oleks vaja, et TI kasutamine töövõime hindamise protsessis oleks võimalik, turvaline ja usaldusväärne. Andmesubjektide kaitse seisukohalt on oluline, et TI-väljundeid kasutatakse ainult uurimisrühma kontrollitud analüüsi- ja võrdlusülesandes. Neid ei edastata töötukassale ega teistele osapooltele andmesubjekti kohta otsuse tegemiseks, neid ei kasutata üksikisiku õiguste või kohustuste mõjutamiseks ning uuringu järeldusi ei tehta üksnes TI-väljundi põhjal. Enne TI-põhist tekstianalüüsi viiakse läbi TVH dokumentide pseudonümiseerimine ja jääkriski minimeerimine. Jääkriski minimeerimine on oluline kaitsemeede, kuna TVH dokumendid sisaldavad vabatekstilist ja terviseandmetega seotud infot, milles võib ka pärast otseste identifikaatorite eemaldamist säilida kaudset tuvastamist võimaldavaid detaile. Taotluses on täpsemalt kirjeldatud, milliseid andmeid eemaldatakse või üldistatakse ning kuidas vähendatakse üksiku inimese otsese või kaudse tuvastamise riski enne sisulist analüüsi. TI kasutamise peamiste riskidena käsitleme ebatäpseid või kontekstist väljas väljundeid, terviseandmete või tegevuspiirangutega seotud kallutatust, üksikjuhtumite kaudset äratuntavust, stigmatiseerivaid või lihtsustavaid tõlgendusi ning liigset tuginemist TI-väljundile. Nende riskide maandamiseks kasutatakse TI-d üksnes pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmetel, TI-väljundeid kontrollib uurimisrühm, ühtegi järeldust ei tehta üksnes TI-väljundi põhjal, tulemusi ei kasutata üksikisikute hindamiseks ning aruandes esitatakse järeldused üldistatult. Pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmete tekstianalüüsiks kasutatakse üksnes organisatsiooni lepingulist ärikliendi lahendusega TI-teenust, mille tingimused näevad ette, et sisestatud andmeid ei kasutata alusmudelite treenimiseks ega teenuse üldiseks arendamiseks, andmete töötlemine ja salvestamine toimub Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna piires ning teenusepakkuja rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid. Taotlust on vastavalt täiendatud. 4. Vastutav töötleja soovib planeeritud intervjueeritavate hulga saavutamiseks pärida Töötukassa andmekogust valimi tunnuste alusel võimalike vastajate kontaktandmeid 5-kordses mahus. AKI juhib tähelepanu, et vastutaval töötlejal tuleb arvestada IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis a ja c sätestatud läbipaistvuse ning minimaalsuse põhimõtet. See tähendab, et vastutaval töötlejal tuleb määratleda valimi moodustamiseks võimalikult täpsed kriteeriumid, et vähendada uuringu eesmärgi täitmiseks sobimatute andmete saamist ja sellega vältida ülemäärast andmetöötlust. Läbipaistvuse põhimõtte täitmiseks on IKÜM artiklis 14 ette nähtud andmesubjekti teavitamise kohustus, millest tulenevalt tuleb kõigile valimi väljavõttu sattunud isikutele saata uuringus osalemise kutse. Selgitame, et viiekordses mahus kontaktandmete pärimine ei tähenda valimi kriteeriumide ebapiisavat määratlemist ega uuringu eesmärgi seisukohalt sobimatute isikute kaasamist. Kontaktid päritakse üksnes nende isikute kohta, kes vastavad eelnevalt määratletud valimi põhikriteeriumidele ja kuuluvad uuringu sihtrühma. Tegemist on kvalitatiivse eesmärgistatud valimiga (vt Palinkas, L. A., Horwitz, S. M., Green, C. A., Wisdom, J. P., Duan, N., & Hoagwood, K. (2015). Purposeful Sampling for Qualitative Data Collection and Analysis in Mixed Method Implementation Research. Administration and Policy in Mental Health and Mental Health Services Research, 42(5), 533–544. https://doi.org/10.1007/s10488-013-0528-y), mille puhul on vajalik tagada nii planeeritud intervjuude arvu täitumine kui ka valimi sisuline mitmekesisus.  Varuvalim on vajalik, kuna uuringus osalemine on vabatahtlik ning osa isikuid ei pruugi uuringus osalemise kutsele vastata, ei ole kättesaadavad või ei soovi osaleda. Lisaks võib kvalitatiivse uuringu käigus ilmneda vajadus suunata edasist värbamist teatud tunnuste kombinatsioonide alusel, et vältida intervjuude koondumist liiga ühetaolistele kogemustele. Kui kontaktandmeid küsitaks üksnes planeeritud intervjuude arvuga võrdses mahus, tooks see tõenäoliselt kaasa korduvad andmepäringud, mis ei oleks andmetöötluse minimaalsuse ega halduskoormuse seisukohalt otstarbekas. Eristame tehnilist varuvalimit ja tegelikku intervjuuvalimit. Tehnilisse varuvalimisse kuulumine ei tähenda, et isik kaasatakse uuringusse või et tema poole tingimata pöördutakse. Individuaalne teave uuringu kohta antakse kõigile isikutele, kellega uuringus osalemiseks tegelikult ühendust võetakse, hiljemalt esimesel kontaktil. Esimesel kontaktil selgitatakse, kust inimese kontaktandmed pärinevad, miks temaga ühendust võetakse, milliseid andmeid ja mis eesmärgil töödeldakse, mis on töötlemise õiguslik alus, millised on tema õigused ning et intervjuus osalemine on vabatahtlik. Nende isikute puhul, kelle kontaktandmed satuvad üksnes tehnilisse varuvalimisse, kuid kelle poole uuringus osalemiseks ei pöörduta, tagatakse läbipaistvus avalikult kättesaadava uuringuteavituse kaudu. Avalikus teavituses kirjeldatakse vastutavat töötlejat, uuringu eesmärki, töödeldavate andmete kategooriaid, andmeallikat, õiguslikku alust, säilitamistähtaegu, kaitsemeetmeid ja andmesubjekti õigusi. Selline lahendus on proportsionaalne, sest individuaalse kutse saatmine kõigile tehnilisse varuvalimisse kuuluvatele isikutele tähendaks nende aktiivset kaasamist olukorras, kus ei ole veel teada, kas nende poole uuringu eesmärgil üldse pöördutakse. Minimaalsuse põhimõtte järgimiseks kasutatakse kontaktide reservi üksnes planeeritud intervjuude arvu ja valimi mitmekesisuse saavutamiseks. Kontaktandmeid ei kasutata muul eesmärgil ega edastata väljapoole uurimisrühma. Kui intervjuuvalim on täitunud või on selgunud, et täiendavaid kontakte ei ole enam vaja, kasutamata jäänud kontaktandmeid rohkem ei töödelda ning need kustutatakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt intervjuude läbiviimise perioodi lõppemisel. 5. AKI juhib tähelepanu, et uuringusse kutsumisel tuleb isikule arusaadavalt eristada uuringus osalemise nõusolekut ja isikuandmete töötlemise nõusolekut. Tulenevalt IKÜM artiklist 7 ja arvestades põhjendusega 32 peab isikuandmete töötlemiseks kehtiv andmesubjekti nõusolek olema antud aktiivses vormis vabatahtlik, ühemõtteline, konkreetne ja teadlik tahteavaldus. IKÜM artiklis 9 sätestatud suuremat kaitset vajavate isikuandmete eriliikide, sh terviseandmete töötlemise nõusolekule on kehtestatud täiendav tingimus. Nõusolek peab olema selgesõnaline. Nõuetekohase nõusoleku eeltingimus on avaldus või selget nõusolekut väljendav tegevus. Selgesõnaline viitab nõusoleku väljendamise viisile, st andmesubjekt peab esitama sõnaselge avalduse nõusoleku kohta, soovitavalt kirjalikult. Teadusuuringutes nõusoleku alusel eriliiki isikuandmete töötlemisel tõlgendatakse põhjendusega 33 ette nähtud paindlikku lähenemisviisi rangemalt ja rakendatakse tugevamat kontrolli. Andmesubjekti kehtiva nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus on isikuandmete vastutaval töötlejal. Palun nende nõuetega uuringus arvestada. Oleme täiendanud taotlust ja töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuukava nii, et intervjueeritavale eristatakse eri nõusolekud ning terviseandmete töötlemiseks küsitakse eraldi selgesõnaline nõusolek. Töövõime hindamist taotlenud inimeselt küsitakse intervjuu alguses kolm eraldi nõusolekut: intervjuus osalemiseks, salvestamiseks ja selgesõnaline nõusolek intervjuus avaldatavate terviseandmete töötlemiseks uuringu eesmärgil. Need esitatakse eraldi, et osalemise otsus ja andmetöötluse nõusolek oleksid andmesubjektile üheselt eristatavad. Osalemise ja salvestamise nõusolek antakse enne salvestamise algust ja intervjueerija teeb selle kohta kirjaliku märke. Kui inimene on kutsele vastanud e-kirjaga, käsitatakse tema kirjalikku vastust osalemise nõusoleku tõendina. Terviseandmete selgesõnaline nõusolek küsitakse pärast salvestamise algust ja jäädvustatakse salvestisel, nõusoleku tekst on kirjalikult esitatud intervjuukavas (vt täiendatud lisa 3). Sidusrühmade ekspertidelt küsitakse osalemise ja salvestamise nõusolek, kuna nende intervjuudes töödeldakse üksnes ametialast sisu, mitte intervjueeritava enda terviseandmeid.  Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja ja töövõime hindamise metoodika väljatöötaja intervjuukava SISSEJUHATUS JA NÕUSOLEKUD Tänasel intervjuul räägime Teiega kui Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja ning töövõime hindamise metoodika väljatöötajaga töövõime hindamise protsessist: kuidas hindamismetoodika on üles ehitatud, kuidas see toetab ekspertarste ja teisi osapooli, kus tekib metoodika kasutamisel probleeme ning millised muudatused võiksid protsessi parandada, säilitades samas hindamise sisulise täpsuse, ühtluse ja usaldusväärsuse. Teie loal salvestan intervjuu. Salvestist kasutame hiljem intervjuust kokkuvõtete ja analüüsi tegemiseks. Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Uuringu raportisse me ei pane intervjueeritavate nimesid, kuid viitame intervjuudes välja toodud probleemidele, seisukohtadele ja võimalikele lahendustele. Spetsialistide intervjuudes ei saa me tagada täielikku anonüümsust, kuna asutus, roll ja käsitletav teema võivad kaudselt tuvastada intervjueeritava isiku. Uuringu salvestisi hoiame kuni uuringu lõpuni, misjärel kustutame need. S1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? S2. Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma? S3. Kas Te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu? TAUST 1. Palun kirjeldage lühidalt oma erialast tausta, rolli Töötervishoiuarstide Seltsis ja kokkupuudet töövõime hindamisega. o Milline oli Teie roll töövõime hindamise metoodika väljatöötamisel või hilisemal arendamisel? o Kui kaua olete töövõime hindamise valdkonnaga kokku puutunud? TÖÖVÕIME HINDAMISE EESMÄRK 2. Kui töövõime hindamise metoodikat välja töötati, siis milliseid senise süsteemi või praktika puudujääke sooviti sellega eelkõige parandada? Kas eesmärk oli näiteks muuta hindamine ühtlasemaks, õiglasemaks, läbipaistvamaks, funktsioonivõime-kesksemaks, tööeluga paremini seotuks või vähendada halduskoormust? 3. Mil määral lähtuti metoodika koostamisel ICF-i ehk rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni loogikast? Millistes osades võeti ICF-i põhimõtted üle ning millistes osades kohandati neid Eesti töövõime hindamise eesmärkide, menetluse või andmete järgi? 4. Mis peaks Teie hinnangul olema töövõime hindamise süsteemi peamine eesmärk praegu ja tulevikus? o Kas põhirõhk peaks olema töövõime ulatuse tuvastamisel, töövõimetoetuse õiguse kindlakstegemisel, tööelus püsimise toetamisel, teenustesse suunamisel või nende eesmärkide kombinatsioonil? 1  o Kus näete suurimat vastuolu süsteemi eesmärkide ja tegeliku toimimise vahel? TAOTLUSVORM 5. Millised taotlusel esitatavad taotleja andmed on Teie hinnangul eksperdiarvamuse koostamisel vältimatult vajalikud ja millise info kogumist võiks vähendada või teisiti korraldada? o Millised taotlusvormi osad või väljad annavad ekspertiisile vähe lisaväärtust või tekitavad taotlejale põhjendamatut koormust? Näiteks registriandmed, valikvastustega küsimused, vabatekstiväljad, mitteskooritavad küsimused 8–9 ja „Tahte“ küsimused. 6. Kuidas peaks ekspertarst metoodika järgi hindamisel arvestama nii taotleja enesehinnangut kui ka TIS-is olevaid terviseandmeid, eriti juhul, kui taotleja kirjeldatud piirangud ja terviseandmed ei lange täielikult kokku? 7. Kas olete saanud tagasisidet, et mõni taotlusvormi osa tekitab taotlejatele raskusi või annab hindamiseks ebatäpset infot? Kui jah, siis millised osad ja kuidas võiks neid muuta? 8. Kuidas võiks muuta korduvtaotluste ja muutumatu või vähe muutuva seisundiga inimeste taotluste käsitlemist, et vähendada koormust, kuid säilitada otsuse metoodiline korrektsus? o Millised andmed võiksid korduvtaotlusel olla eeltäidetud? o Millal oleks lihtsustatud korduvtaotlus põhjendatud ja millal mitte? o Kuidas hinnata, kas inimese seisund on muutunud? o Millised riskid kaasneksid korduvtaotluste või muutumatute seisundite lihtsama hindamisega ja kuidas neid maandada? HINDAMISLOOGIKA, KAALUTLUSKRITEERIUMID JA SKOORIMINE 9. Kuidas peaks ekspertarst metoodika järgi jõudma hinnanguni, kas inimese töövõime on vähenenud ning kas vähenenud töövõime korral on tegemist osalise või puuduva töövõimega? o Milline roll on skooril ja millal tekib arsti kaalutlusruum? o Kuidas peaks arvestama eri valdkondade piirangute koosmõju? o Kuidas peaks arvestama haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust? o Millistes olukordades on piir osalise ja puuduva töövõime vahel metoodiliselt kõige keerulisem? 10. Kui hästi metoodikas ette antud kaalutluskriteeriumid ekspertarste hindamisel toetavad? o Millistes kohtades on piisav selgus ja millistes jätavad kriteeriumid liiga palju tõlgendusruumi? o Millised kaalutluskohad võivad põhjustada ekspertarstide vahel erinevaid tulemusi? o Milliseid täpsustusi, juhendeid või näiteid oleks vaja, et suurendada eksperdiarvamuste ühtlust ja läbipaistvust? o Kas metoodikas peaks olema rohkem näiteid või samm-sammulisi otsustusskeeme, mis aitaksid ekspertarstidel keerukates olukordades ühtsemalt hinnata? 11. Kas ja kuidas peaks töövõime ulatuse kaalumisel arvesse võtma inimese töötamist, töökoormust, töö iseloomu, tervisekäitumist või ravijärgimust? Kas nende asjaolude arvestamine peaks olema metoodikas selgemalt reguleeritud? o Millal on need asjaolud töövõime hindamise seisukohast sisuliselt asjakohased? o Millal võivad need asjaolud viia ebaühtlase või ebaõiglase hindamiseni? o Milliseid reegleid või juhiseid oleks selles osas vaja? o Kuidas suhestub see ekspertarsti teadmistega töökeskkonna ja töötingimuste kohta? 12. Kas ja milliseid muudatusi oleks eeltoodust tulenevalt vaja teha töövõime hindamise metoodikas? o Millised muudatused oleksid sisuliselt kõige olulisemad? 2  o Millised muudatused oleksid realistlikud lühiajalises vaates ja millised vajavad pikemat ettevalmistust? o Kuidas tuleks metoodikamuudatusi testida või valideerida enne rakendamist? VISIIDIPÕHISED HINDAMISED 13. Millistel juhtudel ei piisa metoodika järgi dokumendipõhisest hindamisest ja täiendavatest päringutest ning on vajalik visiidipõhine hindamine? o Mis peaks olema otsustamise alus: vastuolu taotluse ja TIS-i vahel, puudulik terviseinfo, funktsionaalse võimekuse hindamise vajadus, keeruline või mitmetahuline juhtum? o Milliste juhtumite puhul tuleks Teie hinnangul kindlasti visiidipõhist hindamist kasutada? o Milline võiks olla erinevate arstide ja teiste tervisespetsialistide roll visiidipõhises hindamises? 14. Miks tehakse visiidipõhiseid hindamisi Teie hinnangul praegu vähe ja mida oleks vaja muuta, et neid kasutataks rohkem või paremini? o Millised on Teie hinnangul peamised põhjused, miks visiidipõhiseid hindamisi tehakse oluliselt vähem kui metoodikas algselt kavandati (1–2% vs 20%)? o Kas visiidipõhiste hindamiste osakaalu suurendamine oleks vajalik (võrreldes praegusega)? Millised meetmed aitaksid suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu? o Kuidas muuta visiidipõhise hindamise protsess sujuvamaks ja vähem koormavaks kõigi osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarst) jaoks? OTSUSE KEHTIVUSAEG 15. Milliste kriteeriumide ja kaalutluste alusel peaks metoodika järgi määrama töövõime hindamise otsuse kehtivusaja? o Kuidas peaks kehtivusaja määramisel arvestama terviseseisundi olemust ja haiguse kulgu, näiteks seisundi püsivust, progresseerumist, ravitavust ja töövõime muutumise tõenäosust? o Millised andmed või kriteeriumid peaksid toetama pikema või lühema kehtivusaja põhjendamist? 16. Kuidas sobivad praegused otsuste kehtivusajad inimeste tegelike olukordadega ning kas näete vajadust neid muuta? o Kas praegused kehtivusajad — 6 kuud, 1–5 aastat, kuni vanaduspensionieani või täisealiseks saamiseni — on erinevate seisundite puhul piisavalt põhjendatud ja paindlikud? o Milliste seisundite või juhtumite puhul oleks põhjendatud pikem kui 5-aastane või vastupidi lühem kehtivusaeg? Milline peaks olema eeltöö (andmeanalüüs, võrdlus teiste riikide praktikaga), et tuvastada need seisundid? Kuidas sel juhul tekib kaalutluskriteerium, kas töövõime on puuduv või osaline? o Kas metoodikas oleks vaja täpsemaid juhiseid, et kehtivusaja määramine oleks ekspertarstide vahel ühtlasem? OTSUSE JA EKSPERDIARVAMUSE ARUSAADAVUS TAOTLEJALE 17. Kas olete saanud tagasisidet selle kohta, mis võib muuta töövõime hindamise otsuse või eksperdiarvamuse taotleja jaoks raskesti mõistetavaks? Kui jah, siis mis? 3  o Kas arusaadavust võivad mõjutada näiteks meditsiiniline või juriidiline sõnastus, põhjenduste detailsus, otsuse ja eksperdiarvamuse omavaheline seos või eksperdiarvamuse ülesehitus? o Kuidas muuta töövõime hindamise otsuse vormi (otsuse ülesehitus) ja sisu taotlejale selgemaks? Kas sellele peaks veel lisama lihtsas keeles lisa? o Kui arusaadav on täismahus eksperdiarvamus taotlejate jaoks ja kas see aitab neil paremini mõista otsuse sisu ja põhjendusi? 18. Kas ja kuidas peaks töövõime hindamise otsust ja eksperdiarvamust paremini omavahel siduma, et taotleja saaks otsusest paremini aru, kuid otsus ei oleks samas liiga mahukas? o Millist teavet (põhjendused, näited, viited) peaks TVH otsus sisaldama, et see oleks taotlejale piisavalt informatiivne ning mõistetav? o Milline peaks olema eksperdiarvamuse roll otsuse põhjenduste avamisel? KOOSTÖÖ, ERIALANE TUGI JA EKSPERTIISI ÜHTLUS 19. Kuidas mõjutab ekspertarsti erialane taust töövõime hindamise ekspertiisi koostamist ja millist tuge vajab arst juhtumites, mis ei kuulu tema põhieriala alla? o Milliseid täiendavaid toetavaid meetmeid võiks ekspertarstidele pakkuda nende erialaga mitte seotud juhtumite hindamiseks lisaks juba olemasolevatele võimalustele (koolitused, juhendid, koostöövõimalus teiste ekspertarstidega)? 20. Milline on erineva erialase taustaga ekspertarstide või teiste spetsialistidega konsulteerimise praktika töövõime hindamise protsessis ja kuidas seda paremini korraldada? o Millised tegurid takistavad ekspertarstide vahelist konsulteerimist (nt ajakulu, töökorraldus, vastutuse jagunemine, rahastamine)? o Kui esineb konsulteerimist ja koostööd, siis kas ja kuidas see aitab suurendada ekspertiiside objektiivsust? o Kuidas saaks soodustada ja süsteemselt korraldada ekspertarstide vahelist konsulteerimist ekspertiiside koostamisel? PROTSESSI LIHTSUSTAMINE JA SÜSTEEMI SISENEMINE 21. Kuidas Te hindate töövõime hindamise protsessi tervikuna? Mis toimib hästi ja kus on probleeme? o Millised etapid toimivad hästi? o Millised etapid on Teie hinnangul kõige ajamahukamad või ressursinõudlikumad? Miks? o Kus näete praegu dubleerimist, ebaefektiivsust või põhjendamatut halduskoormust? o Millised protsessi osi oleks kõige olulisem lihtsustada või parandada, ilma et ekspertiisi kvaliteet kannataks? 22. Kuidas hindate praegust rollijaotust taotleja, töötukassa, ekspertarsti, raviarsti, töötervishoiuarsti ja teiste osapoolte vahel? o Kas osapoolte rollid ja vastutus on Teie hinnangul selged ja toimivad? o Kas rollijaotus on taotlejale arusaadav? o Millistes kohtades võiks rollijaotust muuta või selgemaks teha? o Kas töötervishoiuarstidel võiks olla senisest selgem roll töövõime säilitamise või töötingimuste hindamise vaatest? 23. Kas Teie hinnangul jõuab töövõime hindamisse inimesi, kelle puhul hindamise taotlemine ei ole sisuliselt põhjendatud? Millistes olukordades seda esineb? o Millistel põhjustel hinnatakse esmakordselt töövõime hindamise taotlejatel töövõime mitte vähenenuks? o Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia töövõime hindamisele pöördumiseni enne, kui see on sisuliselt põhjendatud? 4  o Millist rolli mängivad perearstid, eriarstid, lähedased, tööandjad või töötervishoiuarstid taotluse esitamise otsuse kujunemisel? o Millised meetmed aitaksid vähendada töövõimeliste, sh ajutise tervisepiiranguga inimeste sisenemist töövõime hindamise süsteemi? 24. Milline oleks Teie arvates parim viis tagada vajalikud tugiteenused ja rahaline tugi inimesele, kelle tervis on töö tõttu halvenenud ja kes ei saa senist tööd jätkata, kuid kelle töövõime ei ole hindamise metoodika järgi vähenenud — eriti juhul, kui ümberõpe kestab kauem kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood? Kas tööalane rehabilitatsioon ja töötukassa rahaline tugi võiksid sellisel juhul laieneda ka neile inimestele kuni ümberõppe lõpuni? TÖÖÕNNETUSEST JA KUTSEHAIGUSEST TINGITUD TÖÖVÕIME LANGUS 25. Mida Te arvate võimalusest siduda töövõime hindamine tööõnnetuse ja kutsehaigusega seotud töövõime kaotuse ulatuse tuvastamise ning kahjuhüvitise määramise protsessiga? o Millised oleksid sellise sidumise peamised eelised ja riskid? o Milline arst või ekspert peaks sellist töövõime kaotust tuvastama? Kas ja millist lisapädevust see eeldaks? Milline võiks olla töötervishoiuarstide roll tööõnnetuse või kutsehaigusega seotud töövõime languse hindamisel? o Kuidas võiks lahendada nende inimeste hindamise, kes ei kuulu töövõime hindamise sihtrühma, näiteks vanaduspensioniealised või alla 16-aastased, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise taotlemiseks? EKSPERTIISIS ANTAVAD SOOVITUSED 26. Milline roll peaks Teie hinnangul olema ekspertiisis antavatel töötingimuste ja töövõime toetamise soovitustel? o Kellele on soovitused Teie hinnangul eelkõige mõeldud: taotlejale, töötukassa nõustajale, raviarstile, tööandjale või mõnele teisele osapoolele? o Millised soovitused on Teie kogemuse põhjal sisuliselt vajalikud ja rakendatavad ning millised kipuvad jääma liiga üldiseks? o Kuidas tagada, et taotlejad oleksid teadlikud neile antud soovitustest? Kas ja millises vormis peaks soovitused lisama töövõime hindamise otsusele, et need oleksid taotlejale arusaadavad ja kasutatavad? Kuidas aidata taotlejal paremini teadvustada vajadust muuta oma tervisekäitumist või tervist kahjustavat töist tegevust töövõime säilitamise eesmärgil? o Kuidas võiks ekspertiisis antud soovitused paremini jõuda nende osapoolteni, kes saavad inimese töövõimet, tervisekäitumist, töötingimusi või tööelus püsimist toetada? o Kas töötervishoiuarstide teadlikkust olemasolevatest võimalustest aitaks suurendada see, kui koolitustel tutvustataks põhjalikumalt Töötukassa ja SKA teenuseid? o Kas ja kuidas võiks ekspertiisis sisalduvat infot ja soovitusi kasutada laiemalt tervise- ja sotsiaalvaldkonnas, et toetada inimese töövõime säilimist? o Kas ekspertarsti soovitused võiksid olla üks tervisjuhtimise töölauale (TJT) kuvatava heaoluplaani osa? o Kas peate põhjendatuks võimalust soovitada ekspertarsti poolt vajadusel töötervishoiuarsti visiiti, kes hindaks, milliseid raviteenuseid taotleja vajab ja vajaduse korral suunaks taotleja edasi nendele? 27. Millistele andmetele peaksid soovitused tuginema, et need oleksid sisuliselt põhjendatud ja rakendatavad (nt terviseandmed, funktsionaalne võimekus, hariduse ja töötamise andmed) ning kuidas saaks ekspertarstile soovituste andmist lihtsamaks teha? o Kuidas muuta soovituste andmine ekspertarstide jaoks sisuliselt ja tehniliselt lihtsamaks? o Kas ja kuidas oleks võimalik muuta soovituste andmine andmepõhiseks, nt kasutades masinõppepõhiseid soovitusmudeleid või integreerides sobivaid klassifikaatoreid? 5 AUTOMATISEERIMINE JA TEHISINTELLEKT 28. Millistes töövõime hindamise protsessi osades näete kõige realistlikumat automatiseerimise või tehisintellekti kasutamise potentsiaali? o Millised tehnoloogilised lahendused (nt eeltäidetud vormid, otsustustoe süsteemid, otsuste sõnastamine) võiksid toetada töövõime hindamise protsessi tõhusust ja kvaliteeti? o Kas ja kuidas saaks automatiseerida ja kiirendada terviseandmete töötlemist ja nende seostamist taotluse andmetega? o Kas ja kuidas saaks automatiseerida vabatekstiväljade analüüsi, et tuvastada mustreid ja töövõime langusele viitavaid märksõnu? o Kas TI võiks aidata ka taotlejale otsuse selgitamisel (meditsiinikeele lihtsustamine)? o Kas ja kuidas oleks võimalik arendada poolautomaatseid ekspertiisisüsteeme, kus tehisintellekt teeb esmase hinnangu ja ekspertarst kinnitab või korrigeerib seda? 29. Millised riskid võivad kaasneda automatiseerimise või tehisintellekti kasutamisega töövõime hindamises? Kuidas neid riske maandada? KOKKUVÕTE JA LÕPUKÜSIMUSED 30. Millised on Teie hinnangul praeguse töövõime hindamise süsteemi kõige suuremad probleemid? 31. Milliseid lahendusi Te neile probleemidele näete lühemas ja pikemas perspektiivis? 32. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate oluliseks? Suur tänu Teile intervjuu eest! 6  Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja intervjuukava SISSEJUHATUS JA NÕUSOLEKUD Tänasel intervjuul räägime Teiega kui Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajaga töövõime hindamise süsteemi toimimisest, puudega ja vähenenud töövõimega inimeste kogemustest, probleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Teie loal salvestan intervjuu. Salvestist kasutame hiljem intervjuust kokkuvõtete ja analüüsi tegemiseks. Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Uuringu raportisse me ei pane intervjueeritavate nimesid, kuid viitame intervjuudes välja toodud probleemidele, seisukohtadele ja võimalikele lahendustele. Intervjueeritavaid tsiteerime ameti ja/või asutuse kaudu. Spetsialistide intervjuudes ei saa me tagada anonüümsust, kuna asutus ja amet võivad kaudselt tuvastada intervjueeritava isiku. Uuringu salvestisi hoiame kuni uuringu lõpuni, misjärel kustutame need. S1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? S2. Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma? S3. Kas Te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu? TAUST 1. Milline on Teie kokkupuude töövõime hindamise valdkonnaga? SÜSTEEMI EESMÄRGID 2. Mis peaks Teie hinnangul olema töövõime hindamise süsteemi peamine eesmärk puudega ja vähenenud töövõimega inimese vaates praegu ja tulevikus? o Kas põhirõhk peaks olema töövõime ulatuse tuvastamisel, töövõimetoetuse õiguse kindlakstegemisel, tööelus püsimise toetamisel, teenustesse suunamisel, inimese õiguste ja toimetuleku tagamisel või nende eesmärkide kombinatsioonil? o Milliseid tulemusi peaks töövõime hindamise süsteem inimese, tema lähedaste, tööturu ja riigi vaatest saavutama? o Kas näete süsteemi eesmärkide vahel vastuolusid, näiteks tööle aitamise, toetuse maksmise, kontrolli ja inimese toetamise vahel? o Kus näete suurimat vastuolu süsteemi eesmärkide ja inimeste tegeliku kogemuse vahel? TAOTLUSVORM, HINDAMISMETOODIKA JA OTSUS 3. Kas praegune taotlusvorm on Teie hinnangul inimese jaoks arusaadav ja samas piisav töövõime hindamiseks vajaliku info kogumiseks? Kas ja milliseid lihtsustamise võimalusi näete? Kui Te ei tea vormi detailselt, siis millistest põhimõtetest peaks lihtsustamisel lähtuma.  o Millised küsimused, sõnastused või valikvastused tekitavad inimestes kõige rohkem segadust või tõlgendamisraskusi? o Millist infot ei tohiks lihtsustamise käigus kaotada, et inimese tegelik tegevuspiirang ja abivajadus oleks hindamisel nähtav? o Kuidas tuleks taotlusvormis ja andmete kogumisel rakendada andmete minimaalsuse põhimõtet nii, et inimene ei peaks korduvalt esitama juba riigil olemas olevat infot? 4. Kas taotlusvormi või korduvtaotluste lihtsustamine eeldaks Teie hinnangul hindamismetoodika muutmist? o Kas korduvtaotluste või muutumatute seisundite puhul oleks põhjendatud lihtsustatud menetlus? Millistel tingimustel? 5. Kas töövõime hindamise otsuse praegust ülesehitust või sisu oleks vaja muuta, et otsus oleks inimese jaoks selgem ja informatiivsem? Kui jah, siis millist teavet peaks otsus kindlasti sisaldama? o Kas töövõime hindamise otsuses peaks olema selgemini välja toodud, kuidas eksperdiarvamusest jõuti lõpliku otsuseni? Kuidas seda võiks teha? o Kuidas saaks riik toetada seda, et inimesed mõistaksid töövõime hindamise otsuse sisu, põhjendusi ja tagajärgi paremini? KAALUTLUSKRITEERIUMID JA OTSUSTE KEHTIVUSAEG 6. Kuidas Teie hinnangul peaks töövõime hindamise süsteemis olema määratletud piir osalise ja puuduva töövõime vahel? o Kas praegune metoodika ja praktika annavad inimestele piisavalt selge ja etteaimatava aluse nende kahe kategooria eristamiseks? o Kas Teieni on jõudnud juhtumeid, kus sarnases olukorras inimesed on saanud erinevaid otsuseid või kus otsus ei vasta inimese enda ja tema lähedaste arusaamale tegelikust töövõimest? o Kas näete vajadust kaalutuskriteeriume täpsustada või praktikat ühtlustada? Kui jah, siis millised põhimõtted peaksid olema inimese jaoks kõige olulisemad: läbipaistvus, individuaalsus, diagnoosideülene lähenemine, funktsionaalse võimekuse hindamine või midagi muud? o Kui palju peaks süsteem võimaldama individuaalset kaalutlust inimese terviseseisundi, prognoosi (seisundi püsivuse, muutumise või progresseerumisega) ja tööelus osalemise võimaluste arvestamisel? o Kuidas leida tasakaal ühetaolise kohtlemise ja paindliku, inimese olukorda arvestava otsustamise vahel? 7. Kas praegused otsuste kehtivusajad on Teie hinnangul inimeste jaoks piisavalt põhjendatud ja paindlikud? o Kas oleks põhjendatud võimaldada teatud seisundite puhul pikema kui 5 a kehtivusajaga otsuseid? Millistel põhimõtetel? o Kas Teieni on jõudnud tagasisidet seisundite või olukordade kohta, kus korduvhindamine tundub inimesele ebamõistlikult koormav või sisuliselt põhjendamatu? o Kuidas peaks olema korraldatud töövõime hindamise otsuse ajakohasuse tagamine juhul, kui otsus kehtib pikemat aega, kuid inimese terviseseisund või tööelus osalemise võimalused võivad aja jooksul muutuda? PROTSESSI LIHTSUSTAMINE, ROLLIJAOTUS, SÜSTEEMI SISENEMINE 8. Milliseid töövõime hindamise protsessi osi võiks Teie hinnangul lihtsustada ja milliseid ei tohiks muuta? o Kus näete praegu kõige suuremat dubleerimist, ebaefektiivsust või põhjendamatut halduskoormust? o Milline peaks olema tasakaal otsuste kvaliteedi ja menetluse kiiruse vahel? Kuidas saaks seda Teie arvates saavutada? o Milliseid lihtsustusi ei tohiks Teie hinnangul teha, isegi kui need vähendaksid osapoolte koormust? o Millised piirid peaksid kehtima andmete kogumisel ja kasutamisel, et süsteem oleks korraga tõhus ja õiguspärane? 9. Kas praegune rollijaotus süsteemis on Teie hinnangul inimese jaoks arusaadav ja põhjendatud? Kui ei, siis milline see rollijaotus võiks olla? o Milline peaks olema töötukassa, ekspertarstide, pere- ja eriarstide, töötervishoiu, Sotsiaalkindlustusameti, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide roll? o Kas mõni ülesanne või vastutus võiks liikuda teise asutuse või spetsialisti vastutusse? 10. Kas Teie hinnangul jõuab töövõime hindamisse inimesi, kelle puhul hindamise taotlemine ei ole sisuliselt põhjendatud? Kuidas saaks süsteem neid inimesi paremini suunata? o Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia töövõime hindamisele pöördumiseni enne, kui see on sisuliselt põhjendatud? o Kuidas saaks inimesi enne taotluse esitamist sobivama info, nõustamise, ravi või teenuse juurde suunata? o Milline roll võiks selles olla perearstidel, eriarstidel, töötukassa nõustajatel, puuetega inimeste organisatsioonidel, tööandjatel või avalikul kommunikatsioonil? SÜSTEEMIDE SIDUMINE JA TEENUSTE LÕIMUMINE 11. Kuidas peaks töövõime hindamise süsteem olema seotud teiste töötukassa teenuste, töövahenduse ja karjääriteenustega? o Kuidas tagada, et süsteemide sidumine lihtsustaks inimese teekonda ja ei muudaks asjaajamist keerukamaks? 12. Milline töövõime hindamise käigus tekkiv info peaks liikuma tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning millistel tingimustel? o Kas töövõime hindamise tulemused ja soovitused peaksid olema nähtavad perearstidele, eriarstidele, töötervishoiuarstidele või teistele spetsialistidele? o Kui jah, siis millist infot neil vaja oleks, mis eesmärgil ning kuidas peaks olema tagatud inimese teadlikkus ja nõusolek? 13. Mida Te arvate sellest, et siduda töövõime hindamine tööõnnetuse ja kutsehaigusega seotud töövõime kaotuse ulatuse tuvastamise ja kahjuhüvitamise protsessiga? o Millised oleksid sellise sidumise peamised eelised ja riskid? Milliseid muudatusi eeldaks see rollijaotuses, õigusraamistikus või rahastamises? o Milline arst või ekspert peaks tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime langust hindama ning millist lisapädevust see eeldaks? o Kuidas võiks lahendada nende inimeste hindamise, kes ei kuulu töövõime hindamise sihtrühma, näiteks vanaduspensioniealised, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise taotlemiseks?  14. Mida Te arvate puude tuvastamise ja töövõime hindamine sidumisest? Praegu on Eestis tööealisel inimesel võimalik taotleda puude raskusastme tuvastamist ja töövõime hindamist koos, ühise taotlusega, kas see süsteem peaks jätkuma või tuleks seda muuta? o Millised on inimeste vaatest praeguse ühistaotluse ja kahe eraldi otsuse tegemise peamised eelised ja probleemid? o Kas ja millistes olukordades kogevad inimesed töövõime hindamise ja puude tuvastamise menetlustes korduvat või dubleerivat info esitamist? o Kas inimestele on piisavalt arusaadav, miks töövõime hindamise ja puude tuvastamise tulemused võivad erineda? o Millised muudatused võiksid vähendada inimese halduskoormust ja vajadust oma terviseseisundit, tegevuspiiranguid või abivajadust mitmes kohas uuesti kirjeldada, säilitades samas kahe hindamise erinevad eesmärgid? o Millised oleksid töövõime hindamise ja puude tuvastamise tihedama sidumise peamised riskid? 15. Milline oleks Teie arvates parim viis tagada vajalikud tugiteenused ja rahaline tugi inimesele, kelle tervis on töö tõttu halvenenud ja kes ei saa senist tööd jätkata, kuid kelle töövõime ei ole hindamise metoodika järgi vähenenud — eriti juhul, kui ümberõpe kestab kauem kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood? Kas tööalane rehabilitatsioon ja töötukassa rahaline tugi võiksid sellisel juhul laieneda ka neile inimestele kuni ümberõppe lõpuni? AUTOMATISEERIMINE JA TEHISINTELLEKT 16. Millistes töövõime hindamise protsessi osades näete kõige suuremat potentsiaali automatiseerimise või tehisintellekti kasutamiseks? o Millised eesmärgid võiksid automatiseerimisel olla: halduskoormuse vähendamine, otsuste kiirem tegemine, taotleja jaoks lihtsam protsess, otsuste ühetaolisus või midagi muud? o Millistes protsessi osades võiks automatiseerimine olla kõige realistlikum, näiteks andmete eeltäitmine, info koondamine, terviseandmete struktureerimine, otsuse teksti selgemaks tegemine/lihtsustamine või eksperdi töö toetamine? o Millistes protsessi osades peaks Teie hinnangul automatiseerimisega olema eriti ettevaatlik puudega ja vähenenud töövõimega inimeste õiguste, võrdse kohtlemise ja privaatsuse kaitseks? o Kas automatiseerimine peaks olema pigem tehniline abivahend või võiks see tulevikus mõjutada ka sisulist otsustamist? 17. Milliseid õiguslikke, eetilisi ja korralduslikke tingimusi tuleks arvestada, kui töövõime hindamise süsteemis soovitakse kasutada rohkem automatiseerimist või tehisintellekti? o Kas praegune õigusraamistik võimaldab selliseid lahendusi või eeldaks see muudatusi? o Millised andmekaitse nõuded ja läbipaistvuse põhimõtted peaksid olema selliste lahenduste puhul kindlasti tagatud? o Millises ulatuses peaks taotlejat teavitama automatiseeritud tööriistade või tehisintellekti kasutamisest? Näiteks kas taotlejale peaks olema selgelt arusaadav, millises protsessi osas automatiseerimist kasutatakse, milliseid andmeid lahendus kasutab ning kuidas see võib hindamist mõjutada? o Kas ja millisel määral tuleks taotlejale selgitada ka kasutatava lahenduse tehnilisi aspekte? o Millised riskid võivad kaasneda automatiseerimise või tehisintellekti kasutamisega töövõime hindamises? Kuidas neid riske maandada? o Milline roll peaks jääma inimese tehtavale sisulisele otsusele ka siis, kui osa protsessist automatiseeritakse? KOKKUVÕTE JA LÕPUKÜSIMUSED 18. Millised on Teie hinnangul praeguse töövõime hindamise süsteemi kõige suuremad probleemid puudega ja vähenenud töövõimega inimeste vaatest? Millist tagasisidet olete inimestelt ja liikmesorganisatsioonidelt saanud? 19. Milliseid lahendusi Te neile probleemidele näete lühemas ja pikemas perspektiivis? 20. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate Eesti Puuetega Inimeste Koja vaates oluliseks? Suur tänu Teile intervjuu eest!  Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuu E-KIRJA KUTSE Teemarida: Kutse osaleda töövõime hindamise uuringu intervjuul Tere Kutsume Teid osalema intervjuus ja jagama oma töövõime hindamise kogemust. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel töövõime hindamise uuringut, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas praegune töövõime hindamise metoodika vastab taotlejate, töötukassa ja ekspertarstide vajadustele ning mida saaks teha selleks, et protsess oleks arusaadavam ja sujuvam. Teie kontaktandmed saime Andmekaitse Inspektsiooni loal Eesti Töötukassalt. Intervjuul soovime rääkida Teie kogemustest töövõime hindamisel alates taotluse esitamise vajaduse tekkimisest kuni otsuse saamiseni. Intervjuu kestab ligikaudu tund aega ja see toimub kas veebis (Microsoft Teamsi kaudu) või telefoni teel, vastavalt Teie eelistusele. Intervjuul osalemine on vabatahtlik. Teie nõusolekul intervjuu salvestatakse, salvestist kasutatakse analüüsi koostamiseks. Uuringu tulemused esitame üldistatud kujul ning Teie nime ega muid Teid tuvastada võimaldavaid andmeid uuringuraportis ei avaldata. Täpsemat infot uuringu korralduse ja andmete kasutamise kohta leiate uuringus osaleja infolehelt: [LINK UURINGU INFOLEHELE CENTARI VEEBILEHEL] Intervjuul osalemise eest anname tänutäheks 20-eurose Partner e-kinkekaardi. Palume Teilt hiljemalt …. vastata järgmistele küsimustele:  Kas olete nõus intervjuus osalema ja jagama oma töövõime hindamise kogemusi?  Kui olete nõus, siis millised intervjuu ajad oleksid Teile ….. kuus kõige sobivamad?  Kas eelistate intervjuu anda veebi teel (Microsoft Teams) või telefoni teel? Kui Teil on küsimusi uuringu või intervjuu kohta, võtke meiega julgelt ühendust! Heade soovidega Anu Rentel Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR Rävala 11-8, 10143 Tallinn tel 55606221 koduleht https://centar.ee/ INTERVJUU KAVA UURINGU TAUST JA NÕUSOLEKUD Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas praegune töövõime hindamise metoodika vastab taotlejate, töötukassa ja ekspertarstide vajadustele. Uuringu tulemuste põhjal tehakse ettepanekuid töövõime hindamise süsteemi arendamiseks. Tänasel intervjuul soovin Teiega rääkida Teie kogemusest töövõime hindamise protsessis – alates taotluse esitamise vajaduse tekkimisest kuni otsuse saamiseni. Intervjuu eesmärk on paremini mõista, millised protsessi osad toimivad hästi ning mida saaks parandada, et protsess oleks taotlejate jaoks arusaadavam ja sujuvam. Teie nõusolekul salvestame intervjuu. Salvestist kasutame hiljem intervjuust kokkuvõtete ja analüüsi tegemiseks. Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Kõik Teie vastused on täielikult konfidentsiaalsed. Uuringu raportis kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda. Teie kontaktandmed kustutame siis, kui kõik uuringu intervjuud on tehtud, s.o. [kuupäev]. Teil on õigus oma nõusolek uuringus osalemiseks ja intervjuu salvestamiseks tagasi võtta kuni kontaktandmete kustutamiseni. Kui võtate nõusoleku tagasi enne seda, kustutame Teie intervjuu salvestise ning seda ei kasutata edasises analüüsis. Kõik intervjuude salvestised kustutame uuringu lõppedes. Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate oma arvamust julgelt ja ausalt. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? Nüüd ma küsin Teilt intervjuuga seoses kolme nõusolekut. 1. Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma? 2. Kas Te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu? [intervjueerija paneb intervjuu salvestama ja küsib nõusoleku isikuandmete töötlemiseks, nii et see jääks salvestisele] Nii, intervjuu hakkas salvestama ja küsin veel kolmanda nõusoleku ka. 3. Kas Te olete nõus, et intervjuus avaldatavaid teie terviseandmeid töödeldakse uuringu eesmärgil? TAUST 1. Palun rääkige natuke endast, kui vana Te olete, kus piirkonnas elate ja mis on Teie praegune põhitegevus (kas töötate, otsite tööd, olete kodune)? 2. Milline on Teie üldine hariduslik ja töötamise taust? Millistes ametites ja valdkondades olete töötanud? 3. Mitu korda Te olete taotlenud töövõime hindamist ja mis aastal Te viimati taotlesite? KUI ON MITU KORDA TAOTLENUD, SIIS: Mis aastal taotlesite esimest korda töövõime hindamist? 4. Milline oli töövõime hindamise tulemus viimati? KUI ON MITU KORDA TAOTLENUD, SIIS: Milline oli hindamise tulemus esimest korda töövõime hindamisel? 5. Kas Te olete vaidlustanud või kaalunud töövõime hindamise otsuse vaidlustamist? TAOTLEMISE VAJADUSE TEKE JA TAOTLUSE ESITAMISE OTSUS Seda plokki küsida esimese töövõime hindamise taotluse kohta. Palun kirjeldage, kuidas Te jõudsite esimest korda töövõime hindamise taotluse esitamise otsuseni: 6. Milline oli Teie olukord (töö, tervise ja igapäevase toimetuleku mõttes) ning mis oli taotluse esitamise peamine põhjus või ajend? 7. Milline info taotlemise kohta Teil oli ja millist infot või nõu ja kellelt Te enne taotluse esitamist saite?  Kas keegi soovitas taotlus esitada (perearst, eriarst, lähedane, töötukassa, tööandja vms)?  Milline info oleks aidanud Teil otsustada, kas taotluse esitamine on Teie olukorras põhjendatud? TAOTLUSE TÄITMISE KOGEMUS Korduvtaotlejatelt küsida viimase töövõime hindamise taotluse kohta ja lõpus küsida eraldi võrdlust esimese korraga. Palun rääkige, kuidas Teil (viimati) töövõime hindamise taotluse täitmine kulges. 8. Kuidas Te taotluse täitsite ja millist abi seejuures kasutasite?  KUI TÄITIS KOOS TÖÖVÕIME HINDAMISE SPETSIALISTIGA: Kuidas spetsialist Teid taotluse täitmisel abistas? Kas Te täitsite taotluse telefoni või videokõne teel või käisite töötukassas kohapeal taotlust täitmas või küsisite lihtsalt nõu, kuidas taotlust täita? 9. Kui kaua Teil taotluse täitmine aega võttis? 10. Mis läks taotluse täitmisel kergelt ja mis tekitas raskusi või ebakindlust?  KUI TÄITIS ISE VEEBIS: Kui lihtne või keeruline oli Teil töötukassa iseteeninduskeskkonnas taotlust täita? Kui oli keeruline, siis mis oli iseteeninduskeskkonna kasutamises keerulist?  Kas taotluse täitmisel esines tehnilisi probleeme? Kui jah, siis milliseid? 11. Kuidas Te hindate taotluses esitatud küsimuste, vastuste ja selgituste sõnastust, kas oli küsimusi, mis tekitasid segadust?  Kas taotluses oli mõisteid, mis ei olnud Teie jaoks arusaadavad? Kui oli, siis mis ei olnud arusaadav? 12. Kuidas Te tunnete, kas taotluse täitmisel saite kirjeldada kõik Teie töövõimet mõjutavad olulised asjaolud, kas mõni küsimus oli puudu või ülearune?  Kas vabatekstiväljad, kuhu saite oma sõnadega vastata, olid Teie jaoks abiks või oli see pigem lisakoormus?  Kas tundsite, et Teil tuli taotluses sama infot mitmes kohas korrata? Kui jah, siis millist infot ja millistes kohtades?  Kas Teile jäi tunne, et esitasite piisavalt infot, et Teie olukorda mõistetaks õigesti? Mida Te oleksite tahtnud lisada, mida ei küsitud? Kui palju infot lisasite iga valdkonna viimase punkti alla, mis on mõeldud muude piirangute kirja panemiseks? Kas ankeeti oleks lihtsam täita, kui muude piirangute välja täita ei tuleks? 13. Mida tagantjärele vaadates näete, et oleksite saanud ise teha teisiti, et taotluse täitmine oleks olnud lihtsam?   Mis oleks Teid taotluse täitmisel aidanud: näited; lisaselgitused; videojuhendid; nõustaja tugi; eeltäidetud väljad vms?  Kas Teid aitaks, kui taotlus annaks täitmise ajal automaatseid selgitusi või märku, kui mõni vastus vajab täpsustamist? 14. Mida tuleks Teie arvates üldises plaanis muuta või parandada, et inimestel, kes hakkavad töövõime hindamist taotlema, oleks seda lihtsam teha? KUI ON KORDUVALT TAOTLENUD 15. Kuidas Te kirjeldaksite oma esimest töövõime hindamise taotlemise kogemust? Kas see oli Teie jaoks lihtsam või keerulisem kui viimane taotlemine?  Palun selgitage, mis oli lihtsam/keerulisem? 16. Mida Te tegite viimasel töövõime hindamise taotlemisel teisiti kui esimesel taotlemisel? 17. Mis teeks korduva töövõime hindamise taotlemise Teie olukorras lihtsamaks? Mis võiks olla korduval taotlemisel teisiti?  Kas Teie arvates võiks korduva töövõime hindamise taotlemine olla teatud juhtudel praegusest lihtsam, näiteks siis, kui inimese terviseseisund ja toimetulek ei ole võrreldes eelmise hindamisega oluliselt muutunud? Millistel juhtudel võiks lihtsustatud korduvtaotlemine olla põhjendatud ning kuidas saaks usaldusväärselt kindlaks teha, et inimese olukord ei ole muutunud?  Kuidas Te suhtuksite sellesse, kui korduvtaotluses oleks osa andmeid eelmise taotluse põhjal eeltäidetud? HINDAMISPROTSESS Küsida viimase taotluse kohta 18. Palun rääkige, kuidas Teie töövõime hindamise protsess pärast taotluse esitamist Teie jaoks edasi läks.  Kas Teie jaoks oli arusaadav, mis pärast taotluse esitamist saab? Kui ei, siis mis ei olnud arusaadav?  Kas Teil tuli pärast taotluse esitamist midagi täpsustada või täiendavalt mingeid andmeid esitada? Kas kõik laabus või tekkis mingeid probleeme?  Kas Teil oli visiidipõhine hindamine või dokumentide põhine hindamine? Kas Teie sooviga arvestati, kui taotluse täitmisel olite palunud vabatekstiväljal visiidipõhist hindamist? 19. Kui palju aega kulus taotluse esitamisest kuni töövõime hindamise otsuse saamiseni?  Kas see oli Teie hinnangul mõistlik aeg või liiga pikk aeg? Kas Teie jaoks oli arusaadav, miks aeg pikenes? 20. Kas pärast taotluse esitamist või hindamisprotsessi ajal oli Teil suhtlust Töötukassaga? Kellega ja mis asjus Te suhtlesite?  Kuidas Te hindate töötukassast saadud abi ja tuge töövõime hindamise protsessis? OTSUSE ARUSAADAVUS JA PÕHJENDUSTE MÕISTMINE Seda plokki küsida viimase töövõime hindamise taotluse kohta. Korduvtaotlejalt küsida lõpus eraldi võrdlust esimese korraga.  21. Kuidas saite teada töövõime hindamise tulemusest? Millised dokumendid sellega kaasnesid?  Intervjueerijale: kindlasti edastati otsus. Kui inimene ise ei ütle, siis küsida eksperdiarvamuse kohta ja küsida, kas oli veel mingeid dokumente.  Kas Te teadsite, et eksperdiarvamusega on võimalik tutvuda e-töötukassas või tervisportaalis? KUI TEADIS: Kust Te saite teada, et Teil on võimalik eksperdiarvamusega tutvuda? Kas Te tutvusite eksperdiarvamusega? KUI EI TUTVUNUD: Mis põhjustel Te ei tutvunud sellega? KUI TUTVUS: Kas eksperdiarvamust oli lihtne leida? Kas eksperdiarvamus oli Teie jaoks arusaadav, kas see aitas Teil otsust paremini mõista? 22. Kui Te mõtlete töövõime hindamise otsusele, siis kas see oli Teie jaoks arusaadav ja piisavalt põhjendatud? Mis oli Teile selge ja mis jäi ebaselgeks või tekitas segadust: o kas saite aru, miks selline otsus tehti? o kes otsuse tegi? o kuidas otsus oli sõnastatud? o kui pikaks ajaks otsus määrati? o mida see otsus Teie jaoks tähendab ja mida see Teile kaasa toob? 23. Mis võiks töövõime hindamise otsuses teisiti olla, et see oleks Teie või ka teiste taotlejate jaoks arusaadavam? KUI ON KORDUVTAOTLEJA: 24. Kuidas erines Teie viimane töövõime hindamise otsus esimesest otsusest? Kas viimane otsus oli Teie jaoks arusaadavam või tekitas see rohkem segadust? Mille poolest? KUI ON VAIDLUSTANUD VÕI KAALUNUD VAIDLUSTAMIST (ükskõik milline töövõimehindamise otsus) 25. Mis põhjusel vaidlustasite või kaalusite vaidlustamist? Kui vaidlustasite, siis kuidas see protsess Teie jaoks sujus? Mis oli vaidlustamise tulemus? SOOVITUSED, JÄRELTEGEVUSED JA MÕJU INIMESELE Küsida hindamise kohta, mille käigus soovitusi anti. Kui töövõime ei olnud vähenenud ja soovitusi ei antud, küsida lühemalt, kas inimene oleks mingit selgitust või soovitust vajanud 26. Kas ja milliseid soovitusi Teile anti töövõime hindamise käigus töötamiseks, raviks või igapäevaeluks? 27. Kuidas Te neid soovitusi hindate — kas need olid Teie jaoks arusaadavad ja kasulikud? Millest oli kasu ja millest mitte?  Kui hästi on Teil olnud võimalik neid soovitusi järgida? Palun kirjeldage, mida Te olete nende soovituste põhjal teinud. KUI EI OLE VÕI AINULT OSALISELT: Mis on seda takistanud (tervislik seisund, rahalised võimalused, teenuste kättesaadavus, tööandja valmisolek, vähene info vms)?  Kas töövõime hindamise tulemus või sellega kaasnenud soovitused on mõjutanud Teie edasisi valikuid, näiteks töötamise, töö otsimise, õppimise, igapäevaelu korraldamise või tervise hoidmisega seoses? Kuidas on see Teie valikuid muutnud? 28. Kas Te olete kursis sellega, kas ja milline info töövõime hindamise tulemusest või soovitustest on jõudnud Teie perearsti, raviarsti või töötervishoiuarstini? Kas ja milline töövõime hindamise info võiks nendeni jõuda?  29. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate oluliseks? Suur tänu Teile intervjuu eest!  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Uuring hõlmab eriliigilisi eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) isikuandmeid, aga vastavalt IKS § 6 lg 51 otsustab AKI ise, kas pöördub eetikakomiteesse Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah tema nimi ja kontaktandmed)? MKM andmekaitsespetsialisti kontakt [email protected] TK andmekaitsespetsialisti kontakt [email protected] Centari andmekaitsespetsialisti kontakt [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Ei Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah, lisatud Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või intervjuukavad, sh selle kavand. nõusoleku küsimine 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.  1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kommunikatsiooniministeerium analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Reg kood: 70003158 Aadress: Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond Kontakt: Kirsti Melesk [email protected], +372 5443 0834 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) OÜ Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Reg kood: 11343217 telefoninumber Aadress: Rataskaevu 2-6, 10123 Tallinn Kontakt: Kati Kadarik-Trei, e-post: [email protected], tel. 51963868 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Töötukassa aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 74000085 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412 telefoninumber Kontakt: Monika Aasa [email protected], 614 8632 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Uuring on poliitikakujundamise eesmärgil alus? läbiviidav uuring IKS § 6 lg 5 tähenduses; Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi eriliigiliste isikuandmete töötlemise korral viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil kohaldub IKS § 6 lg 5¹. Osa uuringust toimub läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest isiku nõusoleku alusel. nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6 arendusprojekti avamise otsus, leping vms. kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Uuringu tellija ja vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uuringu eesmärk on saada tõenduspõhist sisendit töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi arendamiseks, sh töövõime hindamise protsessi, taotlusvormi, otsuste arusaadavuse, hindamispraktika, töövõimet toetavate soovituste ning automatiseerimise ja tehisintellekti kasutamise võimaluste hindamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevus uuringu tellimiseks ja poliitikakujundamiseks tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikest 1 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärusest. Ministeeriumi valitsemisalasse kuulub muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Uuringu tulemusi kasutatakse nimetatud valdkonna poliitika, korralduse ja võimalike õiguslike või metoodiliste muudatuste kavandamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 304428), mille tulemuste põhjal volitas Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (töövõtjana) uuringut läbi viima 6. aprillil 2026 sõlmitud lepinguga nr 8-2/64-1 (vt taotluse lisa 1) Uuringu läbiviimiseks on vaja kasutada Eesti Töötukassa andmeid kahel eesmärgil: 1. töövõime hindamist (edaspidi TVH) taotlenud isikute kontakt- ja taustandmed selleks, et moodustada uuringu eesmärgile vastav intervjueeritavate valim ning kutsuda isikuid intervjuus osalema. Intervjuus osalemine toimub isiku teadlikul nõusolekul ja vabatahtlikult. 2. täidetud TVH protsessi dokumentide analüüs, et hinnata seoseid dokumentide vahel ja automatiseerimise ning tehisintellekti kasutamise võimalusi protsessi käigus.  Uuringus esineb eriliigiliste isikuandmete töötlemist, kuivõrd töövõime hindamise dokumentatsioon ja hindamisprotsess puudutavad terviseseisundit ja tegevuspiiranguid. Kuna tegemist on IKS § 6 lõike 5 alusel tehtava poliitikakujundamise uuringuga, kohaldub IKS § 6 lõikes 5¹ sätestatud erisus, mille kohaselt ei kohaldata sellisele uuringule IKS § 6 lõikes 4 sätestatud valdkondliku eetikakomitee kontrolli kohustust. Uuringu kooskõlastamiseks esitatakse taotlus Andmekaitse Inspektsioonile, kes kontrollib IKS § 6 tingimuste täitmist ja vajadusel konsulteerib eetikakomiteega. Isikuandmete töötlemine isikut tuvastaval kujul on piiratud üksnes nende tegevustega, mille puhul uuringu eesmärki ei ole võimalik saavutada anonüümsete andmetega või mille puhul anonüümsete andmete kasutamine muudaks eesmärgi saavutamise ebamõistlikult raskeks. Isikuandmeid töödeldakse minimaalses vajalikus mahus, tulemused avaldatakse üksnes üldistatud kujul ning uuringu käigus ei tehta andmesubjektide suhtes individuaalseid otsuseid ega muudeta nende õiguste ega kohustuste mahtu. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Töövõime hindamine on pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja olemasoleva töövõime ulatuse tuvastamine, mille käigus võetakse arvesse inimese terviseseisundit, inimese enda hinnangut oma tegutsemisvõimele ning tervisepiirangutest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.4 2016. aastal käivitus Eestis töövõimereform, mille eesmärk oli töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustumine ning süsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamine. Laiemas plaanis taotleti ühiskondlike hoiakute muutumist vähenenud töövõimega inimestesse ning nende paremat ligipääsu tööturule. Reformi nurgakiviks oli varasema töövõimetuse hindamise asendamine inimese säilinud töövõime ja tegutsemisvõime piirangute hindamisega. Reformi käigus viidi töövõime hindamine Sotsiaalkindlustusametist töötukassasse, kuna fookus nihkus säilinud töövõime toetamisele, mis on Töötukassa tegevusalas. Töövõime hindamine viidi uuele alusele ja selleks töötati välja ning võeti kasutusele uus metoodika. Töövõime hindamise metoodika kasutuselevõtust on praeguseks möödas rohkem kui 10 aastat. Selle aja jooksul on üles kerkinud mitmeid kitsaskohti metoodika rakendamisel. Näiteks on välja 4 Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium. 31.03.2020 korrigeeritud versioon. Töövõime toetamise süsteem | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  toodud, et taotlejatele on töövõime hindamine sageli keeruline ja emotsionaalselt koormav. Puudub selgus, kuivõrd arvestatakse hindamise otsuse tegemisel taotluses esitatud subjektiivseid kirjeldusi võrreldes tervise infosüsteemi andmetega, mis võib tekitada taotlejates ka ebakindlust. Töövõime hindamise otsustele on ette heidetud üldsõnalisust, juriidilist keelekasutust ja personaalsuse puudumist, mistõttu on taotlejal keeruline mõista, kuidas otsuseni jõuti või millistele teenustele ja toetustele ta selle alusel kvalifitseerub. Ametlikes otsustes ei kajastu ekspertarsti soovitused, kuigi neis võib olla olulist infot inimese tööelus osalemiseks ja edasiste teenuste planeerimiseks. Praktikas ilmneb taotlejate vähest omavastutust tervisekäitumises – soovitusi ei järgita ja tööelus jätkatakse viisil, mis võib terviseseisundit halvendada.5 Töövõime hindamine on oluline, paljusid inimesi puudutav sotsiaalkaitse ja tööturu meede. 2025. aastal taotles töövõime hindamist 44 176 inimest ja kokku oli aasta lõpu seisuga 91 421 inimest, kellel oli tuvastatud vähenenud töövõime. Vähenenud töövõime annab võimaluse saada töövõimetoetust, mille väljamaksed olid 2025. aastal kokku 493 miljonit eurot.6 Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas kehtiv töövõime hindamise metoodika vastab erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarstid) vajadustele ja kuidas seda oleks võimalik parandada. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut tuleb kaaluda muuhulgas, kuidas saaks töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ja arusaadavamaks muutmisel kasutada tehisintellekti (edaspidi TI). Praegu puudub süsteemne ülevaade sellest, millised töövõime hindamise protsessi osad on TI kasutuselevõtuks sobivaimad ja Eesti oludes rakendatavad. Uuringu käigus vaadatakse kriitiliselt üle töövõime hindamise protsess ja metoodika ning tehakse ettepanekuid selle parandamiseks, lihtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks, arvestades automatiseerimise ja TI rakendamise võimalusi. Uuringu metoodika koosneb järgmistest andmete kogumise ja analüüsimise etappidest: 1. Dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust töövõime hindamise süsteemi ja kaardistada varasemalt leitud süsteemi probleemkohad. Dokumendianalüüsi raames analüüsitakse ka valimisse sattunud isikute TVH dokumente (TVH taotlusvorm, TVH eksperdiarvamus, TVH otsus, vaide olemasolul vaide otsus). Dokumendianalüüs annab ülevaate töövõime hindamise aluseks olevate andmete koosseisust ja iseloomust ning võimaluse analüüsida, kas, millises protsessi osas ja mis tingimustel saab töövõime hindamise protsessis kasutada tehisintellekti. 2. Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest, sh rakendusasutuste (töötukassa töötajad, SKA esindaja), ekspertarstide, poliitikakujundajate (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ja Sotsiaalministeeriumist) ning sotsiaalpartnerite (Eesti Puuetega Inimeste Koda, Töötervishoiuarstide Selts). 3. Intervjuud töövõime hindamist taotlenud inimestega (sh nii inimesed, kellel ei tuvastatud töövõime vähenemist kui inimesed, kellel tuvastati osaline või puuduv töövõime), et kaardistada taotleja kasutajateekonda ja siduda probleemid konkreetsete etappidega taotlusprotsessis ning sõnastada parandused, mis lihtsustavad ja parendavad kasutajakogemust. 4. Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine. Taotleme Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastust isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks, mis puudutab uuringu kahte osa: 5 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. (2022). Lk 28 6 Töötukassa, statistika ja uuringud, peamised statistilised näitajad, töövõime hindamise taotlused ja otsused. https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_TVH/Taotlusedotsused https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_TT/Mramisedkestus  1. TVH-d taotlenud inimeste valimi moodustamine intervjuude läbiviimiseks, kontaktide päring Töötukassast ja intervjuukutsete saatmine. 2. TVH-d taotlenud inimeste valimi koostamine dokumendianalüüsi jaoks ja dokumentide pseudonümiseerimine. Muid uuringu meetodeid ja allikaid, sh isikute nõusolekul andmete kogumist, kirjeldame taotluses üldiselt. Taotluse vormile on lisatud TVH taotlenud inimeste ja sidusrühmade ekspertide andmete kogumise instrumendid:  uuringu infoleht lisas 2,  nõusolekupõhiste intervjuude esialgsed kavad koos nõusoleku küsimustega o TVH taotlenud inimeste intervjuu kava lisas 3, o Töötukassa töötajate intervjuu kava lisas 4, o Ekspertarstide intervjuu kava lisas 5, o Poliitikakujundajate ja SKA esindaja intervjuu kava lisas 6, o EPIKoja esindaja intervjuu kava lisas 7, o Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja intervjuukava lisas 8. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta toimub minimaalses võimalikus mahus ja on vajalik ainult uuringu ettevalmistavas etapis, sidusrühmade ekspertidele intervjuukutsete saatmiseks, töövõime hindamist taotlenud inimeste valimi moodustamiseks ja intervjuukutsete saatmiseks ning TVH dokumentide valimi moodustamiseks ja pseudonümiseerimiseks. Nendele etappidele järgnev analüüs toimub kas isiku nõusolekul (intervjuud) või isikuid otseselt mitte tuvastada võimaldaval pseudonüümiseeritud kujul (TVH dokumendid). 1. Intervjuukutsete saatmine töövõime hindamist taotlenud inimestele. TVH-d taotlenud inimeste intervjueerimine on vajalik, et hinnata taotlejate kogemusi taotluse täitmisel, eksperdiarvamuse ja otsuse mõistmisel ning neis esitatud soovituste kasutamisel. Ilma taotlejate kogemuseta pole võimalik hinnata, millised protsessi osad toimivad praegusel kujul hästi, millised on koormavad või segadust tekitavad ja vajavad parandamist. Intervjuudes osalejate leidmiseks on vaja kasutada töötukassa TVH-d taotlenud inimeste kontaktandmeid. Alternatiivsed värbamise meetodid nagu sotsiaalmeedia kaudu värbamine, lumepallimeetod või osalejate leidmine esindusorganisatsioonide kaudu pole võimalik, kuna TVH taotlemise protsessi on vaja analüüsida spetsiifilistelt kitsamate sihtrühmade vaates (nt inimesed, kelle TVH tulemusena ei tuvastatud töövõime vähenemist või inimesed, kes vaidlustasid TVH tulemuse). Selliste spetsiifiliste kitsaste sihtrühmade leidmine alternatiivsete värbamismeetoditega, ei ole mõistliku kulu ja ajaga võimalik. Isikustatud kontaktandmeid kasutatakse üksnes intervjuukutsete saatmiseks, et küsida inimese nõusolekut intervjuu andmiseks. Intervjuus osalemine ja selle salvestamine on vabatahtlik ning toimub ainult inimese teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Intervjuu alguses küsitakse kolm eraldi nõusolekut: nõusolek intervjuus osaleda, nõusolek intervjuu salvestamiseks ja selgesõnaline nõusolek intervjuus avaldatavate terviseandmete töötlemiseks uuringu eesmärgil. (vt taotluse lisa 3). Nõusoleku tagasivõtmise tingimusi  tutvustatakse uuringu infolehel (vt taotluse lisa 2) ja intervjuude alguses. Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult ning tsitaate kasutatakse selliselt, et intervjueeritav ei oleks tuvastatav. 2. Täidetud TVH dokumentide analüüs. Uuringus analüüsitakse täidetud TVH dokumentide sisu ja seoseid. Dokumentide päringuks koostatakse taotlejate valim. Välja võetakse valimisse sattunud taotlejate TVH dokumendid: taotlus, eksperdihinnang, otsus, vaide olemasolul selle otsus. TVH täidetud dokumentide analüüs on vajalik, et analüüsida taotluses esitatud info seoseid eksperdiarvamuse ja otsusega. Dokumentide analüüsimine on vajalik protsessi lihtsustamise, automatiseerimise ja TI rakendamise potentsiaali hindamiseks, et mõista milliseid taotluse ja hindamise osi saab kaaluda automatiseerimiseks või TI rakendamiseks. TVH täidetud dokumentide analüüsimise alternatiivina kaalutud metoodikana sünteetilised või statistiliselt agregeeritud andmed ei ole piisav alternatiiv tegelikele hindamise dokumentidele, kuna need ei suuda säilitada juhtumite sisulist ja tekstilist mitmekesisust ega võimalda hinnata konkreetsetel juhtumitel taotleja esitatud info, terviseandmete, ekspertarsti kaalutluste ja lõplike otsuste omavahelisi seoseid. Seetõttu on täidetud TVH dokumentide analüüs uuringu eesmärgi saavutamiseks möödapääsmatu. Töötukassa pseudonümiseerib valimisse sattunud taotlejate TVH dokumendid, eemaldades kõik isikut otseselt tuvastada võimaldavad väljad. Juhtumitele antakse uuringusisene tehniline juhtumikood dokumentide omavaheliseks sidumiseks, tagasisidestavat koodivõtit ei looda. Centarile edastatakse pseudonümiseeritud andmed. Isikute kaudse tuvastamise võimaluse minimeerimiseks viib Centar enne analüüsi läbi jääkriski minimeerimise (vt punkt 10.2). 3. Intervjuud sidusrühmade ekspertidega. Sidusrühmade ekspertide – töötukassa töötajate, SKA esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundajate, ekspertarstide, EPIKoja esindaja ning Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja – intervjueerimine on vajalik, et kirjeldada töövõime hindamise praegust süsteemi, selle kitsaskohti ja võimalikke lahendusi rakendaja, poliitikakujundaja ja töövõime hindamise ekspertarvamuse koostaja vaatest. Ilma nende osapoolte kogemuse ja erialateadmiseta ei ole võimalik hinnata, millised protsessi ja metoodika osad toimivad, kus esineb ebaühtlust ning kus on ruumi lihtsustamiseks, automatiseerimiseks või tehisintellekti rakendamiseks. Sobivate ekspertide väljaselgitamiseks, valimisse valimiseks ja nendega kontakteerumiseks töödeldakse ekspertide ametialaseid isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Töödeldavad andmed on isiku nimi, ametikoht ja tööalane e-posti aadress. Valimid koostavad uuringu tellija MKM ja töötukassa. Ekspertarstide, töötukassa töötajate, EPIKoja esindaja ja Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja kontaktandmed saadakse töötukassalt ning poliitikakujundajate (sh SKA esindaja) kontaktandmed uuringu tellijalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Tegemist on tuvastatud füüsilise isiku ametialaste (sh võimalik, et avalikustatud) andmetega, mida käsitatakse isikuandmetena ja mida töödeldakse üksnes eksperdi valimisse arvamiseks ja intervjuukutse edastamiseks. Ekspertide ametialaste kontaktandmete töötlemine ilma nõusolekuta on vältimatu, kuna vajalik erialateadmine on seotud konkreetsete rollide ja isikutega nimetatud asutustes ning nende poole on võimalik pöörduda üksnes ametialaste kontaktandmete kaudu.  Töödeldakse üksnes kontakteerumiseks ja valimi moodustamiseks minimaalselt vajalikke andmeid (nimi, amet, e-posti aadress); eksperdi eriliiki isikuandmeid ei töödelda. Intervjuu läbiviimine, selle salvestamine ja kasutamine toimub üksnes eksperdi teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Nii intervjuus osalemise kui ka salvestamise nõusolekut küsitakse intervjuu alguses suuliselt (vt taotluse lisad 4-8). Ekspertintervjuudes töödeldakse üksnes ametialast, töövõime hindamise protsessi ja metoodikat puudutavat sisu. Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Töövõime hindamise süsteem on osa selle põhiseadusliku kaitse tagamisest, kuna selle kaudu otsustatakse inimese juurdepääs töövõimetoetusele, töövõimega seotud teenustele ja teistele toetavatele meetmetele. Seetõttu on avalik huvi hinnata, kas töövõime hindamise metoodika ja korraldus toimivad eesmärgipäraselt, õiglaselt, läbipaistvalt ja tõhusalt. Uuringu lähtekoht on, et töövõime hindamise süsteemis on ilmnenud mitu olulist kitsaskohta. Peamiste probleemidena on esile kerkinud taotlusvormi keerukus ja ebaselgus, otsuste ja eksperdiarvamuste vähene arusaadavus ning ekspertarstide hinnangute võimalik varieeruvus. Samuti on tähelepanu juhitud korduvhindamiste ja otsuste kehtivusaegade põhjendatusele, menetluse ressursimahukusele, visiidipõhiste hindamiste vähesele kasutamisele, võimalikule dubleerimisele teiste süsteemidega ning sellele, et hindamise käigus kogutud andmeid kasutatakse inimese edasisel toetamisel piiratud määral. Need probleemid puudutavad nii taotlejaid, ekspertarste ja töötukassat kui ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning riiki tervikuna. Uuringu eesmärk on anda tõenduspõhine sisend töövõime hindamise süsteemi arendamiseks Eestis. Selleks analüüsitakse töövõime hindamise protsessi taotlejate, ekspertarstide, töötukassa töötajate ja poliitikakujundajate vaatest. Uuringus hinnatakse taotlusvormi, otsuste ja eksperdiarvamuste arusaadavust, hindamiskriteeriumide rakendamist, hinnangute kujunemist, otsuste kehtivusaegade ja korduvhindamiste põhjendatust ning töövõime hindamise andmete kasutamise võimalusi. Uuringu tulemusena töötatakse välja ettepanekud, kuidas muuta süsteemi kasutajasõbralikumaks, metoodiliselt ühtlasemaks, halduslikult säästlikumaks ja paremini põhjendatuks. Ettepanekud annavad sisendi võimalike regulatiivsete, metoodiliste, korralduslike ja tehniliste muudatuste kavandamiseks. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb ka sellest, et töövõime hindamise süsteem mõjutab otseselt suure hulga inimeste sotsiaalset kaitset, toimetulekut ja tööturule pääsu või seal püsimist. Kui süsteem on taotleja jaoks raskesti mõistetav, menetlus on ülemäära koormav või hinnangud ei ole piisavalt ühtlased ja läbipaistvad, võib see kahjustada inimeste õiguskindlust, usaldust avaliku võimu vastu ja toetuste sihipärast määramist. Samal ajal mõjutab ebaefektiivne või ebaühtlane süsteem ka avalike vahendite kasutamist, halduskoormust, vaiete hulka ning tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostoimet. Uuringu eesmärk on neid mõjusid paremini mõista ja teha ettepanekuid, mis parandavad nii süsteemi õiguspärasust kui ka toimivust. Lisaks toetab uuring järgmiste avalike ülesannete täitmist  Töötukassa ülesanne hinnata ja arendada töövõime hindamise süsteemi vastavalt töövõimetoetuse seadusele;  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevus riigi infosüsteemide ja avalike e- teenuste arendamise koordineerimisel (Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 ja Majandus- ja  Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus § 11 ja § 12);  Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026, Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 ja Digiühiskonna arengukava 2035 seavad riigi e-teenuste digitaliseerimise eesmärgid. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuringus lähtutakse minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja turvalise töötlemise põhimõtetest. Isikuandmeid töödeldakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik uurimisülesande täitmiseks. Isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse üksnes uuringu ettevalmistavas ja andmekogumise etapis: töövõime hindamist taotlenud inimeste ja sidusrühmade ekspertide valimi moodustamiseks, intervjuukutsete saatmiseks ning dokumendianalüüsis kasutatavate TVH dokumentide valimi koostamiseks ja dokumentide pseudonümiseerimiseks. Intervjuud toimuvad isiku nõusolekul. Uuringu tulemusena ei tehta andmesubjektide suhtes individuaalseid otsuseid, ei hinnata inimeste töövõimet, ei muudeta inimese õigusi ega kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid. Andmesubjektide õiguste ja eraelu kaitseks rakendatakse järgmisi kaitsemeetmeid. Intervjuud 1. Vabatahtlik ja teadlik osalemine intervjuudes: Intervjuudes osalemine on vabatahtlik ja toimub ainult isiku teadlikul nõusolekul (taotlusele on lisatud uuringus osaleja infoleht, vt taotluse lisa 2; nõusoleku küsimine toimub intervjuukutses ja intervjuude alguses, vt taotlusele lisatud intervjuude kavad lisades 3-8). Intervjuukutses selgitatakse, kust inimese kontaktandmed pärinevad, mis on uuringu eesmärk, kuidas andmeid kasutatakse ning osalemise vabatahtlikkust. Kui inimene ei soovi intervjuud anda, siis temaga rohkem ei kontakteeruta. Kui inimene vastab intervjuukutse e-kirjale, et ta on intervjuuga nõus, siis seda käsitleme inimese kirjaliku nõusolekuna intervjuus osalemiseks. Intervjuu alguses küsime uuesti üle, kas ta on intervjuuga nõus ja kui inimene vastab, et ta on nõus, siis teeb intervjueerija sellekohase kirjaliku märke, mis dokumenteeritakse nõusoleku tõendamise eesmärgil. 2. Intervjueeritavate TVH taotlenud inimeste vabatahtlik, teadlik ja selgesõnaline nõusolek terviseandmete töötluseks: Kuna TVH taotlenud inimesed võivad intervjuu käigus rääkida ka enda tervisest, siis intervjuu alguses küsitakse nõusolekut intervjuus avaldatavate terviseandmete töötlemiseks uuringu eesmärgil. Nõusoleku andmine salvestatakse. 3. Õigus loobuda intervjuust: Intervjuu alguses tutvustatakse inimestele uuringu sisu, intervjuu korraldust, andmete töötlemise tingimusi ja vabatahtlikkust. Töövõime hindamist taotlenud inimesel on võimalus loobuda intervjuust kuni intervjuu kontaktide ja intervjuude pseudonüümiseerimiseks kasutatud koodivõtme kustutamiseni. Pärast seda ei ole konkreetset intervjuumaterjali enam võimalik intervjueeritavaga usaldusväärselt seostada ning seda ei saa uuringuandmetest eraldi eemaldada. Sidusrühmade ekspertide intervjuusid ei pseudonüümita ja seega on neil võimalus loobuda intervjuust kuni raporti kirjutamise alguseni, pärast seda ei ole konkreetset intervjuumaterjali enam võimalik intervjueeritavaga usaldusväärselt seostada ning seda ei saa uuringuandmetest eraldi eemaldada. 4. Salvestamiseks nõusolek:  Intervjuu salvestatakse ainult juhul, kui inimene annab selleks nõusoleku. Salvestamise nõusolekut küsitakse intervjuu alguses (vt lisad 3-8). Kui inimene salvestamiseks nõusolekut ei anna, intervjuud ei toimu. Kui inimene annab salvestamiseks nõusoleku, teeb intervjueerija sellekohase kirjaliku märke, mis dokumenteeritakse nõusoleku tõendamise eesmärgil. TVH taotlenud inimeste intervjuude salvestisi hoitakse pseudokoodiga krüpteeritult ja neile on ligipääs ainult uurimisrühma liikmetel. Sidusrühmade ekspertide intervjuude salvesti ei hoita krüpteeritult, kuna intervjuud sisaldavad ainult ametialaseid seisukohti ja arvamusi. Sidusrühmade ekspertide intervjuude salvestistele on ligipääs ainult uurimisrühma liikmetel. 5. Intervjuuandmete pseudonüümiseerimine: TVH taotlenud inimeste intervjuudele antakse pseudonüümsed koodid, koodivõti (mis seob inimese kontaktid ja nime salvestisega) on uuringujuhil ja koodivõtit hoitakse salvestiste kaustast eraldi. Koodivõti kustutatakse pärast intervjueerimise perioodi. Intervjueerija salvestab intervjuu pseudokoodiga ja helisalvestisi hoitakse pseudonüümse koodiga tähistatult krüpteeritud kaustas. Analüüsis kasutatakse pseudokoodiga intervjuumaterjale. 6. Tulemuste esitamine üldistatult: Uuringuaruandes ei avaldata intervjueeritavate nimesid ega muid isikut tuvastada võimaldavaid andmeid. Analüüsi väljundiks on üldistus. Uuringuraportis võidakse kasutada vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et üksik töövõimehindamise taotleja pole otseselt ega kaudselt tuvastatav. 7. Ligipääsu piiramine: Uuringuandmetele pääsevad ligi ainult need uurimisrühma liikmed, kellel on vaja ligipääsu uuringuülesannete täitmiseks. Andmeid ei jagata kõrvaliste isikutega. 8. Andmete kustutamine: TVH taotlenud inimeste kontaktandmed ja koodivõti kustutatakse pärast intervjuude läbiviimise perioodi lõppu. Sidusrühmade ekspertide kontaktandmed kustutatakse uuringu lõppedes, sest võib olla vajalik nende poole uuesti pöördumine täpsustusteks. Intervjuude salvestised kustutatakse pärast lõpparuande valmimist. Uuringus kasutatakse automaatselt genereeritud Teamsi transkriptsioone ning kõiki transkriptsioone ei kontrollita käsitsi üle. Kuna Teamsi transkriptsioonide kvaliteet pole ideaalne ja mõned kohad võivad olla segased, võib olla vajalik helisalvestise ülekuulamine uuringu käigus. Seetõttu on helisalvestiste ajutine säilitamine kuni uuringu sisulise analüüsi ja aruande koostamise lõpuni vajalik uuringuandmete täpsuse, usaldusväärsuse ja kontrollitavuse tagamiseks. Helisalvestised kustutatakse viivitamata pärast seda, kui uuringu analüüs ja aruande koostamine on lõppenud ning helisalvestiste kasutamise vajadus on ära langenud, kuid mitte hiljem kui 31.01.2027. Uuringus osalejate eetiline kaitse ja riski-kasu hinnang Uuringus arvestatakse, et töövõime hindamist taotlenud inimesed võivad oma terviseseisundi, tegevuspiirangute, vähenenud töövõime, varasema menetluskogemuse või sotsiaalmajandusliku olukorra tõttu olla haavatavamas positsioonis. Seetõttu on uuringu läbiviimisel keskne põhimõte osaleja autonoomia, väärikuse ja heaolu kaitse. Uuringu eeldatav ühiskondlik kasu kaalub üles osalejatele kaasneva minimaalse riski. Uuring ei hõlma sekkumist inimese tervisesse, ravi, töövõime hindamise otsustesse ega õiguste või kohustuste muutmist. Osaleja võimalik koormus piirdub vabatahtliku intervjuus osalemisega ning tundlike teemade käsitlemisel on tagatud õigus küsimustele mitte vastata, teha paus, intervjuu lõpetada ja nõusolek tagasi võtta. Osalemisest keeldumine, intervjuu katkestamine või nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta inimese töövõime hindamise otsust, töövõimetoetust, töötukassa teenuseid, tulevasi menetlusi ega muid õigusi või hüvesid. Seda selgitatakse osalejale uuringukutses, infolehel ja intervjuu alguses. Uuringu võimalik risk osalejale on eelkõige vähene emotsionaalne ebamugavus, kuna intervjuus võidakse käsitleda töövõime hindamise kogemust, tervisepiirangutega seotud asjaolusid ja varasemat kokkupuudet menetlusega. Intervjueerijad väldivad survet tundlike asjaolude avaldamiseks. Kui intervjuu käigus ilmneb, et mõni teema põhjustab osalejale ebamugavust või ärevust, pakub intervjueerija pausi, küsimuse vahele jätmist või intervjuu lõpetamist. Uuringu läbiviijad ei osale töövõime hindamise otsuste tegemises, toetuste määramises ega töötukassa teenuste osutamises. Uuringu käigus kogutud intervjuuandmeid ei edastata töötukassale ega kasutata ühegi konkreetse inimese menetluse hindamiseks, muutmiseks või kontrollimiseks. Uuringus osalejale antav teave esitatakse selges ja arusaadavas keeles. Intervjueerija kontrollib enne intervjuu alustamist, kas osaleja on aru saanud uuringu eesmärgist, osalemise vabatahtlikkusest, salvestamisest, isikuandmete töötlemisest ja õigusest nõusolek tagasi võtta. Vajadusel selgitab intervjueerija infot täiendavalt ning annab inimesele võimaluse küsida küsimusi enne nõusoleku andmist. Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult. Tsitaatide kasutamisel hinnatakse iga tsitaadi puhul eraldi kaudse tuvastamise riski. Vajadusel eemaldatakse või üldistatakse tsitaadist detailid, mis võiksid võimaldada inimest tuvastada või teda häbimärgistada. TVH hindamise dokumendid 1. Uuringus ei kasutata TI-d andmesubjektide kohta otsuste tegemiseks, vaid hinnatakse, kas ja millistes töövõime hindamise protsessi osades võiks TI või automatiseerimine tulevikus tuge pakkuda ning millised riskid, piirangud ja eeldused sellega kaasnevad. 2. TI-väljundite sisuline erinevus uurimisrühma tehtavast analüüsist, ekspertarstide tööloogikast või olemasolevast töövõime hindamise praktikast ei ole selles uuringus iseenesest andmesubjekti suhtes tehtava otsuse risk. Uuringus ei kasutata TI-väljundeid andmesubjektide töövõime, õiguste, kohustuste, teenuste vajaduse ega muu individuaalse seisundi hindamiseks ning nende põhjal ei tehta andmesubjektide suhtes otsuseid, hinnanguid, profiile ega riskiskoore. 3. TI võimaliku ekslikkuse, kallutatuse ja piirangute tuvastamine on üks uuringu sisulisi eesmärke. Uuringus analüüsitakse, millistes töövõime hindamise protsessi osades võiks TI või automatiseerimine tulevikus anda sisulist tuge, näiteks terviseandmete töötlemisel, terviseandmete seostamisel taotluse andmetega, vabatekstiväljade analüüsil, töövõime langusele viitavate mustrite või märksõnade tuvastamisel, otsustustoe pakkumisel või otsuste sõnastamise toetamisel. Samuti hinnatakse, millistes osades TI-väljundid erinevad uurimisrühma tehtavast analüüsist või ekspertarstide tööloogikast ning milliseid õiguslikke, tehnilisi, eetilisi ja korralduslikke eeldusi oleks vaja, et TI kasutamine töövõime hindamise protsessis oleks võimalik, turvaline ja usaldusväärne. 4. Neid erinevusi ei käsitata automaatselt veana, vaid uurimistulemusena, mille põhjal saab hinnata TI kasutamise võimalusi, piiranguid ja riske töövõime hindamise protsessi kontekstis. Risk uuringu usaldusväärsusele tekiks eelkõige siis, kui TI-väljundeid tõlgendataks ilma piisava uurijapoolse kontekstita või kasutataks üksikisikuid puudutavate järelduste tegemiseks. Seda uuringus ei tehta. TI-väljundeid kasutatakse ainult uurimisrühma kontrollitud võrdlus- ja analüüsiülesandes ning ühtegi uuringu järeldust ei tehta üksnes TI-väljundi põhjal. 5. TI kasutamise peamiste riskidena käsitleme ebatäpseid või kontekstist väljas väljundeid, terviseandmete või tegevuspiirangutega seotud kallutatust, üksikjuhtumite kaudset äratuntavust, stigmatiseerivaid või lihtsustavaid tõlgendusi ning liigset tuginemist TI- väljundile. Nende riskide maandamiseks kasutatakse TI-d üksnes pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmetel (vt 10.2), TI-väljundeid kontrollib uurimisrühm, ühtegi järeldust ei tehta üksnes TI-väljundi põhjal, tulemusi ei kasutata üksikisikute hindamiseks ning aruandes esitatakse järeldused üldistatult. 6. Dokumente hoitakse krüpteeritud kaustas ja neile on ligipääs ainult uurimisrühma  liikmetel. 7. Andmete kustutamine: Töötukassalt saadud pseudonümiseeritud materjalid kustutatakse kohe, kui Centaris on läbi viidud jääkriski minimeerimine. Analüüsis kasutatakse jääkriski minimeerise läbinud andmeid, mis kustutatakse uuringu lõppedes. Meetmete tulemusena on isikuandmete töötlemine piiratud, eesmärgipärane ja proportsionaalne. Uuring ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega eraelu puutumatust ega muuda ühegi andmesubjekti õiguste või kohustuste mahtu. Uuringu tulemus aitab kujundada poliitikasoovitusi, mis võib mõjutada töövõime hindamise taotlejaid ja taotlemist kaaluvaid inimesi kaudselt uue poliitika näol tulevikus. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Uuringus liiguvad andmed (pseudonümiseeritud TVH dokumendid, intervjueeritavate kontaktid) töötukassalt Centarile. TVH taotlenud inimeste kontaktide ja pseudonümiseeritud TVH dokumentide edastamine toimub krüpteerituna uuringu vastutava isiku isikukoodiga. Andmed võtab vastu Centari kontaktisik. Andmeid saavad töödelda üksnes Centari uurimisrühma liikmed, kellel on uuringuülesannete täitmiseks vajalik ligipääs krüpteeritud andmetele. Andmete edastamiseks ja säilitamiseks kasutatakse Centari Microsoft 365 keskkonda, sh Outlooki ja OneDrive’i, mille ligipääs on piiratud uurimisrühma liikmetega. Microsoft 365 teenus on seadistatud kasutama Euroopa Liidu andmeresidentsust. Andmeid ei edastata kolmandatele isikutele ega kasutata väljaspool uuringu eesmärki. Intervjuud salvestatakse vastavalt kokkulepitud intervjueerimise viisile: kui intervjuu toimub veebikeskkonnas, siis kasutatakse selleks MS Teams platvormi, kui intervjuu toimub telefoni teel või näost-näkku, siis salvestatakse intervjuu diktofoniga (Olympus Digital Voice Recorder DS-40). Diktofonist tõstetakse intervjuu salvestis uuringu jagatud OneDrive kausta. Diktofonilt kustutatakse salvestis kohe pärast seda. MS Teams platvormi kaudu tehtud intervjuude salvestised ja transkriptsioonid salvestuvad Centari Microsoft 365 keskkonnas OneDrive’i, kust nad tõstetakse Centari määratud krüpteeritud OneDrive’i asukohta ja seejärel kustutakse krüpteerimata salvestis Teamsi kaustast. Pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmete tekstianalüüsiks kasutatakse organisatsiooni lepingulist ärikliendi lahendusega tehisintellekti (GPT-5.* või uuem Azure platvormil). Uuringuandmeid ei sisestata avalikult kättesaadavatesse, tasuta ega isiklikuks kasutuseks mõeldud TI-teenustesse. Kasutatakse üksnes organisatsiooni lepingulist ärikliendi TI- lahendust, mille tingimused näevad ette, et sisestatud andmeid ei kasutata alusmudelite treenimiseks ega teenuse üldiseks arendamiseks, andmete töötlemine ja salvestamine toimub Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna piires ning teenusepakkuja rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid. Microsoft 365, Teams, OneDrive ja Azure teenuseid kasutatakse tehnilise pilveteenuse ja töötluskeskkonnana Centari lepingulise teenuse raames. Microsoft tegutseb selles ulatuses Centari 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. pilveteenuse pakkujana ega kasuta uuringuandmeid oma eesmärkidel, sh alusmudelite treenimiseks ega teenuse üldiseks arendamiseks. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. 1. TVH taotlenud inimeste intervjueerimise kontaktid Töövõime hindamist taotleb aastas ca 47 000 inimest. Intervjueeritakse inimesi, kelle TVH otsus on tehtud vahemikus 01.12.2025-30.04.2026. Seega intervjueeritavate kontaktide valimi tegemiseks töödeldakse töötukassas ca 19 600 TVH taotlenud inimese andmeid. Märtsis 2026 on töövõime hindamise otsused töövõime ulatuse järgi jagunenud järgmiselt: töövõime pole vähenenud 21%, 50% osaline töövõime ja 27% puuduv töövõime (ülejäänud taotlused on menetlemata jäetud). Intervjueeritavate valim on 15 inimest, sh 5, kellel ei tuvastatud töövõime vähenemist ja 10, kellel tuvastati osaline või puuduv töövõime. Arvestades osalise ja puuduva töövõime tuvastamise jaotust hindamisel võiks kujuneda vähenenud töövõimega inimeste jaotuseks 10 intervjueeritava seas 7 osalise töövõimega inimest ja 3 puuduva töövõimega inimest. Kontaktide arv, mis tuleb intervjueerimiseks taotleda peab olema suurem, kui kavandatav intervjuude arv, kuna kõik inimesed ei ole nõus intervjuud andma ja osa kontakte ei ole toimivad, kuna inimeste kontaktid võivad aja jooksul muutuda. Seetõttu taotleme 15 intervjuu läbiviimiseks 5 korda suurema arvu kontakte ehk 75 inimese andmed. TVH taotlenud inimeste kontaktandmete valim on järgmine: 33 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks osaline töövõime, 17 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks puuduv töövõime ja 25 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks töövõime ei ole vähenenud. 75 kontakti moodustavad tehnilise varuvalimi, mitte lõpliku intervjuuvalimi. Tehnilisse varuvalimisse kuulumine ei tähenda, et isik kaasatakse uuringusse või et tema poole tingimata pöördutakse. Kontaktide reservi kasutatakse üksnes planeeritud intervjuude arvu ja valimi mitmekesisuse saavutamiseks. Kui intervjuuvalim on täitunud või on selgunud, et täiendavaid kontakte ei ole enam vaja, kasutamata kontaktandmeid rohkem ei töödelda ning need kustutatakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt intervjuude läbiviimise perioodi lõppemisel. Arvestades TVH taotlemise erisusi, on vaja intervjuudega katta erinevate taustatunnustega inimeste kogemused. Seega võetakse eraldi valimid järgmistest gruppidest: inimesed, kes on esitanud TVH taotluse iseseisvalt ja need, kes on esitanud taotluse töövõime hindamise spetsialisti abiga, inimesed, kes on esitanud vaide TVH otsuse kohta ja kes ei ole esitanud vaideid. Sellest lähtuvalt on täpne TVH taotlenud kontaktide valim järgmine: Hindamise Taotluse esitamise viis Vaide olemasolu Kontaktide KOKKU tulemus arv Töövõime ei Töövõime hindamise On esitanud vaide 2 ole spetsialisti abiga Ei ole esitanud vaide 10 25 vähenenud Iseseisvalt On esitanud vaide 2 Ei ole esitanud vaide 11 Osaline Töövõime hindamise On esitanud vaide 2 33 spetsialisti abiga Ei ole esitanud vaide 14  Iseseisvalt On esitanud vaide 2 Ei ole esitanud vaide 15 Puuduv Töövõime hindamise 9 spetsialisti abiga 17 Iseseisvalt 8 KOKKU kontaktide arv 75 2. Sidusrühmade ekspertide kontaktid intervjuukutsete saatmiseks  Poliitikakujundajad – Centarile edastatakse 3-5 kontakti, täpse kontaktide valiku teeb uuringu tellija ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  Töötukassa töötajad – Centarile edastatakse 4-8 töötaja kontakti, täpse kontaktide valiku teeb töötukassa;  Ekspertarstid – Centarile edastatakse 5-10 kontakti töötukassa lepinguliste ekspertarstide seast, täpse kontaktide valiku teeb töötukassa;  EPIKoja esindaja – Centarile edastatakse 1 kontakt, kelle valiku teeb töötukassa;  Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja – Centarile edastatakse 1 kontakt, kelle valiku teeb töötukassa. 3. Täidetud TVH dokumentide analüüs Täidetud TVH dokumentide valim moodustatakse perioodi 01.01.2023-31.12.2025 esitatud TVH taotlustest. Kokku esitati sel perioodil 138 177 taotlust. Valimi suuruseks kavandame 0,8% taotlustest ehk 1150 juhtumit. Eraldi valimid võtame esmaste TVH taotluste ja korduvate taotluste kohta. Seega jagame valimi kaheks: 50% moodustavad esmased taotlused, 50% korduvad taotlused. Mõlemas grupis võetakse eraldi valimid ka juhtumite kohta, kus taotleja on esitanud vaide TVH otsuse kohta ja kus ei ole esitatud vaiet. 2024. aasta andmetel moodustasid vaidega juhtumid ca 7% kõikidest taotlustest. Seega juhtumite valim on järgmine: Esmane/korduv taotlus Vaide olemasolu Juhtumite arv Kokku Esmane taotlus ja sellega Taotleja on esitanud vaide 40 575 seotud dokumendid Ilma vaideta 535 Korduv taotlus ja sellega Taotleja on esitanud vaide 40 575 seotud dokumendid Ilma vaideta 535 Kokku juhtumite arv 1150 Esmase ja korduva taotluse eristamine ei eelda, et töötukassa andmekogus oleks eraldi andmeväli „taotluse korduvus“. Tegemist on valimi moodustamiseks tuletatud tunnusega, mille töötukassa moodustab olemasolevate registriandmete põhjal, kontrollides, kas sama isik on andmekogus varem töövõime hindamise taotluse esitanud. Centarile ei edastata varasemate taotluste detailset ajalugu, vaid üksnes valimi moodustamiseks vajalik eristus, kas valimisse kuuluv juhtum on esmane või korduv. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 1. TVH taotlenud inimeste intervjueerimise kontaktid: inimesed, kelle TVH otsus on tehtud vahemikus 01.12.2025-30.04.2026. 2. Täidetud TVH dokumentide analüüs: perioodi 01.01.2023-31.12.2025 esitatud TVH taotlused ja nendega seotud dokumendid.  9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). TVH taotlenud inimese kontakteerumiseks ja valimi variatiivsuse tagamiseks ning täitumiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist: Andmeühik Põhjendus Ees- ja perenimi Kontakteerumiseks E-posti aadress Kontakteerumiseks Telefoninumber Kontakteerumiseks Töövõime hindamise tulemus (osaline Valimi täituvuse jälgimiseks töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud) Taotluse täitmise viis (iseseisvalt/töötukassa töötaja Valimi täituvuse jälgimiseks abiga) Vaide olemasolu (jah/ei) Valimi täituvuse jälgimiseks Sidusrühmade ekspertidega kontakteerumiseks töödeldavad andmed: Andmeühik Põhjendus Ees- ja perenimi Eksperdi väljaselgitamiseks ja temaga kontakteerumiseks Ametikoht / roll Sobiva valdkonna ja rolli eksperdi valimisse valimiseks ning kontakteerumiseks Tööalane e-posti aadress Kontakteerumiseks ja intervjuukutse saatmiseks Täidetud TVH dokumentide analüüsiks vajalikud andmed: Dokument Põhjendus TVH taotlusvorm Taotleja esitatud info, valikvastuste ja vabatekstiväljade analüüsiks. Vajalik, et hinnata taotlusvormi arusaadavust, koormust, dubleerimist, vabatekstiväljade lisandväärtust ja lihtsustamise võimalusi. TVH eksperdiarvamus Ekspertarsti hinnangu, kaalutluste ja metoodika rakendamise analüüsiks. Vajalik, et hinnata, millist infot ekspertarst kasutab, kuidas kujuneb hinnang ning kus võib esineda varieeruvust või ebaühtlust. TVH otsus Otsuse vormi, sisu, põhjenduste ja arusaadavuse analüüsiks. Vajalik, et hinnata, kas otsus selgitab inimesele piisavalt töövõime hinnangu kujunemist, kehtivusaega ja tagajärgi. Vaide olemasolu Vaidlustamise põhjuste ja otsuse mõistetavuse probleemide (jah/ei) ja vaideotsus analüüsiks. Vajalik, et mõista, millised otsuse või hindamisprotsessi aspektid tekitavad taotlejates vaidlusi või arusaamatust Juhtumi üldine seos Sama juhtumi taotluse, eksperdiarvamuse, otsuse ja vaideotsuse dokumentide vahel omavaheliseks analüüsiks. Vajalik, et hinnata kasutajateekonda tervikuna ning seost taotluse, eksperdiarvamuse ja otsuse vahel. TVH ekspertiisi hinnangu vorm on leitav Töövõime metoodika lisas 48. Töövõime hindamise taotlusvorm on leitav töötukassa veebilehelt töövõime ja hindamise alt9. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. 8 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf 9 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine  1. Töövõime hindamist taotlenud inimeste kontaktid valimi alusel - töötukassa andmekogu; 2. Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuud (taotlusele on lisatud esialgne intervjuukava, vt taotluse lisa 3); 3. TVH protsessi täidetud dokumendid valimi alusel – töötukassa andmekogu. 4. Sidusrühmade ekspertide (ekspertarstide, töötukassa töötajate, EPIKoja esindaja, Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja) kontaktandmed - töötukassa; 5. Poliitikakujundajate kontaktandmed – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (uuringu tellija); 6. Sidusrühmade ekspertide intervjuud (taotlusele on lisatud esialgsed intervjuukavad, vt taotluse lisad 4, 5, 6, 7 ja 8). 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, töötukassaga on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse kokku leppimiseks ning töötukassa on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. 1. Intervjueerimiseks valimisse sattunud töövõime hindamist taotlenud isikute andmed. Intervjuudes osalejatele antakse uuringusisene pseudokood. Intervjuu salvestis, intervjuu käigus tehtud märkmed ja muud intervjuumaterjalid tähistatakse pseudokoodiga, mitte intervjueeritava nime või kontaktandmetega. Pseudonüümimise viib läbi uuringu läbiviija Centar. 2. Sidusrühmade ekspertide intervjuusid ei anonümiseerita ega pseudonümiseerita. Kuna sidusrühmade seisukohad ja arvamused kogutakse nende ametialase või esindaja rollis olukorra kirjeldamiseks, siis sellisena kasutatakse ka kogutud andmeid. 3. Täidetud TVH dokumendid Täidetud TVH dokumendid pseudonümiseeritakse volitatud töötlejate poolt enne sisulist analüüsi. Pseudonümiseerimise teeb töötukassa, seejärel viib Centar läbi jääkriski minimeerimise. Pseudonümiseeritud TVH dokumentide sidumiseks algsete dokumentidega tagasisidestavat koodivõtit ei looda ega säilitata. Pseudonümiseerimist selgitatakse lähemalt punktis 10.2. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud kujul töödeldakse uuringus TVH taotlenud isikute intervjuuandmeid järgmises koosseisus:  uuringusisene intervjueeritava kood;  intervjuu helisalvestis, kui intervjueeritav on salvestamiseks nõusoleku andnud;  intervjuu transkriptsioon, kokkuvõte või uurimismärkmed;   intervjuu läbiviimisega seotud tehnilised andmed, näiteks intervjuu toimumise viis ja aeg;  valimi täituvuse ja analüüsi seisukohalt vajalikud taustatunnused: töövõime hindamise tulemus, taotluse täitmise viis, vaide olemasolu . Pseudonümiseeritud kujul töödeldakse uuringus TVH taotlenud isikute täidetud dokumente järgmises koosseisus:  TVH taotlusvorm  TVH eksperdiarvamus  TVH otsus  Olemasolul TVH vaide otsus. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. TVH taotlenud isikute intervjuuandmete pseudonümiseerimine: Intervjuudes osalejatele antakse uuringusisene kood. Intervjuude salvestised, transkriptsioonid, kokkuvõtted ja analüüsimärkmed tähistatakse selle koodiga, mitte intervjueeritava nime või kontaktandmetega. Koodivõti, mis võimaldab uuringusisese koodi siduda intervjueeritava isikuga, hoitakse intervjuude salvestistest, transkriptsioonidest ja analüüsimaterjalidest eraldi. Koodivõtit säilitab Centari uuringujuht. Ligipääs koodivõtmele on üksnes nendel uurimisrühma liikmetel, kellel on seda vaja intervjuude korraldamiseks ja nõusolekute haldamiseks. Koodivõtit ei jagata kõrvaliste isikutega. Koodivõti kustutatakse pärast intervjueerimise perioodi lõppu 31.12.2026. Intervjuude helisalvestisi hoitakse piiratud ligipääsuga krüpteeritud kaustas. Intervjuude salvestised kustutatakse pärast uuringu lõpparuande valmimist (hiljemalt 31.01.2027). Kui intervjuu toimub telefoni teel ja salvestamiseks kasutatakse diktofoni, tõstetakse salvestis esimesel võimalusel turvalisse uuringu kausta, nimetatakse pseudokoodiga ning kustutatakse diktofonist. TVH dokumentide pseudonümiseerimine. 1. Esiteks eemaldab töötukassa enne dokumentide Centarile edastamist kõik otseselt isikut tu- vastada võimaldavad andmeväljad ja dokumendi metaandmed, sh taotleja nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed, aadress, esindaja andmed, otsuse või taotluse numbrid, allkirjas- taja andmed, töötukassa töötaja või ekspertarsti nimi, tervishoiuteenuse osutaja nimi, arsti nimi, asutuse nimi, täpsed kuupäevad ja kellaajad ning muud vormiväljad, mille eesmärk on isiku või menetluse tuvastamine, mitte uuringu sisuline analüüs. Juhtumitele antakse uurin- gusisene tehniline juhtumikood dokumentide omavaheliseks sidumiseks, tagasisidestavat koodivõtit ei looda. 2. Seejärel viib Centar enne sisulist analüüsi ja enne võimalikku TI-põhist tekstianalüüsi läbi jääkriski minimeerimise, et vähendada võimalikult suures ulatuses isikut kaudselt tuvastada võimaldava teabe säilimise riski. Arvestades dokumentide mahtu, ei tähenda jääkriski minimeerimine iga dokumendi täielikku käsitsi läbivaatamist, vaid mitmeastmelist tehnilist ja korralduslikku puhastusprotsessi. Esmalt eemaldab töötukassa enne dokumentide Centarile edastamist struktureeritud väljadest ja metaandmetest otsesed identifikaatorid. Seejärel Centar eemaldab või üldistab jääkriski minimeerimise käigus enne analüüsi vabatekstiväljadest ja sisust automatiseeritud tekstipuhastuse ning kontrollireeglite abil teadaolevad ja tüüpilised kaudsed identifikaatorid, sh kuupäevad, kohad, asutused, arstide ja teiste isikute nimed, tööandjad ning muud korduvate kontrollireeglitega tuvastatavad  eristuvad detailid. Vajadusel tehakse riskipõhist või pistelist kontrolli, et hinnata puhastusreeglite toimimist ja täiendada neid enne analüüsi. Automatiseeritud tekstipuhastus ja kontrollireeglite rakendamine toimub Centari kontrollitud töökeskkonnas. Eemaldamine või üldistamine tehakse nii, et säiliks uuringu eesmärgi jaoks vajalik sisuline info töövõime hindamise protsessi, taotluse, eksperdiarvamuse ja otsuse arusaadavuse ning automatiseerimise võimaluste kohta, kuid väheneks võimalikult suurel määral üksiku inimese otsese või kaudse tuvastamise risk. Vabatekstidest ja muudest sisuväljadest eemaldatakse või üldistatakse automatiseeritud puhastusreeglite abil vähemalt järgmised andmed: 1) Nimed ja rollid (sh tervishoiuteenuse osutajad, arstid, tööandjad) 2) Isikukoodid, sünnikuupäevad, vanus ja muud unikaalsed tunnused 3) Kontaktandmed ja aadressid 4) Kuupäevad, kellaajad ja täpsed ajaperioodid 5) Asutused 6) Välisriikide nimed 7) muud korduvate kontrollireeglitega tuvastatavad eristuvad detailid, mis võivad suurendada kaudse tuvastamise riski. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. 1. TVH taotlenud inimeste intervjuude kontakteerumise andmestik ja koodivõti kustutatakse pärast intervjuude toimumist (eeldatavalt 31.12.2026), sidusrühmade ekspertide kontaktid kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt I kvartal 2027). Intervjuude helisalvestised kustutatakse pärast uuringu lõpparuande valmimist (hiljemalt 31.01.2027). 2. Töötukassalt saadud esialgselt pseudonümiseeritud TVH dokumendid kustutatakse Centaris pärast jääkriski minimeerimise läbiviimist. Edasises analüüsis kasutatakse üksnes jääkriski minimeerimise läbinud analüüsimaterjali, mis kustutatakse pärast uuringu lõppu, eeldatavalt I kvartalis 2027. 11. Kas andmesubjekti Jah teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage10 11.2. Kui vastasite jah, siis Uuringu erinevates osades teavitatakse andmesubjekte kirjeldage, kuidas teavitatakse. erineval viisil. Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut andmete töötlemiseks küsida. Sellisteks uuringu osadeks on täidetud TVH dokumentide analüüs ja intervjuudeks vajalike kontaktandmete töötlemine. TVH dokumentide valimisse sattunud isikuid ei teavitata individuaalselt, see tähendaks täiendavat kontaktivõttu suure hulga inimestega 10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  olukorras, kus uuringu läbiviijale edastatakse dokumendid pseudonümiseeritud kujul ja uuringu tulemusi ei kasutata ühegi isiku kohta otsuse tegemiseks. Intervjuude puhul antakse individuaalne teave kõigile isikutele, kellega uuringus osalemiseks tegelikult ühendust võetakse. Esimesel kontaktil selgitatakse, kust inimese kontaktandmed pärinevad, miks temaga ühendust võetakse, milliseid andmeid ja mis eesmärgil töödeldakse, mis on töötlemise õiguslik alus, millised on tema õigused ning et intervjuus osalemine on vabatahtlik. Intervjueeritavate informeerimiseks on koostatud uuringu infoleht (vt taotluse lisa 2) ja intervjueerimisel toimub nõusoleku küsimine intervjuu alguses (vt taotlusele lisatud esialgsed intervjuude kavad lisades 3-8). Juhul, kui inimesed ei nõustu intervjuuga või intervjuu salvestamisega, siis järgnevat andmetöötlust ei toimu. Nende isikute puhul, kelle kontaktandmed satuvad üksnes tehnilisse varuvalimisse, kuid kelle poole uuringus osalemiseks ei pöörduta, tagatakse läbipaistvus avalikult kättesaadava uuringuteavituse kaudu. Kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: Uuringud ja analüüsid | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11.3. Kust on leitavad Andmekaitse tingimused on leitavad: andmekaitsetingimused11? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/isikuandmete-tootlemine. Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse töötukassa veebilehel: https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti- tootukassa-andmekaitsetingimused) Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel: https://centar.ee/andmekaitsetingimused 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse12 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.  12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad14: Lisa 1: Tehniline kirjeldus Lisatud Lisa 2: Uuringus osaleja infoleht Lisatud Lisa 3: Töövõime hindamist taotlenud inimeste kutse intervjuule ja intervjuu kava, sh Lisatud nõusoleku küsimise tekst Lisa 4: Töötukassa töötaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud Lisa 5: Ekspertarsti intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud Lisa 6: Poliitikakujundaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud Lisa 7: EPIKoja esindaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud Lisa 8. Töötervishoiuarstide seltsi metoodika väljatöötaja kava, sh nõusoleku küsimise Lisatud tekst 13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.