Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

TOILA VALLAVALITSUS Kaasatavad asutused 04.08.2021 nr 6.2-1.2/1217 nimekirja alusel Toila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37 algatati Toila valla üldplaneeringu koostamine ja planeeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Planeeritavaks alaks on haldusreformi tulemusena Kohtla-Nõmme valla, Kohtla valla ja Toila valla ühinemisel moodustunud Toila valla territoorium. Toila valla üldplaneeringu eesmärk on Toila valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Toila vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneeringuga paralleelselt viiakse läbi KSH, mis toob välja planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud strateegilised mõjud ning esitab vajalikud leevendusmeetmed. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõikele 1 esitame Toilae valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks. Juhime tähelepanu, et PlanS § 85 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering KSH aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. KSH eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Toila valla üldplaneeringu materjalidega ja KSH aruande eelnõuga saab tutvuda: https://toila.kovtp.ee/uldplaneering Toila valla ÜP KSH aruande ametkondlik versioon on lisatud kirjale. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Eve East vallavanem Lisa: Toila valla ÜP KSH aruande ametkondlik versioon Hannes Kohtring, +372 59191117, [email protected] Pikk 13 a reg nr. 75001477 tel. 336 9845 konto EE272200001120230979 41702 TOILA [email protected] Swedbank Ida-Virumaa Toila valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Eelnõu Ametkondlik versioon Planeerimisprotsessi korraldaja: Toila Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projektijuht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee Tartu 2019-2021 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. ÜLEVAADE PLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ......................................................................................................................... 6 1.1 Üldplaneeringu KSH eesmärk ja sisu .......................................................................... 6 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .................................. 7 2. ASJAKOHASED PLANEERIMISDOKUMENDID ........................................................ 8 2.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ............................................................................. 8 2.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................... 8 2.3 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ .................................................... 10 2.4 Toila valla arengukava 2018-2030 ............................................................................ 11 3. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD JA PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD .......................................................................................................... 13 3.1 Asukoht ja üldandmed ............................................................................................... 13 3.2 Looduskeskkond ........................................................................................................ 14 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad ja põhjavee kaitstus ........................ 14 3.2.2 Väärtuslik põllumajandusmaa ............................................................................ 26 3.2.3 Rohevõrgustik .................................................................................................... 32 3.2.4 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 37 3.2.5 Natura 2000 alad ................................................................................................ 41 3.2.6 Pinnavesi (veekogud, sh ehituskeeluvööndi vähendamine) ............................... 58 3.3 Kultuuriline keskkond ............................................................................................... 65 3.3.1 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 65 3.3.2 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused ...................................... 69 3.4 Sotsiaal-majanduslik keskkond ................................................................................. 77 3.4.1 Rahvastik ja asustus ........................................................................................... 77 3.4.2 Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet) ................................... 83 3.4.3 Infrastruktuur ...................................................................................................... 92 3.4.4 Jäätmemajandus ja jääkreostus......................................................................... 122 3.4.5 Ettevõtluskeskkond .......................................................................................... 125 3.4.6 Riigikaitselised ehitised.................................................................................... 128 3.5 Muud valdkonnad .................................................................................................... 130 3.5.1 Kliimamuutustega kohanemine ........................................................................ 130 3.5.2 Kumulatiivsed mõjud ....................................................................................... 131 3.5.3 Piiriülene mõju ................................................................................................. 132 3 4. KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATAVAD MEETMED JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS........................................................... 133 5. ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA KAASAMISEST ...................................... 134 ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, sh leevendavad meetmed ...... 136 KASUTATUD ALLIKAD ..................................................................................................... 140 LISAD .................................................................................................................................... 144 4 SISSEJUHATUS Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Toila valla üldplaneering (edaspidi ka ÜP). Toila vald on omavalitsusüksus Ida-Viru maakonnas, mis moodustati 21. oktoobril 2017 Kohtla-Nõmme valla, Kohtla valla ja Toila valla ühinemise tulemusena. KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata ÜP elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja analüüsida nende mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH aruande koostamise aluseks on KSH väljatöötamise kavatsus koos ÜP lähteseisukohtadega, mis on esitatud aruande lisas 1. Üldplaneeringu koostajaks on Toila Vallavalitsus koostöös AB Artes Terrae OÜ konsultantidega. KSH viis läbi Alkranel OÜ (KSH juhtekspert Alar Noorvee). KSH töögrupi liikmed on esitatud ptk 1.2. Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. KSH toimub samaaegselt üldplaneeringu koostamisega. KSH aruanne on ka üldplaneeringu juurde kuuluv lisa1. 1 Planeerimisseadus, RT I, 19.03.2019, 104. 5  1. ÜLEVAADE PLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST 1.1 Üldplaneeringu KSH eesmärk ja sisu Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Toila valla üldplaneering. Toila vald on omavalitsus, mis moodustati 21. oktoobril 2017 Kohtla-Nõmme valla, Kohtla valla ja Toila valla ühinemise teel. Valla pindala on 264,3 km2. Toila valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37. Üldplaneeringu alaks on Toila vald ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: KSH viiakse läbi Toila valla haldusterritooriumi kohta. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Toila valla üldplaneeringu koostamise eesmärk on Toila valla territooriumil valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. ÜP määrab maakasutus- ja ehitustingimused, on investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste alus ning käsitleb valla arengut tervikuna. Toila valla KSH peaeesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa2. 2 Planeerimisseadus, RT I, 19.03.2019, 104. 6 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi tuginedes üldplaneeringule ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS), aluseks on võetud Toila Vallavolikogu poolt vastu võetud KSH algatamise otsus (23.05.2018 otsus nr 37; leitav KSH VTK lisa nr 1). KSH korraldusest protsessist ja avalikkuse kaasamisest annab ülevaate KSH VTK (vt Lisa 1). KSH läbiviimiseks moodustati Alkranel OÜ poolt ekspertrühm koosseisus: ✓ Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert; ✓ Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert; ✓ Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist; ✓ Terje Liblik (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist. Täiendavalt olid töögruppi kaasatud AB Artes Terrae OÜ planeerijad: Heiki Kalberg ja Jürgen Vahtra. Mõjude hindamise läbiviimisel lähtuti nii üldplaneeringu lahendusega kaasnevatest keskkonnamõjudest kui ka keskkonnakomponentidest tulenevatest mõjuteguritest. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. KSH koostamisel kasutati kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Nii mõjude hindamise kui üldplaneeringu koostamise käigus viidi läbi töökoosolekuid vallas, välitöid kohalike oludega tutvumiseks, analüüsiti olemasolevaid planeeringuid, arengukavasid ja alusuuringute dokumente. Muuhulgas kasutati mõjude hindamisel erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). Valla arengusuundumuse (arengustsenaarium) määramisel on lähtutud Toila valla rahvastikuanalüüsist- ja prognoosist3 ja selles esitatud stsenaariumitest (vt täpsemalt ptk 3.4.1). Üldplaneeringu koostamisel on Toila vald valinud kahaneva rahvastiku stsenaariumi, mida toetaks puhas rahulik ja ilus looduskeskkond. Töökohtade loomiseks jätab üldplaneering suhteliselt vabad võimalused, kuid on põhimõte, et keskkonnahäiringuga tootmine peab olema ümbritsevatest elamutest ja puhkekohtadest piisavalt kaugel. 3 Toila valla rahvastikuanalüüs ja –prognoos, 2018. 7  2. ASJAKOHASED PLANEERIMISDOKUMENDID 2.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilise planeeringu, ehk Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Maakohtade planeerimisel tuleb meeles pidada, et sealne elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusena on juurde tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade planeerimisel arvestada uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse4. Toila valla puhul on eelnevate põhimõtetega arvestatud. Seejuures on üldplaneeringu suunaks võetud olemasolevate tiheasustusalade tihendamine ning nn maalise asustuse säilimise võimaldamine. Toila vallas on olulisteks tõmbekeskustes Kohtla-Nõmme alev, Toila ja Voka alevikud, mille sidususe säilimise aspektist on oluline aastaringselt korrashoitud avalikult kasutatavate teede olemasolu. Sisuliselt on tegemist olemasolevate teedega, mida üldplaneeringuga säilitatakse ning hooldatakse. Üldplaneeringuga on kavandatud kergliiklusteede võrk, mis seob valla alevid ja alevikud ümbritsevate piirkondadega. 2.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Ida-Viru maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on välja töötatud tuginedes üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, mis on maakonna tasandil ruumilise arengu planeerimisel peamiseks suunda andvaks alusdokumendiks, ning lisaks riiklikele suunistele ja juhenditele. Maakonna eripäraga arvestamine võimaldab luua terviklikuma ja erinevaid valdkondi ühendava pikaajalise ruumilise lahenduse. Ida-Viru maakonna ruumilise arengu visioon annab ülevaate olukorrast, mida maakonnaplaneeringuga saavutada soovitakse. 4 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 8 Visioon: Aastaks 2030 on Ida-Virumaa ühiskondlikult sidus, kvaliteetse elukeskkonnaga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond, mis on Soome lahe idaregiooni arendustegevuste üks eestvedajaid. Ida-Virumaa elukvaliteedi tagavad tugevad linnalised keskused ning elujõuline maaline asustus, kus maakonna ettevõtluse jäätmete ja heitevabam suund tagab puhta elukeskkonna ja loodusväärtuste säilimise. Ida-Viru majanduskeskkond baseerub hästitoimival põlevkivi- ja logistikasektoril ning mitmekülgseid turismiteenuseid pakkuval turismiklastril, mida toetab välja arendatud tehniline taristu5. Arengu edendamiseks keskendub Ida-Viru maakonnaplaneering järgmistele teemadele: - määrab maakonna keskustevõrgu; - määrab linnalise asustuse alad, tõstmaks olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust; - määrab põhimõttelised arengusuunad põlevkivikaevandamise ja –taristu osas, soodustamaks maakonnas olulise majandusvaldkonna jätkusuutlikku ning inim- ja looduskeskkonna arvestavat arengut; - oluliste joonehitistest taristuobjektide asukohavalikud; - tagab riigikaitse ruumilised vajadused. Tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilise arengu saavutamisel on olulised varasemalt koostatud teemaplaneeringud. Ida-viru maakonnaplaneeringus aastani 2030+ on esitatud keskused (linnalise asustusega alad) Ida-Virumaal, nendest Toila vallas on märgitud kohaliku tasandi kaksikkeskuseks Toila ja Voka piirkond. Ülejäänud valla territoorium on sellekohaselt planeeringus määratletud kui hajaasustuspiirkond (vt Joonis 2.1). Joonis 2.1. Toila vallas paiknev kaksikkeskus alad – Toila ja Voka piirkond. Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneering kuni 2030+ asustuse suunamise kaardilt. Tiheasumi kriteeriumideks on Ida-Viru Maakonnaplaneering kuni 2030+ eelnõus toodud äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhkefunktsioonidega alad, kus on perspektiivne linnalise 5 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 9 elukvaliteedi teke. Maalise piirkonnana (hajaasustusena) käsitletakse valdavalt hajusa asustusmustriga alasid, kus võib esineda väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid (alevid, tihedamad külakeskused jmt). Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ on lisaks määratletud maakondlikud keskused, piirkondlikud keskused, kohalikud (neist Toila vallas Toila alevik, Voka alevik) keskused ning lähikeskused (neist Toila vallas Kohtla-Nõmme alev). Toila valla üldplaneeringus on eeltoodud põhimõtetega arvestatud ning sõltuvalt temaatikast on maakonnaplaneeringus seatud tingimusi ning nendega arvestamise põhimõtteid käsitletud ka peatükis 3. 2.3 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ Ida-Viru maakonna arengustrateegias 2019-2030+ on esitatud maakonna visioon: Aastaks 2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast. Visiooni saavutamiseks on arengustrateegias määratletud strateegilised eesmärgid: 1) aastaks 2030+ pakutakse Ida-Viru maakonnas kompleksset haridust, mis tagab õppuritele minimaalselt kolme keele oskuse, tugevad digipädevused ning ettevõtliku eluhoiaku; 2) aastaks 2030+ on Ida-Viru maakond atraktiivne koht kõrghariduse omandamiseks maakonnavälistele noortele; 3) aastaks 2030+ toimib Ida-Viru maakonnas rahvusvaheline ja mitmekesine kultuurielu, maakonnas toimivad maakondliku kokkuleppe alusel ühiselt hallatavad olulised kultuuriobjektid; 4) aastaks 2030+ toimib maakonnas suurel spordiharrastajate hulgal ja mitmekesistel sportimisvõimalustel põhinev aktiivne spordielu; 5) aastaks 2030+ toimib maakonnas kvaliteetne, mitmekesine ja vajadustele vastav sotsiaal- ning tervishoiuteenuste võrgustik, mis tagab kõrged rahvatervise näitajad, elanikele väärika elukvaliteedi igal eluetapil ning maksimaalse võimekuse iseseisvaks toimetulemiseks; 6) noorsootöö osapoolte koordineeritud jõupingutused loovad olukorra, kus noored osalevad aktiivselt ning tulemuslikult kogukonna ja omavalitsuse elus; 7) aastaks 2030+ toimib Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond; 8) aastaks 2030+ on Ida-Viru maakond Tallinna järel esimene turismisihtkoht Eestis; 9) aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. Lisaks strateegilistele eesmärkidele on arengustrateegias püstitatud valdkonnaülesed eesmärgid, millede abil on kaardistatud maakonna põhiprobleemid. Täpsemalt on võimalik valdkonnaüleste eesmärkidega tutvuda Ida-Viru maakonna arengustrateegias 2019-2030+. Maakonna arengustrateegias on esitatud lisaks erinevatele eesmärkidele ka maakondlikud ruumilised suundumused (perspektiivsed piirkonnad), enam neist puudutavad Toila valda 10 Soome lahe ranniku- ja rekreatsioonipiirkond, kuhu on koondunud mitmed maakonna spaad ning suurem osa maakonna majutuskohtadest ning Kohtla-Nõmme – Kiviõli puhke- ja rekreatsioonipiirkond, mis on piirkonna omanäolisim ning põhineb põlevkivi kaevandamise ja töötlemise alade taaskasutusel. Toila valla üldplaneeringus on maakonnaplaneeringu arengustrateegias käsitletud eesmärkidega arvestatud ning sõltuvalt temaatikast ka käsitletud peatükis 3 (nt rahvastik ja asustus, inimeste tervis ja heaolu, infrastruktuur jt). 2.4 Toila valla arengukava 2018-2030 Toila valla arengukavas esitletud visiooni elluviimiseks on strateegias püstitatud viis valdkonnaülest eesmärki. Lisaks püstitatud eesmärkidele on arengukavas esitatud meetmed, mis aitavad püstitatud eesmärkide täitmisele kaasa. Eesmärkide täitmise saavutamine eeldab tõhusat koostööd valla kõigi institutsioonide ja elanikega, samuti naaberomavalitsuste ja strateegiliste partneritega, kes on huvitatud Toila valla heast käekäigust. Järgnevalt on esitatud arengukavas püstitatud valdkonnaülesed strateegilised eesmärgid: - Toila on parima elukeskkonnaga vald Virumaal; - Toila vallas on peamised avalikud teenused inimesele lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel; - Toila on rahvusvaheline turismisihtkoht ja kuurort; - Toila on ühtse ja aktiivse kogukonnaga ja koostööle avatud vald; - Toilas on strateegiline, avatud ning kaasav juhtimine. Visioon: Toila on parima elukeskkonna vald Virumaal. Kõik peamised avalikud teenused on vallas inimesele lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel. Vald on tuntud kui rahvusvaheline turismisihtkoht ja kuurort. Vald on ühtse ning aktiivse kogukonnaga ja koostööle avatud. Toila vald on aasta läbi avatud!6 2017. aastal moodustunud omavalitsusüksuse, Toila valla, territooriumil kehtib käesoleval ajal kolm (Toila valla, Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla) üldplaneeringut: - Toila valla üldplaneering, kehtestatud 28.10.2005 määrusega nr 1; - Kohtla valla üldplaneering, kehtestatud 28.09.2012.a määrusega nr 32; - Kohtla-Nõmme valla üldplaneering, kehtestatud 11.10.2002.a otsusega nr 19. Üldplaneeringu kontekstist lähtuvalt on asjakohasemad järgmised arengukavas esitatud strateegilised eesmärgid ja meetmed: Strateegiline eesmärk: Toila on parima elukeskkonnaga vald Virumaal. Meede: Taristu ja kommunaalmajanduse arendamine. Seos: Üldplaneeringuga nähakse ette kergliiklusteede rajamine, kõrvalmaantee õgvendamine ning uue perspektiivse kõrvalmaantee koridori määramine. 6 Toila valla arengukava 2018-2030 11 Strateegiline eesmärk: Toila vallas on peamised avalikud teenused inimesele lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel. Meede: Kultuuri, spordi ja vaba aja võimaluste arendamine. Seos: Üldplaneeringuga nähakse ette kultuuri ja puhkerajatiste vajadus. 12  3. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD JA PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 3.1 Asukoht ja üldandmed Toila vald asub Ida-Viru maakonna põhja osas, olles põhjast piiritletud Soome lahega, ida suunalt Sillamäe ja Narva-Jõesuu linnaga, lääne suunalt Lüganuse valla ning Kohtla-Järve linnaga. Lõuna suunalt piirneb Toila vald Jõhvi ja Alutaguse vallaga. Valla asendiplaan on esitatud joonisel (vt Joonis 3.1). Omavalitsuses paikneb 1 alev (Kohtla-Nõmme), 2 alevikku (Toila ja Voka) ning 26 küla. Valla territooriumi sisse jäävad kaks lahusosa – Kohtla-Järve linnale kuuluvat haldusüksust Kukruse ja Oru7. Joonis 3.1. Toila valla asendiplaan. (Alus: Maa-amet, 2019). 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli Toila valla rahvaarv 4739, moodustades kogu Ida-Virumaa elanike arvust (135 752) ca 3,5 % (Statistikaamet, 2019; Siseministeerium, 2019). 7 Toila valla arengukava 2018-2030 13 3.2 Looduskeskkond 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad ja põhjavee kaitstus Olemasolev olukord Toila vald paikneb osaliselt Soome lahe rannikumadalikul, Viru lavamaal ja Alutaguse madalikul. Viru lavamaa maastikurajoon hõlmab endas Kirde-Eesti klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ulatuva paese rannikumaa. Maastiku eripäraks on rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mis on valdavalt mandrijää kulutava tegevuse tulemus, Soome lahe klimaatiline mõju ning inimtegevus. Inimtekkelised mõjud on seotud peamiselt põlevkivi kasutuselevõtuga, mille tulemusena on muudetud pinnamoodi, põhja- ja pinnavee liikumist, suurendatud asustust ja teedevõrku. Viru lavamaa on maastikurajoon, mille looduslikku keskkonda on muudetud enam kui mujal Eestis, selle tulemusena on lavamaa idaosa omandanud tööstuslik-linliku maistu olemuse, rajatised ja maastikusilueti. Soome lahe rannikumadalik hõlmab lahe nõo äärmise maismaalise lõunaosa nüüdse rannajoone ja Põhja-Eesti klindi vahemikus koos rannikumeres oleva 94 Eesti saarega. Madalik ulatub Pakti poolsaare kirdeküljelt Narva jõeni, olles linnulennult u 225 km pikk. Maastikurajooni rannajoon on aga ligi kaks korda pikem. Kõige kaugemale merel ulatub Purekkari neem. Alutaguse madaliku moodustavad alad, mis on kerkinud Peipsi nõo põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks. Maastiku eripäraks on pinnamoes märgade alade ja väheste teedega sootasandikud (vt Joonis 3.2).8 Joonis 3.2. Maastikurajoonid Toila valla haldusterritooriumil (Allikad: Arold, 19999; Maa-amet, 2019). 8 Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. 9 Arold, I. 1999. Eesti paigastikutüüpide kaart. 14 Viru lavamaa aluspõhja pealiskorra pealmisteks kihtideks on Ordoviitsiumi ladestu 10 lademe lääne-idasuunalised avamused. Kõige enam on lavamaa nüüdismaastike struktuuri ja arengut muudetud Kukruse lademes leiduva kukersiitpõlevkivi kaevandamise tulemusel (nii allmaakaevandustes kui pealmaakaevandustes). Piirkonna sügavamal maapõues lasuvad haruldasi elemente (Mo, V, Sr, Ib, Re jt) sisaldav diktüoneemaargilliit ja fosforiiti sisaldav oobulusliivakivi. Ligi poole kogu Viru lavamaast moodustavad pae- ja moreentasandikud. Õhukese pinnakattega pae- ja moreentasandikud on paljudes, peamiselt tektooniliste lõhevööndite kohal karstunud muutes piirkonna põhjaveevarud reostustundlikuks. Soome lahe rannikumadaliku pealmisteks kihtideks on suuremas osas Ediacara ja Kambriumi ladestu liivakivid, aleuroliidid ja savid, klindi jalamil esineb ka kitsas vööndis Ordoviitsiumi oobolus- ja glaukoniitloovakivi ning argilliiti ehk savikilta. Settekivimid on andnud ka piirkonnale tüüpilise karbonaadivaese halli moreeni tekkeks põhilise ainese, millele on lisandunud suures koguses liustikujää toodud tardkivimite kruusa, veeriseid, munakaid ja rahne. Alutaguse madaliku aluspõhjaks on suuremal osal Ordoviitsiumi paekivid (Rakvere, Nabala, Vormsi, Pirgu ja Porkuni lademetes), kuid mis looduslikult ei paljandu. Põhja-Kirdeosas (sh üldplaneeringu alal) on maapõues paekihtide vahel u 6-30 m katendikompleksi all 2,6-2,8 m paksuses kukersiitpõlevkivi kihte.10 Maavaradest on Toila vallas esindatud fosforiit, kruus, liiv, lubjakivi, põlevkivi, turvas (vt Tabel 3.1). Maa-amet tõi oma 22.08.2019 edastatud seisukohakirjas nr 6-3/19/12054-2 välja, et 15.08.2019 seisuga asub Toila valla üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult 9 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat või maardlaosa, 6 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning lisaks on menetluses üks kaevandamisloa taotlus. Toila valla maardlate asukohad on esitatud joonisel (vt Joonis 3.3). Joonis 3.3. Toila vallas olevate maardlate asukohad (Kollase viirutusega on tähistatud Toila vald, roosa joonega on tähistatud maardlate piirid, punase joonega on tähistatud mäeeraldiste piirid; sinise joonega on tähistatud mäeeraldise teenindusmaa piirid.) (Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, 2019). 10 Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. 15 Tabel 3.1. Toila vallas asuvad maardlad (Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus, seisuga 31.08.2020). Maardla nimetus Maavara nimetus Registrikaardi nr Pindala (ha) Aseri fosforiit 191 12205,67 Eesti (Ahtme põlevkivi 7 1544,47 kaeveväli) Eesti (Kohtla põlevkivi 32 609,5 kaeveväli) Eesti (Sirgala põlevkivi 34 5612,11 kaeveväli) Kohtla-Järve (Kolga- lubjakivi 16 519,36 Saka) Ontika turvas 539 277,47 Puhatu turvas 198 19046,01 Süsinõmme liiv 915 38,82 Voka kruus 172 11,84 Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi11 ning Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase12 alusel on Toila vallas esindatud kõrge radooniriskiga alad (vt Joonis 3.4), mistõttu kuulub valla haldusterritoorium ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase12 kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn- sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn- sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini. 11 OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004. Eesti radooniriski levilate kaart. Tallinn. 12 OÜ Eesti geoloogiakeskus, 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Tallinn. 16 Joonis 3.4. Radooniriski levik Toila valla piirkonnas. Sinise piirjoonega on tähistatud valla halduspiir. (Alus: Maa-Amet, 2019; Allikas: Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, 2017). 17 Keskkonnaagentuuri iga-aastaste põhjaveevaru bilanssi aruannetest tulenevad veevõtud perioodil 2015-2019 on esitatud Tabel 3.2-s. 18 Tabel 3.2. Endiste Toila ja Kohtla valdade kinnitatud põhjaveevarud ja selle kasutamine (Keskkonnaagentuur, 202113 ) Põhjaveemaardla, veehaarde või Põhjavee kinnitatud Veevõtt, m3 ööpäevas kinnitatud varu varu, m3 ööpäevas piirkonna nimetus 2015.a 2016.a 2017.a 2018.a 2019.a Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Kohtla vald 360 18 19 17 18 22 Toila vald 250 0 0 0 0 0 Kokku 18 19 17 18 22 Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum Kohtla vald 100 14 10 12 12 14 Kukruse 170 1 0,6 0 0 0 Kohtla-Nõmme 270 119 25 11 Toila 750 10 43 0 0 0 Toila vald 300 17 26 17 20 20 Voka 150 0 0 0 0 0 Kokku 42 79,6 148 57 45 Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum Kohtla vald 200 0 0 0 0 0 Toila 750 350 299 348 361 339 Voka 450 82 77 83 93 77 Kokku 432 376 431 454 416 13 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/bilanss 19 Toila valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031 kohaselt on valla põhjaveevarud kuni aastani 2020 on kinnitatud järgmiselt: - Toila alevikule Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumist: 750 m3/d; - Toila alevikule Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumist: 750 m3/d; - Toila vallale Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist: 250m3/d; - Toila vallale Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumist: 300 m3/d; - Voka alevikule Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumist: 150 m3/d; - Voka alevikule Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumist: 450 m3/d. Lisaks eelnevale on Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 järgmised põhjaveevarud nüüdses Toila vallas: - Kohtla vallale Ordoviitsiumi-Kambriumi (prognoosvarud) põhjaveekogumist 360 m3/d, kuni 2020 ; - Kohtla vallale Kambrium-Vendi Voronka (prognoosvarud) põhjaveekogumist 100 m3/d, kuni 2035; - Kohtla vallale Kambrium-Vendi Gdovi (prognoosvarud) põhjaveekogumist 200 m3/d, kuni 2035; - Kohtla-Nõmme Voronka (hinnatud tarbevaru) põhjaveekogumist 270 m3/d, 2013-2035. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt paikneb valdav osa Toila valla haldusterritooriumist kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, vaid Pühajõe ümbrus on keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud. Põhjavee kasutamisel ja selle kaitse korraldamisel lähtutakse Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavast. Keskkonnaregistri (seisuga 03.11.2020) andmetel Toila vallas nitraaditundlikud alad puuduvad14. 14 Keskkonnaregister. Nitraaditundlikud alad. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPicjiWtedWc28mHCgTgX5H0jfdC4gSM. Seisuga 03.11.2020. 20 Joonis 3.5. Põhjavee kaitstus Toila valla haldusterritooriumil (Eesti Geoloogiakeskus, 2001). 21 Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Üldplaneeringuga ei nähta ette uute mäetööstusmaade reserveerimist. Mäetööstusmaa juhtfunktsioon on määratud vaid hetkel kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele. Olemasolevate maardlatega (mh mäetööstusmaa juhtfunktsiooniga maa- alad) alad kattuvad aga mitmel pool erinevate üldplaneeringuga määratud maakaustustega: - Valdav osa Saka külast jääb maardlate alale, seejuures kattub Aseri fosforiidi maardla (passiivne tarbevaru ja prognoosvaru) ning Kohtla-Järve (Kolga-Saka) lubjakivi maardla (aktiivne tarbevaru) külas määratletud tootmismaa, ühiskondliku hoone, jäätmekäitluse maa-aladega; - Kohtla-Nõmme alev jääb valdaval osal Kohtla põlevkivi kaeveväljale (passiivne ja aktiivne tarbevaru, passiivne reservvaru), kattudes alevis roheala, ühiskondliku hoone, väikeelamu-, segahoonestus-, tehnoehitise, äri- ja teenindusettevõtte, virgestusrajatise, aianduse, tootmise maa-alaga; - Kohtla küla, kus valdavaks maakasutustüübiks on mäetööstuse maa-ala ning kus toimub ka aktiivne põlevkivi kaevandamine. Kohtla küla kattub sarnaselt Kohtla-Nõmme aleviga Kohtla põlevkivi kaeveväljaga (aktiivne ja passiivne tarbevaru). Maardla kattub muuhulgas üldplaneeringus määratud tootmise ja virgestusrajatise maa-alaga. Maapõueseaduse (MaaPS) §14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui: 1. kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2. halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga; 3. halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Maavaravarud jaotatakse ühelt poolt kasutamise võimalikkuse alusel aktiivseteks või passiivseteks, teisalt uurituse astme alusel tarbevaruks, reservvaruks või prognoosvaruks. Eelnimetatud maakasutuse kattuvused paiknevad kas maavara passiivsel või aktiivsel reservvarul või passiivsel tarbevarul. Seejuures loetakse passiivseks neid varusid, mida ei ole lubatud kaevandada keskkonnakaitselistel või mäetehnilistel põhjustel, aktiivseks aga neid varusid, mis on arvele võetud ja mille kaevandamine ei ole välistatud. Aktiivse maavara kaevandamiseks tuleb esitada kaevandamisloa taotlus Keskkonnaametile. Teisalt jaotatakse lisaks eelnevale maavaravarud ka tarbevaruks ja reservvaruks. Seejuures loetakse tarbevaruks geoloogilise uuringuga kindlaks tehtud maavara osa, mida on kaevandamisloa andmiseks piisavalt uuritud ning reservvaruks maavara, mis on piisavalt uuritud, et hinnata selle perspektiivi ja plaanida edasisi uuringuid. Erandkorras võib ka reservvaru kaevandada, kui see asub tarbevaru kõrval või kattub tarbevaruga (asub selle all/vahel/kohal). Saka külas, Kohtla-Nõmme alevis ja Kohtla külas esineb maardlate kattuvust erinevate üldplaneeringuga määratletud maakasutuse juhtotstarvetega, lisaks esineb Ontika ja Vitsiku külades kattuvust olemasoleva hoonestusega aladel (mh elamud). Valdavalt on omavalitsuses paiknevad maavarad märgitud tarbevarudeks, mis jagunevad nii aktiivseteks kui ka passiivseteks. Juba olemasolevad elamualad vähendavad maardlale maavarale juurdepääsu 22 võimalusi, mis on aga vastuolus MaaPS põhimõtetega. Teisalt on Kohtla-Nõmme alevi näol tegemist tiheasustusega alaga ning Saka küla ka tihedama asustusega ala, kus tänaseks on suures osas ka väljakujunenud asustus (sh eluhooned). Lisaks on aladel olemas taristu ja ühisteenused, seega on elamualade arendamine tiheasustusaladel ka majanduslikult otstarbekas. Viimasest lähtub mh ka Toila valla arendamise põhimõte: asustuse suunamisel eristatakse selgelt tiheasustusalad, kompaktse asustusega alad ja maakasutuse juhtfunktsioonide eesmärgiga eristada asustuse kujunemist; hajaasustuse eesmärgiks on säilitada hajastruktuur ning kompaktse hoonestusega aladel tõsta kompaktsust. Tiheasustusalal võimaliku pealmaa- või allmaakaevanduse avamisega aga killustatakse piirkonna elukeskkonda ning soodustatakse võimalike häiringute (nt müra) teket. Eelnevat arvesse võttes teeb KSH koostaja ettepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalitsusel Kohtla-Nõmme aleviku tiheasustusala ja Saka küla tiheasustusalal paikneva maardla aktiivse tarbevaru passiivseks reservvaruks muutmise protsessiga. Vitsiku küla põhjaosas kattub küll üks hoonestusega ala Kohtla põlevkivi kaeveväljaga (aktiivne tarbevaru) ja Ontika küla hoonestatud ala kattub osaliselt Aseri fosforiidi maardlaga (passiivne tarbevaru; prognoosvaru), vähendades osaliselt maavarale juurdepääsu võimalusi. MaaPS §89 lõike 3 kohaselt võib teisele isikule kuuluval kinnisasjal teha geoloogilist uuringut või kaevandada maavara kokkuleppel kinnisasja omanikuga, seejuures ei või üldgeoloogilist uurimistööd teha kinnisasja omaniku nõusolekuta õuemaal, hoonete all ning elamule lähemal kui 50 meetrit (§ 89 lõike 2). Lähtuvalt eelnevast ei pea KSH koostaja vajalikuks vastavatel hoonestusega aladel algatada aktiivsete varude passiivseks muutmise protsessiga, vaid arvestada kehtiva seadusandlusega. Kaevandused jagunevad allmaa- ja pealmaakaevandusteks. Pealmaakaevanduste kasutamisega ei kaasne maapinna vajumist ega langust, mis võivad kaasneda allmaakaevandusega. Kaevandatud maa kasutamise tingimusi ei ole Eestis kehtestatud. Iga konkreetse ehitusobjekti puhul tuleb arvestada lähipiirkonnas kasutatud kaevandusviiside ja mäegeoloogilise situatsiooniga, mille alusel hinnatakse, kas maa on püsiv, stabiilne, langetatud või kvaasistabiilne (järelvajumisohtlik). Kaevanduste mäeeraldiste aladel, kus maavara on jäänud või jääb väljastamata, on püsiv maa. Kvaasistabiilne maa tekib siis, kui lae ja maa hoidmiseks ette nähtud tervikud, täiteriidad ja toestikuelemendid ei purune kaevandamise ajal, kuid see võib toimuda teatud mõjurite puhul hiljem16. 2016. aastal koostatud „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“15 kohaselt jäetakse kamberkaevandamisel piisavalt suured tervikud, et ära hoida maapinna langatused. Kvaasistabiilsel (järelvajumisohtlikul) maal on ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel, seejuures järgides rajatiste püstitamisel ettevaatusabinõusid1516. Aladel tuleb arvestada ka maaviljelusel kultuuride hävimise riskiga16. Ehitamisel altkaevandatud aladele on soovitav planeerida ehitus kaevandatud ala tervikutele. Stabiilse maa korral võib rajada kergeid ehitisi, maaviljeluseks piiranguid ei ole. Erilise tähelepanu ja ohu all on aga kaevandused, mille peal paiknevad asumid. Toila vallas on sellega seoses üheks probleemseks piirkonnaks Kabelimetsa küla. Kaevandustegevuse käigus on olemasolevate elamute ja muude hoonete ning teede alla jäetud üldiselt tervikud ja nende osas on vajumise oht minimaalne. Kuigi altkaevandatud aladele ehitamine ei ole keelatud, tuleb ehitiste projekteerimisel arvestada maa-aluste tervikute paiknemisega ja maapinna võimaliku vajumisega. 15 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 16 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 23 Kuna kaevandusi ja nende võimaliku vajumisega kaasnevat mõju asumitega alal ei ole Toila valla haldusterritooriumil uuritud, on KSH koostaja soovituseks viia läbi iga ehituse kavandamisel altkaevandatud alal uuring, hindamaks maapinna langatusriske ning määrata kindlaks, kas ehitust saab teostada kaevandamise käigus jäetud tervikule. Muuhulgas võib üldplaneeringust eraldiseisva protsessina kaaluda kogu valla territooriumi hõlmava uuringu läbiviimist. Eesti Geoloogiakeskuse17 alusel on Toila vallas radoon pinnaseõhus praktiliselt kõikjal olnud üle 100 kBq/m³. Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist. Toila valla üldplaneeringu kohaselt on valla ühiskanalisatsiooni ja veevärgi osas, seejuures ka põhjavee kaitstuse osas, probleemseimad piirkonnad nõukogudeaegsed suvilarajoonid (üldplaneeringus määratletud kui hooajalise elamumaaga alad), mis on arenemas elamumaadeks. Tänasel päeval ei ole täpseid andmeid, kas ja mil määral toimub piirkondades reovee kogumine, mistõttu on vajalik nende alade elamualadeks arendamisel pöörata rõhku reovee käitlusele ning selle kehtivate nõuetega vastavusse viimisega. Põhjavee kaitstust silmas pidades võib iga nõuetele mitte vastav tootmisüksus ning elamuala omada ohtu puhtale põhjaveele. Eelkõige on võimalik minimeerida põhjaveele avaldatavat negatiivset mõju seadusele vastava ning asjakohase reoveekäitlus- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Reovee käitluse temaatikat on käsitletud täpsemalt peatükis 3.4.3.3. 3.2.1.1 Hinnang Toila valla põhjaveevarude piisavusele Keskkonnaministri 06.04.2006. a käskkirjaga nr 409 “Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine” on kinnitatud Kohtla Vallas kinnitatud prognoosvarud P kasutusajaga kuni 2020 Ordoviitsiumi–Kambriumi (O-C) põhjaveekompleksis 360 m3/d, aastani 2035 Voronka (V2vr) põhjaveekompleksis 100 m3/d ning Gdovi (V2gd) veekompleksis 200 m3/d. Kohtla-Nõmme alevis on kinnitatud hinnatud joogivee tarbevarud T2 kasutusajaga 2013-2035 Voronka põhjaveekogumist 270 m3/d Voronka põhjaveekompleksist. Eesti Geoloogiateenistus OÜ “Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru“ kohaselt on Kohtla vallas kinnitatud põhjaveevarusid 660 m3/d. Toila valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031 kohaselt on valla põhjaveevarud kuni aastani 2020 on kinnitatud järgmiselt: - Toila alevikule Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumist: 750 m3/d; - Toila alevikule Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumist: 750 m3/d; - Toila vallale Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist: 250m3/d; - Toila vallale Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumist: 300 m3/d; - Voka alevikule Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumist: 150 m3/d; - Voka alevikule Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumist: 450 m3/d. Toila valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas koostatud prognoos koostatud kahe vee-ettevõtte alusel – piirkond, mida majandab Järve Biopuhastus OÜ ning piirkond (aastaks 2031 17 OÜ Eesti geoloogiakeskus, 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Tallinn. 24 liitunud 1827 elanikku), mida majandab Toila V.V AS (aastaks 2031 liitunud 1608 elanikku). Mõlemas piirkonnas on 2031. aasta prognoositavaks veetarbeks 85l/d elaniku kohta18. Tabel 3.3. Ühisveevärgiga liitunud elanike arv, veetarve ning prognoos18. Veemajandus Piirkond Liitunud Veetarve Prognoositav Prognoositav ettevõte elanikud l/d elaniku liitunute arv veetarve l/d 2020 kohta 2031 elaniku kohta Toila V.V AS Toila alevik 763 64,5 830 85 Toila V.V AS Toila aleviku 100 85 0 85 sanatooriumi piirkond Toila V.V AS Voka alevik 698 84 778 85 Järve Kohtla- 878 85 876 85 Biopuhastus OÜ Nõmme alev Järve Järve küla 604 85 593 85 Biopuhastus OÜ Järve Saka küla 35 57,3 83 85 Biopuhastus OÜ Järve Peeri ja 114 75,3 107 85 Biopuhastus OÜ Täkumetsa külad Järve Kabelimetsa 127 85 122 85 Biopuhastus OÜ ja Kukruse külad Järve Vitsiku küla 46 85 46 85 Biopuhastus OÜ Statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse andmetel19 oli Toila valla keskmine leibkonna suurus 2 inimest. Hinnangute andmisel on võetud eeldus, et uute elamualade väljaarendamisel võib keskmine leibkonna suurus kasvada uutel elamualadel 3 liikmeni. Keskmiseks üldplaneeringuga määratletud krundi suuruseks on ca 1400 m2 (hinnangute andmisel on arvesse võetud piirkonna erinevusi, vt Tabel 3.4). Arvestades asjaolu, et üldplaneeringuga on maakasutuse juhtfunktsioonid määratletud vaid tiheasustusega aladel, on ligikaudset veetarvet võimalik arvesse võtta vaid nendel aladel. Hajaasustuses on valdavalt kasutusel isiklikud puur- ja salvkaevud, mille veetarbe kohta andmed puuduvad. Toila valla üldplaneeringuga on kokku määratletud väikeelamu maa-alasid ca 107,7 ha. Arvestades, et üldplaneeringuga määratud minimaalseid krundi suuruseid ning Toila valla keskmist leibkonna suurust (hinnangu aluseks võetud 3 el) võib kõikide elamumaade realiseerumisel Toila vallas elanikkond kasvada hinnanguliselt 2493 elaniku võrra. Lähtuvalt Toila valla ÜVK Lisas esitatud veetarbest ja KSH-s läbiviidud hinnangust on vähetõenäoline, et ÜP-ga määratud väikeelamu maade maksimaalsel realiseerumisel ületataks kinnitatud põhjaveevarudes esitatud veevõtu mahte. 18 https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/24257151/Toila+valla+UVKA+2019-2031.pdf/c7acbf37-9c3e- 472d-9f32-a616b1514ea1 19 http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0701#. Vaadatud seisuga 08.10.2020. 25 Tabel 3.4. Hinnanguline veetarve ÜP-ga kavandatud elamumaade realiseerumisel. Endise Kohtla- Endise Toila Endise Kohtla valla Asustusüksus Nõmme valla piirkond piirkond piirkond ÜVK kohaselt 2020 seisuga liitunud 926,0 878,0 1561,0 elanikud Keskmistatud ÜVK järgne veetarve 2020 78,8 85,0 118,0 aastal, l/d Keskmistatud ÜVK järgne veetarve 2020 73,0 74,6 184,2 aastal, m3/d ÜP-ga määratud hoonestamata elamumaa 81868,4 724456,0 271113,0 kruntide pindala, m2 Keskmine ÜP-ga määratud min krundi 1200 1200 1700 suurus, m2 Keskmiselt krunte 68 604 159 Keskmine leibkonna suurus 3 3 3 Keskmine lisanduv veetarve piirkonnas, 17,34 154,02 40,545 m3/d Kokku prognoositav veetarve ÜP-ga kavandatud väikeelamu maade 100% realiseerumisel 90,3 239,02 158,545 Veekadu 15% 13,6 35,9 23,8 Veetootmine kokku 103,94 274,92 182,345 3.2.2 Väärtuslik põllumajandusmaa Olemasolev olukord Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise peamised eesmärgid on20: ✓ kaitsta kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastikku kui taastumatut ressurssi; ✓ hoida väärtuslikku põllumajandusmaad võimalikult suures ulatuses ja üle-eestiliselt põllumajanduslikus kasutuses ja tagada selle kaudu riigi julgeolek toidu tootmisel; ✓ piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist, selle metsastamist ning sihtotstarbe muutmist; ✓ tagada riigi poolt ülevaade põllumajandusmaa, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa, üle; ✓ kajastada põllumajandusmaa, sealhulgas väärtuslik põllumajandusmaa, kaardil, kus andmed on usaldusväärsed ja avalikult kättesaadavad, sisaldades teavet massiivide pindala ja väärtuslikkuse kohta. Väärtuslik põllumajandusmaa21: ✓ on vähemalt kahe hektari suurune massiiv, mis paikneb küla või aleviku territooriumil; ✓ mullastiku kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti keskmise boniteediga või sellest suurem või 20 Hunt, H., 2019. Seminar „Ametkondadega koostöö üldplaneeringute koostamisel“. 21 Hunt, H., 2019. Seminar „Ametkondadega koostöö üldplaneeringute koostamisel“. 26  ✓ mullastiku kaalutud keskmine boniteet on võrdne maakonna keskmise boniteediga või sellest suurem, kui massiiv asub maakonnas, mille keskmine boniteet on riigi keskmisest madalam. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks loetakse põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest (38 boniteedipunkti). Maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslik põllumajandusmaa tugineb Maaeluministeeriumi koostatud kaardikihile, mis arvestas: - mulla boniteediga. Ida-Viru maakonnas, kus haritava maa ja loodusliku rohumaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti keskmisest boniteedist madalam (alla 40 punkti), on väärtuslik põllumajandusmaa maa-ala, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna haritava maa ja loodusliku rohumaakaalutud keskmisest boniteedis; - maaparandussüsteemide ja nende seisundiga; - ala suurusega: väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi. Ühtlasi seati maakonnaplaneeringus üldised tingimused põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks. Üldplaneeringus muudeti väärtuslike põllumajandusmaade käsitlust. Täpsem väärtuslike põllumajandusmaade kirjeldus on leitav käesoleva peatüki alajaotisest „Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju“. Joonis 3.6. Väärtuslik põllumajandusmaa Toila vallas (Alus: Maa-amet, 2020; Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+) 27 Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Üldplaneeringus on määratletud väärtuslikuks põllumajandusmaaks kompaktsed üle 2 ha suurused põllumajandusmaad (varasemalt maakonnaplaneeringus üle 0,3 ha), mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustele ning mille kaalutud keskmine boniteet on vähemalt 38 boniteedipunkti. Ühtlasi arvestati väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisel, et need paikneksid väljaspool tiheasustusega alasid. Selline lähenemine võimaldab täita üldplaneeringuga seatud eesmärki – tihendada kompaktse hoonestusega alasid, seejuures pakkuda peamisi avalikke teenuseid inimestele lähedal. Täiendavalt võeti arvesse RMK 12.08.2020 kirjas nr 3-1.1/2219 esitatud ettepanek, mille kohaselt arvati Vanaküla karjääri ümbruses olnud põllumajandusmaa väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja, kuna enamik sellest maast on ette nähtud metsastamiseks. Üldplaneeringu koostamisel teostatud selekteeringu tulemusena jäid maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslikud põllumajandusmaad valdavalt välja tihedama asustusega asustusüksustest. Lisaks vähenes väärtuslike põllumajandusmaade osakaal Kohtla-Nõmme alevis ning teistest asustusüksustest. Viimaste kohta on täpsem info esitatud järgnevas tabelis (Tabel 3.5). Tabel 3.5. Olulisemad maakasutusliku juhtfunktsiooni muudatusega väärtuslike põllumajandusmaade paiknemine üldplaneeringualal. Rohelise viirutusega ala tähistab üldplaneeringuga kehtestatavat väärtuslike põllumajandusmaade ala, punasega alasid pindalaga alla 2 ha ning kollasega maakonnaplaneeringu kohased väärtusliku põllumajandusmaaga alad. Ala Planeeritud maakasutus Peeri küla Küla tihedama asustusega alal on väärtuslike põllumajandusmaade alt on välja jäetud mõned üksikud maakonnaplaneeringukohased väärtuslikud põllumajandusmaad, seejuures ei ole neile planeeritud muid maakasutuse juhtotstarbeid. Kukrusse aheraine mäe piirkond. Alal on perspektiivi äri- ja teenindusmaana, kuna paikneb taristu ja suur maantee vahetusläheduses. Väärtusliku põllumajandusmaa alt on välja arvatud olemasoleva Kukruse aherainemäe ümber olev pind ning samuti jäätmehoidla maaks määratud ala, kuhu on ette nähtud maa-ala Kukruse aherainemäe ümberpaigutamiseks (vastavalt Toila Vallavolikogu 24. jaanuari Väljavõte eskiisist 2020. 2018 otsusele nr vastu võetud „Kohaliku omavalitsuse 28  eriplaneeringu Kukruse aherainemäe ümberpaigutamiseks asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande vastuvõtmine“). Kukruse aherainemäe ümberpaigutamine on vajalik, et vähendada mäe keskkonnaohtlikkust ning seetõttu on antud ala väärtuslikust põllumajandusmaast välja arvamine põhjendatud. Ärimaaks on määratud jäätmehoidla maaks määratud alast põhja suunas ~3,8 ha suurune ala ning olemasolevat Kukruse aherainemäge ümbritsev ala. Olemasolevat aherainemäge ümbritsevat ala ei ole seoses mäe Väljavõte eskiisist 2021. keskkonnaohtlikkusega otstarbekas hoida väärtusliku põllumajandusmaa koosseisus ja selle saab ärimaaks muuta peale mäe ümberpaigutamist. Kõige põhjapoolsemas alas alles jääv väärtusliku põllumajandusmaa ala on ärimaaks võimalik arendada peale Kukruse aherainemäe ümberpaigutamist. Väärtusliku põllumajandusmaana väärtus langeb oluliselt, kuna senisest 17,9 ha suurusest põllumassiivist säilib ainult ~3,8 ha. Täkumetsa küla Täkumetsa külas on üldplaneeringuga tõenäoliselt ette nähtud kõige suuremad maakasutusest tulenevad erinevused. Endised väärtusliku põllumajandusmaaga alad on varasema üldplaneeringu kohaselt määratletud kui tootmise maa-alad, mistõttu arvati väärtuslikud põllumajandusmaad aladelt välja. 29  Voka alevik ja Voka küla Voka alevis ja Voka külas on väärtuslikest põllumajandusmaadest välja jäänud 3 ala, millest 2 on muuhulgas määratletud ka muu kasutusotstarve – tootmise maa- ala. Ülemises rõngas on tähistatud olemasolevat tootmisala (mitte kavandatav), alumisel rõngas osaliselt olemasoleva maakasutuse juhtotstarbega, osaliselt kavandatavat. Konju küla Väärtuslikest põllumajandusmaadest välja jäetud aladel paikneb olemasolev tootmise maa-ala. Mistõttu arvati väärtuslikud põllumajandusmaad aladelt välja. Kohtla küla RMK 12.08.2020 kirjas nr 3- 1.1/2219 esitatud ettepanek, mille kohaselt arvati Vanaküla karjääri ümbruses olnud põllumajandusmaa väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja, kuna enamik sellest maast on ette nähtud metsastamiseks. RMK esitas oma 18.12.2020 kirjaga täiendavad ettepanekud, milles mh tehakse ettepanek arvata väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja Kohtla metskond 145 (32001:001:0156), Kohtla metskond 149 (32001:001:0165), Kohtla metskond 153 (32002:003:0105), Väike 30 Kivimäe (32002:002:0199), Kohtla metskond 233 (32002:002:0222), Ahtme metskond 139 (80201:001:0658), Ahtme metskond 134 (80201:001:0652), kuna tegemist on väikeste piirinihete, metsastamisele planeeritud alade, osaliselt metsastunud alade ja kaitsealaga. Seejuures ei ole ükski neist aladest kirjas PRIA põllumassiividena. Vastav ettepanek võeti arvesse. Eelpool esitatud põhimõtete tulemusel vähenes väärtuslike põllumajandusmaade osakaal 520 ha võrra, valdavalt vähenes põllumajanduslike maade osakaal asustusüksustes, millest väga suure osa moodustasid alla 2 ha suurused maad (173 ha). Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisel võeti aluseks Põllumajandusuuringute Keskuse poolt esitatud andmed. Andmete kohaselt oli Toila vallas enne selekteerimist väärtuslikke põllumajandusmaid 3585,7 ha, mis koostatavas üldplaneeringus vähenesid 3027,5 hektarini (vt Joonis 3.7). Kuna tiheasustusaladel on põllumajandusmaade sihtotstarbeline kasutamine komplitseeritud ning piirab maa-aladel alternatiivseid tegevusi, muutub üldplaneeringu planeeringulahenduse mõjul ehitus- ja majandustegevus tiheasustusaladel lihtsamaks. Üldplaneeringuga tiheasustusega aladelt välja arvatud väärtuslikud põllumajandusmaadele omistati erinevaid maakasutusfunktsioone – alates rohealadest kuni mäetööstusmaadeni (mäetööstusmaa on erand – Kohtla küla). Joonis 3.7. Üldplaneeringuga muudetud väärtuslike põllumajandusmaade alad. Kollasega on tähistatud maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike põllumajandusmaade alad (sh alla 2 ha suurused alad); rohelise viirutusena on esitatud koostatavas üldplaneeringus määratletud väärtuslikud põllumajandusmaad; must katkendjoon tähistab planeeringuala. Joonisel ei ole eristatud maakonnaplaneeringus esitatud alla 2 ha suuruseid põllumaid, kuna need sellise mõõtkava juures ei ole kaardil eristatavad. (Alus: Maa-amet, 2020; Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+; Toila valla üldplaneeringu eelnõu, 2020) 31 Viimasel ajal on Eestis tervikuna hoogustunud päikesepaneelide paigaldamine nii hoonetele kui ka päikeseparkidena lagedatele põllu- ja heinamaadele. Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mulla koostis, siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise (heinamaana) ajal kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise käigus ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on aktsepteeritav22. Seega ei ole päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha. Siiski tasuks võimalusel eelistada päikeseparkide rajamisel väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid ning hüljatud kaevandusalasid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Toila valla üldplaneeringus kasutatud väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine ei oma olulist negatiivset mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele, kuna välja arvatavad alad paiknevad valdavalt tiheasustusega aladel ning varem kehtinud tootmis- ja ärimaa juhtotstarvetega aladel. Viimaste välja arvamise põhjuseks on valdavalt olemasolevate tootmisüksuste paiknemine alal, mis tähendab, et väärtuslikke põllumajandusmaid ei ole varasemalt säilitatud, mistõttu ei ole ala arvestamine väärtuslike põllumajandusmaade hulka enam põhjendatud. Oluline on aga välja tuua, et maakasutuse juhtotstarvete määramine ei too automaatselt kaasa põllumajandusmaa hävimise, vaid loob vajaduse ilmnemisel võimalused selle kasutamiseks. 3.2.3 Rohevõrgustik Kutsar jt23 kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tuumalad (tugialad) ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Üleriigilisest planeeringu Eesti 2030+ kohaselt paiknevad Ida-Viru maakonna, peamiselt kesk- ja lõunaosas, riigi tasandi suured rohevõrgustiku tuumalad. Toila vald aga üleriigilise planeeringuga neile aladele ei jää. Toila valla roheline võrgustik oli varasemalt määratletud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, varem kehtinud üldplaneeringutega on rohelise võrgustiku piire täpsustatud ja selle sidusust parandatud täiendavate koridoride määramisega. Seejuures on arvestatud metsaribade ja vooluveekogude paiknemist ning metsloomade liikumisteid. Rohevõrgustiku paiknemine on esitatud Joonis 3.8. 22 Maaeluministeeriumist H. Hunti ettekanne 21.01.2020 Põlvas 23 Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S. ja Sepp, K., 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend 32 Joonis 3.8. Toila valla haldusterritooriumil paiknevad rohevõrgustikud (Alus: Ida viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering; Maa-amet, 2019). Käesoleva KSH raames teostati Toila valla haldusterritooriumi ulatuses rohelise võrgustiku analüüs. Seejuures arvestati lisaks maakonnaplaneeringule ja varasemalt piirkonnas kehtestatud üldplaneeringutes toodud rohevõrgustiku paiknemisele ka Rohevõrgustiku 24 planeerimisjuhendis toodud põhimõtteid. Rohevõrgustiku aluseks on põhimahus maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku paiknemine, mida ÜP raames mõnevõrra lähtuvalt täpsusastmest korrigeeriti. Peamiselt lisati sidususe tagamiseks kohaliku tasandi koridore. Lisaks arvestati Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-2018 kaardirakenduses25 esitatud olulisemate loomaõnnetuste koondumiskohtade paiknemisega. Eesmärgiks võeti rohevõrgustiku ja maanteede ristumisel arvata rohevõrgustiku alade hulka vähemalt need loomaõnnetuste esinemise kohad, kus kaardirakenduses toodud klastri tugevus on vähemalt 0,5. Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku. Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisuga, juba toimunud, aga ka perspektiivsete ruumiliste arengutega ning lisati nende alusel uusi struktuurielemente. Valdav osa looduskaitsealasid ning I kaitsekategooriasse jäävaid loodusobjekte paiknevad üldplaneeringuga planeeritud rohevõrgustiku aladel. Muud kaitsealused loodusobjektid on kaitstud läbi Looduskaitseseaduse, viimane seab omad 24 Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S. ja Sepp, K., 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend 25 Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-2018 kaardirakendus. http://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/. Viimati vaadatud 29.01.2020. 33 kitsendused kavandatavatele tegevustele. Eelnevast lähtuvalt leiab KSH koostaja, et kaitstavate loodusobjektide säilimiseks pole üldplaneeringus rohevõrgustiku täiendavate tingimuste kehtestamine vajalik ja seetõttu ei ole ka tingimata vajalik kõikide kaitsealuste loodusobjektide lausaline rohevõrgustikku haaramine. ÜP-ga määratud tiheasustusalad jäävad üldjuhul põhivõrgustikust välja, erandiks on mõningatel juhtudel servaalad, mis pakuvad lisaks elustiku elupaikadele ka inimestele puhkevõimalusi. Rohevõrgustiku struktuuris tehti järgnevad olulised muudatused: - kavandatava E20 Jõhvi-Narva trassikoridor arvati välja tugialast ning korrigeeriti sellest tulenevalt rohevõrgustiku koridore; - lisati Kohtla-Nõmme alevit läbiv rohevõrgu koridor; - rohevõrgustiku parema sidususe tagamiseks lisati koridore rannikul ja sisemaal paiknevate tugialade vahele; - korrigeeriti rohevõrgustiku piire kompaktsest asustusest lähtuvalt. Rohevõrgustiku uute ühenduste määramisel võeti enam arvesse veekogusid ja püsirohumaid. Võrgustiku sidususe parandamiseks lisati üldplaneeringuga kohaliku tasandi koridore. Järgneval joonisel on esitatud planeeritava rohevõrgustiku paiknemine ning selle sidusus naaberomavalitsustega. Maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku (mis on iga omavalitsuse üldplaneeringus rohevõrgustiku aluseks) kohaselt on rohevõrgustiku sidusus ning toimivus ümbritsevate omavalitsustega valdavalt tagatud. Ühes asukohas, Täkumetsa külas, ei ole rohevõrgustiku koridor seotud maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustikuga ning toimib iseseisva koridorina. Alal paikneb metsariba, mis piirneb idaküljelt Täkumetsa külas paiknevate elamutega, täites seeläbi ka väärtusliku roheala funktsiooni. 34 Joonis 3.9. Rohevõrgustiku paiknemine Toila valla territooriumil ja selle sidusus ümberkaudsete valdadega (viirutusega on tähistatud planeeritav RV; rohelise alaga on tähistatud MP kohane rohevõrgustik; musta katkendjoonega on tähistatud valla piir). (Alus: Maa-amet, 2021; Ida-viru maakonnaplaneering 2030+; Väljavõte üldplaneeringust). Rohevõrgustiku koridoride laiust on põhjalikult analüüsitud Kohv töös26. Seejuures tuuakse töös välja järgnev: Uuringute tulemuste ja Eesti ekspertide hinnangute põhjal võib väita, et väikeimetajatele ja mitte metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud liikidele suunatud koridoride puhul peaks aitama 100 m laiusest loodusliku taimestikuga alast, millest vähemalt 50m laiune riba peab olema katkematu. Lisaks peab koridori rajatud majade õuealade või kruntidele tehtud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 meetrit. Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele on vaja minimaalselt 400m laiust koridori. Sellistes koridorides ei tohiks majade õuealad või kruntidel rajatud aiad olla üksteisele lähemal kui 400 meetrit. Tegelikud laiused sõltuvad koridori koosluse iseloomust ja ümbritseva maastiku vaenulikkusest elustiku suhtes. Enamus Toila valla rohevõrgustikust paikneb hajaasustusega piirkonnas, kus ehitamisele on üldplaneeringuga seatud rohevõrgustiku toimimisele kaasa aitavad ehitus- ja kasutustingimused. Kuivõrd ehitustegevus ja õuealade piiramine põhjustab rohevõrgustikus füüsilisi takistusi, on üldplaneeringuga seatavad kitsendused seatud eeskätt ehitustegevusele. Täiendavalt teeb KSH koostaja ettepaneku lisada tingimusena, et rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba. Rohevõrgustiku säilimise ja toimimise parandamise läbi kaasneb soodne mõju. 26 Kohv, K., 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. 35 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneeringuga „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on määratud rohevõrgustiku konfliktalad (kantud vastava leppemärgiga teemaplaneeringu kaardile) põhimaantee trassil, kus metsloomad, kasutades seni väljakujunenud liikumiskoridore, võivad sattuda sõiduteele. Nimetatud konfliktalad katavad valdavat osa planeeritud trassikoridorist Toila vallas. Konfliktalad on metsloomade ülekäiguteid tagavate rajatiste orienteeruvaks asukohaks. Metsloomade liikumisvõimaluste tagamiseks ja parandamiseks vajalike ökoduktide ja/või –tunnelite asukohad konfliktala sees või väljas määratakse tee-ehitusprojektiga, arvestades nii suurulukite kui pisiimetajate liikumisvajadustega. Selleks tuleb tee-ehitusprojekti ja KMH raames läbi viia täpsemad uuringud, et määrata loomade selleks hetkeks väljakujunenud liikumisteed ning määratleda leevendavad meetmed. Tavapärase põllu- ja metsamajandusliku tegevuse juures rohevõrgustiku sidusus säilub. Püsirohumaade niitmine või ka tavapärane metsamajandus avaldavad rohevõrgustikule ajutist mõju. Karjatamine rohevõrgustikku (koridore) ei ohusta, pigem omab tegevus alale positiivset mõju26. Küll aga tuleb ka karjatamisel (tarastamisel) koridori sidususe ja toimivuse tagamiseks lähtuda rohekoridorile seatud ehitustegevust puudutavatest nõuetest. Täiendavalt teeb KSH koostaja soovituse, mille kohaselt tuleb loomade karjatamisel rohevõrgustiku aladel avada/ eemaldada tarad perioodidel, mil loomi alal ei karjatata. Selliselt tagatakse rohevõrgustiku sidusus ja säilumine. Maardlate avamine ja rohevõrgustikud ei ole teineteist välistavad nähtused, seda aga kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Karjäärid põhjustavad ulukite liikumisharjumustes muutusi juhul, kui karjäär jääb aktiivses kasutuses liikumisteedele. Siinkohal on aga oluline arvestada, et reaalne kaevandamistegevus hakkab toimuma järk-järgult ehk katend kooritakse järk-järgult vastavalt varu ammendumisele. Lisaks on oluline, et öisel ajal kaevandamistegevust ei toimu. Samuti ei nähta ette karjäärialade piiritlemist taradega. Seega ulukite liikumise häiring on seotud eelkõige karjääris töötavate masinate poolt põhjustatud müraga ning ka maastikumustri muutustega. Pikemas perspektiivis on karjääride kaevandamise näol tegemist ajutise tegevusega, mille järel kaovad ka sellega kaasnenud häiringud loomastikule ning mingil määral taastuvad ka elupaigad24. Küll aga teeb KSH koostaja maardlate kasutuselevõtu eelduseks rohevõrgustiku alal ettepaneku, mille kohaselt tuleb kaevandamise lõppemisel ala korrastada. Eelnevast lähtuvalt leiab KSH koostaja, et rohevõrgustiku ja selle sidususe säilimiseks on määratud piisavad tingimused. Rohevõrgustikud koosnevad erinevatest ökosüsteemidest, üheks enamlevinumaks ökosüsteemiks Eestis on metsad. Metsad pakuvad väga erinevaid ökosüsteemi teenuseid, mille iseloom sõltub metsakoosluse liigilisest koosseisust, metsa vanusest, struktuurist ja majandamisest. Üheks olulisimaks metsade rolliks on liikidele elupaikade pakkumine ja nende vahelise sidususe tagamine, samal ajal omavad nad ka olulist tähtsust kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. Lisaks on metsad olulised asula või ehitise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule, lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks. Üldplaneeringuga määratakse vastavate funktsioonide täitmiseks väärtuslikud rohealad, mille hulka kuuluvad 300 m ulatusega ala määratud tiheasustusaladest. Ühtlasi on määratud üldised põhimõtted väärtuslike rohealade majandamiseks, mis tuginevad mh RMK soovitustele. Kooskõlas 36 Riigimetsa Majandamise Keskusega on tehtud täiendavad ettepanekud arvata väärtuslike rohealade hulka üks metsaala, mis paikneb valdavalt Vitsiku külas ning kaitseb Kohtla-Nõmme alevi tiheasustusega ala. Väärtuslike rohealade määratlemine aitab säilitada olemasolevaid väärtuslikumaid (metsa)alasid ning nende poolt pakutavaid ökosüsteemiteenuseid, seeläbi omab positiivset mõju nii inimeste tervisele ja heaolule, varale kui ka looduskeskkonnale. Leevendavad meetmed: ✓ Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega tugialasid läbi lõigata. Selle tarbeks: o rohevõrgustiku koridoridele ja tugialadele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba; o rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab tarastatud hoonete ja/ või elamuhoonete teenindamiseks vajalike rajatiste vahele jääma vähemalt 100 m katkematu ala; o Elamute rajamisel rohevõrgustikule tuleb arvestada, et tarastada võib ainult õuealasid. Aiaga piiratava õueala suurus ei tohi hajaasustuses olla suurem, kui 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja loomade vaba liikumine. ✓ rohevõrgustiku avatud alasid võib kasutada loomade karjatamiseks. Karjamaade piirded on siiski rohevõrgustikus lubatud, kuid ajal, mil maa ei ole karjatamiseks kasutusel, tuleb tagada metsloomade vaba liikumine (näiteks avada otstes elektrikarjus). ✓ rohevõrgustiku alal tuleb kallasrada (sh mitte avalikult kasutatavate veekogude kaldad) hoida loomade ja inimeste liikumiseks avatuna (ilma tõkestamata); ✓ maardlate kasutuselevõtu eelduseks tehakse ettepanek, mille kohaselt tuleb rohevõrgustiku alal kaevandamise lõppemisel ala korrastada; ✓ rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohelises võrgustikus (tugialadel) ei langeks alla 90%. ✓ kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d), kes konkreetsest asukohast lähtuvalt annab hinnangu, kas rohevõrgustiku toimine tagatakse soovitu elluviimisel. 3.2.4 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Toila valla haldusterritooriumile jääb 1 looduskaitseala, 4 maastikukaitseala, 1 hoiuala, 1 rahvuspark, 1 projekteeritav rahvuspark ja 3 kaitsealust parki (vt Tabel 3.6; Joonis 3.10). Lisaks kaitse- ja hoiualadele jäävad Toila valla haldusterritooriumile ka mitmete kaitsealuste liikide elupaigad ja/või kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad. Tabel 3.6.Toila valla haldusterritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad, sh projekteeritavad (Keskkonnaregister, seisuga 31.08.2020). Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha KLO2000091 Pühajõe hoiuala Hoiuala 3,9 KLO1200441 Järve mõisa park Kaitsealune park 5,4 KLO1200451 Voka mõisa park Kaitsealune park 17,5 KLO1200444 Kukruse mõisa park Kaitsealune park 11,0 KLO1000702 Voka looduskaitseala Looduskaitseala 31,7 37 KLO1000554 Ontika maastikukaitseala Maastikukaitseala 1338,1 KLO1000557 Oru pargi maastikukaitseala Maastikukaitseala 75,1 KLO1000194 Kurtna maastikukaitseala Maastikukaitseala 2820,2 KLO1000206 Päite maastikukaitseala Maastikukaitseala 128,8 KLO1000669 Alutaguse rahvuspark Rahvuspark 44330,7 PLO1001329 Alutaguse rahvuspark Rahvuspark - KLO1200195 Pargipuude rühm Ontikal Puistu 5,9 38 Joonis 3.10. Toila valla haldusterritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad. Pruuniga tähistatud alad – kaitseala; rohelisega tähistatud ala – hoiuala (Alus: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, seisuga 04.06.2019; Maa-amet, 2019). Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on üldjoontes arvestatud kaitstavate loodusobjektide paiknemisega. Samas tuuakse alljärgnevalt välja mõningad asjaolud, mis mõju hindamise käigus selgusid. Üldplaneeringuga on kavandatud valla haldusterritooriumile 11 kergliiklusteed, seejuures on need kavandatud olemasolevate maanteede laiendusena. Üldplaneeringuga ei määratleta millisel maantee poolel kergliiklustee paikneb. Kuna kergliiklusteed on kavandatud olemasolevate maanteede laiendusena ning viimased ei läbi ühegi looduskaitse all oleva liigi leiukohta ega püsielupaika, ei ole ette näha ka üldplaneeringuga kavandatud kergliiklusteede ristumist nende objektidega. Oluline on aga välja tuua, et vahetult maanteede kaitsevööndis esineb looduskaitselisi objekte (nt põhja-nahkhiir, põldtsiitsitaja, hall käpp, künnapuu). Kuna kavandatavad kergliiklusteed (maanteed) piirnevad mitmete kaitsealadega, on võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks soovitatav kergliiklusteed projekteerida kaitsealade suhtes üle tee (olemasolev maantee jääb eraldama kaitseala ja kergliiklusteed). Arvestades kergliiklusteede iseloomu ja asjaolu, et need on kavandatud maanteede äärde (mis omavad keskkonnakaitselistele objektidele mõningast mõju), siis ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulist ebasoodsat mõju elupaikade (sh püsielupaiga) säilimisele ja kaitse- ning hoiualade kaitse eesmärkide täitmisele. Täpsem mõju hindamine, vähemalt eelhindamise tasemel tuleb läbi viia kergliiklusteede projekteerimise etapis. 39 Avalikul väljapanekul esitasid Toila valla elanikud 11.12.2020 kirjaga ettepanekud, milles mh tehti järgnev ettepanek: Toila-Jõhvi kergliiklustee kulgemiseks alates katastriüksuse 80201:001:0533 põhjatipust kuni katastriüksuse 80201:001:0551 lõunatipuni mööda vana maanteetrassi (mööda katastriüksuste 80201:001:0533, 80201:001:0224, 80201:001:0714 ja 80201:001:0225 idaserva ja mööda katastriüksuse 80201:001:0169 lääneserva kuni Toila peakraavini ja alates Toila peakraavist mööda Ojaääre teed (katastriüksused 80201:001:0589, 80201:001:0252, 80201:001:0551. Vastavas lõigus ei paikne (seisuga 04.05.2021) looduskaitselisi piiranguid, mis võiksid takistada kergliiklustee rajamist. Vastav ettepanek võeti arvesse ning kanti planeeringulahendusse alternatiivse kergliiklustee koridorina. Sarnaselt teiste planeeritud kergliiklusteedega, tuleb alternatiivse kergliiklustee rakendumisel läbi viia täpsem keskkonnamõjude hindamine projekteerimise etapis, seda vähemalt eelhindamise tasemel. Vitsiku külas paikneb Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, andmed võivad olla ajas muutuvad) andmetel Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik, kus paikneb III kaitsekategooriasse kuulvate taimeliikide suur käopõll (Listeria ovata), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) kasvukoht. Kohtla-Nõmme alevis määratud (olemasolev) maakasutuse juhtotstarve äri- ja teenindusettevõtte maa-ala kattub III kaitsekategooriasse kuulva taimeliigi laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) kasvukohaga ning II kaitsekategooriasse kuuluva liigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaigaga. Põhja-nahkhiirele puuduvad Keskkonnaameti poolt koostatud Eesti nahkhiirlaste kaitse tegevuskava27 kohaselt olulised ohutegurid. Laialehise neiuvaiba elupaigatüübile võib negatiivset mõju osutada niiskusrežiimi muutumine, tallamine, halvad valgustingimused jms. Ehitustegevuse planeerimisel isendi kasvukohal tuleks kaaluda isendite ümberasustamist. Ehitustegevuse projekteerimise, planeerimisetapis on vajalik läbi viia keskkonnamõjude eelhinnang. Kabelimetsa ja Kukruse küla läbivas Kurkruse mõisa pargi aladele on üldplaneeringuga määratletud väikeelamu maa-alad ning ühiskondliku hoone maa-alad. Tegemist on olemasolevate maakasustuse juhtotstarvetega, mitte uute, koostatava üldplaneeringuga määratlevatega. Sarnaselt Kabelimetsa ja Kukruse külaga, on ka Järve külas paikneva Järve mõisa pargi aladel (ühtlasi ka põhja-nahkhiire elupaik) määratletud (olemasolevad) tootmise, liikluse, roheala, ühiskondliku hoone ning äri- ja teenindusmaa maakasutuse juhtfunktsioonid. Saka külas kattub minimaalsel määral III kaitsekategooria liigi rukkiräägu (Crex crex) elupaigaga tootmismaa ala (olemasolev maatulundusmaa), samuti on Ontika maastikukaitsealale määratud üks virgestusrajatise maa-ala. Virgestusrajatis ei kattu Ontika maastikukaitsealal paikneva Pangametsa loodusalaga. Virgestusrajatis ei ohusta maastikukaitsealale seatud kaitse- eesmärkide täitmist. 27 Eesti nahkhiirlaste kaitse tegevuskava. Kinnitatud 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. https://www.envir.ee/sites/default/files/nahkhiired_ktk_lisa1.pdf . Viimati vaadatud 22.01.2020. 40 Ontika külas esineb kattuvus ühiskondlike hoonete maa-ala, põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaigaga ning pargipuude rühma (Pargipuude rühm Ontikal) kasvukohaga. Uute ehitiste püstitamisel on oluline vältida pargipuude kasvukohtade hävitamist, puude raiet. Valdav osa Toila aleviku tiheasustusalast kattub keskkonnakaitseliste objektidega, enam aga sadamaümbrus, nt paikneb tiheasustusalal Oru pargi maastikukaitseala, II kaitsekategooriasse kuuluva veelendlase (Myotis daubentonii), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii) ja põhja- nahkhiir (Eptesicus nilssonii) elupaik. Valdav osa tiheasustusalast, mis kattub looduskaitseliste objektidega on määratletud kui roheala. Lähtuvalt kaitse tegevuskavast puuduvad põhja- nahkhiirele olulised ohutegurid, küll aga on tegevuskavas välja toodud, pargi-nahkhiire ja suurvidevlase ohutegurid – lokaalsel tasandil võib ohustada varjepaikade kadumine metsamajanduse ning hoonete rekonstrueerimise ja renoveerimise tagajärjel, looduslike veekogude kaldaelupaikade kadumine, pestitsiidide kasutamine ja tuulegeneraatorite rajamine rändeteedele. Uute ja rekonstrueeritavate rajatiste planeerimisel tuleks nahkhiirtele negatiivsete mõjude leevendamiseks eelpool toodud ohuteguritega arvestada. Näiteks paikneb Toila alevikus, sadama läheduses väärtuslik põllumajandusmaa, ühe leevendusmeetmena tuleks hoonete rekonstrueerimisel veenduda, et hooned ei oleks kasutusel nahkhiirte talvituspaikadena. Pühajõe külas, kattub olemasolev kalmistu maa-ala III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi kasvukohaga – künnapuu (Ulmus laevis). Olulised negatiivsed mõjud kaitsealusele taimeliigile puuduvad. Voka alevikus paikneb Voka mõisa park, mis kattub osaliselt (lääne poolne külg) tootmise maa- alaga, lisaks on alevikus II kaitsekategooriasse kuuluvate loomaliikide veelendlase (Myotis daubentonii), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja suurvidevlase (Nyctalus noctula) elupaik. Loomaliikide elupaik on määratletud valdavas osas rohealana, kuid määratletud on ka üks väike-elamu maa-ala ning üks äri- ja teenindusettevõtte maa-ala. Üldplaneeringus määratletud maakasutuse juhtotstarvetega ei kaasne kohene õigus arendamiseks vastavatel aladel. Arendustegevuse algatamisel (sh kergliiklusteede rajamisel) on vajalik läbi viia keskkonnamõjude täpsem hindamine, vähemalt eelhinnanguna, välistamaks negatiivsete mõjude kaasumist. Täiendavalt on üldplaneeringus määratletud üks kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi kaitstav loodusobjekt – Konju tammik, mis koosneb 1987 aastal istutatud tammikute puudesalust. Tammikus kehtib LKS kohane piiranguvööndi kaitsekord. Kohaliku tasandi kaitsealuste objektide määramine mõjutab positiivselt nii looduskeskkonda, kuna väärtustatakse ja hoitakse olemasolevaid parke, mis pakuvad nii varje, kui elupaiku ümberkaudsetele liikidele, kui ka inimeste tervisele ja heaolule, pakkudes nii esteetilist kui ka rekreatiivset väärtust. 3.2.5 Natura 2000 alad Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest. Võrgustiku eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) 41 alusel on ette nähtud Natura hindamise protsessi rakendamiseks erinevaid lähenemisi. Vastavalt Euroopa Komisjoni raportile (EC COM , 2009) on riigid enamasti ühendanud Natura hindamise KMH/KSH menetlusega, ehk Natura hindamine toimub vastava menetlus käigus28. Natura hindamise protsess jaguneb Euroopa Komisjoni juhendi29 alusel nelja etappi: 1) eelhindamine; 2) asjakohane hindamine ehk täishindamine; 3) alternatiivide kaalumine; 4) erandi tegemine. Kui KSH on algatatud kohustuslikuna, viiakse läbi Natura eelhindamine KSH programmi ja väljatöötamise kavatsuse koostamise etapis, erandiks on siinkohal üldjuhul kõrgema taseme strateegilised planeerimisdokumendid (SPD), mille puhul piirdub Natura hindamine (üldjuhul) Natura eelhindamisega28. Kui Natura eelhindamise tulemusena selguvad aga detailsemad tegevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks, tuleb jätkata nende tegevuste hindamisel asjakohase hindamisega, seda aga projekti detailsuse järgmisel tasandil30. Käesoleva Natura 2000 alade eelhindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“31, Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“32 ja juhendmaterjali „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“33. 3.2.5.1 Üldplaneeringuga hõlmatava ala mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus Toila valla haldusterritooriumile jääb EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister) ja Keskkonnaagentuuri (info seisuga 18.12.2019) andmetel osaliselt või täielikult 5 rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku kuuluvat loodusala, võrgustiku linnualasid Toila valla haldusterritooriumile ei ulatu (vt Tabel 3.7; Joonis 3.11). 28 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk. 29 Euroopa komisjoni juhend. 2001. Assessment of plansand projects significantlyaffecting Natura 2000 sites. https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/natura_2000_assess_en.pdf. Viimati vaadatud 22.01.2020. 30 Johanson, R. 2015. Keskkonnamõjude hindamise ja Natura 2000 võrgustiku mõjude hindamise õiguslikud erisused. Magistritöö, Tartu Ülikool. 31 Aunapuu, A., Kutsar, R. jt. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis, 2013. 32 Keskkonnaministeerium. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhise, 2005. 33 Peterson, K. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis, 2006. 42 Tabel 3.7. Natura 2000 alad Toila valla haldusterritooriumil. (Alus: keskkonnaregister, 2019). Rahvusvaheline Registrikood kood Objekti nimetus Tüüp RAH0000164 EE0070113 Edise loodusala Natura (loodusala) RAH0000542 EE0070108 Ontika loodusala Natura (loodusala) RAH0000163 EE0070109 Pangametsa loodusala Natura (loodusala) RAH0000170 EE0070123 Päite loodusala Natura (loodusala) RAH0000011 EE0070129 Pühajõe loodusala Natura (loodusala) 43 Joonis 3.11. Toila valla Natura 2000 alad (Allikas: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, seisuga 31.05.2019). 44 Edise loodusala (RAH0000164; EE0070113) – pindala 4,6 ha, millest Toila valla territooriumile jääb ca 4,2 ha. Edise loodusala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse – kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ning harilik kobarpea (Ligularia sibirica). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitset ei ole kaitse-eesmärkides seatud. Kaunis kuldking kuulub Eestis II kaitsekategooriasse34, olles seejuures Eesti ohustatud liikide punase nimestiku35 kohaselt ohulähedane. Ohulähedus on määratud tulenevalt registreeritud leiukohtade märgatavast vähenemisest36. Maakonnaplaneeringu kohaselt hõlmavad perspektiivsed asustuse arengualad osaliselt ka olemasolevaid Natura 2000 võrgustiku loodusalasid – eelkõige Pühajõe, Edise ning Päite loodusalasid. Tabel 3.8. Üldplaneeringuga Edise loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liikide elupaikade või nende lähedusse reserveeritavad alad. Loodusala kaitse- Kaugus ÜP-ga Loodusdirektiivi Ohutegurid eesmärgiks olev liik reserveeritavast staatus ja alast looduskaitse kategooria Kaunis kuldking Lähim asula LD lisa II, LK II - Kasvukohtade (Cypripedium linnulennult 1 km, kaitsekategooria muutused ja hävimine; calceolus) üldplaneeringuga - Metsade lageraied; kavandatavaid - Kuivendus- ja objekte lähialal ei ehitustegevus esine. kasvukohtades või nende naabruses Harilik kobarpea Lähim asula LD lisa II, LK I - Ehitustegevus; (Ligularia sibirica) linnulennult 1 km, kaitsekategooria - Jäätmete ladestamine; üldplaneeringuga - Niitude, karjamaade kavandatavaid võsastumine niitmise objekte lähialal ei ja/või katkemisel; esine. - soode kuivendamine ja turba võtmine. Lähtuvalt üldplaneeringus esitatud arengusuundadele ja planeeritud tehnilisest taristust ei avaldata Edise loodusalale ebasoodsaid mõjusid. Pühajõe loodusala (RAH0000011; EE0070129) – pindala 5,8 ha, kogu loodusala jääb Toila valla haldusterritooriumile. Pühajõe loodusala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). 34 RTI 2004, 44, 313. I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu. https://www.riigiteataja.ee/akt/118062014020?leiaKehtiv. Viimati vaadatud 09.11.2020. 35 Eesti Punane raamat. 2008. https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_punane_raamat_2008.pdf. Viimati vaadatud 09.11.2020. 36 Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava. 2015. https://www.envir.ee/sites/default/files/kuldking_tk_2015.pdf. Viimati vaadatud 09.11.2020. 45 Ida-Viru maakonnas on koostatud teemaplaneering E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine, mis kulgeb osaliselt läbi Toila valla haldusterritooriumi, seejuures jääb Toila valda läbiv trassi koridor lähimast Natura loodusalast (Pühajõe loodusala) linnulennult 2,7 km kaugusele. Lähim kavandatav objekt, kergliiklustee, läbib Pühajõe loodusala. Kavandatav kergliiklustee on planeeritud olemasolevate maanteede laiendusena. Kergliiklustee rajamisega ei ole ette näha vee režiimi muutust. Kuna tiigilendlase üheks ohuteguriks loetakse kõrgeid tänavalaternaid (valgustus), mille valgustusala on suurem, on projekteerimisetapis vajalik arvestada võimalike ohuteguritega ning eelistada madalamaid valgusteid. Lähtuvalt asjaolust, et kergliiklusteed on kavandatud maanteede laiendusena ning tiigilendlase levikuala piirkonnas on laiem, kui vahetult maantee serv, ei näe KSH koostaja ette olulise negatiivse mõju esinemist kaitsealusele liigile. Üldplaneeringuga tuuakse välja ühe oluliselt muudetava teelõiguna Toila-Oru tee nr 13187, mis ristub Pühajõe loodusalaga. Omavalitsusele on laekunud kaebuseid olemasoleva Toila-Oru tee nr 13187 läbimise osas külmal perioodil, mistõttu on vald väljendanud soovi õgvendada olemasolevat teed. Tee õgvendamise ulatus ja täpsemad parameetrid määratletakse koostöös Maanteeametiga. Lisaks kavandatakse üldplaneeringuga Pühajõe lähialale, Toila sadama territooriumile, kopteri maandumisplatsi, täpsemad parameetrid maandumisplatsi osas puuduvad. Maandumisplatsi edasise projekteerimise etappides tuleb vältida selle Pühajõe loodusalale planeerimist ning kaitstavate liikide (sh loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liikide) elupaikade häirumist ja hävimist. Täiendavalt on üldplaneeringusse kantud Toila sadama laiendamine Pühajõe suudmeala idakaldale koos akvatooriumi suurendamisega. Seejuures määratakse täpne ehituse maht ehitusprojektiga. Tabel 3.9. Üldplaneeringuga Pühajõe loodusala kaitstavate elupaigatüüpide lähedusse reserveeritavad alad. Elupaigatüü Asukoht Pindala, ha Pindala, ha Ohutegurid Esinduslikkus/ p (nimetus, loosusala (EELISe (Natura 2000 üldine kood) l andmebaas, standardandme looduskaitselin 2020) baas, 15.03.2019 e väärtus ) Jõed ja ojad Kogu 5,642) 63) - vee režiimi Hea (B) 3) (3260) loodusala muutus; Arvestatav (c) 2) - vee kvaliteedi / Arvestatav (C) 2) muutus; - ehitustegevus elupaigatüübi alal. 1) alus: EELIS andmebaasi „poollooduslikud kooslused“ (KR_PLK) andmekiht 2) alus: EELIS andmebaasi „natura elupaik“ andmekiht 3) alus: Natura 2000 standardandmebaas http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070129, seisuga 15.03.2019 46 Tabel 3.10. Üldplaneeringuga Pühajõe loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liikide elupaikade või nende lähedusse reserveeritavad alad. Loodusala kaitse- Kaugus ÜP-ga Loodusdirektiivi Ohutegurid eesmärgiks olev reserveeritavast staatus ja liik alast looduskaitse kategooria Tiigilendlane Pühajõgi ristub LD lisa II, LK II - Intensiivne (Myotis dasycneme) kavandatava kaitsekategooria metsamajandus; kergliiklusteega ning - Toksiliste oluliselt muudetava puidutöötlusvahendite teelõiguga. kasutamine; - Toitumisveekogude Toila sadama alale reostumine, kavandatav kopteri - Pestitsiidide kasutamine; maandumisplats. - Vajalike õõnsustega puude hävimine ja Toila sadama hävitamine. laiendus (jahisadama - Kõrged rajamine) ca 18 m. tänavalaternapostide stiilis valgustid. Jõesilm (Lampetra Pühajõgi ristub LD lisa II, lisa V, LK - Veerežiimi muutus; fluviatilis) kavandatava III kaitsekategooria - Vee kvaliteedi muutus. kergliiklusteega ning oluliselt muudetava teelõiguga. Toila sadama alale kavandatav kopteri maandumisplats. Ontika loodusala (RAH0000542; EE0070108) – pindala 254,4 ha, kogu loodusala jääb Toila valla haldusterritooriumile. Ontika loodusala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – vanad laialehised metsad (*9020), rohundite rikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia). Lähtuvalt üldplaneeringus esitatud arengusuundadele ja planeeritud tehnilisest taristust ei avaldata Ontika loodusalale ebasoodsaid mõjusid. Tabel 3.11. Üldplaneeringuga Ontika loodusala kaitstavate elupaigatüüpide lähedusse reserveeritavad alad. Elupaigatüü Asukoht Pindala, Pindala, ha Ohutegurid Esinduslikkus/ p (nimetus, loosusal ha (Natura 2000 üldine kood) al (EELISe standardandmeba looduskaitseli andmebaa as, 15.03.2019 ) ne väärtus s, 2020) Vanad - - 1773) - Metsade Väga hea (A)/ 3) laialehised lageraied; / Väga hea (A) metsad - Ehitustegev 3) (9020) us elupaigatüü bi alal; 47  Elupaigatüü Asukoht Pindala, Pindala, ha Ohutegurid Esinduslikkus/ p (nimetus, loosusal ha (Natura 2000 üldine kood) al (EELISe standardandmeba looduskaitseli andmebaa as, 15.03.2019 ) ne väärtus s, 2020) - Veerežiimi muutumine. Rohundite Lõuna 32,32) 283) - Metsade Arvestuslik (C ) 2) 3) rikkad osa lageraied; / Hea (B) 2) kuusikud - Ehitustegev (9050) us elupaigatüü bi alal; - Veerežiimi muutumine. Soostuvad ja - - 73) - Metsade Väga hea (A)/ 3) soo- lageraied; / Väga hea (A) 3) lehtmetsad - Ehitustegev (9080) us elupaigatüü bi alal; - Veerežiimi muutumine. 1) alus: EELIS andmebaasi „poollooduslikud kooslused“ (KR_PLK) andmekiht 2) alus: EELIS andmebaasi „natura elupaik“ andmekiht 3) alus: Natura 2000 standardandmebaas http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070108, seisuga 15.03.2019 Tabel 3.12. Üldplaneeringuga Ontika loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liikide elupaikade või nende lähedusse reserveeritavad alad. Loodusala kaitse- Kaugus ÜP-ga Loodusdirektiivi Ohutegurid eesmärgiks olev liik reserveeritavast alast staatus ja looduskaitse kategooria Laialehine nestik Loodusala külgneb LD lisa II, , LK II - Veerežiimi (Cinna latifolia) teega, mis kaitsekategooria muutumine; üldplaneeringuga - Metsade kavandatakse kuivendamine ja avalikuks raietegevus. kasutamiseks. Liigi kasvukohale lähim ehitustegevust hõlmav objekt (perspektiivne maanteekoridor) asub linnu lennult ca 500- 600 m kaugusel. Pangametsa loodusala (RAH0000163; EE0070109) – pindala 180,6, kogu loodusala jääb Toila valla haldusterritooriumile. Pangametsa loodusala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga 48 liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Pangametsa loodusala külgneb oma idaküljelt asustuse arengualaga, lisaks kulgeb mööda rannikuäärt (sh loodusala äärt) Saka-Ontika-Toila tee nr 13133, millele kaalutakse perspektiivseid tee koridore pankranniku varisemisohu tõttu. Osaliselt Pangametsa loodusalal ning osaliselt selle kõrvalt kulgeb RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi. Tabel 3.13. Üldplaneeringuga Pangametsa loodusala kaitstavate elupaigatüüpide lähedusse reserveeritavad alad. Elupaigatüüp Asukoht Pindala, Pindala, ha Ohutegurid Esinduslikku (nimetus, loosusal ha (Natura 2000 s/ üldine kood) al (EELISe standardandmeb looduskaitsel andmeba aas, 15.03.2019 ) ine väärtus as, 2020) Esmased - - 03) - Looduslikud Arvestatav rannavallid mõjutegurid väärtus (C) 3) / (1210) (vähene - minelraalaines e ja orgaanilise ainese pealekanne); - Ehitustegevus rannaaladel (lautrikohtade rajamine); - Suplusrandade avamine, sh rannaala puhastamine ja tasandamine (eemaldatakse orgaaniline materjal); - Mootorsõiduki tega sõitmine. Püsitaimestuga - - 03) - Looduslikud Hea (B) 3) / - kivirannad mõjutegurid (1220) (sette materjali kuhjumine; avatus lainetusele jms); - Ehitustegevus rannaaladel (lautrikohtade rajamine); - Randa suunduvad teerajad; - Mootorsõiduki tega sõitmine. 49  Elupaigatüüp Asukoht Pindala, Pindala, ha Ohutegurid Esinduslikku (nimetus, loosusal ha (Natura 2000 s/ üldine kood) al (EELISe standardandmeb looduskaitsel andmeba aas, 15.03.2019 ) ine väärtus as, 2020) Merele avatud - - 0 - Looduslikud Väga hea (A) 3) pankrannad mõjutegurid /- (1230) (mere otsene ja kaudne mõju); - Vibratsioon; - Inimmõju tühine. Püsitaimestiku Lääne ja 7,862) 43) - Looduslikud Arvestatav ga liivarannad ida osas mõjutegurid väärtus (C) 3) / (1640) (avatus - lainerusele ja tuultele, vähene liiva ja org. Aine pealekanne, roostumine); - Tallamine ja mootorsõidukit ega sõitmine; - Pinnamoe tasandamine rekreatiivsetel kaalutlustel (ka taimestikust puhastamine suplusranna aladel). Eelluited - - 23) - Tallamine ja Väga hea (A) 3) (2110) mootorsõidukit / Hea (B) 2) ega sõitmine; - Pinnamoe tasandamine rekreatiivsetel kaalutlustel (ka taimestikust puhastamine suplusranna aladel). Lubjakivipalja Kogu 7,92) 23) - Prahistamine; Väga hea (A) 3) ndid (8210) loodusala - Vibratsioon. / Väga hea (A) 2) Rusukallete ja Lääne ja 1512) 1283) - Metsade Väga hea jäärakute ida osas lageraied; (A)3)/ Väga metsad - Ehitustegevus hea (A) 2) (pangametsad - elupaigatüübi *9180) alal; - Veeržiimi muutumine. 1) alus: EELIS andmebaasi „poollooduslikud kooslused“ (KR_PLK) andmekiht 50 2) alus: EELIS andmebaasi „natura elupaik“ andmekiht 3) alus: Natura 2000 standardandmebaas http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070109, seisuga 15.03.2019 Päite loodusala (RAH0000170; EE0070123) – pindala 128,8 ha, mis EELISe ja Maa-ameti kaardikihte arvestades paikneb tervenisti Toila valla haldusterritooriumil, kuid Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri avaliku teenuse lehel esitatud info kohaselt kuulub osaliselt ka Sillamäe linna. Päite loodusala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on merele avatud pankrannad (1230) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, seisuga 31.12.2019) alusel, ei paikne Päite loodusalal elupaigatüüpi merele avatud pankrannad (1230). Tabel 3.14. Üldplaneeringuga Päite loodusala kaitstavate elupaigatüüpide lähedusse reserveeritavad alad. Elupaigatüü Asukoht Pindala, Pindala, ha Ohutegurid Esinduslikkus/ p (nimetus, loosusal ha (Natura 2000 üldine kood) al (EELISe standardandmeba looduskaitseli andmebaa as, 15.03.2019 ) ne väärtus s, 2020) Merele Kogu - 33) - Veerežiimi Väga hea 3) / - avatud loodusala muutus; pankrannad - Merevee (1230) taseme tõus; - Vibratsioon. Rusukallete Kogu 36,982) 373) - Metsade Hea (B) 3/Väga ja jäärakute loodusala lageraied; hea (A) 2) metsad - Ehitustegev (pangametsa us d - *9180) elupaigatüü bi alal; - Veeržiimi muutumine. 1) alus: EELIS andmebaasi „poollooduslikud kooslused“ (KR_PLK) andmekiht 2) alus: EELIS andmebaasi „natura elupaik“ andmekiht 3) alus: Natura 2000 standardandmebaas http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070123, seisuga 15.03.2019 Päite loodusala jääb Sillamäe linnas paikneva BCT AS ohuala raadiusesse, samuti jäävad loodusala lähistele maakonnaplaneeringus määratud asustuse arengualad, olgu siinkohal öeldud, et arengualad kattuvad olemasolevate arengualadega. Üldplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikustamisel 2020. aasta sügisel esitati ettepanek, mille kohaselt soovitakse Vaivina külla kavandada puhke- ja majutusala, mis mh paikneb tervenisti Päite loodusalal, küll aga ei ristu ala loodusala kaitse-eesmärkides olevate elupaigatüüpidega. Elektri ja gaasitrassid kulgevad väljaspool Natura alasid. Niisamuti valdav osa üldplaneeringus kavandatud tööstusaladest. Oluline märkida, et maakonnaplaneeringus on ühe tööstusala ning ühe asustuse arenguala puhul märgitud osaline kattuvus Natura 2000 võrgustikku kuuluva Päite loodusalaga. Natura võrgustiku alale on keelatud rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga 51 objekte, mis seejuures ei kuulu eriotstarbeliste, elanike jaoks esmatähtsate objektide hulka. Lähtuvalt eelnevast ning asjaolust, et omavalitsusüksus ei näe vajadust vastava nurga hõlmamiseks tööstusalade ega ka asustusüksuse arengualade alla, viiakse sisse Toila valla üldplaneeringus tööstusala ja asustusüksuse arenguala piiride täpsustus (vt Joonis 3.12). Joonis 3.12. Maakonnaplaneeringuga määratletud tööstusala (lilla), asustuse arenguala (roosa triibuline) ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva loodusala (roheline täpiline ala) vaheline konfliktala (alus: EELIS(Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 21.11.2019; aluskaart: Maa-amet, 2019). Toila valla kagu ossa jääb osaliselt riigikaitseline ehitis Sirgala harjutusväli, viimane ei oma olulist mõju valla haldusterritooriumil paiknevatele Natura 2000 loodusaladele. 3.2.5.2 Üldplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega Üldplaneeringuga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega. 52  3.2.5.3 Mõju hindamine Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele Natura 2000 alade juures on oluline ala terviklikkuse säilitamine. Ala terviklikkuse ehk sidususe all mõistetakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja –vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise. Loodusliku elupaigatüübi seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levilapiires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka tulevikus ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Ala terviklikkuse olemasolu vaadeldakse kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast. Kaitse- eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikus on säilinud (liigid ja elupaigad on soodsas seisundis; Peterson, 2006). Järgnevas tabelis on esitatud Natura 2000 võrgustikule üldplaneeringuga avaldatavad mõjud. Tabel 3.15. Toila valla territooriumile jäävate ja ÜP tegevusest potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 loodusaladel kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning nendele avalduv mõju. Nr Elupaigatüübi nimetus (kood) või liigi Võimalik mõju nimetus Edise loodusala 1 Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), ÜP-ga kavandatava maakasutuse muutusega harilik kobarpea (Ligularia sibirica) aladest linnulennult vähemalt 1 km kaugusel. Ebasoodsat mõju ei ole ette näha. Pühajõe loodusala 1 Tiigilendlane (Myotis dasycneme), jõesilm Kavandatav kergliiklustee ristub (koos (Lampetra fluviatilis) olemasoleva maanteega) loodusalaga. Kergliiklustee on planeeritud olemasoleva maantee laiendusena. Samas ei määratleta üldplaneeringuga kergliiklustee täpset asukohta (kummal pool mnt), laiust jm parameetreid. Lisaks on omavalitsuse sooviks õgvendada loodusalaga ristuvat Toila-Oru tee nr 13187. Tee õgvendamise ulatus ja täpsemad parameetrid määratletakse koostöös Maanteeametiga. Üldplaneeringuga on kavandatud Toila sadama alale võimalik kopteri maandumisplats. Üldplaneeringuga ei ole määratletud maandumisplatsi täpsemaid parameetreid ega ka täpset asukohta. Kopteri maandumisplatsi rajamine tiigilendlase elupaiga lähedusse on üheks võimalikuks konfliktalaks, mistõttu tuleb projekteerimisetapis vältida võimalike mõjude teket ning kaaluda alternatiivseid asukohti. 53 Nr Elupaigatüübi nimetus (kood) või liigi Võimalik mõju nimetus Üldplaneeringuga on kavandatud Toila sadama laiendus Pühajõe suudmeala idakaldale koos akvatooriumi suurendamisega. Täpne ehitusmaht määratakse ehitusprojektiga. Tiigilendlase leiukoht jääb kavandatud alast ca 20 m eemale, mistõttu veelendlasele avalduvad mõjud on minimaalsed ning seonduvad peamiselt ehitustegevuse aegsete lühiajaliste häiringutega. Akvatooriumi suurendamisega seonduvalt ei ole ette näha mõju Pühajõe veerežiim (mis on oluliseks ohuteguriks jõesilmule). Samuti ei rajata sadama arendamisel jõesilmule rändetakistust ja jõesilm pääseb endiselt Pühajõkke kudema. Seetõttu ei ole jõesilmule mõju ette näha, kui ehitustööd teha väljaspool nende peamist rändeperioodi (jõesilmu ränne saavutab maksimumi septembris-oktoobris). Tiigilendlase peamistest ohuteguritest lähtuvalt on vajalik kergliiklustee projekteerimisel vältida puude raiet, kuna need võivad olla kasutuses nahkhiirte poolt. Samuti tuleks vältida kõrgete valgustuspostide paigaldamine, kuna kaasuv valgus häirib nahkhiiri. Jõesilma peamiseks ohuteguriks on veerežiimi muutus ning vee kvaliteedi muutus. Vältima peab ehitustegevusega kaasneda võivat veekogureostumist. Arvestades võimalikke mõjusid tuleb kergliiklustee, Toila sadama laienduse ja kopteri maandumisplatsi projekteerimise etapis läbi viia Natura asjakohane hindamine, mis käesoleval hetkel kehtivat õigusruumi arvestades on võimalik vaid KMH protsessi raames. 2 Jõed ja ojad (3260) Kavandatav kergliiklustee ristub (koos olemasoleva maanteega) loodusalaga. Kergliiklustee on planeeritud olemasoleva maantee laiendusena. Samas ei määratleta üldplaneeringuga kergliiklustee täpset asukohta (kummal pool mnt), laiust jm parameetreid. Arvestades võimalikke mõjusid tuleb kergliiklustee projekteerimise etapis läbi viia Natura asjakohane hindamine, mis käesoleval 54 Nr Elupaigatüübi nimetus (kood) või liigi Võimalik mõju nimetus hetkel kehtivat õigusruumi arvestades on võimalik vaid KMH protsessi raames. Ontika loodusala 1 Vanad laialehised metsad (9020), Ontika loodusala piirneb kahest küljest Rohundite rikkad kuusikud (9050), teedega – ühest küljest piirneb kavandatava Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). avaliku kasutusega ning teisest küljest olemasoleva kõrvalmaanteega. Ontika loodusalale ei ole ÜP-ga uusi rajatisi jms kavandatud. Peamised ohutegurid hõlmavad endast ehitustegevust elupaigatüübi alal. EELise andmetel paikneb alal vaid elupaigatüüp rohundite rikkad kuusikud (9050). Lähim kavandatav objekt paikneb linnulennult ca 500-600 m kaugusel põhja pool – Saka- Ontika-Toila kõrvalmaantee perspektiivne trass. Üldplaneeringuga ei ole määratletud maanteekoridori täpseid parameetreid. Olemasoleva tee avalikuks määratlemisega ei toimu ehitustegevust. Ebasoodne mõju puudub. 2 Laialehine nestik (Cinna latifolia) Ontika loodusala, sh liigi kasvukoht, piirneb kahest küljest teedega – ühest küljest piirneb kavandatava avaliku kasutusega ning teisest olemasoleva kõrvalmaanteega. Peamised ohutegurid hõlmavad endast ehitustegevust elupaigatüübi alal. Lähim kavandatav objekt paikneb linnulennult ca 500-600 m kaugusel põhja pool – Saka- Ontika-Toila kõrvalmaantee perspektiivne trass. Üldplaneeringuga ei ole määratletud maanteekoridori täpseid parameetreid. Olemasoleva tee avalikuks määratlemisega ei toimu ehitustegevust. Ebasoodne mõju puudub Pangametsa loodusala 1 Esmased rannavallid (1210), Üldplaneeringuga on kavandatud juba Püsitaimestuga kivirannad (1220), Merele kasutuses oleva paatide vettelasu asukohale avatud pankrannad (1230), rajada lautrikoht (kinnistu 32001:001:0136), Püsitaimestikuga liivarannad (1640), mis asub loodusala piirist ca 10 m kaugusel. Eelluited (2110), Lubjakivipaljandid (8210), 55 Nr Elupaigatüübi nimetus (kood) või liigi Võimalik mõju nimetus Rusukallete ja jäärakute metsad Üldplaneeringuga kavandatakse (pangametsad - *9180) kõrvalmaanteele Saka-Ontika-Toila perspektiivne maantee koridor, kuna olemasolevat maanteekoridori ähvardab varisemisoht. Arvestades võimalikke mõjusid tuleb maanteekoridori projekteerimise etapis läbi viia Natura asjakohane hindamine, mis käesoleval hetkel kehtivat õigusruumi arvestades on võimalik vaid KMH protsessi raames. Päite loodusala 1 Merele avatud pankrannad (1230); Lähialal (arendusala piir ca 30-60 m Rusukallete ja jäärakute metsad kaugusel) paikneb Päite-Vaivina tuulikupargi (pangametsad - *9180) arendusala. Lähtuvalt tuulikuparkide ehituskonstruktsioonidest ei tohiks arendusalalt tuulikuparkide rajamisel kanduda ebasoodsaid mõjusid loodusalale. Päite-Vaivina tuulikupargi ala eemaldati üldplaneeringu lahendusest lähtuvalt avalikul väljapanekul Kaitseministeeriumi 30.07.2020 kirjaga nr 12-3/20/2079 esitatud ettepanekust. Pankranniku avamine huvilistele, vaateplatvormi rajamine. Arvestades võimalikke mõjusid tuleb vaateplatvormi projekteerimise etapis läbi viia Natura asjakohane hindamine, mis käesoleval hetkel kehtivat õigusruumi arvestades on võimalik vaid KMH protsessi raames Vaivina külla kavandatakse puhke- ja majutusala. Ala jääb loodusala kaitse- eesmärkides esitatud elupaigatüüpidest (arvestades lähimaid punkte) ca 5 m kaugusele. Maastikku sobivate ning minimaalsete mõjudega hoonete rajamiseks on soovituslik läbi viia arhitektuurivõistlus. Sobivaima lahenduse leidmiseks teeb KSH koostaja täiendava soovitus ala välja arendamiseks koostada detailplaneering ning sellele keskkonnamõju strateegiline hindamine, et arendustegevus saaks ellu viidud minimeeritud keskkonnamõjudega. 56 Natura eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et kuna ÜP-ga ei muudeta oluliselt senist maakasutust Natura 2000 aladel ja nende lähipiirkonnas, siis ei ole ebasoodsate mõjude esinemist loodusalade kaitse-eesmärkide täitmisele ning alade terviklikkuse säilimisele ette näha. Siinkohal tuleb tähelepanu aga juhtida paarile ÜP-ga kavandatud tegevusele, mis vajavad ÜP-le järgnevates etappides (detailplaneering või projekt) täpsemate kavandatud tegevuste parameetrite selgumisel täiendavat Natura eelhindamist või asjakohast hindamist: ✓ Päite ja Pangametsa loodusala. Omavalitsuse sooviks on pankranniku avamine huvilistele läbi vaateplatvormi rajamise. Üldplaneeringuga ei ole määratletud täpsemat vaateplatvormi ala ega parameetreid. Seega arvestades eelnevat tuleb edasises planeerimise etapis viia läbi Natura eelhindamine ja eelhindamise tulemustest lähtuvalt vajadusel ka Natura asjakohane hindamine selgitamaks välja konkreetsed mõjud Päite ja Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkide täitmise võimalikkusele. ✓ Päite loodusalale puhke- ja majutushoone rajamisel ei ole ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärkides esitatud elupaigatüüpidele. Sellegipoolest tuleb hooned rajada maastikku sobivalt, seejuures on soovituslik läbi viia arhitektuurivõistlus. Puhkeala planeerimisel on soovituslik läbi viia detailplaneering ning täpsete ehituslike parameetrite ilmnemisel ka keskkonnamõjude hindamine. - Pühajõe loodusala. Üldplaneeringus kavandatakse kergliiklustee rajamist, mis kulgeb üle Pühajõe loodusalaga. Kergliiklusteed on planeeritud olemasoleva maantee Toila- Oru (tee nr 13187) laiendusena, seejuures ei ole ÜP-ga määratletud kergliiklustee täpset paiknemist, laiust ning muid parameetreid. Seega arvestades eelnevat tuleb edasise planeerimis etapis viia läbi Natura eelhindamine ja eelhindamise tulemustest lähtuvalt vajadusel ka Natura asjakohane hindamine selgitamaks välja kergliiklustee ja planeerimise ja käitamisega kaasnevad mõjud Pühajõe loodusala kaitse-eesmärkide täitmise võimalikkusele. - Pühajõe loodusala. Üldplaneeringuga kavandatakse kopteri maandumisplatsi, mille planeeringus märgitud asukohaks on Toila sadama territoorium. Lähtudes asjaolust, et üldplaneeringu koostamise raames puuduvad kopteri maandumisplatsi parameetrid (lennusagedused, kopteri suurused jms) ei ole käesoleva KSH raames võimalik läbi viia Natura asjakohast hindamist. Lähtuvalt eelnevast on kopteri maandumisplatsi projekteerimisetapis vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine, kus käsitletakse võimalikke mõjusid Natura loodusalaga kaitstavatele isenditele – tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis), avaldatavat mõju; - Pühajõe loodusala. Üldplaneeringusee on kantud Toila sadama laiendus (jahisadama rajamine) Pühajõe suudmeala idakaldale koos akvatooriumis suurendamisega. Lähtudes asjaolust, et üldplaneeringu koostamise raames puuduvad jahisadama täpsed ehitusmahud, ei ole käesoleva KSH raames võimalik läbi viia lõplikku Natura asjakohast hindamist. Olemasoleva informatsiooni põhjal võib järeldada, et ebasoodsad mõjud Pühajõe loodusealale Toila sadama laiendusega puuduvad. Lähtuvalt eelnevast on Toila sadama laiendamisel, uue jahisadama projekteerimisetapis vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine, kus käsitletakse võimalikke mõjusid Natura 57  loodusalaga kaitstavatele liikidele – tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). 3.2.6 Pinnavesi (veekogud, sh ehituskeeluvööndi vähendamine) Olemasolev olukord Toila valla territooriumile jääb mitmeid voolu- ja seisuveekogusid, lisaks piirneb valla põhjaosa mererannikuga - Soome lahega, milles paiknevad Aa ja Konju rannad. Suuremad vooluveekogud on Pühajõgi (VEE1067000), Mustajõgi (VEE1063800), Kohtla jõgi (VEE1070700), Sõtke jõgi (VEE1066500), Mägara oja (VEE1067800), Vasavere jõgi (VEE1067700) (vt Tabel 3.16). Valla jõed kuuluvad Ida-Eesti vesikonda, Viru alamvesikonda. Tabel 3.16. Toila valla haldusterritooriumil paiknevad suuremad vooluveekogud (pikkus ˃10 km). Registrikood Veekogu nimi Pikkus lisaharudega, Koondseisund, 201937 km VEE1067000 Pühajõgi 36,5 kesine VEE1063800 Mustajõgi 32,6 hea VEE1070700 Kohtla jõgi 31,3 halb VEE1066500 Sõtke jõgi 22.9 halb VEE1067800 Mägara oja 15.8 hea VEE1067700 Vasavere jõgi 15.7 halb Suurim seisuveekogu on tehisjärv – Saka karjääri tiik, mille veepeegli pindala moodustab 5,6 ha. Keskkonnaregistri andmetel on suuruselt teine seisuveekogu 4 hektarilise veepeegli pindalaga looduslik järv – Isanda järv. Toila vallas paiknevad seisuveekogud on esitatud Tabel 3.17. Toila vald piirneb põhjast Soome lahega. Tabel 3.17. Toila valla haldusterritooriumil paiknevad suuremad seisuveekogud. Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha VEE2014290 Saka karjäär (Saka karjääri tiik) Tehisjärv 5,6 VEE2014800 Isandajärv Looduslik järv 4,0 VEE2014710 Voka paisjärv Paisjärv 3,6 VEE2014900 Kastjärv (Kurtna Kastjärv) Looduslik järv 2,5 VEE4111600 Hõbeallikas Allikas - Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega 58 kehtestati Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nende siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord, mille kohaselt Toila valla haldusterritooriumil ei paikne suurte üleujutusaladega siseveekogusid. Ühtlasi ei ole Toila vallas paiknevat mererannikut Maa-ameti kaardirakenduse alusel määratletud kui üleujutusohuga ala. Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Toila valla üheks eripäraks on pikk (pank)ranniku joon. Looduskaitseseaduse kohaselt ei loeta automaatselt kõikjal rannikul olevaid alasid korduvalt üleujutatavateks aladeks, vaid lähtutakse 37 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo 58 reaalsest olukorrast looduses. Korduvalt üleujutatav ala on ala, mille puhul on eelkõige mullastikust (ranniku sooldunud mullad) ja taimestikust (nt roostikud, madalamad rannaniidud) võimalik järeldada, et tegemist on pidevalt teatud kindlate perioodide järel üleujutatava alaga. Korduva üleujutusega alade hulka ei arvestata alasid, mis võivad olla üle ujutatud erakordsete tormide või muude ebatavaliste juhtude puhul. Sooldunud rannikumullad hõlmavad enda alla marginaalse osa Toila valla pankrannikust allapoole jääval alal, kus inimasustus puudub. Eelnevast lähtudes võib öelda, et rannikualasid kaitseb suures osas kõrge pankrannik, mistõttu ei peeta vajalikuks üldplaneeringuga korduva üleujutusohuga alade määramist. Keskkonnaregistrisse kantud veekogude ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatust arvestatakse üldjuhul Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Seega on ehituskeeluvööndi arvestamise lähtejoon, sõltuvalt põhikaardi pidevast ajakohastamisest, ajas muutuv. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 5 on esitatud säte - üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Seaduse kohaselt on mererannal ehituskeeluvööndiks 100 m. Üldplaneeringuga tehakse muuhulgas kaks ettepanekut vähendada ranna- ja kalda ehituskeeluvööndit. Esimene neist paikneb Toila alevikus, Saka- Ontika- Toila kõrvalmaanteest põhja poole jäävatel kinnistutel, ehituskeeluvööndit vähendatakse välja kujunenud ehitusjooneni. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib ranna- ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest, lg 3 kohaselt võib vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Kalda kaitse eesmärgid. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur andmete alusel ei asu vähendamist taotletavatel aladel kaitstavaid loodusobjekte. Lähim looduskaitseline objekt paikneb ca 50 m kaugusel (Pangametsa loodusala). Ala piirneb rohevõrgustikuga ning ida-nurgast kattub ka sellega vähesel määral (vt Joonis 3.13). Alal ei paikne maaparandussüsteeme. Inimtegevusest lähtuvad mõjud on mittenormeeritud jäätmekäitlusest ja reoveenormatiivide rikkumisest tulenevad. Nõuetekohase jäätme- ja reoveekäitluse korraldamisel inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju ei avaldu. Ehituskeeluvööndi vähendamisel on arvestatud kalda eripära. 59 Joonis 3.13. Taotletav ehituskeeluvööndi vähendamise ala. Täpiline ala kujutab ehituskeeluvööndi vähendamise ala; sinine joon hetkel kehtivat ehituskeeluvööndi ala (Alus: Maa-amet, 2020). Lähtuvalt eelnevast arvestati üldplaneeringusse ranna ehituskeeluvöönd üle viie meetri kõrgusest kaldaastangust, millest on arvestatud 100m. Piirkondades, kus kaldaastang puudub lähtuti vööndi määramisel veepiirist. Üldplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist, lähtuvalt eelpool esitatust ei ole ehituskeeluvööndi vähendamisega olulist negatiivset mõju ette näha. Nõuetekohase heitvee käitlussüsteemide rajamisel, ei ole ette näha negatiivseid mõjusid piirkonna pinnaveekogumitele. Teine ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek hõlmab endas Vaivina külla kavandatud puhke- ja majutusala. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku eesmärgiks on rajada 20 kuni 20m2 ning kuni 3 m kõrgust majutusasutust. Arendaja huviks on luua illusioon majutusasutuse külastajale „mere kohal hõljumisest“. Arendusalal on olemasolev (tasuline) laagriplats ja trepp mererannale. „Vaate“ maaüksusele on kavandatud vana piirivalverajatise rekonstrueerimine ning vaatetornina avamine. Kalda kaitse eesmärgid. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur seisuga 26.10.2020 andmete kohaselt paikneb kavandatav arendusala Päite maastikukaitsealal, Päite maastikukaitseala piiranguvööndis, kohaliku tasandi väärtuslikul maastikul ning Natura 2000 võrgustikku kuuluval Päite loodusalal. Päite loodusalaga kaitstavad elupaigatüübid on merele avatud pankrannad (1230) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180). Arendusalal ei paikne loodusala kaitse-eesmärkides sätestatud elupaigatüüpe. Maastikukaitsealal puudub kehtiv kaitsekorralduskava. Viimane kaitsekorralduskava oli koostatud perioodile 2010-2019, mille kohaselt on Päite maastikukaitseala kaitse-eesmärk EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisa elupaigatüüpide – rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) ja lubjakivipaljandite (8210) – kaitse. Arendusalal ei paikne koostatud kaitsekorralduskavas esitatud elupaigatüüpe. Ühtlasi ei paikne alal kaitsealusete liikide leiukohti, ega ka vääriselupaiku. Alal paiknevad elupaigatüübid aas- 60 rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ja kadastikud (5130), mis ei kuulu alal paiknevate kaitse-ja loodusala kaitse-eesmärkidesse. Kaitsekorralduskava38 kohaselt on Põhja-Eesti klindi kaitse-eesmärk selle seisundi ja esteetilise ilme säilitamine üksnes looduslikuna nii Pühajõe kui Päite panga ulatuses. Otseselt klinti kahjustavad inimtekkelised ohutegurid puuduvad. Pangaseina ülaserva murenemist ja varinguid soodustab pangaseinast omavoliline üles ronimine ekstreemturismi harrastajate poolt ning taimestiku ja rohukamara äratallamine külastajate poolt. Siiski on kaitsekorralduskavas need tegurid juhuslikud ja pigem väikese tähtsusega, sest Päite MKA klint pole käesoleval hetkel massiliselt külastatav turismiobjekt. Klindi esteetilist väärtust võib rikkuda maastikku sobimatu turismile suunatud ehitustegevus kogu panga ulatuses, kui sellega kaasneb panga looduslikkuse rikkumine, pinnase ning panga osade ärakanne ning lagunemise süvenemine. Eelduslikult on võimalik majutushooned rajada selliselt, et panga lagunemist ei süvendata. Kinnisasjade piirid, olemasolevad teed ja tehnovõrgud ja väljakujunenud asustus. Alal ei paikne maaparandussüsteeme. Juurdepääs alale on tagatud mööda kruusakattega teed – Voka Sillamäe (tee nr 13198). EKV vähendamise ettepanekuga alale viib sealt edasi pinnaskattega (mahasõidu)tee. Piirkonda iseloomustab hajaasustus. ÜP koostamise hetkel ei ole klint massiliselt külastatav turismiobjekt, mistõttu on rohttaimestiku tallamine väikese tähtsusega. Majutusasutuse rajamisel kasvab külastajate arv alal, millega kaasneb nii rohttaimestiku tallamine kui ka lisakoormus klindile. Praegusel hetkel on EKV vähendamise ettepanek tehtud vahetult paari m kaugusele klindist (EKV piirist peaaegu klindini). Oluline on märkida, et ehituskeeluvööndi ja transporditaristu vahele jääb ca 100 m (mis kuulub ka eelpool nimetatud looduskaitsealade hulka). EKV vähendamis eesmärgiks on luua illusioon majutusasutuse kasutajatele „mere kohal hõljumisest“ või „maailma äärel“ olemisest. Vald näeb alal turismiobjektina potentsiaali ning soovib leida võimaluse arenduse lubamiseks. Kokkuvõte. Arendusala paikneb nii Päite maastikukaitsealal, Natura loodusalal kui ka looduskaitseseaduse mõistes ehituskeeluvööndis. Seejuures ei paikne arendusalal kaitseala ja loodusala kaitse-eesmärkides märgitud elupaigatüüpe, küll aga kattub arendusala osaliselt teiste loodusdirektiivis esitatud oluliste elupaigatüüpidega (ei kuulu esmatähtsate elupaigatüüpide hulka). Lähtuvalt eelnevast, leiab KSH koostaja, et kogu ÜP ja KSH aruande eelnõu eskiisile esitatud ettepaneku ulatuses tegevuse kavandamine ei ole põhjendatud. Küll aga teeb KSH koostaja ettepaneku vähendada esialgse EKV vähendamise ala ning kavandada turismiobjekt planeeritavast vaatetornist ida poole, kus ei esine loodusdirektiivis esitatud elupaigatüüpe. Ala vähendamisel on seega vajalik vähendada ka esialgselt plaanitud majutusüksuste (hoonete) arvu - kaitsealale avalduv koormus (tallamise, klindile avalduv koormus jms) peab olema minimaalne. Majutushooned peavad olema maastikku sobituvad ning piirkonna kõrghaljastus säilitatud. Kuivõrd kaitsekorralduskavas38 on ühe olulise ohutegurina välja toodud mootorsõidukitega liiklemine, on arendusala kavandamisel vajalik sellega arvestada. Soovituslik on mootorsõidukitega kaitsealale liikumist mitte kavandada ning ala teenindav parkla rajada väljapoole kaitseala. Maastikku sobivate ning minimaalsete mõjudega hoonete 38 Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=- 324673242. Viimati vaadatud 09.11.2020. 61 rajamiseks on soovituslik läbi viia arhitektuurivõistlus (vt Joonis 3.14). Sobivaima lahenduse leidmiseks teeb KSH koostaja täiendava soovitus ala välja arendamiseks koostada detailplaneering ning sellele keskkonnamõju strateegiline hindamine, et arendustegevus saaks ellu viidud minimeeritud keskkonnamõjudega. Joonis 3.14. KSH koostaja tehtud ettepanek puhke- ja majutuspiirkonna arendamiseks (tähistatud oranžiga). Erkroheline – algselt ettepanekuna esitatud arendusala (sh oranž tähistatud ala),, must täpiline – elupaigatüübid; roheline viirutus – Natura 2000 võrgustikku kuuluv Päite loodusala. Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja väljatöötamise kavatsusele laekunud seisukohtades toodi välja, et 2003. aastal esines Mägara oja ja Toila peakraavi kui maaparandussüsteemi eesvoolul üleujutus, mis hõlmas külasid Saka külast Toila alevikuni. Kuna üleujutusi vastavas piirkonnas ei ole toimunud viimase 17 aasta jooksul võib lugeda antud sündmuse erakordseks, ebatavaliseks, sellegipoolest on oluline maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude hooldamine, tagamaks süsteemide efektiivsuse. Toila valla territooriumil paiknevad maaparandussüsteemid on kantud ÜP joonisele, samuti on seatud maakasutustingimus, et maaparandussüsteemid tuleb hoida korras. Tingimuse täitmisel kaasneb pinnaveele (sh maaparandussüsteemide eesvooludele) soodne mõju. Kolmanda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku alaks on Toila aleviku sadama-ala, kuhu on kavandatud sadama-ala laiendus - uus jahisadam (laiendus akvatooriumile) ning segahoonestusala, mis võimaldamaks sadama poolt pakutavate teenuste laiendamist (nt kohviku, majutusasutuse vms). Segahoonestusala ulatub ca 10 m laiuse kiiluna ehituskeeluvööndisse, mille ulatuses on üldplaneeringus tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 62 Joonis 3.15. Taotletav ehituskeeluvööndi vähendamise ala. Oranž ala kujutab ehituskeeluvööndi vähendamise ala; sinine joon hetkel kehtivat ehituskeeluvööndi ala (Alus: Maa-amet, 2020). Kalda kaitse eesmärgid. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur seisuga 26.10.2020 andmete kohaselt ei paikne kavandatav EKV vähendamise ala kaitsealal, hoiualal ega ka Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal. Samuti ei paikne alal I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide leiukohti. Küll aga kattub kavandatud EKV vähendamise ala nahkhiirlaste leiukohtadega (veelendlane (Myotis daubentonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)). Ala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega ning paikneb väheväärtuslikul rohttaimestikul. Kinnisasjade piirid, olemasolevad teed ja tehnovõrgud ja väljakujunenud asustus. Alal ei paikne maaparandussüsteeme. Juurdepääs alale on tagatud mööda pinnaskattega teed – Kaldaaluse (tee nr 8020048). EKV vähenduse ala paikneb tiheasustusega alal, konkreetses piirkonnas hoonestus puudub. Kokkuvõte. Alal paikneb kõrghaljastus, mis pakub nahkhiirlastele sobilikke varjepaiku. Eelnevast lähtuvalt tuleb hoonestuse planeerimisel kõrghaljastus säilitada maksimaalsel määral. Hoonestuse ja teenuste planeerimisel ning projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. Lähtuvalt eelnevast ei näe KSH koostaja ette olulisi ebasoodsaid mõjusid, mis kaasneksid EKV vähendamisega. Septembris toimunud Toila valla üldplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek. Väljapanekul laekus järgmine 13.08.2020 ettepanek Milvi ja Vello Juhkovilt: „Voka paisjärve uhutava liiva ja muu prahi vähendamiseks oleks mõistlik planeerida Voka jõele nn tiik või settebassein, mida oleks kergem puhastada ja hooldada, kui Voka paisjärve. Asukoht võiks olla Voka jõel katastriüksuste 80201:002:0491, 80201:002:0620 ja 80201:002:0146 vaheline ala, mille suurus ja tehnilised parameertrid määratakse juba Voka paisjärve puhastamise projekteerimisel.“ Ettepanekus esitatud katastriüksused on tänasel päeval kasutusel järgmiselt: - katastriüksus 80201:002:0491 – sihtotstarve: üldkasutatava; ÜP-ga määratud maakasutuslik juhtotstarve: virgestusrajatise maa-ala; - katastriüksus 80201:002:0620 – sihtotstarve: elamumaa (sh olemasolev hoonestus); ÜP- ga määratud maakasutuslik juhtotstarve: segahoonestusala; - katastriüksus 80201:002:0146 – sihtotstarve: transpordimaa; ÜP-ga määratud maakasutuslik juhtotstarve: puudub. 63 Ettepanekus esitatud katastriüksustel, potentsiaalsel settebasseini rajamise asukohas, puuduvad looduskaitselised piirangud (liikide leiukohad, kaitseala, hoiuala, Natura ala vms), samuti ei paikne alal maaparandussüsteeme. Voka jõgi koos Voka paisjärvega kuulub Ida-Eesti vesikonda, Viru alamvesikonda. Jõe valgala pindala on 9,8 km2 ning jõe pikkus koos lisaharudega 5,9 km. Keskkonnaregistri (03.11.2020) kohaselt kuulub jõgi heledaveeliste, vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka (tüübid IB, IIB, IIIB). Paisjärve valgala pindala on mõnevõrra suurem – 11,8 km2 ning see kuulub, lähtuvalt Voka jõest, heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede, mille valgala suurus jääb vahemikku 10-100 km2 (IB). Paisjärve ökoloogiline seisund ja koondseisund 2018. aasta andmetel on halb, keemiline seisund hea39. Lähtuvalt ÖSE ja koondseisundist, leiab KSH koostaja, et settebasseini rajamine on asjakohane ning võib paisjärve (aga ka pinnaveekogumite üldseisundit) seisundit parendada, olles keskkonnakaitseline rajatis Voka jõel ning kuulub LKS § 38 lg 5 p 8 alla. Pikemas perspektiivis omab settebasseini rajamine ka majanduslikku kasu, kuna settebasseini tühjendamine on majanduslikult vähem koormav kui seda on paisjärve puhastamine. Settebasseinide eesmärgiks on vähendada (pais)järve uhutava liiva, setete ja muu prahi kandumist, seda tänu vee voolu rahustamise, misläbi soodustatakse hõljuvaine ning seotud taimetoitainete settimist basseini põhja. Hästitoimiva settebasseini rajamine vajab mõningast ruumi ja hoolikat mõõtmist. Basseini suurus peaks olema vahemikus 3-8 m2 ühe hektari valgala kohta. Sügavus tuleks määrata tagades tippvooluhulga korral vähemalt ühe tunni pikkuse vee viibeaja tiigis.40 KSH koostaja teeb ettepaneku kaaluda settebasseini asukohaks katastriüksust 80201:002:0491, kuna ala on hoonestamata ning paikneb ÜP-s määratud maakasutuslike juhtotstarvete kohaselt virgestusrajatise maa-alal. Üldplaneeringu joonisel on kajastatud olemasolevad mitteametlikud supluskohad (Martsa, Konju, Ontika, Voka), täiendavalt on määratud supleranna maa-ala juhtotstarve Toila alevikus mererannal ning tiigi ümber. Oluline on märkida, et Terviseameti 2018. aasta andmetel ei paiknenud Toila vallas ühtegi avalikku supluskohta. Küll aga on Terviseameti vee tervishoiu infosüsteemis esitatud andmed Toila alevikus mere rannal asuva mitteametliku supluskoha suplusvee kvaliteedi kohta (2019 - suplusvee kvaliteet „hea“). Teiste ÜP-s määratletud ja esitatud supluskohtade vee kvaliteedi osas Terviseametil andmed puuduvad. Supluskohtade ja supelrandade planeerimisel on vajalik arendada infrastruktuuri (nt parklad, teed), mis muudavad supluskoha kasutamise mugavamaks ning tagavad pikemas perspektiivis ka üldise heakorra. 39 Veekogumite koondseisundid. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo. Viimati vaadatud 03.11.2020. 40 http://waterchain.eu/wp-content/uploads/2018/08/Sedimentation-pond_EST.pdf. Viimati vaadatud 03.11.2020. 64 Supluskohad peavad vastama Sotsiaalministri 03.10.2019 määrusele nr 63 Nõuded suplusveele ja supelrannale. Määruse nõudeid kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda. Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse §-le 5 korraldab supluskoha omanik või valdaja suplusvee seire vastavalt seirekalendrile ning andmed veekvaliteedi kohta kuuluvad avalikustamisele. Üldsusele ettenähtud teabe kättesaadavuse supluskohas tagab supluskoha omanik või valdaja. Vastavalt looduskaitseseaduse § 42 lõikele 3 kehtestab supelranna kasutamise ja hooldamise korra kohalik omavalitsus. Suplusrandade juurde on lisaks vajalike parklate, käimlate ja riietuskabiinidele soovituslik paigaldada ka prügikastis, vältimaks jäätmete ulaladestust. Randa teenindavate hoonete ja rajatiste (nt toitlustus, kauplus, vetelpäästeruumid jms) rajamine ranna ehituskeeluvööndisse toimub ehituskeeluvööndi vähendamise menetluse alusel. Nõuetele vastavalt rajatud ja hooldatud supluskohtade kasutamisega kaasneb soodne mõju piirkonna elanike heaolule ja tervisele ning nende kasutamisel ei ole ette näha ebasoodsat mõju veekogu seisundi säilimisele. 3.3 Kultuuriline keskkond 3.3.1 Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilitamist ja hooldamist. Ida-viru maakonnaplaneeringu 2030+ lisa 5 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on käsitletud ja väärtustatud eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult (suhteliselt väikesel alal) säilinud ajaloo erinevate ajastute jäljed. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks võeti põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus) ja teaduslik-pedagoogiline väärtus (uurimis-või õpiobjektina); alad ja objektid, mis on ida-virulaste ja ka kogu Eesti jaoks väga olulised, omavad väärtust kui sümbolid41. Ida- Virumaal maastike omapärast tulenevalt on maastiku tüüpide nimekirja lisatud ka tööstusmaastik, mille all mõistetakse 75 aasta jooksul põlevkivitootmise käigus ilmunud uute tehispinnavormidega (terrikoonikud, karjäärid jne) rikastunud maastikke ja ka suuri tehaste ning tööstusettevõtete alasid. Kokku määratleti teemaplaneeringuga 32 väärtuslikku maastikku. Ida-Viru maakonnaplaneeringus on sätestatud, et väärtusliku maastikuga alad jaotatakse kolme klassi vastavalt nende väärtuslikkusele: • I klassi alad on kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad; • II klassi alad on väga väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad; • P klassi alad on potentsiaalsesse väärtusklassi (I/II) kuuluvad maastikud, millel on üksikud kõrge väärtusega komponendid või mille piirkonnas on olulisi väärtusi, mis on aga kahjuks halvas seisukorras või rikutud. 41 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 65 Toila valla haldusterritooriumil paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt 2 I klaasi väärtusliku maastiku maa-ala ning 3 II klassi väärtusliku maastiku maa-ala ning 2 P ehk potentsiaalse väärtusklassi maa-ala. Tabel 3.18 on esitatud Toila vallas paiknevad väärtuslikud maastikud koos kaitsetegevuste- ja kasutustingimustega. Joonis 3.16 on esitatud väärtusliku maastiku maa-alad Toila vallas. Tabel 3.18. Toila vallas paiknevad väärtuslikud maa-alad (väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringust). Jrjk nr Klas Väärtuslikud kultuur- ja s loodusmaastikud 1. II Sope-Ontika 2. I Valaste-Martsa 3. II Kohtla-Nõmme 4. II Kurtna-Illuka 5. I Toila-Voka 6. P Järve-Edise-Peeri 7. P Päite Joonis 3.16. Väärtusliku maastiku maa-alad Toila valla haldusterritooriumil (Alus: Maakonnaplaneering; Maa-amet, 2019). Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Üldplaneeringus lähtutakse väärtuslike maastike määratlemisel maakonnaplaneeringus määratletud aladest. Üldplaneeringuga kaasajastatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus esitatud väärtuslike maastike kasutustingimusi järgmise punktiga: 66 • Väärtuslike maastike ja maardlate kattumine: a) maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele; b) väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Väärtuslikel maastikel on määratletud peamised väärtused ning tingimused nende säilitamiseks. Näiteks on Päite (III väärtusklass) peamiseks väärtuseks looduslik, mõningal määral ka ajaloolis-kultuuriline ja põllumajanduslik maastik. Viimase säilitamiseks on oluline arendada pangaäärset turismimarsruuti, tagada avatud suletud alade tasakaal ja paiknemine, vältida mereäärsete vaadete kadumist võssa, avada vaated kaunile rannikule ja merele ning kavandada peatumistaskuid Voka ja Sillamäe teel. Üldplaneeringu esialgses eskiisis oli määratletud potentsiaalne tuulikupargiala, Päite-Vaivina arendusala, mis paikneb Päite väärtusliku maastikuga alal (vt Joonis 3.17). Perspektiivsete tuulikupargi alade valimisel lähtutakse praktikast, et see ei paikneks looduskaitselistel objektidel (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, vääriselupaigad, katsealuste liikide leiukohad), paikneksid elu ja ühiskondlikest hoonetest 1000 m, kompaktse asustusega aladest 2000 m, puhke ja virgestusaladest 1000 m ning kalmistutest 500 m kaugusel42. Lisaks võiksid perspektiivsed alad paikneda Natura loodudaladest 500 m kaugusel ning Natura linnualadest 1000 m kaugusel (seejuures minimaalselt 800 m)43. Viimane vahemaa on arvestatud Liibanonis läbi viidud uuringu tulemustele toetudes, kus esitati, et linnud on tuulikutest tulenevate häiringute tõttu kolinud ära kuni 800 m raadiusest. Samuti peaksid tuulikupargid paiknema väljaspool rohevõrgustiku alasid. Antud, Päite-Vaivina arendusala, on enda alla hõlmanud valdava osa Päite väärtuslikust maastikust, seejuures jääb ala väljapoole Natura loodusalast ning muudest looduskaitselistest objektidest. Päite väärtusliku maastiku peamiseks väärtuseks on looduslik, mõningal määral ka ajaloolis- kultuuriline ja põllumajanduslik maastik. Maastiku rannikujoon oma kaunite vaadetega on üheks turismiobjektiks valla haldusterritooriumil. Tuulikuparkide rajamine piirkonda võib omanda turismile nii positiivsed kui negatiivset mõju, olenevalt inimeste meelestatusest44. Tuulikupargi välja arendamisel, ei varjaks need rannikult vaadet merele, pigem omaksid need positiivset mõju, viidates piirkonna ettevõtete ning ametiasutuse keskkonnateadlikele valikutele. 42 Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi 13.03.2019 kiri nr 17-7/2019/2142. 43 G. Al Zohbi, P. Hendrick, Ph. Bouillard. Evaluation of the impact of wind farms on birds: The Case study of Lebanon. - Renewable Energy, 2015, 80, 682-689. 44 Kevin J. Boyle, Jessica Boatwright, Sreeya Brahma, Weibin Xu., 2019. NIMBY, not, in siting community wind farms. Resource and Energy Economics 57, 85-100. 67 Joonis 3.17. Väärtuslike maastike ja arendusala konfliktala. Rohelisega on tähistatud rohevõrgustik, katkendjoonena n tähistatud väärtusliku maasiku piirid, sinisega on tähistatud ehituskeeluvöönd, rohelise katkendjoonena on tähistatud looduskaitseline piirang, lilla joonega on tähistatud tuulikupargi arendusala. (Väljavõte üldplaneeringust, 2020). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt 07.01.2020 kirjaga nr 17-7/2019/112 esitatud info kohaselt on vastav arendusala lähtuvalt riigikaitseliste eelhoiatussüsteemide paiknemisest ebasobilik tuulikuparkide arendamiseks maismaal, seda ka juhul, kui 2020 aasta kevadel otsustatakse rahastada riigikaitseliste eelhoiatussüsteemide parendamist aastaks 2025. Üldplaneeringu eskiisi esimesel väljapanekul esitas Kaitseministeerium oma 30.07.2020 kirjaga nr 12-3/20/2079 arvamuse, milles palus riigikaitselistest aspektidest lähtuvalt Päite- Vaivina tuulepargi ala üldplaneeringust välja jätta. Antud ettepanek võeti üldplaneeringus arvesse ning eskiisis määratletud ala eemaldati üldplaneeringu lahendusest. Pühajõe külla on Toila aleviku laiendusena kavandatud väikeelamumaa, mis kuulub Toila- Voka väärtusliku maastiku territooriumile (I klassi maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad). Antud väärtusliku maastiku koosseisu kuuluvad täies ulatuses ka Toila ning Voka alevikud. Üldplaneeringuga määratletud täiendavad väike-elamumaa alad on kavandatud juba olemasolevate Pühajõe külas paiknevate väike-elamumaade lähialale. Üldplaneeringus on maakasutuse juhtotstarvete määratlemisel arvestatud kahaneva elanikkonnaga, kuid sellegipoolest peab säilima võimalus uute elamute rajamiseks. Majanduslikult kõige otstarbekam on kujundada elamualad juba olemasolevate taristu ühenduste lähistele. Eelnevast lähtudes vaadeldi üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarvete kavandamisel konkurentsivõimelisi piirkondi, kus on tagatud nii tehnilise kui ühistranspordi taristu ühendus. Toimiv taristu võimaldab lisakulutusteta maa-ala kasutada ehitamiseks ja elanike teenindamiseks. Suurem tarbijate arv võimaldab ka odavamat ja tugevamat taristu teenust. 68 Tegemist on väärtusliku elukeskkonnana oleva piirkonnaga. Eelnevast lähtuvalt ei arvestata MTÜ Pühajõe Tegijate Seltsi poolt 14.12.2020 esitatud ettepanekut. Üldplaneeringus ei nähta ülejäänud väärtuslikele maastikele olulist senise maakasutuse muutust ehk väärtuslike maastike säilimine on tagatud ka üldplaneeringus realiseerumise järgselt. Seega kaasneb üldplaneeringu ellu viimisega soodne mõju väärtuslike maastike säilimisele. 3.3.2 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilitamise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.2.3). Toila vallas on säilinud 20. sajandile omapärased aiandus- ja garaažiühistud, viimastel aastakümnenditel on aga aiandusühistutes olevaid hooneid osaliselt renoveeritud ning võetud aastaringseks kasutamiseks. Kuna aga aiandusühistud on algupäraselt olnud kasutuses suveperioodidel, ei ole seal tagatud nõuetekohane kanalisatsioon ega ka veevärk, samuti on täitmata vajalikud tuleohutus-, reovee,- jms kujad. Lähtudes nõudlusest, on omavalitsuse sooviks arendada välja ning vastata aiandusühistute muutmisega elukeskkonnaks kaasnevatele küsimustele45 ning probleemidele. Täpsemalt käsitletakse aiandusühistute teemat erinevates peatükkides (nt ptk 3.2.1; ptk 3.3.2.1; ptk 3.3.2.3). Kultuurimälestiste registri46 andmetel paikneb Toila valla haldusterritooriumil kokku 4 ajaloomälestist, 41 arheoloogiamälestist, 26 ehitismälestist ja 16 kunstimälestist (vt Joonis 3.18). Lisaks paikneb valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte. 45 Toila valla arengukava aastateks 2018-2030 46 Kultuurimälestiste riiklik register. Seisuga 25.02.2020. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument . 69 Joonis 3.18. Muinsuskaitseobjektid Toila vallas (Alus: Maa-amet, 2019; EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, seisuga 31.11.2019). 70 Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Valdavalt ei muudeta üldplaneeringuga kultuurimälestiste asukohas või nende kaitsevööndis senist maakasutust. Küll aga esineb mõningaid konfliktalasid (vt Tabel 3.19). Oluline on märkida, et üldplaneeringuga määratletakse tiheasustusega aladel katastriüksuse juhtfunktsioonid, mille määramine üldplaneeringus ei tähenda maa-ala automaatset teisel eesmärgil kasutuselevõttu või maakasutuse (katastriüksuse) sihtotstarbe muutust võrreldes senise kasutusega. Tabel 3.19. Üldplaneeringuga kavandatav tegevus, millega võib kaasneda negatiivne mõju kultuurimälestisele. Asukoht Kultuurimälestis Konflikt Konfliktne tegevus Leevendav meede Valaste küla 9154 - Kultuurimälestis Planeeritud Kaaluda tee projekteerimist kultusekivi ja selle maanteekoridor selliselt, et kultusekivi säiliks. Tee kaitsevöönd koridor on planeeringusse kantud 60 m laiuselt, planeeritud maantee ise aga võtab enda alla tunduvalt vähem ala, mistõttu on teed võimalik maantee koridoris projekteerida selliselt, et kultuse kivi säilib ning ebasoodne mõju puudub. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Voka küla 9168 – Kultuurimälestis Planeeritud Projekteerimistingimuste andmisel kultusekivi ja selle kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha kaitsevöönd koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Kabelimetsa 9003 - Kultuurimälestis Planeeritud väike- Projekteerimistingimuste andmisel küla kultusekivi elamumaa ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Kabelimetsa 13893 – Kukruse Kultuurimälestise Planeeritud väike- Projekteerimistingimuste andmisel küla mõisa allee kaitsevöönd elamumaa ja projekti koostamisel tuleb teha matusepaigaga koostööd Muinsuskaitseametiga. 19.saj Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Kukruse 13984 – Kukruse Kultuurimälestise Planeeritud Projekteerimistingimuste andmisel küla mõisa ait kaitsevöönd kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega 71 Asukoht Kultuurimälestis Konflikt Konfliktne tegevus Leevendav meede Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Kukruse 13985 – Kukruse Kultuurimälestise Planeeritud Projekteerimistingimuste andmisel küla mõisa kuivati kaitsevöönd kergliiklustee Projekteerimistingimuste andmisel ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud.. Kukruse 13982 – Kukruse Kultuurimälestise Planeeritud Projekteerimistingimuste andmisel küla mõisa peahoone kaitsevöönd kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Kukruse 13982 – Kukruse Kultuurimälestise Planeeritud Projekteerimistingimuste andmisel küla mõisa hobusetall kaitsevöönd kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Kabelimetsa 13897 – Kukruse Kultuurimälestis Planeeritud väike- Projekteerimistingimuste andmisel küla mõisa tuuleveski, elamumaa ja projekti koostamisel tuleb teha 19.saj koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Ontika küla 13898 – Ontika Kultuurimälestise Planeeritud Projekteerimistingimuste andmisel mõisa peahoone kaitsevöönd kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha 19. sai koostööd Muinsuskaitseametiga. 72 Asukoht Kultuurimälestis Konflikt Konfliktne tegevus Leevendav meede Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud.. Ontika küla 13899 – Ontika Kultuurimälestise Planeeritud Projekteerimistingimuste andmisel mõisa kelder kaitsevöönd kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Ontika küla 13900 – Ontika Kultuurimälestise Planeeritud Projekteerimistingimuste andmisel mõisa kaitsevöönd kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha teenijatemaja, koostööd Muinsuskaitseametiga. 19.saj Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Ontika küla 13901 – Ontika Kultuurimälestise Planeeritud Projekteerimistingimuste andmisel mõisa ait kaitsevöönd kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Ontika küla 13902 – Ontika Kultuurimälestise Planeeritud Projekteerimistingimuste andmisel mõisa kaitsevöönd kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha karjakastell 19.saj koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Martsa küla 9153 - kivikalme Kultuurimälestis Planeeritud Kaaluda tee projekteerimist ja selle maanteekoridor selliselt, et kivikalme säiliks. Tee kaitsevöönd koridor on planeeringusse kantud 60 m laiuselt, planeeritud maantee 73 Asukoht Kultuurimälestis Konflikt Konfliktne tegevus Leevendav meede ise aga võtab enda alla tunduvalt vähem ala, mistõttu on teed võimalik maantee koridoris projekteerida selliselt, et kivikalme säilib. Projekteerimistingimuste andmisel ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Toila alevik 9161 - kivikalme Kultuurimälestise Planeeritud Kaaluda tee rajamist väljapoole kaitsevöönd kergliiklustee kultuurimälestise ala ja selle kaitsevööndit. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Toila alevik 9161 - kivikalme Kultuurimälestis Maakasutuse Rohealaks määramine omab ja selle juhtotstarbe kultuurimälestisele pigem kaitsevöönd määramine – positiivset mõju,kuna kinnistule ei maatulundusmaa rajata suuri ehitisi, millega võiks sihtotstarbega alale kaasneda negatiivne mõju roheala kultuurimälestise säilumisele. juhtfunktsioon Voka alevik 9165 - kivikalme Kultuurimälestise Maakasutuse Projekteerimisel arvestada kehtiva kaitsevöönd juhtotstarbe seadusandlusega määramine – maatulundusmaa, projekteerimise raames on vajalik ärimaale enne ehitustegevust läbi viia tootmismaa arheoloogilised uuringud. juhtfunktsiooni andmine Järve küla 8998 – asulakoht Kultuurimälestis Planeeritav Projekteerimistingimuste andmisel ja selle kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha kaitsevöönd koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Kohtla küla 9000 - asulakoht Kultuurimälestis Planeeritav Projekteerimistingimuste andmisel ja selle kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha kaitsevöönd koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega 74  Asukoht Kultuurimälestis Konflikt Konfliktne tegevus Leevendav meede Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Kabelimetsa 9153 - kalmistu Kultuurimälestise Planeeritav Projekteerimistingimuste andmisel ja Kukruse ala kergliiklustee ja projekti koostamisel tuleb teha küla koostööd Muinsuskaitseametiga. Projekteerimisel arvestada kehtiva seadusandlusega Ehitus- ja kaevetööde puhul, on projekteerimise raames vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Muinsuskaitseamet on ÜP lähteseisukohtadele antud seisukohas täheldanud, et lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arvestamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge inimmõjuga kohti võib olla kõikjal. Näiteks juba teada olevate muinas- või keskaegsete asustuskeskuste lähedalt või samatüübilistelt maastikelt on tõenäosus avastada varasemate inimeste elu- ja matmispaiku (nt järvede ja jõgede rannamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade külade lähedal liivastelt küngastelt külakalmistuid jne). Lisaks jäävad Toila valla territooriumile mitmed pärandkultuuri objektid ning ajalooline asustusstruktuur ja ehitised moodustavad osa kohalikust (maakondlik, kihelkondlik, valla) kultuuripärandist. Arheoloogiapärandi seisundit ja säilimist mõjutab senise maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus- ja kaevetööd. Seega eelnevat arvestades on oluline ehitus- ja kaevetöödel kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit. Projekteerimistingimuste andmisel ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Ehitus- ja kaevetööde puhul kultuurimälestise alal, on projekteerimise raames täiendavalt vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Kinnismälestise piires tööde teostamiseks peab taotlema Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal tööde tegemise luba. Sisuliselt on tegemist Muinsuskaitseseadusest tuleneva kohustusega. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ette näha ebasoodsate mõjude ilmnemist seoses ÜP realiseerumisega, pigem kaasneb senise maakasutuse säilimisega kultuuriväärtustega alal soodne mõju ka väärtuste säilimisele. Toila valla üldplaneeringuga määratletakse lisaks olemasolevatele kultuuri- ja miljööväärtuslikele aladele seitse täiendavat ala: - Toila aleviku Pikk tänav, mis on kandev osa Toila külarajast. Ala kohta on 2002. aastal koostatud hoolduskava47, mida tuleks uuendada, koos tingimuste ülevaatamisega; - Pühajõe mõis ja Pühajõe jõeoru kaldaala – orunõlvade, maastikuvormide ja mälestiste eksponeerimine, rohelise võrgustiku liitmine; 47 AB 4A OÜ, 2002. Toila külarada – Toila kultuuriline ja ajalooline eksponeerimine. 75 - Voka allee ja vanad mõisahooned; - Päite küla – iseloomulik külatänava miljöö lookleva tee ja hoonestusega; - Paate küla – iseloomulik külatänava miljöö lookleva tee ja hoonestusega; - Kohtla-Nõmmel paiknev iseloomuliku stalinistliku arhitektuuriga Jaama tänav; - Kohtla-Nõmme kultuurimaja ümbrus ja koolimaja 76 3.4 Sotsiaal-majanduslik keskkond 3.4.1 Rahvastik ja asustus Olemasolev olukord 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli Toila valla rahvaarv 4739, moodustades kogu Ida-Virumaa elanike arvust (135 752) ca 3,5 %48. Võrdluseks aasta taguse statistikaga, on Toila valla elanike arv vähenenud 61 elaniku võrra (2019- 4800 inimest), maakonna elanike arv vähenenud aga 4648 elaniku võrra, mis tähendab, et Ida-Virumaalt on lahkunud peaaegu terve Toila valla elanike jagu inimesi. Omavalitsuses paikneb 1 alev (Kohtla-Nõmme – 977) ning 2 alevikku (Toila – 836; Voka – 781). Vallas on kokku 26 küla, millest 2018. aasta seisuga rahvaarvult suurim oli Järve küla (614 elanikku), järgnes Pühajõe küla 187 elanikuga, Konju küla 163 elanikuga, Saka küla 120 elanikuga, Valaste küla 117 elanikuga ning Voka küla 114 elanikuga. Ülejäänud 21 külas jäi rahvaarv alla 100 elaniku45. Joonis 3.20-l on esitatud rahvastiku jaotus ning vanuseline koosseis Toila vallas 01.01.2018. aasta seisuga. Valla elanikkonna vanusstruktuuri raskuskese langeb vanematesse vanuserühmadesse (alates 40-69 eluaastast), viidates vananevale rahvastikule (vt Joonis 3.19). 48 Siseministeerium. Rahvastikustatistika. 2020. https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Rahvastiku-statistika/eesti_elanike_arv_kov- ide_loikes_seisuga_01.01.2020.pdf. Viimati vaadatud 10.01.2020. 77 Joonis 3.19. Toila valla rahvastikupüramiid 78 Joonis 3.20. Toila valla rahvastiku jaotus koos vanuselise koosseisuga (Statistikaamet, 2019; Maa-amet, 2019). Toila valla elanike loomulik- ja rändeiive oli perioodil 2013-2017 negatiivne. Keskmiselt sündis ajaperioodil 2013-2017 valla haldusterritooriumil aastas 43 last ja suri 66 inimest, ehk loomuliku iibe tulemusena on rahvaarv vähenenud 23 elaniku võrra aastas. Rände osas on vaadeldaval ajavahemikul väljaränne pidevalt vähenenud (vt Joonis 3.21). Loomuliku iibe ja rändesaldo näitajate alusel saab väita, et kui 2013-2016 oli rahvastiku vähenemise peamiseks põhjuseks väljaränne, siis 2017. aastal on rahvastiku vähenemist enam mõjutanud negatiivne loomulik iive. 79 Joonis 3.21. Loomulik- ja rändeiive aastatel 2013-2017. (Allikas: Toila valla arengukava 2018-2030). Rahvastikuregistri andmetel on elanikkond vallas perioodil 2003-2018 vähenenud kokku 600 inimese võrra. Sellegipoolest on Toila vallas võrreldes ülejäänud maakonna omavalitsustega registreeritud elanike arv kahanenud proportsionaalselt vähem49. Statistikaameti andmebaasis on esitatud rahvastikuprognoos maakonna ja soo järgi perioodil 2020-2080. Kogu Eesti lõikes on käsitletud 4 erinevat stsenaariumit: 1) stsenaarium 1 – põhistsenaarium; 2) stsenaarium 2 – kõrgem sündimus, kõrgem rändesaldo; 3) stsenaarium 3 – madalam sündimus, madalam suremus, ränne tasakaalus; 4) stsenaarium 4 – sündimus taastetasemel. Maakonniti on käsitletud vaid põhistsenaariume, perioodil 2019-2045. Käsitletud prognoosi kohaselt võib Ida-Virumaal kogu elanike arv väheneda 86 734 elanikule, mis proportsionaalselt 2019. aastaga võrreldes tähendaks Toila valla elanike arvu vähenemist 2551 elanikule. Toila valla arengukava 2018-2030 on ühe arengueeldusena välja toodud uue üldplaneeringu koostamine. Üldplaneeringu koostamisel on oluline vaadata tulevikku ning planeerimisel arvestada võimalike rahvastiku arengustsenaariumidega, seejuures on vajalik aga arendada olemasolevat elukeskkonda soodustamaks noorema elanikkonna (tagasi)pöördumist (kodu)valda. Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Enamikele Eesti omavalitsustest on iseloomulik kahanev asustus, selgemini on see aga avaldunud mono-funktsionaalsetes (tööstus)asulates ja intensiivse põllumajandusega maapiirkondades. Kahanevat elanikkonda ja asustust näitavad ka statistikaameti prognoosid, mille kohaselt lähema 30 aasta jooksul väheneb kogu Eesti elanikkond ca 125 000 inimese võrra51. 49 Toila valla arengukava 2018-2030 80 Toila vallas viidi 2018. aastal läbi Rahvastikuanalüüs, millest nähtus, et perioodil 2003-2018 on rahvaarv järjepidevalt vähenenud, ühtekokku 11%50. Joonis 3.22. Rahvaarv ja rahvaarvu muutus maakonna omavalitsustes 2013-2018 (väljavõte Toila valla rahvastikuanalüüs ja –prognoos, 2018). Teostatud analüüsi ja prognoosi tulemusel tehti järgmised järeldused (nimekiri ei ole lõplik)50: - valla (ja mitte ühegi kandi) rahvastik ei ole sisemiselt taastevõimeline; - aastakeskmiselt sünnib 25 kuni 35 last ehk u 1,5 lasteaiarühma või põhikooli klassi jagu lapsi; - tööealise elanikkonna arv kahaneb u 24-38% võrra ja osakaal rahvastikus kahaneb 52- 55%ni; - eakate arv kasvab ligi 20% võrra ning osakaal kogurahvastikust suureneb 20 protsendilt 28-34%-ni. Rahandusministeeriumi poolt 2015. aastal koostatud Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks dokumendis on välja toodud, et kahaneva elanikkonnaga piirkondades on ruumilisel planeerimisel vajalik loobuda traditsioonilisest kasvule orienteeritud planeerimisest. Selle asemel on vajalik aga keskenduda kohalike väärtuste ja traditsioonide säilitamisele või taastamisele ning kohalike ressursside kasutamisele51. Planeerimisel on oluline tähelepanu pöörata ka asjaolule, et väheneva elanikkonnaga võib muuhulgas kaasneda piirkonnas pakutavate teenuste kättesaadavus. Viimase põhjuseks on teenuste 50 Toila valla rahvastikuanalüüs ja –prognoos, 2018. 51 Rahandusministeerium, 2015. Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks. 81 kasutajate hulga langus, mistõttu võib halveneda või kehvemal juhul katkeda ühistranspordiühendus või koguni kogu teenuse pakkumine. Halb teenuste kättesaadavus ja ebaatraktiivne keskkond mõjub halvasti elanike kodukohas püsimisele, aga ka ettevõtjate ja seeläbi ka töökohtade piirkonnas püsimisele52. Koostatava üldplaneeringu seletuskirjas on esitatud asustuse arengut suunavad tingimused, mille kohaselt eristatakse üldplaneeringus selgelt tiheasustusega alad, kompaktse asustusega alad, maakasutuse juhtfunktsioonid ja erinevad väärtuslikud alad. Hajaasustuses on peamiseks eesmärgiks säilitada hajastruktuur ning tiheasustusega aladel tõsta kompaktsust. Maapiirkondades elavad inimesed on üha enam “linnastunud“, mis tähendab, et elanikud pendeldavad oma igapäevases töös maa ja linna vahel, maapiirkondadesse on tekkinud uut tüüpi töökohti, nagu turism, kaugtöö, ökotalud, selle asemel, et tegeletaks vaid põllu- ja metsamajandusega53. Sellest lähtuvalt on omavalitsustel uueks väljakutseks luua kvaliteetne transpordiühendus tiheasustus- ja hajaasustusalade vahel. Arvestades Toila valla üldplaneeringus kavandatavat võib öelda, et üleriigilises planeeringus seatud suuniseid on arvestatud – omavalitsuse territooriumile on kavandatud 11 uut kergliiklusteed, mis võimaldavad elanikel ka jalgsi ja/ või rattaga liigelda kodukoha läheduses olevasse keskusesse. Lisaks kergliiklusteele on planeeritud muuta mitmed teed kõigile elanikele avalikuks kasutamiseks, ühtlasi on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu54 kohaselt kavas uuendada põhimaanteed nr 1 (Tallinn-Narva), mille tulemusel paraneb ühendust Tallinna ja Narva vahel. Toila valla arengukavas ja Ida-Viru maakonnaplaneeringus on eesmärkidena välja toodud kõrge rahva tervise näitajad, mitmekesine ja vajadustele vastav sotsiaal- ning tervishoiuteenuste võrgustik. Täpsemalt käsitletakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ptk 3.4.2. Arvestades Toila valla vähenevat rahvastikku, on kahanemise peatamiseks ja uute elanike omavalitsusse meelitamiseks kaks peamist lähenemissuunda: leida võimalusi uute elanike kohale meelitamiseks ning tagada olemasolevatele elanikele vajalik elustandard, mis soodustaks nende paikseks jäämist55. Kahanevate linnade, mis on kohaldatavad ka omavalitsustele laiemalt, probleemide lahendamiseks kasutatavad tegevused on üldiselt jagatud kolme kategooriasse 56: 1) füüsilise taristu parandamine – eluasemete ja muu taristu uuendamine linnakeskkonna parandamiseks; 52 Rahandusministeerium, 2015. Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks. 53 Eesti 2030+ 54 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine. 55 Panagopoulos, T., Guimarães, M.H. & Barreira, A.P, 2015. Influences on citizens’ policy preferences for shrinking cities: a case study of four Portuguese cities, Regional Studies, Regional Science, 2:1, 141-170 56 Mäekivi, E., 2015. Kahanevate linnade elamufondiga seotud probleemid ja meetmed Valga linna näitel. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool 82  2) sotsiaalsed ja majanduslikud sekkumised – hariduse ja tööturu olukorra parandamine majanduse elujõulisuse tagamiseks; 3) imago ja juhtimise muutmine – linna imago parandamine nii seesmiselt kui ka väliselt ja linna juhtimisstrateegiate parandamine. Mujal maailmas on kahanevate piirkondade atraktiivsemaks muutmise nimel taastatud hooneid, toetatud töökohtade loomist, korrastatud ajale jalgu jäänud/ maha jäetud alasid, lammutatud seisma jäänud (maha jäetud ja lagunenud) hooneid57. Uuenduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljalangenud maa-aladele – nt päikeseenergiapargid, kogukonnaaiad, ühe hoone, rajatise või maa- ala kasutamine erinevatel otstarvetel, et tõsta efektiivsust ja hoida madalal kulusid, keskuste ühendamine tagamaaga nii ühistranspordi, nõudetranspordi kui ka kergliiklusteedega, et võimaldada ligipääs teenustele ja töökohtadele, eri liikumisviiside omavaheline parem sidumine, multimodaalsus58. Toila vald on teadvustanud omavalitsuse kahanemistendentsi ning soovib astuda vastavaid samme, millega muudetakse liikumine ja transport mugavamaks piirkonna elanikele (nt suvilapiirkond Konju külas, kus igapäevaselt on elanikud seotud (käivad tööl, tarbivad teenuseid jms) just Kohtla- Järve linnaga). Koostatava Toila valla üldplaneeringuga tehakse muuhulgas ettepanekud muuta Toila valla ja Kohtla-Järve linna vahelist piiri: - 15,45 ha suurust ala Ontika külas, mis arvataks Kohtla-Järve linna (Järve linnaosa) koosseisu; - 104,95 ha suurust ala Peetri külas, mis arvataks Kohtla-Järve linna (Järve linnaosa) koosseisu; - 28,93 ha suurust suvilapiirkonda Konju külas, mis arvataks Kohtla-Järve linna (Oru linnaosa) koosseisu; - 9,25 ha suurust ala Konju külas, mis arvataks Kohtla-Järve linna (Oru linnaosa) koosseisu; - 1,37 ha suurust ala Kohtla-Järve linnas (Oru linnaosa), mis arvataks Toila valla Konju küla koosseisu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et planeeringuga kavandatud omab pigem positiivset mõju piirkonna rahvastikule ja asustusele. 3.4.2 Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet) Inimeste heaolu ja tervist mõjutavad rohkemal või vähemal määral, otseselt või kaudselt kõik KSH- s käsitletud teemad, sh suplusvee kvaliteedi temaatikat on käsitletud ptk-s 3.2.2 ja joogivee temaatikat ptk-s 3.4.3 ja 3.2.1 Järgnevalt keskendutakse detailsemalt mürale ja välisõhu kvaliteedile. 57 Schetke, S. & Haase, D., 2008. Multi-criteria assessment of socio-environmental aspects in shrinking cities. Experiences from eastern Germany. Environmental Impact Assessment Review 28 (2008) 483–503 58 Rahandusministeerium, 2015. Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks. 83 Müra Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 2 lõige 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Välisõhus leviv müra on reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Toila valda läbivad nii maanteed kui ka raudtee, mis on samuti müraallikaks. Maa-ameti kaardirakenduse alusel on Toila vallas koostatud strateegiline liiklusmüra kaart (vt Joonis 3.23). Maa-ameti kohaselt on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus põhimaanteel nr 1 joonisel kujutatud lõigus ca 10557. Mürakaardi kohaselt on II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päevane 55 dB; öine 50 dB) tagatud ca 400-500 m kaugusel. Lisaks strateegilisel mürakaardil esitatule võib paiguti müra normtasemete ületamisi esineda ka teiste suuremate põhi- ja tugimaanteede ääres. Oluline on eelkõige põhi- ja tugimaanteede aga ka raudtee äärde elamualade kavandamisel võimaliku liiklusmüraga arvestada. 84 Joonis 3.23. Strateegiline liiklusmüra kaart Toila valla haldusterritooriumil (ühik dB) (Alus: Maa-ameti müraandmete kaardirakendus, 2018). Tootmis- ja tööstusettevõtetest lähtuv müra levik on otseselt seotud tootmise spetsiifikaga ning on igal konkreetsel juhtumil erinev. Siiski saab teatud üldistusi teha. Peamiselt on tootmisaladelt pärinev müra seotud hoonete ventilaatorite ja tootmisterritooriumil liikuva/töötava tehnika tegevusega. Toila valda jäävad ka riigikaitselased ehitised, millega seonduvat on käsitletud peatükis 3.4.6. Välisõhu kvaliteet Riikliku keskkonnaseire raames Toila vallas välisõhu kvaliteedi seiret ei teostata. Lokaalselt võivad välisõhu kvaliteeti mõjutada tootmisettevõtete tegevus. Keskkonnalubade registri (KOTKAS) 85 andmetel on 31.08.2020 seisuga Toila vallas väljastatud 19 keskkonnaluba (sh välisõhusaaste luba). Tegemist on põhimahus jäätmekäitlejate ja tööstusettevõtetega (vt Tabel 3.20). Nimekirjas on esindatud ka Toila Vallavalitsus, kelle käitada on Järve külas paiknev jäätmejaam. Tabel 3.20. Toila vallas väljastatud keskkonnaload (Kotkas, seisuga 05.11.2020). Loa nr Seotud objekt Asukoht Loa omaja Kehtivuse periood L.VV/331286 Toila sadam, Toila Toila alevik, Toila Sadam 12.07.2018 alevik, Ida-Viru Toila vald, Ida- - maakond. Viru maakond 11.07.2028 L.VV/330664 Ida-Virumaa, Toila Toila alevik, Viru Rand OÜ 21.06.2018 vald, Toila alevik Toila vald, Ida- - Viru maakond 31.12.2020 L.VV/330250 Valga maakond, Järve küla, Toila Select Service OÜ 15.06.2018 Valga vald, Tõlliste vald, Ida-Viru - .. küla maakond L.VV/327254 Ida-Virumaa, Toila Toila alevik, TOILA 01.04.2016 vald, Toila alevik Toila vald, Ida- SANATOORIUM AS - .. Viru maakond L.VV/325469 Ida-Virumaa, Kohtla- Kohtla-Nõmme Eesti 01.01.2015 Nõmme vald alev, Toila vald, Kaevandusmuuseum - .. Ida-Viru SA maakond L.ÕV.IV-165529 TOILA V.V. AS Pühajõe küla, TOILA V.V. AS 01.01.2008 Toila vald, Ida- - .. Viru maakond L.ÕV/327890 AS VOKA MASIN Voka alevik, VOKA MASIN AS 30.06.2016 Toila vald, Ida- - .. Viru maakond L.ÕV/326461 Toila Sanatoorium Toila alevik, TOILA 01.10.2015 Toila vald, Ida- SANATOORIUM AS - .. Viru maakond L.ÕV/324622 Inest Market AS Saka küla, Toila INEST MARKET AS 19.03.2014 vald, Ida-Viru - .. maakond L.ÕV/323058 Osaühing POLVEN Voka alevik, POLVEN OÜ 23.05.2013 Toila vald, Ida- - .. Viru maakond L.JÄ/331493 Arukase Vitsiku küla, Demetgrupp OÜ 29.08.2018 autolammutuskoda Toila vald, Ida- - Viru maakond 29.08.2023 L.JÄ/330050 Rehvide Voka alevik, WOLF TYRES OÜ 02.01.2018 taastamistehas Toila vald, Ida- - Viru maakond 01.01.2023 L.JÄ/329506 Voka reoveepuhasti Voka alevik, TOILA V.V. AS 11.08.2017 (Metsa tn 22 Toila vald, Ida- - kinnisasi; aadress Ida- Viru maakond 10.08.2022 Virumaa Voka alevik Metsa tn 22; kinnistusraamatu 86  Loa nr Seotud objekt Asukoht Loa omaja Kehtivuse periood registriosa number 4446208; katastritunnus 80201:002:0443) L.JÄ/329505 Toila reoveepuhasti Toila alevik, TOILA V.V. AS 11.08.2017 (Jõe tn 14 kinnisasi; Toila vald, Ida- - aadress Ida-Virumaa Viru maakond 10.08.2022 Toila alevik Jõe tn 14; kinnistusraamatu registriosa number 2102608; katastritunnus 80206:001:0216) L.JÄ/328862 Jäätmejaam Järve küla, Toila Toila Vallavalitsus 09.03.2019 vald, Ida-Viru - maakond 08.03.2022 L.JÄ/327262 Jõe jäätmetekkekoht Toila alevik, Viru Rand OÜ 29.01.2016 Toila vald, Ida- - Viru maakond 29.01.2021 KTL-509487/20 Hambaröntgenseadme Voka alevik, Hambaravi dr.Tuisk 29.09.2020 kasutamine Toila vald, Ida- OÜ - .. Viru maakond KL-508751 N&V OÜ Kukruse küla, N&V OÜ 13.07.2020 asfaltbetoonitehas Toila vald, Ida- - .. Viru maakond KL-506352 Ida-Viru maakond, Toila alevik, TOILA V.V. AS 01.10.2019 Toila vald, Toila Toila vald, Ida- - alevik, Voka alevik Viru maakond 30.09.2024 KKL/150026 Uikala Prügila Kukruse küla, EKOVIR OÜ 29.06.2007 Toila vald, Ida- - .. Viru maakond Planeeringuga kaasnev mõju Müra Planeerimisseaduse § 75 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks mh müra normtasemete kategooriate määramine. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: 1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad ehk vaiksed alad; 2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; 3) III kategooria – keskuse maa-alad; 4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; 5) V kategooria – tootmise maa-alad; 6) VI kategooria – liikluse maa-alad. 87 Kuigi atmosfääriõhu kaitse seaduses on määratletud kuus mürakategooriat, siis atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid seab müra normatiivväärtused vaid loetelus toodud esimese nelja kategooria kohta. Keskkonnaministri määruse nr 71 seletuskirjas on selgitatud, et V mürakategoorias ehk tootmise maa-alal kehtivad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mistõttu otsustati, et tootmise maa-alale eelnõukohase määrusega normtasemeid ei kehtestata. Samuti ei ole otstarbekas müranorme määratleda liikluse maa-ala kohta. Kategooriad on määratletud müratundlikele aladele, mitte aga müra tekitavatele aladele. Näiteks liiklusmaad ja tootmismaad on küll eraldi mürakategooriatena määratletud, aga neile puuduvad piirväärtused ja nad ei ole müratundlikud objektid. Seega tuleks ka üldplaneeringus keskenduda I-IV kategooria alade määratlemisele. Siinkohal tuleb veelkord vaadata keskkonnaministri määruse seletuskirja, mis selgitab, et IV mürakategooria ehk ühiskondliku hoone maa-alad on alad, kus leidub vaheldumisi teenindus- ning teatud mürahäiringut põhjustavaid tööstusettevõtteid (nt uued tööstuspargid), ent puuduvad elamud. Vastava mürakategooria nimetus on seejuures pigem eksitav, kuna teenindus- ja tööstusettevõtete puhul on tegemist pigem äri- ja tootmisettevõtete (ei ole müratundlikud objektid) kui ühiskondlike hoonetega (võivad olla müratundlikud objektid, nt koolid jms). Lisaks on müra normtasemed III ja IV kategooria puhul samad. Keskkonnaministri määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Müra normatiivide seadmine on vajalik eelkõige inimeste tervise seisukohast ja olukordades, kui inimesed viibivad pikemalt müraallika mõjualas. Normtasemete sätestamisel ei tehta vahet haja- ja tiheasustuspiirkonnal, sest inimese tervise kaitse vajadustele vastav normtaseme suurus peaks olema samasugune sõltumata sellest, kus inimene viibib. Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohastest mürakategooriatest katab üldplaneeringu mõistes enim maakasutuse juhtotstarbeid II kategooria ehk haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad. Üldiselt võib Toila valla puhul enamuse territooriumi maa-alast, kus paiknevad müratundlikud objektid (elamud, ühiskondlikud hooned, tervishoiuasutused jms) määratleda kui II kategooria ala. Lisaks on üldplaneeringus määratletud segahoonestusala juhtfunktsioon, mis vastab III mürakategooriale. Eraldi vajab käsitlust I kategooria ehk virgestusalad ehk vaiksed alad. I kategooria alade määratlemine on eelkõige vajalik tagamaks inimesetele võimalused nö saada eemale mürarikkast keskkonnast. Sellisteks vaikseteks aladeks on üldjuhul tiheasutusaladel suuremad haljasalad, kus on võimaldatud ka erinevad puhkamisvõimalused (matkarajad, terviserajad jms). Toila valla asustusstruktuuri ja tiheasustusalade suurust arvestades paiknevad peamised vaiksed alad maalise asutusega piirkonna metsades või veekogude ääres eemal põhi- ja tugimaanteedest. Toila valla puhul ei ole ette näha tugevat arendamissurvet, mis võiks oluliselt kahjustada vaiksete alade kättesaadavust ja muuta senist maakasutust. Eelnevat arvestades ei pea KSH koostaja vajalikuks määratleda Toila valla territooriumil I kategooria alasid. Seega kokkuvõtvalt on Toila valla territoorium võimalik 88 jagada kahe mürakategooria vahel – II ja III kategooria alad, kus paiknevad müratundlikud objektid. Kuna üldplaneering määrab maakasutuse juhtfunktsioonid ehk maakasutuse, mis võib kattuda olemasoleva maakasutusega kuid võib olla ka perspektiivselt maakasutust suunav, siis tuleb reaalsete mürakaebuste korral, müra normatiivide määratlemisel lisaks üldplaneeringule arvestada ka reaalse konkreetse ajahetke maakasutusega ning kehtiva õigusruumiga. ÜP-ga nähakse uusi elamualasid ette peamiselt olemasolevatel tiheasustusaladel. Seejuures on arvestatud, et kavandatavad elamumaad moodustaksid loogilise terviku olemasolevatega. Lisaks on jäetud võimalus maalise asustusega piirkonnas uute elamute rajamiseks. Peamised mürakaebused on üldiselt tingitud tootmismaadelt lähtuvast mürast, seega on elamualade kavandamisel vajalik rajada need tootmisaladest võimalikult kaugele või lubada elamualade lähipiirkonnas ainult sellist tootmist, mille puhul oluline keskkonnahäiring (nt ülenormatiivne müratase) ei jõuaks müratundlike objektideni (elamud, ühiskondlikud hooned, tervishoiuasutused). Üldiselt, kuna päevase aja müranormid on öise aja normidega võrreldes oluliselt leebemad, tekivad tootmisaladelt lähtuva müraga seotud põhilised häiringud piirkonna elanike hulgas just õhtusel ja öisel ajal toimuva tootmistegevuse korral. Alkranel OÜ tööstusmüra uuringute läbiviimise senisele praktikale (üle 10 erineva tootmisspetsiifikaga ettevõtte mürauuringu) tuginedes saab välja tuua, et päevase aja müra normtasemete ületamist esineb oluliselt harvem kui öisel ajal. Näiteks päevase aja II kategooria ala müra piirväärtus (60 dB) on sageli saavutatud alla 100 m kaugusel müraallikast, erandiks ei ole ka juhtumid, kus normikohane müratase saavutatakse tootmisterritooriumil. Seevastu öisel ajal on II kategooria müra piirväärtus (45 dB) saavutatud sageli alles enam kui 300-400 m kaugusel peamisest müraallikast. Öisel ajal lähtub peamine tootmisettevõtetega seotud müra erinevatest ventilaatoritest. Seejuures sõltub müra leviku kaugus lisaks ventilaatori helivõimsustasemele ka keskkonnatingimustest (nt müraallika kõrgus maapinnast, maastikus paiknevatest objektidest, ilmastikuoludest jpm). Eelnimetatud vahemaad on saadud arvestades reaalset ümberkaudset maastikku ja nö halbasid ilmastikuolusid (sh kerge allatuul). Järgnevalt (vt Tabel 3.21) on analüüsitud olukordi, kus üldplaneeringuga on määratud elamumaad tootmismaade lähedusse või vastupidi tootmismaad elamumaade lähedusse (välja on jäetud need olukorrad, kus on tegemist juba olemasolevate elamute ja tootmismaadega) ning tehtud ettepanekud, millega vähendatakse müra- ja saasteainetest tulenevat negatiivset mõju nende suhtes tundlikele objektide. Tabel 3.21. Tootmismaade paiknemine elamumaade suhtes. Ettepanekud maakasutuse osas. Kohtla-Nõmme alevi keskosa 89  Kirjeldus: Olemasolev tootmismaa, osaliselt olemasolev väike- elamumaa. Ettepanek: Kuna tegemist on olemasoleva tootmisalaga ning osaliselt on olemas ka elamuala, siis vältimaks võimalikke häiringuid uutele elamutele planeerida need tootmisalast kaugemale põhja suunda, hoides tootmisala ja elamute vahel puhvertsooni segahoonestusalana. Planeerimisprotsessi tulemusena määratleti ala segahoonestusalaks. Järve küla loodeosa. Kirjeldus: olemasolev väikeelamu ala, planeeritav tootmisala. Selgitus: Tegemist on olemasolevate garaažiühistutega, kuhu ei ole ette näha muu otstarbega hoonete rajamist. Viimasest lähtuvalt ei ole tegemist tundlike objektidega ning konflikti määratletavate tootmisalade suhtes ette näha ei ole. Eelnevat esitatud ettepanekutega arvestamisel vähendatakse elanike võimalikke häiringuid ja seetõttu kaebuste esitamise riski ehk kaasneb soodne mõju. Riigimaanteede lähedusse suuremaid elamumaid ÜP-ga ei reserveerita. Pigem antakse võimalus olemasolevate elamumaade vahel elamute rajamiseks. Erandiks on siinkohal Pühajõe küla, kus Toila kooli tee ning Toila-Voka kõrvalmaantee äärde on kavandatud elamualad (tähistatud punaste ringikestega, vt Joonis 3.24). Maa-ameti strateegilise mürakaardi kohaselt on 45-49 dB (öine II kategooria liiklusmüra sihtväärtus 50 dB; päevane 55 dB) (heleroheline) tagatud ca 400-500 m kaugusel põhimaanteest nr 1 (lõigus Kukruse-Jõhvi). Liiklussageduse 4000 sõidukit/ööpäevas korral on elamumaade (II kategooria ala) puhul päevase aja liiklusmüra sihtväärtus (rakendub väljaspool tiheasustusala uue müratundliku ala kavandamisel) 55 dB saavutatud ilma müratõketeta u 75 m kaugusel maanteest (aluseks Alkranel OÜ liiklusmodelleerimised, nt Alkranel OÜ (2018) töö). Toila valda jäävate tugimaanteede liiklussagedus on kuni u 2000 sõidukit/ööpäevas. 90 Analoogselt eelnevale on päevase aja sihtväärtus 55 dB saavutatud u 40-50 m kaugusel maanteest (alus: Alkranel OÜ, 2009). Kõrvalmaanteede puhul jäävad liiklussagedused eelnevaga võrreldes veelgi väiksemaks ning normatiivne müratase on saavutatud üldiselt juba tee kaitsevööndi piires. Maa-ameti Maanteeameti kaardirakenduse kohaselt on Toila-Voka kõrvalmaantee aastane keskmine liiklussagedus ööpäevas 64 sõidukit ning Toila kooli teel 253 sõidukit. Kiiruspiirangud elamualade vahelt kulgevatel kergliiklusteedel on 50 km/h. Veidi kaugemalt kulgeval Toila-Oru teel aga 376 sõidukit, kiiruspiirang samuti 50 km/h. Tegemist on suhteliselt väikeste liiklussagedustega ning arvestades kiiruspiiranguid, siis ei ole liiklusest tingitud müra normtasemete ületamist ette näha. KSH koostaja teeb ettepaneku, et kavandatavate elamualade puhul tuleb detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel anda hinnang maanteeliiklusest tingitud müratasemete normidele vastavuse kohta Toila valda läbiva Tallinn-Narva põhimaantee (liiklussagedus 5000-7000 sõidukite ööpäevas) korral kuni 100 m kaugusel maanteest ning tugimaantee korral (liiklussagedus 1000-3000 sõidukit ööpäevas) kuni 75 m kaugusel maanteest. Hinnangu tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel kasutusele võtta müra leevendavad meetmed. Joonis 3.24. Pühajõe külas paiknev planeeritav elamuala (tähistatud punasega). Väljavõte üldplaneeringust. Toila valda läbiva raudtee äärde uusi elamualasid planeeringuga ei kavandata. Seega ei ole ette näha ka olulist ebasoodsat mõju seoses raudteelt lähtuva müraga. 91 Üldplaneeringuga ei ole ette näha tegevusi, mis võiksid põhjustada müraga sageli seonduvat vibratsiooni. Välisõhu kvaliteet Lokaalne välisõhusaaste on seotud erineva tootmistegevusega. Teisalt peab tootmisettevõtte tagama atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaste saasteainete piirväärtuste täitmise väljaspool enda tootmisterritooriumi. ÜP-ga ei reserveerita täiendavaid elamumaid Toila vallas paiknevate ja keskkonna- või keskkonnakompleksluba omavate ettevõtete lähialale. Siiski on eelkõige maalise asutusega piirkondades, aga ka tiheasustusaladel olemasolevate elamute vahelisele alale elamute rajamine lubatud. Sel juhul peab elamumaa rajamisel arvestama olemasoleva maakasutusega ning võimaliku tootmisala lähedusega. Kuigi maanteeliiklusega seondub samuti õhusaaste on linnades (Tallinn, Tartu) tehtud õhusaaste mõõtmised ja modelleerimised näidanud, et tänavate äärsed (ka magistraaltänavate) liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid jäävad lubatud piirväärtustest väiksemaks. Maanteede puhul on võrreldes linnatänavatega õhusaaste hajumise tingimused veelgi paremad. Seega ei ole kokkuvõtvalt üldplaneeringu ellu viimisega ette näha olulist ebasoodsat mõju välisõhu kvaliteedi säilimisele. 3.4.3 Infrastruktuur Infrastruktuur on piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem59. Tehniline infrastruktuur koosneb erinevatest taristuliikidest, millest igaüks on eritarbeline ning teenindab erinevaid vajadusi. Üldjoontes võib tehnilise taristu jagada kolmeks erinevaks valdkonnaks60: 1) elektri-ja sidetaristu; 2) transpordi,-tööstus,-ja riigikaitseline maa; 3) torujuhtmed ja vesiehitised. Sotsiaalne infrastruktuur hõlmab endas erinevaid asutusi ja teenuseid, mis on vajalikud majanduse, tervishoiu, kultuuritegevuse ja sotsiaalhoolekande ülalpidamiseks ja arendamiseks. Käesolevas KSH aruandes on infrastruktuuri käsitletud kolmes erinevas alapeatükis 1) sotsiaaltaristu; 2) transporditaristu; 3) tehnotaristu. 3.4.3.1 Sotsiaaltaristu Olemasolev olukord 59 EKI, 2018. http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=infrastruktuur. Viimati vaadatud 06.01.2020. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur“. 60 92 Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Omavalitsuses paikneb 2 kooli, neist 1 on võimalik omandada vaid põhiharidust ning lisaks ühes gümnaasiumi haridust. Lisaks paikneb omavalitsuses 3 lasteaeda, neist 2 on iseseisvad asutused, üks lasteaed tegutseb kooli kõrval (vt Tabel 3.22). Valla haldusterritooriumil tegutseb üks huvikool – Toila Muusika- ja Kunstikool. Tabel 3.22. Toila vallas paiknevad haridusasutused (Allikas: Toila valla koduleht, 2019). Haridusasutus Tüüp Voka lasteaed naksitrallid Lasteaed Kohtla-Nõmme Kool Lasteaed-põhikool Eralasteaed Toila Lasteaed Naerumeri Lasteaed Toila Gümnaasium Gümnaasium Toila Muusika- ja Kunstikool Huvikool Endise Kohtla valla piirkonnas kooli ega lasteaiateenuseid ei osutatud, kuna nende pidamine piirkonnas on Kohtla-Järve linna läheduse tõttu ebaratsionaalne. Viimasest lähtuvalt tasus omavalitsus mujal koolis käivate laste õpikulud. Tänasel päeval tasutakse Toila valla eelarvest ca 350 õpilase õpikulud teistele omavalitsustele (Toila valla arengukava 2018-2030). Toila vallas paikneb kokku 3 perearsti, kes pakuvad perearsti teenuseid erinevates asustusüksustes. Lisaks tegutseb vallas 1 hambaarst. Lähim haigla paikneb Kohtla-Järvel. Terviseameti registri kohaselt teenindab Toila valda aga üks perearst, kelle nimistu suuruseks on 1826 inimest61. Omavalitsuse territooriumil ei paikne ühtegi hoolekandeasutust, küll aga paikneb valla lähialal kokku 10 hoolekandeasutust: • SA Alutaguse Hoolekeskus – Mäetaguse alevik, Alutaguse vald; • MTÜ Lille Turvakodu – Aseri, Viru-Nigula vald; • MTÜ Vahtra Hooldemaja – Kiviõli, Lüganuse vald; • SA Kiviõli Tervisekeskus – Kiviõli, Lüganuse vald; • AA Hooldekodu – Aa küla, Lüganuse vald; • Pansionaat „Männiku“ – Aa küla, Lüganuse vald; • MTÜ Turvakodu Rudolf – Kohtla-Järve linn; • SA Ida-Viru keskhaigla hooldekeskus – Kohtla-Järve linn; • SA Jõhvi Hooldekeskus – Jõhvi linn, Jõhvi vald; • Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu – Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn. 61 Terviseameti register. http://mveeb.sm.ee/ctrl/ee/Nimistud/index/?kood=&jur_isik=&teeninduspiirkond=toila+vald&otsi=Otsi Viimati vaadatud 28.11.2019. 93 Omavalitsusüksus osutab ka mitmeid sotsiaalteenuseid, nt koduteenus, mille eesmärgiks on inimeste abistamine igapäevastes kodustes toimingutes, mida terviseseisundist või tegevusvõimest tulenevalt ei suudeta kõrvalise abita teha, kuid mis on vajalikud kodus elamiseks. Lisaks veel sotsiaalnõustamise teenus, eluasemeteenus, hooldamine perekonnas (isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldatav ei kuulu), hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses, ning muud toimetulekuks vajalikud sotsiaalteenused. Omavalitsuses tegutseb Toila Vallaraamatukogu, kolme haruraamatukoguga (Voka Raamatukogu, Saka Raamatukogu, Kohtla-Nõmme Raamatukogu). Lisaks paikneb Toila vallas 1 spordi- ja kultuurikeskus (Voka alevik), 1 spordihoone koos staadioniga (Voka alevik), 1 jõusaal (avatud Kohtla-Nõmme Rahvamaja juures), 1 lauluväljak (Toila alevik), 3 rahvamaja (Saka küla, Kohtla- Nõmme alev, Voka alevik) ja 1 seltsimaja (Toila alevik). Samuti on loodud mitmeid erinevaid vaba aja veetmise võimalusi erinevate huviringide ja spordirajatiste näol. Vallas paikneb üks kirik – Pühajõe kirik. Toila valla arengukavas 2018-2030 on välja toodud mitmeid valdkonna põhiseid arengueelduseid, näiteks kinokultuuri arendamine, tunnustamisürituste korraldamine, kevad- ja sügislaatade korraldamine, rahvaraamatukogude koondamine ühe juhtimise alla, Eesti Kaevandusmuuseumi ja Kukruse Polaarmõisa kasutamine kultuuriürituste läbiviimisel, olemasolevate spordiobjektide kaasajastamine, koolide õpikeskkondade kaasajastamine, gümnaasiumihariduse kvaliteedi tõstmine, erivajadusega inimeste kodude kohandamise toetamine jms. Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt moodustab valla kohaliku keskustasandi Toila alevik, kaksikkeskuse moodustavad Toila-Voka. Kohalikule keskustasandile järgneb lähikeskus, mille maakonnaplaneeringu kohaselt moodustab Kohtla-Nõmme alev. Haldusreformi järgselt on Toila valla keskuseks Toila alevik ning osavaldade teenuskeskusteks Kohtla-Nõmme alev, Voka alevik ning Järve küla. Kohaliku tähtsusega keskuses peaksid olema esindatud järgmised teenused: lasteaed, algkool, põhikool, noortekeskus, rahvamaja, raamatukogu, välispordiväljak, spordisaal, päevakeskus, sotsiaaltöötaja ja politseiametniku vastuvõtukoht, vabatahtlik päästekomando, vallavalitsus, postipunkt või -kontor, sularahaautomaat, tankla, toidu- ja esmatarbekaupade kauplus. Lähtudes vananevast rahvastikust on oluline ka arstiabi kättesaadavus. Lähikeskuses peaksid olema esindatud era- ja kogukonnainitsiatiivil baseeruvad teenused, nt toidukaupade kauplus, seltsimaja jms. Teenuste olemasolu erineva taseme keskustes kajastab Tabel 3.23 Tabel 3.23. Teenused Toila valla keskustes („+“ tähistab teenuse olemasolu, „-„ teenuse puudumist). Teenus Keskus Kaksikkeskus Lähikeskus Muu asustusüksus Toila alevik Voka Kohtla-Nõmme alevik alev Lasteaed + + + - Algkool - - - - 94  Põhikool - - + - Keskkool + - - - Huvikoolid +* - - - Raamatukogu + + + Saka küla Kirik ja kogudused - - - Pühajõe küla Noortekeskus - + + Järve küla Rahvamaja - + + Saka küla Seltsimaja + - - - Päevakeskus - - + - Hooldekodu - - - - Välispordiväljak - + - - Spordisaal - + +** - Lauluväljak + - - - Sotsiaaltöötaja Järve küla*** + + + vastuvõtukoht Politseiametniku Järve küla*** - - + vastuvõtukoht Riiklik päästekomando - - - - Vabatahtlik - - - - päästekomando Vallavalitsus + +*** Järve küla*** Postipunkt või-kontor + + + Tankla + Järve küla Toidu- ja + + + esmatarbekaupade kauplus Apteek + Perearstikeskus + + Hambaarst + *Toila Muusika- ja Kunstikool **Kohtla-Nõmme Rahvamajas ***Teenuskeskus Eelnevas peatükis on esitatud rahvastiku jaotus asustusüksustes ja elanikkonna vanuseline läbilõige. Valdav osa elanikkonnast on koondunud Kohtla-Nõmme alevisse, Toila ja Voka alevikesse, Saka, Konju, Järve, Voka küladesse. Joonis 3.19- l on esitatud valla rahvastikupüramiid, kus on näha, et valdava osa elanikkonnast moodustavad tööealised elanikud. Vaadeldes Tabel 3.23, kus on esitatud Toila valla keskustes esindatud olevad teenused, ilmneb, et arvestades valla suurust on teatavate teenuste kättesaadavus limiteeritud üksikutesse kohtadesse (nt toidu- ja esmatarbekaupade, apteegi, hambaarsti kättesaadavus). Eriti teravalt avaldub apteekide vähesus. Arvestades, et Ida-Virumaal ning ka Toila vallas on vananev rahvastik, oleks vajalik taoliste teenuste kättesaadavust parendada. Vastavate teenuste vähesust planeeringualal leevendab Kohtla-Järve linna(osade) ja Jõhvi linna lähedus. Sellegipoolest tuleks kaaluda pakutavate teenuste kättesaadavuse parendamist (teenuste tekitamine, ühistranspordi korraldamine, muud paindlikud lahendused). 95 Eraldi probleem on peremeditsiini kättesaadavusega. Toila valla veebilehel on esitatud Toila valla elanikele perearstiteenuseid pakkuvad praksised, mille kohaselt pakub teenust vallas kokku 3 perearsti, lisaks on elanikele kättesaadav pereõdede vastuvõtt. Terviseameti registri kohaselt teenindab Toila valla elanikke üks perearst, kelle nimistu piirsuurus on 2000 elanikku, Toila vallas aga 01.01.2020 seisuga 473962. Ülejäänud 2 perearstile ei ole Terviseameti registris teeninduspiirkonnana Toila valda määratletud. Lähtuvalt Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §9 lg 1, osutab perearsti teenust perearst Terviseameti poolt määratud KOV alal, mis tähendab, et valla territooriumil olemasolevast peremeditsiini teenust pakkuvast perearstist on antud elanikkonnale vähe. Toila valla haldusterritooriumil ei paikne ühtegi avalikku supluskohta (vt ptk 3.2.6), mis tähendab, et seni ei ole suplusveele teostatud vastavat seiret. Koostatud üldplaneeringus kajastatud olemasolevad supluskohad (Martsa, Konju, Ontika, Voka tiik, Toila, Saka) ning täiendavalt on määratud supleranna maa-ala juhtotstarve Toila alevikus. Lähtuvalt looduskaitseseaduse § 42 lõikele 3 kehtestab supelranna kasutamise ja hooldamise korra kohalik omavalitsus. Nõuetekohase supluskoha rajamisega kaasub oluline positiivne mõju inimese heaolule ja tervisele. Omavalitsuse haldusterritooriumil on kokku 11 külaplatsi, mille eesmärgiks on luua inimestele koht kus koos käia ning üritusi korralda. Külaplatsidel toimuv tegevus peab vastama avaliku korrale. Ida-Viru maakonnas on lähtuvalt seal paiknevast põlevkivitööstusest alati olnud üheks oluliseks küsimuseks joogivee puhtus. Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõudeid ning analüüsimeetodeid reguleerib Sotsiaalministri määrus nr 61 (vastu võetud 24.09.2019). Terviseameti 2020. aasta jaanuari seisuga vastas veekvaliteedi üldhinnang peaaegu kõigis veevärkides joogiveele sätestatud nõuetele, v.a Aluoja Puhkekeskuse Veevärk (vt Tabel 3.24). Täiendavalt ei vastanud joogiveele sätestatud nõuetele Motovilla külalistemaja (joogivee käitleja Liisbet Invest OÜ), ületamine lähtuvalt määruse nr 61 nõuetest värvuse ja oksüdeeritavuse ning raua ja mangaani sisalduse osas. Tabel 3.24. Joogivee veekvaliteedi üldhinnang Toila vallas (Terviseamet, seisuga 05.11.2020)63. Veekvaliteedi Üldhinnangu Veekäitleja Veevärk üldhinnang andmise kuupäev AS TOILA SANATOORIUM Toila Sanatooriumi veevärk Vastav 08. jaanuar 2020 AS TOILA V.V. Toila aleviku veevärk Vastav 13. oktoober 2020 AS TOILA V.V. Toila sadama veevärk Vastav 13. oktoober 2020 AS TOILA V.V. Voka aleviku veevärk Vastav 13. oktoober 2020 OÜ CAMELOT MVM Villa Meretare veevärk Vastav 09. jaanuar 2020 OÜ JÄRVE BIOPUHASTUS Kabelimetsa ja Kukruse küla Vastav 02. aprill 2020 veevärk 62 Terviseameti registrid. Seisuga 22.01.2020. http://mveeb.sm.ee/ctrl/ee/Nimistud/index/?kood=&jur_isik=&teeninduspiirkond=toila+vald&otsi=Otsi. 63 Terviseamet. 2020. Joogivee kvaliteet. http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=JV. Viimati vaadatud 21.01.2020. 96  Veekvaliteedi Üldhinnangu Veekäitleja Veevärk üldhinnang andmise kuupäev OÜ JÄRVE BIOPUHASTUS Kohtla-Järve Järve lo Vastav 02. aprill 2020 veevärk OÜ JÄRVE BIOPUHASTUS Kohtla-Nõmme veevärk Vastav 02. aprill 2020 OÜ JÄRVE BIOPUHASTUS Saka küla veevärk Vastav 09. jaanuar 2020 OÜ JÄRVE BIOPUHASTUS Vitsiku küla veevärk Vastav 09. jaanuar 2020 OÜ Liisbet Invest Motovilla Külalistemaja Mittevastav 09. jaanuar 2020 OÜ Saltus Alujoa Puhkekeskuse Mittevastav 10. jaanuar 2020 veevärk OÜ Valaste Grupp Kuldkaru mõisa veevärk Vastav 08. oktoober 2020 OÜ Valaste Puhkeküla Valaste puhkeküla veevärk Vastav 17. jaanuar 2019 OÜ Viru Rand Viru Rand OÜ veevärk Vastav 10. jaanuar 2020 Saka Mõis OÜ Saka Mõisa veevärk Vastav 18. märts 2020 Kahjuks ei ole terviseameti lehelt leitav, millise näitaja osas esines OÜ Saltuse poolt käideldud vees piirnormide ületamine. Kuna ületava piirväärtusega olukord on ühekordne, võib üldjoontes öelda, et Toila valla joogivesi on tervisele ohutu. Toila valla haldusterritooriumile on kavandatud kokku 11 kergliiklusteed, mis muudavad liiklemise tavaliiklejale ohutumaks ning mugavamaks. Täpsemalt kergliiklusteedega kaasnevate mõjudega on võimalik tutvuda ptk 3.4.3.2. Kokkuvõttes sõltub teenuste kättesaadavus mitmetest teguritest ega ole otseselt ainult üldplaneeringuga määratletav. Küll aga saab üldplaneeringuga soosida, et keskustes oleks võimalused teenuste arendamiseks ning kujundada kompaktseid ja multifunktsionaalseid piirkondi. Nimetatud aspektidest on lähtutud ka Toila valla üldplaneeringu koostamisel ehk üldplaneeringu ellu viimisel kaasneb soodne mõju. 3.4.3.2 Transporditaristu Olemasolev olukord Eesti teedevõrk koosneb avalikest riigiteedest, avalikest kohalikest teedest, avalikest metsateedest, riigikaitselistest teedest, avalikkusele ligipääsetavast erateest ning erateedest, mis ei ole avalikult kasutatavad. Riigiteed jagunevad põhi, tugi ja kõrvalmaanteedeks. Toila vallas paikneb või seda läbib kokku üks põhimaantee, üks tugimaantee ning 23 kõrvalmaanteed (vt Tabel 3.1). Tabel 3.25. Riigimaanteed Toila vallas.64 64 Teeregister, 2020. https://teeregister.mnt.ee/reet/search. Viimati vaadatud 07.01.2020. 97  Terviktee Tee number Nimetus pikkus, Tee liik m 1 Tallinn - Narva 212646 Põhimaantee Kohtla-Järve - Kukruse - 93 Tammiku 20550 Tugimaantee 1390 Valaste - Kukruse mõisa 480 Kõrvalmaantee 13105 Kõrve - Toila 5398 Kõrvalmaantee 13115 Kohtla - Kohtla-Nõmme 3346 Kõrvalmaantee 13116 Vanaküla - Kohtla jaam 2000 Kõrvalmaantee 13121 Voorepera - Saka 6769 Kõrvalmaantee 13126 Kohtla-Järve - Mäetaguse 23997 Kõrvalmaantee 13133 Saka - Ontika - Toila 19978 Kõrvalmaantee 13136 Jõhvi - Uikala 7970 Kõrvalmaantee 13137 Järve - Ontika 2222 Kõrvalmaantee 13138 Lagedi - Oru 1640 Kõrvalmaantee 13139 Lagedi - Pühajõe 2480 Kõrvalmaantee 13140 Toila kooli tee 1152 Kõrvalmaantee 13142 Mototreki tee 1850 Kõrvalmaantee 13180 Vanaküla - Sininõmme 1738 Kõrvalmaantee 13187 Toila - Oru 6015 Kõrvalmaantee 13195 Järveküla - Valaste 5094 Kõrvalmaantee 13196 Martsa - Altküla 2430 Kõrvalmaantee 13197 Toila - Voka 3680 Kõrvalmaantee 13198 Voka - Sillamäe 7666 Kõrvalmaantee 13199 Konju - Voka 1693 Kõrvalmaantee 13213 Jõhvi - Täkumetsa 3880 Kõrvalmaantee 13214 Kabelimetsa tee 1698 Kõrvalmaantee 13215 Aiandi tee 1331 Kõrvalmaantee Graafilise ülevaate Toila valla riigimaanteede liiklussagedusest annab Joonis 3.25. 98 Joonis 3.25. Toila valla riigimaanteede liiklussagedused. (Alus: Maa-amet; Maanteeamet, 2020). Toila valla tähtsamatest ühendus(raud)teedest läbib valla haldusterritooriumi Tallinn-Narva maantee (põhimaantee nr 1) ja raudtee, mille peatus on Kohtla-Nõmmel. Lisaks vallasisesele peatusele Kohtla-Nõmmel, on peatused ka Jõhvi linnas ja Kohtla-Järve lahuslinnaosas – Oru. Raudteepeatuste asukohad on Toila valla elanikele hea ligipääsetavusega ning tagavad hea raudteeühenduse suuremate asulatega Põhja-Eestis (nt Tallinn, Rakvere, Narva). Valla arengukava kohaselt on vajalik asulasiseste teede kõvakatte alla viimine ning teehoiukava aktualiseerimine ja sihikindel jälgimine ning kergliiklusteede võrgustiku terviklik väljaarendamine ning strateegiline ühendamine. Kuna vald piirneb põhjast Soome lahega, on valla üheks arengueelduseks regulaarse laevaliikluse tekke soodustamine ja olemasoleva taristu kohandamine. Võimaldades seejuures ka reisijatevedu põhjaranniku veeteedel. Maakonnaplaneeringu kohaselt on üheks külalissadamaks planeeritud Toila sadam, järgmine lähim Sillamäe sadam, mis toimiks nii reisi-, kui ka külalissadamana. Toila vallas ei asu lennuväljasid ega ka kopteri maandumisplatse. Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju 99 Toila valla üldplaneeringus käsitletav transporditaristu hõlmab endas 11 erinevat alaliiki: 1) Avaliku kasutusega teed ja nende määramine; 2) Olulise liikluskoormusega maanteed; 3) Uute kergliiklusteede kavandamine; 4) Täiendava kaitsevööndi laiendamine; 5) Oluliselt muudetavad teelõigud; 6) Uue maanteelõigu kavandamine; 7) Parklad; 8) Sadamad ja lautrikohad; 9) Lennuväljad/ kopteri maandumisplatsid; 10) Raudteetaristu; 11) Bussipeatused. Järgnevalt on käsitletud iga transporditaristu aspekti eraldi. Avaliku kasutusega teed ja nende määramine Planeeringu koostamisel teostati maanteeameti haldusalasse mittekuuluva teedevõrgu analüüs ning määrati lähtuvalt piirkonnast ning tee teeninduspiirkonda jäävate majapidamiste arvust perspektiivsed avalikud kohalikud teed65. Seejuures on arvestatud põhimõtet, et lisaks olulistele ühendusteedele (ühendavaid riigiteid ja asulaid omavahel) on avaliku tee vajadus ka tupikteedel, kus tee teenindab perspektiivselt enam kui 3-e majapidamist või tagab juurdepääsu olulisele avalikule veekogule, puhkealale, loodusobjektile või vaatamisväärsusele. Koostatavas üldplaneeringus on avalikuks kasutamiseks planeeritud mitmed avalikud kohalikud teed, avalikud metsateed, avalikkusele ligipääsetavad erateed ning avalikkusele mitte ligipääsetavad erateed. Valdavalt on tegemist juba avalikult kasutatavate kohalike teedega, kahel juhul on omavalitsuse sooviks muuta mitte avalikult kasutatavad erateed avalikult kasutatavaks. Kummagi tee puhul ei esine konfliktalasid (ristumisi) looduskaitseliste objektidega. Tabel 3.26. Mitteavalikud kohalikud teed, mis kavandatakse üldplaneeringuga avalikeks. Tee nr Tee nimi 4490131 Nõmme tee 8020161 Kalda Lisaks on planeeritud üldplaneeringuga rajada mitmeid uusi avalikke teid, mille eesmärgiks on ühendada erinevaid olemasolevaid ning planeeritavaid väikeelamu maa-alasid muu transpordivõrgu ning oluliste kultuuriobjektidega (nt SA Eesti Kaevandusmuuseum). Sellised teed paiknevad näiteks Kohtla-Nõmme alevis. Piirkonnas puuduvad looduskaitselised objektid, mis seaksid piiranguid vastava tee rajamiseks. Olulise liikluskoormusega maantee 65 KOV omandis ja/või eraomandis olevad avalikud teed, mille osas omaniku ülesandeid täidab KOV 100 Olulise liikluskoormusega maanteid on omavalitsuse haldusterritooriumil 1 – Tallinn-Narva, põhimaantee nr 1 (aasta keskmine liikluskoormus üle 6000 auto ööpäevas). Uusi olulise liikluskoormusega teid üldplaneeringuga ei kavandata. Uute kergliiklusteede kavandamine Kergliiklusteed (jalgratta- ja jalgtee) on oluliseks teedevõrgustiku osaks, kuna suurendavad liiklusohutust nõrgemate liiklejate jaoks nii linnalises kui maalises piirkonnas. Kergliiklusteede võrgustiku võtmerolliks peetakse keskuslinnade ja linna lähivööndi töö- ja õpirände ning teenuste tarbimise toetamisel, kuna see on sobivaks kasutuseks kõikidele vanusgruppidele. Õigetesse kohtadesse planeeritud kergliiklusteed motiveerivad ka mootorsõidukite kasutajaid eelistama jalgsi ja/ või jalgrattaga liikumist. Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringus „Tehniline infrastruktuur“ on kavandatud perspektiivsed kergliiklusteed, koostatava üldplaneeringu raames viimaseid täpsustati. Üldplaneeringus ei määratleta millisel pool sõidurada kergliiklustee kulgema hakkab – täpsem lahendus kujundatakse tee projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ning ruumilistele situatsioonidele. Järgnevas tabelis on esitatud Toila valla haldusterritooriumile planeeritud kergliiklusteed. Tabel 3.27. Toila valla haldusterritooriumile planeeritud kergliiklusteed66. Nimi Pikkus, km Lüganuse- Kohtla-Nõmme alev 0,3 Lüganuse-Roodu tee 1,7 Kohtla-Nõmme - Servaääre ülesõit 1,9 Järve- Mõisamaa- Järve 0,7 Kohtla-Järve (Järve linnaosa) – Ontika mõis 3,0 Kohtla-Järve (Oru linnaosa) – Tallinn - Narva mnt 4,1 - Toila - Kõrve tee ristmik Toila- Jõhvi 5,1 Voka alevik-Toila Gümnaasium 3,8 Tööstuse tänav (Kohtla-Nõmme alev) 1,9 Raudtee tänava kergliiklustee 0,8 Kergliiklusteed Kohtla-Nõmme - Servaääre ülesõit, Lüganuse-Roodu tee, Tööstuse tänav (Kohtla- Nõmme alev), Raudtee tänava kergliiklustee jäävad Kohtla kaevevälja aladele, Lüganuse- Kohtla- Nõmme alev, Järve-Mõisamaa-Järve, Kohtla-Järve (Järve linnaosa) – Ontika mõisa, Kohtla- Nõmme (Raudtee põik), Kohtla-Järve (Oru linnaosa) – Toila vald kergliiklusteede rajamisele ei ole looduskaitselisi piiranguid, küll aga on projekteerimise etapis vajalik lähtuda hetkel kehtivast seadusandlusest (ehituskeeluvöönd jms). 66 Väljavõte üldplaneeringu seletuskirja eelnõust 101 Voka alevik-Toila Gümnaasium (Toila-Voka mnt) vaheline kergliiklustee omab konfliktala nii II kaitsekategooria liigiga põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) kui ka on vahetusläheduses Natura 2000 elupaigatüübiga (Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud – 6510) (vt Joonis 3.26). Voka alevik-Toila Gümnaasium (Toila-Voka mnt) kergliiklustee on planeeritud kulgema paralleelselt Toila-Voka kõrvalmaanteega nr 13197. Kõrvalmaantee aastane keskmine liiklussagedus 64 sõidukit. Kuna planeeritav kergliiklustee on võrdlemisi lühike (3,8 km) ning ühendab seejuures Toila-Voka piirkonda, loob see soodsad võimalused nõrgematele liiklejatele töö ja/ või kooli ning kodu vaheliseks pendelliiklemiseks. Kergliiklustee rajamise tulemusena võib väheneda kõrvalmaantee aastane keskmine liiklussagedus, mis on omakorda positiivse mõjuga nii lähiümbruses paiknevatele looduskaitselistele objektidele, kui ka ümbruskonnas elavatele elanikele (nt müra ja õhusaaste vähenemine). Joonis 3.26. Vasakul on kujutatud Toila aleviku poolsel kergliiklustee suhestumist Natura 2000 elupaigatüübiga. Vasakpoolne joonis kujutab konfliktala II kaitsekategooria loomaliigiga põldtsiitsitajaga (Emberiza hortulana) Voka külas (Väljavõte üldplaneeringu eskiisist; EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 27.02.2020). Toila-Jõhvi valla vaheline kergliiklustee on ühtekokku 5,1 km pikk ning kulgeb valdavalt Kõrve- Toila kõrvalmaantee koridoris (tee nr 13105). Kergliiklustee kulgeb kaitsealuse loomaliigi (metsis (Tetrao urogallus)) elupaiga ning II ja III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoha kõrvalt (vt Joonis 3.27). Metsise suureks ohuteguriks hinnatakse elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvad elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite koosmõju. Samuti loetakse ohuteguriteks pikaajalisi maastikumuutuseid, mille tulemiks eelistatud elupaikade killustumine ning mängude isolatsiooni jäämine. Elupaikade kadu potentsiaalselt sobivatest elupaikadest (nt lageraied väljaspool metsise elupaiku) ja inimesepoolset häirimist peetakse keskmise tähtsusega 102 ohuteguriks67. Arvestades asjaolu, et planeeritav kergliiklustee kulgeks olemasoleva kõrvalmaantee kõrvalt, võib see kaasa tuua mootorsõidukite aastase liikluskoormuse vähenemist (rohkem kasutatakse liiklemiseks jalgratast), mille tulemina väheneks ka liiklusmüra ehk inimesepoolne häirimine. Tegevusega kaasnev mõju hinnatakse väheoluliseks, sellegipoolest teeb KSH koostaja ettepaneku kavandada kergliiklustee metsise elupaigast teisele poole maanteed. Joonis 3.27. Kergliiklustee kulgemine II kaitsekategooria loomaliigi elupaiga, II ja III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoha lähialalt.(Helesinine katkendjoon tähistab planeeritavat kergliiklusteed; must katkendjoon – planeeringuala piir; tumesinine joon – projekteeritav maantee E20; roheline viirutus – looduskaitseline piirang). Aluandmed. Väljavõte üldplaneeringu eskiisist; EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 27.02.2020). Planeeritav Toila-Voka (Toila-Oru mnt) kergliiklustee ühendab Pühajõe küla, Voka küla, Voka aleviku ja Konju küla. Kergliiklustee ei läbi ühtegi looduskaitse ala, küll aga on need planeeritud mitme looduskaitseala kõrvalt kulgema. Arvestades asjaolu, et kergliiklusteede on kavandatud olemasoleva maantee laiendusena, ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulist negatiivset 67 Metsise (Tetrao urogallus) kaitse korralduskava. 2015. Kaitseministeerium. https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf. Viimati vaadatud 08.01.2020. 103 keskkonnamõju. Sellegipoolest teeb KSH koostaja ettepaneku kavandada kergliiklusteed võimalusel looduskaitse aladest teisele poole maanteed. Täiendava kaitsevööndi laiendamine Kui tegemist on avalikult kasutatava teega, on teele määratletud kaitsevöönd. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke, inimestele ohtlikke mõjusid. Ehitusseadustiku kohaselt on linnas, alevis või alevikus paiknevate teede ehk tänavate kaitsevööndiks sõiduraja välimisest servast kuni 10 m. Toila valla üldplaneeringuga laiendatakse kahe tänava kaitsevöönd 30 meetrini teeservast: - Kõrve- Toila kõrvalmaantee nr 13105 Toila aleviku lõunapiirist Toila- Oru kõrvalmaanteeni nr 12187; - Voka-Sillamäe kõrvalmaantee nr 13198 Voka aleviku idapiirist Metsa tänavani. Kaitsevööndi laiendamise ajendiks on ennekõike teest tulenevate häiringute ja/või ohutuse tagamine. Kuna üldplaneeringu käigus teostatud analüüsi tulemusel leiti, et vastavate riigiteede ääres ei ole tänaseks hoonestusjoont välja kujunenud. Lähtuvalt eelnevast on üldplaneeringuga ette nähtud tee kaitsevööndi laiendamine 30 meetrini teeservast. Viimasega tagatakse tee kaitse, teehoiu korraldamine ning liiklusohutus, ühtlasi vähenevad teelt lähtuvad keskkonnakahjulikud ja inimestele ohtlikud mõjud. Lisaks tagatakse laiendusega teeomaniku suurem kaasatus uushoonestuse paiknemise kavandamisel. Suurem kaasatus võimaldab asustuse ja liikluse vaheliste mõjutuste osas läbimõeldumaid lahendusi. Kaitsevööndi laiendused on leitavad üldplaneeringu eskiisjooniselt. Planeeringuga ei täiendata õigusaktides toodud tingimusi tee kaitsevööndis. Planeeringuga ei tehta ettepanekuid maantee kaitsevööndi vähendamiseks. Oluliselt muudetavad teelõigud Koostatavas üldplaneeringus määratletakse oluliselt muudetavaks teelõiguks Toila valda läbiv riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva. Riigimaanteega on ühenduses kaks omavalitsuses paiknevat riigile kuuluvat kõrvalmaanteed: - vajumisohus Saka-Ontika-Toila tee nr 13133; - õgvendamist vajav Toila-Oru tee nr 13187. Saka-Ontika-Toila tee nr 13133 kulgeb piki Saka-Ontika-Toila pankrannikut (vt Joonis 3.28). Pankrannik on Balti klindi kõrgeim ja kõige katkematum osa, mis kulgeb Sakalalt Toila klindilaheni68. Pankrannik on liigestamata ja pideva järsakuga, milles paljanduvad 68 Virumaa veebileht. http://www.virumaa.ee/loodus/. Viimati vaadatud 26.11.2019. 104 alamordoviitsiumi ja kambriumi setendid. Paekalda kõrgus Ontikal on 55,6m69 . Piki pankrannikut kulgevalt teelt avanevad kaunid vaated Soome lahele, mistõttu on olenemata varinguohust hoiatavatest siltidest kõrvalmaantee äärde kujunenud isetekkelised vaateplatvormid(punktid). Varisemisohu tõttu on aga tegemist väga ebakindla pinnasega, mille järsak on viimaste aastate jooksul oluliselt lähenenud selle kõrval kulgevale teele. Järsakute (sh pankrannikute) peamiseks varingute põhjuseks on merepoolne kulutamine - mere lained löövad vastu pankranniku seina, õõnestades ning kulutades selle jalamit, mille tulemusena kaotab järsak tasakaalukindlust ning variseb. Ontika pankrannikuga on seotud viimase nelja aasta jooksul 6 erinevat õnnetusjuhtumit, neist 2 lõppenud surmaga70. 69 Keskkonnaagentuur. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=8;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=- 960342894. Viimati vaadatud 27.11.2019. 70 Ajaleht põhjarannik. Pankrannik vaadatakse kevadel kriitilise pilguga üle. https://pohjarannik.postimees.ee/6535331/pankrannik-vaadatakse-kevadel-kriitilise-pilguga-ule. Viimati vaadatud 27.11.2019. 105 Joonis 3.28. Saka-Ontika-Toila tee. Ülemisel ortofotol on kujutatud tee esimene osa (algus Saka küla), alumisel ortofotol tee teine osa (lõpp Toila alevik) Probleemseimad teelõigud on esitatud erkpunasega. (Alus: Maa-amet, 2019) 106 Kuna pankrannik on jätkuvalt varisemisohus ning vahemaa järsaku ning autotee vahel on kohati alla 10 meetri, on omavalitsuse sooviks liiklejate ohutusest lähtudes leida kõrvalmaanteele perspektiivne koridor. Saka-Ontika-Toila tee nr 13133 perspektiivne koridor tuleb määrata koostöös Maanteeametiga, võttes seejuures arvesse looduskaitselisi objekte, lähedal asuvaid kinnistuid ning hooneid. Seejuures on oluline märkida, et uue tee koridori määramine ning rajamine on vajalik lähtuvalt elanike (liiklejate) tervisest. Üldplaneeringuga on määratud perspektiivne Saka-Ontika-Toila tee uus trass, mis ei läbiks majapidamisi (vt Joonis 3.29). Sellisel viisil kulgeb uus maanteekoridor kaugemal Natura loodusalast, kuna liikluskoormus liigub pankrannikust sellisel moel kaugemale, omab see loodusalale positiivset mõju. Täpsem tee koridor määratletakse asjakohase detail- või teemaplaneeringuga, mille käigus on soovituslik läbi viia ka KMH/KSH eelhinnang ning selle tulemustest lähtuvalt vajadusel KSH/KMH. Joonis 3.29. Perspektiivne maanteekoridor ohtlikule teelõigule. Tähistatud kollasega (väljavõte üldplaneeringust, 2020). Olulise probleemina on ilmnenud Toila-Oru tee nr 13187 läbimine (vt Joonis 3.30), seda eriti külmal perioodil. Probleemne lõik hõlmab endas järsakuga orgu, mis päädib järsu kurviga. Valla elanike kohaselt on viimase läbimine sõiduautoga jäiste teeolude ilmnemisel problemaatiline, tee on aga aktiivselt kasutuses nii vallasisestel liinibussidel kui ka koolilaste bussidel. Valla sooviks oli leida olemasolevale alternatiivne trassikoridor või olemasoleva tee õgvendamine. Koostatava üldplaneeringu raames on planeerija ja kohaliku omavalitsuse koostööl leitud, et parimaks lahenduseks hetkel oleks tee õgvendamine. Perspektiivis võiks aga kulgeda üle oru liikumist lihtsustav sild. Perspektiivset silla asukohta üldplaneeringus ei näidata, täpne asukoht selgitatakse välja detailplaneeringu ning sellele koostatava KSH raames või teeprojekti ja selle KMH raames. 107 Joonis 3.30. Probleemne Toila-Oru tee nr 13187 lõik. (Alus: Maa-ameti kaardirakendus Maanteeameti teemakaart, 2020). Tee õgvendamisel tuleb arvestada piirkonna looduskaitseliste piirangutega – tee läbib Pühajõe loodusala (sh hoiuala), samuti paikneb olemasolevast teest vaid mõne meetri kaugusel lõunas III kaitsekategooria taime liigi künnapuu (Ulmus laemis) kasvukohad ning II kaitsekategooriasse kuuluva veelendlase (Myotis daubentonii) leiukoht (vt Joonis 3.31). Niisamuti nagu tee õgvendamisel, tuleb perspektiivse silla rajamisel arvestada paikkonna looduskaitseliste piirangutega. Perspektiivse silla piirkond jääb Päite loodusala (Pühajõe), sh veelendlase (Myotis daubentonii) leiukoha lähedusse ning üheks alguspunktiks oleks looduskaitselise objekti künnapuu (Ulmus laemis) kasvukoht. Üle kõrvalmaantee paikneb ka oluline elupaigatüüp 91F0. Oluline on märkida, et silla projekteerimisel ei tohi silla tugielemente kavandada Pühajõkke, samuti tuleb alal säilitada kõrghaljastus maksimaalses ulatuses (sh künnapuud) kuna need pakuvad varjepaiku nt nahkhiirlastele. Ülejäänud alal looduskaitselised (sh projekteeritavad) objektid puuduvad. 108 Joonis 3.31. Toila-Oru tee paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes (Alus: Maa-amet, 2020;EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, seisuga 13.01.2020). Künnapuu (Ulmus laemis) kasvab viljakama mullaga aladel. Olles küllaltki nõudlik oma kasvukoha suhtes, ei kasva künnapuu vähese niiskusega mullal. Künnapuu on tugeva puiduga puu, olles eriti hinnatud mööbli valmistamisel. Eelnevatest aspektidest lähtudes on künnapuu peamisteks ohuteguriteks, niiskusrežiimi muutus ning metsamajandus71. Veelendlane (Myotis daubentonii) on keskmise suurusega nahkhiir, kelle suvised elupaigad on veekogude lähedal, metsades ja parkides. Nahkhiirte talvekolooniad varjuvad enamasti tehiskoobastes ja soojemates ning suuremates mõisa- ja linnusekeldrites, kus on rohkesti seinapragusid. Peamised toitumisalad on moodustunud vabavee-aladel siseveekogudel (tiikidel, järvedel, jõgedel ja kanalitel), paiguti ka mererannikul. Liikumisteedena kasutavad liigid lineaarseid maastikuelemente nagu jõed, kraavid, hekid, metsaservad ja rajad. Peamisteks ohuteguriteks peetakse toitumisveekogude reostust, varjepaikade kadumist ning häirimist talvituspaikades, aga ka metsamajandus ning kuivendus72. 71 Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebipõhine õpikeskkond. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kynnap.htm. Viimati vaadatud 13.01.2020. 72 Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava. Lisa 1. https://www.envir.ee/sites/default/files/nahkhiired_ktk_lisa1.pdf. Viimati vaadatud 13.01.2020. 109 Toila-Oru tee õgvendamisel on vajalik läbi viia paikvaatlus, mille järel tehakse kindlaks milliseid puid on veelendlased (Myotis daubentonii) varjepaigana kasutanud ning märgistatakse kaitsealused künnapuud. Kavandatava tegevuse rakendumisel tuleb vältida künnapuu kasvukoha hävimist, puude raiet ning säilitada veelendlaste pesakohad. Koostöös Maanteeametiga määratakse tee õgvenduse vajadus ning maht. Täpsema silla asukoha väljatöötamisel on ebasoodsate mõjude minimeerimiseks ja leevendamiseks on vajalik läbi viia detailplaneering ning sellega paralleelselt ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Uue teelõigu kavandamine Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine (kehtestatud 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124) täpsustati riigi põhimaantee koridor. Teemaplaneeringus73 valiti perspektiivseks Toila valda läbivaks trassi asukohaks olemasolev raudteekoridor - viimane võimaldab optimaalset ruumikasutust. Olemasolev maantee jääb aga kohalikule liiklusele mõeldud kogujateeks. Maanteekoridor, kavandatud sillad, viaduktid ja bussipeatused on esitatakse koostatavas üldplaneeringus. Teemaplaneeringule on koostatud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mistõttu ei pea KSH koostaja vajalikuks antud teemasid põhjalikumalt käsitleda. Parklad ja bussipeatused Üldplaneeringus on tugiinfona esitatud teeregistrisse kantud parklad ja bussipeatused. Uusi parklakohti üldplaneeringuga kavandatud ei ole, parklate rajamine ja asukohtade valik kuulub detailplaneeringu täpsusastmesse. Valla haldusterritooriumile on kavandatud 3 uut bussipeatust seoses Tallinn-Narva mnt E20 (põhimaantee nr 1) maanteelõigu kavandamisega. Sadamad ja lautrikohad Toila valla haldusterritooriumil paikneb Toila väikesadam, kus toimub noorte purjetamise arendamine ning kalaturu korraldamine. Omavalitsuse sooviks on vastavaid tegevusi jätkata. Üldplaneeringusse on kantud lautrikoht Saka külas, kus varasemalt on paatide vette laskmiseks kasutatud kinnistut 32001:001:0136, kuid millel senini ametlikku lautrikohta polnud. Üldplaneeringule on kantud Toila väikesadam ja Saka külas paiknev lautrikoht. Täiendavalt on üldplaneeringusse kantud arendus Toila sadamas – segahoonestusala määratlemine ning uue jahisadama arendamine Pühajõe suudmeala idakaldale akvatooriumi suurendamisega. Seejuures määratakse täpne ehituse maht ehitusprojektiga. Keskkonnakaitselisi aspekte on analüüsitud ptk 3.2.1, 3.2.4 ja 3.2.5. 73 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine. 110 Lautrikoht ja Toila väikesadam paiknevad Natura loodusala lähialal (vastavalt Pangametsa loodusala ning Pühajõe loodusala lähistel). Täpsemad mõjud Natura loodusalale on esitatud Natura hindamise peatükis. Toila alevikus, kinnistul 80201:001:0656 paikneb vana lagunev muul. Muuli eesmärk on kaitsta sadamat ja/ või merre suubuvat jõge sinna saabuvate lainete ja uhtainete eest. Tänasel päeval koguneb aga muulist läänepoolne külg setet, mille tulemusena kaugeneb merevee piir. Seevastu aga muulist ida poole jääv kallas aga puruneb. Soovituslik oleks läbi viia uuring, mis käsitleb kalda erosiooni ning sette kuhjumist. Uuringu eesmärgiks oleks hinnata, kas sellise tegevuse põhjustajaks on olemasolev lagunev muul ning soovitada lahendusi. Lennuväljad/kopteri maandumisplatsid Toila vallas ei paikne lennuväljasid ega kopteri maandumisplatse. Viimastest lähtuvalt ei kehti vallas lennuliiklusrajatistest tulenevaid piiranguid. Üldplaneeringuga on Toila valla haldusterritooriumile määratud üks kopteri maandumisplats, mille esialgseks asukohaks on määratletud, lähtuvalt avalikust huvist, Toila sadama territoorium. Toila sadam paikneb mitmete keskkonnakaitseliste objektide lähipiirkonnas (mh paikneb sadama territooriumil Pühajõe loodusala ning selle kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp 3260). Üldplaneeringu koostamisel ei ole teada kopteri maandumisplatsi võimalikke parameetreid jms (nt mitut kopterit see päevas peaks teenindama). Mistõttu on keeruline hinnata võimalikke kaasuvaid mõjusid. Eelnevats lähtudes teeb KSH koostaja ettepaneku on maandumisplatsi kavandamisel koostada detailplaneering ning keskkonnamõjude hindamine. KSH koostaja teeb ettepaneku maandumisplatsi kavandamisel kaaluda selle alternatiivseid asukohti, mis jäävad väljapoole looduskaitselisi objekte (mh väljapoole Pühajõe loodusala). Sobivate kohtade puudumisel on vajalik võtta kasutusele meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks. Täiendavalt määratletakse üldplaneeringus väikelennukite maandumisvõimalus teele nr 8020005 Toila kallas. Alal ei paikne ühtegi looduskaitselist objekti. Üldplaneeringuga planeeritakse külas Kohtla-Järve-Mäetaguse kõrvalmaantee nr 13126 ristumisel raudteega raudteeviadukti rajamine. Raudteeviadukt paikneb Kohtla kaevevälja alal, samuti paikneb viadukti lähialal ca 50 meetri kaugusel Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüp aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Lähtuvalt elupaiga ohuteguritest ei kaasu Natura elupaigatüübile raudteeviadukti rajamisel ebasoodsat mõju. Raudteetaristu Toila valla haldusterritooriumi läbib Tallinn-Narva raudtee. Olulise osa Tallinn-Narva raudtee koormusest moodustavad kaubarongid, mis suunduvad Venemaalt Tallinnasse, selle lähiümbrusse (nt Muuga sadamasse) ning Sillamäe sadamasse. 111 Pikemas perspektiiviks nähakse ette elektriraudtee pikendust kuni Narvani ning olemasoleva raudtee peatee kõrval teist peateed. Kuna tegemist on väljavaadetega tulevikku, on vajalik tegevuste täpsustumisel detailplaneeringutega paralleelselt läbi viia ka mõjude (eel)hindamine. 112  3.4.3.3 Tehnotaristu Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Elektri-, gaasi- ja soojusenergia Koostatava üldplaneeringuga uuendati ja ajakohastati Toila valla haldusterritooriumi (kaardi)andmestikku elektri-, gaasi- ja soojusvõrgu osas. Samuti esitati üldplaneeringu eskiilahenduses maakonnaplaneeringuga esitatud perspektiivne gaasijaotusjaam Saka külas ning perspektiivne kesksurve gaasitoru Voka alevikus. Elering AS teavitas eskiisi avalikustamise käigus, et tegemist ei ole Elering AS võrguperspektiiviga. Eleringil pole plaanis Toila vallas uusi gaasitaristu objekte rajada. Seega, vastavad objektid eemaldati üldplaneeringu lahendusest. Siiski on KSH aruandesse varasem hinnang nimetatud gaasitaristu objektide osas alles jäetud (alljärgnev). Gaasijaotusjaam ei paikne looduskaitseliste objektide poolt seatud piirangutega alas, küll aga läbiks perspektiivne kesksurve gaasitoru Voka külas II kaitsekategooriasse kuuluva põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaiga lõunaserva. Nahkhiirte kaitsetegevuskava kohaselt olulised ohutegurid liigile puuduvad. Perspektiivne kesksurve gaasitrass kulgeks paralleelselt Voka- Sillamäe kõrvalmaanteega nr 13198. Lähtuvalt nahkhiirte kaitsetegevuskavas esitatust74, ei kaasne maa-aluse gaasitrassi rajamisega olulist negatiivset mõju põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaigale. Kesksurve gaasitrassist (sh ka varem mainitud kõrvalmaanteest) põhja suunas paikneb ka Voka looduskaitseala, millele ei ole ette näha ebasoodsa mõju kaasumist. Taastuvenergeetika Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2016) kohaselt on Ida-Virumaa tuuleressursist lähtuvalt arvestatavaks tuuleenergia tootmise piirkonnaks. Kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ lisa 4, teemaplaneeringu „Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur“ (2013), kohaselt paikneb moodustatud valla haldusterritooriumil üks tuuleenergia potentsiaaliga ala – Toila valla üldplaneeringuga määratud Päite-Vaivina tuulepark, mis asub valla kirdeosas, kuid millele ei ole tänaseks päevaks väljastatud ehitusluba kuna puudub Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Täiendavalt on maakonnaplaneeringus näidatud Auvere piirkonnas kõrge tuulepotentsiaaliga ala. Samuti on Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel arendamisel Sirgala maismaa tuuleparkide projekt, millele on algatatud detailplaneering, kuid mis ei ole läbinud ametkondade kooskõlastuse faasi75. Üldplaneeringu eskiisi kohaselt loeti omavalitsuse haldusterritooriumil ainukeseks potentsiaalseks tuulikupargiks Päite-Vaivina tuuleparki. Üldplaneeringu koostamise ajal edastati omavalitsustele ühiskiri, milles märgiti: 74 Eesti nahkhiirlaste kaitse tegevuskava. Kinnitatud 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. https://www.envir.ee/sites/default/files/nahkhiired_ktk_lisa1.pdf . Viimati vaadatud 22.01.2020. 75 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon. 113  - riigikaitseliselt ebasobivad alad; - alad, kuhu on võimlik tuulikuid kavandada, kui rahastatakse riigikaitseliste eelhoiatussüsteemide parendamist; - alad, kuhu on juba täna võimalik tuulikuid kavandada riigikaitseliste konfliktaladeta. Kirjast selgus, et maakonnaplaneeringus ette nähtud Päite-Vaivina „potentsiaalne tuulepark“ paikneb riigikaitseliselt ebasobival alal. Arendusalal ei paikne ühtegi looduskaitselist objekti, küll aga paikneb arendusalal osa rohevõrgustikust ning ala vahetusläheduses Päite loodusala (linnulennult lähim punkt arendusala piiriga 38 meetrit). Päite loodusala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on merele avatud pankrannad (1230) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Tuulikuparkide rajamisel ja käitamisel võib kaasneda marginaalne vibratsioon, mis võib mõjutada pankranniku püsivust. Minimaalse vibratsiooni tekkeks on olulise tähtsusega tuuliku konstruktsioon, mis peab olema vibratsiooni võimalikult vähe tekkida laskev. Lisaks konstruktsioonile omab olulist rolli tuuliku vundament. Kui vundament on projekteeritud piisavalt tugev, arvestades konkreetse tuuliku ja asukoha geoloogia eripärasid, summutab see tekkivad vibratsioonid ning väldib nende edasikandumist. Eelnevast lähtudes võib öelda, et õigesti projekteeritud tuuliku(pargi) poolt tekitatav vibratsioon ümbruskonnale olulist mõju ei avalda. Üldplaneeringu eskiisi esimesel väljapanekul esitas Kaitseministeerium oma 30.07.2020 kirjaga nr 12-3/20/2079 arvamuse, milles palus riigikaitselistest aspektidest lähtuvalt Päite-Vaivina tuulepargi ala üldplaneeringust välja jätta. Antud ettepanek võeti üldplaneeringus arvesse ning eskiisis määratletud ala eemaldati üldplaneeringu lahendusest. Väljapool kompaktse asustusega alasid on ühe majapidamise tarbeks on lubatud püstitada üks väiketuulik. Väiketuulik on tuulik kogukõrgusega kuni 30 m76. Mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Väiketuulikute kavandamisel hoonetele lähemale kui 250 m, on vajalik väiketuuliku püstitajal hankida nende hoonete omanike nõusolekud, kellele nii lähedale väiketuulikuid kavandada soovitakse. Päikesepaneele (sh päikeseparke) võib paigaldada erinevatele pindadele – katustele, hoonetele seintele, maapinnale jms. Enam probleeme ja mõjusid kaasneb maapinnale paigaldatavate päikesepaneelidega. Maapinnale paigaldatav päikeseelektrijaam koosneb enamasti neljast komponendist77: - päikesepaneelid; - võrguinventer; - tootmisandmete kajastamine portaalis; - päikesepaneelide paigaldamise raam. Päikesepaneelide paigaldamisel maapinnale ei ole vajalik pinnase eemaldamine, vajalikuks võib osutuda vaid taimestiku niitmine. Maapinnale paigaldatavad päikesepaneelid koosnevad 76 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon. 77 Taastuvenergia, 2018. http://www.taastuvenergia.ee/paikeseelektrijaam-maapinnal.html. Viimati vaadatud 21.01.2020. 114 tehasetootelistest detailidest, mis kinnitatakse teraskonstruktsioonile, viimane ankurdatakse omakorda maapinda. Sellisel moel ei kaasu tegevusega olulist ebasoodsat mõju pinnasele ega loodusvaradele (olulist ehitustegevust ei kaasne). Kuna päikesepargi rajamisega ei kaasne pöördumatut mõju maale ega mullastikule, on võimalik peale päikesepargi eluea lõppu päikesepaneelid ja nende tugistruktuurid demonteerida ning taastada varasem maakasutus. Päikesepaneelide paigaldamine kaitsealadele toimub kooskõlas kaitseala valitseja ning kehtiva seadusandlusega. Päikesepargi rajamise ja käitamisega kaasnevad negatiivsed mõjud on väheolulised ning pöörduva iseloomuga. Päikesepargi rajamisel kaasneb aga positiivne mõju, kuna sellega vähendatakse põlevkivienergia tarbimist, misläbi väheneb ka kasvuhoonegaaside paiskumine õhku. Üldplaneeringu seletuskirjas on määratletud mõned päikesepargi rajamistingimused, näiteks: - tööstuslikku päikeseparki (koguvõimsus enam kui kahekordne kinnistu enda tarbeks vajalik võimsus) tohib kompaktse asustusega alal rajada ainult tootmismaale ja hoonete katustele, fassaadidele ja parklatesse (kui see ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga); - hajaasustuses (väljapool kompaktse asustusega alasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud ka väljapool määratud tootmise maa-ala, kui päikesepark ja selleks vajaminev taristu jääb väljapoole planeeringuga määratud väärtuslikku põllumajandusmaad (ptk 3.2.3), väärtuslikku maastikku (ptk 3.3.1) ning sellest tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liiklusohutust; - tööstuslike päikeseparkide rajamiseks tuleb koostada detailplaneering (seda juhul, kui päikeseparki kavandatakse väljaspool ÜP-ga määratletud tootmismaad); - mikrotootmiseks, st ühe majapidamise tarbeks (kuni kahekordne kinnistu enda tarbeks vajalik koguvõimsus), on päikesepaneelide paigutamine lubatud väärtusliku maastiku avamaastikule väljaspool õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset mõju; - mikrotoomiseks mõeldud päikeseparki võib rajada väärtuslikule põllumajandusmaale, kui ei kahjustata olulisel määral väärtusliku põllumassiivi terviklikkust ning on tagatud pargialuse maa mullaviljakuse säilimine; - Väärtuslikule põllumajandusmaale paigaldatavate päikesepaneelide alune maa peab olema peale päikesepargi eemaldamist põllumajanduslikult kasutatav; - päikesepargi rajamisel või päikesepaneelide paigutamisel peab tegevuse tegija arvestama, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti; - päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele kuna nimetatud nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Kaugküttepiirkonna määramine 115 Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu78. Toila valla haldusterritooriumil paikneb üks kaugküttepiirkond – Järve küla keskus. Küla soojusenergiaga varustatus on tagatud Kohtla-Järve linnas paiknevast tsentraalkatlamajast. PlanS kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas määrata kaugkütte (tehnovõrkude- ja rajatiste) üldine asukoht ja tekkivad kitsendused. Kaugkütte korraldamist reguleerib Kaugkütteseadus. Üldplaneeringuga laiendatakse kaugküttepiirkond kogu Järve küla keskuse tiheasustusega alale. Seejuures, isikud, kes kaugkütte määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud võrguga liituma78. Küll aga võib omavalitsus kaugkütte aladel kaalutlusotsusena keelduda sisekliima tagamisega hoone ehitusloa väljastamisest, kui muu kavandatud kütteliik halvendab piirkonna õhukvaliteeti ja kaugkütte mittekavandamiseks puudub objektiivne (sh majanduslik) põhjus. Kaugkütte varustussüsteemi rajamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. Kehtestatud keskkonnanõuete täitmisel puudub kaugküttepiirkondade rajamisel ja laiendamisel oluline negatiivne mõju keskkonnale, küll aga kaasneb oluline positiivne keskkonnamõju - kaugküttesüsteemide välja arendamisel parendatakse elanike elukvaliteeti, kuna elanike hoonete sisekliima paraneb, ühtlasi paraneb piirkonna välisõhu kvaliteet. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Toila valla arengukava 2018-2030 kohaselt on vee- ja kanalisatsiooniteenused üldjuhul keskustes tagatud, kuid võrgud vajavad suures osas rekonstrueerimist. 2019. aastal võeti vastu uus Toila valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031. ÜVK kohaselt on ühisveevarustusega kaetud Kohtla-Nõmme alev, Toila alevik, Voka alevik, Järve, Saka, Peeri, Täkumetsa, kabelimetsa, Kukruse, Vitsiku, Kohtla, Altküla ja Roodu külad. Toila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on endise Toila valla haldusterritooriumil 3 veeteenuse pakkujat – AS Toila Sanatoorium, OÜ Järve Biopuhastus ja AS Toila V.V. Ametlikult on vee-ettevõtjateks ka Viru Rand OÜ, kes tarnib vett kolme korteriga majale, kuid ettevõtte juhatuse liikme Igor Solomkini info põhjal puuduvad lepingud klientidega ja vett antakse majale üle tasuta79. Hajaasustusaladel, kus ei ole arendatud või kus ei ole perspektiivseid ühisveevärgi alasid (seejuures ei kuulu aga nende hulka hooajalise elamumaaga alad) tuleks soodustada ühiskasutatavate veehaarete rajamist. Viimased aitavad vältida olukorda, kus igale kinnistule on rajatud puurkaev eraldi sanitaarkaitsealaga. Põhjaveevõtt ja puurkaevude rajamine ei halvenda oma iseloomult põhjavee kvaliteeti, kuid nendega kaasnevate sanitaarkaitsealadele seatud nõuete eiramine võib kaasa tuua veekvaliteedi halvenemise. 78 Kaugkütteseadus. RT I, 03.03.2017, 12 79 Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031. 116 Toila vallas on ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud Kohtla-Nõmme alev, Toila ja Voka alevikud, Järve ja Saka külad. Arengukava kohaselt on ühiskanalisatsioon kavandatud lisaks Kabelimetsa külla. Ühisveevarustuse teenusega on kaetud Kohtla-Nõmme alev, Toila alevik, Voka alevik, Järve, Saka, Peeri, Täkumetsa, Kabelimetsa, Kukruse, Vitsiku, Kohtla, Altküla ja Roodu külad. Üldplaneeringus käsitletud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni temaatika tugineb ÜVK-s esitatule – kavandatud on ühiskanalisatsioonivärkude laiendamine ning vastavate reoveekogumisalade määramine. Üldplaneeringuga ei määratleta täpseid trassikoridore, samuti ei seata neile täiendavaid tingimusi. Trassikoridorid määratletakse ehitusprojektis, ühtlasi on protsessi osana vajalik läbi viia mõjude hindamine, vähemalt eelhindamise tasemel. Nõuetekohase ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju piirkonna põhjaveevarustatusele, küll aga kaasneb rekonstrueerimisprojektide ja laiendustega positiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale (elamistingimuste parendamine). Planeeringualal ühiskanalisatsiooniga kaetavatest aladest väljapoole jäävatel aladel, tuleb lähtuvalt planeeringuala põhjaveekaitstusest tekkiv olmereovesi koguda kinnistesse mahutitesse, mida vastavalt täitumisele tühjendatakse. Lähtuvalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ heitvett pinnasesse juhtida, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lg 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning kui põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole (§ 8 lg 1), võib heitvett pinnasesse immutada kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovett; kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist või 10–50 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust, mille tulemusel heitvesi vastab nõuetele (§ 8 lg 1). Bioloogiline puhastus tähendab vee puhastamist muust keskkonnast isoleerituna kas aktiivmuda, biokile või pinnasfilter-tehnoloogia vm bioloogilise puhastuse tehnoloogia abil. Samuti võib heitvett juhtida vastavalt määrusele nr 61 veekogusse, kui see vastab määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele, mis eeldab samuti reovee bioloogilise puhastuse rakendamist. Sademevesi Põhimahus on valla territooriumil sademe- ja lumesulamisvee eemale juhtimiseks kasutusel kraavid, kohati on hoonete ümber rajatud ka drenaaživõrk ning sademeveed on suunatud kas veekogudesse või reoveepuhastitesse. Üldplaneeringuga on võetud eesmärgiks eelkõige sademevee käitlemine krundisiseselt, st krundi omanik peab ise tagama sademevee ära juhtimise või immutamise ning nägema ette valingvihmadest tuleneva puhverdamisvajaduse. Erandina tuleb 117 Järve külas tiheasustusalal välja ehitada sademeveekanalisatsioon. Antud tingimus (krundipõhine sademevee käitlus) on asjakohane nii säästva arengu seisukohast kui ka käsitletud HELCOMi soovitusena, võimaldades sademevee kohapõhist käitlemist. Lisaks eelnevale on oluline olemasolevate kraavide säilitamine (mitte torudega asendamine) ja võimalusel kõvakatetega alade rajamise piiramine. Kõvakatetega alade rajamise piiramise korral on võimalik sillutise saamiseks kasutada vett läbilaskvaid pinnasekatted. Vett läbilaskvad pinnasekatted koosnevad sageli sillutiskividest või plastikust kärjekujulise struktuuriga pinnakattest, mille tühimikud on täidetud liiva, kruusa või mullaga. Nimetatud lahenduste puhul seotakse praktiliselt kogu sademevesi läbi pinnasekatte tühimike, ka intensiivsemate sajuperioodide ajal. Ka äravooluvee kvaliteet on veele läbimatute pinnasekatete, näitaks asfaltiga võrreldes oluliselt parem, sisaldades vähem metalle (Cu, Zn) ning õli- ja kütusejääke80. Samas on vett läbilaskvaid pinnasekatteid võimalik kasutada vaid väikeste liikumiskiirusega aladel81. Teistest alternatiivsetest sademeveekäitluse lahendustest on võimalik rakendada nt biopuhvreid, haljaskatuseid jms. Parkalaalade vahele või servadesse on võimalik rajada biopuhvreid (vt Joonis 3.32). Biopuhvri puhul on tegemist suhtelist suuremõõtmelise, kasvupinnasega täidetud ning ülejäänud pinnasest veekindla membraaniga eraldatud vanni või basseiniga, mis on haljastatud (sh osaliselt ka kõrghaljastusega). Kasvupinnasest läbi filtreeruv vesi kogutakse kasvupinnase all asuva drenaažiga ning suunatakse kanalisatsiooni või edasisele käitlemisele, näiteks imbsüsteemidesse. Kui ümbritseva pinnase hüdrauliline juhtivus on piisavalt suur võib biopuhver olla ka ümbritsevast pinnasest eraldamata ning sademevesi lastakse pärast biopuhvri läbimist otse ümbritsevasse pinnasesse ja edasi põhjavette imbuda. Setete kuhjumise vältimiseks kasvupinnase peal, kasutatakse sissevoolul tahkete osakeste eemaldamiseks eelpuhastust – näiteks haljastatud puhverriba. Kuigi biopuhvrid ei võimalda olulisel määral vähendada kanaliseerimist vajava sademevee hulka, aitab nende rohke kasutamine alandada kanaliseeritava sademevee vooluhulga maksimume82. 80 Brattebo, B. O., & Booth, D. B. (November 2003. a.). Long-term stormwater quantity and quality performance of permeable pavement systems. Water Research, 37(18), lk 4369-4376. 81 Infragate Eesti AS. (2016). Viimsi valla sademevee arengukava 2016-2027. 82 Alkranel OÜ, 2005. Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimustöö 118 Joonis 3.32. Biopuhver (allikas: Infragate Eesti AS, 2016). Eelkõige uutele rajatavatele hoonetele on võimalik kavandada haljaskatuseid, mis osaliselt seovad endasse sademevett ja tekitavad sademevee äravooluviivitust. Kui katusepind on kaetud haljaskatusega, siis imab kasvupinnas ning sellel kasvav taimestik endasse selle vee, mis muidu voolaks saju ajal kohe kanalisatsioonisüsteemi. Haljaskatuse sademevee kinnipidamisvõime sõltub sellest kui palju on haljaskatuse kasvupinnas ja teised kihid võimelised endasse korraga vett siduma. Paralleelselt toimub kasvupinnase ning taimede pinnalt kogu aeg evaporatsioon ning transpiratsioon, mis viivad sajuga katusesse jäänud vee tagasi atmosfääri. Olukorras, kus sademete hulk on suurem kui haljaskatus mahutada suudab, mängib kanalisatsioonile langeva hüdroloogilise koormuse (so löökkoormuse) vähendamisel rolli haljaskatuse võime sademevee liikumist aeglustada ning selle väljavoolu pikema aja peale jaotada. Koondülevaade võimalikest säästlikest sademeveelahendustest annab Tabel 3.28. Üldplaneeringuga määratud tootmismaadelt kokku kogutav sademevesi tuleb enne suublasse juhtimist puhastada õli- ja liivapüüduris. Nimetatud meede aitab vähendada võimaliku reostuse jõudmist pinna- ja põhjavette. Lisaks aitab liivapüüdur vähendada sademevee heljumi sisaldust. Sademevee suublasse juhtimise korral tuleb lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused toodud nõuetest. 119 Tabel 3.28. Säästlikud sademeveekäitluse lahendused ja nende rakenduskohad (allikas: www.susdrain.org alusel Infragate Eesti AS, 2016). *eeldab rajamist sellisel viisil, mis tagab sademevee kvaliteedi vastavuse kehtestatud normidele 120 Reoveekogumisalad Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 30.12.2019) teenindab moodustatud Toila valla haldusterritooriumit 5 reoveekogumisala: • Voka (RKA0440083) – tüüp: alla 2000 ie; piirkond: Voka alevik, Konju küla, Voka küla; • Toila (RKA0440084) – tüüp: alla 2000 ie; piirkond: Altküla küla, Pühajõe küla, Toila alevik; • Oru linnaosa (RKA0440586) – tüüp: alla 2000 ie; piirkond: Konju küla (mh Kohtla-Järve linn, Oru linnaosa); • Kohtla-Nõmme (RKA0440100) – tüüp: alla 2000 ie; piirkond: Kohtla-Nõmme alev, Kohtla küla, Roodu küla; • Kohtla-Järve (RKA0440101) – tüüp: üle 2000 ie; piirkond: Järve küla (mh Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa). Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada83. Lähtuvalt asjaolust, et piirkond üldiselt on aegade jooksul laienenud, on tekkinud juurde uusi elamualasid, mis olemasolevast reoveekogumisalast välja on jäänud. Lähtuvalt viimasest määrati üldplaneeringu koostamise käigus perspektiivsed ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise alad, mille ulatus selgitatakse üldplaneeringu protsessi käigus: - Toila aleviku Uus tn, Liiva tn, Põllu tn ja Kirsi tn perspektiivne; - Voka aleviku; - Kohtla-Nõmme alevi; - Kabelimetsa küla- Reoveekogumisaladest välja jäävatel hajaasustusaladel, mis ei asu ka perspektiivsetel ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel, ei ole majanduslikult mõistlik ühiskanalisatsiooni väljaehitamine. Sellistes piirkondades tuleks tekkiv olmereovesi koguda kinnistesse mahutitesse, mida vastavalt vajadusele regulaarselt tühjendatakse. Toila vald paikneb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel, lähtuvalt Veeseaduse §101 tuleb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on kümme inimekvivalenti või suurem84. 83 Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/et/reovesi-ja-reoveekogumisalad. Viimati vaadatud 14.01.2020. 84 RT I, 22.02.2019, 1. Vastu võetud 30.01.2019. https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv. Viimati vaadatud 14.01.2020. 121 Tuletõrje veevõtukohad Üldplaneeringu koostamisel analüüsiti planeeringuala kaetust olemasolevate tuletõrje veevõtukohtadega. Analüüsi tulemusena leiti piirkonna probleemseimateks kohtadeks on Valaste, Martsa, Peetri, Vaivina ja Voka piirkondade endised suvilakooperatiivid, kus Päästeameti andmetel puudub igasugune tuletõrje veevarustus. Aegade jooksul on hakatud suvilakoopertatiivides paiknevaid hooneid ümber ehitama aastaringseteks elamuteks. Suvilakooperatiivid on tihedalt asustustatud alad, kus ei ole tagatud aastaringseks elamiseks mõeldud elamutele kehtestatud tuleohutuskujad (8 m naaberkruntide hoonete vahel85), mistõttu on tegemist oluliste riskipiirkondadega. Lähtuvalt teostatud analüüsist oleksid sobilikemateks tuletõrje veevõtukohtadeks: - Peetri külas suvilapiirkondade Dünamo ja Progress vahetusläheduses; - Valaste küla Külaplatsi maaüksusel; - Valaste küla Kalda maaüksusel (suvilakooperatiivi sissesõidul); - Martsa küla kompaktse asustusega alal 3 asukohas; - Voka alevikus endise suvilakooperatiiv Kajakas sissesõidul; - Vaivina küla Mere üldmaa maaüksusel; - Konju külas suvilapiirkonnas paikneva tiigi baasil; - Roodu küla suvilapiirkonnas. Kavandatud veevõtukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukohtadega kaasnevad keskkonnamõjud piirnevad suures osas ehitusaegsete mõjudega. Ehitustegevusel võib kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust ja õlisid, lisaks paisatakse transportmasinate kasutamisel õhku saasteaineid; teine aspekt, millega kaasuvad veevõtukohtade rajamisel keskkonnamõjud on kaevamine/puurimine. Ekspluatatsioonil piirduvad mõjud enamasti tuletõrje veevõtukohtade hooldusel kaasnevate mõjudega. Kõik mainitud mõjud on pöörduvad, tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, küll aga kaasneb tuletõrje veevõtukohtade rajamisel oluline positiivne sotsiaalne mõju. Piisav hulk tuletõrje veevõtukohtasid tagab õnnetuste ilmnemisel parima tulemuse inimeste ja nende varade kaitsmisel. 3.4.4 Jäätmemajandus ja jääkreostus Toila valla haldusterritooriumil on viis jäätmehooldusrajatist – Kohtla-Nõmme alevis, Voka ja Toila aleviks olevad ohtlike jäätmete kogumispunktid, Järve külas paiknev jäätmejaam ning Kukrusse külas paiknev Uikala prügila (ka jäätmete sorteerimiskeskus ja kompostimisväljak)86. Avalikelt platsidelt kogutakse haljasjäätmed kokku ja korraldatakse äravedu AS Uikala Prügila kompostväljakule. Jäätmekava kohaselt on vajalik vähendada biolagunevate jäätmete hulka 85 RT I, 04.04.2017, 14. Vastu võetud 30.03.2017 nr 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012?leiaKehtiv. Viimati vaadatud 14.01.2020. 86 Toila valla jäätmekava 2019-2023. Vastu võetud 28.11.2018 määrus nr 36. 122 segaolmejäätmetes. Samuti on vajalik kompostimisväljakute rajamine kalmistujäätmete kompostimiseks. Olemasolevad kalmistujäätmete kompostimisplatsid tuleb korrastada ja piirata. Valla haldusterritooriumil paiknevad ka mitmed sega-, klaas ja paberpakendi konteinereid. Jäätmekava kohaselt paikneb valla hajaasustusaladel piisavalt pakendikonteinereid, küll aga tehti jäätmekavas soovitus lisada pakendikonteiner Martsa küla tiheasustusega alale86. Lisaks korraldatakse valla haldusterritooriumil kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe. Korraldatud jäätmeveo raames on Toila vald jagatud kaheks jäätmeveo piirkonnaks86: 1) endise Toila valla piirkond; 2) endise Kohtla ja Kohta-Nõmme valla piirkond. Korraldatud jäätmeveoga on haaratud segaolmejäätmed, paber- ja kartongjäätmed ning suurjäätmed. Keskkonnaregistri andmetel on Toila vallas 6 töötavat jäätmekäitluskohta (vt Tabel 3.29), oluline on seejuures märkida, et vastavad jäätmekäitluskohad ei ole kõik tavainimestele jäätmete üleandmiseks avatud. Tabel 3.29. Töötavad jäätmekäitluskohad Toila vallas. (Keskkonnaregister, seisuga 05.11.2020). Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik Voka Toila V.V. Ida-Virumaa, Toila vald, Bioloogiline töötlus reoveepuhasti AS Voka alevik Tavajäätmeprügila, Ohtlike jäätmete Ida-Virumaa, Toila vald, Uikala prügila Ekovir OÜ käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht, Kukruse küla Bioloogiline töötlus Toila Toila V.V. Ida-Virumaa, Toila vald, Bioloogiline töötlus reoveepuhasti AS Toila alevik Rehvide WOLF Ida-Virumaa, Toila vald, Vanarehvide käitluskoht taastamistehas TYRES OÜ Voka alevik Rannavarju Crastin KM Ida-Virumaa, Toila vald, Bioloogiline töötlus jäätmekäitluskoht OÜ Voka alevik Mere pst 14 Ida-Virumaa, Toila vald, Corrigo OÜ Bioloogiline töötlus jäätmekäitluskoht Toila alevik Laanearu Jaan Ida-Virumaa, Toila vald, jäätmekäitluskoht I Laanemaa Valaste küla Bioloogiline töötlus Keskkonnaregistri andmetel paikneb Toila valla haldusterritooriumil neli jääkreostusobjekti (vt Tabel 3.30). Neist 2 asuvad tööstustsoonis (JRA0000042; JRA0000121), kaks elutsoonis (JRA0000123; JRA0000083). 123 Tabel 3.30. Jääkreostusobjektid Toila valla haldusterritooriumil (Keskkonnaregister, seisuga 05.11.2020). Registrikood Objekti nimetus Asukoht Ohu liik Objekti Likvideerimis staatus -tööd JRA0000083 Vahtsepa Ida-Virumaa, Muda Määramata Meetmeid ei peakraavi mudane Toila vald, (veekogu ole rakendatud põhi Roodu küla põhjas) JRA0000123 Pühajõe põhi Ida-Virumaa, Vesi Kohalik Pooleli Toila vald, Pühajõe küla JRA0000042 Kukruse aheraine Ida-Virumaa, Pinnas Riiklik Meetmeid ei ladestus Toila vald, Peeri ole rakendatud küla JRA0000121 Kohtla-Nõmme Ida-Virumaa, Pinnas Kohalik Pooleli Autokummide Toila vald, remonditehase Kohtla-Nõmme mahutipark alev Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Üldplaneeringuga ei kavandata uusi jäätmekäitluskohti. Jäätmekavas on välja toodud vajadus vähendada biolagunevate jäätmete hulka segaolmejäätmetes ning kompostimisväljakute rajamine kalmistujäätmete kompostimiseks. Uute kompostimisplatside asukohti planeeringus ei ole esitatud, küll aga on vajalik nende rajamisel arvesse võtta valdavate tuulte suunda (vt Joonis 3.33), maanteede asukohta, reoveepuhastite, põllumajandusettevõtete ja kalmistute lähedust, kus tekib suur hulk biolagunevaid jäätmeid. Kohalikud kompostimisplatsid tuleb piirata ning tagada järelevalve, vältimaks isetekkeliste prügimägede teket. 124 Joonis 3.33. Tuulte roos Jõhvi 1989-2018 (Riigi Ilmateenistus, 2019). Üldplaneeringus on välja toodud, et gaasitaristu lähedus võib vallas tagada head eeldused biogaasijaama püstitamiseks, kus erinevate tehnoloogiatega on võimalik kasutada erineva päritoluga biolagunevaid jäätmeid kütuse tootmiseks. Biogaasijaama püstitamisel tulevikus on vajalik läbi viia täiendav keskkonnamõjude hindamine. Jäätmekäitluse maa-ala tarbeks ei reserveerita üldplaneeringuga uusi alasid, mistõttu ei kaasne planeeringulahendusega negatiivseid mõjusid. Erandiks on siinkohal Toila alevikus, aadressil Jõe 12 paiknev kinnistu, kuhu on Viru Rand OÜ kavandatud reoveepuhasti ning teavitanud kavatsustest ka Keskkonnaametit. Kõnealusel kinnistul on olemasolev hoonestatud tootmismaa, kus laiendatakse ettevõtte tegevusvaldkonda lisades kinnistule reoveepuhasti. Kinnistust põhja pool paiknevad hoonestatud väike-elamu maa-alad ning äri- ja teenindusmaad. Üldplaneeringuga ei kavandata senise maakasutuse muutust valla territooriumile jäävate jääkreostusobjektide alale või lähiümbrusesse. 3.4.5 Ettevõtluskeskkond Valla suurimateks ettevõtlust toetavateks teguriteks on põhimaantee nr 1 – Tallinn-Narva ning raudteeühendus Narva ja Tallinnaga. Lisaboonusena on omavalitsusel mereline asukoht, mida 125 saaks edukalt kasutada kauba- ja külalissadamana. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga87 on põhimaanteele kavandatud uus teelõik, mis elluviimisel parendab Tallinn-Narva vahelist ühendust veelgi. Valla majanduskeskus on tervikuna orienteeritud turismisektorile, mistõttu on valla pingutused elukeskkonna arendamise kõrval suunatud külakeskkonna arendamisele. Toila valla suurimateks majutusteenuste pakkujateks on Toila SPA ja Saka mõis, kellele lisandub suur hulk väikemajutajaid. Suurimaks looduslikuks külastusobjektiks on Oru park ja Valaste juga. Samuti paikneb valla haldusterritooriumil Eesti kõrgeim pankrannik. Suurimaks külastuskeskuseks on Eesti Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel ja Kukruse polaarmõis. Valla merepiir loob võimalused arendada ka kalaturgu, viimasest lähtuvalt on ka valla arengukavas välja toodud vastav arengueeldus: värske kala turu korraldamine Toila sadamaalal, kaasates ka teisi väiketootjaid, kel avaneb võimalus oma tooteid tutvustada ja müüa. Lisaks eelnevale on Toila valla arengukavas 2018-2030 toodud välja ettevõtluse arendamine läbi väikeettevõtlusvormide toetamise; ettevõtjasõbraliku keskkonna loomise (menetluskiirus, märkamine, tunnustamine); vallasõbraliku ettevõtja statuudi väljatöötamise ja rakendamise Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ kohaselt võib tuvastada kolmanda sektori suhtelise aktiivsuse kasvu. Selline järeldus on tehtud arvestades olukorda, kus perioodil 2000-2011 on MTÜ-de arv maakonnas kasvanud ning peale seda püsinud 2500 juures, samal ajal on aga elanike arv selle aja jooksul maakonnas langenud. Maa-ameti kaardirakenduse ei paikne Toila valla haldusterritooriumil ohtlikke ettevõtteid, küll aga ulatub mitme ohtliku ettevõtte ohuala valla haldusterritooriumile (vt Joonis 3.34). Peamiseks ohu tüübiks on ettevõtetes kasutava kemikaali (ammoniaak) mürgisus või soojuskiirgus/ülerõhk. Ettevõtete ohutul käitamisel ei ole ette näha kaasuvat negatiivset mõju, mis ulatuks planeeringualale. Ohu ilmnemisel teavitatakse sellest elanikkonda ning antakse täpsemad juhised keskkonna, sh tervisekahju vähendamiseks. 87 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine. 126 Joonis 3.34. Toila valla haldusterritooriumile ulatuvad ohtlike ettevõtete ohualad (Alus: maa-amet, 2020). Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju Toila vald on logistiliselt hea asukohaga, olles ühenduses oluliste riigimaanteega Tallinn-Narva (põhimaantee nr 1) ja raudteega45. Samuti kavandatakse üldplaneeringuga uusi kergliiklusteid, mille üheks eesmärgiks on parandada ka elanike pendelrände tingimusi, võimaldades igas vanuses liiklejale paremat ühendust lähemal asuvasse keskusesse. Kuna Toila valla rahvastik on kahanev88, on üldplaneeringu esmaseks eesmärgiks rahvaarvu kahanemise pidurdumine läbi elukeskkonna kvaliteedi hoidmise. Ühe tegevusena eesmärgi saavutamiseks on üldplaneeringuga määratletud maakasutuse juhtotstarbed, need aga pigem tiheasustusega aladel. Maakasutuse määramisel üldplaneeringus on püütud luua võimalikud laialdased arengueeldused, mistõttu on juhtfunktsioonide määratlemisel kasutatud eelkõige „segahoonestusala“ funktsiooni. Kuigi viimane loob mitmekesised arenguvõimalused, tuleb alal siiski tagada elamumaa nõuetele vastavad võimalikud häiringute normtasemed, mistõttu piirab see ühtlasi ka negatiivset häiringut põhjustavate hoonete rajamist. Segahoonestusaladel arendamiseks kehtivad täiendavad tingimused, lähtuvalt kavandatava krundi iseloomust. Uutel äri- ja tootmisaladel tuleb arvestada võimaliku kaasuva müraga. Müra normtasemete määramisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust; müraallikast; müra iseloomust ning välismüra normimisel hoonestatud ja hoonestamata alade kategooriatest. 88 Toila valla rahvastikuanalüüs ja –prognoos, 2018. 127 Täpsemalt käsitletakse müra ja müraga seonduvaid mõjusid inimese tervisele ja heaolule peatükis 3.4.2. Toila valla üheks perspektiivseks ettevõtlussuunaks on turism. Turismi arendamiseks on määratletud üldplaneeringus muuhulgas erinevad puhke- ja virgestusalad. Omavalitsuse üheks sooviks on pankranniku huvilistele avamine Päite loodusalal. Päite vaateplatvormi rajamine, heade pildistamiskohtade märgistamine ja viidastamine. Samuti on planeeringuga kõigis suuremates asustusüksustes säilitatud võimalus ettevõtlusega tegelemiseks, peamiselt kas tootmis- ja või äri- ja teenindusalade või segahoonestusalade reserveerimise kaudu. Selline lahendus soodustab kodu ja töökohtade võimalikult lähedal paiknemist ning loob võimalused tervikliku ja multifunktsionaalsete keskuste kujunemiseks. Sellegipoolest võib eelkõige tootmistegevusega kaasneda piirkonna elanikele mürahäiringuid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldplaneering omab positiivset mõju valla ettevõtluskeskkonna arendamisel, luues võrdlemisi soodsad tingimused uute töökohtade tekkele ning seeläbi ka valla üldise majanduse parendamisele. 3.4.6 Riigikaitselised ehitised Toila valla haldusterritooriumile ulatub osaliselt riigikaitseline ehitis Sirgala harjutusväli, mille piiranguvööndi ulatus on 2000 m. Ühtlasi ulatub valla haldusterritooriumile Kaitseliidu Aidu lasketiiru piiranguvöönd (2000 m ehitise välispiirist), mis ulatub osaliselt Vitsiku küla territooriumile. Riigikaitselise ehitise töövõime tagamiseks vajalikud tingimused on sätestatud kaitseministri 26.06.2015 määruses nr 16 Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise laiendamine või ümberehitamine ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Määruses on mh toodud, et riigikaitselise ehitise piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevuse tulemusena tekitatud müra. Sisuliselt tähendab see, et militaarmüra reguleerimiseks puuduvad vastavad normid. Siiski on Kaitseministeerium vajalikuks pidanud koostada soovituslikud dokumendid Militaarmüra regulatsioon (2019), millest ka militaarmüra hindamisel lähtutakse. 2008. aastal viis AS Koger & Partnerid läbi Sirgala harjutusvälja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. KSH raames teostatud mürauuringu alusel leiti, et müratasemed lähimate hoonete juures Sirgala ja Viivikonna asulates (mõlemad paiknevad 128 väljapool Toila omavalitsust) ei ületa soovituslikku tööstusmüra taset 55dB, seda ka juhul, kui sellele lisatakse parandustegur + 10dB. KSH aruandes hinnatakse ka mh vibratsiooni levikut. Aruandes on järeldatud, et harjutusväljal kasutatavate relvade ja muu tegevusega kaasnev vibratsioon on väikse ulatusega, kuna harjutusväljal on maapinna geoloogiline struktuur kaevanduse poolt segi pööratud. Samuti leiti, et õhu kaudu leviv vibratsioon ei ohusta lähiümbruses viibivaid inimesi, seda lähtudes harjutusalade paiknemisest ning kõrghaljastuse olemasolust. Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju ÜP-ga ei muudeta senist maakasutust riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndis. Seega ei ole ÜP realiseerumisel ette näha olulist ebasoodsat mõju riigikaitse ehitiste töövõime säilimisele seoses maakasutuse muutusega ega ka vastupidi riigikaitselise ehitise tegevusest tingitud müraga kaasnevat olulist ebasoodsat mõju piirkonna elanike heaolule ja tervisele. 129 3.5 Muud valdkonnad 3.5.1 Kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutuseks loetakse ilmastikuolude muutumist pika aja jooksul – seda kas aastakümnete või lausa miljonite aastate jooksul. Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused89. Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu (EL) riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi89: - temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma-ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimise tippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms; - sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms; - merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms; - tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. Mitmed ülalpool esitatud muutused toovad kaasa ka Toila valla ruumilise planeerimisega seotud mõjusid. Üheks olulisimaks mõjuks võib pidada mereveetaseme tõusuga kaasnevat võimalikku mõju pankrannikule (varingud). Täiendavat tähelepanu tuleks pöörata ka jõgede kaldaerosiooni tugevnemisele. Veetasemega tõusuga võib kaasneda vajadus jõgede kallaste ja pankranniku kindlustamisele. Temperatuuri tõusudega võivad kaasneda lume- ja jäävabad talved, mis toovad kaasa piiranguid metsaraiele – külmumata pinnas. Lisaks sademete hulga kasv, mis muudab metsaalused rasketehnikaga läbimatuks. Toila vallas on hästi arenenud turism, millele kõrgemad temperatuurid (eriti suveperioodil) omavad aga positiivset mõju. Suveperioodil ilmnevad kõrgemad temperatuurid aga omavad kõige otsesemat (negatiivset) mõju inimese tervisele. Kõrgete temperatuuridega kaasneb kõrgem 89 Keskkonnaminiseerium. 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf . Viimati vaadatud 22.01.2020. 130 kuumarabanduste ja ka nendest põhjustatud surmade arv. Kuumarabandused mõjutavad seejuures enam vanureid ja lapsi. Lisaks inimestele omavale mõjule, kaasneb kõrgemate temperatuuridega loomade ja taimede haigusvektorite levik89. Tormide sagenemisega peab olema omavalitsusel valmidus kiireks reageerimiseks hädaolukordadele. Toila vallas ei esine ametlikult üleujutusalasid (Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega 58 kehtestati Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nende siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord, mille kohaselt Toila valla haldusterritooriumil ei paikne suurte üleujutusaladega siseveekogusid). Samuti ei ole Maa-ameti üleujutuste kaardil märgitud Toila vallas võimalikke üleujutusega alasid. Küll aga võib suure intensiivsuse ja sademete hulga korral tekkida lokaalsed üleujutused, kuna pinnas ei suuda äkitselt tekkivat vett vastu võtta. Viimane tähendab, et olemasolevate maaparandussüsteemide töökindluse tagamine vajab senisest suuremaid ja järjepidevamaid investeeringuid. Kliimamuutused toovad kaasa ka muutuseid kasvatatavates põllukultuurides – sortide valik (millised kultuurid kliimatingimustest lähtuvalt pinnasel kasvavad ning millised mitte), saagikus, loomakasvatus (nt loomade vastupanu kõrgetele suvetemperatuuridele) taimekahjurite levik jms89. Põllukultuuride vahetumisega (ka temperatuuride muutuste ning liigsete sademetega) võib kaasneda põllumajandusmaade, sh väärtusliku põllumajandusmaa, väärtuse langus või koguni kõlbmatuks muutumine. Lisaks peamistele Eestit mõjutavatele probleemidele on kliimamuutuste kohanemise arengukavas esitatud ka meetmed nendega toime tulemiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Toila valla üldplaneering on üldjoontes arvestanud kliimamuutustest tulenevate mõjudega ning astub tulevikus vastavaid samme (uuringud). 3.5.2 Kumulatiivsed mõjud Kumulatiivsed mõjud on seotud eelkõige üldplaneeringu eesmärgiga eelisarendada valla suuremaid keskuseid. Keskuste multifunktsionaalne maakasutus soodustab teenuste tarbimist ja töökohtade loomist elukoha läheduses. Nimetatu vähendab vajadust autoga liiklemiseks ehk soodustab jalgsi ja jalgratta ning ühistranspordiga liiklemist. Positiivseks on seejuures ka kergliiklusteede kavandamine. Asjaolu avaldab soodsat kumuleeruvat mõju õhukvaliteedile ja piirkonna müra olukorrale. Ka inimeste tervise ja heaolu seisukohast on jalgsi ja jalgrattaga liiklemine positiivne. Samuti avaldab soodsat kumuleeruvat mõju õhukvaliteedile kaugkütte ja keskkonnasäästlike energialahenduste kasutamise eelistamine. Teisalt suuremate keskuste eelisarendamisega kaasneb ebasoodne mõju eelkõige väiksemate keskuste ja hajaasustuspiirkonnas elavatele elanikele ning seda tulenevalt nt asjaolust, et 131 ühissüsteemide (ühisveevärk ja –kanalisatsioon, ühistransport jms) käigus hoidmine nendes piirkondades võib pikas perspektiivis muutuda majanduslikult ebaotstarbekaks. 3.5.3 Piiriülene mõju Lähtuvalt üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest, ei ole Toila valla üldplaneeringu rakendumisel ette näha piiriülese mõju teket. 132  4. KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATAVAD MEETMED JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lg 10 kohaselt on seiremeetmete kinnitamise eesmärk teha varakult kindlaks strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline negatiivne keskkonnamõju ja rakendada seda mõju ennetavaid ning leevendavaid meetmeid. Planeeringu elluviimisest tulenevate mõjude seiret korraldab kohalik omavalitsus. Üldplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire tuleb ühitada teiste planeeringute ja arengukavadega kavandatava tegevusega rakendatava seiresüsteemiga, et saada omavahel võrreldavaid andmeid. Seejuures on oluline erinevate strateegilise (sh ruumilise) planeerimise dokumentide KSH-des kavandatud seiremeetmete ja mõõdetavate indikaatorite omavaheline kooskõla ja seiremeetmete mõõtmise sagedus. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneva tegevuse mõjude mõõtmiseks on soovitav rakendada järgmisi indikaatoreid: • naabrussuhetel ja avalikul huvil põhinevate vastuväidete arv detailplaneeringute menetlemisel, neist rahuldamata jäänud vastuväidete osakaal; • üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute osakaal. Mõõtmise sagedus: üks kord aastas. Oluline keskkonnaseire meede omavalitsuse tasandil on planeeringute regulaarne ülevaatamine vastavalt planeerimisseadusele. Kehtestatud planeeringu vaatab üle kohaliku omavalitsuse volikogu iga viie aasta tagant ning esitab ülevaatamise tulemuste kokkuvõtte valdkonna eest vastutavale ministrile kuue kuu jooksul arvestades ülevaatamisest. Antud meede loob võimaluse analüüsida planeeringute elluviimisega kaasnevaid mõjusid ja kavandada ilmnenud ebakõladele uute planeeringutega leevendavaid meetmeid. Mõõtmise sagedus: 4 aastat (KOV valimisperiood). 133  5. ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA KAASAMISEST Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Toila Vallavalitsus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viib läbi Alkranel OÜ. KSH läbiviimine toimus avaliku protsessina. KSH algatamisest teavitati vastavalt nõuetele Ametlikes Teadaannetes, kohalikus ajalehes, Toila valla veebilehel ning huvitatud osapooltele kirjalikult. KSH väljatöötamise kavatsuse koostamisel küsiti seisukohti järgmistelt huvigruppidelt: - Keskkonnaameti põhja regioon; - Kaitseliit; - Lennuamet; - Eesti Taimekasvatuse Instituut; - Maa-amet; - MTÜ Eesti Erametsaliit - Maanteeamet; - Toila valla Hariduse- ja Kultuuriselts; - Muinsuskaitseamet; - MK Pühajõe; - Päästeamet ida päästekeskus; - Toila Sadama Jahtklubi; - Politsei-ja piirivalveamet; - Pühajõe Tegijate Selts; - Põllumajandusamet ida regioon; - MTÜ Meie Heaolu; - Terviseamet ida regionaalosakond; - Noorte Volikogu; - Tehnilise järelevalve amet; - MTÜ Naisaare küla selts; - Veterinaar- ja Toiduamet; - MTÜ Krabuli selts; - Veeteede Amet; - MTU Saka küla selts; - Rahandusministeerium; - Ida-Viru Jahimeeste Selts MTÜ; - Kaitseministeerium; - Mägipõllu talu; - Keskkonnaministeerium - Arro Talu OÜ; - Majandus- ja - Pühaoru talu; Kommunikatsiooniministeerium; - FIE Andrei Hramtsov; - Siseministeerium; - OÜ Eramuekspert; - Maaeluministeerium; - FIE Üllar Vent; - Riigimetsa Majandamise Keskus; - MTÜ Meie Järve; - Eesti Keskkonnaühenduste Koda; - MTÜ Kohtla-Nõmme Kultuuriselts; - Elektrilevi OÜ; - MTÜ Kohtla & Nõmme Areng; - Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus; - MTÜ RIDER; - Elering AS; - MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing; - Telia Eesti AS; - SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus; - MTÜ Eesti Erametsaliit; - MTÜ Ida-Eesti - AS Eesti Gaas; Jäätmehoolduskeskus; - VKG Soojus AS; - naaberomavalitsustelt. Ametkondade poolt esitatud ettepanekud võeti KSH väljatöötamise kavatsuses ja aruande koostamises arvesse. 134 KSH aruande avalikust väljapanekust ja arutelust teavitati ajalehes, Toila valla veebilehel, Ametlikes Teadaannetes ja huvitatud isikutele kirjalikult. Üldplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu esimene väljapanek toimus 13.07-14.08.2020. aastal. Teine avalik väljapanek toimus 16.11-15.12.2020. Väljapanekutel esitatud ettepanekute ja seisukohtadega on võimalik tutvuda võimalik tutvuda Toila valla kodulehel. 135 ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, sh leevendavad meetmed Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Toila valla üldplaneering. Toila vald on omavalitsus, mis moodustati 21. oktoobril 2017 Kohtla-Nõmme valla, Kohtla valla ja Toila valla ühinemise teel. Toila valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt on KSH eesmärgiks üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude olulisuse ja ulatuse hindamine ning ebasoodsatele mõjudele vajalike leevendavate meetmete ning vajadusel soodsate mõjude suurendamise meetmete, võimalike alternatiivsete lahenduste ja keskkonnamõju seiremeetmete väljapakkumine. KSH üheks olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. Käesoleva KSH peaeesmärgiks oli keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Mõjude hindamisel keskenduti teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Mõjude hindamisel lähtuti nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnati keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Sisuliselt kasutati KSH koostamisel kahte peamist metoodilist lähenemist: välismõjude analüüs ja vastavusanalüüs. KSH käigus käsitleti ka konkreetse asukoha maakasutuse alternatiive. Mõju hindamise tulemusena ei tuvastatud vastavusanalüüsi käigus vastuolusid teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Välismõjude analüüsis tulemusena saab tõdeda, et üldiselt kaasnevad üldplaneeringuga soodsad pikaajalised mõjud. Peamised ebasoodsad keskkonnamõjud võivad kaasneda uute tootmis- ja väikeelamualade kõrvuti kavandamisel (selliseid alasid oli planeeringualal 2). Negatiivsete mõjude maandamiseks on peatükis 3 esitatud iga teemavaldkonna kohta leevendavad meetmed. Teiseks olulisemaks mõjuallikaks võib lugeda kavandatavaid tegevusi (nt kergliiklusteede, Toila-Oru tee õgvendamine, maandumisraja kavandamine), millel ei ole üldplaneeringuga määratletud täpseid asukohti ega ka parameetreid, mistõttu oli reaalselt ilmnevate mõjude hindamine selliste objektide puhul võimatu. Selliste tegevuste puhul on oluline viia läbi täiendavad mõju hindamised projekteerimise järgmistes etappides. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud kahest reaalsest arengustsenaariumist: - rändestsenaarium; - kahaneva rahvastiku stsenaarium. 136 Lähtuvalt viimaste aastate tendentsist, mis näitab, et rahvastiku vähenemine on enam mõjutanud negatiivsest loomulikust iibest ning valla haldusterritooriumil läbi viidud rahvastikuanalüüsist ja - prognoosist, võeti peamiseks arengustsenaariumiks rändestsenaarium. Üldplaneeringus on arvestatud kõigi oluliste keskkonnaaspektidega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Toila valla üldplaneeringuga ei ole ette näha oluliste ebasoodsate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude esinemist. Toila valla üldplaneering omab positiivset mõju piirkonna elukeskkonna arengule. Järgnevalt on esitatud leevendavate meetmete koondloetelu (konkreetsete tingimustena väljendatavad meetmed on kajastatud ka vastavas teemapeatükis) : - Toila vallas radoon pinnaseõhus praktiliselt kõikjal olnud üle 100 kBq/m³. Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist; ✓ rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega tugialasid läbi lõigata. Selle tarbeks: o rohevõrgustiku koridoridele ja tugialadele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba; o rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab tarastatud hoonete ja/ või elamuhoonete teenindamiseks vajalike rajatiste vahele jääma vähemalt 100 m katkematu ala; o elamute rajamisel rohevõrgustikule tuleb arvestada, et tarastada võib ainult õuealasid. Aiaga piiratava õueala suurus ei tohi hajaasustuses olla suurem, kui 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja loomade vaba liikumine. ✓ rohevõrgustiku avatud alasid võib kasutada loomade karjatamiseks. Karjamaade piirded on siiski rohevõrgustikus lubatud, kuid ajal, mil maa ei ole karjatamiseks kasutusel, tuleb tagada metsloomade vaba liikumine (näiteks avada otstes elektrikarjus). ✓ rohevõrgustiku alal tuleb kallasrada (sh mitte avalikult kasutatavate veekogude kaldad) hoida loomade ja inimeste liikumiseks avatuna (ilma tõkestamata); ✓ maardlate kasutuselevõtu eelduseks tehakse ettepanek, mille kohaselt tuleb rohevõrgustiku alal kaevandamise lõppemisel ala korrastada; ✓ rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohelises võrgustikus (tugialadel) ei langeks alla 90%. ✓ kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d), kes konkreetsest asukohast lähtuvalt annab hinnangu, kas rohevõrgustiku toimine tagatakse soovitu elluviimisel. - hajaasustusega aladel, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, tuleks soodustada ühiskasutatavate veehaarete rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma puurkaev; - arvestades võimalikke mõjusid tuleb Pühajõe, Ontika, Pangametsa ja Päite loodusalade lähialale kavandatavate kergliiklustee (Põhajõe loodusala), pankranniku äärsete vaateplatvormide ning Pühajõe loodusalal kulgeva Toila-Oru tee nr 13187 õgvendamise (ka perspektiivse silla rajamisel) ning Põhajõe loodusala lähialale kavandatava kopteri maandumisplatsi projekteerimise (DP) etapis läbi viia Natura asjakohane hindamine, mis käesoleval hetkel kehtivat õigusruumi arvestades on võimalik vaid KMH protsessi raames; 137 - Pühajõe loodusala. Üldplaneeringusee on kantud Toila sadama laiendus – uue jahisadama rajamine Pühajõe suudmeala idakaldale koos akvatooriumis suurendamisega. Lähtudes asjaolust, et üldplaneeringu koostamise raames puuduvad jahisadama täpsed ehitusmahud, ei ole käesoleva KSH raames võimalik läbi viia lõplikku Natura asjakohast hindamist. Olemasoleva informatsiooni põhjal võib järeldada, et ebasoodsad mõjud Pühajõe loodusealale Toila sadama laiendusega puuduvad. Lähtuvalt eelnevast on Toila sadama laiendamisel, uue jahisadama projekteerimisetapis vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine, kus käsitletakse võimalikke mõjusid Natura loodusalaga kaitstavatele liikidele – tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis); - Päite loodusalale puhke- ja majutushoone rajamisel ei ole ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärkides esitatud elupaigatüüpidele. Sellegipoolest tuleb hooned rajada maastikku sobivalt, seejuures on soovituslik läbi viia arhitektuurivõistlus. Puhkeala planeerimisel on soovituslik läbi viia detailplaneering ning täpsete ehituslike parameetrite ilmnemisel ka keskkonnamõjude hindamine; KSH koostaja teeb ettepaneku vähendada esialgse Vaivina külas paikneva EKV vähendamise ala ning kavandada turismiobjekt planeeritavast vaatetornist ida poole, kus ei esine loodusdirektiivis esitatud elupaigatüüpe. Ala vähendamisel on seega vajalik vähendada ka esialgselt plaanitud majutusüksuste (hoonete) arvu - kaitsealale avalduv koormus (tallamise, klindile avalduv koormus jms) peab olema minimaalne; - ühiskanalisatsiooniga kaetavatest aladest väljapoole jäävatel aladel, tuleb lähtuvalt planeeringuala põhjaveekaitstusest tekkiv olmereovesi koguda kinnistesse mahutitesse, mida vastavalt täitumisele tühjendatakse; - vähendamaks tiheasustusalal võimaliku pealmaakaevandusega kaasnevat piirkonna elukeskkonna killustatust ja häiringute teket, tehakse ettepanek üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalitsusel Kohtla-Nõmme aleviku tiheasustusala ja Saka küla tiheasustusalal paikneva maardla aktiivse tarbevaru passiivseks reservvaruks muutmise protsessiga; - päikeseparkide rajamisel tuleks eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid; - kuna üldplaneering määrab maakasutuse juhtfunktsioonid ehk maakasutuse, mis võib kattuda olemasoleva maakasutusega kuid võib olla ka perspektiivselt maakasutust suunav, siis tuleb reaalsete mürakaebuste korral, müra normatiivide määratlemisel lisaks üldplaneeringule arvestada ka reaalse konkreetse ajahetke maakasutusega ning kehtiva õigusruumiga; - tootmismaadelt lähtuda võiva mürahäiringu vähendamiseks on Tabel 3.21 tehtud ettepanekud tootmisalade lähiala maakasutuse osas; - ehitus- ja kaevetöödel kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit; - kavandatavate elamualade puhul tuleb detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel anda hinnang maanteeliiklusest tingitud müratasemete normidele vastavuse kohta Toila valda läbiva Tallinn-Narva põhimaantee (liiklussagedus 5000-7000 sõidukite ööpäevas) korral kuni 100 m kaugusel maanteest ning tugimaantee korral (liiklussagedus 1000-3000 sõidukit ööpäevas) kuni 75 m kaugusel maanteest. Hinnangu tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel kasutusele võtta müra leevendavad meetmed; 138 - supluskohtade ja supelrandade planeerimisel on vajalik arendada infrastruktuuri (nt parklad, teed), mis muudavad supluskoha kasutamise mugavamaks ning tagavad pikemas perspektiivis ka üldise heakorra; KSH koostaja teeb ettepaneku kaaluda settebasseini asukohaks katastriüksust 80201:002:0491, kuna ala on hoonestamata ning paikneb ÜP-s määratud maakasutuslike juhtotstarvete kohaselt virgestusrajatise maa-alal; - Projekteerimistingimuste andmisel ja projekti koostamisel kultuuriälestisega alal tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Ehitus- ja kaevetööde puhul kultuurimälestise alal, on projekteerimise raames täiendavalt vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Kinnismälestise piires tööde teostamiseks peab taotlema Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal tööde tegemise luba. 139 KASUTATUD ALLIKAD • AB 4A OÜ, 2002. Toila külarada – Toila kultuuriline ja ajalooline eksponeerimine. • Ajaleht põhjarannik. Pankrannik vaadatakse kevadel kriitilise pilguga üle. https://pohjarannik.postimees.ee/6535331/pankrannik-vaadatakse-kevadel-kriitilise- pilguga-ule. Viimati vaadatud 27.11.2019. • Alkranel OÜ, 2005. Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimustöö. • Arold, I. 1999. Eesti paigastikutüüpide kaart. • Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. • Aunapuu, A., Kutsar, R. jt. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis, 2013. • Brattebo, B. O., & Booth, D. B. (November 2003. a.). Long-term stormwater quantity and quality performance of permeable pavement systems. Water Research, 37(18), lk 4369- 4376. • Eesti 2030+ • Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2015. Nüüdne Eesti Geoloogiateenistus OÜ. Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru. • Eesti nahkhiirlaste kaitse tegevuskava. Kinnitatud 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. https://www.envir.ee/sites/default/files/nahkhiired_ktk_lisa1.pdf . Viimati vaadatud 22.01.2020. • Eesti Punane raamat. 2008. https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_punane_raamat_2008.p df • Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-2018 kaardirakendus. http://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/. Viimati vaadatud 29.01.2020. • Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon. • EKI, 2018. http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=infrastruktuur. Viimati vaadatud 06.01.2020. • Euroopa komisjoni juhend. 2001. Assessment of plansand projects significantlyaffecting Natura 2000 sites. https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/natura_2000_ assess_en.pdf. Viimati vaadatud 22.01.2020. • G. Al Zohbi, P. Hendrick, Ph. Bouillard. Evaluation of the impact of wind farms on birds: The Case study of Lebanon. - Renewable Energy, 2015, 80, 682-689. • Hunt, H., 2019. Seminar „Ametkondadega koostöö üldplaneeringute koostamisel“. • Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ • Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur“. • Infragate Eesti AS. (2016). Viimsi valla sademevee arengukava 2016-2027. • Johanson, R. 2015. Keskkonnamõjude hindamise ja Natura 2000 võrgustiku mõjude hindamise õiguslikud erisused. Magistritöö, Tartu Ülikool. 140 • Kaitseministeerium, 2019. Militaarmüra regulatsioon. • Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava. 2015. https://www.envir.ee/sites/default/files/kuldking_tk_2015.pdf • Keskkonnaagentuur. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=8;68547593;est;eelisand;;&comp=ob jresult=yrg&obj_id=-960342894. Viimati vaadatud 27.11.2019. • Keskkonnaminiseerium. 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aasta ni_2030_1.pdf . Viimati vaadatud 22.01.2020. • Keskkonnaministeerium. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhise, 200 • Keskkonnaministeerium. Reovesi ja Reoveekogumisalad. https://www.envir.ee/et/reovesi- ja-reoveekogumisalad. Viimati vaadatud 14.01.2020. • Kevin J. Boyle, Jessica Boatwright, Sreeya Brahma, Weibin Xu., 2019. NIMBY, not, in siting community wind farms. Resource and Energy Economics 57, 85-100. • Kohv, K., 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. • Kultuurimälestiste riiklik register. Seisuga 25.02.2020. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument . • Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S. ja Sepp, K., 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. • Maaeluministeeriumist H. Hunti ettekanne 21.01.2020 Põlvas • Maakonnaplaneeringu teemaplaneering E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine. • Mäekivi, E., 2015. Kahanevate linnade elamufondiga seotud probleemid ja meetmed Valga linna näitel. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool. • Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi 13.03.2019 kiri nr 17-7/2019/2142. • Metsise (Tetrao urogallus) kaitse korralduskava. 2015. Kaitseministeerium. https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf. Viimati vaadatud 08.01.2020. • Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava. Lisa 1. https://www.envir.ee/sites/default/files/nahkhiired_ktk_lisa1.pdf. Viimati vaadatud 13.01.2020. • OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004. Eesti radooniriski levilate kaart. Tallinn. • OÜ Eesti geoloogiakeskus, 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Tallinn. • Panagopoulos, T., Guimarães, M.H. & Barreira, A.P, 2015. Influences on citizens’ policy preferences for shrinking cities: a case study of four Portuguese cities, Regional Studies, Regional Science, 2:1, 141-170 • Peterson, K. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis, 2006. • Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk. • Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 141 • Rahandusministeerium, 2015. Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks. • RT I, 03.03.2017, 12. Kaugkütteseadus. • RT I, 04.04.2017, 14. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele . • RT I, 19.03.2019, 104. Planeerimisseadus. • RT I, 22.02.2019, 1. Veeseadus. • RT I 2004, 44, 313. I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu. • Schetke, S. & Haase, D., 2008. Multi-criteria assessment of socio-environmental aspects in shrinking cities. Experiences from eastern Germany. Environmental Impact Assessment Review 28 (2008) 483–503 • Siseministeerium. Rahvastikustatistika. 2020. https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Rahvastiku- statistika/eesti_elanike_arv_kov-ide_loikes_seisuga_01.01.2020.pdf. Viimati vaadatud 10.01.2020. • Taastuvenergia, 2018. http://www.taastuvenergia.ee/paikeseelektrijaam-maapinnal.html. Viimati vaadatud 21.01.2020. • Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebipõhine õpikeskkond. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kynnap.htm. Viimati vaadatud 13.01.2020. • Teeregister, 2020. https://teeregister.mnt.ee/reet/search. Viimati vaadatud 07.01.2020. • Terviseamet. 2020. Joogivee kvaliteet. http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=JV. Viimati vaadatud 21.01.2020. • Terviseameti register. http://mveeb.sm.ee/ctrl/ee/Nimistud/index/?kood=&jur_isik=&teeninduspiirkond=toila+v ald&otsi=Otsi Viimati vaadatud 28.11.2019. • Terviseameti registrid. Seisuga 22.01.2020. http://mveeb.sm.ee/ctrl/ee/Nimistud/index/?kood=&jur_isik=&teeninduspiirkond=toila+v ald&otsi=Otsi. • Toila valla arengukava 2018-2030 • Toila valla jäätmekava 2019-2023. Vastu võetud 28.11.2018 määrus nr 36. • Toila valla rahvastikuanalüüs ja –prognoos, 2018. • Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031. • Üleriigiline planeering Eesti 2030+. • Virumaa veebileht. http://www.virumaa.ee/loodus/. Viimati vaadatud 26.11.2019. 142 143 LISAD Lisa 1. Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja väljatöötamise kavatsus. 144