Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Maksu- ja Tolliamet Meie 23.01.2025 nr 1.1-10.1/374-1 Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame arvamuse avaldamiseks rahandusministri 4. aprilli 2017. a määruse nr 21 “Mitteresidendi ja investeerimisfondi deklaratsioonide ning füüsilise isiku residentsuse määramise vormide kinnitamine ja täitmise korrad” muutmise määruse eelnõu. Palume Teie ettepanekuid viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) 1_24FIMmaarus 2) 1_24FIMseletus 3) 1_24FIMA1 4) 1_24FIME1 Lisaadressaadid: Eesti Maksumaksjate Liit Jelena Reiman 5885 1364 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Rahandusministri 04.04.2017. a määruse nr 21 “Mitteresidendi ja investeerimisfondi deklaratsioonide ning füüsilise isiku residentsuse määramise vormide kinnitamine ja täitmise korrad” lisa 2 (muudetud sõnastuses) Vorm E1 Maksu- ja Tolliamet MITTERESIDENDI EESTIS ETTEVÕTLUSEST SAADUD TULU DEKLARATSIOON I. Üldandmed 1. Ettevõtluse periood kalendriaastal (päev, kuu, aasta): alates___________ kuni____________ 2. 2.1. ettevõtluse lõpetamine enne maksustamisperioodi lõppu (märkida „X“) 2.2. pankroti väljakuulutamine (märkida „X“) 3. Füüsiline isik Eesnimi Perekonnanimi Ärinimi Lühike tegevuse kirjeldus Eesti isikukood, Eesti äriregistri kood või Maksu- ja Tolliameti antud registrikood Isiku- või registrikood residendiriigis Sünniaeg (päev, kuu, aasta) 4. Juriidiline isik Ärinimi Lühike tegevuse kirjeldus Maksu- ja Tolliameti antud registrikood Eestis Registrikood residendiriigis Aadress residendiriigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood (täidab Maksu- ja Tolliamet) 5. Küla, tänav, talu või maja nr, korteri nr Telefon, e-post Aadress Eestis Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn 6. Küla, tänav, talu või maja nr, korteri nr Telefon, e-post 7. Enammakstud maksu tagastamine. Tagastatakse maksumaksja pangakontole 7.1. Tagastamine Eestis asuva panga kontole Konto number 7.2. Tagastamine väljaspool Eestit asuva panga kontole Väljaspool Eestit asuva panga täisnimi Panga aadress (asukohariik, sihtnumber, linn, tänav, maja nr) Panga SWIFT ehk BIC kood Konto IBAN kood II. Ettevõtlustulu (eurodes sendi täpsusega) Summa rea nr Füüsiline Juriidiline isik isik 1 2 3 4 1. Ettevõtlustulu 1.1. Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest 1.2. Renditulu 1.3. Litsentsitasu Tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest. Tulu ettevõtte ülevõtmisega saadud vara võõrandamisest. Ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamine ning ettevõtjale kuuluvale kinnisasjale saadud Natura 2000 erametsamaa toetus. 1.4. Kinnisasja või ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamise korral märkida kinnistu(te): aadress ja number…………………………………………………….. ………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………. 1.5. Isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind X Toetused ja hüvitised, mis on saadud seoses ettevõtlusega, välja 1.6. arvatud Natura 2000 erametsamaa toetus, mis deklareeritakse real 1.4 Saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmakse ja kindlustatud vara 1.7. soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust 1.8. Finantstulu 1.9. Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud 1.10. Muu tulu 1.11. Ettevõtlustulu kokku: read 1.1 kuni 1.10 2. Ettevõtlusega seotud kulud Põhivara soetamismaksumus 2.1 sealhulgas parendamise ja täiendamise kulud 2.2. Real 2.1 kajastamata vara soetamismaksumus 2.3. Soetatud kaup ja teenus 2.4. Töötajatele tehtud erisoodustused 2.5. Töötajatele tehtud erisoodustustelt makstud tulumaks 2.6. Töötajatele tehtud erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks 2.7. Töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud tulumaks Töötajatele tehtud väljamaksetelt ning abikaasa või registreeritud 2.8. elukaaslase eest makstud sotsiaalmaks 2.9. Töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud tööandja töötuskindlustusmakse Muu riiklik ja kohalik maks (välja arvatud tulumaks, ettevõtlustulult 2.10. makstud Eesti sotsiaalmaks) ning Eestis saadud ettevõtlustulult välisriigis makstud sotsiaalkindlustusmakse 2.11. Muud kulud 2.12. Ettevõtlusega seotud kulud kokku: read 2.1 kuni 2.11  Ettevõtluse tulem: rida 1.11 – rida 2.12 (negatiivne tulem märkida 3. miinusmärgiga) Füüsilise isiku maksuarvutus 1 2 3 4. Põllumajandussaaduste võõrandamise tulem (tulud – kulud) Ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse 5. võõrandamise ning Natura 2000 erametsamaa toetuse tulem (tulud – kulud) Täiendav mahaarvamine põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust (netotulu) 6. kuni 5000 eurot, kuid mitte rohkem kui rea 4 positiivne tulem Täiendav mahaarvamine ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal 7. kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest (netotulu) kuni 5000 eurot, kuid mitte rohkem kui rea 5 positiivne tulem Ridadel 6 ja 7 nimetatud mahaarvamisega korrigeeritud ettevõtluse tulem: 8. rea 3 veerg 3 – rida 6 – rida 7 (negatiivne tulem märkida miinusmärgiga) Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% 9. rea 8 positiivsest tulemist 10. Erikontol oleva summa kasv (tabeli 1 veeru 3 positiivne tulem või veerg 8), kuid mitte rohkem kui: rida 8 – rida 9 ≥ 0 Erikontol oleva summa kahanemine (tabeli 1 veeru 3 negatiivne tulem ilma miinusmärgita 11. või veerg 11) või ettevõtluse lõpetamisel erikontol olev summa (tabeli 1 veerg 2 – veerg 9 – veerg 12) Erikontol oleva summaga korrigeeritud ettevõtluse tulem: rida 8 – rida 9 – rida 10 või 12. rida 8 – rida 9 + rida 11 Eelmiste maksustamisperioodide ettevõtluse tulu ületanud kulude aruandeperioodi tulust 13. mahaarvatav osa (tabeli 2 rea 9 veerg 6), kuid mitte rohkem kui rida 12 Sotsiaalmaksuga korrigeeritud ettevõtluse kasu/kahju arvutamine (üks ridadel 14.1 X kuni 14.5 näidatud summadest). 14. Tulust suuremad kulud kantakse tabeli 2 rea 8 veergu 7 („Järgmisele maksustamisperioodile edasikantud kulud“) 14.1. üldreegel: (rida 12 – rida 13) : 1,33 kui tulu laekub pärast ettevõtluse lõpetamist või kui ettevõtja ei ole registreeritud: 14.2. rida 1.11 : 1,33 kui rida 14.1 x 0,33 on väiksem kui sotsiaalmaksu minimaalne kohustus, siis arvutuskäik 14.3. on: [(rida 12 – rida 13) – sotsiaalmaksu minimaalne kohustus] ≥ 0 või kui rida 14.1 x 0,33 on suurem kui sotsiaalmaksu maksimaalne kohustus, siis arvutuskäik 14.4. on: rida 12 – rida 13 – …….. ( ……….. a. sotsiaalmaksu maksimaalne kohustus, märgib Maksu- ja Tolliamet) 14.5. kui ei ole sotsiaalmaksukohustust Eestis, siis: rida 12 – rida 13 15. Arvutatud tulumaks: (üks ridadest 14.1 kuni 14.5) x maksumäär 16. Kohustuslikud tulumaksu avansilised maksed 17. Tasutud tulumaksu avansilised maksed Kinnipeetud tulumaks. Märkida tulumaksu kinni pidanud isiku(te) nimi ja registrikood: …………………………………………………………………………………………. 18. …………………………………………………………………………………………. …………………………………………………………………………………………. Juurdemakstav (positiivne tulem) või tagastatav (negatiivne tulem) tulumaks: 19. rida 15 – rida 17 – rida 18 Juriidilise isiku maksuarvutus 1 2 4 20. Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% rea 3 veeru 4 positiivsest tulemist Tulumaks: (rea 3 veerg 4 – rida 20) x maksumäär 21. Kinnipeetud tulumaks. Märkida tulumaksu kinni pidanud isiku(te) registrikood: ………………………………………………………………………………………….. 22. ………………………………………………………………………………………….. ………………………………………………………………………………………….. Juurdemakstav (positiivne tulem) tulumaks: rida 21 – rida 22 ≥ 0 23. 24. Kui tegutsete Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana teatamis- või loakohustusega tegevusalal ning Teie esitatud majandustegevusteade ja Teile antud tegevusluba on kantud majandustegevuse registrisse või samalaadsesse registrisse, siis esitatud tuludeklaratsiooniga kinnitate, et olete täitnud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustuse. Eraldi kinnitust majandustegevuse registrisse või samalaadsesse registrisse Te esitama ei pea. Kinnitan, et minule teadaolevalt on eespool esitatud andmed õiged. Olen teadlik, et ebaõige või ebatäpse teabe esitamine on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) alusel karistatav. Maksukohustuslane või Ees- ja perekonnanimi Telefon e-post maksukohustuslase Allkiri Kuupäev allkirjaõiguslik isik Täitmise kord Üldsätted 1. Vormil E1 näidatakse tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) kohaselt Eestis toimunud ettevõtlusest saadud tulu (TuMS § 29 lõige 3), mida sai mitteresidendist füüsiline või juriidiline isik, kelle residendiriigiga ei ole sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingut (edaspidi maksuleping). 2. Vormi E1 esitab ka maksulepingu riigi residendist füüsiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht TuMS § 7 tähenduses. 3. Kui mitteresidendiks on maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv juriidiline isik, siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine. 4. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, kaasa arvatud loominguline ja teaduslik tegevus, mille eesmärk on tulu saamine: 1) kauba tootmisest; 2) kauba müümisest või vahendamisest; 3) teenuse osutamisest; 4) muust tegevusest. 5. Ettevõtlus on ka krüptovara kaevandamine. Krüptovara kaevandamisega tegelev isik, kes on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana saab ettevõtlustulust maha arvata ning deklareerida ettevõtlustulu saamiseks tehtud kulud (nt seadmed, elektrikulu jms). Kaevandatud krüptovara maksustatakse selle võõrandamisel, s.t hetkel, kui kaevandatud krüptovara arvestatakse ümber tavavaluutaks, vahetatakse mõne muu krüptovara vastu, võetakse isiklikku tarbimisse või krüptovaraga tasumisel kaupade või teenuste eest. Krüptovara, sealhulgas virtuaalvääring, on digitaalsel kujul esitatud väärtus või õiguste kogum, mida kasutatakse näiteks kaupade või teenuste müümisel, ostmisel või vahetamisel. Krüptovara hulka kuuluvad näiteks Bitcoin, Ethereum, Litecoin jms. Krüptovaras saadud tulu arvutatakse ümber eurodeks tulu saamise kuupäeval kehtinud turuhinna alusel. Turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimub. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid krüptovaras, on toodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu (näiteks USA dollar), siis arvutatakse summa ümber eurodeks, kasutades Euroopa Keskpanga päevakurssi Eesti Panga veebilehelt. Ettevõtlustulu võib hõlmata ka TuMS §-s 16 sätestatud renditulu ning litsentsitasu. Ettevõtlusena ei käsitata füüsilise isiku isiklike väärtpaberite võõrandamist. 6. Ettevõtluse tulud ja kulud võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil (kalendriaastal), millal tulu laekus või kulutus tehti. Tulu ja kulu kajastatakse koos käibemaksuga. Maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulu deklareeritakse vormil E1 ka juhul, kui ettevõtlusest on saadud kahju või maksumaksja on lõpetanud ettevõtlusega tegelemise. 7. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 136 lõike 8 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 8. Isiku pankroti korral peetakse tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta. Isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Pankroti väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta osa kohta esitatakse tuludeklaratsioon tavakorras järgmise aasta 30. aprilliks. 9. Tuludeklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane või tema esindaja. Esindaja peab Maksu- ja Tolliameti nõudmisel esitama volitust tõendava dokumendi. 10. Tuludeklaratsiooni esitaja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti nõudmisel esitama maksu määramiseks vajalikke täiendavaid dokumente. 11. Tuludeklaratsiooni vormi E1 alusel juurdemakstav maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks või, kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 12. Viitenumbri maksu tasumiseks leiab maksuhalduri veebilehelt. 13. Mitteresidendile maksuteadet ei väljastata, välja arvatud TuMS § 44 lõikes 52 nimetatud juhul. 14. Mitteresident, kes sai Eestis ettevõtlustulu, märgib vormi E1 I osa punktis 1 kalendriaastal ettevõtluse alustamise ja/või lõpetamise kuupäevad. 15. Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu või pankroti puhul tehakse märge punktis 2.1 või 2.2. 16. Vormi E1 punktis 3 näidatakse mitteresidendist füüsilise isiku andmed. Siin näidatakse Eesti isikukood, Eesti äriregistri kood või Maksu- ja Tolliameti antud registrikood Eestis või lepinguriigi (lisaks Euroopa Liidu riikidele ka Island, Liechtenstein ja Norra) (edaspidi lepinguriik) registri kood. 17. Punktis 4 deklareeritakse juriidilise isiku andmed. 18. Punktis 7 näidatakse panga andmed ja konto number, kuhu tagastatakse füüsilise isiku enammakstud tulumaks. 19. Vormi E1 II osas deklareeritakse Eestis ettevõtlusest saadud tulu, maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud kulud ning tulumaksu summa. Ettevõtlustulu 20. Ridadel 1.1 kuni 1.10 näidatakse maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulu tululiikide lõikes. 21. Real 1.1 näidatakse maksustamisperioodil kauba müümisest või vahendamisest ning teenuse osutamisest saadud tulu. Siin näidatakse ka kinnisvara vahendamisest, samuti loomingulisest, teaduslikust või kutsetegevusest saadud tulu. Real 1.2 näidatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei arvestata võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmist renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamist renditulu saajale ega TuMS § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summat (TuMS § 16 lõige 1). 22. Real 1.3 näidatakse saadud litsentsitasu (TuMS § 16 lõiked 2 ja 3) juhul, kui litsentsitasu on ettevõtja ettevõtlustulu. Kui litsentsitasu ei ole ettevõtlustulu, siis kajastatakse see vormil A1 (kui tulumaksu ei ole kinni peetud). TuMS § 16 lõike 3 alusel loetakse litsentsitasuks ja maksustatakse tulumaksuga tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest. 23. Real 1.4 näidatakse TuMS § 15 lõikes 1 nimetatud ja ettevõtluses kasutatud vara, kaasa arvatud broneeringu kui varalise õiguse võõrandamisest saadud tulu. Real 1.4 näidatakse ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest maksustamisperioodil saadud tulu ning ettevõtjale kuuluvale kinnisasjale saadud Natura 2000 erametsamaa toetus. Kinnisasja või ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel märkida kinnistu(te) aadress ja number. Kui ettevõtja on võõrandatud vara soetamismaksumuse käesoleval või eelmistel maksustamisperioodidel ettevõtlustulust maha arvanud või kui vara on omandatud TuMS § 37 lõikes 7 sätestatud korras, on vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind ettevõtlustulu (TuMS § 37 lõige 2) ja real 1.4 näidatakse müüdud vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind. 24. Real 1.5 näidatakse ettevõtluses kasutatava vara turuhind, kui selle vara soetamismaksumus on kuludesse kantud ning vara võeti isiklikku tarbimisse (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel). Vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks ettevõtlustulule lisatud summa (TuMS § 37 lõige 4). Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust (TuMS § 37 lõige 7). Vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamiseks täidetakse vormi E1 lisa. Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud. Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari ja kohtutäituri tegevus vastavalt MKS-s sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuuks, loetakse, et vara on võetud isiklikku tarbimisse, kui maksumaksja on vara soetamismaksumuse oma ettevõtlustulust maha arvanud. 25. Real 1.6 näidatakse toetused ja hüvitised, mis on saadud seoses ettevõtlusega, kaasa arvatud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud rahaline toetus ja hüvitis (TuMS § 12 lõige 3 ja § 19 lõike 3 punkt 3), ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus, välja arvatud Natura 2000 erametsamaa toetus. 26. Real 1.7 näidatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud kindlustushüvitis, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumus ja samalt varalt enne kehtiva seaduse jõustumist kehtinud TuMS alusel arvestatud põhivara amortisatsioon on ettevõtlustulust maha arvatud (TuMS § 20 lõige 4). 27. Real 1.8 näidatakse maksustatav finantstulu, sealhulgas laenudelt, hoiustelt ja muudelt varadelt saadud intressitulu. Siin näidatakse ka krediidiasutuse makstud intress raha hoiustamise eest erikontol (TuMS § 36 lõige 8). 28. Real 1.9 näidatakse Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud (käibemaks, maamaks, raskeveokimaks, tollimaks ja aktsiisid), mis on ettevõtlustulust kassapõhiselt maha arvatud. Ettemaksukontolt tagastatud enammakse ja tasaarvestatud maksukohustus loetakse tuluks, kui enammakse on tekkinud kuludesse kantud maksukohustuse täitmisest. Sama liiki kohustuse tasaarvestamisel kantakse summa nii tuludesse kui ka kuludesse. Kui ettemaks on tekkinud tulumaksu enammaksest, siis seda tuluna ei näidata. 29. Real 1.10 näidatakse muu maksustatav ettevõtlustulu. Siin korrigeeritakse (suurendatakse) ka ettevõtlustulu saamata jäänud tuluga, mida maksumaksja oleks saanud, kui tehingute siirdehind oleks vastanud turuväärtusele. Kui ettevõtja ja temaga seotud isiku vahelise tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, tekib ettevõtjal maksukohustus ning tulumaksuga maksustatakse summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele (TuMS § 14 lõige 7). Tehingute väärtuse määramise meetodid on kehtestatud rahandusministri 10. novembri 2006. a määrusega nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid”. 30. Real 1.11 deklareeritakse ettevõtlustulu kokku. Ettevõtlusega seotud kulud 31. Ridadel 2.1 kuni 2.11 näidatakse ettevõtlusega seotud ning ettevõtlustulust mahaarvatavad dokumentaalselt tõendatud kulud. Maha võib arvata ka enne ettevõtjana registreerimist tehtud kulud, mis on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade või registreeringute hankimiseks. Ettevõtlusega seotud kuludokument peab vastama raamatupidamise seaduse nõuetele. 32. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata (TuMS § 34): 1) maksustamisperioodil tasutud tulumaksu, välja arvatud TuMS § 48 alusel tasutud tulumaksu; 2) seaduse alusel määratud ja maksustamisperioodil tasutud trahve ja sunniraha ning MKS alusel tasutud intresse, välja arvatud MKS § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intresse, kui maks ei ole määratud maksuotsusega; 3) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; 4) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 5) kulusid, mis on tehtud TuMS kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; 6) kingituste või annetuste maksumust, välja arvatud TuMS § 33 lõikes 3 sätestatud reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulutusi; 7) kahju (TuMS § 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (TuMS § 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt TuMS §-le 48;  8) kahju (TuMS § 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (TuMS § 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 9) pistist ja altkäemaksu; 10) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse Eesti sotsiaalmaksuseadust (edaspidi SMS). Ettevõtlustulust ei arvata maha SMS § 3 punktis 18 nimetatud arvestuslikku haigushüvitist. Füüsilisest isikust ettevõtja arvestusliku haigushüvitist ei maksustata sotsiaalmaksuga, kuid maksustatakse tulumaksuga; 11) füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud summat, mis maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel; 12) kulusid, mis on tehtud TuMS § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu teenimiseks. 33. Real 2.1 näidatakse põhivara soetamismaksumus. Soetamismaksumus on vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud (TuMS § 38). Põhivara on vara, mida ettevõtja kasutab ettevõtluses pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara hulka kuuluvad: 1) materiaalne põhivara (maa, ehitised, transpordivahendid, masinad ja seadmed, inventar, mööbel, kontoritehnika jms); 2) bioloogiline vara (loomad, taimed); 3) immateriaalne põhivara (arvutitarkvara, patendid, litsentsid jms). Real 2.1 näidatakse ka metsa majandamiseks tehtud vara omandamise, parendamise ja täiendamise dokumentaalselt tõendatud kulud metsaseaduse tähenduses. Kulude mahaarvamine on lubatud juhul, kui metsaomanik on kavandatavate tegevuste kohta esitanud Keskkonnaametile metsateatise metsaseaduse §-s 41 sätestatud korras ning Keskkonnaamet ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust. Põhivara soetamismaksumuse hulka kuuluvad muu hulgas ka makstud vahendustasu ja lõiv. Ettevõtluses osaliselt kasutatava põhivara soetamismaksumuse või renditasu võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. Antud põhimõtet rakendatakse ka parendus- ja täienduskulu kohta. Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on maksustamisperioodil tasutud lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete summa ilma intressita. 34. Real 2.2 näidatakse real 2.1 kajastamata vara soetamismaksumus. Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara soetamismaksumuse või renditulu võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. 35. Real 2.3 näidatakse soetatud kauba (materjal, tooraine, pooltoode jms) ja teenuste maksumus. 36. Real 2.4 näidatakse töötajatele tehtud erisoodustused, millelt on tasutud tulumaks (TuMS § 48). TuMS § 48 lõike 3 kohaselt on töötajaks lõike 1 tähenduses töölepingu alusel töötav isik, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupa pikema aja jooksul kui kuus kuud ning töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik. Erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse eelnimetatud isikule seoses töösuhtega või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustuseks on ka soodustus, mida tööandja annab töötaja abikaasale või registreeritud elukaaslasele, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele. TuMS § 48 alusel erisoodustusi teinud isik esitab maksustamisperioodile (kalendrikuu) järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ kehtestatud vormi TSD lisa 4 ja vormi TSD kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse rahandusministri 13. jaanuari 2011. a määrusega nr 2 kehtestatud korrast „Erisoodustuse hinna määramise kord“. Kalendrikuul tehtud erisoodustustelt tasumisele kuuluv maksusumma tasutakse järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. 37. Real 2.5 näidatakse füüsilisest isikust ettevõtja abikaasale või registreeritud elukaaslasele, kes on kantud töötamise registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana, või töötajale, töötaja abikaasale või registreeritud elukaaslasele, või otse- või külgjoones sugulasele antud erisoodustuselt tasutud tulumaks. 38. Real 2.6 näidatakse SMS § 2 lõike 1 punkti 7 kohaselt abikaasale või registreeritud elukaaslasele, töötajale, töötaja abikaasale või registreeritud elukaaslasele, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele antud erisoodustuselt ning erisoodustuselt tasutud tulumaksult arvestatud ja tasutud sotsiaalmaks. 39. Real 2.7 näidatakse töötajale, ettevõtluses osalevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele makstud palk, muu tasu ja haigushüvitis koos kinnipeetud ja tasutud summadega (tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse). 40. Real 2.8 näidatakse töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud sotsiaalmaks. Siin näidatakse ka füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase eest makstud sotsiaalmaks (SMS § 61). Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus registreerida veebilehel „e-MTA“ oma ettevõtte majandustegevuses osalev abikaasa või registreeritud elukaaslane töötamise registris ning maksta sotsiaalmaksu nende eest. Ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa või registreeritud elukaaslane kantakse töötamise registrisse ja ta osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses ning tal ei ole füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut. Ettevõtja maksab sotsiaalmaksu tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslane eest SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud § 61 lõike 2 punktides 1–3 ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhul. Füüsilisest isikust ettevõtja arvutab abikaasa või registreeritud elukaaslase eest makstava sotsiaalmaksu summa iga kalendrikuu kohta. Abikaasa või registreeritud elukaaslase eest arvestatud sotsiaalmaksu deklareerib füüsilisest isikust ettevõtja rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ kehtestatud lisa 9 vormil ESD „Erijuhtude sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse deklaratsioon“. 41. Real 2.9 näidatakse töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud tööandja töötuskindlustusmakse. 42. Real 2.10 näidatakse makstud riiklikud maksud (käibemaks, maamaks, raskeveokimaks, tollimaks, aktsiisid) ja kohalikud maksud. Siin ei näidata ettevõtluse tulult makstud tulumaksu (sealhulgas tulumaksu avansilist makset) ega Eesti sotsiaalmaksu (sealhulgas sotsiaalmaksu avansilist makset). Real 2.10 näidatakse Eestis saadud ettevõtlustulult välisriigis tasutud sotsiaalkindlustusmaksed, kui füüsilisest isikust ettevõtja on Maksu- ja Tolliametile esitanud välisriigi (Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ukraina või Kanada) vormi A1 ja kui ettevõtlustulu maksustamisel ei kohaldata Eesti SMS. 43. Real 2.11 näidatakse muud ettevõtlusega seotud kulud, sealhulgas ettevõtja ja töötaja tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine (välja arvatud tasemeõppe ja täienduskoolituse kulu TuMS § 48 lõike 4 punkti 10 alusel); ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmakse; ettevõtluses kasutatud vara võõrandamise kulud; ettevõtlusega seotud laenult või muult võlakohustuselt tasutud intress (välja arvatud MKS alusel tasutud intress). Real 2.11 näidatakse krüptovara kaevandamisega seotud kulud, sealhulgas krüptovaras. Real 2.11 vähendatakse mahaarvamisi, kui ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev sarnaste tehingute turuväärtusest (TuMS § 14 lõige 7). Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara kindlustusmakse võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. Real 2.11 näidatakse ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmakse; ettevõtluses kasutatud vara võõrandamise kulud; ettevõtlusega seotud laenult või muult võlakohustuselt tasutud intress (välja arvatud MKS alusel tasutud intress) ning krüptovara kaevandamisega seotud kulud, sealhulgas krüptovaras. Real 2.11 näidatakse krüptovara kaevandamisega seotud kulud, sealhulgas krüptovaras. Real 2.11 vähendatakse mahaarvamisi, kui ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev sarnaste tehingute turuväärtusest (TuMS § 14 lõige 7). Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara kindlustusmakse võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. 44. Real 2.12 näidatakse Eestis toimunud ettevõtlusega seotud ning ettevõtlustulust maha arvatavad dokumentaalselt tõendatud kulud kokku. 45. Real 3 näidatakse Eestis toimunud ettevõtlusest saadud tulu, millest on maha arvatud maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Füüsilise isiku maksuarvutus 46. Ridadel 4 kuni 19 deklareeritakse mitteresidendist füüsilisest isikust ettevõtja maksuarvutus. 47. Real 4 näidatakse real 3 olevast ettevõtluse tulust moodustava omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud netotulu. 48. Real 5 näidatakse real 3 olevast ettevõtluse tulust moodustava ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest ning Natura 2000 erametsamaa toetusest (tulud – kulud) saadud netotulu. 49. Real 6 näidatakse omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust lubatud täiendav mahaarvamine TuMS § 32 lõikes 4 sätestatud piirmäära (5000 eurot) ulatuses, kuid mitte rohkem kui real 4 deklareeritud positiivne tulem. 50. Real 7 näidatakse ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest ning Natura 2000 erametsamaa toetusest saadud tulust lubatud täiendav mahaarvamine TuMS § 32 lõikes 41 sätestatud piirmäära (5000 eurot) ulatuses, kuid mitte rohkem kui real 5 deklareeritud positiivne tulem. 51. Real 8 näidatakse omatoodetud põllumajandussaaduste ning ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest ning Natura 2000 erametsamaa toetusest saadud tulust lubatud täiendava mahaarvamisega korrigeeritud ettevõtluse tulem. 52. Real 9 näidatakse TuMS § 33 lõikes 1 sätestatud külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud TuMS § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. Täiendavalt võib vastuvõtukulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Terve kalendriaasta ettevõtlusega tegelemise korral on täiendava mahaarvamise suurus 384 eurot. Kui tegutsetakse lühema perioodi jooksul, korrutatakse kalendrikuu vastuvõtukulud vastavalt tegutsemise kuude arvuga. 53. Real 10 või real 11 näidatakse lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis avatud erikonto summa muutus. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud TuMS § 36 lõikes 7 sätestatud tingimused. Erikontol oleva summa kahanemine maksustamisperioodil ja ettevõtluse lõpetamisel erikontol olev summa liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat, millest on tehtud TuMS §-s 32 sätestatud mahaarvamised, siis nimetatud tulemit ületavat osa maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto kahanemist ettevõtlustulule ei liideta. TABEL 1. ERIKONTOL OLEVA SUMMA MUUTUMINE MAKSUSTAMISPERIOODIL (eurodes sendi täpsusega) Konto number: Konto seis Konto seis Erikontol oleva summa TuMS § 37 lõike 7 alusel maksustamis- maksustamis- kasv (+) või kahanemine (-) üle antud erikonto saadud erikonto perioodi perioodi maksustamisperioodil, veerud: ettevõtlustulu ettevõtlustulu algul lõpul 2–1+4+5–6–7 vähendamiseks vähendamiseks kasutamata kasutatud kasutamata kasutatud osa osa osa osa 1 2 3 4 5 6 7 Ettevõtlustulu vähendamiseks Erikonto Ettevõtlustulule Eelmistest Erikontol olev maksustamisperioodil ettevõtlustulu lisatav erikonto aastatest erikontol ettevõtlustulu vähendamiseks vähenemine: olev ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa arvelt veeru 3 vähendamiseks kasutamata osa kasutatud kasutamata vähenenud erikonto negatiivne tulem kasutamata osa edasikandmine erikonto erikonto summa = veeru 3 plussmärgiga – (eelmise aasta järgmisse aastasse, kasvu osa kasvu osa: negatiivne tulem veerg 10 veerg 13) veerud: (kantakse veerg 3 – plussmärgiga, kuid (kantakse 9 + 12 – 10 + 6 – 4 vormi E1 veerg 8 mitte rohkem kui vormi E1 reale 10) veerud: 12 – 4 + 6 reale 11) 8 9 10 11 12 13 Veergude 6 ja 7 täitmisel märkida erikonto üle andnud ettevõtja: Registrikood …………………………………………………………………………………………………. Ärinimi…………………………………………………………………………………….……… 54. Tabeli 1 veerud 1 ja 13 on Maksu- ja Tolliameti ametnikule aktiivne, et tal oleks võimalik muuta eeltäidetud erikonto seisu 1. jaanuaril ettevõtja poolt raha kontolt väljavõtmisel.  Tabeli 1 veerus 1 näidatakse erikonto seis 1. jaanuaril. Kui konto on avatud pärast 1. jaanuari, siis näidatakse avamise kuupäeva seisuga. Veerus 2 näidatakse erikonto seis 31. detsembril. Veeru 2 summa kantakse järgmise aasta veergu 1. Ettevõtluse lõpetamisel deklareeritakse veeru 2 summa vormi E1 real 11, kui on täitmata veerud 3–13. Veerus 3 näidatakse erikontol oleva summa kasv või kahanemine maksustamisperioodil. Veergudes 4 ja 5 näidatakse TuMS § 37 lõike 7 kohaselt üle antud ettevõtlustulu vähendamiseks kasutatud ja kasutamata erikonto summa. Ettevõtluse jätkajale üle antud erikonto summa (veerg 4 + veerg 5) märkida vormi E1 lisa reale 3. Veergudes 6 ja 7 näidatakse TuMS § 37 lõike 7 kohaselt saadud erikonto summa. Üle antud (isikule, kes jätkab Eestis ettevõtte tegevust) erikonto summat (veerg 4 + veerg 5) ei arvestata erikonto vähenemisena ning saadud summat (veerg 6 + veerg 7) ei arvestata erikonto kasvuna. Veerud 8–13 täidab füüsilisest isikust ettevõtja, kes kannab erikontole suurema summa, kui on ettevõtluse tulem, või füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb omatoodetud põllumajandussaaduste või metsamaterjali võõrandamisega (TuMS § 32 lõige 4). Veerus 8 näidatakse ettevõtlustulust maksustamisperioodil maha arvatud erikonto kasvu osa, sealhulgas ka juhul, kui põllumajandussaaduste ja metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust TuMS § 32 lõike 4 alusel täiendava mahaarvamise tegemisel on erikonto kasv suurem ettevõtluse tulust, millest on tehtud TuMS §-s 32 lubatud mahaarvamised. Veerus 8 näidatud summa kantakse vormi E1 reale 10. Veerus 9 näidatakse erikonto kasvu osa, mis jäi ettevõtlustulust maha arvamata: veerg 3 – veerg 8. Veerus 10 näidatakse, mis ulatuses vähendatakse erikontol oleva ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa. Siin näidatakse maksustamisperioodi veeru 3 negatiivne tulem plussmärgiga, kuid mitte rohkem kui veerud: 12 – 4 + 6. Veerus 11 näidatakse ettevõtlustulule lisatav erikonto vähenemine: veeru 3 negatiivne tulem plussmärgiga – veerg 10. Tulem kantakse vormi E1 reale 11. Veerus 12 näidatakse eelmistest aastatest ettevõtlustulu vähendamiseks erikonto kasutamata osa (eelmise aasta tabeli 1 veerg 13). Veerus 13 näidatakse ettevõtlustulu vähendamiseks erikonto kasutamata osa edasikandmine järgmisse aastasse: veerg 9 + veerg 12 – veerg 10 + veerg 6 – veerg 4. Veerus 13 näidatud summa deklareeritakse järgmise aasta tabeli 1 veerus 12. 55. Vormi E1 real 10 näidatakse erikontol oleva summa kasv (tabeli 1 veeru 8 summa) maksustamisperioodil, kuid mitte rohkem kui vormi E1 real 8 näidatud ettevõtlustulu, millest on maha arvatud real 9 näidatud külaliste vastuvõtmisel tehtud kulud (positiivne tulem). 56. Real 11 näidatakse erikontol oleva summa kahanemine (tabeli 1 veerg 11) maksustamisperioodil ja ettevõtluse lõpetamisel (tabeli 1 veerg 2 – veerg 9 – veerg 12), mis liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. 57. Real 12 näidatakse ettevõtluse tulem, mis on korrigeeritud erikontol oleva summaga. Vormi E1 rea 12 negatiivse tulemi võib kanda vormi E1 tabeli 2 rea 8 veergu 3.  TABEL 2. ETTEVÕTLUSE TULUST SUUREMATE KULUDE ARVESTUS (eurodes sendi täpsusega) Rea Aasta Edasikantud kulud Ettevõtte üleandmisel Maksustamisperioodil Järgmisele nr (täidab Eelmise aasta vormi (TuMS § 37 lõige 7) kustutatavad maksustamis- E1 tabeli 2 üleantud saadud Maksu- ja edasikantud kulud perioodile veerg „Järgmisele Tolliamet) maksustamisperioodile edasikantud edasikantud (veeru 6 rida 9 ≤ vormi edasikantud kulud, edasikantud kulud“ kahju‫٭‬ kahju‫٭٭‬ E1 rea 12 positiivsest veerud: tulemist) 3–4+5–6 1 2 3 4 5 6 7 1. X 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Kokku: ‫٭‬Veeru 4 täitmise korral märkida tegevusala, millise ettevõtte vara üle anti ………………………… ‫٭٭‬Veeru 5 täitmise korral märkida ettevõtja, kellelt edasikantud kulud saadi: Registrikood ………………………………………………………………………………………………… 58. Tabeli 2 veeru 2 täidab Maksu- ja Tolliamet. Edasikantud kulud võetakse arvele aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt tekkimise järjekorrale. Veerus 3 näidatakse ettevõtluse tulust suuremate kulude kustutamata osa eelmise aasta tuludeklaratsiooni sama tabeli veeru 7 andmete alusel. Veeru 3 real 8 deklareeritakse maksustamisperioodi ettevõtlustuludest suuremate kulude kustutamata osa ainult juhul, kui vormi E1 real 12 on negatiivne tulem. Veerus 4 näidatakse TuMS § 37 lõike 7 alusel maksustamisperioodil üle antud (vormi E1 lisa real 4 näidatud) edasikantud kulud isikule, kes jätkab Eestis ettevõtte tegevust. Kui üleandja lõpetab tegevuse, siis veerg 4 = veerg 3. Kui üleandjal on mitu ettevõtet ja ta annab üle ühe ettevõtte vara, siis veerg 4 ≤ veerg 3. Veerus 5 näidatakse TuMS § 37 lõike 7 alusel saadud edasikantud kulud, mida maksumaksjal on õigus oma maksustatavast tulust maha arvata. Saadud kulud näidatakse sama aasta kohta, millal need olid deklareeritud üleandjal. Veerus 6 näidatakse maksustamisperioodil kustutatavad eelmistest maksustamisperioodidest edasi kantud kulud. Veeru 6 real 8 näidatakse maksustamisperioodil kustutatavad edasikantud kulude summa juhul, kui sama rea veerus 5 on näidatud saadud edasikantud kulu. Rea 9 veerus 6 näidatud summa kantakse vormi E1 reale 13. Veerus 7 deklareeritakse järgmise maksustamisperioodile veergu 3 edasi kantud kulud. 59. Vormi E1 real 13 näidatakse TuMS § 35 alusel eelmistest maksustamisperioodidest edasi kantud maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvatavad kulud tabeli 2 rea 9 veerust 6. 60. Vormi E1 real 14 arvutatakse maksustamisperioodi füüsilise isiku saadud maksustatav tulu, mis enne maksumääraga korrutamist jagatakse 1,33-ga, kui ettevõtluse maksustamisel kohaldatakse Eesti SMS. Jagamistehet ei tehta TuMS § 14 lõigetes 54 ja 55 sätestatud juhul ning juhul, kui ettevõtlustulu maksustamisel ei kohaldata Eesti SMS. Maksustatava tulu arvutamiseks kasutatakse ühte alljärgnevatest reeglitest: 1) rida 14.1: üldreegel (TuMS § 14 lõige 53) – maksustamisperioodi ettevõtlustulu, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, jagatakse 1,33-ga; 2) rida 14.2: kui ettevõtlustulu on laekunud pärast ettevõtluse lõpetamist ja kui ettevõtja ei ole kantud registrisse, siis maksustamisperioodil saadud tulu jagatakse 1,33-ga; 3) rida 14.3: kui üldreegli alusel real 14.1 arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem SMS § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud SMS § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui sotsiaalmaksu kohustus ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, ei kanta seda edasi järgmistele maksustamisperioodidele; 4) rida 14.4: kui real 14.1 arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem SMS § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud SMS § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra; 5) rida 14.5: erandjuhul, kui ei ole sotsiaalmaksukohustust Eestis, siis jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. 61. Real 15 arvutatakse tulumaksu summa, korrutades maksustatav tulu (üks ridadest 14.1–14.5) TuMS § 4 lõikes 1 sätestatud maksustamisperioodil kehtinud maksumääraga. 62. Real 16 näidatakse füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi kohustuslikud tulumaksu avansilised maksed (TuMS § 47). 63. Real 17 näidatakse maksustamisperioodil tasutud tulumaksu avansilised maksed. 64. Real 18 näitab füüsiline isik kinnipeetud tulumaksu summa. Ettevõtlustulult peetakse tulumaks kinni Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (TuMS § 41 punkt 10) juhul, kui mitteresidendist füüsiline isik pole kantud registrisse või kui mitteresidendi residendiriigiga ei ole sõlmitud maksulepingut. Rea 18 täitmisel märkida tulumaksu kinni pidanud isiku nimi ja registrikood. 65. Real 19 näitab mitteresidendist füüsiline isik juurdemakstava või enammakstud maksete korral tagastatava tulumaksu summa. Kui maksumaksja taotleb enammakstud maksusumma tagastamist oma välisriigis asuvale pangakontole, siis täidetakse täiendavalt vormi E1 rida 7.2. MKS § 106 lõike 4 alusel on Maksu- ja Tolliametil õigus tagastatava summa ülekandmise kulud maha arvata tagastatavast summast. 66. Maksu- ja Tolliamet arvestab füüsilisest isikust ettevõtja vormi E1 tabelis 3 „Füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmed“ deklareeritud andmeid järgmistel juhtudel: 1) füüsilisest isikust ettevõtjal, kes maksustamisperioodil on olnud ajutiselt töövõimetu, sotsiaalmaksu aasta miinimumkohustus arvutatakse proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise päevade arvuga, kui ettevõtja on esitanud Maksu- ja Tolliametile andmeid oma ajutise töövõimetuse perioodide kohta (SMS § 2 lõige 10).  Maksu- ja Tolliamet ei võta sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestuses arvesse tabelis 3 deklareeritud töövõimetuslehe perioodi, mille kohta oli äriregistris tehtud ettevõtluse peatamise, hooajalisuses jms kanne ettevõtlusega mittetegelemise kohta; 2) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 18 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga majandus- või kutsetegevuse vabastuse iga päeva eest arvestatud arvestuslikku hüvitist, mille aluseks on füüsilisest isikust ettevõtjal tekkinud ravikindlustuse seaduses või selle alusel antud määruses sätestatud kindlustusjuhtum, välja arvatud ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud juhtudel, ja mis vastab füüsilisest isikust ettevõtja eelmise aasta kalendripäeva keskmisele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule, millest on maha arvatud ravikindlustuse seaduses sätestatud töövõimetushüvitise protsendile vastav osa tema eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, arvestades sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 5 sätestatut. Õigus arvestuslikule haigushüvitisele kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise ja kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral antava haiguslehe või hoolduslehe alusel on alates 15.05.2024. TABEL 3. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA TÖÖVÕIMETUSLEHE ANDMED Töövõimetuslehe liik Töövõimetuslehe alusel töövõimetuse perioodi Töövõimetuslehele kantud nende algus: lõpp: päevade arv, millal puudub õigus päev, kuu, aasta päev, kuu, aasta arvestuslikule hüvitisele Haigusleht Raseda haigusleht Tööõnnetuse või kutsehaiguse või kuriteo tõkestamise, riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelude päästmise korral antud haigusleht Hooldusleht 67. Füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmete tabeli (edaspidi tabel 3) veerus „Töövõimetuse liik“ näidatakse töövõimetuslehe või välisriigiasutusi arsti tõendi liik: haigusleht, raseda haigusleht, kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise ja kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral antav haigusleht või hooldusleht. 68. Tabeli 3 veerus „Töövõimetuslehe alusel töövõimetuse periood“ näidatakse töövõimetuslehe või välisriigi arsti tõendi alusel töövõimetusperioodi algus- ja lõppkuupäevad. Ühel real näidatakse kogu ajutise töövõimetuse periood (esmane ning järgleht). Kui kalendriaastal oli mitu haigus- või hoolduslehte, siis täidetakse tabel kronoloogiliselt. 69. Tabeli 3 veerus „Haiguslehele kantud nende päevade arv, millal puudub õigus arvestuslikule hüvitisele“ näidatakse päevad, mille kohta on ravikindlustuse seaduse § 60 alusel haiguslehel tehtud kanne ajutise töövõimetushüvitise saamise piirangu kohta (joove, vastuvõtule mitteilmumine, muu ravi eiramine). Arvestusliku haigushüvitise mahaarvamist ei rakendata juhul, kui eelmisel kalendriaastal ei ole füüsilisest isikust ettevõtjana sotsiaalmaksu tasutud. 70. Maksustatava tulu arvutamiseks kasutatakse ühte alljärgnevatest reeglitest: 1) rida 14.1: üldreegel (TuMS § 14 lõige 53) – maksustamisperioodi ettevõtlustulu, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, jagatakse 1,33-ga; 2) rida 14.2: kui ettevõtlustulu on laekunud pärast ettevõtluse lõpetamist ja kui ettevõtja ei ole kantud registrisse, siis maksustamisperioodil saadud tulu jagatakse 1,33-ga; 3) rida 14.3: kui üldreegli alusel real 14.1 arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem SMS § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud SMS § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui sotsiaalmaksu kohustus ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, ei kanta seda edasi järgmistele maksustamisperioodidele; 4) rida 14.4: kui real 14.1 arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem SMS § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud SMS § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra; 5) rida 14.5: erandjuhul, kui ei ole sotsiaalmaksukohustust Eestis, siis jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Juriidilise isiku maksuarvutus 71. Ridadel 20 kuni 23 deklareeritakse juriidilise isiku maksuarvutus. Real 20 näidatakse TuMS § 33 lõikes 1 sätestatud külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud TuMS § 32 lõikes 1 lubatud mahaarvamised. Täiendavalt võib vastuvõtukulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Terve kalendriaasta ettevõtlusega tegelemise korral on täiendava mahaarvamise suurus 384 eurot. Kui tegutsetakse lühema perioodi jooksul, korrutatakse kalendrikuu vastuvõtukulud vastavalt tegutsemise kuude arvuga. 72. Real 21 näidatakse tulumaksu summa, mis saadakse maksustatava tulu summa korrutamisel TuMS § 4 lõikes 1 sätestatud maksustamisperioodil kehtinud maksumääraga. 73. Real 22 näitab juriidiline isik kinnipeetud tulumaksu summa. Ettevõtlustulult peetakse tulumaks kinni Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (TuMS § 41 punkt 10) juhul, kui mitteresidendist juriidilisel isikul pole Eestis registreeritud püsivat tegevuskohta või kui mitteresidendi residendiriigiga ei ole sõlmitud maksulepingut. 74. Tulumaks peetakse kinni maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku (TuMS § 101) Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult. 75. Rea 22 täitmisel märkida tulumaksu kinni pidanud isiku registrikood. 76. Real 23 näitab mitteresidendist juriidiline isik juurdemakstava tulumaksu summa. VORMI E1 LISA Ettevõtte üleandmine (eurodes sendi täpsusega) Üleantud Ettevõtte Ettevõtte omandanud Erikontolt sealhulgas Üleantud ettevõtte omandanud isiku registrikood üle antud ettevõtlustulu edasikantud isiku tüüp kahju summa (C) registrikood ja FIE/juriidiline summa vähendamiseks isik tegevusala (A) kasutamata osa (B) 77. Vormi E1 lisa on kehtestatud tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel. 78. Vormi E1 lisa täidab füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi üleandja), kes on maksustamisperioodil üle andnud ettevõtte hulka kuulunud vara isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust (edaspidi omandaja). Eelnimetatut kohaldatakse ka organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olevale ettevõtte osale. 79. Vormi E1 esitamisega kinnitab füüsilisest isikust ettevõtja, et ta on täitnud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS) § 30 lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustuse või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad (MsüS § 30 lõige 7). Oma majandustegevusteadete ja tegevuslubade andmeid saab vaadata teabeväravast eesti.ee või majandustegevuse registri veebilehelt mtr.mkm.ee. 80. Kui isik tegutseb erinõuetega tegevusalal s.t et on esitatud majandustegevusteade või on antud tegevusluba ja isik ei esita tuludeklaratsiooni kuue kuu jooksul peale tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega, siis loetakse isik majandustegevusest täielikult loobunuks ning talle antud tegevusload ja majandustegevusteated kustutatakse majandustegevuse registrist või samalaadsest registrist vastavalt MsüS-s sätestatud regulatsioonile. 81. Vormi E1 lisa täidetakse iga ettevõtte kohta, mille vara maksustamisperioodil üle anti. Vara üleandmisel rakendub tulumaksuseaduse § 37 lõige 7 juhul, kui vara antakse äriregistrisse kantud isikule. 82. Üle antud ettevõtte vara hulka kuuluvad ettevõtlusega seotud asjad, õigused ja kohustused. Omandaja jaoks on saadud vara soetamismaksumus null, välja arvatud juhul, kui hiljem on omandaja teinud kulutusi selle vara täiendamiseks või parendamiseks. 83. Vormi E1 lisa veerus „Erikontolt üle antud summa (A)“ näidatakse üle antud erikonto summa kokku (vormi E tabeli 2: rida 2 + rida 3). Tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel üle antud erikonto summat ei loeta erikonto vähenemiseks ning saadud summat ei loeta erikonto kasvuks. 84. Vormi E1 lisa veerus „sealhulgas ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa (B)“ näidatakse üle antud ettevõtlustulu vähendamiseks erikonto kasutamata osa (vormi E tabeli 2 rida 2). 85. Vormi E1 lisa veerus „Üleantud edasikantud kahju summa (C)“ näidatakse üle antud tulumaksuseaduse § 35 kohaselt edasikantud ettevõtluse tulust suuremad kulud (vormi E tabeli 3 veerg „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahju“). Kui pärast vara üleandmist üleandja ettevõte lõpetatakse ning üleandmata vara võetakse isiklikku tarbimisse, deklareeritakse isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind vormi E real 1.1.5. 86. Kui ettevõtte vara üleandmisel on üleandja saanud tasu, loetakse, et vara on müüdud ning deklareeritakse see vormi E real 1.1.4. Teatamise kohustus 87. Rida 24. Vormi E1 esitamisega kinnitab füüsilisest isikust ettevõtja, et ta on täitnud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS) § 30 lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustuse või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad (MsüS § 30 lõige 7). Ettevõtja (näiteks mitteresidendist juriidiline isik), kes ei ole kohustatud esitama kinnitust koos majandusaasta aruandega (ei ole kohustatud Eestis esitama äriregistrile majandusaasta aruannet), esitab igal aastal 30. juuniks teabevärava eesti.ee kaudu kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad (MsüS § 30 lg 8). Oma majandustegevusteadete ja tegevuslubade andmeid saab vaadata teabeväravast eesti.ee või majandustegevuse registri veebilehelt mtr.mkm.ee. Kui isik tegutseb erinõuetega tegevusalal, mis tähendab, et on esitatud majandustegevusteade või on antud tegevusluba ja füüsilisest isikust ettevõtja ei esita tuludeklaratsiooni kuue kuu jooksul pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega või ettevõtja, kes ei ole kohustatud Eestis esitama äriregistrile majandusaasta aruannet, ei esita MsüS § 30 lõikes 8 sätestatud kinnitust kuue kuu jooksul pärast 30. juunit, loetakse isik majandustegevusest täielikult loobunuks ning talle antud tegevusload ja majandustegevusteated kustutatakse majandustegevuse registrist või samalaadsest registrist vastavalt MsüS-s sätestatud regulatsioonile.  Rahandusministri 04.04.2017. a määruse nr 21 “Mitteresidendi ja investeerimisfondi deklaratsioonide ning füüsilise isiku residentsuse määramise vormide kinnitamine ja täitmise korrad” lisa1 (muudetud sõnastuses) Vorm A1 MITTERESIDENDI JA INVESTEERIMISFONDI SAADUD TULU, MILLELT EI OLE TULUMAKSU KINNI PEETUD, DEKLARATSIOON I. Üldandmed 1. Kalendriaasta 2. Maksukohustuslase andmed Mitteresidendist füüsiline isik 2.1 Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Maksu- ja Tolliameti antud registrikood Eestis‫٭‬ Sünniaeg (päev, kuu, aasta) Isiku- või registrikood residendiriigis Mitteresidendist juriidiline isik 2.2 Nimi Maksu- ja Tolliameti antud registrikood Eestis‫٭‬ Registrikood residendiriigis  Investeerimisfondi fondivalitseja 2.3 Nimi Maksu- ja Tolliameti antud registrikood Eestis‫٭‬ Registrikood residendiriigis Lepinguline investeerimisfond 2.4 Nimi Maksu- ja Tolliameti antud registrikood Eestis‫٭‬ Registrikood asukohariigis (kui asukohariik käsitleb fondi residendina) ⃰Registrikoodi puudumisel väljastab selle Maksu- ja Tolliamet. Aadress residendiriigis või asukohariigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood 2.5 (täidab Maksu-ja Tolliamet) Küla, tänav, talu või maja nr, korteri nr Telefon, mobiiltelefon, e-post Aadress Eestis Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn 2.6 Küla, tänav, talu või maja nr, korteri nr Telefon, mobiiltelefon, e-post Maksulepingu kohaldamisel tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise 2.7 kuupäev II. Maksustatav tulu (eurodes sendi täpsusega) 3. Eestis maksustatav tulu 3.1 Mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, välja arvatud tabelis 3.3 deklareeritav eluruumi üüritulu. Siin näidatakse ka lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi intressitulult ettenähtust enam kinni peetud tulumaks Tulu Lepingulise Tasutav tulumaks: Maksu- Tulumaks: investeerimisfondi ja veerud (6 – 7) > 0 või tagastatav tulumaks: Väljamakse tegija Liigi Summa määr veerg 4 x aktsiaseltsifondi veerud (6 – 7) < 0 kood⃰ veerg 5 intressitulult kinni (miinusmärgiga) peetud tulumaks 1 2 3 4 5 6 7 8 Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi ⃰Renditulu (kood 6) deklareerimisel märkida kinnistu(te) number:……………… Kokku 3.1 Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu 3.2 Kindlustusandja Lepingu andmed Väljamakstud summa Lepingu- Tulu: Tulumaks: Number Sõlmimise Eelmistel Maksustamis- järgselt (veerg 5 + veerg 6 - veerg 8 x kuupäev maksustamis- perioodil tasutud veerg 7)  0, kuid maksumäär (päev, perioodidel kindlustus- mitte enam kui Registrikood Nimi kuu, aasta) maksed veerg 6 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kokku 3.2  3.3 Mitteresidendi, aktsiaseltsifondi või lepingulise investeerimisfondi eluruumi üürilepingu alusel saadud üüritulu Kinnistu(te) Tulu Kinni- Kulude katteks Maksustatav Tulu- Tasutav tulumaks: Väljamakse tegija number summa peetud tulust maha- summa: maks: veerud (8 – 5 > 0) tulumaks arvatav summa veerg 4 – veerg 7 x või tagastatav (20% veerust 4) veerg 6 maksu- tulumaks (8 – 5 < 0) määr (miinusmärgiga) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Kokku 3.3 3.4 Tabeli 3.1 rida „kokku“ + tabeli 3.2 rida „kokku“ +/– tabeli 3.3 rida „kokku“ Kinnitan, et minule teadaolevalt on eespool esitatud andmed õiged. Olen teadlik, et ebaõige või ebatäpse teabe esitamine on maksukorralduse seaduse alusel karistatav. Maksukohustuslane või Ees- ja perekonnanimi Telefon e-post maksukohustuslase allkirjaõiguslik isik Allkiri Mobiiltelefon Kuupäev Täitmise kord 1.Mitteresident maksab tulumaksu Eesti tuluallikast saadud tulult tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 29 kohaselt. Mitteresidendi tulu, mida Eestis ei maksustata tulumaksuga, on sätestatud TuMS §-s 31. Kui isikul puudub Eesti Vabariigi isikukood, siis annab registrikoodi Maksu- ja Tolliamet. 2. TuMS § 43 lõikes 1 või tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingus (edaspidi maksuleping) sätestatud määrade järgi kinni peetud tulumaks on mitteresidendist väljamakse saajale Eesti tuluallikast saadud tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks TuMS §-s 41 loetletud väljamaksete osas. Sel juhul tuludeklaratsiooni esitama ei pea. 3. Vormi A1 esitab mitteresident ning Eesti ja välismaise lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifond või aktsiaseltsifondi fondivalitseja, kui fond on saanud TuMS §-s 313 (renditulu) või 314 (intress) nimetatud tulu, millelt ei ole TuMS § 41 alusel tulumaksu kinni peetud. Kui teiselt fondilt saadud intressi aluseks olev tulu on fondi tasemel maksustatud, siis sellisel juhul deklaratsiooni ei esitata. 4. Usaldusfondi, välismaise juriidilise isiku, isikuteühenduse või varakogumi, keda tema asutamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, saadud TuMS §-s 29 nimetatud tulu maksustatakse mitteresidendi tuluna proportsionaalselt tema osaga või osaluse või hääleõigusega nimetatud isikus. Kui eelnimetatud ühenduse või juriidilise isiku osanikud või liikmed või varakogumi kaasomanikud ei ole teada või kui ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu ühendusele, juriidilisele isikule või varakogumile ning sellele isikule tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel ja tasumisel ning tulu deklareerimisel kohaldatakse mitteresidendi kohta käivaid sätteid. 5. TuMS § 29 lõike 13 alusel, kui juriidilise isiku staatuseta ühendus või varakogum asub maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis, kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku kohta käivaid sätteid. 6. Mitteresident, kes maksustamisperioodil sai Eestis ettevõtlustulu, esitab vormi E1. Kasu vara võõrandamisest deklareeritakse vormil V1. 7. TuMS § 311 alusel Eestis maksustatavat tulu saanud muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (lisaks Euroopa Liidu riikidele ka Island, Liechtenstein ja Norra) (edaspidi lepinguriik) residendist füüsiline isik (edaspidi lepinguriigi resident), kes sai maksustamisperioodil TuMS §-s 29 nimetatud maksustatavat tulu Eestis, võib teha TuMS 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi. 8. Maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus või registreeritud kooselus ja kui maksumaksja §-s 26 nimetatud koolituskulude mahaarvamised ületavad tulumaksuseaduse §-s 282 nimetatud piirmäärasid, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades, oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtena varaühisus. Nimetatud mahaarvamisi võivad tulumaksuseaduse § 44 lõikes 21 sätestatud korras teha ka abikaasad või registreeritud elukaaslased, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid. Mahaarvamiste tegemiseks esitab muu lepinguriigi resident rahandusministri 14. juuni 2011. a määrusega nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ kehtestatud tuludeklaratsiooni. Tuludeklaratsiooni esitamine ja tulumaksu tasumine 9. Mitteresident on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil saadud tulu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 136 lõike 8 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 10. Tuludeklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane või maksukohustuslase allkirjaõiguslik isik. 11. Tuludeklaratsiooni esitaja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti nõudmisel esitama maksu määramiseks vajalikke täiendavaid dokumente. 12. TuMS § 44 lõike 3 alusel on mitteresidendist füüsiline isik kohustatud esitama ühe kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates tuludeklaratsiooni. Deklaratsioon esitatakse perioodi kohta kalendriaasta algusest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Pankroti väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta osa kohta esitatakse tuludeklaratsioon tavakorras järgmise aasta 30. aprilliks. Pankroti väljakuulutamise korral peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta. 13. Tasumisele kuuluv maksusumma tasutakse hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Viitenumbri maksu tasumiseks leiab maksuhalduri veebilehelt. 14. Füüsilise isiku poolt enam makstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole. Enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks. TsÜS § 136 lõike 8 alusel, kui enammakstud maksusumma tagastamiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Üldandmed 15. Vormi A1 punktis 1 näidatakse kalendriaasta, millal mitteresident on Eestis saanud tulu. 16. Vormi A1 punktis 2 näidatakse maksumaksja üldandmed. Kui mitteresidendil või investeerimisfondil puudub registrikood Eestis, pöördub ta Maksu- ja Tolliameti poole ja edastab enda registreerimiseks vajalikud andmed ning talle väljastatakse registrikood. Punktis 2.1 deklareeritakse mitteresidendist füüsilise isiku andmed. Siin deklareeritakse ka Eesti isikukood või Maksu- ja Tolliameti antud registrikood Eestis. Punktis 2.2 deklareeritakse mitteresidendist juriidilise isiku andmed. Kui usaldusfondi või muu varakogumi osanikud ei ole teada, kohaldatakse mitteresidendist juriidilise isiku kohta käivaid sätteid. Punktis 2.3 deklareeritakse investeerimisfondi fondivalitseja andmed ja punktis 2.4 deklareeritakse lepingulise investeerimisfondi andmed. Eestis saadud maksustatav tulu 17. Vormi A1 tabelis 3.1 deklareeritakse maksustamisperioodil saadud tulu, välja arvatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu, mis deklareeritakse vormi A1 tabelis 3.2, ja tabelis 3.3 deklareeritav eluruumi üüritulu. 18. Veergudes 1 ja 2 näidatakse väljamakse teinud Eesti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse, residendist juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, Eestis tööandjana tegutseva mitteresidendi, mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha (edaspidi väljamaksja) registri- või isikukood ja nimi. 19. Veerus 3 näidatakse tululiigile vastav kood OECD mudellepingu alusel: 6 – renditulu (TuMS § 29 lõike 6 punkt 2 ja § 313), välja arvatud tabelis 3.3 deklareeritav eluruumi üüritulu; 10 – dividend või muu kasumieraldis (TuMS § 29 punkt 71), kui see on § 501 ja § 61 lõike 53 alusel maksustatud dividendi maksva äriühingu tasemel või kui see on makstud kasumist, mis teeniti TuMS §-s 521 sätestatud korra rakendamisel; 11 – intress, mis on saadud seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis, aktsiaseltsifondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles intressi saajal oli intressi saamise ajal vähemalt 10-protsendine osalus (TuMS § 29 lõige 7 ja § 314 lõige 1); 12 – litsentsitasu, välja arvatud koodiga 12a märgitav litsentsitasu; 12a – tööstus-, kaubandus- või teadusseadme litsentsitasu; 13a – TuMS § 201 lõikes 1 sätestatud § 4 lõikes 1 tulumaksu määraga maksustatud kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusel ning kohustuslikust pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt tehtavad väljamaksed, kui väljamakse saajal on vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat; 13b – TuMS § 21 lõikes 1 sätestatud § 4 lõikes 1 tulumaksu määraga maksustatud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel ning vabatahtlikust pensionifondist mitteresidendile tehtavad väljamaksed, kui väljamakse saajal on vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat. Siin näidatakse üleeuroopalise personaalse pensionitoode (edaspidi PEPP-i) lepingu alusel PEPP-i pakkuja poolt Eesti allkontolt tehtavad väljamaksed, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed; 15 – palgatulu töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu töö tegemiseks või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötamise eest, mida mitteresidendist füüsiline isik sai Eestis töötamisest (TuMS § 13 lõiked 1 ja 11), kui isiku tööandja on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul (välja arvatud koodiga 15a märgitav töösuhte lõppemisel või lõpetamisel töötaja saadud hüvitis), tööandjalt saadud haigushüvitis; tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamise eest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või kaupade või reisijate rahvusvahelist meritsi vedu tegeval laeval, kui isiku tööandja või sellise õhusõiduki või laeva käitaja on TuMS § 29 lõikes 1 nimetatud isik; laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga (0%), kui tasu on saadud töötamise eest TuMS § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval. TuMS § 29 lõike 13 kohaselt käsitatakse tööandjana ka kasutajaettevõtjat, kui mitteresidendist füüsiline isik täidab Eestis tööülesandeid renditööna kasutajaettevõtja juures, kes on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 18 lõike 1 punktist 7 on mitteresident, kes on andnud oma töötajad rendile Eesti kasutajaettevõtjale, kohustatud enne tegevuse alustamist Eestis end Maksu- ja Tolliametis registreerima ning TuMS § 40 lõike 32 kohaselt kinni pidama tulumaksu Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult (TuMS § 13 lõiked 1 ja 11). Punktis 6 nimetatud üksuste registreerimise ajendiks saab edaspidi lisaks Eestis tegutsemisele ka Eestis maksukohustuse tekkimine. Punktis 7 nimetatud isikud ja üksused, kellel saavad olema Eestis töötajad, peavad end edaspidi aga registreerima enne, kui nad Eestis tegevust alustavad. Tulumaksuga maksustatakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 alusel mitteresidendile makstud tasu (TuMS § 29 lõige 14); 15a – töösuhte lõppemisel või lõpetamisel tööandja makstav hüvitis; 16 – residendist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme tasu; 17 – sportlase ja meelelahutaja esinemistasu või tasu tema teose Eestis esitamise eest. Siin näidatakse ka mitteresidendist kolmanda isiku saadud tasu residendist või mitteresidendist kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest; 18 – pension ja muu sarnane väljamakse, välja arvatud koodidega 18a, 18b ja 21a märgitav pension; 18a – Eesti riigi poolt seaduse alusel makstud pension;  18b – TuMS § 201 lõikes 4 sätestatud 10% maksumääraga maksustatud kohustusliku kogumispensioni kogumispensionide seaduse (edaspidi KoPS) § 724 lõikes 5 nimetatud väljamaksed, kui väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või tal on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat; 19 – avalikus teenistuses töötamisest saadud tasu (välja arvatud koodiga 19a märgitav teenistusest vabastamisel teenistujale makstav hüvitis); tööandja makstav haigushüvitis; 19a – teenistusest vabastamisel teenistujale makstav hüvitis; 20 – üliõpilase tulu; 21 – TuMS §-s 19 sätestatud tingimustel muu tulu, kaasa arvatud toetused, abiraha, stipendiumid, hasartmänguvõidud; kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad; perehüvitise seaduse alusel makstud hüvitised; Tervisekassa, Eesti Töötukassa või TuMS §-s 20 sätestatud tingimustel residendist kindlustusseltsi või mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud kindlustushüvitised; 21a – TuMS § 21 lõikes 2 sätestatud 10% maksumääraga maksustatud täiendava kogumispensioni KoPS §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja väljamaksed, mis on tehtud pärast kindlustusvõtja KoPS § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest või kindlustusandja likvideerimisel või § 21 lõikes 3 sätestatud täiendava kogumispensioni vabatahtlikust pensionifondi väljamaksed, mis on tehtud pärast osakuomaniku KoPS § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest või vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel või TuMS §-s 21 sätestatud tingimustel PEPP-i lepingu alusel Eesti allkontolt mitteresidendile tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse ja deklareeritakse vormil A1 krüptovaras saadud tulu. Krüptovara kaevandamisest saadud tulu on ettevõtlustulu, mis deklareeritakse käesoleva määrusega kehtestatud vormil E1 „Mitteresidendi Eestis ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioon“. Krüptovara, sealhulgas virtuaalvääring, on digitaalsel kujul esitatud väärtus või õiguste kogum, mida kasutatakse näiteks kaupade või teenuste müümisel, ostmisel või vahetamisel. Krüptovara hulka kuuluvad näiteks Bitcoin, Ethereum, Litecoin jms. Krüptovaras saadud tulu arvutatakse ümber eurodeks tulu saamise kuupäeval kehtinud turuhinna alusel. Turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimub. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid krüptovaras, on toodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu (näiteks USA dollar), siis arvutatakse summa ümber eurodeks, kasutades Euroopa Keskpanga päevakurssi Eesti Panga veebilehelt. 20. Veerus 4 näidatakse saadud väljamakse summa. 21. Veerus 5 näidatakse maksumäär tulenevalt maksulepingust, kui Eesti Vabariigi ja välisriigi vahel on jõus olev maksuleping ning kui Maksu- ja Tolliametile on esitatud tulu saajat ja tema residentsust tõendav dokument. Juhul kui väljamakse on tehtud sellise riigi residendile, kellega Eestil kehtivat maksulepingut ei ole, rakendatakse TuMS § 43 lõikes 1 sätestatud maksumäärasid. 22. Veerus 6 näidatakse saadud tulult maksmisele kuuluv tulumaks, mis saadakse maksustamisperioodil saadud tulu summa korrutamisel sellel maksustamisperioodil selle tululiigi suhtes kehtinud tulumaksu määraga või maksulepingus sätestatud maksumääraga. 23. Veerg 7. Kui lepinguline investeerimisfond ja aktsiaseltsifond on saanud TuMS §-s 314 nimetatud intressi ning tulumaksu on kinni peetud ettenähtust enam, võib tulu saanud fond oma maksukohustust korrigeerida, märkides veerus 7 saadud intressilt kinni peetud tulumaksu summa (TuMS § 41 punkt 4). Enam kinnipeetud tulumaksu võib maha arvata tulumaksukohustuse ulatuses. 24. Tabelis 3.2 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summad ja kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed, kui seda investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole hõlmatud investeerimiskonto süsteemi. TuMS § 31 lõike 1 punkti 10 alusel ei maksustata tulumaksuga tulu, mida mitteresidendist kindlustusandja, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, saab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvaraks olevalt varalt, kui lepingu kohaselt on kindlustusandjal kohustus kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku ees vähemalt alusvara väärtuses 25. Veerus 8 näidatud maksustamisperioodil investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu korrutatakse TuMS § 4 lõikes 1 sätestatud maksumääraga. Kui enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehti väljamakseid enne 2024. aasta 1. jaanuari, arvatakse TuMS § 20 lõikes 3 nimetatud summast lisaks alates 2024. aasta 1. jaanuarist tasutud kindlustusmaksetele maha ka kuni 2023. aasta 31. detsembrini tasutud kindlustusmaksete osa, mis ületab kuni sama kuupäevani tehtud väljamakseid. Iga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täidetakse kindlustusandja väljastatud tõendi alusel eraldi rida. 26. Tabelis 3.3 deklareerib mitteresident, aktsiaseltsifond või lepinguline investeerimisfond eluruumi üüritulu (TuMS § 391). TuMS § 391 kohaselt lahutatakse eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (TuMS § 16 lõige 1) ning ilma dokumentaalsete tõenditeta tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.  Rahandusministri 4. aprilli 2017. a määruse nr 21 „Mitteresidendi ja investeerimisfondi deklaratsioonide ning füüsilise isiku residentsuse määramise vormide kinnitamine ja täitmise korrad“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on muuta rahandusministri 4. aprilli 2017. a määruse nr 21 „Mitteresidendi ja investeerimisfondi deklaratsioonide ning füüsilise isiku residentsuse määramise vormide kinnitamine ja täitmise korrad“ (edaspidi määrus) kehtestatud vorme, et tagada nende kooskõla 2024. aastal jõustunud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS), sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) ja kogumispensionide seaduse (edaspidi KoPS) muudatustega. Eelnõuga tunnistatakse kehtestuks vorm E1 lisa „Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmine”, millel esitatavad andmed deklareeritakse edaspidi vormil E1. Tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse muutmisest tekib füüsilisest isikust ettevõtja õigus arvata maksustatavast tulu maha arvestuslik hüvitis kõikidele töövõimetuslehtede korral. Selleks muudetakse füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmete tabelit. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Jelena Reiman (tel: 58027126, e-mail: [email protected]) ja sama osakonna nõunik Kairi Ani (tel: 58851373, e-mail: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel: 58851493, e-mail: [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 58851468, e-mail: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on järgmiste seaduste rakendusakt: 1) perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 06.07. 2023, 6); 2) tulumaksuseaduse ning sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadus (RTI, 06.07.2023, 5); 3) tulumaksuseaduse muutmise seadus (RTI, 17.04.2024, 2); 4) ravikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse ennetamine) (RTI, 02.05.2024, 3); 5) tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seadus (RTI, 03.12.2024, 1). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-des 1 ja 3 tehtava muudatusega tunnistatakse kehtestuks vorm E1 lisa „Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmine”. Vormil esitatavad andmed lisatakse vormile E1. Eelnõu § 2 kohaselt kehtestatakse määruse lisad 1 ja 2 uues sõnastuses. Lisa 1. Vormi A1 „Mitteresidendi ja investeerimisfondi saadud tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud deklaratsioon“ tabelis 3.2 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summad ja kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed, kui seda investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole hõlmatud investeerimiskonto süsteemi. Kui enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehti väljamakseid enne 2024. aasta 1. jaanuari, arvatakse TuMS § 20 lõikes 3 nimetatud summast lisaks alates 2024. aasta 1. jaanuarist tasutud kindlustusmaksetele maha ka kuni 2023. aasta 31. detsembrini tasutud kindlustusmaksete osa, mis ületab kuni sama kuupäevani tehtud väljamakseid. Mitteresidendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, võib oma tuludeklaratsioonis maha arvata abikaasa eest TuMS §-s 26 sätestatud koolituskulud, arvestades §-s 282 sätestatud piiranguid. Nimetatud mahaarvamisi võivad kasutada ka abikaasad, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid. Mahaarvamiste tegemiseks esitab muu lepinguriigi resident rahandusministri 14. juuni 2011. a määrusega nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ kehtestatud tuludeklaratsiooni. Määruse lisa 2 vormi E1 „Mitteresidendi ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioon“ muudetakse tabelit 4, millel füüsilisest isikust ettevõtja deklareerib oma ajutise töövõimetuse perioodid. Muutmine on tingitud SMS muudatustest, mille kohaselt tekib füüsilisest isikust ettevõtjal õigus arvata maksustatavast tulust maha arvestuslik haigushüvitis kõikide haiguslehtede korral. Vormi E1 täiendatakse vormi E1 lisas toodud tabeliga. Vormi E1 lisa tunnistatakse kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõuga muudetakse rahandusministri 4. aprilli 2017. a määrusega nr 21 „Mitteresidendi ja investeerimisfondi deklaratsioonide ning füüsilise isiku residentsuse määramise vormide kinnitamine ja täitmise korrad“ deklaratsioonivorme, mis viiakse kooskõlla TuMS, SMS ja KoPS muudatustega. Täpsustatakse deklaratsioonivormide täitmise korda. Eelnõuga ei kaasne ettenähtavaid sotsiaalseid tagajärgi ega mõjusid riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, keskkonnale, regionaalarengule ega riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Mõjusid on analüüsitud määruse aluseks olevate tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduste menetlemisel. Määruse rakendamine eeldab maksuhaldurilt IT-arenduste tegemist seoses deklaratsioonivormide muutmisega, mis kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrust rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist. 7. Määruse kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Määruse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile ning Eesti Maksumaksjate Liidule.  MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr <DataType_25688680_3_1 /> Rahandusministri 4. aprilli 2017. a määruse nr 21 „Mitteresidendi ja investeerimisfondi deklaratsioonide ning füüsilise isiku residentsuse määramise vormide kinnitamine ja täitmise korrad“ muutmine Määrus kehtestatakse tulumaksuseaduse § 44 lõike 7 alusel. § 1. Rahandusministri 4. aprilli 2017. a määruses nr 21 “Mitteresidendi ja investeerimisfondi deklaratsioonide ning füüsilise isiku residentsuse määramise vormide kinnitamine ja täitmise korrad” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 3) lisa 3 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrust rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler Lisa 1 vorm A1 „Mitteresidendi ja investeerimisfondi saadud tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, deklaratsioon“ Lisa 2 vorm E1 „Mitteresidendi Eestis ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioon“