Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Haridus- ja Noorteamet TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Mis mõjutab noorte osalemist huvihariduses? Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) JAH või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik - eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Indrek Masing (sh tema nimi ja kontaktandmed)? andmekaitsespetsialist [email protected] 626 8966 1 Kas on olemas eetikakomitee ? EI Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? EI Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Haridus- ja Noorteamet 77001292 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) A. H. Tammsaare tee 47 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon 11316 Tallinn uuringu kontaktisik: Helen Vellau [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet 70000332 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Tatari 51, Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Ilona Reiljan telefoninumber Tel: 5331 1740 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise Haridus- ja Noorteameti ülesanneteks on osalemine õiguslik alus? õigusaktide väljatöötamises, nende rakendamise Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse korraldamine ja oma pädevuse piires vastav teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. õigusnõustamine ning õigusaktidest tulenevate õiguste Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiste andmine uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. (Põhimääruse §6 lg 2 p 1); korraldab, arendab, seirab ja Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks analüüsib noortevaldkonna ja noorsootöö teenuseid Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või (Põhimääruse §6 lg 2 p 7); täidab huvihariduse ja - teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping tegevuse valdkonnaga seotud ülesandeid, sh analüüsib vms. toetuse kasutamist ja tulemuste saavutamist (Põhimääruse §6 lg 2 p 9). Haridus- ja Noorteamet on elluviijaks Euroopa struktuurifondide Haridus- ja noorteprogrammi tegevuses „Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)“, spetsiifiliselt meetmete nimekirja kohase meetme 21.4.5.1. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET- staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ja meetme 21.4.7.2. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ tegevustes. Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed HTMi Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ ning eesmärgi ISE „Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks” saavutamisse ning nende mõõdikute täitmisse. Tegevuste paremaks planeerimise aluseks on noortega seotud uuringute läbiviimine, mis on vajalik materjal poliitikakujundamise protsessi toetamiseks. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Huvihariduses osalemine soodustab noorte hariduslikku edukust, turvalisuse kasvu, riskikäitumise vähenemist ning sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse leevendamist. Eesti Inimarengu aruanne 2026 kirjeldab, kuidas huvihariduses osalemine on üks mõjusamaid ennetusmeetmeid, kuid selle kättesaadavus on ebavõrdne ning just kõige suuremas riskis noored jäävad sellest sageli kõrvale. On teada tegurid, mis võivad takistada noore osalemist huvihariduses, kuid pole teada erinevate tegurite ulatus ja mõju tugevus. Uuringu üheks osaks on huvihariduses osalevate ja mitteosalevate noorte kohta persoonade (samade tunnuste alusel moodustatud grupi üldistatud „koondportree“) koostamine. Uuring tervikuna ja persoonade loomine eelkõige on vajalik ebavõrdsusmustrite tuvastamiseks ja huviharidusest eemalejäämise riskirühmade defineerimiseks. See annab sisendi tõenduspõhise haridus- ja noortepoliitika kujundamiseks riigi ja kohaliku tasandi otsustes, et parandada huvihariduse kättesaadavust ja sihipäraselt toetada noorte võrdseid võimalusi ühiskonnas osalemiseks. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Registriandmete kasutamise vajalikkust põhjendavad asjaolud, et varasemad uuringud on peamiselt toimunud küsitlustena ja teiseks ei ole varem läbi viidud ulatuslikku, kõiki valimigruppe kaasavat uuringut. Värske inimarengu aruanne rõhutab, et just registripõhised analüüsid võimaldavad õigesti mõista hariduslikku ebavõrdsust ja huvihariduse rolli noorte sotsiaalses staatuses. Seda ei ole võimalik teha anonüümsete või üldistatud andmetega. Varasemad küsitlusuuringud on näidanud, et osalemist huvihariduses mõjutavad elukoht, koolitee, riskikäitumine, vanemate sissetulek – nende tegurite seoseid saab hinnata vaid individuaalset (ehk personaliseeritud) andmetasandit kasutades. Isikustamata andmed ei võimalda siduda noore osalemist huvihariduses tema sotsiaalmajanduslike taustateguritega, hinnata millised rühmad on varjatud riskis (nt koolist väljalangemise risk, segregatsioon, piirkondlik tõrjutus), jõuda täpsete poliitikasoovitusteni. Uuringu eesmärk ei ole monitoorida üksikisikuid, vaid hinnata riskitegureid populatsiooni tasemel. Vajalikud EHISe, EUROMODi ja RSRi andmed seotakse omavahel ja analüüsitakse pseudonüümitult, s.t isiku nimi või isikukood uuringut läbi viivatele Statistikaameti töötajatele kättesaadav ei ole. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Mitmed riiklikud arenguraportid ja strateegiadokumendid toovad välja, et huviharidus on Eesti ühiskonnas strateegilise tähtsusega ennetusmeede, sest huviharidusel on otsene mõju noorte riskikäitumise ning eraldatuse vähenemisele ja turvalisuse kasvule. Samas esineb huvihariduses osalemises suur ebavõrdsus nii, et see, mis peaks vähendama hariduslikku ebavõrdsust, taastoodab seda, kuna just seal, kus vajadus on suurim, on pakkumine kõige nõrgem. Uuringu tulemus võimaldaks haridusasutustel, KOVidel ja riigil teha tõenduspõhiseid otsuseid selle ebavõrdsuse vähendamiseks, elukvaliteedi tõstmiseks ning sellega sidusalt tugevama ühiskonna loomiseks. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb ka vajadusest toetada riiklikku haridus- ja noortepoliitikat, sest siiani on Eestis tehtud küsitlusuuringuid ega kasutata piisavalt võimalusi mida saab luua registriandmete baasil.  7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Registriandmete kasutamine on andmete taaskasutamine, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid kohustusi. Uuringuks vajalikku andmestikku, mis on moodustatud erinevate registrite pseudonüümitud andmetest, kasutatakse analüüside teostamiseks ainult Statistikaameti serveris ja ainult Statistikaameti poolt. Analüüside tulemused esitatakse Haridus- ja Noorteametile uuringu raportis anonüümselt, üldistatud kokkuvõttena, mis ei võimalda ühegi andmesubjekti tuvastamist, seega ei kahjusta uuring ka andmesubjekti õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu. Detailseid andmeid Haridus- ja Noorteametile ei edastata. Antud uuringu jaoks loodud andmestik kustutatakse Statistikaameti poolt pärast Harno ja Statistikaameti vahel sõlmitava lepingu lõppu 2027 aasta II kvartalis. Eelnevat arvesse võttes ei pea me vajalikuks eraldi andmekaitselise mõjuhinnangu koostamist. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt uuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Uuringus kasutatakse andmeid, mis on Statistikaametil olemas ning mis on kättesaadavad avalikest andmeallikatest, seega uuringu jaoks lisa andmepäringuid teha vaja ei ole. Pseudonüümitud andmeid töötleb volitatud töötlejana ainult Statistikaameti analüütik Statistikaameti serveris. Haridus- ja Noorteamet saab koondandmetel põhineva valmis uuringuraporti. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Perioodil 2017-2025 Eestis elanud noored vanuses 7-26 ja nende vanemad, valim on kõikne. Täpne kogumi suurus on võimalik teada saada alles siis, kui on antud luba noorte ja nende vanemate andmed omavahel siduda. Seni on hinnangu aluseks Statistikaameti avalikus andmebaasis avaldatud andmed. Järgnevalt on toodud ligikaudse hinnangu kirjeldus: Perioodil 2017–2025 on Eestis elanud keskmiselt umbes 280 000 7–26-aastast isikut aastas, neist veidi vähem kui 60% (umbes 160 000) on valimis kõigil aastatel. Kuna noorte vanemate andmeid ei ole hetkel noorte andmetega kokku seotud, siis eeldades, et igal noorel on vähemalt üks vanem ja maksimaalselt kaks vanemat, on lapsevanemate valim aastas keskmiselt 280 000 – 560 000. Lapsevanemate arvu hinnangus ei ole siinkohal arvestatud võimalusega, et ühes peres võib olla mitu last, st lapsevanemate arv on tõenäoliselt tegelikkuses oluliselt väiksem. Igal järgmisel aastal lisandub valimisse keskmiselt 14800 last ning lisaks nende vanemad; valimist väljub igal aastal keskmiselt 15000 noort, kes ei ole enam 26-aastased ja nende vanemat (eeldusel, et valimis ei ole samast perest lapsi, on lisanduvaid vanemaid vastavalt 14800–29600 ja 15000–30000, tegelikkuses oluliselt vähem.). 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Perioodiks on ajavahemik 2017-2025 a 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Erinevatest andmestikest pärit isikuandmed seotakse pseudonümiseeritud isikukoodi kaudu. Pseudonüümitud andmete koosseis on välja toodud punktis 10.1. *Andmeallikate valikut on põhjendatud punktis 5 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. 1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS), formaal- ja huvihariduse andmed 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastased isikute ja nende vanemate kohta juhul, kui nad õppisid. Andmed saadakse statistikatööst „Haridus“. 2. EUROMODi andmestik 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastaste noorte ja nende vanemate kohta. 3. Rahvastiku statistiline register, 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastased isikute ja nende vanemate kohta. Andmed saadakse statistikatööst „Rahvastik“. 4. Sotsiaalkindlustusameti andmed 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastased isikute kohta Täpne andmete koosseis on välja toodud punktis 10.1 Andmetöötluse kirjeldus: Rahvastiku statistilisest registrist (edaspidi RSR) võetakse välja 7-26-aastaste isikute valim iga aasta 1. jaanuari seisuga koos ülejäänud RSR-i andmetega ning lisaks infoga nende vanemate kohta (punktis 10.1 sisalduvad andmed). Selle andmestikuga ühendatakse EHISest info noore formaalhariduses õppimise ja huvihariduses osalemise kohta ning info vanemate õppimise kohta juhul, kui vanem õpib (punktis 10.1 sisalduvad andmed). Seejärel liidetakse EUROMODist punktis 10.1 välja toodud info vanemate hõiveseisundi ning sissetuleku kohta ning info leibkonna suuruse ja tüübi kohta. Sotsiaalkindlustusameti andmetest liidetakse info noore puude kohta. Elukoha KOVi alusel seotakse andmestikuga täiendav info KOVi kohta (keskmine sissetulek omavalitsuses, töötuse määr omavalitsuses, omavalitsuse elanike jaotus haridustaseme lõikes, valdav emakeel omavalitsuses) ning minuomavalitsus.ee andmetest kõigi noorsootöö valdkonna kättesaadavuse ning noore rahulolu ja osalemise kriteeriumite info. Uuringu eesmärgiks on Eesti registrite andmete põhjal välja selgitada tegurid, mis takistavad noortel huvihariduses osalemast ja leida nende tegurite mõju ulatus ja tugevus. Analüüsitakse, kas ja kui, siis kuidas erinevad huvihariduses osalevate ja mitteosalevate noorte ning nende vanemate taustatunnused. Registrite andmetele seotakse juurde KOVide kohta käivad avalikud andmed, et uurida, kas sellel, kui paljud noored omavalitsuses osalevad huvihariduses, on seoseid omavalitsuse üldist olukorda kirjeldavate näitajatega ja sellega, milline on Minuomavalitsus.ee andmetel olukord noorsootöö kättesaadavusega (kui mitmekülgsed on võimalused, millised on valikuvõimalused huvitegevuses ja -hariduses, kuidas arvestatakse noorsootöö kättesaadavaks tegemisel haavatavate sihtrühmadega jne) ning noorte reaalse rahulolu ja osalemisega noorsootöös (milline on omavalitsuses tervikuna noorte rahulolu kooli huvitegevuse võimalustega, milline on osalusaktiivsus huvihariduses, milline on osalusaktiivsus omavalitsuse koolide huvitegevuses, milline on noorte rahulolu huvitegevuse ja -haridusega)5. Lisaks kasutatakse mitmeid avalikke allikaid, mida kasutakse KOV tasandil mitte isikustatult (nt minuomavalitus.ee, Statistikaameti avalikud andmekogud) 5 Noorsootöö kriteeriumite täitmise detailvaade - https://minuomavalitsus.ee/valdkond/noorsootoo#kriteeriumite- taitmine 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Uuringus ei koguta täiendavalt andmeid, vaid kasutatakse registriandmeid, mis on varem kogutud riikliku statistika otstarbel. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel vastavas Statistikaameti osakonnas. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult. Harnole edastatakse andmed agregeeritud kujul. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Punktis 9.3 on öeldud, et EHISest võetakse vanemate andmeid ainult juhul, kui vanem õpib. EHISes ei ole vanemad seostatud lastega, kuid isikutena on vanemad EHISes sees juhul, kui nad on EHISe ajal õppinud. Allolevas andmekoosseisus on välja toodud, et EHISest võetakse info selle kohta, mis haridustasemel vanem vaatlusalusel aastal õpib. Seda infot RSRis ei ole, vanema kõrgeim lõpetatud haridustase tuleb RSRist. Noortel võib olla vanematest erinev sünniriigi, kodakondsuse, põlisuse, emakeele info. Suure tõenäosusega need erinevused võivad olla ühiskondlikus elus, sh huvihariduses osalemise erisuste põhjuseks ning sellest lähtuvalt abiks võimaliku toe sihtgrupi väljaselgitamisel. Andmed EHISest 7-26-aastased noored Huviharidus 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Isiku identifikaator EHISes 3) Õppiv/mitteõppiv 4) Huvikool 5) Huvikooli asukoht 6) Õppekava 7) Õppekava valdkond Üldharidus: 8) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 9) Isiku identifikaator EHISes 10) Õppiv/mitteõppiv 11) Õppiv: a. Kool b. Kool tõhustatud ja erituge vajavatele õpilastele (jah/ei) c. Kooli asukoht d. Õppekava e. Õppevorm f. Õppekeel Muu formaalharidus: 12) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 13) Isiku identifikaator EHISes  14) Õppiv: a. Õppeasutus b. Haridustase 7-26-aastaste noorte vanemad 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Õppiv: Haridustase Andmed EUROMOD’i andmestikust, 7-26-aastased noored ja nende vanemad 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Hõiveseisund 3) Sissetulek (tööalane sissetulek ja toetused) 4) Leibkonna suurus 5) Leibkonna tüüp Andmed rahvastiku statistilisest registrist, 7-26-aastased noored ja nende vanemad 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Sugu 3) Sünniaeg 4) Sünniriik 5) Kodakondsus 6) Kõrgeim omandatud haridustase 7) Elukoht (KOV üksus) 8) Elukoha asustuspiirkond 9) Põlisus 10) Emakeel Sotsiaalkindlustusameti andmed 7-26-aastaste noorte kohta (juhul kui isikul on määratud puue vähemalt ühel päeval kalendriaastast vahemikus 2017 – 2025) 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Esmane puue (jah/ei) 3) Puude raskusaste 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Vt punkt 10. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Analüüsi otstarbel moodustatud erinevate registrite andmetest koosnev ühendandmestik kustutatakse pärast lepingu lõppu 2027 aasta II kvartalis 11. Kas andmesubjekti teavitatakse JAH isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 - 6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, Teade uuringu alustamise kohta avaldatakse kuidas teavitatakse. Harno kodulehel uudiste alamlehel ja uuringute alamlehel. Otsing | Haridus- ja Noorteamet Noorteseire | Haridus- ja Noorteamet 11.3. Kust on leitavad Isikuandmete töötlemine Harnos | Haridus- ja andmekaitsetingimused7? Noorteamet 12. Kas isikuandmeid edastatakse EI kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Jaak Raie (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (kuupäev digiallkirjas) 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 8Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/37-4 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2026 Tallinnas Jaak Raie Taotluse esitaja Haridus- ja Noorteamet [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus "Mis mõjutab noorte osalemist huvihariduses?" 29.06.2026 täiendatud taotluses ning käesolevas otsuses esitatud tingimustel ja mahus; 2. Haridus- ja Noorteametil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 30.06.2027. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4 sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu tingimusi ja eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse hindamist vajalikuks. Andmekaitse Inspektsioon juhib täiendavalt tähelepanu, et mõjuhinnangu peavad tegema kõik isikuandmete vastutavad töötlejad, kelle isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvestades tekib tõenäoliselt inimestele suur oht.1 Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis2 on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele3, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Üldjuhendi kohaselt on planeeritud ja metoodilise isikuandmete töötlemise puhul tegemist süstemaatilise andmetöötlusega ning ulatusliku andmetöötlusega, kui see hõlmab: 1) eriliiki või süüteoandmeid 5000 ja enama inimese kohta; 2) suurt ohtu põhjustavaid andmeid 10 000 ja enama inimese kohta; 3) ülejäänud isikuandmed 50 000 ja enama inimese kohta.4 Vastutava töötleja hinnangul ei ole eraldi mõjuhinnangu koostamine vajalik, sest uuringu käigus toimuv isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega vabadusi ning uuringus ei toimu konkreetse andmesubjekti profileerimist. Taotlusest nähtuvalt on kavandatava uuringu andmetöötluse puhul tegemist süstemaatilise andmetöötlusega ning valimi mahtu arvestades toimub ulatuslik andmetöötlus. Eeltoodust tulenevalt peab vastutav töötleja arvestama mõjuhinnangu koostamise vajadusega. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 29.06.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses ja käesolevas otsuses. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 1 Isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 (IKÜM) artikkel 35 2 Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon 3 Artikli 29 töörühm Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele (EL) 2016/679 4 Vt täpsemalt 5. peatükk. Andmekaitsealane mõjuhinnang | Andmekaitse Inspektsioon 2 (2)