Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 29.01.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 285880 Vaidlustaja: Bi&Dwh Consult OÜ Registrikood: 12553187 Rannamõisa tee 38d, 13516, Tallinn e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Hankija: Eesti Töötukassa Registrikood: 74000085 Lasnamäe tn 2, 11412 , Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: osaühing Resta Registrikood: 10320415 Riia tn 35, 50410, Tartu e-post: [email protected] VAIDLUSTUS HANKIJA 21.01.2025 OTSUSELE 1. TAOTLUSED 1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 2. Kui hankija on teinud otsused kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise või kõrvaldamata jätmise kohta, siis tunnistada needki otsused RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. 3. Jätta RHS § 198 lg 1 alusel vaidlustaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud hankija kanda. Mõista vaidlustaja tasutud riigilõiv ja kantud menetluskulud vaidlustaja kasuks välja hankijalt.  Sorainen – 2/7 – 2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. Eesti Töötukassa (edaspidi hankija) kuulutas 04.11.2024 välja avatud hankemenetluse „Eesti Töötukassa aruandlus- ja statistikamooduli (TARU) hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 285880). Riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt ületab riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist riigihanke piirmäära. 2. Pakkumuse esitasid kolm ettevõtjat, sh Bi&Dwh Consult OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) ja osaühing Resta (edaspidi ka kolmas isik). 21.01.2025 teavitas hankija vaidlustajat oma otsusest (edaspidi vaidlustatud otsus), mille kohaselt tunnistati kõigi pakkujate pakkumused vastavateks ja kolmanda isiku pakkumus edukaks.1 3. Koos vaidlustatud otsusega esitas hankija vaidlustajale ka oma otsuse põhjendused, mis käsitlesid vaidlustaja pakkumuse hindamist (edaspidi vaidlustatud otsuse põhjendused). 4. Vaidlustuse esemeks on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Kui hankija on pärast vaidlustatud otsuse tegemist teinud kolmanda isiku suhtes eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused, siis on nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel vaidlustuse esemeks needki otsused. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 5. Vaidlustuse esitamise õigus hankeasjades põhineb nn subjektiivsete õiguste rikkumise teoorial, väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. Vaidlustaja vaidlustab hankija otsuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, kuna pakkumuste õiguspärase hindamise tulemusena tuleks vaidlustajale omistada enam hindepunkte, kui kolmandale isikule. 6. Vaidlustatud otsusest ja selle põhjendustest nähtub, et vaidlustaja sai hindamise kriteeriumite kohaselt kokku 94,67 väärtuspunkti ja kolmas isik 96 väärtuspunkti. Nii lahutab vaidlustajat edukaks tunnistamisest 1,34 väärtuspunkti. 7. Vaidlustajale omistatud punktisummani on hankija jõudnud aga pakkumuste ebaõige hindamise kaudu. Nimelt, hindamiskriteeriumi nr 1 eest on hankija vaidlustajale omistanud null punkti võimalikust kahest. Kui hankija oleks eelviidatud hindamiskriteeriumi alusel vaidlustaja pakkumust õiguspäraselt hinnanud, siis saanuks vaidlustaja kokku 96,67 väärtuspunkti, mis on enam kui kolmandal isikul. Sellisel juhul osutuks edukaks pakkujaks vaidlustaja. 8. Vaidlustuse rahuldamise korral ei saa õiguspärased olla hankija otsused kolmanda isiku edukaks tunnistamise ja tema eduka pakkujana kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmise kohta, kui need kaks viimast otsust on tehtud. Seetõttu rikuvad vaidlustatud otsused vaidlustaja subjektiivseid õigusi ja vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus. 4. HANKIJA OTSUS KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMISE KOHTA POLE ÕIGUSPÄRANE 4.1. Hindamiskriteeriumid 9. Riigihankes on seatud kokku 12 hindamiskriteeriumi, mis on esitatud riigihanke alusdokumendis (edaspidi RHAD) 285880_hindamiskriteeriumid. Hindamiskriteerium nr 1 on 1 Riigihangete registri teabevahetuse 21.01.2025 sõnum nr 924026. Vaidlustajale teadaolevalt on VaKo-l riigihangete registri kaudu teabevahetuse sõnumitele, sh hankija otsustele ja nende põhjendustele juurdepääs, mistõttu ei lisa vaidlustaja neid manusena vaidlustusele juurde. Seda ka asjaolu tõttu, et vaidlustatud otsuse põhjendused tehti teatavaks üksnes vaidlustajale, sisaldavad teavet vaidlustaja pakkumuse sisu kohta ning RHS § 47 lg 3 p 3 ja lg 5 kohaselt ei kuuluks see teave ka kolmandale isikule avaldamisele.  Sorainen – 3/7 – esitatud järgmiselt: IT projektijuht omab Scrum Alliance Certified ScrumMaster, Advanced Certified ScrumMaster või Certified Scrum Professional ScrumMaster sertifikaati. 10. Selle alusel on hankija ette näinud, et tingimuse täitmise korral omistatakse pakkujale kaks väärtuspunkti. 4.2. Vaidlustatud otsuse põhjendused 11. Vaidlustatud otsuse põhjendustes on hankija asunud seisukohale, et vaidlustaja pole esitanud kehtivat IT-projektijuhile omistatud Scrum sertifikaati, vaid vaidlustaja esitas sertifikaadi, mis kehtis kuni 31.05.2023. Seetõttu asus hankija seisukohale, et vaidlustajale tuleb omistada null väärtuspunkti kahest võimalikust. 4.3. Vaidlustaja IT-projektijuhil on kehtiv Scrum sertifikaat 12. Vaidlustaja IT-projektijuhil on kehtiv Scrum sertifikaat (lisa 1), mis on projektijuhile omistatud 30.05.2023 ja kehtib kuni 31.05.2025. 13. Scrum sertifikaadi kehtivus sõltub pärast selle algset omistamist sertifikaadi saaja poolt täiendõppe läbimisest. Sealhulgas peab sertifikaadi saaja lugema erinevaid artikleid, läbima videokoolitusi jms, mille tulemusena kogutakse punkte. Kui punktide arv on saavutatud, siis on sertifikaadi saajal võimalik taotleda sertifikaadi kehtivuse pikendamist ja tasuda selle eest uue perioodi makse. Praeguse reeglistiku kohaselt on Scrum sertifikaadi kehtivuse pikendamiseks vajalik koguda 20 punkti õppetööst ja tasuda 100 USA dollari suurune makse. 14. Vaidlustaja IT-projektijuht on vajalikud punktid kogunud ja tasus kehtiva sertifikaadi makse 30.05.2023 kell 20:20 (lisa 2). Makse tasumise teavitusest on nähtav seegi, et sertifikaat kehtib seejärel kuni 31.05.2025 nagu ka kehtivalt Scrum sertifikaadilt endalt. Seejärel väljastati vaidlustaja IT-projektijuhile hetkel kehtiv Scrum sertifikaat. 15. Seega oli vaidlustaja IT-projektijuhil kehtiv Scrum sertifikaat olemas enne riigihanke menetlust, pakkumuste esitamise tähtajal ja vaidlustatud otsusest teavitamise hetkel. 16. Teave, et vaidlustaja IT-projektijuhile on väljastatud Scrum sertifikaat, on leitav ka hankija poolt hindamiskriteeriumis viidatud organisatsiooni Scrum Alliance kodulehelt, kes hankija nõutavaid sertifikaate omistab. Nii nähtub ka sellest allikast, et vaidlustaja projektijuhil on Certified Scrummaster sertifikaat.2 Vajadusel oleks hankija saanud selle allikaga ka teavet kõrvutada, et veenduda, kas projektijuhil on nõutav sertifikaat või mitte. 4.4. Vaidlustaja esitas inimliku eksimuse tõttu pakkumusega kehtetu sertifikaadi 17. Hankija märgib vaidlustatud otsuse põhjendustes õigesti, et vaidlustaja on esitanud Scrum sertifikaadi, mis kehtis kuni 31.05.2023. Vaidlustaja möönab oma eksimust, mis tulenes sellest, et mõlemad sertifikaadid erinevad oma sisus üksnes ühe lause osas – „Certification Active through 31 May 2023“ ja „Certification Active through 31 May 2025“. Liiatigi on mõlemal sertifikaadil ka sama number. Sellise sarnasuse puhul on inimlikud eksimused kahetsusväärselt varmad juhtuma. 4.5. Vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne 18. Vaidlustaja hinnangul on vaidlustatud otsus ebaproportsionaalne, mistõttu tuleb see kehtetuks tunnistada. Nimelt, arvestades eespool käsitletud inimlikku eksimust, mille tulemusel 2 Scrum Alliance koduleht: https://www.scrumalliance.org/community/profile/iots3 (28.01.2025). Teave IT- projektijuhile omistatud sertifikaadi kohta on lehe parempoolses ülaosas.  Sorainen – 4/7 – esitas pakkuja kehtetu sertifikaadi kehtiva sertifikaadi asemel, pidanuks hankija esmalt sellele vaidlustaja tähelepanu juhtima ning küsima vaidlustajalt selgitusi. 19. Seejärel oleks vaidlustaja saanud võimaluse oma eksimust selgitada ja vajadusel esitada kehtiva Scrum sertifikaadi. See oleks andnud hankijale omakorda võimaluse otsustada, kas hankija aktsepteerib vaidlustaja selgitust ja esitatud täiendavat teavet või mitte. Praegusel juhul ei ole hankija seda aga teinud, kuigi hankija pöördus 11.12.2024 15:55 vaidlustaja poole detailse päringuga, milles palus vaidlustajal selgitada IT-projektijuhi ja teiste pakkuja võtmeisikute töökogemusega seonduvaid küsimusi.3 20. Selle teabevahetuse raames avaldas hankija näiteks soovi, et pakkuja võtmeisikute CV- del oleks esitatud ka isikukoodid, kuigi isikukoodid nähtusid juba digiallkirjadelt. See ilmestab, et hankija oli pakkumuste kontrollimisel iseäranis hoolas ning kontrollis iga asjaolu sisuliselt, kasutas oma diskretsiooni selgitamaks välja vaidlustaja pakkumusega seonduvaid üksikasju ja arvestas otsuse tegemisel vaidlustaja esitatud teabega. 21. Sellest järeldub omakorda, et hankija on pidanud sellist teguviisi õiguspäraseks, mis tõstatab omakorda küsimuse, miks hankija oma sisulise kontrolli raames ei tuvastanud nt Scrum Alliance kodulehe kaudu, et vaidlustaja IT-projektijuhil on tegelikult kehtiv sertifikaat ega andnud vaidlustajale võimalust kasvõi selgitada kehtetu sertifikaadiga seonduvaid asjaolusid, et hankija saaks selle pinnalt teha kaalutletud otsuse. 4.5.1. Hankija oleks pidanud andma vaidlustajale võimaluse asjaolusid selgitada 22. Vaidlustaja hinnangul oleks hankija pidanud oma kaalutlusõigust kohaselt teostama ka pakkumuste hindamise raames, küsima vaidlustajalt kehtetu sertifikaadi osas selgitusi ja nende pinnalt tegema kaalutletud otsuse. Sellist lähenemist toetab ka kohtu- ja halduspraktika alates märgilisest Corpore kohtuasjast, kuni tänase päevani. (a) Kohtu- ja halduspraktikas on tunnistatud hankija õigust küsida selgitusi puuduoleva teabe täpsustamiseks või uuesti esitamiseks 23. Kuivõrd hankija on olnud varasemalt menetlusosaline märgilistes Mitteldorfi ja Corpore kohtuasjades,4 siis on hankijale tõenäoliselt hästi teada Riigikohtu seisukohad sellest, kas iga pisimgi pakkuja viga peab pakkujale kaasa tooma negatiivse tagajärje. Viidatud lahendid on oma lähtekohtades ühemõttelised, rõhutades hankija kohustust järgida proportsionaalsuse põhimõtet ja anda pakkujatele võimalus oma inimlikke eksimusi selgitada ja parandada. 24. Mäletatavasti oli Corpore kohtuasjas vaidluse kese sellel, kas hankija pidanuks andma pakkujale võimaluse oma kvalifikatsiooni pärast pakkumuste esitamise tähtaega täiendavalt tõendada. Riigikohus asus seisukohale, et puuduoleva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks võimaluse andmine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega ning riigihankemenetluse spetsiifiliste põhimõtetega.5 25. Lisaks selgitas Riigikohus, et kuigi pakkujalt on kohane nõuda kõrgendatud hoolikust, ei ole alati võimalik inimlikke eksimusi täielikult välistada ning iga pakkuja viga ei tähenda, et pakkuja oleks ebausaldusväärne. Olulisena rõhutas Riigikohus, et pakkujale negatiivse tagajärje kaasa toomine pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne ja puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea.6 3 Viidatud teave on VaKo-le kättesaadav riigihangete registri teabevahetusest. Sõnumi id 914180. 4 Vastavalt RKHKo 3-3-1-24-13 ja 3-19-1501. 5 RKHKo 3-3-1-24-13, p 15. 6 RKHKo 3-3-1-24-13, p 12-22.  Sorainen – 5/7 – 26. Õigusruum ning haldus- ja kohtupraktika on alates Corpore lahendist edasi arenenud ja haldus- ja kohtupraktikat esitamata andmete või ebatäpsete andmete parandamise võimaluste kohta on arvukalt. Eespool viidatud Mitteldorfi kaasuses oli vaidlus selles, kas õiguspärane oli hankija otsus, millega Mitteldorf jäeti kvalifitseerimata, kuna ta jättis esitamata kinnituse, kas ta vastab HKTS § 12 lg-s 2 loetletud tingimustele. 27. Riigikohus leidis, et hankija pidanuks Mitteldorfilt selgitusi küsima, sh seda ka olustikus, milles pakkuja jättis andmed esitamata. Veelgi enam, Riigikohus selgitas järgmist: Praegusel juhul ei rikuks pakkumuse täpsustamine võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti ei kannataks seetõttu riigihanke läbipaistvus. Pakkuja peab olema küll hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav. Riigikohus leidis, et hankija otsus oli eeltoodud põhjustel ebaproportsionaalne.7 28. Sealsamas selgitas Riigikohus ka õiguslikku mõõdupuud, mida tuleks selgituste küsimise lubatavuse üle otsustamisel kohaldada. Viidates Euroopa Kohtu praktikale, märkis Riigikohus, et hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg.8 29. Proportsionaalsuse kaalutluste olulisust on sarnases kontekstis tunnistatud ka värskes Tallinna Ringkonnakohtu praktikas. Haldusasjas 3-24-2428 oli vaidluse all see, kas hankija käitus õigesti, kui jättis kvalifitseerimata pakkuja, kes ei esitanud tähtaegselt referentslepingu tellija kinnitust lepingu nõuetekohase täitmise kohta. Ringkonnakohus asus siingi seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttega oleks vastuolus pakkuja kvalifitseerimata jätmine ebaolulise ja hankemenetluse kulgu või teiste pakkujate õigusi mitte rikkuva möödalaskmise tõttu.9 30. Kohtupraktikas on ebaproportsionaalseks peetud selgituste küsimata jätmist ka olukorras, milles pakkuja on osaliselt esitamata jätnud kinnitused, et tal kõrvaldamise alused puuduvad ja esitanud need osaliselt ka valel vormil10 või on jätnud kinnitused kõrvaldamise aluste puudumise kohta teatud isikute osas sootuks.11 31. Samamoodi on kohtud võimaldanud puuduse kõrvaldamist näiteks siis, kui hankepassis on esitamata jäetud andmed majandusaasta netokäibe kohta,12 esitamata jäetud RHAD-s nõutud tõendid pakutava toote vastavusest standardile,13 kui ei ole esitatud karistusregistri väljavõtet tuginetava isiku juhatuse liikme kohta14 ning kutsetunnistuse koopia esitamata jätmisel.15 32. Vaidlustuskomisjon on kõrvaldatavaks puuduseks pidanud näiteks kinnituse hilinenud esitamist sellise alltöövõtja kaasamata jätmisest, kes tuleks RHS § 122 lg 7 alusel asendada,16 tellija kinnituste hilinenud esitamist17 ning esindusõigust puudutavate dokumentide esitamist.18 7 RKHKo 3-19-1501, p 18. 8 RKHKo 3-19-1501, p 17. 9 TlnRKo 3-24-2428, p 16. 10 TlnRKo 3-20-2665, p 16-20. 11 TlnHKo 3-21-172, p 29. 12 TlnRKo 3-20-1227, p 13. 13 TlnHKo 3-21-722, p 10-12. 14 TlnHKo 3-21-168, p 41-59. 15 TrtHKo 3-18-1149, p 19. 16 VaKo 100-21/233120, p 7.8. 17 VaKo 145-18/198606, p 11. 18 VaKo 174-18/194960; 13-18/193265.  Sorainen – 6/7 – (b) Sama standardit tuleks kohaldada ka praeguses kaasuses 33. Eeltoodud haldus- ja kohtupraktika selgituste ning andmete küsimise lubatavusest ja hankijate vastupidiste otsuste ebaproportsionaalsusest on peamiselt keskendunud olukordadele, mil pakkuja on inimliku vea tõttu jätnud esitamata teabe nn kvalitatiivse valiku kriteeriumite kohta. Lihtsamalt öeldes siis, kui esitamata on teave ettevõtja kvalifikatsiooni või kõrvaldamise aluste kohta. 34. Vaidlustaja hinnangul ei ole siinkohal aga põhimõttelist vahet olukorraga, milles pakkuja on inimliku eksimuse tõttu esitanud kehtetu sertifikaadi kehtiva sertifikaadi asemel. Inimlik viga on inimlik viga ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine ei peaks sõltuma sellest, kas tegu on pakkumuste hindamiseks esitatud või kvalitatiivseks valikuks esitatud teabega. Nii on ka VaKo ja kohtute praktikas inimliku eksimuse parandamist peetud võimalikuks ka kaasustes, mis ei puuduta kitsalt eksimusi kvalitatiivse valiku kriteeriumite kohta andmete esitamises.19 35. Samamoodi ei peaks määravat tähendust olema sellel, kas pakkuja on jätnud algusest peale sootuks midagi esitamata või on esitanud ebaõige teabe. Kui mõlemal juhul on pakkuja teinud inimliku vea, ei peaks proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisel olema vahet, kas viga seisneb dokumendi esitamata jätmises või ebaõige dokumendi esitamises. Vastupidine järeldus tooks kaasa tagajärje, et nn vigade hilisema parandamise kontekstis on paremas olukorras see pakkuja, kes inimliku vea tõttu midagi ei esitanud, kui see, kes inimliku vea tõttu eksis esitatud dokumendiga. Nii koheldaks sarnaseid olukordi põhjendamatult erinevalt ja paradoksaalselt oleks paremas seisus pakkuja, kes üldse dokumendi esitamise kohustuse täitmata jätab. 36. Selgituste küsimata jätmise proportsionaalsuse hindamisel on eriti oluline aga haldus- ja kohtupraktika, mis rõhutab seda, et inimlike eksimuste parandamine võiks olla lubatav selliste dokumentide osas, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, kas andmed või dokumendid on varasemad, kui taotluste või pakkumuste esitamise tähtaeg.20 Antud juhul see nii aga on, kuna nagu nähtub eeltoodust ja esitatud tõenditest, on vaidlustaja IT-projektijuhil kehtiv Scrum sertifikaat alates 30.05.2023. 37. Seeläbi on täidetud ka Euroopa Kohtu ja Eesti kohtu- ning halduspraktika eeldus, et nn kõrvaldatava puudusega on tegemist mh olukorras, kus esitada tuleks dokument, mis oli olemas enne pakkumuste esitamise tähtaega ning mille olemasolu saab objektiivselt kontrollida. 38. Vaidlustaja hinnangul pidanuks hankijale kehtetu sertifikaadiga tutvumisel olema ka eluliselt usutav, et vaidlustaja on teinud inimliku vea. Eluliselt ei ole kuigi usutav, et mistahes pakkuja esitaks teadlikult kehtetu sertifikaadi. 39. Vaidlustaja hinnangul pidanuks hankija, nähes, et vaidlustaja on esitanud kehtetu Scrum sertifikaadi, juhtima sellele vaidlustaja tähelepanu ja kaaluma seejärel võimalust aktsepteerida kehtiva sertifikaadi hilisemat esitamist. Nõnda oleks hankija saanud otsustada, kas riigihanke korraldamise üldpõhimõtted võimaldanuks tal aktsepteerida sellise dokumendi tagantjärgi esitamist, mis oli objektiivselt kontrollitavalt pakkumuste esitamise hetkel olemas. 40. Praegusel juhul on hankija sellise võimaluse aga oma vaidlustatud otsusega minetanud ja vaidlustaja silmitsi tagajärjega, et olnuna esitanud parima pakkumuse, peaks ta leppima siiski teise kohaga, kuivõrd esitas kogemata kehtetu sertifikaadi, kuigi kehtiv oli olemas. 41. Lõppastmes taandub kogu käesolev vaidlus sellele, et kas inimlikust ja õiguslikust vaatest võiks olla lubatav see, kui hankija aktsepteerib ekslikult esitatud kehtetu sertifikaadi asemel kehtivat sertifikaati, kui kehtiv sertifikaat oli vaieldamatult olemas ja hankija saab seda ka kontrollida. Pakkuja mõistab, et tal on kõrgendatud hoolsuskohustus, kuid alati ei saa selliseid 19 TlnRKo 3-23-1783, p 16; VaKo 170-24/282043, p 10.2. 20 VaKo 253-24/283339, p 7.3; 240-24/284804, p 8.3.  Sorainen – 7/7 – inimlikke eksimusi vältida, eriti kui esitada tuleb arvukalt dokumente ja esitatavad sertifikaadid on omavahel lausa äravahetamiseni sarnased. 5. MENETLUSLIKUD TEATED 42. Vaidlustajale tehti vaidlustatud otsus ja põhjendused teatavaks 21.01.2025. Seetõttu on vaidlustus RHS § 189 lg 1 kohaselt tähtaegne, kui on esitatud hiljemalt 31.01.2025. 43. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-s 1 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast suurem (lisa 3). 44. Vaidlustaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. 45. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) vaidlustaja IT-projektijuhi kehtiv Scrum sertifikaat; 2) teave perioodilise makse tasumisest Scrum sertifikaadi tarbeks; 3) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat