.
Rahandusministeerium
Meie: 23.01.2025
nr 7-5.8/25-00133-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Tööandjate Keskliidu pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Kristen Michal Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1-3/7
Eesti Vabariigi peaminister
Riigikantselei
Rahukohtu 3
15161 Tallinn
Kristina Kallas
Erakonna Eesti 200 juht
Lauri Läänemets
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht
Riigirahanduse olukorrast 2025
Austatud peaminister
Eesti ettevõtjad ning suurimad tööandjad on tõsiselt mures riigi rahanduse olukorra pärast. Kuigi olete
lubanud, et Teie juhitav valitsus rohkem uusi makse ei kehtesta, ei tundu maksukoormuse senisele
tasemel püsima jäämine, valitsussektori kulude kasvu ja poliitiliste otsuste valguses, piisavalt veenev
ega kindlust sisendav. Majanduskasvuks on vaja investeerimiskindlust, kuid kasvav maksukoormus seda
ei paku. Selleks, et nii Teie juhitaval kui ka järgmistel valitsustel oleks võimalik maksukoormust
säilitada või vähendada, tuleb avalikke kulutusi otsustavalt piirata.
Seetõttu soovitame riigi rahanduse korrastamiseks astuda tulevaste eelarvete koostamisel järgmised
sammud ning pidada kinni järgmistest põhimõtetest.
Kulud saavad jätkusuutlikult tõusta üksnes siis, kui majandus kasvab
Valitsussektori eelarve kulud on viimase kuue aastaga ehk kriiside eelse tasemega võrreldes kasvanud
ca 70%, samas kui majanduskasv sel perioodil Eesti Panga prognoosi kohaselt selle aasta lõpu seisuga
on nominaalselt vaid 45%. Reaalhindades pole majandus kasvanud kolm aastat, mistõttu kasvavad
valitsussektori kulud oluliselt kiiremini kui majandus võimaldab (vt kulude kasv lisas toodud joonisel
1). Selline katteta kulutamine on tõstnud riigi võlakoormuse 9%-lt 24-%-ni SKPst ja Eesti maksumaksja
tasub tänavu riigivõla intressideks ca 300 miljonit eurot. See raha tuleb võtta muude ühiskonnale vajalike
kulude arvelt.
Maksukoormus kerkib tänavu kriisieelselt 2019. aasta 33,1%-lt 35,8%-ni SKP-st. Kuigi see on veidi
madalam Euroopa Liidu keskmisest, on see siiski tõenäoliselt Ida-Euroopa riikide kõrgeim
maksukoormus ja märkimisväärselt kõrgem OECD keskmisest (2023 - 33,9%). Maksukoormuse kasv
kahjustab Eesti majanduse konkurentsivõimet ja suurendab nii ettevõtjate, investorite kui tarbijate
ebakindlust.
Kulude kasvu ei ole vedanud kaitsekulutused
Sageli maksukoormuse tõusu õigustuseks toodud riigikaitsekulud moodustavad kulude kasvust 12% ja
kogu riigieelarvest ca 8%.
Kõige rohkem on kriisieelse ajaga kasvanud sotsiaalkulud (31%) ja tervishoid (17%) (vt lisatud tabel 1).
Sotsiaalkulusid on eelkõige kasvatanud indekseerimise tulemusel toimunud pensionide kasv, mille
jätkusuutmatust süvendavad erakorralised pensionitõusud.
Oleme stagflatsioonis - majandus langeb kolmandat aastat, kuid hinnad jätkavad kasvu – ja sellistes
tingimustes ei ole valitsuse kulutuste sidumine palga- või hinnakasvuga jätkusuutlik. Eesti jaoks on see
uus olukord ja sellega hakkama saamiseks tuleb senine poliitika üle vaadata. Majandusanalüütikute
hinnangul ei pruugi stagflatsioon kiiresti mööduda.
Kulude indekseerimist tuleb muuta
Fiskaalpoliitika lähiaja peamine eesmärk peaks olema riigieelarve tasakaalu viimine, mis eeldab aga
kulude indekseerimise muutmist. See on vajalik, et tasakaalustada erakorraliste poliitikamuudatuste
mõju, mis on viinud riigieelarve või sotsiaalkindlustusfondide eelarved tasakaalust välja. Näiteks
pensionide erakorralised tõusud, tervishoiutöötajate palgalepped, töötutoetuse rahastuse tõstmine
töötuskindlustuse fondi, kiirabi jm varem riigieelarvest rahastatud kulude tõstmine ravikindlustuse fondi
jne.
Riigieelarve tasakaalustamiseks tuleb luua riigieelarves paindlikkus, et edasised erakorralised
kulukasvud oleks võimalik katta teisi kulusid kärpides. Samuti tuleb juba täna leida kärpekohad, mis
kataksid ligilähedaseltki riigieelarve defitsiidi – sel aastal 1,4 miljardit eurot.
Täna vähendab paindlikkust kõige rohkem mõnede valitsussektori kulude indekseerimine. Defitsiidis
eelarve ja maksutõusud tõstavad lisaks ka inflatsiooni. Eesti Panga hinnangul moodustab maksutõusude
mõju aastatel 2025-2027 oodatavast inflatsioonist ca kolmandiku. Inflatsioon jällegi omakorda
suurendab läbi indeksite ja palgaootuste kasvu riigi kulusid.
Defitsiidis eelarve võib olla põhjendatud kriisiolukorras majanduse stimuleerimiseks läbi
investeeringute, kuid viimastel aastatel toimunud valitsuskulutuste ja maksukoormuse suurendamine on
tagant kütnud niigi kiiret palga- ja hinnatõusu ning kasvatanud läbi indekseeritud kulude, mille aluseks
on enamasti palgatõus või THI, valitsussektori kulusid hüppeliselt. 2025. aastal ulatub indekseerimise
mõju ka ilma kaitsekuludeta ca 500 miljoni euroni (vt lisatud tabel 2).
Eesti Tööandjate Keskliit teeb ettepaneku indekseerimise mõju vähendamiseks vastavad kulud
majanduskasvu taastumiseni külmutada või jäädavalt ümber kujundada selliselt, et kulu kasv on
indekseeritud kas THI või mõne muu indeksi ja nominaalse majanduskasvu vastu ning rakendub
neist madalaim. Stagflatsiooni ajal ei tohi kulud kasvada majandusest kiiremini.
Soovitame need muudatused võtta eesmärgiks juba järgmise, 2026-2029 riigieelarve strateegia
koostamisel. Vastasel juhul oleme eesseisval sügisel ning ka järgmistel aastatel probleemi ees, et
puuduvad vahendid leidmaks kasvanud kuludele katteallikaid. Kui majandus ei kasva, siis ei piisa ka
maksutõusudest veelgi kiiremini kasvavate valitsussektori kulude katteks.
Lugupidamisega,
Digitaalselt allkirjastatud
Kai Realo
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees
Hando Sutter
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht
Lisa: Graafikud riigirahanduse olukorrast 2025
Lisa. Andmed riigirahanduse olukorrast 2025
1. Kuue aastaga on valitsussektori kulutused kasvanud oluliselt kiiremini kui
majandus tervikuna
Joonis 1. Valitsussektori kulude kasv 2019-2025 võrreldes majanduskasvu tempoga valitsemisfunktsioonide lõikes, mln eurodes
(allikas: Rahandusministeerium, ETKL arvutused)
2. Kriisieelse ajaga võrreldes on kulude kasvu vedanud sotsiaalkulud ja tervishoid,
mitte riigikaitse
Tabel 1. Valitsussektori kulude kasv 2019-2025 valitsemisfunktsiooniti (allikas Rahandusministeerium, ETKL arvutused)
Valitsemisfunktsioon Kasv 2019-2025, mln eur Osakaal kogukasvust, %
Sotsiaalne kaitse 2 303 31%
Tervishoid 1 315 17%
Haridus 926 12%
Majandus 676 9%
Üldised valitsussektori teenused 966 13%
Riigikaitse 875 12%
Avalik kord ja julgeolek 243 3%
Vaba aeg, kultuur ja religioon 157 2%
Keskkonnakaitse 13 0%
Elamu- ja kommunaalmajandus 62 1%
Kokku 7 536 100%
3. Üksnes indekseerimine kasvatas 2025. aasta eelarvekulusid 500 mln euro
võrra
Tabel 2. 2025 riigieelarve kulud ja teadaolevate indekseeritud kulude maht valitsemisfunktsioonide lõikes (allikas:
Rahandusministeerium, ETKL arvutused)
Valitsemisfunktsioon Kulu, mln eur Indekseeritud Indekseeritud Indekseeritud
kulud, mln eur kulude kulu kasv
osakaal, % 2025.a
võrreldes
2024.a-ga, mln
eur
Sotsiaalne kaitse 5 926 4 400 74% 311
Tervishoid 2 893 2 350 81% 154
Haridus 2 625
Majandus 1 972
Üldised valitsussektori teenused 1 956
Riigikaitse 1 463 1 360 93% -79
Avalik kord ja julgeolek 743
Vaba aeg, kultuur ja religioon 721 47 7% 2
Keskkonnakaitse 200
Elamu- ja kommunaalmajandus 175
Kokku 18 675 8 157 44% 386
Kokku kaitsekuludeta ja lisades 17 212 7 207 42% 485
teadus-arendustegevusele kuuluva
1% SKP-st
From: Eesti Tööandjate Keskliit <
[email protected]>
Sent: Wednesday, January 22, 2025 10:01 AM
To: Kristen Michal <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]
Subject: Eesti Tööandjate Keskliidu pöördumine (Riigirahanduse olukorrast 2025)
Lugupeetud peaminister
Eesti Tööandjate Keskliit edastab pöördumise.
Lugupidamisega
Ilona Pallon
Büroojuht/Office manager
Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
+372 5265 489
[email protected]