Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (539 SE)

Annely Akkermann Teie 16.01.2025 nr RIIGIKOGU/24- Riigikogu rahanduskomisjon 1140/-3T [email protected] Meie 20.01.2025 nr 1.1-11/260-2 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (539 SE) Austatud rahanduskomisjoni esimees Vabariigi Valitsus otsustas 16.01.2025. a istungil mitte toetada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 12. novembril 2024. a algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud (539 SE). Eelnõu seletuskirja kohaselt puudutab ettepanek toiduainete (sh kartul, puu- ja köögivili) käibemaksumäära vähendamist 5%-le. Samas eelnõu tekst seda eesmärki ei toeta, kuna see näeb ette 2025. aasta 1. jaanuarist kehtetuks tunnistatud käibemaksuseaduse § 15 lõike 21 muutmise. Valitsus ei nõustu eelnõu seletuskirjas esitatud väitega, et toiduainete käibemaksumäära vähendamine suurendab käibemaksu laekumist. Ükski teadaolev uuring või analüüs ei kinnita seda, et käibemaksu soodusmäära kehtestamine suurendab käibemaksutulu. Rahandusministeeriumi hinnangul toob toiduainete käibemaksumäära vähendamine kaasa suure riigieelarvelise kulu, mis ulatub vähemalt 400 mln euroni aastas. Arvestades riigi rahanduse seisu, ei ole selline meede otstarbekas ega efektiivne. Riigieelarve strateegias järgnevateks aastateks prognoositud eelarve defitsiiti süvendaks väljapakutud meede veelgi, kuna katteallikaid selleks ei ole. Tuleb märkida ka seda, et käibemaksumäära vähendamine on riigi jaoks rahalises mõttes kulukaim meede kui eesmärgiks on kauba või teenuse hinna vähendamine. Samuti peab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) efektiivse käibemaksusüsteemi olulisteks elementideks laia maksubaasi, ühte kindlat määra, milles puuduvad või on vähe erandeid, mis teeb käibemaksusüsteemi võimalikult lihtsaks ja väheste kuludega administreeritavaks maksutulu allikaks. Erinevate uuringute kohaselt kandub käibemaksu määra langetus hindadesse üle vaid osaliselt ja osa langetusest läheb ka kaupmeeste ja tootjate kasumiteks, mistõttu jääb tarbija võit maksumäära langetusest väiksemaks. Kuigi soodusmäärad võivad pakkuda lühiajalist hinnasurvet allapoole ja aidata teatud sihtrühmasid, on nende pikaajaline ja süsteemne efektiivsus piiratud. Maksusüsteemi lihtsuse ja tõhususe huvides tasub kaaluda alternatiivseid viise, nagu otsesed toetused madala sissetulekuga tarbijatele. Kasumite tõus avaldab mõju küll kaupmeeste ja tootjate konkurentsivõimele, kuid läbi käibemaksumäära vähendamise ei ole see efektiivne meede madalama sissetulekuga sihtrühma toetamiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Euroopa Liidu statistika kohaselt oli 2023. aastal toiduainete hinnad Eestiga võrreldes kallimad Luksemburgis, Iirimaal ja ka Soomes ehkki nendes riikides kehtib toiduainetele vähendatud käibemaksumäär. Käibemaksumäära langetamisest tulenev riigi tulude vähendamine on alati suurem kui soovitav majanduslik mõju. Näiteks Hispaanias rakendati 2023. aasta alguses ajutiselt käibemaksu nullmäära teatud toiduainetele nagu puuviljad ja piimatooted. Esialgsed andmed viitavad, et kuigi hinnad langesid, ei olnud mõju püsiv ning mõne kuu jooksul hinnad stabiliseerusid kõrgemal tasemel kui esialgu oodati. Kuna jõukamad leibkonnad kulutavad toidule absoluutsummas enam, siis rahaliselt võidavadki rohkem need, kellel on suuremad väljaminekud. Seega käibemaksusoodustusest saadav võit jaguneb sissetulekugruppide vahel erinevalt ning on kaldu jõukaima ehk 10 detsiili suunas. Seega ka eelarvekulu läheks suurel määral rikkamate leibkondade toetamiseks. Lisaks märgime, et vastavalt nõukogu direktiivile 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, on liikmesriigil õigus kehtestada maksimaalselt kaks vähendatud maksumäära. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtivad Eestis vähendatud määradena 13% ja 9%. Seega 5%-se vähendatud maksumäära kehtestamise õigust ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisaadressaadid: Riigikantselei Aet Külasalu 5885 1300 [email protected] 2