Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

KÄRBITUD VERSIOON Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 29.01.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD & MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 12-25/287282 Riigihange: „Tartu linna kodulehe arendustööde tellimine“ (viitenr 287282) Vaidlustaja: ADM Interactive OÜ Registrikood 10474271 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 Hankija esindaja: Õigusteenistuse juhataja Anneli Apuhtin e-post [email protected] Kolmas isik: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto e-post [email protected] I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 12-25/287282: ADM Interactive OÜ („Vaidlustaja“) vaidlustus Tartu Linnavalitsuse („Hankija“) riigihankes „Tartu linna kodulehe arendustööde tellimine“ (viitenumber 287282, „Hange“) Trinidad Wiseman OÜ KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 2/6 - („Kolmas isik“) pakkumuse edukaks tunnistamise ning Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuste peale. 2. 24.01.2025 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 29.01.2025 täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 3. Käesolevaga esitab Vaidlustaja oma täiendavad seisukohad (vastuväited Hankija ja Kolmanda isiku 23.01.2025 vastustele) ning menetluskulude nimekirja. 4. Alljärgnev tekst sisaldab kohati Vaidlustaja ärisaladust, mistõttu on dokumendist vormistatud kaks versiooni: üks, mis on mõeldud VAKO-le ja Hankijale; teine, mis on mõeldud Kolmandale isikule. Vaidlustaja palub VAKO-l ja Hankijal Vaidlustaja ärisaladust mitte avaldada Kolmandale isikule ega avalikkusele. VAKO-le ja Hankijale mõeldud versioonis menetlus- dokumendist on ärisaladus tähistatud kollase taustaga, Kolmandale isikule mõeldud versioonis on ärisaladust sisaldavad kohad kärbitud. Ühtlasi palume arvestada, et Vaidlustaja ärisaladus ei sisaldu üksnes selles menetlusdokumendis, vaid ka Vaidlustaja pakkumuses, sh teenuse osutamise kavas. Vaidlustaja on oma teenuse osutamise kava ja projektiplaani märkimist ärisaladuseks juba põhjendanud vaidlustuse p-s 7. II ÕIGUSLIKUD SEISUKOHAD 5. Vaidlustaja jääb nii Hankija kui Kolmanda isiku vastusega eriarvamusele, leides, et neis öeldu ei kummuta vaidlustuses väidetut. Vaidlustaja jääb kõigiti oma vaidlustuse juurde, samu seisukohti siin kordamata. Allpool vastab Vaidlustaja mahus, milles ta peab seda oma õiguste ja huvide kaitseks vajalikuks, eraldi nii Hankija kui Kolmanda isiku vastusele. II.a Vastuväited Hankija vastusele ▪ Eduka pakkuja kontrolli läbiviimise aeg 6. Hankija leiab, et ta ei ole eksinud RHS § 104 lg-st 8 tuleneva nõude vastu mitte alustada eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli enne kui asjaomase pakkuja pakkumus on edukaks tunnistatud. Seda põhjusel, et Tartu Linnavalitsus olevat oma 07.01.2025 istungil ajavahemikus kl 8:30–9:00 otsustanud, et Kolmanda isiku pakkumus tuleb Hankes edukaks tunnistada (vt Hankija vastuse lk 1 alumine osa). Hankija lähenemine ei ole õiguslikult korrektne. 7. Linnavalitsuse korraldus – antud juhul teatava hankeotsuse kehastusena – ei saa vastu võetud hetkel, mil piisav arv linnavalitsuse liikmeid sellele koosolekuruumis oma poolehoidu näitab. KOKS § 31 lg 5 järgi jõustub valitsuse korraldus teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. KOKS § 31 lg-te 3 ja 6 koosmõjus peab korralduse teatavaks- tegemisele eelnema selle kirjalik vormistamine ning allkirjastamine linnapea ja linnasekretäri poolt. Seega ei saa linnavalitsuse korraldusega riigihankes pakkumuse edukaks tunnistamisest rääkida enne, kui (a) korraldus on kirjalikult vormistatud; (b) korraldusel on nii linnapea kui linnasekretäri allkiri; ja (c) korraldus on adressaatidele teatavaks tehtud. Vastasel juhul tuginetaks – nagu on seda praegu teinud Hankija – jõustumata, s.o õiguslikult mitteeksisteerivale korraldusele. 8. Eelnevast tuleneb, nagu Vaidlustaja seletas juba vaidlustuses, et Hankija viis eduka pakkuja kontrolli läbi liiga vara. Hankija mõttekäigud „elulisest praktikast“ on irrelevantsed (vastuse lk 2 ülalt teine lõik). Hankijal on kohustus järgida kehtivat seadust, isegi kui see on tülikas ja leiduks ka tõhusamaid asjakorralduse viise. 9. Ekslik on ka Hankija väide, et „päevasiseselt ei muutu kõrvaldamise asjaolude info registris mitu korda“ (vastuse lk 2 ülal teine lõik). RHS § 95 sisaldab mitmeid kõrvaldamise aluseid, mida puudutav info on ajas muutuv, sh ühe päeva sees. Näiteks maksuvõlg (§ 95 lg 1 p 4): on üldteada, et maksuandmed MTA andmebaasis muutuvad jooksvalt, st need kajastavad ka päevasiseseid ajatamisi, tasumisi ja uusi võlgnevusi. Teine näide on varasemate hankelepingute rikkumised (§ 95 lg 4 p 8): üldteadaolevalt kontrollitakse neid peaasjalikult RHR-i andmebaasi kaudu, kuhu erinevad KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 3/6 - hankija teevad nn rikkumiskandeid. Rikkumiskanded ilmuvad RHR-i kohe pärast seda, kui hankija kande valmis teeb ja avaldab, mitte vaid nt üks kord päevas, nagu näib arvavat Hankija. 10. Hankija on entusiastlikult nõustunud vaidlustuse p-s 46 esitatud õigusväitega (vastuse lk 2 ülalt kolmas lõik), kuid on tegelikult vääriti mõistnud Vaidlustaja mõtet. Vaidlustaja väite rõhuasetus on „otsuse ametlikul vastuvõtmisel“. Nagu eespool selgitatud, ei võtnud Hankija pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ametlikult vastu 07.01.2025 hommikusel koosolekul. Vaidlustaja rääkis vaidlustuses allkirjastamisest kui formaalsusest kontekstis, mis puudutas eduka pakkuja kontrolli faktilisi toiminguid versus eduka pakkuja kontrolli tulemi allkirjastamist. Selles suhtes on allkiri tõesti vaid juba läbi viidud kontrolli (mida peab silmas RHS § 104 lg 8) formaalne finaliseerimine, mis õiguslikus mõttes sünnitab hankija otsuse eduka pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse ja kõrvaldamise aluste puudumise osas. Kui Hankija aga püüab „pelga formaalsusena“ näidata KOKS-ist tulenevat kohustust linnavalitsuse korraldus teatud kindlal moel vormistada ja allkirjastada, siis moonutab see tugevasti nii Vaidlustaja mõtet kui ka õigusaktide sisu ja eesmärki. ▪ Vaidlustaja pakkumusele antud hindepunktid 11. Vastuse p 2.2.1.1 esimeses lõigus on Hankija väitnud, et Vaidlustaja on kirjeldanud vaid endapoolseid tegevusi. See kriitika on alusetu. Nimelt, tööde puhul, mis nõuavad kolmanda osapoole sisendit, on Vaidlustaja projektiplaanis välja toonud, et [ÄRISALADUS EEMALDATUD] ei ole Hanke alusdokumentides nõutud ning see ei oleks ka mõistlik (ega isegi mitte võimalik). Tööde üleandmine-vastuvõtmine, mille osas olevat Hankijal segadus, on kajastatud [ÄRISALADUS EEMALDATUD]. Samuti on Vaidlustaja toonud projektiplaanis välja, et [ÄRISALADUS EEMALDATUD] (vt vaidlustuse p 23). 12. Vääral alusel rajaneb ka Hankija kriitika seonduvalt puhveraegade puudumisega. Vaidlustaja on juba vaidlustuses selgitanud ja ära näidanud, et ta on läbivalt ette näinud ajalisi puhvreid (vt p 30 ja 33). 13. Vastuse p 2.2.1.1 teises lõigus heidab Hankija Vaidlustajale ette puudulikku arvestamist teiste osapoolte riskidega. See ei ole õige, vt vaidlustuse p 23. 14. Vastuse p-s 2.2.1.1 (lk 3 viimane lõik) ning hiljem mujalgi on Hankija esile tõstnud, et Hanke alusdokumentide järgi on hankelepingu eelduslikuks kestuseks 18 kuud. Nii see tõesti on, st Hankija nimetatud kuude arv on tõene, kuid tegu on justnimelt eeldusliku kestusega. Hankija ei ole mitte kuidagi pakkujaid sidunud oma eeldusliku hinnanguga lepingu kestuse osas. Vastupidi, pakkujad võisid ja pididki selles osas esitama oma konkureerivad ja asjatundlikud nägemused. Seepärast on Hankijast asjakohatu, et mitte öelda otse väär, võtta 18 kuud mingiks siduvaks standardiks, millest hälbimine on a priori põhjendamatu ja kahtlane. Kuigi Hankija pole end päris nõnda väljendanud, siis tema argumendid kogumis just sellise efekti annavad. 15. Vastuse p-s 2.2.1.1 (lk 4 esimene lõik) kommenteerib Hankija Vaidlustaja pakkumust personalitarkvara liidestamise seisukohast, kuid teeb seda ebaõigesti. Hanke alusdokumentide lisa 3 "Liidestuste kirjeldus" p 2 sätestab, et personalitarkvara on väljavahetamisel ja uus tarkvara võetakse kasutusele enne uue kodulehe valmimist. See punkt ei anna ette konkreetset kuupäeva, millal võetakse uus personalitarkvara kasutusele, mistõttu lähtus Vaidlustaja siin oma parimast nägemusest. Ühtlasi on Vaidlustaja projektiplaanis [ÄRISALADUS EEMALDATUD]. 16. Vastuse p-s 2.2.1.2 on Hankija väitnud, et Vaidlustaja on hindamislehel antud selgitusi „valesti tõlgendanud“. Kuigi Hankija on sellist väidet esitades arvatavasti püüdnud näidata, et Vaidlustaja on asjadest n-ö valesti aru saanud, siis tegelikult Hankija väljaütlemine ainult kinnitab, et tema põhjendused Vaidlustaja pakkumusele antud hindepunktide kohta on fundamentaalselt puudulikud. Vaidlustaja on pelgalt lugenud ja vaidlustuses edasi andnud seda, mida Hankija ise on hindamislehele kirja pannud. Ainuüksi tõik, et Hankija põhjendusi saab või lausa peab kuidagi tõlgendama, on ilmne probleem. Kui Hankija oleks end selgesti ja ühemõtteliselt väljendanud, siis ei oleks ka (väidetavat) vääriti mõistmiste ohtu. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 4/6 - 17. Olgu eelnevaga kuidas on – täpselt nii nagu kohtud on öelnud, et puudulike hanke- dokumentide eest vastutab hankija, mitte pakkuja1, nõnda ei saa hankija ka oma puudulikest põhjendustest tulenevaid negatiivseid tagajärgi üle kanda pakkujale, öeldes, et on pakkuja viga, et too hankija segastest, täpsustamata ja paljasõnalistest väidetest aru ei saa. 18. Vastuse p 2.2.2 lõppjäreldus on ilmekas näide sellest vastuolust Hankija argumentatsioonis, millele Vaidlustaja osutas ka vaidlustuses. Hankija ei saa loogiliselt võttes öelda, et Vaidlustaja „ei ole arvestanud“ riskidega, kui Vaidlustaja on erinevate riskide temaatikat käsitlenud nii oma teenuse osutamise kavas, projektiplaanis/ajakavas kui ka eraldi riskide haldamise plaanis. Kuidas sellises olukorras saab Vaidlustajale ette heita projekti riskidega mittearvestamist, jääb mõist- matuks. Ka riskijuhtimise tegevused, mis Hankija väitel Vaidlustaja pakkumuses puuduvad, on seal siiski esindatud – vt pakkumuse dokument „Riskide haldamise plaan“ või nt projektiplaanis sprint 23. 19. Vastuse p 2.2.3 esimese lõigu viimases lauses on Hankija mõista andnud, nagu ei oleks Vaidlustaja arvestanud sellega, et tal on „korduvalt vaja ka hankijapoolseid sisendeid“. See ei vasta tõele. Vaidlustaja on juba vaidlustuses selgitanud, et ta on oma ajakavasse jätnud n-ö vaba ruumi, et arvestada kõiksuguste ettetulevate ootamatuste ja takistustega (vt vaidlustuse p 30). Samuti on Vaidlustaja märkinud, et ette võib tulla viivitusi, mis protsessi pikendavad (vt vaidlustuse p 23). Seda silmas pidades on Vaidlustaja ajakava igati adekvaatne. Vaidlustaja ei pea ega saagi suvaliste kohtade peale märkida Hankija passiivsusest tingitud pikki tööpause. Hoopis selline käitumine oleks ebaadekvaatne, kuna tegu oleks täiesti spekulatiivse aimamisega. Viivitused tekivad suurel määral ennustamatult – pakkuja ei saa mõistuspäraselt võttes kanda oma ajakavasse seda, et nt tööprotessi 7.-9. nädalal on töö häiritud, kuna Hankija ei anna piisavalt kiiresti sisendit. Pakkuja ju ei tea seda ette. 20. Kokkuvõte. Ilma faktilise aluseta on Hankija etteheited, et Vaidlustaja ei ole oma teenuse osutamise kavas ning selle alamdokumentides erinevate riskide ja asjaoludega arvestanud. Kui Vaidlustaja pakkumusse mõttega süveneda, on seal olemas kogu maksimumpunktide saamiseks tarvilik teave. II.b Vastuväited Kolmanda isiku vastusele 21. Kolmas isik on vaidlustusele esitanud mahukamagi vastuse kui Hankija, olgugi et tal puudub ligipääs Vaidlustaja pakkumusele (st Kolmas isik ei tea Vaidlustaja pakkumuse täpset sisu) ning osa vaidlustusest on Kolmanda isiku eest ärisaladuse kaitse tõttu kaetud. Seda märgib Vaidlustaja, tõstmaks esile, et Kolmanda isiku vastus on lõviosas spekulatiivne ja pimesi konkurendi pakkumust halvustav. Eriti hästi ilmestavad seda need kohad Kolmanda isiku vastusest, kus ta möönab, et ta ei tea Vaidlustaja pakkumuse sisu, ent seejärel – ja laskmata end eelöeldust häirida – suundub otsejoones tegema põhjapanevaid järeldusi selle kohta, kuidas Vaidlustaja pakkumus on puudulik ega vasta nõuetele (nt vastuse p 2.1.4 ja 2.1.19). 22. Asumata siinkohal kommenteerima eelkirjeldatud teguviisi soliidsust ja mõistlikkust, märgime siiski, et kui VAKO otsus peaks olema selline, mis eeldab Kolmanda isiku menetluskulude välja- mõistmist Vaidlustajalt, siis leidub alus Kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid oluliselt vähendada. Nimelt, vaidlustusmenetlusse kaasatud kolmandal isikul on küll õigus menetluses aktiivselt osaleda, avaldada seisukohti ja kasutada seejuures advokaadi abi, kuid RHS § 198 mõistes põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada kulutusi sellistele avaldustele, mis on ilmselgelt irrelevantsed2 – nende sekka võib lugeda ka huupi esitatud spekulatsioonid. 23. Eelnevast tulenevalt ei pea Vaidlustaja õigeks ega tarvilikuks Kolmanda isiku vastusel pikemalt peatuda. Oleks menetlusökonoomiliselt ebamõistlik hakata kummutama Kolmanda isiku teooriaid ja väiteid, mis ei rajane faktidel, vaid tema enda ettekujutustel. Lühidalt toome siiski esile 1 VAKOo 144-22/253989, p 9. Vt ka RKHKo 3-3-1-24-13, p 39. 2 Vt nt VAKOo 85-19/209780, p 55; 3-20/213587, p 24. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 5/6 - mõned ebakohad Kolmanda isiku seisukohtades, mis omavad Hanke ja vaidluse asjaoludega puutumust. 24. Vastuse p 2.1.2. Kolmanda isiku käsitlus selle kohta, millal tuleb pakkumusele anda 40% maksimaalsetest hindepunktidest, ei rajane õiguslikul alusel. Tegu on Kolmanda isiku oma- loominguga, Hanke alusdokumendid midagi niisugust ette ei näe. Liiatigi on tegu meelevaldse ja ebaadekvaatse tõlgendusega: pakkumusele ainult 40% hindepunktide andmine „ebaoluliste“ puuduste eest on ilmne liialdus ja ülekohus. Kolmanda isiku nägemuse kummutab ka tõik, et Hankija on ebaoluliste puuduste (Hankija leksikas „mittepõhimõttelised puudujäägid“) jaoks hindekategooria ette näinud – see on 80% maksimumist. 25. Vastuse p 2.1.3. Kolmas isik väärkajastab vaidlustuse sisu ja mõtet, kui omistab Vaidlustajale väite, et Vaidlustaja pakkumus pidanuks saama maksimumpunktid, kuna see vastab teatavatele miinimumtingimustele. Vaidlustaja ei ole midagi sellist väitnud. Vaidlustaja on andnud mitmel puhul mõista, et tema pakkumus pidanuks saama maksimumpunktid, kuna see vastab kõigile hindamis- metoodikas välja toodud maksimaalsete hindepunktide eeldustele (nt vaidlustuse p 6, 11, 42). On oluline vahe, kas maksimumpunkte nõutakse (Kolmanda isiku arvates) minimaalse pingutuse eest või selle eest, et pakkumus täidab ära kõik kriteeriumid, mille Hankija on ette näinud maksimum- punktide omistamiseks. Antud juhul on 100% punktide tingimus järgmine: „Pakkumus kirjeldab täielikult ja ammendavalt kõik lähteülesandes esitatud info.“ Kui Kolmandal isikul on probleem sellega, et Hankija ei näinud 100%-lise hinde andmiseks ette mingit ekstraklassi nõuet, siis tulnuks tal hindamismetoodikat tähtaegselt vaidlustada. 26. Samas vastuse punktis (ja ka läbivalt hiljem) teeb Kolmas isik olulise vea, kui leiab, et ühed ja samad tingimused saavad samaaegselt olla nii pakkumuse vastavustingimused kui pakkumuste hindamise kriteeriumid. See ei ole nii, sest tegu on olemuslikult vastandlike tingimustega. Vastavus- tingimus on jah/ei põhine miinimumnõue, hindamiskriteerium on mitmete erinevate arvuliste väärtustega vabatahtlik skaala (hindamismetoodika mõttes „parem“ pakkumus saab preemiaks rohkem hindepunkte). Seega, vastavustingimus on täitmiseks kohustuslik, hindamiskriteerium mitte. 27. Võrdluseks: RHS § 85 lg 1 teine lause sätestab otsesõnu, et pakkumuste hindamise kriteeriumina ei või kasutada §-de 99–101 alusel kehtestatavaid kvalifitseerimise tingimusi. Tõsi, sellest reeglist on erand pakkuja juhtivisikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni puhuks (§ 101 lg 1 p 6), kuid seegi erand on lubatud vaid siis, kui samu andmeid ei kasutata ühtaegu nii pakkumuste hindamiseks kui pakkujate kvalifitseerimiseks.3 Kuna pakkuja kvalifitseerimise tingimus, nii nagu ka pakkumuse vastavustingimus, on jah/ei põhine miinimumnõue (st pakkuja kas täidab tingimuse või ei; pole tähtis kui palju tingimuse täitmisest puudu jääb või kui veenvalt see täidetakse), kehtib RHS § 85 lg 1 analoogia mutatis mutandis ka pakkumuse vastavustingimuste ja pakkumuste hindamise kriteeriumide omavahelise suhte kontekstis. 28. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et Hankija on teenuse osutamise kava vastavuse lähte- ülesandele seadnud hinnatavaks näitajaks. Vastavustingimuseks on teenuse osutamise kava esitamise fakt (kas kava on ülepea esitatud). Vastavustingimust „Teenuse osutamise kava“ ei saa sisustada nõnda, et lähteülesandes esitatud nõuded on pakkumuse vastavustingimused (miini- mumnõuded). Vastasel juhul ei oleks mingit sisulist mõtet hindamismetoodika kategooriatel 80%-st allapoole, kuna need kõik räägivad ühe- või teistsugustest puudujääkidest teenuse osutamise kavas. Kui lähteülesande nõuded oleksid vastavustingimused, siis ei tohiks isegi mitte ebaoluliste puudujääkidega pakkumus (s.o 80% hinnet vääriv pakkumus) hindamisele üldse jõuda. 29. Vastuse p 2.1.10. Üks väheseid Kolmanda isiku avaldusi, millega Vaidlustaja nõustub, on see, et hankija hindamisotsus peab olema „mõistlikult põhjendatud“. Seda on Vaidlustaja väitnud ka vaidlustuse p-des 16, 27, 29, 34, 36–38. Erinevalt Kolmandast isikust jääb Vaidlustaja siiski 3 Vt rohkem V. Vaske. RHS § 101 komm 41. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 6/6 - selle juurde, et mitmel põhjusel ei ole Hankija hindamisotsus RHS-ile ja seda tõlgendavale kohtupraktikale vastavalt (st küllaldaselt) põhjendatud. 30. Vastuse p 2.1.15. Vale on Kolmanda isiku väide, et Vaidlustaja ei ole arvestanud erinevate ajakulu riskidega. Vaidlustaja näitas juba vaidlustuses VAKO-le, et kõiksugu riskidega (sh ajalistega) on arvestatud. Iseäranis kummaline on Kolmanda isiku seisukohavõtu eeldus, et Hankija jääb pikkadeks kuudeks hankeprotsessi pidurdama. 31. Vastuse p 2.1.16. Hankest hõlmatud liidestused on Vaidlustaja pakkumuses nõuetekohaselt kajastatud ja arvesse võetud. Viitame VAKO-le nt Vaidlustaja projektiplaani/ajakava p-d 3.15 ja 3.19. 32. Vastuse p 2.1.18. Vaidlustaja on kõige sellega, millega mittearvestamist on Kolmas isik talle ette heitnud, tegelikult arvestanud. See kõik on kirjas pakkumuse dokumendis „Riskide halduse tegevuskava“. Muu hulgas on seal erinevaid stsenaariume ja nende lahtikirjutusi selles osas, kui lepingu täitmine peaks eri põhjustel viibima. 33. Vastuse p 2.1.20, joonealune märkus nr 1. Kolmas isik näib arvavat, et Hankijal on avanenud VAKO-s võimalus põhjendusi Vaidlustaja pakkumusele antud hindepunktide kohta täiendada või parandada. See ei ole nii. Vaidlustusmenetluses võib varem esitatud põhjendeid üksnes piiratud ulatuses täpsustada, kuid lubatud ei ole täiesti uute argumentide esitamine, mida ei saa varem esitatud põhjendustest välja lugeda ning mille puhul ei saa objektiivselt veenduda, et need põhjendused pärinevad ajast enne vaidlusaluse otsuse tegemist.4 III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 34. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. 35. Vaidlustaja on kandnud selles vaidlustusmenetluses menetluskulusid summas 3873,75 eurot, mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 640 eurot ning lepingulise esindaja kuludest summas 3233,75 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis nähtub lisatud aruandest. 36. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud summas 3873,75 eurot (käibemaksuta). Vaidlustaja taotleb esindajakulude välja- mõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.5 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: Advokaadi ajaaruanne. 4 TrtRKo 3-22-607, p 10; VAKOo 209-20/225529, p 16; 24-21/228731, p 16. 5 Vrd RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.