3. isiku täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

KÄRBITUD VERSIOON Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 23.01.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm KOLMANDA ISIKU TÄIENDAVAD SEISUKOHAD & TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 2-25/277106 Riigihange: „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumber 277106) Vaidlustaja: Wisercat Estonia OÜ Registrikood 14133207 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT e-post: [email protected] Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood 70009244 Hankija esindaja: Riigihangete juht Kairi Osolainen e-post [email protected] Kolmas isik: Nortal AS Registrikood 10391131 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 2-25/277106: Wisercat Estonia OÜ („Vaidlustaja“) vaidlustus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse („Hankija“) otsuste peale tunnistada riigihankes „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldus- teenus“ (viitenr 277106, „Hange“) Nortal AS („Kolmas isik“) pakkumus vastavaks ja edukaks. 2. 20.01.2025 esitas Vaidlustaja VAKO-le oma täiendavad seisukohad („Seisukoht“). Vastavalt VAKO 14.01.2025 kirjale on Hankijal ja Kolmandal isikul võimalik Seisukohale vastata kuni 23.01.2025. Käesolevaga Kolmas isik kasutab seda võimalust. Lisaks esitab Kolmas isik enda täiendava menetluskulude nimekirja. 3. Käesolev menetlusdokument sisaldab paiguti Kolmanda isiku ärisaladust, mistõttu on dokumendist vormistatud kaks versiooni: üks, mis on mõeldud VAKO-le ja Hankijale; teine, mis on mõeldud Vaidlustajale. Kolmas isik palub VAKO-l ja Hankijal tema ärisaladust mitte avaldada Vaidlustajale ega avalikkusele. VAKO-le ja Hankijale mõeldud versioonis on ärisaladus tähistatud kollase taustaga, Vaidlustajale mõeldud versioonis on ärisaladust sisaldavad kohad kärbitud. Kolmas isik on oma proovitöö detailide ärisaladuseks märkimist põhjendanud oma 10.01.2025 vastuses vaidlustusele, p 43. II VASTUVÄITED VAIDLUSTAJALE II.a Proovitöö nõuete õiguslik kvalifikatsioon 4. Vaidlustaja on Seisukoha ptk-s 1 argumenteerinud, et Hanke alusdokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ („Proovitöö nõuded“) esitatud nõuded on pakkumuse vastavustingimu- sed. Kolmas isik sellega ei nõustu, kuid ei pea vajalikuks sel teemal enam pikemalt peatuda, kuivõrd ta on enda õigusliku positsiooni selles küsimuses ammendavalt lahti kirjutanud oma 10.01.2025 vastuse p-des 9–11. Pole tarvilik ega soliidne samu seisukohti taas korrata. Liiatigi jagab Kolmanda isikuga sama arusaama ka Hankija1 ning õiguslik olukord on tegelikult ilmne. Vaidlustaja ette toodud argumendid on selgelt otsitud ja kunstlikud. 5. Oma õiguste ja huvide igakülgseks kaitseks soovib Kolmas isik siiski esitada alljärgnevad repliigid Vaidlustaja uutele seisukohtadele, mida Kolmandal isikul pole varem olnud võimalust kommenteerida. 6. Vaidlustaja arvates on Hankija (ja ka Kolmanda isiku) õiguslik käsitlus pakkumuse vastavus- tingimuste ja pakkumuste hindamiskriteeriumide vaheteost „pelgalt formaalne“ (Seisukoha p 1.3). Paradoksaalselt saab niimoodi iseloomustada just Vaidlustaja ebakoherentset positsioonivõttu. Nimelt, Vaidlustaja küll väidab – sealjuures igati õigesti2 –, et Hanke alusdokumente tuleb vaadelda „terviklikult“, kuid kohe seejärel rebib kontekstist välja kaks sõna vastavustingimusest „Proovitöö“, et siis sellest tuletada, et vastavus Proovitöö nõuetele on kohustuslik vastavustingimus (Seisukoha p 1.5). Seda tehes jätab Vaidlustaja ilmselt teadlikult tähelepanuta kohe järgmised sõnad tema poolt ainult fragmentaarselt tsiteeritud tingimuses: „/---/ ja hindamisele kuuluva proovitöö /---/“. Enamgi veel, Vaidlustaja ei maini üldse ja jätab täielikult kõrvale muud alusdokumendid, mis siinkohal asjasse puutuvad, eeskätt hindamismetoodika. Seega on Vaidlustaja viide „terviklikule käsitlusele“ õõnes. 7. Seisukoha p-st 1.3 tervikuna jääb mulje nagu oleks Vaidlustaja arvamusel, et pakkumuse vastavustingimused tulenevad mingist seadusest ja riigihanke alusdokumentidest kõrgemal asuvast loogikast, mida Vaidlustaja isiklikult õigeks ja mõistlikuks peab. Nii see mõistagi ei ole. Pakkumuse vastavustingimused on nii põhimõtte kui detaili tasemel ainuüksi hankija määrata. Kui vastavustingimused on vaidlustamistähtaja möödumise tõttu muutunud lõplikuks, siis peavad nii 1 Vastavalt VAKO ja kohtupraktikale on vaidluse korral hankedokumentide tõlgenduse üle oluline roll hankija selgitustel, vt TrtRKo 3-20-526, p 10; VAKOo 176-21/237392, p 17; 16-22/244231, p 13. 2 Riigihanke alusdokumentide süstemaatilise tõlgendamise vajadust on jaatanud nii Tallinna Halduskohus kui Tallinna Ringkonna- kohus, vt vastavalt TlnHKo 3-19-2007, p 15; TlnRKo 3-19-1523, p 23. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 3/7 - pakkujad, hankija ise kui vaidlust lahendav organ (VAKO või kohus) lähtuma hankija kirja pandud tingimustest.3 8. Vaidlustaja kujund, et Hankija käsitluse järgi võinuks pakkujad esitada ka „suvalised või isegi tühjad failid“ (vt Seisukoha p 1.3), on demagoogia. Hankija ja Kolmanda isiku ühine käsitlus, mis on ka õige, kindlasti ei tähenda midagi niisugust. Kui vastavustingimus nõuab proovitöö lähtekoodi ja paigaldus- ja kasutusjuhendi esitamist, siis tuleb need ka esitada. Kui keegi esitab piltlikult öeldes Maxima sooduspakkumiste brošüüri, pealkirjastades selle kui „lähtekood“ või „kasutusjuhend“, siis on ilmselgelt vaja see pakkumus tagasi lükata, kuna sisu ei vasta pealkirjale. Ka riigihangetes kehtib elutõde, et võid ju seale ülikonna selga panna, aga see ei tee seast džentelmeni. Eelkäsitletust ehk nõutud materjali põhimõttelisest esitamisest (st kas kood või juhend on faktiliselt esitatud) tuleb rangelt eristada seda, kas materjali sisu erinevais punktides vastab mingitele spetsiifilistele nõuetele. Need on hoopis erinevad kategooriad, kuid Vaidlustaja ei ole seda vahet teinud. 9. Täpselt nii nagu Vaidlustaja teeb seda Seisukoha p-s 1.5, kus ta valikuliselt joonib alla endale meelepäraseid osi vastavustingimusest „Proovitöö“, nõnda on ka Seisukoha p-s 1.4 lihtsalt noritud Hankija sõnakasutuse kallal. See, kas Hankija on ühes või teises dokumendis valinud laitmatu sõnastuse, ei väära seda, mis on Hanke alusdokumentidesse – vaadeldes neid kogumis ja eesmärgipäraselt – tegelikult kirja pandud. 10. Seisukoha p-i 1.7 on Vaidlustaja alustanud mõttega, et hanketingimusi ei tohi tõlgendada ainult Hankija arusaamast lähtuvalt, kuid seejärel liigub otsejoones järelduseni, et hanketingimusi tuleb tõlgendada üksnes lähtuvalt tema, s.o Vaidlustaja, arusaamast. See ei ole õige. Liiatigi omistab Vaidlustaja oma väärarusaamu teistele pakkujatele, sh Kolmandale isikule. Ehkki see peaks olema niigi selge, kinnitab Kolmas isik siingi, et tema ei jaga Vaidlustaja vaadet nagu pidanuks proovitöö tingimata ja kõigis punktides vastama Proovitöö nõuetele. Vaidlustaja saab rääkida vaid enda eest. Tõsiasi, et (ainult) kaks pakkujat kümnest (peale Vaidlustaja ka AS Helmes) on asjast valesti aru saanud, ei kiirgu üle teistele pakkujatele. 11. Vaidlustaja teeb põhimõttelise vea, kui arvab, et ühed ja samad nõuded saavad olla ühtaegu nii pakkumuse vastavustingimused kui pakkumuste hindamise kriteeriumid (Seisukoha p 1.5 ja 1.8). Tegu on olemuslikult vastandlike tingimustega. Vastavustingimus on JAH/EI põhine miinimumnõue, hindamiskriteerium on mitmete erinevate arvuliste väärtustega vabatahtlik skaala (hindamismetoodika mõttes „parem“ pakkumus saab preemiaks rohkem hindepunkte). Seega, vastavustingimus on täitmiseks kohustuslik, hindamiskriteerium mitte. 12. Võrdluseks: RHS § 85 lg 1 teine lause sätestab otsesõnu, et pakkumuste hindamise kriteeriumina ei või kasutada §-de 99–101 alusel kehtestatavaid kvalifitseerimise tingimusi. Tõsi, sellest reeglist on erand pakkuja juhtivisikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni puhuks (§ 101 lg 1 p 6), kuid seegi erand on lubatud vaid siis, kui samu andmeid ei kasutata ühtaegu nii pakkumuste hindamiseks kui pakkujate kvalifitseerimiseks.4 Kuna pakkuja kvalifitseerimise tingimus, nii nagu ka pakkumuse vastavustingimus, on JAH/EI põhine miinimumnõue (st pakkuja kas täidab tingi- muse või ei; pole tähtis kui palju tingimuse täitmisest puudu jääb või kui veenvalt see täidetakse), kehtib RHS § 85 lg 1 analoogia mutatis mutandis ka pakkumuse vastavustingimuste ja pakkumuste hindamise kriteeriumide omavahelise suhte kontekstis. 13. Viimaks, mis puudutab Seisukoha p-s 2.1 tehtud etteheidet, et Hankija ja Kolmas isik on oma vastustes „vastavustingimustest n-ö üle libisenud“, siis sel teemal mitte liiga pikalt peatumine oli ainumõistlik lahendus. Teised menetlusosalised ei pea Vaidlustaja ekslike käsitlustega kaasa minema ja sellele peegelpildis reageerima. Kui mõni vaidlustuse teemaarendus on prima facie asjasse puutumatu, siis piisab kui see lühidalt ja põhjendatult ära märkida ning liikuda edasi teemade juurde, mis on vaidluses tegelikult relevantsed. 3 RKHKo 3-3-1-24-13, p 25; 3-3-1-50-15, p 14.2; VAKOo 60-18/195081, p 16; 161-21/238981, p 13. 4 Vt rohkem V. Vaske. RHS § 101 komm 41. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 4/7 - II.b Vaidlustuse nõuete alternatiivsus 14. Vaidlustaja on Seisukoha p-des 2.2 ja 2.3 väitnud, et tema vaidlustus sisaldab „alternatiivseid nõudeid“. Selline väide on mõistmatu, kuna mingeid alternatiivseid nõudeid vaidlustus ei sisalda. 15. Alternatiivne nõue tähendab, et vaidlustaja (muus kontekstis ka hageja, kaebaja, avaldaja jne) taotleb primaarselt tulemust X ning juhul kui tema primaarnõue peaks jääma rahuldamata, siis sekundaarselt tulemust Y. Sellest ka nõude „alternatiivsus“: soovitakse saavutada kas ühte või teist. Vaidlustaja vaidlustus niimoodi üles ehitatud ei ole. Vaidlustaja on nõudnud järgmist (rõhutus allakirjutanu oma): „tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 23.12.2024 otsused AS-i Nortal pakkumuse vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise kohta“. Seega on Vaidlustaja ilma mistahes alternatiivsuseta nõudnud kahe erineva hankeotsuse kehtetuks tunnistamist. Eeltoodut ei väära tõik, et Vaidlustaja on pärast Kolmanda isiku vastusega tutvumist asunud oma vaidlustust arusaamatult ja meelevaldselt ümber tõlgendama. 16. RHS § 191 lg 1 järgi võib vaidlustaja vaidlustuse nõuet muuta kuni kaks tööpäeva enne kirjalikus menetluses VAKO määratud täiendavate dokumentide esitamise tähtpäeva. Käesolevas vaidlustusmenetluses oli see tähtpäev 20.01.2025. Seega pidanuks Vaidlustaja oma nõuded alternatiivseks muutma – kui ta tõesti mingil põhjusel soovis seda teha – hiljemalt 15.01.2025. Seda Vaidlustaja ei teinud. 17. Võimalik, et Vaidlustaja on alternatiivsed nõuded segamini ajanud alternatiivse õigus- käsitlusega. See ei ole siiski Kolmanda isiku spekuleerida ega arvustada. Oluline on, et VAKO saab lähtuda sellest, mis on Vaidlustaja menetlusdokumentides tegelikult kirjas. II.c Väidetavad puudused Kolmanda isiku proovitöös 18. Vaidlustaja on Seisukoha p-s 3.4.1 loobunud väitest, et Kolmanda isiku proovitöös esineb väidetav puudus nr 3. Kolmas isik mõistagi tervitab seda – Vaidlustaja mõistis oma etteheite alusetust. Muus osas on aga Vaidlustaja jäänud oma varasemate etteheidete juurde. Nii jääb ka Kolmas isik selle juurde, et ühtegi Vaidlustaja väidetud puudust Kolmanda isiku proovitöös ei esine. Kolmas isik viitab ses osas tagasi oma 10.01.2025 vastusele ja palub VAKO-l seal tooduga arvestada. 19. Peegeldamaks Seisukohas esitatud peamisi uusi väiteid ja etteheiteid, märgib Kolmas isik järgmist. ▪ Väidetav puudus nr 1 (ridade valimine) 20. Vaidlustaja tõlgendus Hanke alusdokumentidele on liiga kitsas ja moonutab nende sisu. Vaidlustaja teeb katseülesande nõuetest meelevaldseid ja ebakorrektseid järeldusi. Testi stsenaariumit tuleb vaadelda tervikuna ja Proovitöö nõuetes on selgelt öeldud, millistes testi sammudes peab mõnele konkreetsele reale liikuma. Seda peab tegema sammudes 12, 17 ja 19. Sealjuures eelnevad need sammud masstegevuse ridadele 13, 18 ja 20. Seega on testi stsenaariumis väga täpselt ette öeldud, millal peab konkreetsetele ridadele liikuma ja iga muu käitumine muudaks lahenduse nõuetele mittevastavaks. Kolmas isik on realiseerinud oma lahenduse täpselt nõudeid järgides. 21. Vaidlustaja väide, et mõne masstegevuse puhul (nt tegevused 8 ja 21) peab testrakendus ridu või lehekülgi ükshaaval avama ning mõne teise puhul (nt tegevused 1, 6, 11, 13, 16, 18, 20) ei pea seda tegema, on arusaamatu ja põhjendamatu. Eriti arvestades, et osade masstegevuste järel näeb testi stsenaarium järgmise sammuna ette kindla rea avamise. Vaidlustaja väide, et tavakasutaja võib osasid tegevusi pimesi teha, ei ole õige. Testimisel peab lähtuma etteantud stsenaariumist, arvestades sellega, et kõik testis teostatavad toimingud peavad olema ka tavakasutajale tehtavad. Kolmanda isiku proovitöös on need nõuded täidetud. 22. Eraldi tuleb puudutada Seisukoha p-s 3.2.4 esitatud väiteid seoses nn pagineerimisega. Vaidlustaja nimelt leiab, et „pagineerimine on Hankes nõutav“, viidates sealjuures Hanke alus- dokumendile „RFN 2.8.0“ ja selle nõudele 104. Samuti väidab Vaidlustaja, et Kolmanda isiku KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 5/7 - lahenduses on pagineerimine teostamata. Kõigepealt, Vaidlustaja viimane väide on väär. Kolmanda isiku proovitöös on nimekirjade pagineerimine realiseeritud vastavalt kõikidele nõuetele. Järgneb seda kinnitav kuvatõmmis (NB! Tegu on Kolmanda isiku ärisaladusega, mitte jagada Vaidlustaja või avalikkusega!): [ÄRISALADUS EEMALDATUD] 23. Lisaks, Vaidlustaja viide dokumendile „RFN 2.8.0“ on proovitöö kontekstis tegelikult ja ülepea asjakohatu, kuna proovitöö ei pidanudki vastama eelnimetatud dokumendi nõuetele – ei selleks, et täita mõni vastavustingimus ega selleks, et pälvida kõrgemaid hindepunkte. „RFN 2.8.0“ on dokument, mis sätestab kõigi Hankija haldusala toodangus kasutatavate rakenduste ristfunktsionaalsed nõuded. See on lisatud Hanke alusdokumentidesse, et pakkujatel oleks teave, milliste nõuete täitmisega peavad nad potentsiaalse arenduspartnerina tulevikus arvestama. Hankes piiratud ressursside juures tehtav proovitöö ei pea vastama standarditele, mida nõutakse toodangkeskkonda paigaldatavalt tarkvaralt. Eelöeldut kinnitab ka asjaolu, et Hankija on Kolmanda isiku poolt pakkumuste esitamise eel esitatud sõnaselge küsimuse peale, millised Hanke alusdokumendid kohalduvad proovitööle, loetlenud kõik asjaomased dokumendid ja nende seas ei ole „RFN 2.8.0“ (vt riigihangete registri teabevahetuses sõnumi ID 875269). See on kindlasti teada ka Vaidlustajale. 24. Eelnevast tuleneb, et isegi kui „RFN 2.8.0“ oleks proovitöö suhtes kohaldatav (mida see tegelikult ei ole), siis Kolmanda isiku proovitöö ikkagi täidab Vaidlustaja viidatud pagineerimise nõude. ▪ Väidetav puudus nr 2 (toimingu õnnestumise kontrollimine) 25. Kolmas isik kinnitab ja kordab taas, et tema testrakendus kontrollib iga toimingu õnnestumist ja salvestab vastava info nõuetekohaselt andmebaasi. Ükski Vaidlustaja väide ei tõenda vastu- pidist. 26. Kolmanda isiku testrakendus kirjutab iga toimingu sisu andmebaasi. Logi väljavõttes kajastub see veerus C. Testi esimene samm on nt „1. Vali kõik read“. Veerg D kajastab kontrolli tulemust, näidates, kas tegevus õnnestus või ebaõnnestus. Õnnestumise korral on selge, mida toiming tegi, sest vastav selgitus kajastub iga rea veerus C. Näiteks esimese sammu õnnestumise korral valiti kõik read. Ebaõnnestumise korral on vajalik salvestada täiendav info, sest midagi läks teistmoodi ja sellisel juhul kajastaks veerg E ebaõnnestumise põhjust. ▪ Väidetav puudus nr 4 (rakenduse sätete kajastamine) 27. Väidetava puuduse nr 4 osas soovib Kolmas isik lisaks varem öeldule välja tuua, et Vaidlustaja väide nagu testrakendus ei logiks infot „headless“ režiimi kasutamise kohta, on ekslik ja alusetu oletus. Testrakendus kirjutab mh ka seda infot konsooli. „Headless“ režiimis käivitamise korral tekivad logisse näiteks järgmised read, vt kuvatõmmis (NB! Tegu on Kolmanda isiku ärisaladusega, mitte jagada Vaidlustaja või avalikkusega!): [ÄRISALADUS EEMALDATUD] Samamoodi kajastub konsooli logis info, kui „headless“ on välja lülitatud. ▪ Väidetav puudus nr 5 (logis toimingute mõõtmistulemuste kajastamine, logiandmete vastuolu summaarse ajakuluga) 28. Väidetav puudus nr 5 on kokkuvõtlikult Vaidlustaja väljamõeldud ja otsitud süüdistus. Nii Hankija kui Kolmas isik on oma eelnevates põhjendustes põhjalikult selgitanud, et üks ekslikult logi väljavõttesse sattunud rida ei muuda mingil viisil testide tulemust. Logidest on selgelt näha kõik testi sammud, nende järjekorranumbrid, teave tegevuse sisu ja õnnestumise kohta ning igale sammule kulunud ajad. Samuti on logis näha koondrida, mis kajastab mh testide koguaega ja see aeg ühtib üksikute ridade summaga. Veelkord: ekslikult logisse sattunud real ei ole mingit mõju testidele ega tulemustele. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 6/7 - ▪ Väidetav puudus nr 6 (rakenduse käivitamine) 29. Väidetava puuduse nr 6 osas märgime Vaidlustaja uute valearusaamade kummutamiseks järgmist. 30. Proovitöö nõuded sätestavad järgmise nõude: „Testid käivitatakse vähemalt kahes RmIT hallatavas seadmes, mille spetsifikatsioonid on toodud „Nõuded ja arhitektuur“ peatükis ning mis on samad kõigi pakkujate jaoks“. Vaidlustaja leiab seda nõuet meelevaldselt tõlgendades, et põhi- rakendust ja integratsiooniteste peab olema võimalik käivitada erinevates seadmetes. Tegelikult ei ole kõnealuses tingimuses sellele ühtegi viidet. Nõue on, et teste käivitatakse vähemalt kahes seadmes, aga seejuures ei ole öeldud, et põhirakendus peab testide käivitamisel erinevas seadmes jooksma. Nagu varem selgitasime, saab Kolmanda isiku testrakendust vastavalt juhendile edukalt käivitada erinevas seadmes, aga sellegipoolest on vale eeldada, et seda nõuavad lausa Proovitöö nõuded. 31. Vaidlustaja väidab sedagi, mh tuginedes asjatundja arvamusele (vt sel teemal allpool ptk II.d) ja viidates konkreetsetele koodiridadele, et käsurealt ei ole võimalik hallata rakenduse headless ja logitaseme sätteid. See ei ole õige, sest Kolmanda isiku testrakendust on võimalik vastavate käsurea parameetritega käivitada ja viidatud koodilõigud ei takista seda. Kinnituseks on allpool esitatud kuvatõmmis testide käivitamise sätetest, mida on võimalik hallata käsurealt [ÄRISALADUS EEMALDATUD] (NB! Tegu on Kolmanda isiku ärisaladusega, mitte jagada Vaidlustaja või avalikkusega!): [ÄRISALADUS EEMALDATUD] Järgneb ka kuvatõmmis testide käivitamisel tekkivast konsooli logi lõigust, kus on näha käsurealt ette antud parameetrite kasutamine (NB! Tegu on Kolmanda isiku ärisaladusega, mitte jagada Vaidlustaja või avalikkusega!): [ÄRISALADUS EEMALDATUD] ▪ Väidetav puudus nr 7 (nõutava paigaldus- ja kasutusjuhendi puudumine) 32. Selles punktis ei ole Kolmandal isikul midagi täiendavat lisada. Kolmas isik peab oma varem antud selgitusi ammendavaks. II.d Vaidlustaja esitatud asjatundja arvamus 33. Vaidlustaja on Seisukohale lisanud Andrei Solntsevi arvamuse erinevates tehnilistes küsimustes. Soovimata vähimalgi määral arvustada tema isikut või seada kahtluse alla tema kompetentsust, peab Kolmas isik vajalikuks märkida kahte järgmist tõsiasja. 34. Esiteks, menetlusosalise esitatud „asjatundja arvamus“ (või kuidas iganes menetlusosaline otsustab seda dokumenti nimetada) ei ole eksperdiarvamus RHS tähenduses. Nagu on selgitanud VAKO ja Tallinna Halduskohus, menetlusosalise enda initsiatiivil kogutud ja esitatud kolmanda osapoole, keda menetlusosaline peab asjaomase valdkonna spetsialistiks, hinnang on (pelgalt) dokumentaalne tõend.5 Seega ei ole sellisel dokumendil mingit ettemääratud (teistest tõenditest suuremat) tõendijõudu. Menetlusosalise esitatud asjatundja arvamust tuleb hinnata kogumis teiste tõendite ja asjas tuvastatud asjaoludega nii nagu iga teist tõendit. VAKO ei ole seotud asjatundja arvamusega. See tähendab mh seda, et teised tõendid ja tuvastatud asjaolud võivad asjatundja arvamuse kummutada ja antud juhul kummutavadki. 35. Teiseks – ja mis veelgi olulisem – Vaidlustaja sai tema kaasatud asjatundjale edastada üksnes need lähteandmed, mis on teada talle endale. See tähendab, et ka asjatundja A. Solntsev kujundas oma hinnangud väga piiratud teabe tingimusis. Asjatundja arvamus, mis on antud, teades vaid murdosa kõigist asjasse puutuvaist asjaoludest, ei ole põhimõtteliselt usaldusväärne. Seega 5 VAKOo 137-22/254269, p 8.11; TlnHKo 3-24-147, p 15. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 7/7 - leiab Kolmas isik, et A. Solntsevi arvamus tuleb ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta. Asjatundja on pidanud arvamuse andma, teadmata kõiki asjaolusid. Analoogiliselt ei saa jurist anda autori- teetset hinnangut läbirääkimiste lubatavuse kohta riigihankes, kui talle ei ole teatatud menetlusliiki, millena riigihanget korraldatakse ning kui ta ei ole saanud tutvuda konkreetse hanke alusdoku- mentidega. III TÄIENDAVAD MENETLUSKULUD 36. Kolmas isik esitas 20.01.2025 VAKO-le enda menetluskulude nimekirja. Seoses Vaidlustaja poolt Seisukoha esitamisega on Kolmandal isikul tekkinud täiendavaid menetluskulusid. Sellega seonduvalt esitab Kolmas isik VAKO-le oma täiendava menetluskulude nimekirja. 37. Kolmas isik on selles vaidlustusmenetluses pärast 20.01.2025 kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 2250 eurot (käibemaksuta). Kulude täpsem koosseis nähtub lisatud aruandelt. 38. Seega, võttes arvesse ka esimest menetluskulude nimekirja, taotleb Kolmas isik, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt Kolmanda isiku kasuks välja viimase menetluskulud summas 4987,50 eurot (käibemaksuta). Kolmas isik taotleb esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.6 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: advokaadi tegevuse ajaaruanne. 6 Vrd RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23. Tegevused Esindus VAKOs (RH277106 Wisercat vaidlustus) Kuupäev Töötaja Kommentaarid Kestvus Summa EUR 21.01.2025 16:31 MP Vaidlustaja täiendavate seisukohtadega tutvumine ja nende 5h 35m 1 256,25 analüüs, videonõupidamine kliendiga, kliendi täiendavate seisukohtade koostamine 22.01.2025 11:50 MP Täiendavate seisukohtade koostamine 50m 187,50 23.01.2025 12:38 MP Täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja 2h 50m 637,50 koostamine, eri versioonide tekitamine ja väljasaatmine 23.01.2025 15:26 MP Hankija täiendavate seisukohtadega tutvumine ja nende 45m 168,75 kiiranalüüs 10h 00m 2 250,00 neljapäev, 23. jaanuar 2025 Lk 1/1