Vaidlustus

20.01.2025 VAIDLUSTUS Riigihange: „Uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi teemamoodulite koolituste tellimine“ viitenumber: 286717 Vaidlustaja: Expat Relocation Estonia OÜ registrikood: 12475270 aadress: Ahtri 12, 10151 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Integratsiooni Sihtasutus registrikood: 90000788 aadress: Linda 2, 20309 Narva e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks Integratsiooni Sihtasutuse 15.01.2025 otsus tunnistada Expat Relocation Estonia OÜ pakkumus riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks. 2. Jätta Expat Relocation Estonia OÜ menetluskulud Integratsiooni Sihtasutuse kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 18.11.2024 avaldas Integratsiooni Sihtasutus (hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi teemamoodulite koolituste tellimine“ (vr 286717) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 1.2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (05.12.2024) esitasid pakkumuse Expat Relocation Estonia OÜ (vaidlustaja) ja ühispakkujad 1-koolitus MTÜ ja CVP consult OÜ. 1.3. 15.01.2025 tegi hankija otsuse tunnistada mõlema pakkuja pakkumused RHADile mittevastavaks. 1.4. Hankija otsus tunnistada vaidlustaja pakkumus RHADile mittevastavaks on õigusvastane, mistõttu taotleb vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu selle kehtetuks tunnistamist. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. PÕHJENDUSED 2.1. Hankija väitel ei vasta vaidlustaja pakkumus RHAD p-le 8.5.1 koostoimes RHAD lisa 1 punktidega 8.3 ja 8.3.4. See ei vasta tõele. 2.2. RHADi punktid sätestavad järgmist: RHAD p-d 8.5.1 ja 8.3: „Pakkuja peab komplekteerima meeskonna, mis koosneb vähemalt ühest (1) projektijuhist, ühest (1) sisuekspert-metoodikust ning neljast (4) koolitajast, kellest kaks (2) on määratud venekeelsete teemamoodulite koolitajateks ning kaks (2) on määratud inglisekeelsete teemamoodulite koolitajateks.“ RHAD lisa 1 p 8.4: „/…/ Sisuekspert-metoodikul peab olema kõrgharidus ja eesti keele oskus väga heal tasemel (C1 tasemel või emakeel) ning peab olema varasem kogemus kohanemise ja/või lõimumisega seotud koolituse või õppekava materjalide sisu loomisega (riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul peab olema lõpule viinud vähemalt 2 vastavat tööd) ja metoodiliste materjalide välja töötamisega täiskasvanute koolitamiseks (riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul peab olema lõpule viinud vähemalt 2 vastavat tööd). /…/“ 2.3. Hankija põhjendab vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist nõnda: „Pakkuja meeskonna vastavuse riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele kontrollimisel sisuekspert-metoodiku osas ilmnes, et sisuekspert-metoodik ei vasta riigihanke alusdokumentide lisa 1 punktis 8.3.4 esitatud tingimusele kogemuse osas: Sisuekspert-metoodiku elulookirjelduses on kohanemise ja/või lõimumisega seotud koolituse või õppekava materjalide sisu loomise osas teise tööna esitatud töö: „„Settle in Estonia“ baasmooduli, töömooduli, peremooduli, ettevõtlusmooduli, õppimise mooduli ja teadusmooduli koolitusmaterjalide uuendamine“ ajavahemikul juuni 2023 kuni detsember 2023“, mida ei saa arvestada, kuna see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kuna koolituse või õppekava materjalide sisu loomine hõlmab uue materjali loomist ning töö ei põhine olemasoleval materjalil, so töö algab nullist. Metoodiliste materjalide välja töötamise osas on teise tööna esitatud sama töö: „„Settle in Estonia“ baasmooduli, töömooduli, peremooduli, ettevõtlusmooduli, õppimise mooduli ja teadusmooduli koolitusmaterjalide uuendamine ajavahemikul juuni 2023 kuni detsember 2023“, mida ei saa arvestada. Metoodiliste materjalide väljatöötamine hõlmab uue juhendava materjali loomist, nt. koolituse läbiviimiseks vajalike juhiste ja metoodika loomine, mitte olemasolevate koolitusmaterjalide uuendamine. Koolitusmaterjalide uuendamisel keskendub töö olemasoleva materjali täiustamisele, mitte uue loomisprotsessile.“ 2.4. Hankija on otsuses ette heitnud ka seda, et inglisekeelsete moodulite koolitaja S.K. ei vasta inglisekeelsete teemamoodulite koolitaja nõuetele (RHAD p 8.3.2). Samas ei tugine mittevastavuse otsus sellele põhjendusele, kuna hankija sõnul: „Vaatamata sellele on pakkujal tagatud inglise- ja venekeelsete teemamoodulite koolitajate nõutud arv.“ 2.5. Vaidluse keskmes on seega küsimus üksnes sellest, kas sisuekspert-metoodik vastab RHAD lisa 1 p-s 8.3.4 sätestatud kogemuse nõudele. RHAD p-le 8.5.1 ja RHAD lisa 1 p-le 8.3 on hankija tunnistanud vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks ainult läbi seose RHAD lisa 1 p-ga 8.3.4 (hankija hinnangul ei ole vaidlustaja komplekteerinud RHADile vastavat meeskonda). A. SISUEKSPERT-METOODIKUL ON NÕUTUD KOGEMUS 2.6. Kuigi hankija on esitanud justkui kaks etteheidet, põhinevad mõlemad samal väärarusaamal. Vaidlustaja esitatud töö „Settle in Estonia baasmooduli, töömooduli, peremooduli, ettevõtlusmooduli, õppimise mooduli ja teadusmooduli koolitusmaterjalide uuendamine“ (Töö) ei vasta hankija hinnangul RHAD lisa 1 p-le 8.3.4, kuna „materjalide uuendamine“ ei kvalifitseeru „materjalide loomiseks“. Hankija tõlgendus on vale, sh vastuolus läbipaistvuse põhimõtte (RHS 3 p 1) ja hankelepingu esemega. 2/5  ▪ Vastavustingimus ei nõua materjali „nullist“ loomist 2.7. RHAD lisa 1 p-st 8.3.4 ei tulene, et nõude täitmiseks sobivad ainult tööd, mis on loodud „nullist“. Hankija on mõelnud selle nõude välja tagantjärele, pärast pakkumuste esitamist. Kohtupraktikas on selgitatud, et hankija määrab hanketingimused kindlaks, kuid ta ei saa pärast pakkumuste esitamist tõlgendada ja kohaldada hanketingimusi meelevaldselt. Hankijal ei ole hanketingimuste tõlgendamisel eelisõigust.1 2.8. Seejuures on nii Euroopa Kohus kui Riigikohus selgitanud, et läbipaistvuse (RHS § 3 p 1) ja võrdse kohtlemise (RHS § 3 p 2) põhimõtetega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest. 2 Praegu ongi tegemist olukorraga, kus hankija on tagasilükkamise aluse tõlgendamise teel RHADist tuletanud, ilma et see sõnaselgelt RHADis kirjas oleks. 2.10. RHAD p 8.3.4 kõneleb „materjalide loomisest“. Just seda on sisuekspert-metoodik (V.V.) Töö raames teinud. Vastupidiselt hankija poolt arvatuga, kätkes V.V. töö mahukat „loomisprotsessi“: a. V.V. töötas 6-kuulise perioodi jooksul läbi 9 „Settle in Estonia“ õppematerjali ning tegi sinna 526 unikaalset muudatust. Sellele lisaks analüüsis V.V. läbi nii tellijapoolsed ettepanekud kui ka teiste sidusrühmade (nt Töötukassa) ametnike poolt tehtud ettepanekud ja viis need materjali sisse; b. V.V. töötas 6-kuulise perioodi jooksul läbi „Settle in Estonia“ koolituste metoodilised materjalid (kokku 6 metoodikat) ja tegi senistesse metoodikatesse kokku 223 parandust ja/või täiendust. Nende hulgas uuendati õpiväljundite kirjeldusi, ajakohastati lingid ja lisati soovitused vaimse tervise teemade käsitlemiseks; c. V.V. töötas 6-kuulise perioodi jooksul läbi ja uuendas „Settle in Estonia“ koolituste slaidiesitlusi, kokku 4 slaidiesitlust, milles on kokku 366 slaidi; d. V.V. nõustas vaidlustaja projektijuhti seoses „Settle in Estonia“ koolituste interaktiivsete tegevuste väljatöötamisega; e. V.V. viis riigihankele eelnenud 36 kuu jooksul läbi ka koolitusi „Settle in Estonia“ koolitajatele, mille käigus andis koolitajatele vajalikke metoodilisi suuniseid ja juhiseid. 2.11. Kui hankija soovis, et esitatakse ainult selliseid referentsmaterjale, mis on loodud „nullist“, pidi ta niimoodi RHADis selgelt sätestama. Kui hankija koostab RHADi ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei saa selle eest karistada pakkujat. 3 Riigikohus on selgitanud, et puudulikult koostatud hanketingimuste eest vastutab eranditult alati hankija.4 2.12. Kui hankija oleks sätestanud, et sobivad ainult referentsmaterjalid, mis on loodud „nullist“, oleks vaidlustaja esitanud teistsugused projektid. Sisuekspert-metoodik V.V. on nimelt referentsperioodil loonud nõutud valdkonnas ka teisi koolitusmaterjale ja -metoodikaid: a. „Settle in Estonia“ programmi ettevõtlusmooduli sisu ja metoodika slaidide loomine „nullist“ MTÜ Eesti Pagulasabi jaoks 2024. aasta septembris; b. „Settle in Estonia“ programmi peremooduli sisu ja metoodika slaidide parandamine ja täiendamine MTÜ Eesti Pagulasabi jaoks 2024. aasta oktoobris; c. „Settle in Estonia“ ajutise kaitse mooduli koolitusmaterjali loomine „nullist“ Kultuuriministeeriumi jaoks 2022. aastal; 1 TlnRnKo 3-23-2608, p 14. 2 EKo C-309/18, p 20; RKHKo 3-19-1464, p 13. 3 TrtRnKo 3-21-258, p 14. 4 RKHKo 3-3-1-24-13, p-d 38—39. 3/5  d. koolitusmaterjali loomine MTÜ-le Eesti Pagulasabi antud 2-päevase metoodika koolituse jaoks 2024. aasta augustis. 2.13. Vaidlustaja teadvustab, et tal ei ole enam tagantjärele võimalik täiendavaid töid esitada, kuid eelnev illustreerib selgelt hankija tõlgenduse õigusvastasust. Vaidlustajal on ette näidata V.V. kogemus, mis vastab ka hankija uuele tõlgendusele. Vaidlustajal ei olnud aga mingit põhjust arvata, et hankija ei pea pakkumuses esitatud Tööd nõuetekohaseks ning ei pidanud seega vajalikuks nende täiendavate referentsidega pakkumust koormata. Vaidlustaja ei pidanud võimalikuks, et hankija hakkab pärast pakkumuste esitamist mõtlema RHAD lisa 1 p-i 8.3.4 juurde täiendavaid nõudeid, käitudes ilmses vastuolus läbipaistvuse põhimõttega (RHS § 3 p 1). ▪ Hankija tõlgendus on ebaloogiline ja vastuolus hankelepingu esemega 2.14. Hankija tõlgendus ei ole lubamatu ainult seepärast, et see ei tulene RHADist, vaid on ka selgelt ebaloogiline ja vastuolus hankelepingu esemega. 2.15. Koolitusmaterjalide, sh õpperaamatute, metoodika ja slaidide uuendamine hõlmab endas antud materjalide põhjalikku ja sisulist läbitöötamist, nendest arusaamist, analüüsi ning paranduste ja täienduste sisseviimist. Ei ole mõistlikku põhjust käsitleda seda intellektuaalset panust kuidagi erinevalt võrreldes mingi materjali „nullist“ loomisega. Hankija tõlgenduse järgi näitab justkui 3- slaidise koolitusmaterjali paari tunniga „nullist“ loomine paremini isiku pädevust kui 9 õppematerjali, 6 metoodilise materjali ning 366 slaidi täiendamine ja parandamine 6-kuulise perioodi vältel. Ilmselt ka hankijale endale arusaadavalt see tegelikult nii ei ole. 2.16. Hankija tõlgendus jääb veel vähem mõistetavaks, kui arvestada hankelepingu eset. Aga hankelepingu eset tuleb kohtupraktika järgi samuti hanketingimuse tõlgendamisel silmas pidada. 5 Riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu esemeks ei ole uute materjalide või metoodikate loomine. Tehnilise kirjelduse p 4.24 järgi peab pakkuja kasutama koolituste läbiviimisel „juba olemasolevaid metoodilisi- ja koolitusmaterjale“. Kuna lepingu täitmisel ei looda materjali „nullist“, pole hankelepingu esemega kooskõlas hankija tõlgendus, et RHAD lisa 1 p 8.3.4 raames peab olema materjali loodud nullist. 2.17. Märgiline on seejuures, et nende „olemasolevate materjalide“, mida lepingu täitmisel peab kasutama, üheks autoriks on V.V. ise. Lepingu esemeks on koolitus „Settle in Estonia“ (vt nt tehnilise kirjelduse p 4.6, kuid ka teisi hanketingimusi, millest see selgelt tuleneb). Nagu juba eelmises alapeatükis mainitud, on V.V. „Settle in Estonia“ ajutise kaitse mooduli koolitus- ja metoodilise materjali algupärane autor. Hankija on seega sisuliselt hinnanud ebapädevaks isiku, kes on ise lepingu täitmisel kasutatava materjali loonud. 2.18. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et isegi kui RHAD lisa 1 p 8.3.4 oleks mitmeti mõistetav ehk kas see eeldab materjali loomist „nullist“ – vaidlustaja hinnangul on selge, et ei eelda – tuleks tingimust tõlgendada vaidlustaja kasuks. Kauaaegne vaidlustus- ja kohtupraktika dikteerib, et riigihanke tingimuste mitmeti mõistetavuse korral tuleb tõlgendada tingimusi ettevõtjale soodsamal viisil; konkurentsi laiendavalt, mitte kitsendavalt. 6 B. HANKIJA PIDI KÜSIMA VAIDLUSTAJALT SELGITUSI 2.19. Hankija otsus on õigusvastane ka juba seetõttu, et ta ei ole küsinud vaidlustajalt Töö kohta selgitusi – ehk mida täpselt V.V. selle raames tegi. Hankija on haaranud kinni pakkumuse vormil sõnast „uuendamine“ ja kujutanud ette, et V.V. panus hõlmas kirjavigade parandamist vmt marginaalset tegevust. Kuna hankija ei ole küsinud vaidlustajalt selgitusi, ei ole ta saanud kaalutlusõiguse teostamisel arvestada olulisi asjaolusid (HMS § 4 lg 2). 5 TrtRnKo 3-17-1063, p 18. 6 VAKO 73-17/183856, p 15; VAKO 196-19/215947, p 18; VAKO 256-10/121397, p 10; TlnHKo 3-16-924, p 15; TlnHKo 3-16-277, p 11; TlnRnKo 3-18-2338, p 27; TlnRnKo 3-09-3081, p 12. 4/5 2.20. Ringkonnakohus on selgitanud, et hankija peab kasutama talle ette nähtud selgituste küsimise võimalust maksimaalselt selliselt, et pakkujalt küsitaks kahtluse korral konkreetseid küsimusi või tõendeid, mis võimaldaksid hinnata pakkumuse nõuetekohasust. 7 Kui pakkumuses on ebaselgus või mitmeti mõistetavus, on hankija proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt kohustatud selgitust küsima.8 2.21. Hankija on ebaõigesti arvanud, et tal ei ole õigust vaidlustajalt selgitusi küsida, „vastasel juhul on tegemist uue pakkumuse esitamisega“. Hankija on jätnud arvestamata, et aktsepteerida saab selliste andmete või dokumentide täpsustamist või täiendamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg. 9 Kogemus, millele vaidlustaja pakkumuses tugineb, pärineb enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Selgituse andmine, mida täpsemalt V.V. Töö raames tegi, ei kätke pakkumuse sisulist muutmist, kuna Töö esitati juba pakkumuses. 2.22. Kokkuvõttes on hankija otsus nii materiaalselt – V.V.-l on olemas nõutud kogemust – kui formaalselt – hankija ei ole küsinud vaidlustajalt selgitusi – õigusvastane. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.2. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse eest riigilõivu 640 eurot (RLS § 258 lg 1 p 1) (lisa 1). 3.3. Tähtaegsus. Hankija tegi otsuse 15.01.2025. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 41). 3.4. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 3.5. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel ([email protected]). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 7 TrtRnKo 3-22-607, p 13. 8 VAKO 92-23/259599, p 14. 9 EKo C-336/12, p-d 36, 37 ja 39; EKo C-387/17, p-d 39 ja 40. 5/5              !" #$ !%&'( )  *+   ,    -. /012/ /34564 7 /889: ;<=>:<?@AB= 7 65CDD6EF1 4/D/           !$ %&'())*  !$ +,- ./0  !$ &12%3 4)*   ! "! # 5678968: ;)<2) <% =!>? @ ABCC2  D EFG =!>?   HG  44)C<2 )- =!>? <* 4C%%<43 IJ5:5:66:6668K766L M //2/ /34564 7 /889: ;G<HI=>:<J 7 636KCLC/EMF1 4/D/           N$M"O!!"!MO ;)<2) <% =!>?  D EFG =!>?  44)C<2 )- =!>? JK5:5:66::L78KI:55 "@ P<& >! < @ *%11  >! Q . R/SF G   /   0+E  ><T4%3U1 V<( >! < <* **%11 MN6 " "> ; !OW 6 ! 59:5: "! O(1 1C =<CV%2 @ 1X<*&? @ ABCC2  YS R GZ =[ +   R+/RE\H?   HG  )C<2 )T P3<2 =< <CV%1 <* ])%*1? <* 4C%%<43 I7:-:: =(CC11* <B(^<* -::? M "B&2C1  _/ E  $2B1 )T P3<2 &`<( A*BC12< a2<CV%  / + EEb.  T%<4 )- 6K:::J656I <C121C  _ G  /QESZ   )11)< T <C121C()<2) @ ABCC2  YFG 0 R Gb  /QESZ    HG  :-:: )11)< T 44)C<2 <* 4C%%<43 */3N/ 0C33CDO1 7 !GP>Q:RSP:8A: T=8B= 7 /30F1 LU3KCE5/DCU3 W%(B<* <2%<2P<(>C1<11 <2%<2 V<( LJ59K:L5:I 6:-:5-6:69 :LcLIcL7 " "> <( )%<d 6 59:5: BB<< 12 %&'())* 5:::7696 656 L9L