Kolmanda isiku seisukoht vaidlustusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn Edastatud e-postiga: [email protected] Riigihange nr 287282 23.01.2025 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT VAIDLUSTUSELE Vaidlustaja: ADM Interactive OÜ Registrikood 10474271 Kursi tn 3, 10415 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn Tel: 610 8010 E-post: @nove.ee Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 E-post: [email protected] Kolmas isik: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Meistri 14, 13517 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Kolmanda isiku 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. taotlused: 2. Mõista Trinidad Wiseman OÜ menetluskulud välja ADM Interactive OÜ-lt. 1. ASJAOLUD 1.1. Tartu Linnavalitsus (hankija) riigihanget nr 287282 „Tartu linna kodulehe arendustööde tellimine“ (Riigihange), kus osalesid nii ADM Interactive OÜ (vaidlustaja) kui Trinidad Wiseman OÜ (kolmas isik). Hankija hindas kolmanda isiku pakkumust kõrgeimate hindepunktidega (97,4 p) ning tunnistas selle edukaks. Vaidlustaja on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (Otsus) ning kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused 17.01.2024 vaidlustusega Riigihangete vaidlustuskomisjonis (vako) vaidlustanud. 1.2. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Otsus on õiguspärane ning hankija on pakkumusi õigesti hinnanud. Hankija on kolmanda isiku ka õigesti kvalifitseerinud ja edukaks tunnistanud. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUED 2.1. Otsus on õiguspärane, vaidlustaja pakkumuse hindamine on toimunud kooskõlas RHAD-ga - Asjassepuutuv õigusraamistik 2.1.1. Vaidlustaja vaidlustab tema pakkumusele „Teenuse osutamise kava“ kriteeriumi alakriteeriumi „Realistlik projektiplaan ja ajakava“ lõikes 20 maksimumpunkti asemel 8 punkti ehk maksimaalsest hindepunktide arvust 40% hindepunktide omistamise. Kolmanda isiku arusaamise järgi (vaidlustuse tekst on kolmanda isiku jaoks sisulises osas suuresti kaetud) esines hankija hinnangul vaidlustaja pakkumuses „olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi“. Selline määratlus vastab RHAD dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (Hindaiskriteeriumid) viidatud dokumendi „Lähteülesanne“ (Lähteülesanne) p-s 6 defineeritud hinde „40%“ määratlusele: „Pakkumuses on küsitud info esitatud, kuid see sisaldab olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi.“. 2.1.2. RHAD tingimusi vaidlustatud ei ole. Lähteülesande p 6 määratlus annab hankijale seega olulise kaalutlusruumi sisustada, mis on hankija jaoks „oluline aspekt“ ja mis on „puudujääk ja/või ebatäpsus“. 40% suhtarvule vastava hindepunkti omistamine on põhjendatud siis, kui kriteeriumi lõikes esineb vähemalt kaks olulist aspekti („olulised aspektid“ defineeritud mitmuses, kuid RHAD ei täpsusta, kui palju täpselt neid puuduste või ebatäpsustega olulisi aspekte peab olema), määratlus „mõningad“ viitab sellele, et ebatäpsused ja puudujäägid ei pea olema 40% hinde andmiseks suured ja olulised, vaid piisab, kui vähemalt kahe hankija hinnangul olulise aspekti kohta leiab vähemalt ebaolulisi, kuid siiski hankija jaoks tajutavaid, puudujääke või ebatäpsusi. 2.1.3. Paika ei pea vaidlustaja käsitlus, justkui Hindamiskriteeriumide kohaselt tuleb maksimumpunktid omistada Lähteülesande miinimumtingimustele vastavale 2(8)  pakkumusele. Kolmas isik juhib tähelepanu, et Lähteülesandes p-s 4 on esitatud pakkumuse miinimumnõuded. Sellele viitab ka Lähteülesande p 4 pealkiri „Vastavustingimused“. Vaidlustaja viitabki vaidlustuse p-s 13 teenuse osutamise kava miinimumnõuetele ehk vastavustingimustele, mis on esitatud Lähteülesande p-s 4.2.4. Kogu vaidlustus põhineb aga valel ja Lähteülesannet ning Hindamiskriteeriume suures osas eiraval käsitlusel, nagu hankija pidanuks maksimumpuntidega hindama iga vastavat pakkumust, st sellist, mis vastab Lähteülesande p 4 miinimumnõuetele, kuid Lähteülesande p 6 hindamiskriteeriumide nõudeid hankija rakendada millegipärast ei tohtinud. Ilmselt ei vääri pikemat põhjendamist, et RHAD on rakendatav tervikuna, mitte ainult osaliselt. Sh Lähteülesanne on rakendatav nii vastavustingimuste (p 4) kui hindamismetoodika nõuete osas (p 6) kui ka kõikide muude Lähteülesande nõuete osas. 2.1.4. Kolmas isik nõustub vaidlustajaga, et RHAD dokument Hindamismetoodika viitab pakkumuste hindamisel Lähteülesandele. Kuid nagu ülal viidatud, Lähteülesanne ei koosne mitte üksnes selle p 4 miinimumnõuetest ehk vastavustingimustest (kus määratletakse, millist minimaalset infot pakkumus peab sisaldama). Lähteülesanne sisaldab ka p-i 6, millest nähtub, et hankija hindab pakkumust kriteeriumi osas „Realistlik projektplaan ning ajakava“ maksimaalse 20 p-ga, kui „Pakkumus sisaldab realistlikku ja riske arvestavat projektiplaani ning ajakava, sh on arvestatud vastavustingimustes projektiplaani sisule esitatud nõuetega“. Seega projektplaani ja ajakava realistlikkus ja riskide arvestamine on eraldiseisev nõue, mis peab olema maksimumpunktide saamiseks olema täidetud lisaks vastavustingimuste sisunõuete täitmisele (sellele viitab määratlus „sh“). See, kuidas pakkuja esitleb pakkumuses (lisaks miinimumnõuete täitmisele) oma projektplaani ja ajakava realistlikkust ja veenab selles hankijat riskide arvestamises, on osa pakkuja loovtööst ja seega pakkuja enda otsustada, kuid hankija ei ole pakkumuse hindamisel seotud üksnes Lähteülesande miinimumnõuete täitmise kontrolliga, nagu vaidlustaja ekslikult leiab. Lähteülesande p 6 rakendamisel on hankijal kaalutlusõigus temale esitatud pakkumuse sisu pinnalt otsustada, millised on konkreetse projektplaani ja ajakava realistlikkuse hindamisel olulised aspektid ning need sõltuvad konkreetse pakkumuse sisust. Sellele viitab ka 40% maksimumpunktide omistamisel rakendatav Lähteülesande sõnastus, millest tuleneb, et mõningate puuduste ja/või ebatäpsuste esinemine olulistes aspektides on võimalik ka siis, kui pakkuja täidab Lähteülesande p 4 miinimumnõuded („Pakkumuses on küsitud info esitatud, kuid see sisaldab olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi.“). Kui hankija põhjendatult leiab, et vaidlustaja projektplaanis ja ajakavas on küll miinimumnõuded täidetud ehk Lähteülesande p-s 4 nimetatud kohustuslikud andmed iseenesest kajastatud, kuid pakkumuse pinnalt ilmneb olulisi aspekte, milles hankija täheldab puudujääke ja/või ebatäpsusi ajakava ja projektplaani realistlikkuse ehk esitatud kujul realiseeritavuse asjus, siis selline hankija hinnang saab olla maksimumpunktidest 40% hindepunktide omistamise aluseks. Kolmas isik pole vaidlustaja pakkumust näinud, kuid vaidlustuse põhjendustest nähtuvalt on hankija hinnang põhjendatud. Vaidlustaja ei saa nõuda maksimumpunkte üksnes alusel, et tema pakkumus vastab vastavustingimustes esitatud miinimumnõuetele. Selline käsitlus muudaks pakkumuste hindamise Riigihankel sisutühjaks. 3(8)  - Puhkuste ja riigipühadega arvestamata jätmine ajakavas 2.1.5. Hankija on vaidlustajale ajakava realistlikkuse olulise aspektina ette heitud, et ajakavas ei ole arvestatud puhkuste ja riigipühadega. Vaidlustaja leiab, et kuna puhkuste perioodi ja riigipühade ajakavas ja projektplaanis käsitlemise miinimumnõuet esitatud ei olnud, peab vaidlustaja saama oma pakkumuses ajakava realistlikkuse kriteeriumi lõikes maksimumpunktid. Kolmasisik ei ole nõus, sest, nagu ülal juba selgitatud, vastavustingimuste täitmine ainuüksi ei tähenda, et hankijal ei tohiks pakkumuse sisu pinnalt tekkida etteheiteid selle teostamise realistlikkusele, mis on aluseks kvaliteedipunktide vähendamisele. Need etteheited on hankijal põhjendatult tekkinud. 2.1.6. Kolmanda isiku hinnangul ei ole hankijat võimalik ajakava realistlikkuses asjakohaselt ja maksimumpunte väärivalt veenda ilma tüüpiliste puhkuste perioodide ja riigipühade ajakulu arvestamata. Vaidlustaja seab kahtluse alla, et hankija kasutatud määratlus „puhkuste periood“ ei ole justkui üheselt määratletav, sest pakkumuse tegemisehetkel pole teada, millal inimesed põhipuhkust kasutavad. 2.1.7. Kolmas isik on üldiselt nõus, et individuaalsete tellija ja töövõtja töötajate (ning ka kolmandate osapoolte) põhipuhkuste kasutamise täpset aega pole pakkumuse esitamise seisuga võimalik pakkumuse ajakavas ära näidata. Samas on oluline tähele panna, et Tartu linna veebilehe arenduse projekt kestab hankija püstitatud eelduste kohaselt 18 kuud ehk 1,5 aastat. Selliste pikkade projektide puhul on asjakohane ajaplaneerimisel arvestada käibes iseenesestmõistetavate reeglipärasustega. Näiteks on tüüpiline, et esimene reeglipärane periood, kus inimesed valdavalt puhkavad ja kus puhkuste tõttu on väga tõenäoline, et mistahes projekt viibib (kas täitja või tellija või mõlema poolt), on ca juuli algus kuni augusti keskpaik. Teine selline reeglipärane puhkuste aeg on ca kahenädalane periood jõulude ja uusaasta paiku. Iga arendaja, kellel on kogemusi pikemate projektide teostamisel, teab, et vastavate reeglipäraste puhkuseperioodidega on asjakohane projekti ajakava planeerimisel arvestada, vastasel juhul on ajakava realistlikkus ohustatud. 2.1.8. Riigihanke esemeks olev Tartu linna veebilehe arendus eeldab koostööd erinevate osapooltega nii hankija juures kui ka teatud juhtudel ka veebilehe võimalike kasutajatega. See tähendab, et eelnimetatud perioodidel on nii sisutöö, tööde ülevaatamine, probleemide lahendamine, eriti aga kohtumiste tegemine andmekogumiseks, valideerimiseks või testimiseks, pärsitud. Omakorda nende perioodidega mittearvestamine võib kaasa tuua tegevuste ja projekti terviku puhul viivitused. Projekt kestab 18 kuud, mille jooksul on kaks suvist käibes reeglipärast puhkuste perioodi ja üks talvine. Vaidlustaja oleks pidanud ette nägema meetmed neist tekkivate mõjudega toime tulemiseks. Lisaks on igal aastal veel 12 riigipüha, mis 18 kuu jooksul teeb keskmiselt kokku u 18 riigipüha, millele lisanduvad lühendatud tööpäevad (4 tk), mis ajaliselt võib neelata suure osa ühe kalendrikuu tööpäevadest (mida reeglina on ca 20 või 21), sõltuvalt sellest, kui suures osas langevad riigipühad ja lühendatud tööpäevad konkreetsel kalendriaastal puhkepäevadele. See on oluline osa projekti üldisest ajakulust ja vastavate vältimatute mõjudega tuleb ajaplaneerimisel tegeleda ning neid maandada. 2.1.9.Kolmas isik on oma pakkumuses vastavaid mõjutusi maandanud teatavat moodi, mida ärisaladuse kaitseks siinkohal ei avaldata, kuid mis nähtub kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud dokumendist „Teenuse osutamise kava ja meeskond“, lk 25, alt 3. lõik. Kolmas isik eeldab, et vakole on pakkumus registrist kättesaadav. 4(8)  2.1.10. Riigipühadest ja puhkusteste perioodidest tulenevad viivitused kujutavad endast riski ajakavale. Hindamiskriteerium sätestab: „Pakkumus peab sisaldama realistlikku ja riske arvestavat projektiplaani ning ajakava.“ See, kuidas hankija hindab ajakava realistlikkust, on hankija hindamisotsus ja allub ulatuslikule kaalutlusõigusele, kuid peab olema mõistlikult põhjendatud. Riigipühasid ja puhkuseperioode mittearvestav projektiplaan ei arvesta neist tulenevat ajalise viivituse riski ja ei ole realistlik. Kolmas isik nõustub hankija etteheitega, et vaidlustaja ajakava ei arvesta puhkuste perioodi ja riigipühadega ja on seetõttu ebarealistlik. Vaidlustaja pole hankija kaalutlusõiguse ulatust vaidlustanud. Vaidlustaja on hoopiski valesti mõistnud, et hankija kaalutlusõigus projektplaani ja ajakava realistlikkuse hindamisel on piiratud üksnes Lähteülesande p 4 vastavustingimustega ehk pakkumusele esitaud miinimumnõuetega. Lähtumine sellisest väärast eeldusest tingis ilmselt ka selle, et vaidlustaja koostas üksnes miinimumnõuetele vastava pakkumuse ning ei saa seetõttu nõuda ka maksimaalsete kvaliteedipunktide omistamist. - Kolmandate osapoolte ja hankija võimekusega arvestamata jätmine 2.1.11. Hankija heidab vaidlustaja pakkumusele ette seadagi, et ajakava ei arvesta hankija ja kolmandate osapoolte (kelle toode/teenus on kodulehega seotud) võimekusega esitatud ajakava realiseerimisel. Vaidlustaja väidab viitega Lähteülesande p 4 miinimumnõuetele, et pakkumus ei pidanudki kolmandate osapoolte ja hankija võimekusega arvestama. Samuti leiab vaidlustaja, et vaidlustajale pole aru saada, mida vastavate võimekuste all silmas peetakse. 2.1.12. Kolmasisik viitab ülal selgitatule, et maksimaalsete kvaliteedipunktide saamiseks ei piisa RHAD kohaselt üksnes vastavustingimuste täitmisest; hankija hinnata on esitatud pakkumuse pinnalt ka see, millised aspektid võivad osutuda oluliseks ajakava realistlikkuse vaates, kuna RHAD vastava kriteeriumi juures piiranguid ei sea (küll aga peab hankija hinnang olema mõistlikult põhjendatud). Kolmandate isikute võimekuse arvestamine tuleneb antud juhul aga loogiliselt ka pakkumusele esitatud miinimumnõuetest. 2.1.13. Kolmanda isiku jaoks on arusaadav ja iseenesestmõistetav, et ajakava planeerimisel tuli pakkujal läbi mõelda riskid, kas kolmandad osapooled, kellest ajakava ja projekti realiseerimine sõltub, ning ka hankija, on võimelised pakutud ajakava piires toimima. See on otseselt seotud ajakava realistlikkuse küsimusega. 2.1.14. Eriti olulised on nö kolmandate osapooltega seotud riskid. RHAD-s on hankija kehtestanud dokumendi „Lisa 3- liideste kirjeldus“ (Liideste kirjeldus). Liideste kirjelduses on loetletud kogunisti 14 liidestust, millega Tartu linna veebeht tuleb siduda. Nende liidestuste taga olevate tarkvaralahenduste puhul on olulised kolmandad osapooled, kes teatud juhtudel peavad oma süsteemi tegema muudatusi, et vastavat kolmanda osapoole süsteemi saaks siduda Tartu linna veebilehega. Oluline on, et vastavate muudatuste tegemine võib olla aeganõudev ja vastava kolmanda osapoole prioriteetide hulgas madalamal kohal kui arvatud. Seetõttu võivad kolmandad osapooled oma süsteemidesse vajalike muudatuste tegemist edasi lükata ja nendega viivitada, mis omab otsest mõju projekti ajakavale. 2.1.15. Liidestuste kontekstis on oluline ka hankija võimekus, sest osa liideseid on vähemalt osaliselt hankija kontrolli all, nt Tartu kultuuriaken ja hankija majasisene tarkvara (nt Atlassian, Personalitarkvara jm). Seal peab vajalikud süsteemimuudatused tegema või teenusepakkujatelt tellima hankija, mis samuti kujutab endas teatud võimekuse riski, st kui 5(8)  kiiresti suudab hankija vajalikud süsteemumuudatused teha ja kui kiiresti suudavad seda teha hankija teenusepakkujad. Vastav ajakulu peab olema projekti sisse arvestatud ja vastavad riskid peavad olema asjakohaselt kajastatud. Selle taustal näib eriliselt asjatundmatu ja lahmiv vaidlustuse p-s 21 toodud vaidlustaja etteheide hankijale, et „kui Hankija on silmas pidanud, et mingid töölõigud jäävad tema juures pikkadeks kuudeks toppama, siis pidanuks ta selle Hanke alusdokumentides välja ütlema“. See kinnitab, et vaidlustaja pole liidestuste tagamist piisavalt läbi mõelnud ja vastavate ajakulu riskidega piisavalt arvestanud. Seega vaidlustaja pakkumus ei vasta alakriteeriumi lõikes maksimumpunktide 20p kirjeldusele „Pakkumus sisaldab realistlikku ja riske arvestavat projektiplaani ning ajakava, sh on arvestatud vastavustingimustes projektiplaani sisule esitatud nõuetega“. 2.1.16. Pole vähetähtis, et liidestustega arvestamise nõue on otsesõnu sätestatud ka Lähteülesande p 4 vastavustingimustes. Vaidlustaja on selle aspekti aga jätnud vaidlustuses meelevaldselt kajastamata. Lähteülesande p 4.2. sätestab: „4.2 Teenuse osutamise kava peab sisaldama: 4.2.1. üldist veebilehe arhitektuuri kirjeldust ja skeemi, sh komponendid, kasutatav tehnoloogia ja liidesed;“ 2.1.17. Samuti sisaldub Lähteülesande p 6 hindamiskriteeriumites punkt: Üldine veebilehe arhitektuuri kirjeldus – 5 p - Pakkumus sisaldab üldist veebilehe arhitektuuri kirjeldust ja skeemi, sh komponente, kasutatavat tehnoloogiat ja liidestusi. Vaidlustaja nendibki vaidlustuses, et on teadlik vajadusest teha kolmandate osapooltega koostööd. Samas väidab vaidlustaja, et „puudub mistahes teave Hankija ja kolmandate osapoolte „võimekuse“ kohta või selle kohta, õieti mida peab pakkuja viimasega seonduvalt silmas pidama“. Vaidlustus on antud osas noriv ja demagoogiline. Vaidlustaja keskendub oma argumentatsioonis asjatult hankija etteheite sõnastusele ja „võimekuse“ mõiste erinevate interpreteerimisvõimaluste olemasolule, jättes kõrvale hankija etteheite sisu. Hankija kriitika seisneb ilmselgelt ja mõistlikule isikule arusaadavalt selles, et selles, et vaidlustaja ajakava ei arvesta realistlikult kolmandate osapoolte toimimiskiirusega arenduse käigus ehk kui kiiresti saab kolmandatelt osapooltelt realistlikult eeldada liidestatavates süsteemides muudatuste tegemist. 2.1.18. Vaidlustaja pidi olema kursis ka riskidega, mis liidestuste loomisel kaasas käivad, eriti kui tegu on osapooltega, kes pole ei pakkuja ega hankija otsese kontrolli all. Vaidlustaja pidi niisiis RHAD-st tulenevalt arvestama projekti elluviimisel suure liidestuste hulgaga ja koostama liidetuste taga olevaid kolmandaid osapooli riskina arvestava ajakava ning kajastama kolmandate isikute toimimiskiirust ja võimalikke viivitusi kui riski ajakava eesmärkide saavutamisel, nähes ette ka maandamismeetmed. 2.1.19. Vaidlustaja väidab, et tema projektiplaanis ja ajakavas ning teenuse osutamise kava failides sisaldub info, millest nähtub, et kolmandate osapooltega tegelemiseks on piisavalt aega eraldatud. Kolmas isik ei saa kontrollida nende väidete paikapidavust. Küll aga viitab vaidlustuse tekst („Vaidlustaja ei saa hakata, õieti ei saa Vaidlustajalt mõistlikult nõuda, et ta hakkaks pakkumuses või vaidlustuses eraldi põhjendama ülimahuka tabeli iga lahtrit ja rida.“) asjaolule, et vaidlustaja pakkumuse osade struktuur (sh projektiplaan, ajakava ja teenuse osutamise kava) on koostatud niivõrd keerukalt, arusaamatult ja/või halvasti struktureeritult, et mõistlikul isikul puudub võimalus teha sellest asjakohaseid järeldusi, sh järeldusi kolmandate osapooltega seotud ajakulu riski arvestamise ja maandamise 6(8)  kohta. Pigem näib vaidlustaja seletuste pinnalt, et vastavad ajakulu riskid pole pakkumuses kajastust leidnud. - Riskiplaanis riskide maandamismeetmete mitteammendav kirjeldamine 2.1.20. Hankija on ette heitnud vaidlustaja pakkumuse riskiplaanile, et „riskiplaanis ei ole ette nähtud ja ammendavalt kirjeldatud, kuidas vastav risk maandatakse“. Vaidlustuse p-des 36 ja 37 norib vaidlustaja asjatult etteheite sõnastuse üle, püüdes selle sisult demagoogiliselt tähelepanu kõrvale juhtida. Kolmandale isikule on etteheite sõnastus arusaadav. Sellest järeldub, et hankija on teinud etteheite vaidlustaja riskiplaanile üldiselt. Etteheite sõnakasutusest nähtuvalt eeldas hankija, et vaidlustaja nimetab riskiplaanis riskid ning iga riski kohta kajastab ammendavad maandamismeetmed, mida vaidlustaja pole teinud. Sõnakasutus „riskiplaanis ei ole ette nähtud ja ammendavalt kirjeldatud, kuidas vastav risk maandatakse“ tähendabki selgelt seda, et hankija ei heida riskiplaanile ette mitte lihtsalt mingi ühe riski maandamismeetmete ammendavat käsitlemata jätmist, vaid tegemist on üldisema etteheitega, et riskiplaanis sisalduvate riskide käsitlemisel ei ole vaidlustaja iga riski kohta esitanud ammendavat käsitlust, kuidas vastav risk maandatakse. Seega riskiplaan oli puudulik. Hankijal on võimalik vastuses vaidlustusele täpsustada, millise konkreetse riski või riskide kohta etteheide käib ja kuidas1. 2.1.21. Eeltoodust tulenevalt palub kolmas isik jätta vaidlustus rahuldamata – hankija on vaidlustaja pakkumust õigesti hinnanud ja sellest tulenevalt kolmanda isiku pakkumuse õigesti edukaks tunnistanud. Kuna hankija on kolmanda isiku pakkumuse õigesti edukaks tunnistanud, siis ka kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus ja kõrvaldamata jätmise otsus on õiguspärased. Kuna hankija on kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused teinud pärast edukaks tunnistamise otsust, siis ainetud on ka vaidlustaja väited, mille kohaselt on hankija kvalifitseerimise ja kõrvaldamise aluste puudumise otsustanud enne edukaks tunnistamist. Vaidlustaja pole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et kolmas isik ei vastanud vastava otsuse tegemise hetkel kvalifikatsiooni nõuetele või esinesid alused kolmas isik kõrvaldada. Seega ka nimetatud otsuste osas tuleb vaidlustus rahuldamata jätta. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Jaana Nõgisto kinnitab, et on käesolevas asjas Trinidad Wiseman OÜ lepinguline esindaja. 3.2. Vaidlustuse läbivaatamine. Kolmas isik on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.3. Menetluskulude nimekiri. Kolmas isik esitab etteruttavalt menetluskulude nimekirja. Kolmas isik on antud vaidlustusmenetlusega seoses vaidlustusele vastamisega kandnud järgmisi õigusabikulusid: 3.3.1.Tutvumine Vako kirjaga ja vaidlustusega, analüüs, kirjavahetus kliendiga, küsimused – 1h 30m (20.01.2025); 1 Riigikohtu halduskolleegium on 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 (p 21) selgitanud, et hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta peab olema põhjendatud, väga üldsõnalised põhjendused võivad küll olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, kuid vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (RKHKo 3-3-1-45-12, p 29). 7(8)  3.3.2.Vaidlustusele seisukoha koostamine, kooskõlastamine ja kirjavahetus kliendiga, menetlusdokumendi vormistamine ja esitamine Vakole – 7h 30m (22.01.2025, 23.01.2025); 3.3.3.KOKKU kolmandale isikule vaidlustusmenetluses osutatud õigusabi 9h. 3.3.4.Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks, seega (180 x 9=) 1620 eurot (ilma käibemaksuta). 3.3.5.Kolmas isik palub menetluskulud 1620 eurot välja mõista vaidlustajalt. /digitaalallkiri/ Jaana Nõgisto vandeadvokaat Trinidad Wiseman OÜ lepinguline esindaja 8(8)