Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

-864235 -144145 0 0 EELNÕU SAVEDATE \@ "dd.MM.yyyy" \* MERGEFORMAT 15.07.2021 Määrus … ..…………… nr ….. Majandus- ja taristuministri 5 . augusti 2015 . a määruse nr 106 „ Tee projekteerimise normid “ muutmi ne Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel . Majandus- ja taristuministri 5 . augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) lisa täiendatakse pärast mõistet „Alus“ mõistega „Aluspinnas“ järgmises sõnastuses: „ Aluspinnas looduslik pinnas või kivim, millele on rajatud muldkeha või selle puudumisel katend “; 2 ) mõiste „ Dreenkiht “ sõnastatakse järgmiselt: „Dreenkiht erijuhul rajatav, töökihil asetsev piisava paksusega kiht, mis juhib vee katendist välja või ajutiselt mahutab liigvett “; 3 ) mõiste „ Filtratsioonimoodul “ sõnastatakse järgmiselt: „ Filtratsioonimoodul veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul on pinnase või kivimi omadus lasta vett läbi pooride või lõhede kaudu, mis defineeritakse veekoguse kaudu, mis voolab ajaühikus läbi ühikulise voolu ristlõike pinna ühikulise gradiendi korral “; 4 ) mõiste „Muldkeha“ sõnastatakse järgmiselt: „Muldkeha tee ehituseks vajalik geotehniline konstruktsioon koos selle juurde kuuluvate vee ärajuhtimissüsteemide ja tugistruktuuridega “; 5 ) mõiste „Töökiht“ sõnastatakse järgmiselt: „Töökiht muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3 ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 m sügavuseni katte pinnast “ ; 6 ) punkti 3.2 lõige 6 , punkti 3.4 lõige 2 ning punkti 4.4 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks ; 7 ) punkti 3.2 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „ (10) Dreeniv pinnas on kalju ja jämepurdpinnas, kruusliiv, jäme- ja keskliiv . Mittedreeniv pinnas on savi- ja tolmliiv . EVS - EN 13242 ja EVS - EN 13285 standardite järgi toodetud materjal või peenliiv loetakse dreenivaks juhul kui nad täidavad ühte järgnevatest tingimustest: osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 10 % ning samal ajal osakesi tera suurusega alla 0,006 mm on vähem kui 2% ; osakesi tera suurusega alla 0,063 mm vähem kui 7% . “ ; 8 ) punkti 3.2 täiendatakse lõi g e te ga 1 1 ja 12 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Külmakindlaks loetakse pinnased ning EVS - EN 13242 ja EVS - EN 13285 standardite järgi toodetud materjalid juhul, kui korraga on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) osakesi tera suurusega alla 0,125 mm on vähem kui 25%; 2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7% ; 3) osakesi tera suurusega alla 0,002 mm on vähem kui 0,5% . (12) Kui lõigetes 10 ja 11 esitatud tingimused ei ole tagatud , peab nende pinnaste või materjalide filtratsioonimoodul olema suurem kui 0,5 m/ ööp . Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20. “ ; 9 ) punkti 3.3 lõi k e d 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui töökihis on erinevaid pinnaseid või materjale, tuleb teekatte pinna kõrgus määrata selle pinnase või materjali järgi, mille puhul nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem. (3) Tsementbetoonkatte pinnast vähemalt 1,2 m sügavuseni ja asfaltkatte puhul vähemalt 1,0 m sügavuseni kasutatakse muldkehas üksnes külmakindlaid pinnaseid või materjale. Kui selliste pinnaste või materjalide kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas, siis nõudest võib kõrvale kalduda tagades tabeli 3.9 kohased katte pinna kõrgused. “ ; 1 0 ) punkti 3. 3 täiendatakse lõi g e te ga 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „ (8) Dreenkiht tuleb ette näha, kui esineb vähemalt üks järgmistest juhtumitest: 1) lõikes 3 sätestatud nõuded ei ole täidetud ; 2) kavandatud konstruktsiooni jääb alles olemasolev säilitatav si deaine ga töödeldud kiht ; 3) aluspinnaseks on kaljupinnas ja see jääb vähem kui 0,5 m sügavusele katte pinnas . (9) Dreenkihi paksus, vajalik filtratsioonimoodul, kasutatava materjali terakoostis ja teised nõuded tuleb sõltuvalt tee laiusest ja teistest parameetritest arvutada. Sõltumata arvutusest on dreenkihi lubatud vähim filtratsioonimoodul esimeses ja teises niiskuspaikkonnas 2 m/ ööp ning kihi minimaalne paksus 20 cm, kolmandas niiskuspaikkonnas 3 m/ ööp ja minimaalne kihi paksus 30 cm. Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20. “ ; 1 1 ) punkti 6 .3 lõi ke 6 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) silla koonuse ja kaldasamba hüdraulilise stabiilsuse kontrolli puudumisel peab nende tagune pealesõidu muldkeha olema lõigul, mille pikkus kaldasambast muldkeha peal mõõdetuna on võrdne vähemalt pikkusega, mis võrdub muld keha kõrgusega pluss 2 m, projekteeritud kas dreenivast pinnasest või standardi EVS - EN 13242 või EVS - EN 13285 kohasest materjalist või peenliivast, mille kummagi filtratsioonimoodul on vähemalt 2 m / ööp ning tihendustegur vähemalt 0, 98. “ . Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler EELNÕU SAVEDATE \@ "dd.MM.yyyy" \* MERGEFORMAT 15.07.2021 Majandus- ja taristuministri 5 . augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmi se määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri 5 . augusti 2015. a määruse „ Tee projekteerimise normid “ muutmise määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel. Eelnõu koostamise vajadus on tingitud ennekõike vajadusest viia regulatsioon kooskõlla valdkonna arengutega ning kõrvaldada määruse rakenduspraktikas tekkinud kitsaskohad . Eelnõuga kavandatud muudatused on seotud ennekõike tee muldkehas ja dreenkihis kasutatavate materjalidega – eelnõu eesmärk on need nõuded üle vaadata ning soodustada parimate praktikate kasutuselevõttu. Selliselt võimaldatakse projekteerimisel tee muldkeha materjalide kavandamisel lähtuda mitte ainult filtratsioonimoodulist (praegune regulatsioon), vaid tugineda pinnaste ja materjalide terakoostisele. Selliselt eelnõu jõustumisel tekkib projekteerimisel rohkem valikuid ning tänu tõhusamatele kontrollimeetoditele muutub tõhusamaks ka ehitusprotsess. Kaasnevalt suurenevad võimalused kohalike ehitusmaterjalide kasutamiseks. Eelnõu ja käesoleva seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse ekspert Pavel Karev (tel: 639 7611, e-post: [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeri umi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351 , e-post: hendrick . rang @mkm.ee ). 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Uute mõistete lisamine ja olemasolevate mõistete muutmine. Määruse lisasse lisatakse uus mõiste „aluspinnas“ ning parandatakse mõisteid „dreenkiht“, „filtratsioonimoodul“, „muldkeha“ ja „töökiht“ . Muudatused viiakse sisse eesmärgiga tagada määruse õigusselgus ning vältida rakenduspraktikas määruse erinevaid tõlgendusi. Mõiste „aluspinnas“ lisamine on vajalik, kuivõrd antud mõiste on määruses läbivalt kasutusel ning sellega on otseselt või kaudselt seotud mitmed olulised nõuded. Seega on oluline ühiselt määratleda, mida antud mõiste sisaldab. Mõiste „dreenkiht“ juures on oluline täpsustada, et tegemist erijuhul rajatava kihiga, s.t tegemist ei ole tüüpilise ja üldkohustusliku kihiga ja see tuleb kavandada üksnes teatud puhkudel (vt p unkti 3.3 lisatav lõige 8). Lisaks sellele on vaja täpsustada kihi paiknemist – tegemist ei ole aluse all paikneva kihiga, kuivõrd dreenkihi funktsiooni võib täita ka alus. Samuti tuuakse muudatusega välja, et dreenkihi funktsioon on mh ajutiselt liigse vee mahutamine. Antud täpsustused on vajalikud dreenkihi regulatsiooni korrektseks ja ühtlaseks rakendamiseks. Mõistes „filtratsioonimoodul“ võetakse kasutusele üldisem kirjeldus ning jäetakse välja viide nii Darcy seadusele kui ka vee äravoolu kiiruse ja hüdraulilise gradiendi suhtele. Antud mõistes on oluline anda filtratsioonimooduli põhimõtteline tehniline kirjeldus, mis toetab punkti 3.3 lisatava lõike 9 rakendamist ning annab alused dreenkihi arvutuse teostamiseks. Mõiste „muldkeha“ viiakse kooskõlla viimaste valdkonna arengutega ning täpsustatakse, et muldkeha on geotehniline konstruktsioon, mis mh sisaldab vee ärajuhtimissüsteemi ja tugistruktuure. See tähendab, et muldkeha ei ole ainult pinnasest või muust materjalist koosnev konstruktsioon, vaid see mõiste hõlmab ka muid keerukamaid konstruktsioone, mis võivad koosneda erinevatest kihtidest ja struktuuridest. Täpsustus on vajalik, et korrektselt rakendada määrusega ette nähtud muldkeha regulatsiooni. Mõiste „töökiht“ juures on tekkinud vajadus viia sisse mitmed täpsustused. Esiteks on vaja täpsustada, et töökiht on üksnes muldkeha osa ning see ei ulatu aluspinnasesse. Teiseks täpsustatakse, et töökiht paikneb katendist allpool (mitte katte pinnast). Kolmandaks on töökihi paksus seotud konstruktsiooni külmumissügavuse ga ning seetõttu võrreldes eelmise redaktsiooniga võib teatud külmumissügavuse puhul olla 1,5 meetrist väiksem. Täpsustused on olulised, kuivõrd töökihiga on seotud mitmed olulised nõuded (nt on piiratud, milliseid materjale on lubatud töökihis kasutada) ja on äärmiselt oluline neid korrektselt rakendada kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga. Punkti 3.2 lõike 6 , p unkti 3. 4 lõike 2 ja p unkti 4 . 4 lõike 9 kehtetuks tunnistamine. Antud sätted jäetakse määruse lisast välja, kuna analoogsed nõuded on esitatud määruse lisa teistes osades või reguleeritakse uute eelnõuga lisatavate sätetega ning tegemist on nõuete tarbetu dubleerimisega. Selliselt p unkti 3.2 lõike 6 asemele lisatakse punkti 3.2 uued lõiked 11 ja 12, mis käsitle vad külmakindlaid pinnaseid. Punkti 3.4 lõige 2 kattub punkti 6.3 lõike 6 punktiga 8 – mõlemad sätted reguleerivad kaldasamba taguse muldkeha ehitamist. Punkti 4.4 lõige 9 , mis käsitleb dreenkihi kavandamise kohustust ja dreenkihi parameetreid, asendatakse punkti 3.3 lisatavate uute lõigetega 8 ja 9. Punkti 3. 2 lõike 10 muutmine. Kui kehtiv säte defineerib dreenivad pinnased üksnes läbi filtratsioonimooduli, siis uue sõnastusega võimaldatakse pinnaste või materjalide dreenivust hinnata lisaks läbi terakoostise (peenosiste sisalduse) . Terakoostise hindamine on oluliselt kiirem ja odavam kontrollimeetod , mis ehitustööde käigus võimaldab oluliselt tõhustada kasutatud materjalide kvaliteedikontrolli ning potentsiaalselt suurendab sobilike materjalide ringi. Punkti 3.2 lõike 11 lisamine. Uues lõikes defineeritakse ühemõtteliselt , millised pinnased ja materjalid on külmakindlad. Antud regulatsioon on vajalik määruse lisa punkti 3.3 lõike 3 (muldkehas külmakindlate pinnaste ja materjalide kasutami s e nõue ) rakendamiseks. Külmakindlad on pinnased ja materjalid, mille peenosiste sisaldus ei ületa kehtestatud määra. M uudatuse laiem eesmärk on võimaldada kontrollida pinnaste ja materjalide sobivust tee muldkeha ehitamiseks lisaks filtratsioonimoodulile ka pinnase või materjali terakoostise alusel. Punkti 3.2 lõike 12 lisamine. Uude lõikesse on koondatud seni punkti 3.2 lõikega 10 kehtestatud põhireegel, mille alusel on võimalik hinnata pinnase ja materjali dreenivust ja külmakindlust filtratsioonimooduli abil . Kui punkti 3.2 lõi kes 10 (dreeniva pinnase või materjali terakoostise nõue) või 11 (külmakindla pinnase või materjali terakoostise nõue) esitatud nõuded ei ole täidetud, siis alternatiivselt kooskõlas senise regulatsiooni ja praktikaga saab pinnast või materjali sobivust hinnata läbi filtratsioonimooduli – dreenivaks ja külmakindlaks saab lugeda materjali ja pinnast, mille filtratsioonimoodul on üle 0,5 meetri ööpäevas kooskõlas standardiga EVS 901-20. Punkti 3.3 lõike 2 muutmine. Kui muldkeha töökihis on erinevad pinnased, siis tulenevalt kehtivast nõudest tuleb teekatte pinna kõrgus määrata arvutuslikult. Praktikas on leitud, et alati ei ole juhtumipõhine arvutus otstarbekas ning on võimalik määrata teekatte pinna kõrgus pinnase või materjali järgi, mille puhul nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem. Punkti 3.3 lõike 3 muutmine. Lõige kehtestab nõuded muldkeha ülemises osas kasutatavatele pinnastele ja materjalidele. Muudatuse g a täpsustatakse, et tsementbetoonkatte pinnast vähemalt 1,2 m sügavuseni ja asfaltkatte puhul vähemalt 1,0 m sügavuseni kasutatakse muldkehas üksnes külmakindlaid pinnaseid või materjale. Seejuures külmakindlad pinnased ja materjalid on defineeritud punkti 3.2 lõi getes 11 ja 12 ja neid on võimalik määrata vastavalt kas terakoostise (peenosiste sisalduse) alusel või traditsiooniliselt läbi filtratsioonimooduli. Kui külmakindla pinnase või materjali kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas, siis on lubatud nõudest kõrvale kalduda tagades tabeli 3.9 kohased katte pinna kõrgused. Punkti 3.3 lõike 8 lisamine. Lisatav lõige kehtestab dreenkihi kavandamise kohustuse. Seni oli dreenkihi kohustus reguleeritud määruse lisa punkti 4.4 lõikes 9 (eelnõuga tunnistatakse kehtetuks) ja selle kohaselt oli dreenkiht kohustuslik siis, kui töökihis ei ole kasutatud nõutud filtratsioonimooduliga pinnased või materjalid kooskõlas määruse lisa punkti 3.3 lõikega 3. Nõue on tervikuna üle vaadatud ning eelnõuga on ette nähtud kolm olukorda, millal dreenkiht on kohustuslik. Nendel puhkudel on dreenkiht vajalik tagamaks konstruktsiooni püsivust ja kestvust. Kui määruse lisa punkti 3.3 lõike 3 nõuded on täidetud (muldkeha ülemises osas on kasutatud külmakindlad pinnased või materjalid) ning ei esine eriolukorda (kaljupinnas asub vähem kui 0,5m sügavusel katte pinnast või konstruktsiooni ehitatakse ümber vaid osaliselt seniste sideainega töödeldud kihtide säilitamisega), siis dreenkiht ei ole kohustuslik ning katendi võib projekteerida vahetuld muldkehale. Punkti 3. 3 lõike 9 lisamine. Lisatav lõige täiendab eelmist lõiget seoses dreenkihi kavandamise kohustusega. Kui dreenkiht on tulenevalt lõikest 8 kohustuslik, siis dreenkihi parameetrid (paksus, filtratsioon, terakoostis jt) tuleb alati määrata arvutuse alusel. Ehk siis dreenkihi parameetrid tuleb määrata projektipõhiselt ja arvutuslikult. Täiendavalt on lõikes kehtestatud minimaalsed dreenkihi paksuse ja filtratsioonimooduli nõuded, mis peavad olema täidetud alati olenemata arvutuse tulemustest. Punkti 6 . 3 lõike 6 punkti 8 muutmine. Lõikes on reguleeritud pinnase või materjali nõuded , mida kasutatakse silla koonuse ja kaldasamba tagumise muldkeha ehitamisel (kaldasammaste tagasitäide silla ühendamisel pealesõidu tee muldkehaga). Sisulise muudatusena lisatakse lõikesse võimalus määrata antud olukorras pinnased või materjalid hüdraulilise stabiilsuse arvutusega, s.t arvutuse alusel võib kasutada ka muid pinnaseid või materjale. Kui hüdraulilise stabiilsuse arvutus ei ole teostatud, siis tüüplahendusena on antud olukorras lubatud kasutada kas dreenivaid pinnaseid või muid materjale (peenliiv ning standardite EVS - EN 13242 ja EVS - EN 13285 toodetud materjalid), mille filtratsioonimoodul on vähemalt 2 m/ ööp . Olenemata kasutatud pinnasest või materjalist tuleb alati silla koonuse ja kaldasamba tagumine muldkeha näha ette tihendusteguriga 0,98. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ ( ELT L 88, 4.4.2011, lk 5—43 ) . Kuna tegemist on tehnilise normiga, siis saadetakse määruse eelnõu Euroopa Komisjoni teavitamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord ( ELT L 241, 17.9.2015, lk 1—15 ) . 4 . Määruse mõjud Määrusel puuduvad sotsiaalsed mõjud ning mõjud riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule. Elu- ja looduskeskkonnale võib käesolev määrus omada kaudset positiivset mõju, kuivõrd eelnõu mõjutab avalikult kasutatava tee ehitusprotsessi ja seega vastaval määral ka avaliku ruumi ning elu- ja looduskeskkonna kujundamist. Kõige olulisem muudatus on seotud tee muldkeha ja dreenkihi nõuete ga . Esiteks on eelnõu kohaselt võimalik hinnata pinnase või materjali sobivust tee muldkehasse mitte ainult filtratsioonimooduli kaudu (punkti 3.2 lisatav lõige 12) vaid hinnates pinnase või materjali külmakindlust läbi terakoostise (punkti 3.2 lisatav lõige 11). Teiseks on selgelt reguleeritud juhtumid, millal on dreenkiht kohustuslik (punkti 3.3 lisatav lõige 8) ning kaasnevalt on üle vaadatud ka dreenkihi nõuded (punkti 3.3 lisatav lõige 9). Lisaks sellele on sisse viidud mõned üksikud vähemolulised muudatused, mis kokkuvõttes annavad projekteerimisel rohkem valikuid ja paindlikkust . Kokkuvõtvalt annab eelnõu projekteerimisel rohkem valikuid ja paindlikkust ja tänu uutele kontrollimeetoditele muutub efektiivsemaks ka ehitusprotsess - rahaline ja ajaline kulu materjalide kontrollimiseks objektil väheneb. Seeläbi muutub efektiivsemaks ja sujuvamaks kogu tee ehitusprotsess tervikuna. Potentsiaalselt võib muudatusega kaasneda ka tee muldkeha ehitamiseks sobilike materjalide ring i suurenemine , mis avaldab positiivset mõju nii kohalike materjalid e kasutamisele kui ka veoka u gustele ja CO 2 heitele. Avalikult kasutatavate teede ehitus muutub keskkonnasäästlikumaks. 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamine ei nõua otseselt täiendavaid tegevusi. Eelnõu rakendamine ei eelda riigieelarvelisi kulutusi ning eelnõu rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Eelnõu rakendamise eeldatavaks kaudseks tuluks on tõhusam ja keskkonnasäästlikum avalikult kasutatava tee ehitus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üld ises korras. Kuivõrd eelnõu suurendab normi paindlikkust ning ei sisalda uusi piirava iseloomuga nõudeid, siis ülemineku aeg ei ole kavandatud ning uusi nõudeid on võimalik rakendada koheselt määruse jõustumisel. 7. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu töötati välja koostöös Transpordiametiga konsulteerides eelnevalt Eesti Taristuehituse Lii duga. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Taristuehituse Lii dule , Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule. Rahandusministeerium Meie 02.08.2021 nr 2-1/21-0409/4659 Maaeluministeerium Siseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmise määruse eelnõu Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Taristuehituse Liit MTÜ Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Pavel Karev 639 7611 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158