Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 21.01.2025 Esitatud e-kirja teel AKTSIASELTS HELMES TÄIENDAV SEISUKOHT JA LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI Ärisaladuseta versioon Riigihange: Riigihange „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumber 277106) Vaidlustaja: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 aadress Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected] Telefon: 53419810 Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood 70009244 aadress Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: Nortal AS Registrikood 10391131 aadress Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] TAOTLUSED: 1 Vaidlustaja taotleb vaidlustuse peatamist ja palub vaidlustuskomisjonil teavitada Rahandusministeeriumit järelevalve läbiviimise vajadusest. 2 Mõista Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt välja vaidlustaja menetluskulud summas 4777,50 eurot käibemaksuta ja riigilõiv summas 1280 eurot ehk kokku 6057,50 eurot. 1 SENINE MENETLUSKÄIK 1.1 02.01.2025 esitas vaidlustaja VAKO-le puudustega vaidlustuse ja 07.01.2025 puudusteta vaidlustuse tervikteksti, millele hankija ja kolmas isik vastasid 15.01.2025. Järgneval päeval (16.01.2025) edastas VAKO kirjaliku menetluse teate, milles määras ka edasise menetluskäigu ja tähtajad. 1.2 Vaidlustajale anti aega hankija ja kolmanda isiku vaidlustuse vastusele seisukohti esitada kuni 21.01.2025 ning samaks ajaks peab esitama ka menetluskulude nimekirja. Käesolevaga vaidlustaja seda teeb, esitades seisukohad hankija ja kolmanda isiku 15.01.2025 vaidlustuse vastusele ning taotledes menetluskulude nimekirja alusel menetluskulude väljamõistmist hankijalt. 1.3 Vaidlustaja selgitab üldiselt, et ei nõustu ühegi hankija ega kolmanda isiku väitega, kui just selgesõnaliselt seda väljendatud ei ole. 2 TÄIENDAVAD PÕHJENDUSED Vaidlustaja nõue 2.1 Hankija on alustanud vastust vaidlustusele selgitusega, mille kohaselt ei ole vaidlustajal võimalik edukaks osutuda, kuivõrd vaidlustuse lisa 1 on eksitav. Vaidlustaja selgitas lisa 1 esitamisel, et tegemist on võimalike arvutustega, mis näitavad hüpoteetilist võimalust vaidlustuse edukuse korral vaidlustaja edukaks tunnistamise võimalikkust. See, milliseid konkreetseid arve kellelegi teisele omistatakse, et ole võimalik käesoleva asja raames hinnata, mistõttu ei olnud vajalik läbi simuleerida kõikvõimalikke olukordi. Vaidlustaja ülesandeks oli näidata, et kui vaidlustus on edukas, siis on hanke tulemuseks ka vaidlustaja edukaks tunnistamine ning selleni on võimalik jõuda väga erinevate arvutuste kaudu, milliseid ei ole vajalik vaidlustamisõiguse tuvastamiseks läbi teha. 2.2 Vaidlustaja on lühidalt selgitanud, millised võiksid tulemused olla juhul, kui kolmanda isiku pakkumus on mittevastav ehk ei jõuagi hindamisele (vaidlustuse lisa 1 vaheleht „Mittevastav“) ja olukorras, kus kolmanda isiku pakkumust küll hinnatakse, kuid seda kooskõlas kehtiva hindamismetoodikaga (vaidlustuse lisa 1 vaheleht „Vastav“). Võttes arvesse asjaolu, et vaidlustaja hinnangul on hankija proovitöö alakriteeriumit „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ tervikuna ehk kõikide pakkujate suhtes valesti hinnanud, mis võib viia nii selle alakriteeriumi uuesti hindamiseni või kogu hanke uuesti korraldamiseni, siis on asjakohane seda alakriteeriumit simuleerida mistahes võimalike lahendustega, sealhulgas ei ole võimatu ka vaidlustaja testi kiireim tulemus, kuivõrd hankija ei viinudki vaidlustaja ega kellegi teise proovitöö testimist korrektselt läbi. Sellest täpsemalt aga allpool punktides 2.27-2.31, et vaidlustaja seisukohad oleksid paremini jälgitavad nii hankijale kui ka kolmandale isikule. Hankija lähtub ebaõigesti vastuse punktis 2 eeldusest, et vaidluse all on vaid neljas alakriteerium ning on veendumusel, et juba tehtud testide tulemused jäävad kehtima – vaidlustaja on rõhutanud, et kiiruse testimine tuleb igal juhul 2  uuesti teha ja seda väga mitmel põhjusel. Seega asjaolu, et kehtivas hindamisprotokollis on veel ühele pakkujale omistatud neljandas alakriteeriumis enam punkte kui vaidlustajale, ei oma käesoleva vaidluse seisukohast mistahes tähtsust. 2.2.1 Hankija on vaidlustuse vastuse punktis 2 märkinud, justkui oleks vaidlustaja esitanud vastuolulised nõuded, mistõttu täpsustab vaidlustaja veelkord üle vaidluse esemeks olevad nõuded: 2.2.1.1 Esimene nõue on kolmanda isiku vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõue ja see tuleneb asjaolust, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta proovitööle seatud vastavustingimustele alusdokumendi „Nõuded proovitöö teostamiseks“ lk 7, p 13. 2.2.1.2 Teine nõue on kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõue ja see tuleneb kahest võimalikust alternatiivist: 2.2.1.2.1 Esimene alternatiiv on, et kolmanda isiku pakkumus on mittevastav ega kuulugi hindamisele; 2.2.1.2.2 Teine alternatiiv on, et kui kolmanda isiku pakkumus on vastav, siis sellegi poolest ei ole võimalik sellele õigusvastase hindamise tulemusel omistada nii palju punkte, kui hankija on seda teinud. Sealjuures lähtub hankija ebaõigesti eeldusest, et kolmanda isiku hindepunkte ei ole tervikuna kahtluse alla seatud – vaidlustaja leiab, et kogu kolmanda isiku proovitöö tuleb uuesti hinnata ja seda on kinnitatud ka vaidluse p-s 2.14- 2.20 ja 2.27-2.31. 2.2.1.3 Teise nõudega seonduvalt leiab vaidlustaja, et tema proovitöö väärinuks riigihanke alusdokumentidega kooskõlas läbiviidud hindamise tulemusel rohkem hindepunkte alakriteeriumites „Funktsionaalsus“ ning „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“. 2.2.1.4 Eelnevaga seonduvalt on vaidlustaja vaidlustuses märkinud ka asjaolu, et kogu alakriteeriumi „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ hindamine oli vastuolus riigihanke alusdokumentide, RHS § 117 lg 1 ja § 3. Seega ei välista vaidlustaja ka võimalust, et hankija peab õiguspärase hindamise läbiviimiseks hindama uuesti kõiki pakkumusi (st ei piisa üksnes vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumuste uuesti hindamisest) või alternatiivselt tunnistama riigihanke kehtetuks, kuivõrd riigihanke alusdokumentide kohaselt ei ole võimalik alakriteeriumi „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ alusel läbi viia õiguspärast hindamist. Kiirustest ei ole muutumatu faktor, mis oleks pakkumuses numbriliselt fikseeritud ja seeläbi objektiivselt hinnatav igal ajal samamoodi – on selge, et seda on vaja uuesti hinnata. 2.3 Ühtlasi tuletab vaidlustaja meelde, et vaidlustus ei põhine hindamismetoodika probleemistikul, vaid asjaolul, et hankija ei ole läbipaistvalt ja kontrollitavalt hindamismetoodika alusel hindamist läbi viinud. Hankija selgitas ka vastuseks vaidlustuses esitatud täiendavate materjalide nõuetele, et mistahes hindamise salvestisi, mille alusel saaks kontrollida hankija tõendamata väidete õigsust – st asjaolu, et tõepoolest on proovitöödes kõik toimingud korrektselt realiseeritud – ei eksisteeri. Seega 3  on vaidlustaja tunnetus sellest, et hindamine on olnud hägune ja kontrollimatu, korrektne, kuivõrd hankija ei ole jäädvustanud mitmeid kiirustesti tulemusi mõjutavaid asjaolusid ja nende kontrollimist vajalikul määral. Seega hankija esitatud väide, et kuivõrd hindamismetoodika nägi ette konkreetsed nõuded, siis on vajalik usaldada, et neid nõudeid ka kontrolliti, ebakohane. 2.4 Kokkuvõttes, hankija on vaidlustuse vastuse punktis 2 väljendatu kohaselt valesti aru saanud vaidlustuse sisust – vaidlustaja vaidlustas selgelt ka kogu kolmanda isiku proovitööle omistatud hindepunktid ja on seisukohal, et kogu neljanda alakriteeriumi hindamine ehk kiirustestimine tulebki uuesti teha. See, kuidas hankija viib pärast oma otsuse VAKO otsusega kooskõlla, on hankija otsustada, kuid arvestama peab ka VAKO selgitusi (kaalutlusi) otsuse põhjendavas osas (vt RHS § 200 lg 6 ja Riigikohtu 28.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-3-14, p 19). Kolmanda isiku esitatud pakkumus on mittevastav 2.5 Vaidlustaja esmane seisukoht on jätkuvalt, et kolmanda isiku esitatud proovitöö ei vasta vastavustingimustele. 2.6 Nii hankija kui ka kolmas isik selgitavad, et vaidlustusest pole võimalik tuvastada, mis täpsemalt vastavustingimustega kooskõlas ei ole ning teisalt leiavad mõlemad pooled, et proovitööle ei olnudki seatud vastavustingimusi, st proovitöö oli vastav pelgalt seetõttu, et see oli esitatud. Vaidlustaja selle seisukohaga ei nõustu. 2.7 Nagu vaidlustaja ka vaidlustuses märkis, siis hankija kirjeldas alusdokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ nii vastavustingimusi ehk kohustuslikke nõudeid proovitööle kui ka soovitusi. Üheks nõudeks oli muuhulgas nõue (lk 7, p 13), et „Käsureal peab saama hallata rakenduse järgmiseid sätteid: ’ - - headless’ võimalus lülitada välja ja sisse Chrome UI (vaikimisi Chrome UI väljas).“ Pakkumuste vastavust tuleb kontrollida enne pakkumuste hindamist avatud menetluses, mistõttu saab hinnata üksnes vastavaid pakkumusi. Vastavust tuleb kontrollida RHS § 114 alusel kooskõlas riigihanke alusdokumentidega, kusjuures selleks oli ka dokument „Nõuded proovitöö teostamiseks“. 2.8 Hankija on ebaõigesti eeldanud, et „Kui hankija kontrolliks nõuete täitmist juba pakkumuse vastavaks tunnistamise raames, siis ei saaks hankija hinnata ühtegi proovitööd hindamismetoodika kohaselt (proovitöös esinevate puuduste korral hindepunkte vähendada), sest hindamisele pääseks vaid kõik need proovitööd, kes kõik RHADis toodud nõuded täidavad ja seega tuleks hankijal anda hindamise faasis kõigile vastavaks tunnistatud pakkumustele ka kohe maksimaalsed hindepunktid. Selline loogikaviga hindamismetoodikat aga ei toeta.“ Hankija on teinud viieastmelise hindamismetoodika, milles näiteks teise alakriteeriumi puhul saab 0 hindepuntki järgmises olukorras „Tulemi arhitektuuris ei ole jälgitud etteantud nõudeid ja realiseeritud ei ole kõiki komponente. Esineb neli või rohkem puudust.“ Ehk siis üksnes esimene aste viitab osaliselt baasnõuete täitmisele või täitmata jätmisele. Tavapärases olukorras viitab see vastavustingimuste täitmisele ja ülejäänud neli hindepunkti iseloomustust kirjeldavad juba kindlasti baasnõuetest täiendavate eelduste täitmist selleks, et saada suurem arv hindepunkte. Seega on hankija argumentatsioon arusaamatu ja põhjendamatu, sest hindamist saab alustada ka hindeskaalalt näiteks alates 5 hindepunkti. 4 2.9 Hankija on sätestanud vastavustingimusena „Proovitöö“, mille täiendav selgitus on „Pakkuja peab esitama dokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ toodud nõuetele vastava ja hindamisele kuuluva proovitöö lähtekoodi koos paigaldus- ja kasutusjuhendiga. Paigaldus- ja/või kasutusjuhendi mitteesitamisel lükatakse pakkumus tagasi.“ Ehk siis grammatiliselt tõlgendatuna: 2.9.1 Pakkuja peab esitama: See on kohustuslik tegevus, mida pakkuja peab tegema; 2.9.2 dokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ toodud nõuetele vastava: See täpsustab, et esitatav proovitöö peab vastama konkreetsetes nõuetes toodud tingimustele. 2.9.3 ja hindamisele kuuluva proovitöö lähtekoodi: proovitöö peab olema selline, mida saab hindamise käigus kontrollida. 2.9.4 koos paigaldus- ja kasutusjuhendiga: Lisaks lähtekoodile peab olema kaasas ka juhend, kuidas seda paigaldada ja kasutada. 2.9.5 Paigaldus- ja/või kasutusjuhendi mitteesitamisel: Kui juhendit ei esitata, olgu see paigaldus- või kasutusjuhend; 2.9.6 lükatakse pakkumus tagasi: See on tagajärg, mis tähendab, et pakkumus ei vasta nõuetele ja seda ei arvestata. 2.10 Seega pidi proovitöö esmalt vastavustingimusena vastama nõuetele, kuivõrd RHS kohaselt on vastavustingimus nõue või tingimus, millele pakkumus peab vastama. RHS § 114 lg-st 1 tulenevalt peab hankija iga pakkumuse puhul otsustama, kas see vastab sellistele RHAD-s esitatud nõuetele, mis on käsitatavad pakkumuse vastavustingimustena. Viimased on RHAD mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule. 2.11 Lause teine pool selgitab, et esitatud proovitöö kuulub hindamisele. Lisaks on hankija täpsustanud, et kui paigaldus- ja/või kasutusjuhendit ei esitata, siis lükatakse pakkumus tagasi. Alusdokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ on tuvastatavad nii nõuded kui ka soovitused. Näib, et hankija ei mõista tegelikkuses oma seatud tingimuste tähendust ega õiguslikku sisu, mistõttu läbisegi seatud vastavustingimused ja hindamiskriteeriumid ongi viinud olukorrani, kus hankija on asunud hindama pakkumust, mida ei ole võimalik RHS § 117 lg 1 alusel hinnata ehk mittevastavat pakkumust. 2.12 Vaidlustuskomisjon on oma praktikas leidnud (otsuses 245-20/228390 p 10 viitega otsusele 186-20/213197), et „Otsustamaks, kas teatav RHAD säte on pakkumuse vastavustingimus, tuleb hinnata selle sisu ja olemust, mitte aga mingeid vormilisi tunnuseid nagu nt millise pealkirjaga dokumendis on asjaomane nõue esitatud. RHAD sätete õiguslik iseloom tuleb kindlaks määrata sisuliselt, mitte formaalselt. /.../ Sellele, et tegemist on hankelepingu tingimusega, viitab nt see, kui säte ei näe esiteks ette mitte ühegi dokumendi esitamise kohustust ning teiseks ei tulene sellest mitte ühtegi sisulist nõuet, mis tuleks täita juba pakkumuse esitamise ajahetkel ning mille täitmist selle aja seisuga tuleks hankijal kontrollida. Seda, et RHAD säte on käsitatav lepingutingimusena, ei väära tõsiasi, et see säte on esitatud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses. /…/ Kehtib põhimõte, et RHAD sätte sisu prevaleerib selle vormi üle (vt eelviidatud otsuse p-d 11–15).“ Kuigi lahendis arutletakse tehnilise kirjelduse 5  tingimuste üle võtmes, kas tegemist on hankelepingu tingimuste või vastavustingimustega, siis sama loogikat on võimalik kasutada ka arutledes selle üle, kas tingimus on vastavustingimus (RHS § 114 kontekstis) või hindamismetoodika osaks olev nõue (RHS § 117 kontekstis). Vaidlustaja on veendunud, et vastavustingimuse tõlgendamise ja proovitööle esitatud nõuete valguses on ilmne, et proovitööle olid esitatud nii vastavustingimused kui ka eeldused hindamismetoodika alusel erinevate hindepuntide saamiseks. 2.13 Seejuures ei ole vähetähtis ka asjaolu, et riigihangete registri avalike andmete alusel on lisaks vaidlustajale veel üks pakkuja vaidlustanud hankija tehtud vastavusotsuse, mistõttu võib eeldada, et ka nemad mõistsid proovitöö kohustuslikke tingimusi kui vastavustingimusi ja soovituslikke või hindamismetoodikas märgitud täiendavaid viiteid kui hindamisel rohkemate punktide saamiseks vajalikke eelduseid. Alternatiivselt juhul, kui VAKO leiab, et hankija ei seadnud proovitööle sisulisi vastavustingimusi, siis tuleb kolmanda isiku pakkumusele neljandas omistada 0 hindepunkti 2.14 Alternatiivselt juhul, kui VAKO tuvastab, et hankija tõepoolest ei seadnud vastavustingimusi proovitöö sisule, siis on igal juhul tegemist puudustega, mille tõttu tuleb omistada kolmandale isikule vähem hindepunkte. Hankija on selgitanud vastuses vaidlustusele punktis 2, lõigus 7, lk 3, et „Esiteks jääb hankijale arusaamatuks, mille alusel tuleks vaidlustajale juurde anda hindepunkte alamkriteeriumi Testide mõõtmistulemused (kiirus) eest.“ Seda asjaolu selgitab vaidlustaja järgnevates alapunktides. 2.15 Hankija tõi välja, et „Näiteks vaidlustuse punktis 2.4.11 heidab vaidlustaja hankijale ette, et hankija ei ole tuvastanud, kas rakendus on mobiilisõbralik, kuid antud nõuet RHADis ei olnud. RHADi sõnastuse kohaselt pidi „Frontend-rakenduse kasutajaliides olema mugavalt kasutatav ja kohanduma ka nutiseadmete ja tahvelarvutites“ ja seda on hankija kontrollinud kõikide pakkujate, sh vaidlustaja proovitöö puhul.“ 2.16 Vaidlustaja hinnangul on hankija siinkohal seisukoha võtmisel lihtsalt ühe sõna liitlauseks kirjutanud ja leidnud, et „ei pea olema“, kuigi just seda mobiilisõbralikkus tähendabki ning sedasi on ka nõuetes kirjas. Ehk siis teiste sõnadega, hankija väidab, et mobiilisõbralikkust polnud küsitud, vaid oli küsitud „Frontend-rakenduse kasutajaliides olema mugavalt kasutatav ja kohanduma ka nutiseadmete ja tahvelarvutites“, mis tähendab aga täpselt sama. Kuna kolmanda isiku proovitöö on ärisaladus, siis pole vaidlustajal võimalik veenduda, et sellega arvestati kolmanda isiku proovitöö kontrollimisel ja hindamisel, mistõttu taotlebki vaidlustaja selle aspekti kontrollimist sõltumatult vaidlustuskomisjonilt, kellele on ilmselt ligipääs vajalikele ärisaladusega kaetud materjalidele tehtud. 2.17 Hankija leidis ka, et „Lisaks on vaidlustuses väidetud nagu peaks see toimima rakenduses, kuid nõue käib tegelikult testrakenduse kohta („Nõuded proovitöö teostamiseks“ peatükk „Rakenduste integratsioonitestid“ p 13). Ühtlasi juhime tähelepanu, et tegemist ei ole proovitöö funktsionaalsusele esitatud nõudega, vaid proovitöö arhitektuuri põhimõtete jälgimise nõudega.“ Dokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ on toodud soovitused ja nõuded, sellest lähtuvalt on vaidlustaja proovitööd teostades mõistnud, et nõuded on tõlgendatavad vastavusnõuetena. Viidatud peatüki 6  „Rakenduste integratsioonitestid“ punkt 13 on nimekirjast, mille pealkiri on „Nõuded“, seega kuidagi ei saa nõustuda väitega, et tegemist oleks arhitektuuri põhimõtete jälgimise, mitte funktsionaalsusele esitatud nõudega. Dokumendis „Hindamismetoodika kirjeldus“ on toodud: „Juhul kui automaattesti toimingud ei ole realiseeritud vastavalt proovitöö nõuetes toodule, siis omistatakse käesolevale kriteeriumile 0 punkti.“ ehk hindamismetoodika järgi on tegemist eeldusega, mille puudumisel tuleb omistada 0 hindepunkti. Hindamismetoodikas on kirjeldatud selge eeldus, kus automaattesti toimingud peavad vastama kõigile proovitöö nõuetele sh ka viidatud punktile 13. Vaidlustaja hinnangul on tegemist puhta ärinõudega, mis on testija rakendusele „Nõuded proovitöö teostamiseks“ peatükk „Rakenduste integratsioonitestid“ p 13 esitatud nõue, mitte arhitektuuri küsimus. 2.18 Juhul, kui kolmanda isiku Selenium teste käivitati (ning reaalselt nähti, et brauseris testid toimetavad), siis kas piisas kolmanda isiku dokumentatsioonist või pidi hankija veel midagi seadistama? Selle küsimuse tõstatas vaidlustaja ka vaidlustuse punktides 2.4.1-2.4.3, selgitades väljavõtte abil videost, et kui dokumentatsioonis ei ole välja toodud vajalikke asjaolusid, siis tekib olukord, kus antud parameetri samaks jätmisel (– SE_OPTS= -- disable-ui true) ’ - - headless’ parameetri muutmisega ei saa Chrome UI tegelikult sisse/välja lülitada. See aga tähendab, et kolmanda isiku proovitöö ei ole nõuete kohaselt tehtud ja seda ei oleks üldse tohtinud vastavaks tunnistada. Hankija ei ole jätkuvalt esitanud tõendeid, mis võimaldaks vaidlustajal seda asjaolu ise kontrollida, mistõttu on vajalik, et selle kontrolli teostaks vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbivaatamise raames. Tegemist on kahjuks tavapärase nö „musta kasti“ vaidlustusega, kus vaidlustajal ei ole võimalik aktiivselt oma õigusi kaitsta ärisaladuse tõttu ning saab üksnes eeldada, mida ja kus võis kolmas isik valesti teha. 2.19 Täiendavalt selgitab vaidlustaja, et kuivõrd hankijal ei ole ka ühtki täiendavat videot, siis olukord on jätkuvalt ebaselge vaidlustaja jaoks. Juhul kui – SE_OPTS= --disable-ui true parameetri väärtus jätta samaks “docker-compose.yml” failis, siis antud nõue („Nõuded proovitöö teostamiseks“ lk 7, p 13), et „Käsureal peab saama hallata rakenduse järgmiseid sätteid: ’ - - headless’ võimalus lülitada välja ja sisse Chrome UI (vaikimisi Chrome UI väljas).“ ei saa olla täidetud kuna sellisel juhul ’ - - headless’ sätete muudatused ei mõjuta seda, kas Chrome UI töötab või mitte. Chrome UI võimaldab vaadata seda, kas testrakenduse jooksutamisel rakenduses teostatakse konkreetseid toiminguid (vastavalt testi stsenaariumitele) või mitte. Vaidlustaja ei näe kolmanda isiku dokumentatsiooni, aga selgitab veelkord, et kui kolmanda isiku dokumentatsioonis pole kirjeldust selle kohta, siis järelikult („Nõuded proovitöö teostamiseks“ lk 7, p 13) nõue „Käsureal peab saama hallata rakenduse järgmiseid sätteid: ’ - - headless’ võimalus lülitada välja ja sisse Chrome UI (vaikimisi Chrome UI väljas).“ on tervenisti täitmata ning see tähendab seda, et kolmas isik pidi saama alternatiivselt mittevastavaks tunnistatud pakkumusele hindamisel 0 hindepunkti. Sellest tulenevalt ei tohiks kolmanda isiku pakkumust ka testrakenduse kiiruse mõõtmiseni ehk neljanda alakriteeriumi hindamisele hindamismetoodika kohaselt üldse lubada. Antud nõue on kirjeldatud alusdokumendi “Nõuded proovitöö teostamiseks” lk 4 “Rakenduse integratsiooni testid” ja “Nõuded” alapeatüki nõue nr 13 all. Ehk olukorras, kus proovitöö oli siiski vastav juba esitamise faktiga, on igal juhul alternatiivselt tegemist eksimusega, mille tõttu pidi kolmas isik saama neljandas alakriteeriumis 0 hindepunkti, kuivõrd hindamismetoodika sätestab, et „Juhul kui automaattesti toimingud ei ole realiseeritud vastavalt proovitöö nõuetes toodule, siis omistatakse käesolevale kriteeriumile 0 punkti.“ 7 2.20 Vaidlustaja jääb seisukohale, et kolmas isik on eksinud proovitööle seatud nõuete vastu (proovitööle seatud nõuete alusdokumendi lk 7, nõue 13), mistõttu pidanud proovitöö olemas ka mittevastav või sellele oleks pidanud omistama 0 hindepunkti neljandas alakriteeriumis. Vaidlustajale on ebaõigesti omistatud kolmandas alakriteeriumis „Funktsionaalsus“ 20 hindepunkti 30 hindepunkti asemel 2.21 Hankija on vastuses vaidlustusele (punktis 6) selgitanud, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.22 [ärisaladus eemaldatud] 2.23 [ärisaladus eemaldatud] 2.24 [ärisaladus eemaldatud] 2.25 Seega kokkuvõttes on ka hankija ise nentinud, et tingimused võisid olla mitmeti tõlgendatavad, mistõttu tuleb need lugeda vaidlustaja kasuks. Vaidlustaja pöörab siinkohal VAKO tähelepanu ka asjaolule, et kuivõrd tegemist on väga komplektse vaidlusega, mille rahuldamise korral tuleb hankijal uuesti asuda hindama pakkumusi väga paljudest aspektidest, siis on vajalik kõikides alakriteeriumites esitatu kohta võtta seisukoht, millest hankija saaks lähtuda vajadusel ka juhul, kui on ilmne, et juba mõni üksik osa vaidlustusest on piisav vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija ei saa vabandada enda õigusvastast tegevust välja läbi selle, et niikuinii tulemus ei muutuks – hankija tegevus peab läbivalt olema korrektne ja kooskõlas riigihanke alusdokumentide ja seadusega. 2.26 Kokkuvõttes on hankija eksinud nõuete tõlgendamisel, kuigi sõnaselgelt on dokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ toodud välja mõistena nõue „abikõlblik summa“ välja kuvamisele mitte aga „abikõlbliku summa %“ väljale. Vaidlustaja jääb seisukohale, et vaidlustaja proovitööle tuleb omistada kolmandas alakriteeriumis „Funktsionaalsus“ 20 hindepunkti asemel 30 hindepunkti. Hankija on kontrollinud ehk testinud ja hinnanud ebaõigesti ja vastuolus RHS §-ga 117 lg 1 ja 3 alakriteeriumi „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu on selle alakriteeriumi hindamine tervikuna ehk kõigi pakkujate suhtes õigusvastane 2.27 Hankija on läbisegi tulnud mitmes erinevas kohas tagasi kiiruse hindamise küsimuste juurde, kuid oluliseks peab vaidlustaja esile tuua asjaolu, et hankija on ebaõigesti leidnud, justkui vaidlustajal puuduks igasugune õigus tõstatada küsimusi sellest, kas neljanda alakriteeriumi hindamine oli õiguspärane, kuna selle hindamismetoodikat ei ole vaidlustatud. Hankija leidis näiteks, et „Pakkujate ainuke mure oli kiirustestide läbiviimise läbipaistvus ja hilisem kontrollitavus, aga ka see küsimus tekkis pakkujatel alles pärast pakkumuste esitamist.“ On täiesti ilmne, et varem ei saanudki vaidlustajal seda „mure“ tekkida, kuivõrd enne hindamise reaalset läbiviimist ei saanukski vaidlustaja väita tõsikindlalt, et hankija asub hindamist ebavõrdsetel ja läbipaistmatutel alustel teostama ja läbi viima. 8 2.28 Hankija selgitab vastuses vaidlustusele, et „Kahjuks jätab vaidlustaja sihilikult mainimata RHADi „Nõuded proovitöö teostamiseks“ peatükis „Süsteemi töökiiruse mõõtmine, ehk hindamiskriteeriumi "2. Proovitöö" punktide andmise alused“ kajastatud testide teostamise tingimused. Muuhulgas on seal märgitud ka järgmist: „Testid käivitatakse vähemalt kahes RmIT hallatavas seadmes, mille spetsifikatsioonid on toodud „Nõuded ja arhitektuur“ peatükis ning mis on samad kõigi pakkujate jaoks. Pakkuja sooritusena läheb arvesse kahest testist kiireim. Rakenduse kiiruse mõõtmine toimub peatükis „Automaattestis realiseeritavad toimingud ja nende järjekord“ tegevuste põhjal.““ Vaidlustaja on seisukohal, et esitatud kaks videot testimisest tõendavad veenvalt, et hankija kirjeldatud tegevusi ei teinud. Vaidlustaja toob järgnevalt välja tuvastatud puudused kahe proovitöö video põhjal (vaidlustaja ja kolmas isik): 2.28.1 Vaidlustaja UI-d näidati videost nähtuvalt, kuid kolmanda isiku puhul see nii ei ole. Testimise rakenduse jooksutamisel veenduti, et vaidlustaja rakendus läks tööle, imporditud 100 000 kirjed on näha rakenduses sees olevat, kuid kolmanda isiku proovitöö testimisel seda ei tehtud. 2.28.2 Samuti on võimalik välja tuua, et vaidlustaja ja kolmanda isiku proovitöid ehk rakendusi jooksutati video nr 2 põhjal erinevates keskkondades. Ka nende videote lõpptulemusel saavad tulemused kirja (ebaõnnestumine), aga protsessi mõttes lähenetakse erinevalt ja see on üheselt tuvastatav. Ühe pakkuja puhul näidatakse näiteks ühe keskkonna (virtuaalmasina) parameetreid ning teise pakkuja puhul teisi, aga mitte kummaski videos ei näidata mõlema keskkonna parameetreid. Lisaks on tegevuste järjekord muutunud, mistõttu on ilmne, et hankija ei ole proovitöid võrdselt ja samadel alustel kontrollinud ega hinnanud. 2.28.3 Hankija väidab, et testimise ja kiiruse mõõtmisele lähenetakse kõigi pakkujate osas võrdselt. Videotes on näha, et hankijal puudub täpne plaan ja järjekord testide läbiviimiseks. Võrdne lähenemine tähendaks seda, et: 2.28.3.1 Enne testimise algust tutvustatakse testimise plaani ja selgitatakse, kuidas testimise saab olema teostatud. Antud juhul sega plaani ei tutvustata. Testimise plaan on punkt punkti haaval kirjeldatud toimingute nimekiri, mida plaanitakse teostada testimise ja kiiruse mõõtmise tarbeks; 2.28.3.2 Testimise jooksul järgitakse testimise plaani ning teostatakse täpselt samu toiminguid sama järjekorra alusel ja seda dokumenteeritakse. 2.29 Hankija on vaidlustuse vastuse punktis 4 välja toonud järgmise: „Hankija eeltooduga ei nõustu, sest hindamisel kasutati kõikide pakkujate proovitööde (sh nii funktsionaalsuse kui ka kiiruse testimise) jaoks identset keskkonda.“ Täiendavalt varasematele vaidlustuses kirjeldatud aspektidele lisaks tuvastas vaidlustaja, et hankija esitatud testimise videotes on näha, et testimiseks kasutatud keskkond pole isoleeritud, sest ühe näitena on vahepeal Windows versioon (22H2 - 19045_5011 vs 22H2 - 19045_5131) muutunud. Seega pole juba ainuüksi kahe vaidlustajale esitatud videomaterjali põhjal testimise keskkonnad identsed ning selliseid erinevusi võib olla veelgi, mida saaks tuvastada ilmselt kõikide videotega tutvudes. Ilmselt ei ole see menetlusökonoomia seisukohast asjakohane, kuid siiski saab faktiliselt väita, et hankija poolt erinevatel kuupäevadel testimine võis avaldada mõju juba ainuüksi niivõrd lihtsa asjaolu tõttu, nagu 9  seda on erinev operatsioonisüsteemi versioon. Hankija ei ole faktiliselt taganud kõikide proovitööde kontrollimisel selle tegemist võrdselt ühes ja samas keskkonnas ning see on midagi, mida vaidlustuse raames peab vaidlustuskomisjon sisuliselt hindama ja kontrollima. 2.30 Eelnevalt, käesoleva vaidlustuse punktides 2.14-2.20, väljatoodu eeldab samuti neljanda alakriteeriumi uuesti testimist, kuivõrd hankija ei ole selgelt kontrollinud kolmanda isiku pakkumust vastavalt riigihankes seatud nõuetele. 2.31 Vaidlustaja soovib tähelepanu pöörata ka Euroopa Kohtu praktikale seoses hankija argumendiga, mille kohaselt on „vaidlustaja ilmselgelt hiljaks jäänud oma argumentidega“. Euroopa Kohus on rõhutanud, et hindamiskriteeriumi õigusvastasusele peab saama tugineda ka hindamise vaidlustamisel, kui selleks on mõjuv põhjus (otsus asjas nr C- 538/13: eVigilo, p-d 55-58). Käesoleval juhul ilmnesid vaidlustaja jaoks tõsikindlad õigusvastased asjaolud seoses hindamisega alles hindamistulemustega tutvumisel. Fakt, et hankija ei järginud ei enda seatud ebaselgeid nõudeid proovitööde testimisele, jagas vastukäivaid selgitusi teabevahetuse raames (vt 4 ptk) ning faktiliselt viiski läbi proovitööde hindamise ja testimise ebavõrdselt, vähemalt kahe video põhjal täiesti erinevas järjekorras ja erinevas keskkonnas, selgus alles hindamistulemuste saamisel. Seega Euroopa kohtupraktika valguses on ilmne, et vaidlustaja ei ole kuidagi hiljaks jäänud oma seisukohtade esitamisega hindamismetoodika ebaselguse küsimuses. 3 KOKKUVÕTE 3.1 Kokkuvõtlikult on vaidlustaja ka peale hankija uute põhjenduste ja seisukohtade ning kolmanda isiku vastusega vaidlustusele tutvumist veendunud, et hankija ei ole teostanud vastavuse kontrolli kooskõlas RHS § 114 lg 2 ega hindamist kooskõlas riigihanke alusdokumentide ja hindamismetoodikaga ja seetõttu RHS § 117 lg-ga 1. 3.2 Vaidlustaja nõuab kolmanda isiku vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna kolmanda isiku pakkumus ei vasta proovitööle seatud tingimustele, ning kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna kolmanda isiku pakkumus on kas mittevastav ja see kuulu hindamisele või alternatiivselt ei ole võimalik sellele õiguspärase hindamise tulemusel omistada nii palju punkte, kui hankija on teinud. Kolmanda isiku proovitööle saab omistada neljandas alakriteeriumis „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ üksnes 0 hindepunkti. 3.3 Lisaks leiab vaidlustaja, et tema proovitöö väärinuks rohkem hindepunkte alakriteeriumites „Funktsionaalsus“ (30 hindepunkti) ja „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“. Vaidlustaja on veendumusel, et kogu alakriteeriumi „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ hindamine oli vastuolus riigihanke alusdokumentidega ja õigusvastane, mistõttu võib olla vajalik uuesti hinnata kõiki pakkumusi või tunnistada riigihange kehtetuks, kuivõrd riigihankega jätkamisel ei ole võimalik jõuda majanduslikult soodsaima pakkumuse tuvastamiseni. 4 JÄRELEVALVE TAOTLUS 4.1 RHS § 195 lg 10 kohaselt juhul, kui vaidlustuse läbivaatamise käigus ilmneb selline asjaolu, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse RHS § 208 lõikes 1 10  sätestatud alusel, teavitab vaidlustuskomisjon viivitamata Rahandusministeeriumi ja peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni. 4.2 RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. 4.3 Vaidlustaja on seisukohal, et alakriteeriumi „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ hindamine ei ole käesolevas riigihankes kehtivate riigihanke alusdokumentide alusel võimalik, mistõttu ei ole võimalik ka käesolevas hankes tuvastada majanduslikult soodsaimat pakkumust. Vaidlustaja käsitleb neljanda alakriteeriumi hindamisega tõusetunud probleeme allpool punktides 2.27-2.31 täpsemalt. 4.4 Vaidlustaja toob välja täiendavalt, et juba enne pakkumuse esitamist ilmnesid mitmed probleemid, mis oleks pidanud hoolsat hankijat alarmeerima sellest, et riigihanke alusdokumendid ei ole piisavalt selged ja arusaadavad. Ebaselgete või puudulike hankedokumentide riski ning vastutust kannab hankija (vt näiteks VAKOo asjas 255- 20/227269 ja Riigikohus otsuse asjas 3-3-1-24-13). Seega kui hankija juhised on olnud ebaselged riigihanke alusdokumentides, siis ei saa pakkujale vähem punkte omistada pelgalt seetõttu, et hankija ei kirjeldanud piisavalt selgelt oma ootusi proovitöö püstitamisel ja hindamismetoodika kirjeldamisel. Hankija peab jääma hindamiskriteeriumi sama tõlgenduse juurde kogu menetluse ajaks (EKo C-19/00, p 43) ega saa omistada hindamiskriteeriumile tõlgendust, mida sellel asjakohaseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole (VAKOo 156-17/189268, p 20; VAKOo 188-17/191029). Käesoleval juhul ei ole võimalik tõlgenduste teel ületada asjaolu, et neljanda alakriteerium hindamisel ei ole võimalik tagada võrdset kohtlemist, mistõttu ei ole võimalik ka hindamist lõpuni viia ka seda uuesti tehes. Hankija on küll väitnud, et RHAD-s sisaldus testiplaan, kuid nii see siiski ei olnud - RHADs on oli kirjas, millised testid olema peavad ja mis nõuetele need testid peaksid vastama, kuid puudus testiplaan, mis selgitaks detailselt, kuidas hankija testib proovitöid (“Süsteemi töökiiruse mõõtmine, ehk hindamiskriteeriumi "2. Proovitöö" punktide andmise alused alapeatükk alusdokumendis “Nõuded proovitöö teostamisele” käsitleb üksnes põgusalt töökiiruse mõõtmist). Seega ei ole võimalik tõlgendamise teel ületada asjaolu, et hankijal puudus täpne ja detailselt kirjeldatud plaan testrakenduse käivitamiseks ja testimise läbiviimiseks (testiplaan), siis ei ole võimalik võrdset kohtlemist saavutada ka uuesti hindamist tehes. 4.5 RHS § 82 lg 1 sätestab, et riigihanke alusdokumentide muutmise korral peab hankija pikendama pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registrile esitamisest arvates, või kui hanketeadet ei muudeta, muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks see tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast RHS §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. Käesoleval juhul on hankija selgituste kaudu de facto muutnud riigihanke alusdokumente, kuid on jätnud dokumendid ise muutmata ja pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata. 4.6 Rahandusministeerium on leidnud 07.10.2021 ettekirjutuse nr 12.2-1/6982-1 punktis 3.12, et olukorras, kus proovitöö on hankija poolt edukate pakkumuste väljaselgitamiseks hinnatav, siis on selge, et igasugused proovitöö esitamist puudutavad selgituste kaudu 11  antud juhtnöörid mõjutavad pakkumuste sisu. Antud juhul jagas hankija veel lehekülgede kaupa sisendit proovitöö esitamiseks vähem kui 15 kalendripäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega (näited allpool), jättes muutmata pakkumuste esitamise tähtaega. Hankija selgitas p-s 3.11, et olukorras, kus hankija annab pakkujatele teabevahetuse teel juhiseid proovitööga seonduvalt, siis sellise teabe hiline esitamine toob paratamatult kaasa kõigile pakkujatele täiendavate jõupingutuste tegemise ja ajakaotuse, mis võib mõjutada ka pakkumuse kvaliteeti. 4.7 Riigihangete Registri teabevahetusest nähtub, et riigihanke väljakuulutamise järel, kuid enne pakkumuste esitamise tähtaega on turuosalised esitanud üle 4 lk küsimusi, kusjuures mitmed sisaldavad endas dokumente veel omakorda mitmete küsimustega. Peamiselt puudutavad küsimused proovitööd, millest nähtub, et proovitöö nõuded ja nende kontrollimine ei ole olnud pakkujatele üheselt selge ja arusaadav. On olnud ka korduvaid päringuid samade küsimuste osas, kuna hankija ei ole andnud ammendavaid vastuseid. Näiteks: 4.7.1 Vaidlustaja on esitanud hulga küsimusi 30.08.2024 (sealhulgas ka küsimusi selle kohta, kuidas plaanib hankija testirakendust käivitada). Selle peale vastas hankija 04.09.2024, et tema jaoks ei ole osad küsimused olnud arusaadavad ja et tuleks viia küsimused arusaadavale kujule. 4.7.2 Näide vaidlustaja palvest, millest hankija aru ei saanud (ID 879396): “Tere! Palun selgitage detailsemalt, kuidas te plaanite testija rakendust käivitada või kuidas te seda teha kavatsete. Praegused vastused on veidi arusaamatud.” Vaidlustaja küsis küsimuse tulenevalt teistest teabevahetuse raames avaldatud küsimustest ja vastustest, mille olid esitanud teised pakkujad. Hankija vastas sellele järgmiselt: “Hankija peab vajalikuks, et pakkuja viiks küsimused arusaadavale kujule. Hetkel ei ole üks üheselt eristatav, mis on viide, ettepanek või otsene küsimus. Küsimused palun korrektselt nummerdada ja struktureerida.” Vaidlustaja hinnangul antud näite põhjal ei ole hankija saatnud ammendavat vastust selge ja konkreetse küsimuse peale, kus pakkuja palub detailsemalt selgitada, kuidas on hankija plaaninud testija rakendust käivitada. Hankijal ei ole võimalik pääseda selgitustele vastamisest väitega, et ei saanud küsimusest aru. Veelgi enam, kui hankija väidab vastuses vaidlustusele, et testimisega seotud plaan ja informatsioon sisaldub riigihanke alusdokumendis – sellisel juhul oleks küsimuse vastus olnud lihtne viide sellele alusdokumendi punktile. Hankija ei ole täitnud sellele küsimusele vastates oma kohustusi. 4.7.3 Teine näide vaidlustaja küsimusest (ID 880262): „7. Rakendus mida testitakse (proovitöö) käivitatakse docker-compose up käsuga. Seleniumi test käivitatakse *.jar failiga käsurealt. 1d) Ühtlane oleks, kui testid jooksutatakse ka docker compose up käsuga, siis on testide keskkond (koos kasutatava Java Runtime Environment (JRE) -ga) pakkuja kontrolli all ja on võimalik jõudlust optimeerida (nii nagu testitava rakenduse puhul). Hankija vastas sellele, et „1d on õige ja selgitus on allpool olevas vastuses.“ Vaidlustaja selgitas, et „1d) Vastus ülevalpool punktis 1. Testrakenduse JAR faili käivitatakse pakkuja antud dockeri konteineri sees oleva operatsioonisüsteemi käsurealt, mitte masina käsurealt, vastavalt pakkuja poolt dokumentatsioonis etteantud võtmetega (pausid jne).“ Küsides lõpuks: mis moodi testija rakendus käivitada plaanitakse? 12  4.7.3.1 Vaidlustaja toob siinkohal välja järgmise info, püüdes mõista, kuidas täpsemalt testija rakendust käivitada plaanitakse: „2) masinas X ja Y käsurealt: java -jar foo.jar --headless.... (kas siin hakatakse iga pakkuja jaoks keskkonda seadistama? Nt: java versioon [17 - 21]); 3) masinas X ja Y dockeri konteineris: docker run ... (compose teenust ei looda ja käivitatakse lihtsalt dockeri konteiner ühekordselt ja sellega koos ka testija rakendus); 4) masinas X ja Y dockeri konteineris: docker compose up (compose teenus, mis käivitab testija ühekordselt); 5) masinas X ja Y dockeri konteineris: docker exec -it <konteiner> /path/to/java -jar foo.jar ... (Kas tuleks luua compose teenus/konteiner, mis jookseb ning mis sisaldab endas testija rakenduse jar faili, et seda saaks seda suvalisel hetkel käivitada) või on teil mõni muu plaan selle käivitamiseks?“ 4.7.3.2 Hankija vastus eelnevale on: „Testrakenduse JAR faili käivitatakse pakkuja antud dockeri konteineri sees oleva operatsioonisüsteemi käsurealt, mitte masina käsurealt, vastavalt pakkuja poolt dokumentatsioonis etteantud võtmetega (pausid jne).“ Kuigi vaidlustaja püüdis enne pakkumuste esitamist võimalikult detailsemalt välja uurida, kuidas siis ikkagi testija rakendust plaanitakse käivitada (andes isegi abiks hankijale võimalikud valikuvariandid), annab hankija ühes küsimused/vastused komplektis teineteist välistavaid vastuseid. Punktis 1d all vastab hankija, et testija rakendus käivitatakse “docker compose up” käsuga ja teises vastuses ütleb, et “testija rakendust käivitatakse pakkuja antud dockeri konteineri sees oleva operatsioonisüsteemi käsurealt, mitte masina käsurealt”. See näitab, et hankija ise ei saa aru, kuidas testija rakendust plaanis käivitada ja annab eksliku, teineteist välistava info. Selle vastuse andis hankija vaidlustajale 4.09.2024, kusjuures pakkumuste esitamise tähtaeg oli 11.09.2024. 4.7.3.3 Eelnevast tulenevalt tekkis olukord, kus pakkujal ei olnud selge veel 7 päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega, kuidas täpsemalt hankija proovitööd testima asub ning kuidas seega proovitöö üleüldse väga olulises osas koostama peaks. Erinevad küsimused ja vastused teabevahetuses tekitasid veelgi enam segadust, kuivõrd hankija selgitused olid omavahel vastuolulised ja nii ei saanud vaidlustaja (ja ilmselt ka teised pakkujad) sisuliselt veenduda selles, kuidas tegelikult testrakenduse jooksutamine on vaja realiseerida. 4.8 Kolmandana toob vaidlustaja ülevaatlikult välja veel mõned näited. Teabevahetuses ID- ga 880593 (hankija vastanud 06.09.2024) on taaskord esitatud küsimusi, et täpsustada proovitöö teostamise nõuete dokumenti ning hankija varasemalt antud vastuseid küsimustele, mis on tekitanud täiendavaid küsimusi. Seega võib öelda, et varasemalt hankija antud vastused pole olnud üheselt arusaadavad ja piisavad. Sama selgub ka teabevahetuses ID-ga 880713 (hankija vastanud 06.09.2024), mille raames on esitatud dokumendi „Nõuded proovitöö teostamiseks“ kohta täpsustav küsimus, kus alles hankija vastusest selgub tegelik ootus – „hankija on mõelnud“ – kas see on piisav, et siis viimasel hetkel teada saada, mida hankija on mõelnud ja sellised nüansid lõpuks on olulised testide läbiviimise kiiruses, kus ehk pakkujatel on rakendus lahendatud põhjalikumalt, arvestades algset tõlgendust, et kõiki kuludokumendi kuuluvaid andmevälju peab saama muuta ning alles tähtaja lõpus selgub, et oleks saanud teostada lihtsama lahenduse, mis vastaks samuti etteantud nõuetele. Proovitöö kohta esitatud küsimustele on seega vastatud napilt 13  enne hanke esitamise tähtaega – näiteks kahele viimasele küsijale (ID 881399 ja 881497) on vastatud vähem kui kaks päeva enne hanke esitamise tähtaega. 4.9 Hankija muutis viimati proovitöö nõudeid 26.08.2024, kusjuures sellest tulenevalt lükkas pakkumiste esitamise kuupäeva edasi kuni 11.09.2024. Küll aga küsisid pakkujad sel perioodil ca 1,5lk erinevaid küsimusi, millest viimasele vastas hankija veel vahetult enne pakkumuste esitamist 09.09.2024. Sealhulgas vaidlustaja välja toodud näited punktis 4.7.3. 4.10 Siinkohal võib veel näitena tuua ka teabevahetuse ID 881053, kus pakkuja küsib 03.09.2024 „Kas haldusliidese lahendus, kus kasutatakse modifiteeritult lahendust millel originaalis on versioon ka Docker Hub registris läheb samuti mittesoovitavate lahenduste alla? Isegi siis kui ei kasutata konkreetset valmislahendusi otse Docker Hubist.“ Ja sellele vastab hankija 6.09.2024 „See läheb mittesoovitavate lahenduste alla.“ Tegemist on informatsiooniga, mis ei selgita alusdokumente, vaid täiendab neid sisuliselt andes pakkujale informatsiooni sellest, milline lahendus on mittesoovitatav. Juhul, kui hankija on sellise asjaolu tuvastanud, siis peab see kõigile üheselt olema ka alusdokumendis, vastupidisel juhul ei saaks hankija kuidagi selle nõude vastu eksimisel kontrollida ega näiteks madalamalt hinnata või sellist pakkumust mittevastavaks tunnistada. 4.11 Seega lühidalt, kuigi hankija väidab vaidlustusele vastates, et kogu proovitööga seonduv on selge ja arusaadav, keegi alusdokumente vaidlustanud ei ole, mistõttu on need järelikult riigihangete seadusega kooskõlas, ei ole võimalik selleni jõuda juba ainuüksi teabevahetusega tutvudes. Hankija tegevuse kontrollimiseks on seega vajalik alustada järelevalve menetlus vähemalt kahes aspektis: 4.11.1 alakriteeriumi „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ hindamine ei ole käesolevas riigihankes kehtivate riigihanke alusdokumentide alusel võimalik; 4.11.2 hankija on muutnud sisuliselt riigihanke alusdokumente teabevahetuse kaudu küsimustele vastates ja on teinud seda vahetult enne riigihankes pakkumuste esitamise tähtaja saabumist tähtaega pikendamata, mis on RHS § 82 lg 1 alusel lubamatu. 4.12 Vaidlustaja hinnangul tulenevalt asjaolust, et riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg (11.09.2024) on möödunud ning esitatud pakkumused on avatud, siis ei ole enam võimalik sama hankemenetluse raames luua olukorda, mis annaks ettevõtjatele nõuetekohase võimaluse pakkumuste esitamiseks. Sellest lähtudes on vaidlustaja arvates riigihanke objektiivse seaduslikkuse tagamiseks vajalik teha hankijale ettekirjutus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks. Riigihankes ilmnenud asjaolud ei võimalda hankemenetlust õiguspäraselt jätkata, sest hankija on riigihankes muutnud proovitöö ülesande juhiseid veel viimati kaks päeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, mis ei ole kooskõlas RHS § 81 lg 1, § 82 lg 1 ja 2, § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. RHS § 4 p 17 kohaselt on riigihanke alusdokumendid muuhulgas kõik hankija koostatud või viidatud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad. 14 5 LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 5.1 Vaidlustaja taotleb hankijalt lepingulise esindaja kulude summas 4777,50 EUR (ilma km- ta) ja riigilõivu summas 1280 EUR välja mõistmist. Kokku on vaidlustaja menetluskulud käesolevas vaidlustuses summas 6057,50 EUR (ilma km-ta). Lepinguline esindaja on teinud kokku tööd 30h. Tööd on teinud vandeadvokaat Kadri Matteus ja büroo jurist Merily Rool. 5.2 Advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2-18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3‑17‑1495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 5.3 Vaidlustaja lepingulise esindaja lõplik ja detailne kulude nimekiri on lisatud lisana 1. 6 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 6.1 Ärisaladus. Seisukoht on koostatud kahes versioonis. See versioon on konfidentsiaalne ja palume seda kolmandale isikule mitte edastada. Kolmandale isikule on koostatud kaetud versioon, millest on eemaldatud konfidentsiaalne informatsioon. Vaidlustaja on ära katnud need osad põhjendustes, millest on näha või millest on tuletatav vaidlustaja proovitöö sisu. Kolmas isik on vaidlustaja konkurent, mille tõttu ei saa kolmandale isikule näidisülesande sisu detailsemas ulatuses väljastada. Võttes arvesse, et vaidlustaja pakkumust hindas hankija ning kolmas isik ei saa hankija kaalutlusi sisustama hakata ja vaidluse all ei ole kolmanda isiku proovitöö hindamine, ei ole ka vajadust kolmandale isikule käesoleva seisukoha ärisaladusega versiooni esitamiseks. Ärisaladus on EKTÄKS § 5 lg 2 järgi teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Proovtöö sisu vastab kõikidele nendele eeldustele, kuivõrd proovitöö ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav kellelegi teisele peale vaidlustaja, proovitöö on vaidlustaja oskusteabe pinnalt koostatud intellektuaalne omand ning sellel on kaubanduslik väärtus, kuna proovitöös realiseeritud lahendusi võib vaidlustaja kasutada ka tulevikus (nt uutes riigihangetes). Palume ka hankijal vastuse koostamisel lähtuda vaidlustaja määratud ärisaladuse ulatusest ja kaitsest. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat AKTSIASELTS HELMES volitatud esindaja 15 LISAD: 1 Aruanne. 16  Aruanne Aruande kuupäev 21/01/2025 Projekt CASE-2024-00106 RMITi Struktu uritoetuse registri arendus- ja h ooldusteenus hanke vaidlus Koostas Klient Advokaadibüroo Matteus OÜ AKTSIASELTS HELMES Reg nr.: 16791280 Lõõtsa tn 6 KMKR nr: EE102643022 11415 Tallinn, Harju maakond Maakri 30 Estonia Tallinn, Harju maakond Reg nr.: 10364097 Estonia KMKR nr: EE100068829 Osutatud teenused (EUR) Nr Kuupäev Kirjeldus Tunnid Hind Kokku 1 31/12/2024 Edastatud info ja algmaterjaliga tutvumine, vaidlustuse perspektiivi 3.25 140.00 € 455.00 € hindamine, kõne kliendiga, vaidlustuse esialgse versiooni ettevalmistused Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 2 31/12/2024 Kõne kliendiga seoses vaidlustuse ettevalmistamisega, dokumentide 1.25 180.00 € 225.00 € analüüs Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 3 02/01/2025 Kliendi edastatud materjali analüüs, vaidlustuse koostamine 1.00 180.00 € 180.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 4 02/01/2025 Kliendi edastatud materjali analüüs, vaidlustuse täiendamine 1.25 140.00 € 175.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 5 03/01/2025 VAKO kirjaga tutvumine ja kliendi informeerimine menetluse edasisest 0.25 180.00 € 45.00 € käigust Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 6 05/01/2025 Vaidlustuse uue versiooni koostamine 2.25 140.00 € 315.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 7 06/01/2025 Vaidlustuse uue versiooni koostamine 1.50 180.00 € 270.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 8 06/01/2025 Vaidlustuse uue versiooni koostamine 1.50 140.00 € 210.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 9 07/01/2025 07.01 täiendatud vaidlustuse täpsustused, lisad, vormistamine, 0.50 150.00 € 75.00 € saatmine Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 10 07/01/2025 Vaidlustuse täiendamine, suhtlus kliendiga 1.00 180.00 € 180.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 11 08/01/2025 Kiri VAKOlt ja kliendi teavitamine 0.25 180.00 € 45.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 12 09/01/2025 Suhtlus VAKO ja kliendiga seoses tõendite väljanõudmisega hankijalt 0.50 180.00 € 90.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 13 09/01/2025 VAKO kirja analüüs 0.25 150.00 € 37.50 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 14 10/01/2025 VAKOga suhtlus seoses tõendi kogumisega 0.25 180.00 € 45.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 15 14/01/2025 Suhtlus kliendiga 0.25 180.00 € 45.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 16 16/01/2025 Hankija ja kolmanda isiku seisukohtadega tutvumine, kliendile 0.75 150.00 € 112.50 € kokkuvõtte koostamine ja täiendava info küsimine Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 17 16/01/2025 Hankija ja kolmanda isiku vastuste analüüs, VAKO kirjast kliendist 0.50 180.00 € 90.00 € teavitamine Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 18 19/01/2025 Täiendava seisukoha koostamine 1.50 150.00 € 225.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 19 20/01/2025 Kõne kliendiga, hankija vastuse analüüs 2.75 180.00 € 495.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 20 20/01/2025 Seisukoha ettevalmistus, kliendikõne 3.50 150.00 € 525.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 21 21/01/2025 Täiendava seisukoha ettevalmistus 3.25 150.00 € 487.50 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus 22 21/01/2025 Täiendava seisukoha koostamine ja esitamine 2.50 180.00 € 450.00 € Projekt: CASE-2024-00106 RMITi Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus hanke vaidlus Maksmisaeg kokku 30.00 tundi TEENUSTE KOGUSUMMA KM-TA 4 777.50 €