Menetlusdokument: EKT Teed OÜ seisukoht ja menetluskulude nimekiri vaidlustusmenetluses hankes nr 283786 Adressaat: Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 E-post:
[email protected] Hanke viitenumber: 283786 Kuupäev: 30.01.2025 Vaidlustaja: EKT Teed OÜ Registrikood 12709519 Artelli 15, 10621 Tallinn Esindaja: Vandeadvokaat Helena Noot Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 E-post:
[email protected] Hankija : Transpordiamet Registrikood 70001490 Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413 E-post:
[email protected] Hankija esindaja: Ege Stiina Järvmägi Transpordiameti hankeüksuse juhataja E-post:
[email protected] Vaidlustaja taotlus: Mõista Transpordiametilt EKT Teed OÜ kasuks välja vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulud summas 3 072 ,33 eurot . SISSEJUHATUS Transpordiamet (edaspidi hankija ) viib läbi avatud hankemenetlust „ Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030 " (viitenumber 283786 ) (edaspidi Hange ). 20.01.2025 esitas EKT Teed OÜ (edaspidi EKTT või vaidlustaja ) Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO ) vaidlustuse , et hankija viiks Hanke alusdokumendid ( edaspidi RHAD ) vastavusse õigusaktidega. 24.01.2025 esitas hankija vastuse vaidlustusele , kus märkis, et on määranud hankelepingu eeldatava maksumuse õiguspäraselt, et hindade indekseerimisega maandab hankija pakkujatele kohalduvat töö teostatavuse ja kasumlikkuse riski ning , et RHAD on koos tatud pakkujatele arusaadavalt ja täpselt . 24.01.2025 otsusega peatas VAKO ühtlasi Hanke. Käesolevaga esitab EKTT vastuse hankija 24.01.2025 seisukohale , samuti menetluskulude nimekirja. SEISUKOHT Ha nkija ei lükka vastuväidetega ümber asjaolu, et Hanke eeldatav maksumus jääb oluliselt alla juba hetkel kehtivale turuhinnale Hankija märgib paljasõnaliselt, et on eeldatava maksumuse määranud õiguspäraselt. Hankija heidab küll EKTT- le ette, et vaidlustaja argumentatsioon põhineb oletustel, aga samas ei esita ise ühtegi tõendit selle kohta, et eeldatav maksumus oleks määratud õiguspäraselt . Seega ei lükka hankija paljasõnalised väited ümber ka EKTT väidet, et arvestades hetkel kehtivaid ühikuhindu Viljandis, jääb eeldatav maksumus alla juba praegu kehtivatele hindadele, rääkimata asjaolust, et eeldatava maksumuse puhul tuleb hinnata ka tulevikku, sh võimalikku maksumuse suurenemist THI-st tingituna. Seega on hankija lihtsalt suusõnaliselt kinnitanud, et on eeldatava maksumuse määramisel kõiki nõudeid järginud, aga ei esita oma väidete kinnituseks tõendeid. EKTT arvutuskäik kinnitab, et hankija on eeldatava maksumuse määranud ebaõigesti . Esitasime ka vaidlustuses kokkuvõtva tabeli näitamaks, kui palju erineb Hanke eeldatav maksumus hetkel kehtivatest turuhindadest Viljandi hooldepiirkonnas, kus osutab hetkel teenust EKTT. Märkisime ka, et ei esita eraldi arvutuskäiku, kuivõrd hankijale kui teisele lepingupoolele on hetkel kehtivad ühikuhinnad teada , aga kui hankija sellele vastu vaidleb, olema valmis vastavad tõendid esitama . Hankija on oma seisukoha p-s 7 väitnud, justkui on EKTT matemaatika üksnes näiline, kus maksumused põhinevad vaidlustaja enda väidetud ühikuhindadel, mis ei ole tõendatud. Kuigi see väide jääb asjaolusid arvestades arusaamatuks (ühikuhinnad peaksid olema hankijale hetkel kehtiva lepingu alusel teada) , esitab EKTT oma arvutuskäigu ka Exceli tabelina ( Lisa REF _Ref189170882 \r \h 1 ) . Nagu vaidlustuses märkisime, viib hankija paralleelselt läbi teehoolduse hankeid nr-ga 283786, 287982, 284013 Järva, Viljandi ja Valga teehoolduspiirkondades teenuseosutaja leidmiseks. Tabelis on paremal pool (alates tulbast O) näha kehtivad Viljandi hooldepiirkonna tööde ühikuhinnad. Tabeli vasakul ääres on järjest arvutatud välja , kasutades kululoendeid Hankes ja teistes eelmärgitud hangetes, tööde maksumus Viljandis (tulp G), tööde maksumus Valgas (tulp J) ja tööde maksumus Järvamaal (tulp M) . Seejärel on tabeli real nr 212 toodud välja piirkondade kaupa kogumaksumus ühe aasta kohta ja selle all tabelis on toodud kokkuvõttev tabel kõigi kolme piirkonna kohta , mille esitasime ka vaidlustuses. Sealjuures juhime tähelepanu, et oleme arvutuskäigu puhul arvesse võtnud hankelepingu maksumust ilma täiendavate tööde ehk ilma 5%- lise reservita (lahtrid G213-M213) , mis lisab veel iga lepingu puhul ligikaudu 14 1 -15 7 tuhat eurot iga-aastasele hinnale ehk 5 aasta peale tähendaks see veel 700-785 tuhat eurot, mida ei ole arvutatud maksumuses välja toodud. Kokkuvõttes kinnitab esitatud tabel juba vaidlustuses toodut ehk, et Hanke eeldatav maksumus on määratud hetkel kehtivaid ühikuhindu arvestades ebaõigesti, st maksumus on oluliselt madalam, kui hetkel kehtivat hinda arvestades peaks see olema ja seda nii Hanke kui ka teiste vaidlusaluste hangete puhul. Sealjuures rõhutame taas, et puudub sealjuures mistahes loogiline põhjendus, miks just Viljandi piirkonnas peaks eeldatav maksumus olema madalam võrreldes kahe teise väiksema piirkonnaga, kus on nõutav mh ka väiksem arv masinaid. Hankij a ei lähtu eeldatava maksumuse määramisel RHS-st. Hankija märgib p-s 8, et hoopis EKTT ei ole kursis turuhindadega ning hankijal tuleb arvestada hindasid ja majandust mõjutavaid aspekte nagu inflatsioon, sõda ja riigieelarve drastilised kärped. Esiteks, arvestades, et RHAD näeb ette hindade indekseerimise, sh hindade indekseerimise maksimaalse piiri, on hankijal juba olnud sellega võimalik arvestada. Ühtlasi, arvestades , et viimastel aastatel on tarbijahinnaindeks (edaspidi THI ) tõusnud iga-aastaselt, sh kuni 19,4% kalendriaastas , jäävad arusaamatuks ja täiesti paljasõnaliseks hankija väited, justkui oleksid hinnad hoopis langustrendis. Kuigi inflatsioon on mõnevõrra aeglustunud, ei tähenda see, et järgnevatel aastatel toimuks hindade vähenemine. Kolmandaks on oluline, et RHS § 23 ei näe eeldatava maksumuse määramisel ette, et hankija peaks hankelepingu maksumuse hindamisel arvestama riigieelarve kärbetega. RHS § 23 lg 2 p 1 järgi tuleb arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav at kogusumma t , arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist . RHS § 23 lg 3 sätestab lisaks, et riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. Hankija esitab üksnes paljasõnalisi väiteid hindade alanemise kohta, üritades sellega põhjendada madalaid eeldatavaid maksumusi, mille kinnituseks ei ole aga hankija esitatud ühtegi tõendit. See viitab aga pigem sellele, et hankija ei ole RHS §-i 23 järginud eeldatava maksumuse hindamisel ja on üritanud hoopis valinud endale sobivama eeldatava maksumuse, millega survestab pakkujaid esitama pakkumusi alla turuhinna. Sealjuures jääb arusaamatuks ka hankija viide p-s 9, et hankija lähtub eeldatava maksumuse määramisel varasemates hangetes esitatud pakkumustest , kuivõrd ka see ei ole kooskõlas eelviidatud RHS § 23 lg-ga 3, sest pelgalt pakkumused ei anna õiget ülevaadet kehtiva turuhinna kohta . Ühtlasi jääb arusaamatuks, millisel perioodil esitatud pakkumustega on tegemist ehk kas need üldse saavad kajastada Hanke ajal kehtivaid hindu ning kas selle arvestuse puhul on võetud aluseks üksnes pakutud esimese aasta maksumus või on arvestatud ka tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist nagu näeb ette RHS § 23 lg 2 p 1. Asjakohatud on väited, justkui ei ole EKTT kursis turul kehtivate hindadega . Hankija viitab Jõgeva hoolduspiirkonna hankele, kus edukas pakkuja pakkus 2 927 069,28 eurot , mis oli samas suurusjärgus eeldatava maksumusega . Esiteks ei ole hankija selgitanud, kuidas on hanked omavahel võrreldavad, et Jõgeva hanget tuleks üldse käesolevas vaidluses esile tuua. Teiseks näitab ka see asjaolu Hanke eeldatava maksumuse põhjendamatust, kuivõrd arvestamata iga-aastast indekseerimist, tähendab see , et lepingu viie aastane maksumus saab olema Jõgeval vähemalt 14 635 346,40 eurot . Sealjuures viitab hankija eksitavalt, et selles hankes oli eeldatav maksumus 2 983 000 eurot (viidates ilmselt aastase le hinnale), kuivõrd riigihangete registrist nähtuvalt oli hankes 268083 eeldatav maksumus ligi 14,915 miljonit eurot. Ka eeltoodu kinnitab, et Hanke eeldatav maksumus on teiste sarnaste hangetega võrreldes turuhinnast oluliselt madalam. Asjaolu, et Viljandis on ühikuhindu indekseeritud, ei tähenda, et see ei kajastaks turuhinda. Hankija viitab asjaolule, et kuivõrd Eesti Taristuehituse Liidu (edaspidi ESTEL ) eestvedamisel sõlmiti 2022. aastal hankelepingute muudatused, sh Viljandi lepingu puhul , millega suurendati sel aastal ühikuhindu mitte aastase THI indeksi, vaid kvartaalse indek si alusel, siis ei kajastagi Viljandi leping ühikuhindu. Esiteks, nagu hankija ise viitab, ei ole hankijal kohustust hankelepinguid sel viisil muuta, mis tähendab, et hankija on ise otsustanud 2022. aastal täitjatele vastu tulla ja täiendavalt ühikuhindu indekseerinud. Teiseks, isegi kui 2022. aastal toimus lisa-indekseerimine, mille tulemusena suurenesid ühikuhinnad, siis näevad hankelepingud, sh ka Viljandi kehtiv hankeleping igal juhul ette iga-aastase THI võrra indekseerimise, mistõttu ei ole asjakohane väita, et kuna toimus indekseerimine, siis ei saa Viljandi hinnad olla turuhinnad. Kolmandaks nähtub ESTEL-i 2022. a pöördumisest ( Lisa REF _Ref189172540 \r \h 2 ), et libedusetõrje kallinemine oli tegelikult 50%, mis tähendab, et täiendava indekseerimise kaudu kompenseeriti täitjate kulude kasvu üksnes osaliselt. Eeltoodut arvestades on põhjendamatu väita, et indekseerimine tähendab, et tegemist ei ole kehtiva turuhinnaga. Muutused võrreldes varasemate hangetega ei tähenda , et eeldatav maksumus oleks määratud õigesti. Hanki ja toob välja, et kuna varasemate hangetega võrreldes on tehtud muudatusi, siis ei ole asjakohane võrrelda omavahel hetkel kehtivaid Viljandi hindu Hankega. Esiteks, asjaolu, et ei nõuta uusi masinaid ei tähenda, et Hanke maksumus väheneb mitukümmend protsenti. Vanemate masinate remondikulud on kõrgemad ning ühtlasi on sel juhul vaja ka lisatehnikat rikete katmiseks. Teiseks, see, et ennetavat puistamist eraldi ei tasusta t a, ei tähenda, et töövõtjal see kohustus kaoks – ehk, kulud jäävad, aga need tuleb lisada vastava taseme talihoolde kuludesse ning kuna talihoolde kulusid ei indekseerita, siis peab pakkuja need kulud hin na sisse arvutama. Mis puudutab kruusateede täiendamist, siis seda märkisime juba vaidlustuses, et EKTT on oma arvestuses juba selle vähenemisega arvestanud, aga sellest hoolimata on eeldatav maksumus oluliselt arvutuskäigust madalam (vt lisas tabelit). Asjaolu, et varasemalt on kohtud nõustunud hankija seisukohaga ei tähenda, et hankelepingu maht on RHAD- is õiguspäraselt piiritletud Hankija viitab varasemale kohtupraktikale, millest tulenevalt leiab hankija, et ka käesolevas asjas tuleks jätta vaidlustaja sellkohased väited kõrvale. Esiteks – nagu tõime välja ka vaidlustuses, siis on olemas VAKO praktika, mille kohaselt on leitud, et sellise piiritlemise puudumine RHAD- is ei ole õiguspärane, mistõttu hankija viidatud kohtulahend on selle praktikaga vastuolus. Teiseks – selles vaidluses tõesti kohus nõustus hankijaga, et pakkujatel on võimalik sellekohane informatsioon on võimalik saada Riigi Teehoiukavast. Viimastel aastatel on aga hankija muutnud Teehoiukava oluliselt tihedamalt (ligi igal aastal), mis tähendab, et töövõtjal on võimatu hinnata 5 aasta perspektiivis hankija tegevust. See muudab aga ka pakkumuse esitamise võimatuks. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Juhindudes RHS § 198 lõikest 1 palub EKTT VAKO-l mõista hankijalt välja EKTT menetluskulud , mis on tekkinud seoses vaidlustusega. Märgime, et kuivõrd vaidlustaja on vaidlustanud üheaegselt hankedokumendid kolmes sarnases hankemenetluses ( 283786, 287982, 284013) ja kõigis menetlustes on vaidlustajal ka sama lepinguline esindaja , siis on esindaja koostanud vaidlustused paralleelselt, samuti tutvunud paralleelselt kõigis vaidlustes VAKO ja hankija poolt edastatud dokumentide ja otsustega . Allpool loetletud menetluskulude nimekirjas on seega toodud iga tegevuse juures välja 1/3 sel lele kulunud ajast ja seega ka 1/3 iga tegevusega seotud õigusabi kulust . Õigusabikulude nimekiri on alljärgnev: Kuupäev Tegevus Kestus (h) Summa (ilma KM-ta) 14.01.2025 Kliendi poolt saadetud materjalidega tutvumine 0,15 28,50 16.01.2025 Hankematerjalide analüüs, vaidlustuse ettevalmistus 1,33 253,33 17.01.2025 Vaidlustuse koostamine 0,90 171,00 19.01.2025 Vaidlustuse koostamine 0,83 158,33 20.01.2025 Vaidlustuse koostamine, lisade komplekteerimine, suhtlus kliendiga ja vaidlustuse VAKO-le esitamine 2,67 506,67 23.01.2025 Hankija kirjaga tutvumine, suhtlus VAKO-ga peatamise taotluse osas 0,20 38,00 27.01.2025 Hankija seisukoha ja hankemenetluse peatamise otsusega tutvumine, kliendile koos selgitustega edastamine 0,58 110,83 28.01.2025 Täiendava seisukoha ettevalmistus, kliendi poolt saadetud materjalidega tutvumine 0,67 126,67 29.01.2025 Kõne kliendiga 0,10 19,00 30.01.2025 Täiendava seisukoha koostamine ja VAKO-le esitamine 2,00 380,00 Kokku: 9,43 1792,33 Eeltoodust tulenevalt on Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co osutanud EK T T- le käesoleva vaidlustusmenetlusega seoses õigusabi kokku 9,43 tunni ulatuses, tunnihinnaga 190 eurot+KM , kokku summas 1 792,33 eurot (ilma käibemaksuta , kuivõrd EKTT on käibemaksukohustuslane ). EKTT kinnitab, et kõik eeltoodud kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Lisaks tasus vaidlustaja vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1 280 eurot . Seega on kokku EKTT menetluskulud vaidlustusega seoses 3 072,33 eurot , mille palume hankijalt EKTT kasuks välja mõista. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Menetlusdokumendi tähtaegsus . Vastavalt VAKO 27.01.2025 kirjaliku menetluse teatele on menetlusosalistel võimalik esitada täiendavaid seisukohti ja menetluskulude nimekirju kuni 30.01.2025, mistõttu on menetlus dokument tähtaegne. Dokumendi edastamine. Vastavalt VAKO 27.01.2025 kirjaliku menetluse teatele on käesolev menetlusdokument edastatud samaaegselt VAKO-ga ka hankija esindajale (
[email protected] ). Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Helena Noot Vandeadvokaat EKT Teed OÜ lepinguline esindaja Lisa d : Hankelepingu eeldatava maksumuse arvutuskäik ; ESTEL 2022. a pöördumine TRAM poole .
Lp Janar Tükk
Taristu haldamise teenistus
Transpordiamet Meie: 19.09.2022
Pöördumine seoses Eesti Vabariigi teedel libedustõrjeks kasutatavate kloriidide hinnatõusuga
Vastavalt Teede korrashoiu 7.04.2022 toimunud ümarlaua protokollile, kus Transpordiamet (TRAM)
otsustas, et libedustõrje kloriidide kallinemise kompenseerimist käsitletakse eraldi 2022 II kvartali
jooksul ja lisaks ka 22.06.2022 korrashoiu ümarlaual samal teemal arutatule, pöördume
Transpordiameti poole küsimuses leida lahendus Eesti Vabariigi riigiteede hooldelepingute
partneritele libedustõrjeks kasutatavate kloriidide hinnatõusu täiendavaks kompenseerimiseks.
Kehtivates riigiteede hooldelepingutes reguleeritakse ajas hindade muutumist kasutades selleks
Tarbijahinna Indeksit (THI).Tulenevalt erinevate kulusisendite kallinemisest otsustas TRAM
7.04.2022 toimunud korrashoiu ümarlaual korrigeerida teehoolde lepingute ühikhindu kvartaalses
arvestuses muuhulgas järgnevalt:
- 2022.a. II kvartali hinnad korrigeeritakse 2022.a. I kv THI - 2021.a. I kv THI suhtes
2022.a III kvartali hinnad korrigeeritakse 2022.a II kv THI - 2022.a I kv THI suhtes.
THI muutus I kvartal 2021 võrdluses III kvartal 2022 võiks sellisel juhul olla 26,1 % (12,9+8,2+5).
2022.a III kvartali hindade muutus 5 % 2022.a II kv THI - 2022.a I kv THI suhtes ei ole veel teada ja
on hinnanguline. See muutus selgub oktoobri 2022 alguses.
Libedustõrje kloriidid on rahalise kulu mõttes arvestatava osakaaluga teede hoolde lepingutest.
Meile teadaolevalt kasutatakse libeduse tõrjumiseks Eesti riigiteedel kloriide ca 50 000 tonni aastas.
Tänaseks on libedustõrje kloriidide maksumus, võrrelduna enne sõja puhkemist Ukrainas ja
sanktsioonide kehtestamist Venemaale ja Valgevenele, kallinenud märgatavalt enam (üle 50 %), kui
nende hinnatõusu kompenseeriks TRAM’i poolt otsustatud viisil THI rakendamine (THI muutus I
kvartal 2021 võrdluses on III kvartal 2022 on eeldatavasti suurusjärgus 26,1 %).
Näeme, et võimaliku hüvitamise meetodina võiks TRAM kaaluda libedustõrje kloriidide kallinemise
täiendavat ühekordset hüvitamist kulupõhiselt ja ulatuses, kui palju kallinemine ületas THI muutust
2021 I kvartal võrrelduna 2022 III kvartal. Näiteks, kui libedustõrje soola kallinemine hooldelepingu
partnerile on 55 %, siis hüvitatakse talle täiendavalt ca 29 % (55-26,1).
Libedustõrjeks kasutatavad kloriidid on olulised tagamaks toimepidevus teehoolde, kui elutähtsa
teenuse osutamisel. Ei ole õiglane, et talvise teehoolde toimepidevuse tagamine/vastutus ja ühe
kuluartikli sellises määras kasv jääb töövõtjate kanda nii suures osas. Töövõtjatel puudus võimalus
ette näha toimunud ulatuses libedustõrje kloriidide hinna tõusu. Põhjustanud on selle olukorra
tänased keerulised olud maailmas ja eelkõige sõda Ukrainas ning sellele järgnenud sanktsioonid
Venemaale ja Valgevenele, mida ettevõtjatel ei olnud võimalik kuidagi suunata ega osaleda
otsustamistel. Seejuures juhime tähelepanu, et juba talvel 2021/2022 rakendusid sanktsioonid
Valgevenele, mistõttu jäid sellest tulenevad kõik riskid töövõtjate kanda.
TRAM’i poolt otsustatavast meetodist lähtuvalt toimuks hüvitamine iga hooldelepingu raames
lepingu poolte läbirääkimiste käigus võttes aluseks reaalsed kasutatavad libedustõrje kloriidide
kogused ja kallinemise.
Ette tänades mõistva koostöö eest.
Teehoiupartnerite nimel,
Tarmo Trei
ESTEL