Vaidlustus

KOLMANDALE ISIKULE – ÄRISALADUSETA 20.01.2025 VAIDLUSTUS Riigihange: „Transpordiameti hankeplaani ja teehoiukava objektide kulude (teeraha) tööprotsessi automatiseerimise analüüs ning lähteülesanne töövahendi arenduseks“ viitenumber: 286441 Vaidlustaja: Bitweb OÜ Registrikood 11737838 Vallikraavi tn 2, 51003 Tartu Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood 70001490 Valge tn 4/1, 11413, Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: Wenture OÜ Registrikood 16195906 Lai tn 2, 44308 Rakvere E-post [email protected] TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks Transpordiameti 08.01.2025 ja 17.01.2025 otsused tunnistada riigihankes edukaks Wenture OÜ. 2. Jätta Bitweb OÜ menetluskulud Transpordiameti kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 21.11.2024 avaldas Transpordiamet (hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Transpordiameti hankeplaani ja teehoiukava objektide kulude (teeraha) tööprotsessi automatiseerimise analüüs ning lähteülesanne töövahendi arenduseks“ (vr 286441) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 1.2. Hankija hindab pakkumusi kolme kriteeriumi alusel: a. hindamise kriteerium „Transpordiameti hankeplaani ja teehoiukava objektide kulude (teeraha) tööprotsessi automatiseerimise analüüsi ning lähteülesande koostamise kogumaksumus“ (Maksumuse kriteerium) – 40 punkti; b. hindamise kriteerium „Projektiplaan“ (Projektiplaani kriteerium) – 30 punkti; c. hindamise kriteerium „Pakkuja nägemus süsteemilahendusest ning kasutajaliidese disaini visioon“ (Nägemuse kriteerium) – 30 punkti. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1.3. 08.01.2025 tegi hankija otsuse (korraldus nr 1.3-1/25/0012), millega tunnistas edukaks Wenture OÜ (kolmas isik) pakkumuse. Kolmanda isiku pakkumus sai 93,13 punkti. Bitweb OÜ (vaidlustaja) pakkumusele omistati 85 punkti. Vaidlustaja on hindamise tulemusena paremusjärjestuses teisel kohal. 1.4. 17.01.2025 tegi hankija uue otsuse (korraldus nr 1.3-1/25/0024), millega osaliselt muutis varasemat otsust ja muutis eelmises otsuses antud punktid väärtuspunktideks. Vastavalt uuele otsusele sai kolmanda isiku pakkumus vastavalt 85,63 väärtuspunkti ning vaidlustaja pakkumus 80 väärtuspunkti. 1.5. Hankija on vaidlustaja pakkumust ebaõigesti hinnanud. Õiguspärase hindamise korral tuleks riigihankes tunnistada edukaks vaidlustaja, mitte kolmanda isiku pakkumus. Vaidlustaja taotleb seega riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustaja pakkumus sai hindamise kriteeriumide lõikes punkte järgmiselt: a. Maksumuse kriteeriumis maksimaalsed 40 punkti; b. Projektiplaani kriteeriumis 30-st punktist 15; c. Nägemuse kriteeriumis 30-st punktist 25. 2.2. Hindamise kriteeriumide alakriteeriumide lõikes sai vaidlustaja pakkumus punkte järgmiselt: a. Projektiplaani kriteeriumi alakriteeriumis „Tegevused, meeskonnaliikmete rollide jaotus ja ajakava“ sai vaidlustaja pakkumus 25-st punktist 10; b. Projektiplaani kriteeriumi alakriteeriumis „Projekti- ja kvaliteedijuhtimine, meeskonnatöö“ sai vaidlustaja pakkumus 10-st punktist 5; c. Projektiplaani kriteeriumi alakriteeriumis „Riskide kaardistamine ja maandamine“ sai vaidlustaja pakkumus 5-st punktist 5; d. Nägemuse kriteeriumi alakriteeriumis „Süsteemilahenduse nägemuse hindamine“ sai vaidlustaja pakkumus 15-st punktist 10. e. Nägemuse kriteeriumi alakriteeriumis „Kasutajaliidese UX/UI disaini visiooni hindamine“ sai vaidlustaja pakkumus 15-st punktist 15. 2.3. Hankija selgitab otsuses punktide kujunemist nõnda: „Kriteeriumi „Projektiplaan“ osade hindamisel on võimalik maksimaalne punktide summa 40 punkti. Pakkumuses esitatud projektiplaan sai 20 punkti, seega (20/40)*30=15 väärtuspunkti).“ 2.4. Kõik hankija etteheited vaidlustaja pakkumusele on ebaõiged. Vaidlustaja pakkumusele pidi nii Projektiplaani kriteeriumis (ptk A) kui Nägemuse kriteeriumis (ptk B) andma maksimumpunktid. 2.5. Vaidlustaja juhib sissejuhatuseks tähelepanu, et avatud hankemenetluses kehtib täpne õigusraam, kus on suur kaal riigihanke korraldamise üldpõhimõtetel, eriti läbipaistvusel, kontrollitavusel ja võrdsel kohtlemisel (RHS § 3 p-d 1 ja 2). 1 Kohtulik kontroll ei piirdu vaid ilmselguse kriteeriumiga, vaid vaidlustuskomisjon peab hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt vaidlustaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati 1 EKo C-440/13, p 2; RKHKo 3-19-1825/50, p 16. 2/5  asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid; samuti, kas hindamine toimus RHADis teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide kohaselt. 2 A. VAIDLUSTAJA PAKKUMUS PIDI SAAMA PROJEKTIPLAANI KRITEERIUMIS MAKSIMUMPUNKTID 2.6. Vaidlustaja pakkumus on kaotanud punkte nii Projektiplaani alakriteeriumis „Tegevused, meeskonnaliikmete rollide jaotus ja ajakava“ kui alakriteeriumis „Projekti- ja kvaliteedijuhtimine, meeskonnatöö“. ▪ Alakriteerium „Tegevused, meeskonnaliikmete rollide jaotus ja ajakava“ 2.7. Hankija põhjendab 25 punkti asemel 10 punkti andmist järgmiselt: „Projektiplaanis on pakkuja poolt kirjeldatud [ärisaladus] puudulik, [ärisaladus]. Samuti on tellija jaoks küsitav [ärisaladus].“ 2.8. Hankija heidab niisiis ette kahte asja: [ärisaladus] ning [ärisaladus] ei ole mõistlik. Vaidlustaja ei nõustu kummagi etteheitega. [ärisaladus] 2.9. Vaidlustaja on [ärisaladus] kajastanud pakkumuse lisas „Projektiplaan“ (pakkumuse lisa 1). Pakkumusest nähtub selgelt, et [ärisaladus]. 2.10. Esiteks, [ärisaladus]: a. [ärisaladus]; b. [ärisaladus]; c. [ärisaladus]; d. [ärisaladus]. 2.11. Teiseks, vaidlustaja plaanib [ärisaladus]: a. [ärisaladus]; b. [ärisaladus]. 2.12. Hankija hinnang, et [ärisaladus], on seega faktiliselt ebaõige. Vaidlustajale mõistetamatul põhjusel näib hankija ekslikult eeldavat, et [ärisaladus]. [ärisaladus]. Hankija ei saanud sel kaalutlusel vaidlustaja pakkumuselt punkte maha võtta. [ärisaladus] 2.13. Hankija hinnangul on [ärisaladus] „küsitav“: [ärisaladus]. Hankija hinnang ei ole õige. 2.14. Projektiplaanist nähtub, et [ärisaladus]. 2.15. Arvestades, et hankija on [ärisaladus]. 2.16. Hankija ei ole sisuliselt selgitanud, miks on [ärisaladus] ebamõistlik. Ainult põhjendusega, et [ärisaladus], ei saa õigustada vaidlustaja projektiplaanilt punktide maha võtmist. Hindamisotsus peab olema põhjendatud, läbipaistev ja kontrollitav. 3 Kuna hankija põhjendus ei ole läbipaistev ega kontrollitav, ei saa hankija kaalutlust arvestada. ▪ Alakriteerium „Projekti- ja kvaliteedijuhtimine, meeskonnatöö“ 2.17. Hankija põhjendab 10 punkti asemel 5 punkti andmist järgmiselt: 2 RKHKo 3-20-1198, p 17. 3 RKHKo 3-20-1198, p 21. 3/5  „[ärisaladus].“ 2.18. Hankija heidab niisiis põhimõtteliselt ette [ärisaladus]. 2.19. Vaidlustaja juhib esiti tähelepanu, et hindamismeetodika järgi peaks alakriteeriumis „Projekti- ja kvaliteedi juhtimine, meeskonnatöö“ 5 punktile vastama järgmine projektiplaan: „Tervikliku projekti- ja kvaliteedijuhtimise kirjeldus tagab tegevuste sujuva ja tõrgeteta korralduse vaid osaliselt“ (RHAD p 6.4.2). Hankija ei ole otsuses toonud välja ühtegi põhjendust, kuidas on hinnatud vaidlustaja meeskonna korralduse tõhusust ning leitud, et see on vaid osaliselt tagatud. Hankija ei või hinnata pakkumusi viisil, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud.4 2.20. Hankija põhjendus on siiski ka sisuliselt asjakohatu. [ärisaladus]: „[ärisaladus].“ 2.21. See, et [ärisaladus], peaks olema enesestmõistetav [ärisaladus]. Hankijal ei saanud tekkida küsimust, [ärisaladus]. 2.22. Siiski tuleneb ka vaidlustaja projektiplaanist selgelt, [ärisaladus]. 2.23. Projektiplaani peatükist „[ärisaladus]“ on näha, et [ärisaladus]. 2.24. Seda, et [ärisaladus]. 2.25. Hankija etteheide, et projektiplaanist ei selgu, [ärisaladus], on kokkuvõttes selgelt ebaõige. 2.26. Kokkuvõttes pidanuks saama vaidlustaja pakkumus Projektiplaani kriteeriumis maksimumpunktid (30 punkti), s.o 15 punkti enam, kui on praegu saanud. Juba sellest piisab, et osutuda riigihankes edukaks. Hankija on siiski ka Nägemuse kriteeriumis vaidlustaja pakkumust ebaõigesti hinnanud. B. VAIDLUSTAJA PAKKUMUS PIDI SAAMA NÄGEMUSE KRITEERIUMIS MAKSIMUMPUNKTID 2.27. Hankija on vaidlustaja pakkumusele andnud Nägemuse kriteeriumis, täpsemalt alakriteeriumis „Süsteemilahenduse nägemuse hindamine“ 15-st punktist 10. Hankija põhjendab seda nõnda: „[ärisaladus].“ 2.28. Nägemuse kriteeriumis hinnatakse „kuivõrd on pakkuja aru saanud süsteemi vajaduste kirjeldusest ning kuidas pakutud lahendus vastab esitatud tingimustele“ (RHAD p 6.4.3). Hindamismetoodika järgi antakse 10 punkti pakkumusele, mille „lahendusel on puudujääke või küsitavusi ja/või jääb vajaka professionaalsusest ning tellija poolt püsitatud eesmärkide mõistmisel“. 2.29. Hankija ei ole selgitanud, millised puudujäägid või küsitavused vaidlustaja pakkumuses on. Veelgi enam ei ole hankija hindamismetoodikas ega muudes kriteeriumi kirjeldavates osades (k.a väärtuspunktide skeem) märkinud, et [ärisaladus]. Taaskord, hankija ei või hinnata pakkumusi viisil, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud. 5 Kui hankija koostab hanketingimused ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei saa selle eest karistada pakkujat. 6 2.30. Hanke esemeks on „töövahendi lahenduse kirjeldus, mis on IT süsteemi hanke lähteülesandeks“ ning „lahendus koosneb äri- ja süsteemianalüüsist, sealhulgas kasutajaliidese prototüüp“. Ka tehnilise kirjelduse (HD III tehniline kirjeldus lisa 1) fookus on seatud [ärisaladus], mida vaidlustaja on oma [ärisaladus]. Hankija on [ärisaladus]. 2.31. Kokkuvõttes on vaidlustaja pakkumus saanud ka Nägemuse kriteeriumis liiga vähe punkte: vaidlustaja pakkumus pidi saama maksimumpunktid (30 punkti), s.o 5 punkti enam, kui on praegu saanud. 4 EKo C-6/15, p 23. 5 EKo C-6/15, p 23. 6 TrtRnKo 3-21-258, p 14. 4/5 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Ärisaladus. Käesolev vaidlustuse versioon on koostatud kolmandale isikule. Sellest on eemaldatud osad, millest nähtub otseselt või kaudselt vaidlustaja projektiplaani ja nägemuse sisu. Nendel dokumentidel on kaubanduslik väärtus, kuna vaidlustaja soovib enda loodud lahendusi ja äriloogikaid kasutada ka järgmistes riigihangetes. Seega on need dokumendid ärisaladusenaa kaitstavad. 3.2. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse eest riigilõivu 640 eurot (RLS § 258 lg 1 p 1) (lisa 1). 3.3. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.4. Tähtaegsus. Vaidlustaja sai hankija otsused kätte 08.01.2025 ja 17.01.2025. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 1). 3.5. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 3.6. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel ([email protected]). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 5/5