30.01.2025
VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT
Riigihange: „Uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi
teemamoodulite koolituste tellimine“
viitenumber: 286717
Vaidlustaja: Expat Relocation Estonia OÜ
registrikood: 12475270
aadress: Ahtri 12, 10151 Tallinn
Vaidlustaja esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TGS Baltic
e-post:
[email protected]
Hankija: Integratsiooni Sihtasutus
registrikood: 90000788
aadress: Linda 2, 20309 Narva
Hankija esindaja: Keidi Kõiv, vandeadvokaat
Advokaadibüroo RASK
e-post:
[email protected]
1. ASJAOLUD
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Expat Relocation Estonia OÜ
(vaidlustaja) vaidlustus Integratsiooni Sihtasutuse (hankija) riigihankes „Uussisserändajatele
suunatud kohanemisprogrammi teemamoodulite koolituste tellimine“ (vr 286717) (riigihange).
1.2. 24.01.2025 esitas hankija vastuse vaidlustusele.
1.3. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohtasid kuni 30.01.2025.
1.4. Vaidlustaja vaidleb hankija vastusele vaidlustusele täies ulatuses vastu, jäädes seejuures kõikide
vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde.
2. PÕHJENDUSED
2.1. Vaidluse keskmes on küsimus sellest, kas sisuekspert-metoodik vastab RHAD lisa 1 p-s 8.3.4
sätestatud nõudele osas, milles see nõuab varasemat kogemust kohanemise ja/või lõimumisega
seotud koolituse või õppekava materjalide sisu loomisega (riigihanke algamisele eelneva 36 kuu
jooksul peab olema lõpule viinud vähemalt 2 vastavat tööd) ja metoodiliste materjalide välja
töötamisega täiskasvanute koolitamiseks (riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul peab
olema lõpule viinud vähemalt 2 vastavat tööd.
2.2. Hankija on jäänud oma tõlgenduse juurde, et vaidlustaja esitatud töö „Settle in Estonia
baasmooduli, töömooduli, peremooduli, ettevõtlusmooduli, õppimise mooduli ja teadusmooduli
koolitusmaterjalide uuendamine“ (Töö) ei vasta RHAD lisa 1 p-le 8.3.4, kuna „materjalide
uuendamine“ ei kvalifitseeru „materjalide loomiseks“.
Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
▪ V.V. referents on omandatud sama hankelepingu eseme raames
2.3. Hankija on asunud vaidlema selle üle, kas hankelepingu ese hõlmab materjalide ja metoodikate
nullist loomist või mitte. Kuna hankija väitel nii on, ei saanud hankija hinnangul RHAD lisa 1 p
8.3.4 raames pidada asjakohaseks referentsi, milles ei loodud materjali nullist. 1
2.4. Hankija vaidlustusmenetluse positsiooni arvestades peab vaidlustaja kummastavaks, et hankija
vaidlusaluse otsuse üldse tegi – ja veel enam, on asunud seda vaidlustusmenetluses kaitsma.
V.V. referents on omandatud täpselt sama hankelepingu eseme raames, mis sõlmitakse
vaidlusaluse riigihanke tulemusel. Täpsemalt, V.V. omandas vaidlusaluse referentsi 2023. aasta
samasisulises riigihankes „Uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi teemamoodulite
koolituste tellimine“ (vr 262281). Kui hankija on positsioonil, et vaidlusaluse riigihanke tulemusel
luuakse materjale ja metoodikaid, peaks hankija vältimatult olema positsioonil, et ka Töö raames
– eelmise samasisulise riigihanke tulemusel – loodi materjale ja metoodikaid.
2.5. Vaidlustaja hinnangul muutub juba ainuüksi sellest vastuolust tulenevalt hankija positsioon
perspektiivituks. Vaidlustaja väitel hõlmab Töö materjalide ja metoodikate loomist, isegi kui mitte
nullist. Hankija omakorda on vaidlustusmenetluses kaudselt kinnitanud, et Töö raames
omandatud referentsi saab kvalifitseerida materjalide ja metoodika loomiseks isegi nullist. Seega
vastab Töö RHAD lisa 1 p-le 8.3.4 ka siis, kui lähtuda hankija enda tõlgendusest.
▪ Lepingu raames ei looda materjali nullist
2.6. Kuigi vaidlustus tuleks rahuldada juba eelnevas alapeatükis märgitust tulenevalt, on hankija
tõlgendus ikkagi ka sisuliselt vale. Sõlmitava hankelepingu raames ei looda materjale nullist.
Tõlgendades RHAD lisa 1 p-i 8.3.4 kooskõlas hankelepingu esemega,2 ei saa seega järeldada,
et referentstöö eeldab materjalide loomist nullist.
2.7. Täpsemalt:
a. TK p 11.1 „Hankelepingu täitmise oodatavad tulemused“ sätestab: „Koolitustel antava info
aja- ning asjakohasuse tagamiseks on uuendatud eestikeelseid metoodilisi materjale
vähemalt üks (1) kord lepinguperioodi täitmise jooksul ning vastavalt vajadusele inglis- ja
venekeelseid koolitusmaterjale vähemalt üks (1) kord aastas lepinguperioodi täitmise
jooksul.“
b. TK p 4.27: „Koolituste läbiviimiseks peab pakkuja koolitusi puudutava info aja- ning
asjakohasuse tagamiseks uuendama vähemalt 1 (üks) kord hankijal juba olemas olevaid
eestikeelseid metoodilisi materjale lepinguperioodi jooksul. Samuti üle vaatama hankijal
juba olemas olevate inglis- ja venekeelsete koolitusmaterjalide sisu ning vajaduse korral
(nt muudatused regulatsioonides, teenustes jne) materjale uuendama 1 (üks) kord aastas
lepinguperioodi täitmise jooksul osapoolte kokkuleppel.“
c. TK p 4.24 alap 2: „Pakkuja kasutab koolituste ülesehitusel ja läbiviimisel juba
olemasolevaid eestikeelseid metoodilisi materjale ning teemamoodulite koolituste jaoks
loodud inglis- ja venekeelseid koolitusmaterjale.“
2.8. Kuna lepingu täitmisel ei looda materjali nullist, pole hankelepingu esemega kooskõlas hankija
tõlgendus, et RHAD lisa 1 p 8.3.4 raames peab olema materjali loodud nullist.
▪ Hankija positsioon on ebaloogiline
2.9. Vaidlustaja juhib taaskord tähelepanu ka sellele – hankija ei ole ilmselt teadlikult seda vastuses
vaidlustusele adresseerinud –, et nende olemasolevate materjalide, mida lepingu täitmisel peab
1
Hankija vastus vaidlustusele, p 2.16.
2
Hankelepingu eset tuleb hanketingimuse tõlgendamisel arvestada, vt TrtRnKo 3-17-1063, p 18.
2/4
kasutama ja uuendama, üheks algupäraseks autoriks on V.V. ise.3 Hankija on seega sisuliselt
hinnanud ebapädevaks isiku, kes on ise lepingu täitmisel kasutatava materjali loonud.
2.10. Hankija on otsustanud jätta adresseerimata ka küsimuse sellest, kuidas saab pidada mõistlikult
põhjendatuks, et nt 3-slaidise koolitusmaterjali paari tunniga „nullist“ loomine näitab isiku
intellektuaalset pädevust paremini kui 9 õppematerjali, 6 metoodilise materjali ning 366 slaidi
täiendamine ja parandamine 6-kuulise perioodi vältel.
2.11. Hankija tõlgendust ei toeta ka viide sõnaveebile, mille järgi on loomine „millegi uue tekitamine,
tegemine või esile kutsumine“. 4 Ka materjalide ja metoodikate uuendamise raames luuakse
midagi uut. Iga täiendus ja parandus on midagi uut, mida materjalides enne ei olnud. Utreerides
eelmises lõigus esitatud näidet veel enam, hankija tõlgenduse järgi võiks RHAD lisa 1 p-le 8.3.4
pidada vastavaks seda, kui „nullist“ on loodud üks lause – peaasi, et sellele lausele ei eelne ega
järgne kellegi teise loodud teksti, kuna siis on juba tegemist „uuendamisega“, mitte materjalide
loomisega. Ilmselt tegelikkuses ka hankijale endale arusaadavalt ei ole selline tõlgendus kuidagi
loogiline.
▪ Hankija kannab vastutust ebaselge tingimuse eest
2.12. Hankija väidab, et pakkuja kannab „hanketingimustest arusaamise“ riski. 5 Hankija on
väärarvamusel, et tal on õigus pärast pakkumuste esitamist tõlgendamise teel luua täiendavaid
nõudeid – ja vaidlustaja pidi tagasiulatuvalt tema tõlgendusest aru saama. Hankijal ei ole
hanketingimuste tõlgendamisel eelisõigust. 6 Hankija on pakkujatega hanketingimuste
tõlgendamisel võrdses positsioonis.
2.13. Samuti ebaõige on hankija väide, et vaidlustaja pidanuks küsima RHAD p-i 8.3.4 kohta selgitust.7
Hankija kohustus riigihangete direktiivide ja Euroopa Kohtu praktika järgi on sätestada selged
hanketingimused, millest pakkujad ühetaoliselt aru saavad. 8 Pakkuja võib tõstata ebaselguse
kohta küsimuse, kuid küsimuse esitamata jätmist ei saa kasutada pakkuja vastu.9 Nii on ka
Riigikohus selgitanud: „Ebapiisavalt koostatud hanketeate eest ei vastuta pakkujad, vaid
hankijad.“ 10 Just sel põhjusel tuleneb pikaaegsest vaidlustus- ja kohtupraktikast, et
hanketingimuste mitmetimõistetavusi tõlgendatakse pakkuja kasuks. 11
▪ Hankija pidi küsima selgitust
2.14. Hankija on otsustanud jätta vaidlustuse vastuses adresseerimata vaidlustaja väited selle kohta,
et hankija pidanuks enne otsuse tegemist küsima temalt selgitust (vt vaidlustuse ptk B). Hankijal
ei olnud võimalik ilma selgitust küsimata teada, mida V.V. Töö raames tegi.
2.15. Teisisõnu ei saanud hankija otsuse tegemisel arvestada sellega, et referentsprojekt hõlmab mh
6-kuulise perioodi vältel 9 õppematerjali, 6 metoodilise materjali (749 unikaalset muudatust) ning
366 slaidi täiendamist ja parandamist. Vaidlustusmenetluses ei ole enam võimalik kontrollitavalt
väita, et see ei oleks hankija otsust mõjutanud. Kuna hankija lähtus ebaõigesti eeldusest, et tal ei
ole selgitusi võimalik küsida, on tegemist olulise kaalutlusveaga. Samal põhjusel on tunnistanud
VAKO hankija otsuse kehtetuks ka varasemas praktikas.12
3
Vt täpsemalt vaidlustus, p 2.17.
4
Hankija vastus vaidlustusele, p 2.9.
5
Hankija vastus vaidlustusele, p 2.20.
6
TlnRnKo 3-23-2608, p 14.
7
Hankija vastus vaidlustusele, p 2.20.
8
EKo C-72/10, p 73; EKo C-42/13, p 44; EKo C-513/99, p 62; EKo C-27/15, p 36.
9
Härginen, K. Due Diligence Obligations of a Contracting Authority Under the EU Public Procurement Law. Doktoritöö.
Juhendajad: Carri Ginter ja Mari Ann Simovart. Tartu Ülikool, 2023, lk-d 82—83.
10
RKHKo 3-3-1-24-13, p 39.
11
VAKO 73-17/183856, p 15; VAKO 196-19/215947, p 18; VAKO 256-10/121397, p 10; TlnHKo 3-16-924, p 15; TlnHKo 3-16-
277, p 11; TlnRnKo 3-18-2338, p 27; TlnRnKo 3-09-3081, p 12.
12
VAKO 92-23&/259599, p 16.
3/4
▪ Vaidlustaja ei ole püüdnud pakkumust täiendada
2.16. Hankija heidab vaidlustajale ette, et viimane on hakanud püüdma vaidlustusmenetluse käigus
oma pakkumust täiendama. 13 See ei vasta tõele, nagu vaidlustaja selgelt ka välja ütles:
„Vaidlustaja teadvustab, et tal ei ole enam tagantjärele võimalik täiendavaid töid esitada /…/“. 14
2.17. Vaidlustaja viitas teistele referentsidele üksnes selleks, et illustreerida hankija tõlgenduse
õigusvastasust. Vaidlustajal on ette näidata V.V. kogemus, mis vastab ka hankija uuele
tõlgendusele, kuid ei pidanud võimalikuks, et hankija hakkab pärast pakkumuste esitamist
mõtlema juurde täiendavaid nõudeid – pidades seejuures mittevastavaks isegi referentsi, mis
omandati eelmise samasisulise riigihanke raames (ja isikut, kes on üks kasutatavate materjalide
algupärastest autoritest).
2.18. Vaidlustaja viitab lõpetuseks taaskord Euroopa Kohtu selgitusele, mis vaidlustaja positsiooni
kokku võtab:
„Võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on
vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis
ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest
õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi
haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest.“15
2.19. Kokkuvõttes on hankija otsus on nii materiaalselt – V.V.-l on olemas nõutud kogemus – kui
formaalselt – hankija ei ole küsinud vaidlustajalt selgitusi – õigusvastane. Vaidlustus tuleb seega
rahuldada ja hankija otsus kehtetuks tunnistada.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohtasid kuni 30.01.2025.
Seisukoht on tähtaegne.
3.2. Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le (
[email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Erki Fels, Gregor Saluveer,
vandeadvokaat vandeadvokaadi abi
13
Hankija vastus vaidlustusele, p 2.20.
14
Vaidlustus, p 2.13.
15
EKo C-309/18, p 20.
4/4
30.01.2025
MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Riigihange: „Uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi
teemamoodulite koolituste tellimine“
viitenumber: 286717
Vaidlustaja: Expat Relocation Estonia OÜ
registrikood: 12475270
aadress: Ahtri 12, 10151 Tallinn
Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TGS Baltic
e-post:
[email protected]
Hankija: Integratsiooni Sihtasutus
registrikood: 90000788
aadress: Linda 2, 20309 Narva
e-post:
[email protected]
Hankija esindaja: Keidi Kõiv, vandeadvokaat
Advokaadibüroo RASK
e-post:
[email protected]
TAOTLUS
Mõista Integratsiooni Sihtasutuselt Expat Relocation Estonia OÜ kasuks välja
menetluskulud kokku 3560 eurot, millest 640 eurot on riigilõiv ja 2920 eurot lepingulise
esindaja kulu.
1. KULUDE NIMEKIRI
1.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest
14,6 töötunni ulatuses summas 2920 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 640 eurot. Seega
kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas
3560 eurot.
1.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1 ). Vaidlustaja
kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva
vaidlustusasjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Fels, vandeadvokaat
Lisa 1 Ajaaruanne
Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
Ajaaruanne
Riigihange: „Uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi teemamoodulite koolituste tellimine“ (vr 286717)
Klient: Expat Relocation Estonia OÜ
Teenused
Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid
20.01.2025 2,00 400,00 Vaidlustuse koostamine. Kirjavahetus kliendiga. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine.
20.01.2025 5,20 1040,00 Vaidlustuse koostamine. Allkirjastamine.
27.01.2025 1,00 200,00 Hankija vastuse analüüs.
27.01.2025 0,60 120,00 Hankija vastuse analüüs. Kiri kliendile.
30.01.2025 3,80 760,00 Täiendava seisukoha koostamine. Allkirjastamine.
30.01.2025 2,00 400,00 Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine.
Kokku h 14,60
Kokku KM-ta 2920,00
Keskmine tunnihind KM-ta 200,00
Kulu: 640,00 Riigilõiv
Kokku teenus KM-ta: 3560,00
1/1