3. isiku täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

KÄRBITUD VERSIOON Lp Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 24.01.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm KOLMANDA ISIKU TÄIENDAVAD SEISUKOHAD & TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 1-25/277106 Riigihange: „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumber 277106) Vaidlustaja: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus e-post: [email protected] Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood 70009244 Hankija esindaja: Riigihangete juht Kairi Osolainen e-post [email protected] Kolmas isik: Nortal AS Registrikood 10391131 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 1-25/277106: Aktsiaseltsi Helmes („Vaidlustaja“) vaidlustus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse („Hankija“) otsuste peale tunnistada riigihankes „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldus- teenus“ (viitenr 277106, „Hange“) Nortal AS („Kolmas isik“) pakkumus vastavaks ja edukaks. 2. 21.01.2025 esitas Vaidlustaja VAKO-le oma täiendavad seisukohad („Seisukoht“). Vastavalt VAKO 16.01.2025 kirjale on Hankijal ja Kolmandal isikul võimalik Seisukohale vastata kuni 24.01.2025. Käesolevaga Kolmas isik kasutab seda võimalust. Lisaks esitab Kolmas isik enda täiendava menetluskulude nimekirja. 3. Käesolev menetlusdokument sisaldab paiguti Kolmanda isiku ärisaladust, mistõttu on dokumendist vormistatud kaks versiooni: üks, mis on mõeldud VAKO-le ja Hankijale; teine, mis on mõeldud Vaidlustajale. Kolmas isik palub VAKO-l ja Hankijal tema ärisaladust mitte avaldada Vaidlustajale ega avalikkusele. VAKO-le ja Hankijale mõeldud versioonis on ärisaladus tähistatud kollase taustaga, Vaidlustajale mõeldud versioonis on ärisaladust sisaldavad kohad kärbitud. Kolmas isik on oma proovitöö detailide ärisaladuseks märkimist põhjendanud oma 15.01.2025 vastuses vaidlustusele, p 37. II VASTUVÄITED VAIDLUSTAJALE II.a Vaidlustaja vaidlustamisõigus 4. Kolmas isik jagab Hankija väljendatud kahtlusi seoses Vaidlustajal vaidlustamisõiguse olemasoluga, neid siinkohal kordamata. Omalt poolt viitame, et ehkki Vaidlustaja on Seisukoha p-s 2.1 jj nähtavasti püüdnud enda vaidlustamisõigust täpsemalt selgitada, siis soovitud selgust ei ole ta suutnud luua. 5. Esiteks on Vaidlustaja ilmselt teadlikult jätnud adresseerimata Hankija osutatud tõsiasja, et vaidlustusele lisatud kontrollarvutused on vigased (vahelehed sassis jmt). Teiseks on Vaidlustaja väljaütlemised (jätkuvalt) vastuolulised. Näiteks, kui ühel puhul ütleb Vaidlustaja, et tema pakku- muse hilisem edukaks tunnistamine on võimalik, siis teisel puhul annab ta jällegi mõista, et vaidlustamise rahuldamise korral on tema pakkumuse edukaks tunnistamine kindel (vrd „võimalike arvutustega, mis näitavad hüpoteetilist võimalust vaidlustuse edukuse korral vaidlustaja edukaks tunnistamise võimalikkust“ versus „Vaidlustaja ülesandeks oli näidata, et kui vaidlustus on edukas, siis on hanke tulemuseks ka vaidlustaja edukaks tunnistamine“). 6. Pikaajalise kohtupraktikaga on vastuolus Vaidlustaja väide, et „Hankija ei saa vabandada enda õigusvastast tegevust välja läbi selle, et niikuinii tulemus ei muutuks“ (Seisukoha p 2.25). Kolmas isik ei leia, et Hankija oleks Hanget läbi viies käitunud õigusvastaselt, kuid tsiteeritud lause põhiline puudus seisneb selles, et RHS-iga loodud õiguskaitsesüsteem rajaneb vaidlustaja subjektiivsete õiguste kaitsel (§ 185 lg 1) ning see tähendab, et vaidlustamisõigus eeldab seda, et vaidlustuse rahuldamine aitab kaasa vaidlustaja eesmärgile sõlmida hankeleping. Kui isegi vaidlustuse täielik rahuldamine ei aitaks mitte kuidagi parandada vaidlustaja võimalust jõuda hankelepinguni, siis vaidlustajal vaidlustamisõigus puudub.1 Seega, isegi kui Hankija oleks midagi valesti teinud (quod non), saaks ta end kindlasti „vabandada“ argumendiga, et isegi vaidlustuse rahuldamise korral Hanke tulemused ei muutuks. 7. Kokkuvõttes jääb mulje, et Vaidlustaja on kimpus vaidlustamisõiguse temaatikas orienteeru- misega ning esitab segiläbi erinevaid argumente, neis tegelikult kindel olemata. Kolmas isik palub VAKO-l otsust tehes Vaidlustaja selgitusi veelkord kriitiliselt hinnata ja otsustada, kas leidub alus vaidlustuse sisuliseks läbivaatamiseks. Sellega seonduvalt olgu märgitud, et tõik, et VAKO on 1 Nt TrtRKo 3-21-439, p 30; VAKOo 164-22/254784, p 8.1. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 3/7 - vaidlustuse esiti menetlusse võtnud, ei takista VAKO-l vaidlustust menetluse hilisemas faasis läbi vaatamata jätta.2 II.b Vaidlustaja etteheited Hankija tegevusele testimise jäädvustamisel 8. Vaidlustaja läbiv väide on (Seisukohas nt p 2.3), et Hankija on käitunud õigusvastaselt, kuna tal pole jagada erinevaid salvestisi sellest, kuidas ta ühte või teist Vaidlustajat huvitavat asjaolu Kolmanda isiku proovitöö (või laiemalt kõigi pakkujate proovitööde) puhul hindas. Selline etteheide on kahel põhjusel kohatu ja Hankija suhtes ülekohtune. 9. Esiteks ei tulene ühestki õigusnormist ega kohtulahendist – ja Vaidlustaja ei ole ühelegi sellisele ka viidanud –, et hankija peaks riigihankes pakkumuste vastavuse kontrollimisel või pakkumuste hindamisel videosalvestama iga oma liigutuse, kõik oma toimingud. Nõnda on ka VAKO öelnud, et õige ei ole arusaam, et „hankija peab pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuses või mõnes selle juurde kuuluvas dokumendis eraldi selgitama, täpselt mida ta on pakkumuse vastavuse kontrollimiseks teinud, nt milliseid dokumente vaadanud. RHS ei nõua, et hankija peab pakkumuste vastavuse kontrolli protseduuri selliselt protokollima.“3 Sama juhtmõte on ülekantav ka pakkumuste hindamisele. Nii pole juhuslik, et Riigikohus on öelnud – ja sellega on nõustunud ka VAKO –, et vaidluse tekkides saab hankija vaidlustusmenetluses enda otsuseid pakkumuste hindamise kohta täpsemalt avada ja selgitada.4 10. Teiseks, isegi kui Hankija oleks videosalvestanud kõigi pakkumuste proovitööde hindamise täismahus, ei saaks Hankija neid materjale Vaidlustaja tahtmise peale viimasega jagada, kuna salvestised kajastavad olulises osas pakkujate ärisaladust. Usutavasti ei oleks ka Vaidlustaja poolt, et mõnele tema konkurendile jagataks videosalvestist, kus põhjalikult uuritakse ja testitakse Vaidlustaja testrakendust, millesse viimane on panustanud olulist ressurssi ja mida viimane peab oma ärisaladuseks. Niisiis on Hankija käitunud ainuvõimalikult, et mitte eksida EKTÄKS-i vastu ja mitte reeta kellegi ärisaladust. 11. Kokkuvõttes tuleb nentida, et vastupidiselt Vaidlustaja arusaamale tuleb paratamatult teatud aspektides usaldada Hankijat. Hankijalt ei saa mõistlikult oodata – nii praktilistel kui õiguslikel põhjustel –, et tal on potentsiaalse õigusvaidluse puhuks võtta ümberlükkamatud tõendid (nt videosalvestised) iga viimse toimingu kohta, mida ta on teinud. II.c Proovitöö nõuete õiguslik kvalifikatsioon 12. Vaidlustaja on Seisukoha p-des 2.5–2.13 argumenteerinud, et Hanke alusdokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ („Proovitöö nõuded“) esitatud nõuded on pakkumuse vastavus- tingimused. Kolmas isik sellega ei nõustu, kuid ei pea vajalikuks sel teemal enam pikemalt peatuda, kuivõrd ta on enda õigusliku positsiooni selles küsimuses ammendavalt lahti kirjutanud oma 15.01.2025 vastuse p-des 17–19. Pole tarvilik ega soliidne samu seisukohti taas korrata. Liiatigi jagab Kolmanda isikuga sama arusaama ka Hankija5 ning õiguslik olukord on tegelikult ilmne. Vaidlustaja ette toodud argumendid on selgelt otsitud ja kunstlikud. 13. Oma õiguste ja huvide igakülgseks kaitseks soovib Kolmas isik siiski esitada alljärgnevad repliigid Vaidlustaja uutele seisukohtadele, mida Kolmandal isikul pole varem olnud võimalust kommenteerida. 14. Meelevaldne ja ilma igasuguse õigusliku aluseta on Vaidlustaja seisukoht, et kui Hankija on sätestanud viieastmelise hindamisskaala, siis sellest hoolimata „saab alustada ka hindeskaalalt näiteks 5 hindepunkti“ ehk altpoolt teiselt astmelt, muutes skaala kokkuvõttes neljaastmeliseks (Seisukoha p 2.8). Teisisõnu leiab Vaidlustaja, et Hankija võiks ja isegi peaks hindamismetoodikat rakendama hoopis teisiti kui Hanke alusdokumentidesse kirja pandud, jättes ühe hindetaseme 2 VAKOo 10-18/194138, p 8 ja 9; 64-18/192746, p 28. 3 VAKOo 87-21/233412, p 17. Nõnda ka VAKOo 181-21/239028, p 12. 4 RKHKo 3-20-1198, p 21; VAKOo 64-23/262842, p 13. 5 Vastavalt VAKO ja kohtupraktikale on vaidluse korral hankedokumentide tõlgenduse üle oluline roll hankija selgitustel, vt TrtRKo 3-20-526, p 10; VAKOo 176-21/237392, p 17; 16-22/244231, p 13. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 4/7 - lihtsalt kohaldamata. Niisugune käsitlus ei allu Eestis seni kehtinud arusaamale, et riigihange peab olema kooskõlas seaduse ja hankija koostatud menetluskorraga. Usutavasti VAKO nõustub, et seda arusaama, mille juured ulatuvad põhiseaduseni, ei ole põhjust muuta ka siin. Vastupidi, juurdunud ja üldiselt vaidlustamisele mittekuuluv postulaat on, et vaidlustamistähtaja möödumisel on riigihanke alusdokumendid lõplikud ja sel kujul siduvad kõigile asjast puudutatuile.6 15. Vaidlustaja teeb põhimõttelise vea, ületähtsustades kahte sõna vastavustingimusest „Proovitöö“, nimelt sõnu „vastama nõuetele“. Vaidlustaja rebib need sõnad kontekstist välja ning ilmselt teadlikult pisendab tõsiasja, et sama vastavustingimus ütleb otsesõnu, et proovitöö sisu „kuulub hindamisele“. Vaadeldes vastavustingimust „Proovitöö“ ja Hanke alusdokumente laiemalt ühtse tervikuna, on ilmne, et Hankija on loonud süsteemi, kus vastavustingimuseks on proovitöö lähtekoodi ning paigaldus- ja kasutusjuhendi esitamine ning hinnatav on see, kas eelnimetatud materjalide sisu erinevais punktides vastab Proovitöö nõuetele. Neid asju – esitamise fakt ja esitatu sisu – tuleb rangelt eristada, need on erinevad kategooriad. 16. Vaidlustaja näib arvavat, et ühed ja samad nõuded saavad olla ühtaegu nii pakkumuse vastavustingimused kui pakkumuste hindamise kriteeriumid. Nii see ei ole, tegu on olemuslikult vastandlike tingimustega. Vastavustingimus on JAH/EI põhine miinimumnõue, hindamiskriteerium on mitmete erinevate arvuliste väärtustega vabatahtlik skaala (hindamismetoodika mõttes „parem“ pakkumus saab preemiaks rohkem hindepunkte). Seega, vastavustingimus on täitmiseks kohus- tuslik, hindamiskriteerium mitte. Vaidlustaja eksimus selles ilmneb hästi Seisukoha p-st 2.18, kus ta ise viitab, et teatud asjaoludel saab proovitöö 0 punkti, aga samas räägib 0 p andmise kaasa toovast asjaolust kui „nõudest“. Siin on loogikaviga: kui mingi tingimuse mittetäitmine ei too kaasa pakkumuse tagasilükkamist, vaid lihtsalt tingib hindepunktide mittesaamise, siis ei ole tegu „nõudega“, vaid hindepunktide pälvimise eeltingimusega. 17. Võrdluseks: RHS § 85 lg 1 teine lause sätestab otsesõnu, et pakkumuste hindamise kriteeriumina ei või kasutada §-de 99–101 alusel kehtestatavaid kvalifitseerimise tingimusi. Tõsi, sellest reeglist on erand pakkuja juhtivisikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni puhuks (§ 101 lg 1 p 6), kuid seegi erand on lubatud vaid siis, kui samu andmeid ei kasutata ühtaegu nii pakkumuste hindamiseks kui pakkujate kvalifitseerimiseks.7 Kuna pakkuja kvalifitseerimise tingimus, nii nagu ka pakkumuse vastavustingimus, on JAH/EI põhine miinimumnõue (st pakkuja kas täidab tingi- muse või ei; pole tähtis kui palju tingimuse täitmisest puudu jääb või kui veenvalt see täidetakse), kehtib RHS § 85 lg 1 analoogia mutatis mutandis ka pakkumuse vastavustingimuste ja pakkumuste hindamise kriteeriumide omavahelise suhte kontekstis. 18. Ehkki Vaidlustaja arvates ei ole see vähetähtis, on tegelikult irrelevantne, et ka üks teine pakkuja, nimelt Wisercat Estonia OÜ, on esitanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnista- mise peale vaidlustuse, leides, et Proovitöö nõuded on pakkumuse vastavustingimused (vt Seisukoha p 2.13). Tõsiasi, et (ainult) kaks pakkujat kümnest on asjast valesti aru saanud, ei oma mingit õiguslikku tähendust, ammugi ei ole sel faktil hankedokumentide objektiivset sisu muutvat toimet. Vastupidiselt Vaidlustaja etteheitele (Seisukoha p 2.11) tunneb Hankija enda koostatud alusdokumente hästi, probleeme on kahel vaidlustajal. 19. Seisukoha p-s 2.12 osundatud VAKO lahendid on iseenesest õiged ja toetamist väärivad, ent praeguse vaidluse fakte arvestades asjasse puutumatud. Liiatigi on Vaidlustaja neist teinud selgelt kohatud ja ebaõiged järeldused. II.d Hindamiskriteeriumide ja/või hindamismetoodika õiguspärasus 20. Seisukoha p-st 2.31 võib järeldada, et Vaidlustaja soovib väljaspool RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud vaidlustamistähtaega vaidlustada Hanke hindamiskriteeriume ja/või hindamis- metoodikat. Kolmandale isikule jääb selgusetuks, õieti mida Vaidlustaja soovib tagantjärele 6 RKHKo 3-3-1-24-13, p 25; 3-3-1-50-15, p 14.2; VAKOo 60-18/195081, p 16; 161-21/238981, p 13. 7 Vt rohkem V. Vaske. RHS § 101 komm 41. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 5/7 - vaidlustada ja õieti mis alusel. Mingeid selgeid ja jälgitavaid põhjendusi ei ole Vaidlustaja välja toonud. 21. Vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu eVigilo lahendi kohaldamise eeltingimused ei ole antud juhul täidetud. Nimetatud lahend ei anna pakkujale õigust hankija otsuse vaidlustamisel väita, et mõni hanketingimus on õigusvastane. Selline võimalus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega ja muudaks ainetuks riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtajalise piiramise. Nagu VAKO on varem selgitanud, sedastab eVigilo lahend (pelgalt) seda, et „üksnes sellisel erandlikul juhul, kui hanketingimused ei olnud enne riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaja lõppu pakkuja jaoks objektiivselt võetuna arusaadavad, võib pakkuja hanketingimuste õigusvastasusele tugineda ka hankija otsuste vaidlustamisel“.8 Käesoleval juhul puuduvad mistahes viited sellele, et mõni asjasse puutuv hanketingimus ei olnud pakkujale objektiivselt võetuna arusaadav. Midagi sellist ei ole väitnud ka Vaidlustaja. Viimane annab sisuliselt mõista, et Hankija on hindamismetoodikat vääralt kohaldanud (quod non), kuid see on hoopis teine teema, millega eVigilo lahend ei tegele. II.e Väidetavad puudused Kolmanda isiku proovitöös 22. Vaidlustaja on jäänud vaidlustuses esitatud väidete juurde, et Kolmanda isiku proovitöös esinevad teatavad puudused. Kolmas isik vaidleb sellele jätkuvalt vastu. Kordamata varem juba öeldut, märgib Kolmas isik vastuseks Seisukohas öeldule järgmist. Et mitte asjatult korrata Seisu- koha sisu, on allpool lihtsalt viidatud Seisukoha punktile, millele repliik esitatakse. 23. Seisukoha p 2.16. Vaidlustaja on seadnud kahtluse alla, kas Kolmanda isiku proovitöö täidab nõude, et „Frontend-rakenduse kasutajaliides peab olema mugavalt kasutatav ja kohanduma ka nutiseadmete ja tahvelarvutites“. Selline kahtlus on alusetu, Kolmas isik on oma lahenduses selle nõudega arvestanud. Selle tõestuseks on järgmised kuvatõmmised, mis on tehtud proovitöö raken- dusest desktop vaates ja mobiilivaates. Nagu kuvatõmmistelt näha, on [ÄRISALADUS EEMALDATUD] Kuludokumentide nimekirja desktop vaade (NB! Tegu on Kolmanda isiku ärisaladusega, mitte jagada Vaidlustaja või avalikkusega!): [ÄRISALADUS EEMALDATUD] Kuludokumentide nimekirja mobiilivaade (NB! Tegu on Kolmanda isiku ärisaladusega, mitte jagada Vaidlustaja või avalikkusega!): [ÄRISALADUS EEMALDATUD] 24. Seisukoha p 2.18 ja 2.19. Vaidlustaja on seadnud kahtluse alla, kas Kolmanda isiku proovi- töö täidab järgmise nõude: „Käsureal peab saama hallata rakenduse järgmiseid sätteid: ’ - - headless’ võimalus lülitada välja ja sisse Chrome UI (vaikimisi Chrome UI väljas).“ Kolmanda isiku proovitöös on kõik need nõuded täidetud. Selle kinnituseks on allpool esitatud väljavõte testide käivitamise sätetest, mida on võimalik hallata käsurealt, kasutades parameetrit [ÄRISALADUS EEMALDATUD] Eelnimetatud väljavõte (NB! Tegu on Kolmanda isiku ärisaladusega, mitte jagada Vaidlustaja või avalikkusega!): [ÄRISALADUS EEMALDATUD] 25. Täiendavalt esitame kuvatõmmise testide käivitamisel tekkivast konsooli logist, kus on näha käsurealt ette antud parameetrite kasutamine, mh ka „headless“ režiimi kasutamine (NB! Tegu on Kolmanda isiku ärisaladusega, mitte jagada Vaidlustaja või avalikkusega!): [ÄRISALADUS EEMALDATUD] 26. Kokkuvõttes jääb Kolmas isik seisukohale, et kõik Vaidlustaja etteheited Kolmanda isiku proovitöö osas on alusetud ning suuresti tingitud teadmatusest, mis on Kolmanda isiku proovitöö tegelik ja täpne sisu. 8 VAKOo 22-21/223360, p 15. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 6/7 - II.f Vaidlustaja taotlus asja Rahandusministeeriumile saatmiseks 27. Vaidlustaja on taotlenud „vaidlustuse“ – eelduslikult on siiski silmas peetud vaidlustus- menetlust – peatamist seoses Rahandusministeeriumi („RaM“) teavitamisega järelevalve läbi- viimise vajadusest. Vaidlustaja taotlus on mitmel põhjusel alusetu. 28. Esiteks ei ole Vaidlustajal kui vaidlustusmenetluse osalisel subjektiivset õigust nõuda, et VAKO paluks RaM-il algatada vaidlusaluse riigihanke suhtes järelevalvemenetluse. Tegu on VAKO ex officio omaalgatusliku pädevusega ning VAKO ei ole oma hinnangus seotud menetlusosaliste arvamuste ega taotlustega. On küsitav, kas VAKO-l on ülepea kohustus sellist taotlust nagu on esitanud Vaidlustaja, menetluslikult lahendada. VAKO ülesanne on lahendada menetlusosalise seadusel rajanevad taotlused ja nõuded (nt RHS § 190 lg 4 p-l 1 rajanev nõue hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks või § 193 lg-le 1 rajanev taotlus riigihanke peatamiseks). 29. Teiseks, VAKO ei saa RaM-i poole järelevalveteatega pöörduda ainult selles asjas (vaidlustusasi nr 1-25/277106), kuna VAKO menetluses on teinegi samas riigihankes esitatud vaidlustus täpselt samade nõuetega (vaidlustusasi nr 2-25/277106). RHS § 206 lg 1 p 2 sätestab, et RaM ei alusta järelevalvemenetlust, kui rikkumine on vaidlustuskomisjoni või kohtu menetluses. Seega ei luba seadus tekkida olukorral, kus ühe teatavat riigihanget puudutava vaidlustus- menetluse raames saadetakse asi VAKO-st RaM-i, ent teises sama riigihanget puudutavas vaidlustusmenetluses VAKO RaM-i poole ei pöördu. VAKO ei ole vaidlustusasja nr 2-25/277106 menetlust RaM-ile järelevalveteate saatmiseks peatanud. Kolmas isik ei tea ka, et VAKO-l oleks selline plaan. Samuti ei ole ükski menetlusosaline tolles asjas vastavat taotlust esitanud. 30. Kolmandaks – ja olles öelnud eelnevat – puudub ka sisuline põhjus asja RaM-ile saatmiseks. RHS § 195 lg 10 ja § 206 lg 1 p 3 koosmõjus peab potentsiaalne seaduserikkumine, mis võiks anda ainest riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse tegemiseks, olema piisavalt ilmne. Nimelt sätestab RHS § 206 lg 1 p 3, et RaM ei alusta järelevalvemenetlust, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine. Sellega peab arvestama ka VAKO, kui ta kaalub RHS § 195 lg 10 alusel RaM-ile järelevalveteate saatmist. Antud juhul ei ole Hankija RHS-i rikkunud, ammugi ei ole Hankes aset leidnud ilmselgelt äratuntavat ja ühemõttelist seaduserikkumist. Sisuliselt soovib Vaidlustaja, et VAKO annaks vaidlustuse lahendamise ülesande kõige detailsemal tasemel üle RaM-ile. RHS § 195 lg-ga 10 loodud mehhanism ei ole mõeldud selleks. 31. Alljärgnevalt kommenteerib Kolmas isik mõnesid peamisi Vaidlustaja sisulist laadi eksiaru- saamu seonduvalt vajadusega pöörduda RaM-i poole. 32. Vaidlustaja seisukoht on, et hindamise alamkriteeriumi „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ rakendamine ei ole võimalik (Seisukoha p 4.3). Selline arvamus on mõistmatu, sest tegelik elu kinnitab vastupidist. Hankija on kõiki pakkumusi selle alamkriteeriumi alusel hinnanud ning teinud seda edukalt selles mõttes, et kõik pakkumused on pälvinud hindepunktid, mis nad hindamis- metoodika järgi välja teenisid. Piltlikult on Vaidlustaja väitnud, et lind ei suuda lennata, olles ise just näinud, et lind on lennanud. 33. Mis puudutab Seisukoha p-s 4.4 esitatud etteheiteid seoses sellega, et „hankijal puudus täpne ja detailselt kirjeldatud /---/ testiplaan“, siis piisab kui ilma asjatult detaili laskumata lühidalt viidata järgmisele. Riigikohtu praktika järgi, mis tugineb omakorda Euroopa Kohtu praktikale, ei pea hankija riigihanke alusdokumentides hindamismeetodeid kindlaks määrama ammendavalt. Hankija võib hindamismetoodikat täpsustada ka pärast pakkumuste esitamist.9 Kõige paremini on seda selgitatud Riigikohtu Alfa-Omega lahendis10: „Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), 9 RKHKo 3-17-2718, p 24. 10 RKHKo 3-20-1198, p 20. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 7/7 - kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 35).“ 34. Seisukoha p-s 4.5 tehtud viide RHS § 82 lg-le 1 on irrelevantne, sest Hankija ei ole Hanke alusdokumente pärast pakkumuste esitamist muutnud. Isegi kui Hankija on mingil ajahetkel andnud Hanke alusdokumentidega mittehaakuvaid selgitusi (mille üle arutlemist Kolmas isik siinkohal kohaseks ei pea), siis on need selgitused vastavalt RHS § 46 lg-le 3 ja seda tõlgendavale VAKO praktikale toimeta, st need selgitused tuleb jätta kõrvale.11 Teisisõnu, lubamatute selgitustega ei saa muuta riigihanke alusdokumente. Eelnevast tulenevalt ei saa RHS § 82 lg 1 omada RaM-ile saadetava järelevalveteate kontekstis tähendust, kuna selle sätte rikkumist ei saa hankija selgituste kaudu aset leida ning kui pole RHS-i rikkumist, siis ei ole ka alust RaM järelevalvemenetluseks. 35. Vaidlustaja püüab nähtavasti jätta muljet nagu tähendaksid Hankijale esitatud rohkearvulised küsimused ja ettepanekud halvasti korraldatud ja a priori õigusvastast riigihanget (vt Seisukoha p 4.6 jj). See ei ole nii. Suurtes ja tehniliselt keerukates riigihangetes on tavapärane, et hankest huvitatud ettevõtjad esitavad hankijale väga palju küsimusi. Pigemini on see isegi tervitatav, et paljud asjad saaksid üle ja selgemaks räägitud juba pakkumuste esitamise eel, nõnda et poleks tarvis hiljem, kui pakkumused juba esitatud, tegeleda mitmesuguste probleemidega. 36. Kokkuvõttes on Kolmandale isikule ilmne, et Vaidlustaja soovib saavutada terve Hanke lõpetamist ja uuega alustamist ainuüksi põhjusel, et tema pakkumus ei osutunud selles Hankes edukaks, ta mõistab oma vaidlustuse perspektiivitust ning alles jäänud variantidest parim on nurjata terve Hange. III TÄIENDAVAD MENETLUSKULUD 37. Kolmas isik esitas 21.01.2025 VAKO-le enda menetluskulude nimekirja. Seoses Vaidlustaja poolt Seisukoha esitamisega on Kolmandal isikul tekkinud täiendavaid menetluskulusid. Sellega seonduvalt esitab Kolmas isik VAKO-le oma täiendava menetluskulude nimekirja. 38. Kolmas isik on selles vaidlustusmenetluses pärast 21.01.2025 kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 2212,50 eurot (käibemaksuta). Kulude täpsem koosseis nähtub lisatud aruandest. 39. Seega, võttes arvesse ka esimest menetluskulude nimekirja, taotleb Kolmas isik, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt Kolmanda isiku kasuks välja viimase menetluskulud summas 4143,75 eurot (käibemaksuta). Kolmas isik taotleb esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.12 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: advokaadi tegevuse ajaaruanne. 11 VAKOo 181-21/239028, p 21. Vt ka TlnHKo 3-24-1013, p 34. 12 Vrd RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23. Tegevused Esindus VAKOs (RH277106 Helmese vaidlustus) Kuupäev Töötaja Kommentaarid Kestvus Summa EUR 22.01.2025 10:45 MP Vaidlustaja 21.01 menetlusdokumendiga tutvumine ja selle 2h 40m 600,00 analüüs, selgitused kliendile 23.01.2025 15:36 MP Täiendavate seisukohtade koostamine, sh kohtupraktika ja 3h 25m 768,75 õiguskirjanduse otsingud ja analüüs 24.01.2025 10:24 MP Täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja 3h 45m 843,75 koostamine, eri versioonide tekitamine ja väljasaatmine 9h 50m 2 212,50 reede, 24. jaanuar 2025 Lk 1/1