Lp Aleksei Ivanov Teie: 25.06.2026
Meie: 10.07.2026 nr 2.3-8/26/2566-2
E-post:
[email protected]
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas AvTS § 35 lg 1 p 2
alusel on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud
teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni.
Lisaks märgite, et Narva Linna Sotsiaalabiameti 19.06.2026 käskkiri nr 6.1-12/7233 käsitleb
ametnike distsiplinaarmenetlust (sisaldab teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid ja teabe, mis
sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt
andmesubjekti eraelu puutumatust) ning Narva Linna Sotsiaalabiameti 19.06.2026 käskkirjaga
nr 6.1-12/7235 algatati teenistuslik järelevalve (kontrolli läbiviimine) ametniku suhtes.
Selgitame, et järelevalvemenetlus, sh nii distsiplinaarmenetlus kui teenistuslik
järelevalvemenetlus on haldusmenetluse eriliigid, mis algavad esimese menetlustoiminguga.
Enamasti on selleks kas vastava taotluse saamine või puudutatud isikute teavitamine menetluse
algatamisest ning reeglina sisaldavad need ka teavet menetluse algatamise põhjuste kohta.
Seega on piiranguga teabeks ka menetluse algatamise käskkirjad. AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel
piirangu kehtestamise eesmärgiks on see, et keegi ei saaks sekkuda pooleliolevasse menetluse
või teha ennatlikke järeldusi isikute süüdiolemise või mittesüüdiolemise kohta ning et menetlust
oleks võimalik läbi viia erapooletult ilma välise surveta. Seega hõlmab AvTS § 35 lg 1 p 2
piirang kogu menetlust puudutavat teavet (toimikut).
Kui reeglina AvTS § 38 lg 2 kohaselt tuleb teabenõude korral väljastada see osa teabest või
dokumendist, millele piirang ei kohaldu, siis AvTS § 35 lg 1 punktid 1 ja 2 on sellest erandid,
mille kohaselt on piiranguga kõik menetlusdokumendid täies ulatuses kogu menetluse kestel.
Ehk siis kui dokumentidele on kehtestatud piirang eeltoodud sätete alusel, siis ei saa keegi
teabenõudega nõuda selliste dokumentide ka osalist väljastamist. Siinkohal juhime tähelepanu
ka sellele, et kui dokumentidele on kehtestatud piirang AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel, siis ei tohi
jätta tähelepanuta seda, kas dokument sisaldab ka muud piiranguga teavet. Juhul kui dokument
sisaldab ka näiteks piiranguga isikuandmeid, siis tuleb dokumendile lisaks ka vastavad
piirangud kehtestada. Seada põhjusel, et kuna peale menetluse lõppu ja otsuse jõustumist
muutub AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel kehtestatud piirang kehtetuks, et siis ei saaks isikuandmed
avalikuks.
Lisaks juhime Teie tähelepanu sellele, et AvTS § 36 lg 1 p 12 ei luba kehtestada piiranguid
riikliku järelevalve, haldusjärelevalve teenistusliku järelevalve korras või distsiplinaarkorras
tehtud jõustunud ettekirjutustele või antud aktidele või andmetele kehtivate karistuste kohta.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kui selline otsus sisaldab ka näiteks kellegi eraelulisi või
eriliigilisi isikuandmeid, et siis ka need oleksid avalikud. Eeltoodud andmetele tuleb jätkuvalt
kehtestada juurdepääsupiirang.
Kuigi Andmekaitse Inspektsioonile ei ole teada, millist teavet Teie poolt viidatud käskkirjad
täpselt sisaldavad, kuid kui need on koostatud poolelioleva järelevalvemenetluse käigus või
sellele käskkirjaga algatatakse menetlus, siis kohaldub neile piirang AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel
kuni järelevalvemenetluses tehtud otsuse jõustumiseni ja neid ei saa teabenõude korras nõuda.
Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Elve Adamson
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)