Otsus

Saatja: Taivo Kivistik </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=67AB43BCB55447438EF7C61B4FADA80A-TAIVO KIVISTIK> Saaja: Anu Berens, Mari-Ann Sinimaa Teema: RE: peatatud hankes küsimustele vastamine Anu Berens Tere! Kahjuks ei ole selles küsimuses ühest seisukohta. Edastan Teile Rahandusministeeriumi 22.02.2024 vastuse sellekohasele küsimusele, asjasse puutuvas osas. Lugupidamisega Taivo Kivistik Vaidluskomisjoni liige [---] RHS § 5 lg 1 kohaselt on RHS-is sätestatud kord ja nõuded adresseeritud kohustatud subjektina (üldiselt, s.t kui konkreetses sättes pole normiadressaati eraldi täpsustatud, vrd § 46 lg 4 esimene lause) hankijale. Hankemenetluses toimingute tegemise ja menetluskäigu suunamise pädevus on hankijal, millest saab järeldada, et ka keeld teha riigihanke peatamise ajal hankemenetluses toiminguid on suunatud hankijale, mitte riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele. Sellest johtuvalt ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul alust heita ette ja keelata riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatel riigihanke peatamise ajal riigihanke alusdokumentide sisu kohta selgitustaotluste esitamist. Küsimus on seega pigem mitte ettevõtjate poolt selgitustaotluse esitamises, vaid selles, kas hankijal on kohustus neile vastata RHS § 46 lg-s 1 määratud tähtaja kestel – kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates – või mõjutab riigihanke peatamine ka selgitustaotlusele vastamise tähtaja kulgemist (kui selgitustaotlus oli esitatud enne peatamist) või vastamistähtaja arvestamist (s.t millisest sündmusest arvestada vastamise tähtaja kulgema hakkamist, kui selgitustaotlus laekub hankijale riigihanke peatamise ajal). RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Vastavalt RHS § 193 lg-le 8, kui vaidlustuskomisjon on riigihanke peatanud ja pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäev saabub vaidlustusmenetluse ajal, on hankijal kohustus pikendada pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega mõistliku aja võrra. Lisaks on riigihanke peatamise korral hankijal kohustus teha pakkujatele vastavalt RHS § 112 lg-s 2 sätestatule ettepanek esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Muus osas ei sätesta RHS § 193 expressis verbis riigihanke peatamise õiguslikku sisu, ei loetle, millised toimingud on peatamise ajal lubatud ja millised keelatud, ega näe ette õiguslikku tagajärge juhuks, kui peatamise ajal on rikutud toimingute tegemise keeldu. Seaduseelnõu seletuskirjas nenditi riigihanke peatamise regulatsiooni (RHS § 193) selgitamisel, et vaidlustusmenetluse (pro: vaidlustusmenetluse käigus riigihanke) peatamise regulatsioonis ei ole suuri muudatusi võrreldes varasema (kuni 31.08.2017 kehtinud) RHS-iga (vt 450 SE I. Seletuskiri, lk 129). Varasema regulatsiooni põhjal oli Riigikohtu halduskolleegium aga jaatanud hankija õigust teha riigihanke peatamise korral toiminguid, mis on hankemenetluse edasi kulgemise suhtes neutraalse iseloomuga ega kahjusta riigihanke peatamise eesmärki (vt RKHKo 10.05.2007, nr 3-3-1-100-06, p 17) ning õiguskirjanduses on seda seisukohta peetud jätkuvalt akuutseks (vt I. Pilving, M. Parind. RHS § 193 komm 40 jj – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Ka Rahandusministeerium on eelnevas nõustamispraktikas sedastanud, et riigihanke peatamise eesmärk on esmajoones mitte võimaldada hankijal teha toiminguid, mis võivad mõjutada vaidlustaja huve, mistõttu on lubatud sellise teabe muutmine riigihangete registris, mida riigihankes osalejatele ei avaldata ja mis seega ei saa kuidagi mõjutada menetluse käiku ega osalejate huve (tolles nõustamisvastuses ei laiendatud küll peatamise ajal erandina lubatud toimingute ulatust selgitustaotlusetele vastamisele). Eelöelduga haakuvalt on Tallinna Halduskohus leidnud, et RHS §-s 193 sätestatud hankemenetluse peatamise näol on sisuliselt tegemist valitsuskomisjoni poolt erilise õiguskaitse meetme kohaldamisega ning seejuures on riigihanke peatamise eesmärk välistada vaidlustaja õiguste oluline või pöördumatu kahjustamine ajal, mil vaidlustusmenetlus kestab (vt TlnHKo 21.02.2018, nr 3-18-365, p 10). Eeltoodud seisukohad näivad toetavat peatatud riigihankes toimingute tegemisel diferentseeritud käsitlust, mis ühelt poolt võimaldaks paindlikku ja asjaolusid arvestavat lähenemist, kuid teisalt kahtlemata suurendaks riigihankega kaasnevat administratiivset koormust, pannes hankijale kohustuse igakordselt hinnata, kas konkreetne toiming on hankemenetluse kulgemise suhtes neutraalse iseloomuga ja ei kahjusta riigihanke peatamise eesmärki või mitte. Alternatiivset, vähem paindlikku, aga samas ühemõttelisemat, käsitlust toetab aga RHS § 81 lg 4, mis räägib otsesõnu küll hankemenetluse peatumisest (mitte peatamisest), kuid viitab seejuures sama paragrahvi esimese lõike teisele lausele, milles omakorda sisaldub normitehniline viide RHS § 193 lg-le 1. Seaduseelnõu seletuskirjas on väljendatud korduvalt arusaama, et riigihanke peatamise ajal ei tohi teha ühtegi toimingut peale pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamise: "Sõnaselgelt on eelnõus sätestatud, mida tähendab riigihanke peatamine. Hankija võib peatunud riigihankes teha üksnes eelnõus kirjeldatud toiminguid, st ta tohib üksnes uue tähtpäeva määrata. Seega ei tohi hankija teha midagi muud" […] riigihanke peatumise korral ei tohi hankija teha riigihankes ühtegi toimingut või otsust" (vt 450 SE I. Seletuskiri, lk-d 71 ja 138). Vaatamata RHS § 193 kommentaaris väljendatud paindlikumale tõlgendusele on RHS § 81 kommentaaris leitud, et: "Kui hankemenetlus on peatatud või peatunud, piirneb hankija tegevusruum pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja mõistliku aja võrra pikendamisega RHS § 193 lg 1 teise lause või § 81 lg 2 kohaselt ning § 81 lg 3 alusel taotlejate ja teadaolevate hankest huvitatud ettevõtjate teavitamisega. Muude toimingute tegemine on riigihanke peatamise või peatumise ajal keelatud" (vt M. A. Simovart, S. Elias. RHS § 81 komm 11 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019; vt ka I. Pilving, M. Parind. RHS § 201 komm 4 – Ibid). Kui jääda rangema ja vähem paindlikuma käsitluse juurde, mille järgi on RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke (hankemenetluse) peatamise korral mistahes toimingute tegemine keelatud (olenemata sellise toimingu potentsiaalsest mõjust hankemenetluse kulgemisele ja riigihanke peatamise eesmärgile), oleks mõistlik lugeda riigihanke peatamise ajaks peatunuks ka RHS §-s 46 ette nähtud tähtajad ning arvestada nende (taas)kulgema hakkamist riigihanke peatamisotsuse kehtivuse lõppemise järgselt. Vastavalt RHS § 201 lg-le 1 ei või hankija jätkata peatatud riigihanget enne 14 päeva möödumist RHS § 197 lg 1 p-s 4 või p-s 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Riigihanke peatamise ajal toimingute ja otsuste tegemise keelu rikkumisega seoses on Tartu Halduskohus märkinud, et RHS §-st 193 ega muudest RHS-i sätetest ei tulene ei otseselt ega tõlgendamise teel, et vaidlustuskomisjoni poolt peatatud hankemenetluse ajal toimingu sooritamine või otsuse langetamise keelu rikkumine annaks õigusliku aluse pidada hankija poolt sooritatud toiminguid ja otsuseid automaatselt õigusvastaseks või tühiseks, rääkimata toimingutest ja otsustest, mis tehti ja langetati peale menetluse peatamise abinõu kohaldamise lõpetamist. RHS § 194 lg 4 näeb ette võimaluse lugeda automaatselt tühiseks sõlmitud hankelepingut, kuid mitte muid hankija otsuseid, mis on tehtud peatatud hankemenetluse raames. Isegi siis, kui peatatud hankemenetluse ajal teeb hankija muu otsuse, ei ole see automaatselt õigusvastane, vaid vajab õigusvastasuse tuvastamist. Materiaalõigus, kohtupraktika ja õiguskirjandus ei toeta seisukohta selles, et hankemenetluse peatamise ajal oleksid hankija poolt kõik tehtud otsused ning peale peatamise lõppu kõik järgnevad otsused automaatselt õigusvastased või tühised (vt TrtHKo 25.10.2021, nr 3-21-2065, p 22). Kuigi halduskohus ei ole viidatud lahendis omistanud riigihanke peatamise ajal tehtud toimingutele ja otsusetele automaatset ipso iure seadusest tulenevat õigusvastasust, soovitame hankijal riigihanke peatamise ajal sellisest tegevusest siiski hoiduda. Nimelt on Rahandusministeeriumil järelevalvepraktikas tulnud ette juhtumeid, kus vaidlustuskomisjoni pöördumise (RHS § 195 lg 10) või mõne huvitatud isiku esitatud järelevalveteate (RHS § 207) ajendil on toimetatud järelevalvemenetlust põhjusel, et hankija rikkus riigihanke peatamise ajal toimingute või otsuse tegemise keeldu (nt RM 17.08.2021, kiri nr 12.2-1/5117-4; RM 27.06.2022 kiri nr 12.2-1/4558-4). Järelevalvemenetlus võib päädida RHS § 208 lg 1 alusel siduva ettekirjutuse tegemisega, millega hankijat kohustatakse hankemenetlust kehtetuks tunnistama. Vastavalt RHS § 208 lg-le 5 on sama paragrahvi esimese lõike kohase ettekirjutuse tegemise korral kõik riigihankega seotud otsused ja toimingud tühised, s.o ex tunc tagasiulatuvalt algusest peale kehtetud, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast ettekirjutuse tegemist. Samuti on tühine hankeleping või raamleping, mis sõlmitakse pärast riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse tegemist. Kuivõrd Rahandusministeeriumi nõustamine piirdub RHS-i abstraktse õigustõlgendusega ning kõik asjas tähtsust omavad asjaolud on teada hankijale endale, peab hankija tegema nõustamispäringus viidatud riigihankes toimingute tegemise lubatavuse osas lõpliku otsustuse ise. [---] From: Anu Berens <[email protected]> Sent: Tuesday, January 28, 2025 9:16 AM To: Riigihangete vaidlustuskomisjon <[email protected]> Subject: peatatud hankes küsimustele vastamine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Täna, 28.01.2025 on pakkuja poolt esitatud küsimustele vastamise tähtaeg riigihankes „Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ (283786). VAKO otsusega on alates 24.01.2025 hange peatatud. Kas perioodil, mil hankemenetlus on peatatud, peab hankija pakkujate küsimustele vastama? Lugupidamisega Anu Berens peaspetsialist hankeüksus õigusosakond +372 5193 7424 www.transpordiamet.ee <http://www.transpordiamet.ee/> OTSUS Vaidlustusasja number 15-25/283786 Otsuse tegemise aeg 24.01.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustaja EKT Teed OÜ Hankija Transpordiamet Riigihanke nimetus „Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ (viitenumber 283786) Menetlustoiming Riigihanke peatamise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Rahuldada EKT Teed OÜ taotlus ja peatada riigihange „Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ (viitenumber 283786). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 280 lg 2 kohaselt võib käesoleva otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates JÕUSTUMINE Otsus jõustub selle teatavaks tegemisest arvates (RHS § 200 lg 5). ASJAOLUD 1. Transpordiamet (edaspidi Hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget „Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ (viitenumber 283786) (edaspidi Riigihange). 2. 20.01.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) EKT Teed OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke alusdokumentidele. Vaidlustuses on Vaidlustaja esitanud ka taotluse peatada Riigihange ja põhjendanud seda järgmiselt: Hanketeate p 5.1.12 kohaselt on pakkumuste esitamise tähtajaks märgitud 07.02.2025 kell 13.00. Seega on väga tõenäoline, et VAKO ei tee käesoleva vaidlustuse suhtes otsust enne Hankes pakkumuste esitamise tähtpäeva. Seetõttu on EKTT seisukohal, et vajalik on hankemenetluse peatamine vaidlustusmenetluse ajaks. Vastupidisel juhul peavad pakkujad, sealhulgas EKTT kulutama aega ja energiat selleks, et esitada pakkumus Hankes, mille tingimused võivad pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muutuda. Oluline on seegi, et pakkujate poolt Hankes tehtava pakkumuse maksumus sõltub otseselt sellest, kas ja mil määral on Hanke tingimustes määratud kindlaks ühikuhindade indekseerimise võimalus, samuti lähtuvad pakkujad pakkumuse esitamisel Hanke eeldatavast maksumusest. Seega võib vaidlustuse rahuldamine tuua kaasa olukorra, kus hankija peab pärast pakkumuste avamist Hanke kehtetuks tunnistama (kuna RHAD muutmine ei ole enam võimalik – vt RHS § 81 lg 1). 3. 21.01.2025 kirjaga nr 12.2-10/15 edastas vaidlustuskomisjon vaidlustuse Hankijale ning palus muuhulgas ühe tööpäeva jooksul, st hiljemalt 22.01.2025 esitada oma seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest. Tähtpäeva edasilükkamisel palume arvestada vaidlustusmenetluse kestvuse ja kaebeõiguse realiseerimiseks vajaliku ajaga. 22.01.2025 teavitas Hankija vaidlustuskomisjoni, et lükkas Riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi ning uueks pakkumuste esitamise tähtpäevaks on 25.02.2025. 23.01.2025 küsis vaidlustuskomisjon Vaidlustajalt, kas ta loobub taotlusest Riigihanke peatamiseks, kuna Hankija on pakkumuste esitamise tähtaega pikendanud. 23.01.2025 teatas Vaidlustaja vaidlustuskomisjonile, et jääb Riigihanke peatamise taotluse juurde. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 4. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Riigihanke peatamise eesmärk on välistada vaidlustaja õiguste oluline või pöördumatu kahjustumine ajal, mil vaidlustusmenetlus kestab. Riigihanke alusdokumentide vaidlustamisel on riigihanke peatamine üldjuhul põhjendatud juhul, kui pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäev saabuks vaidlustusmenetluse ajal või kui vastav tähtpäev saabuks küll pärast vaidlustusmenetluse eeldatavat lõppu, kuid vaidlustajale ei jääks mõistlikku aega pöörduda vajadusel halduskohtusse. Peatamine on ka hankija huvides, sest pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole enam võimalik riigihanke alusdokumente muuta (kui vaidlustatud tingimused ja nõuded tuleks õigusaktidega ettenähtud nõuetega kooskõlla viia). 5. RHS § 200 lg-st 1 tulenevalt peab vaidlustuskomisjon reeglina vaidlustuse läbi vaatama 30 päeva jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest. Seega juhul, kui vaidlustuskomisjon teeb otsuse nt 30-dal päeval vaidlustuse laekumisest, s.o 19.02.2025 (mida ei saa välistada, arvestades vaidlustuskomisjoni praegust suurt töökoormust), jääb vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemise päeva ja pakkumuste esitamise tähtpäeva (25.02.2025) vahele üksnes 2 tööpäeva, seejuures eelneb pakkumuste esitamise tähtpäevale vahetult nädalavahetus ja riigipüha, mis vaidlustuse rahuldamata jätmise korral muudab väga problemaatiliseks Vaidlustaja kaebeõiguse teostamise kaebuse esitamisega kohtusse. Sellest tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja õiguste kaitseks tuleb taotlus rahuldada ning vaidlustuskomisjon peatab RHS § 193 lg 1 alusel Riigihanke. 6. Hankijal oli õigus ja võimalus pikendada pakkumuste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra, s.o arvestades ka Vaidlustaja kaebeõiguse realiseerimiseks vajalikku aega. Sellisel juhul ei oleks olnud vajalik Riigihanke peatamine Vaidlustaja õiguste kaitseks. Hankija seda aga ei teinud. 7. RHS § 193 lg 9 alusel kui vaidlustuskomisjon on riigihanke peatanud [---], teavitab hankija [---] viivitamata sellest kõiki talle teadaolevaid riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaid, pakkujaid ja taotlejaid. 2 (3) RHS § 201 lg 1 kohaselt ei või Hankija jätkata peatatud hankemenetlust enne 14 päeva möödumist RHS § 197 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 3 (3)