dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Vastus EHR- RB Kangru-Saku raudtee põhitrassi truupide ehitusloa taotlus, menetlus nr 530656

Transpordiamet · 6. märts 2026
Viit
7.1-2/26/2156-2
Registreeritud
6. märts 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2026
Vastutaja
Laur Kõiv (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)

Failid

  • 📎7.1-2262156-2 06.03.2026 Valjaminev kiri.asice26128 KB
  • 📎EHR kooskõlastus 06.03.2026.png

Sisu (failidest)

RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF RAUDTEETARISTU III ETAPP THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN HARJU COUNTY TÖÖPROJEKT DETAILED TECHNICAL DESIGN RAUDTEE MULDKEHA, OSA 2 RAILWAY EMBANKMENT, PART 2 RW060102 PK 2+000-6+042 RW060102 STA 2+000-6+042 SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER TELLIJA: CLIENT: Rail Baltic Estonia OÜ Rail Baltic Estonia OÜ Veskiposti 2/1, Tallinn, 10138 Veskiposti 2/1, Tallinn, 10138 Registri nr 12734109 Registri no 12734109 PROJEKTEERIJA: DESIGNER: Skepast&Puhkim OÜ Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Laki põik 2, 12919 Tallinn Registri nr 11255795 Reg no 11255795 Projektijuht: Andres Brakmann Project Manager: Andres Brakmann Vastutav isik: Elian Remmelkoor Responsible person: Elian Remmelkoor Ainuvastutus käesoleva väljaande eest lasub autoril. The sole responsibility of this publication lies with the author. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 1 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY SISUKORD CONTENTS 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................ 4 1. GENERAL PART ............................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI NIMI .......................................................................................................................... 4 1.1 PROJECT NAME ........................................................................................................................ 4 1.2 PROJEKTI ASUKOHT................................................................................................................. 4 1.2 PROJECT LOCATION ................................................................................................................ 4 1.3 PROJEKTI EESMÄRK ................................................................................................................ 5 1.3 PROJECT OBJECTIVE ............................................................................................................... 5 1.4 ÕIGUSAKTID, STANDARDID JA JUHISED ................................................................................ 6 1.4 LEGISLATION, STANDARDS AND GUIDELINES ...................................................................... 6 1.5 SEOTUD PROJEKTID JA EHITUSOBJEKTID ............................................................................ 7 1.5 RELATED PROJECTS AND CONSTRUCTION OBJECTS ......................................................... 7 2. LÄHTEANDMED ................................................................................................................................ 9 2. SOURCE DATA ................................................................................................................................. 9 2.1 TOPO-GEODEETILISED UURINGUD ........................................................................................ 9 2.1 TOPO-GEODETIC SURVEYS .................................................................................................... 9 2.2 GEOLOOGIA............................................................................................................................... 9 2.2 GEOLOGY .................................................................................................................................. 9 3. PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................................... 26 3. DESIGN SOLUTION ........................................................................................................................ 26 3.2 MULLATÖÖD ............................................................................................................................ 31 3.2 EARTHWORKS......................................................................................................................... 31 3.3 PROJEKTEERITUD LAHENDUS .............................................................................................. 33 3.3 DESIGN SOLUTION ................................................................................................................. 33 3.4 RAUDTEE EHITUSMATERJALIDE OMADUSED ..................................................................... 39 3.4 PROPERTIES OF MATERIALS FOR CONSTRUCTION OF RAILWAY .................................... 39 3.5 RÖÖBASTEE GEOMEETRIA ................................................................................................... 45 3.5 TRACK GEOMETRY ................................................................................................................. 45 3.6 TÜÜPILISED RISTLÕIKED ....................................................................................................... 47 3.6 TYPICAL CROSS-SECTIONS .................................................................................................. 47 3.7 KANDEKONSTRUKTSIOONID ................................................................................................. 48 3.7 RETAINING STRUCTURES...................................................................................................... 48 3.8 MÜRATÕKKED ......................................................................................................................... 48 3.8 NOISE BARRIERS .................................................................................................................... 48 3.9 RAUDTEEPIIRE ........................................................................................................................ 48 3.9 RAILWAY FENCE ..................................................................................................................... 48 3.10 TEHNOVÕRGUD ...................................................................................................................... 49 3.10 UTILITY NETWORKS ............................................................................................................... 49 3.11 MAAPARANDUS ....................................................................................................................... 49 3.11 LAND AMELIORATION ............................................................................................................. 49 3.12 RAUDTEE DRENAAŽ ............................................................................................................... 49 3.12 RAILWAY DRAINAGE............................................................................................................... 49 4. TÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................................................... 51 4. CONDUCTING THE WORK ............................................................................................................. 51 4.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD ........................................................................................................... 51 4.1 PREPARATORY WORK ........................................................................................................... 51 4.2 KAEVETÖÖD ............................................................................................................................ 51 4.2 EXCAVATION ........................................................................................................................... 51 4.3 MULDKEHA TÄITEMATERJAL ................................................................................................. 51 4.3 BACKFILLING (EMBANKMENT FILL) ....................................................................................... 51 4.4 KÜLMAKAITSEKIHT ................................................................................................................. 53 4.4 FROST PROTECTION LAYER ................................................................................................. 53 4.5 MULDE VAHEKIHT ................................................................................................................... 55 4.5 PREPARED SUBGRADE .......................................................................................................... 55 4.6 BALLASTI ALUNE KIHT ............................................................................................................ 56 4.6 SUB-BALLAST .......................................................................................................................... 56 Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 3 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY 1. ÜLDOSA 1. GENERAL PART 1.1 PROJEKTI NIMI 1.1 PROJECT NAME Käesolevas seletuskirjas kirjeldatakse Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu III etappi lõigul This explanatory letter describes the stage III of railway infrastructure of the Rail Baltic main line in Harju Kangru-Saku. county on Kangru-Saku section. Kangru-Saku asub piketaažil 0+000 kuni 8+650. Kangru-Saku is located on station 0+000 to 8+650. • Projekti number : RBDTDEEDS2DPS2RW0600 • Project number: RBDTDEEDS2DPS2RW0600 • Projekti nimi: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI • Project name: CONSTRUCTION WORKS OF STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN HARJU COUNTY ON KANGRU-SAKU SECTION RW0600 raudteelõik jaotub omakorda kolmeks lõiguks: The RW0600 railway section is in divided into three sections: • RW060101 piketaažil 0+000 kuni 2+000 • RW060101 on station 0+000 to 2+000 • RW060102 piketaažil 2+000 kuni 6+042 • RW060102 on station 2+000 to 6+042 • RW060103 piketaažil 6+042 kuni 8+650 • RW060103 on station 6+042 to 8+650 1.2 PROJEKTI ASUKOHT 1.2 PROJECT LOCATION Rail Balticu transpordiprojekti ülesanne on ehitada 1435 mm rööpmelaiusega raudteeliin, mille eesmärk on Rail Baltic Transport Project purpose is to build a 1,435 mm gauge railway line whose aim is to connect the ühendada Balti riigid, sealhulgas Eesti, Euroopa raudteevõrgustikuga. Baltic States, including Estonia, with the European Railway Network. Üle Eesti on see ambitsioonikas projekt jagatud põhjast lõunasse järgmisteks projekteerimislõikudeks: Across Estonia, this ambitious project has been divided into the following Design Sections from north to south: • DS2: Tallinn - Rapla. Ligikaudu 50 km raudteeliin Tallinnast Harju - Rapla maakonna piirini. • DS2: Tallinn to Rapla. Approximate 50 Km of railway line, from Tallinn to the Harju – Rapla • DS1: Pärnu - Rapla. Ligikaudu 71 km raudteeliin Harju - Rapla maakonna piirist Tootsini. counties border. • DS3: Pärnust Eesti-Läti piirini. Ligikaudu 93,5 km raudteeliin Tootsist Eesti - Läti piirini. • DS1: Pärnu to Rapla. Approximate 71 Km of railway line, from Harju – Rapla Counties border to Lõikude alajaotuse loogikat järgides jaguneb DS2 kolmeks (3) projekti prioriteetseks lõiguks (DPS). Need Tootsi on järgmised: • DS3: Pärnu to Estonian – Latvian border. Approximate 93.5 Km of railway line, from Tootsi to the Estonian – Latvian border. PROJEKTI PRIORITEETNE LÄBITAVAD Following the logic of the section subdivision, the DS2 is divided into three (3) Design Priority Sections NIMI PIKKUS LÕIK OMAVALITSUSED (DPS). These are: ÜLEMISTE- Tallinna omavalitsus RBDTD-EE-DS2-DPS1 I 15,76 Km KANGRU Rae omavalitsus DESIGN PRIORITY SECTION NAME LENGHT MUNICIPALITIES CROSSED Rae omavalitsus KANGRU- ÜLEMISTE- Tallinn municipality RBDTD-EE-DS2-DPS2 II 19,19 Km Kiili omavalitsus RBDTD-EE-DS2-DPS1 I 15,76 Km RAPLA KANGRU Rae municipality Saku omavalitsus Rae omavalitsus Rae municipality MUUGA- RBDTD-EE-DS2-DPS2 II KANGRU-RAPLA 19,19 Km Kiili municipality RBDTD-EE-DS2-DPS3 III 12,08 Km Jõelähtme omavalitsus SOODEVAHE Saku municipality Maardu omavalitsus Rae municipality Tabel 1. DS2 prioriteetsed lõigud MUUGA- RBDTD-EE-DS2-DPS3 III 12.08 Km Jõelähtme municipality SOODEVAHE Järgmisel visandil (Joonis 1) on kujutatud Tallinn-Rapla raudteeliini asetus. Trassi telgjoon kulgeb täielikult Maardu municipality Table 1. Design Priority Sections Harju maakonna piirides. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 4 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY The next sketch (Figure 1) shows the layout of the Railway Line from Tallinn to Rapla, north of both DS2 and DS3. Its alignment runs entirely within Harju County limits. DPS2 (Kangru-Rapla) on samuti jagatud kaheks peamiseks raudtee projekteerimispaketiks, tähistusega RW0600 (STA 0+000 kuni 8+650) ja RW0700 (STA 8+650 kuni Harju – Rapla piirini STA 19+191). Ehitus lepingu käigus on RW0600 jaotatud kolmeks alamlõiguks, millest kolmas RW60102 on käesoleva The DPS2 (Kangru-Rapla) is also divided into two main railway design packages labelled as RW0600 (from seletuskirja teemaks. STA 0+000 up to 8+650) and RW0700 (From STA 8+650 up to Harju-Rapla border STA 19+191), wich is the subject for this explanatory letter. During the construction contract, RW0600 is divided into three subsections, the third of which, RW60102, is the subject of this explanatory letter. Figure 1. Location of the Design Section 2.- Railway Line from Tallinn to Rapla and its division into Design Priority Sections Joonis 1. Raudteeliin Tallinn - Rapla asukoht ja selle jaotus projekti prioriteetseteks lõikudeks, 1.3 PROJECT OBJECTIVE 1.3 PROJEKTI EESMÄRK The Baltic countries Estonia, Latvia and Lithuania have historically been linked to the east-west railway Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu on ajalooliselt olnud ida-lääne suunalise raudteetranspordi teljega transport axis using the 1520 mm gauge railway system. Because of the existing historical and technical ühendatud, kasutades 1520 mm rööpmelaiusega raudteesüsteemi. Olemasolevate ajalooliste ja tehniliste constraints, the existing rail system is incompatible with mainland European standards, thus there is a piirangute tõttu ei ole praegune raudteesüsteem Euroopa mandriosa standarditega ühilduv. Seega valitseb consensus that Estonia, Latvia and Lithuania need to be fully integrated into the wider European rail üksmeel, et Eesti, Läti ja Leedu tuleb täielikult integreerida laiemasse Euroopa transport system. raudteetranspordisüsteemi. • Rail Baltica on juba plaanitud saama osaks Euroopa Liidu TEN-T põhivõrgukoridori Põhjamere- • Rail Baltica is already designed to become a part of the EU TEN-T North Sea – Baltic Core Network Balti koridorist, mis ühendab Euroopa suurimad sadamad Rotterdamis, Hamburgis ja Corridor, which links Europe’s largest ports of Rotterdam, Hamburg and Antwerp – through the Antwerpenis – läbi Hollandi, Belgia, Saksamaa ja Poola – kolme Balti riigiga ning lisaks läbi Netherlands, Belgium, Germany and Poland – with the three Baltic States, further connecting to Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 5 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Soome lahte ületavate lühikeste meretranspordiühenduste Soomega, kusjuures võimalik on Finland via the Gulf of Finland short sea shipping connections with a future fixed link possibility tulevane püsiühendus Tallinna ja Helsingi vahel. between Tallinn and Helsinki. • Selle koridori põhjapoolne pikendus sillutab teed edaspidiseks ühenduseks ka tekkiva Arktika • Further northbound extension of this corridor shall pave the way for future connectivity also with the koridoriga, eriti kui arvestada Euroopa ja Aasia vahelise alternatiivse Põhjaringi meretee emerging Arctic corridor, especially considering the lucrative prospects of the alternative Northern arendamise tulusaid väljavaateid. Circle maritime route development between Europe and Asia. • Lisaks ristub Põhjamere-Balti koridor Varssavis Balti-Aadria koridoriga, mis sillutab teed uue • Furthermore, the North Sea – Baltic Corridor crosses with the Baltic-Adriatic Corridor in Warsaw, tarneahela arengule Baltimaade ja Aadria mere vahel, ühendades Baltimaad seni ebapiisavalt paving the way for new supply chain development between the Baltic and Adriatic seas, connecting ligipääsetavate Lõuna-Euroopa turgudega. the Baltics with the hitherto inadequately accessible Southern European markets. • Sarnaselt tugevdab Rail Baltica sünergiat põhja-lõuna ja lääne-ida suunaliste kaubavoogude • In a similar fashion, Rail Baltica shall strengthen the synergies between North-South and West-East vahel, luues uusi ümberlaadimis- ja logistikavõimalusi Euroopa ja Aasia maismaakaubanduse freight flows, creating new transhipment and logistics development opportunities along the Europe marsruutidel. and Asia overland trade routes. The new Rail Baltica infrastructure would, therefore, not only put the Baltics firmly on the European Uus Rail Baltica taristu mitte ainult ei asetaks Baltikumi kindlalt Euroopa raudteelogistika kaardile, rail logistics map, but also create massive opportunities for value creation along this infrastructure vaid looks ka tohutu võimaluse väärtuste loomiseks selles taristus koos sekundaarsete with such secondary economic benefits as commercial property development. majanduslike eelistega nagu ärikinnisvara arendamine. With this purpose the Rail Baltica Project was initiated to build a 1,435mm gauge railway with related Sel eesmärgil algatati Rail Baltica projekt 1435 mm rööpmelaiusega raudtee ehitamiseks koos sellega infrastructure. Rail Baltic is a new and fast modern electrified double-track, ERTMS-equipped railway route seotud taristuga. Rail Baltica on uus ja kiire kaasaegne kaherööpmelise rööbasteega, ERTMS-iga with a design speed of 249km/h for passenger transport and 120km/h for freight transport on the route from varustatud raudteetrass, mille projektkiirus on 249 km/h reisijateveoks ja 120 km/h kaubaveoks marsruudil Tallinn through Pärnu, Riga, Panevėžys and Kaunas to the Lithuanian-Polish border, complying with all Tallinnast läbi Pärnu, Riia, Panevežyse ja Kaunase Leedu-Poola piirini ning see vastab kõigile interoperability (TSIs) requirements. According to the preliminary design solution, the length of the planned koostalitlusvõime (KTK) nõuetele. Eelprojekti lahenduse järgi on kavandatava raudteetrassi pikkus Eesti railway route in the territory of Estonia is approx. 213km. territooriumil u. 213 km. The purpose of the current Master Design Project is the development of the required design for the Käesoleva põhiprojekti eesmärk on projekti prioriteetsest lõikudest (milleks kogu Eestis kulgev kiirraudtee construction and use of one of the Design Priority Sections into which the complete High-Speed Railway (Rail Baltic) on jaotatud) ühe ehitamiseks ja kasutamiseks vajaliku projekti väljatöötamine. Nagu eelmises (Rail Baltic) along Estonia, has been divided into. As indicated in the previous paragraph this section is lõigus märgitud, asub see lõik trassi põhjaosas, Tallinnast Rapla maakonnani. Täpsemalt on DPS2 pikkus located in the northern part of the route, from Tallinn to Rapla County. The DPS2, in detail, has a length of alates Kangru alevikust kuni Harju – Rapla maakonna piirini 19,19 km. 19.19 km starting from Kangru to the Harju-Rapla counties border. 1.4 LEGISLATION, STANDARDS AND GUIDELINES 1.4 ÕIGUSAKTID, STANDARDID JA JUHISED The legal references used in the project are EU directives, national construction and other national Projektis kasutatud õiguslikud viited on EL-i direktiivid, riigi ehitus- ja muud riiklikud õigusaktid, EL-i legislation, EU standards, country-specific legislation/standards/regulations and other legislation applicable standardid, riigipõhised õigusaktid / standardid / eeskirjad ja muud põhiprojekti koostamisel kohaldatavad to the preparation of the master design. The main applicable legislation is as follows: õigusaktid. Peamised kohaldatavad õigusaktid on järgmised: • Building Code: https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/516122024005 • Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024004 • Planning Act: https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/510062024003 • Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024012 • Railways Act: https://www.riigiteataja.ee/en/eli/515102024004 • Raudteeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024016 • Environmental Impact Assessment and Environmental Management System Act: • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus: https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/518102024017 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009 • Occupational Health and Safety Act: https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/523052024003 • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024029 • Requirements for a road construction project: https://www.riigiteataja.ee/akt/120112020004 • Tee-ehitusprojekti nõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/120112020004 • Relevant construction-related sub-acts and regulations of the Ministers of the Republic of Estonia: • Vastavad ehitusega seotud alamaktid ja Eesti Vabariigi ministrite määrused: https://www.riigiteataja.ee/index.html https://www.riigiteataja.ee/index.html • Construction design documents EVS 932:2017 Estonian standard: https://www.evs.ee/en/evs- • Ehitusprojekti dokumendid EVS 932: 2017 Eesti standard: https://www.evs.ee/et/evs-932-2017 932-2017 Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 6 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY 1.5 SEOTUD PROJEKTID JA EHITUSOBJEKTID 1.5 RELATED PROJECTS AND CONSTRUCTION OBJECTS Järgmine tabel näitab DPS2 objekide loetelu. Kollasega on tabelis tähisatud seotud Rail Baltica The following table shows the construction objects included in the DPS2 section. The table shows the ehitusobjektid, mis on rajatud eraldiseisvalt. Rohelisega on tähistatud käesoleva lepingu mahus olevad related Rail Baltica construction sites that have been built separately in yellow. The sites within the scope objektid. of this agreement are marked in green. Prioriteetne Paketi Priority Package Paketi nimetus MD kood(id) Märkused Package name MD code(s) Note lõik number section number OR0390 & Ehitatud OR0390 & Built DPS2 BP1 Tagadi-Kurtna riigimaantee ja maanteesild DPS2 BP1 Tagadi-Kurtna National Road & Road Bridge BR0390 BR0390 OR0380 & Built OR0380 & Ehitatud DPS2 BP2 Kirdalu-Kiisa riigimaantee ja maanteesild DPS2 BP2 Kirdalu-Kiisa National Road & Road Bridge BR0380 BR0380 DPS2 BP3 Saustinõmme Ecoduct (7+500) BR0750 Built DPS2 BP3 Saustinõmme Ökodukt (7+500) BR0750 Ehitatud OR0370 & Under OR0370 & Ehitamisel DPS2 BP4 Tõdva-Hageri National Road & Road Bridge BR0370 construction DPS2 BP4 Tõdva-Hageri riigimaantee ja maanteesild BR0370 OR0360 & Under OR0360 & Ehitamisel DPS2 BP5 Saku-Tõdva National Road & Road Bridge BR0360 construction DPS2 BP5 Saku-Tõdva riigimaantee ja maanteesild BR0360 OR0170 & NOT INCLUDED OR0170 & EI KUULU SELLE DPS2 BP6 Soo Local Road & Underpass BR0170 IN THIS DPS2 BP6 Soo kohalik tee ja tunnel CONTRACT BR0170 LEPINGU MAHTU DPS2 BP7 Ecoduct (18+400) BR0790 DPS2 BP7 Ökodukt (18+400) BR0790 DPS2 BP8 Koosi Pedestrian Crossing OR0590 NOT INCLUDED IN THIS DPS2 BP8 Koosi jalakäijate ületuskoht OR0590 EI KUULU SELLE DPS2 BP8 Koosi Pedestrian Crossing Underpass BR0590 CONTRACT DPS2 BP8 Koosi jalakäijate ületuskoha tunnel BR0590 LEPINGU MAHTU Viimsi Pedestrian Crossing/ Saunasilla Pedestrian DPS2 BP9 Crossing OR0570 DPS2 BP9 Viimsi jalakäijate ületuskoht/ Saunasilla riste OR0570 Viimsi Pedestrian Crossing Underpass/ Saunasilla Viimsi jalakäijate ületuskoha tunnel/ Saunasilla DPS2 BP9 Pedestrian Crossing Underpass BR0570 DPS2 BP9 BR0570 kergliiklustunnel DPS2 BP10 Jäätmehoidla Pedestrian Crossing/ Kivi road OR0560 DPS2 BP10 Jäätmehoidla jalakäijate ületuskoht/ Kivi tee riste OR0560 Jäätmehoidla Pedestrian Crossing Footbridge/ Kivi Jäätmehoidla jalakäijate ületuskoha jalakäijate sild/ DPS2 BP10 road bridge BR0560 DPS2 BP10 BR0560 Kivi tee viadukt DPS2 BP11 Old Vääna River Bridge BR0165 NOT INCLUDED IN THIS DPS2 BP11 Vana-Vääna jõe sild BR0165 EI KUULU SELLE DPS2 BP12 New Vääna River Bridge BR0160 CONTRACT LEPINGU MAHTU DPS2 BP12 Uus-Vääna jõe sild BR0160 DPS2 BP13 Ecoduct (14+800) BR0760 DPS2 BP13 Ökodukt (14+800) BR0760 Railway line from the beginning of the priority DPS2 BP14 section to Saku local stop (0+000-8+650) RW0600 Raudteeliin prioriteetse lõigu algusest kuni Saku DPS2 BP14 RW0600 NOT INCLUDED kohaliku peatuseni (0+000-8+650) Railway line from Saku local stop to the end of the IN THIS DPS2 BP15 priority section (8+650-19+191) RW0700 CONTRACT Raudteeliin Saku kohalikust peatusest kuni EI KUULU SELLE DPS2 BP15 RW0700 prioriteetse lõigu lõpuni (8+650-19+191) LEPINGU MAHTU DPS2 BP16 Ministry of defense protection barrier LS0576 DPS2 BP16 Kaitseministeeriumi kaitsepiire LS0576 Under DPS2 BP17 Kangru junction roads & bridges multiple codes construction DPS2 BP17 Kangru haruteed ja sillad mitmikkoodid Ehitamisel Table 2. Building packages that make up the Project RBEEDS2DPS2 Tabel 2. Ehituspaketid, mis moodustavad projekti RBEEDS2DPS2 Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 7 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY RW0600 EHITUSPAKETTI KUULUVAD EHITUSOBJEKTID CONSTRUCTION OBJECTS INCLUDED RW0600 PACKAGE RBDTD-EE-DS2-DPS2-14-RW0600 RBDTD-EE-DS2-DPS2-14-RW0600 Nr KIRJELDUS ASUKOHT Nr DESCRIPTION LOCATION 1 RW0600 - PÕHIRÖÖBASTEE MULDKEHA RW060101 0+000.000 - 2+00.000 1 RW0600 - MAIN TRACK EMBANKMENT RW060101 0+000.000 - 2+00.000 2 RW0600 - PÕHIRÖÖBASTEE MULDKEHA RW060102 2+000.000-6+042.000 2 RW0600 - MAIN TRACK EMBANKMENT RW060102 2+000.000-6+042.000 3 RW0600 - PÕHIRÖÖBASTEE MULDKEHA RW060103 6+042.000-8+650.000 3 RW0600 - MAIN TRACK EMBANKMENT RW060103 6+042.000-8+650.000 4 CU0560 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 0+040.000 4 CU0560 - ANIMAL CROSSING 0+040.000 5 CU0563 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 0+140.000 5 CU0563 - ANIMAL CROSSING 0+140.000 6 CU0566 - TRUUP+LOOMADE LÄBIPÄÄS 0+227.809 6 CU0566 - CULVERT+ANIMAL CROSSING 0+227.809 7 CU0578 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 1+869.998 7 CU0578 - ANIMAL CROSSING 1+869.998 8 CU0581 - TRUUP+LOOMADE LÄBIPÄÄS 1+970.000 8 CU0581 - CULVERT+ANIMAL CROSSING 1+970.000 9 CU0770 - TRUUP+LOOMADE LÄBIPÄÄS 3+478.871 9 CU0770 - CULVERT+ANIMAL CROSSING 3+478.871 10 CU0775 - TRUUP+LOOMADE LÄBIPÄÄS 4+061.849 10 CU0775 - CULVERT+ANIMAL CROSSING 4+061.849 11 CU0787- TRUUP+LOOMADE LÄBIPÄÄS 6+065 11 CU0787 - CULVERT+ANIMAL CROSSING 6+065 12 CU0800 - TRUUP+LOOMADE LÄBIPÄÄS 6+383.836 12 CU0800 - CULVERT+ANIMAL CROSSING 6+383.836 13 CU0803 - TRUUP 6+820.000 13 CU0803 - CULVERT 6+820.000 14 CU0805 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 6+910.000 14 CU0805 - ANIMAL CROSSING 6+910.000 15 CU0810 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 7+989.999 15 CU0810 - ANIMAL CROSSING 7+989.999 16 CU0815 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 8+450.000 16 CU0815 - ANIMAL CROSSING 8+450.000 17 CU0820 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 8+620.000 17 CU0820 - ANIMAL CROSSING 8+620.000 18 LS0561 MÜRATÕKE 0+780.000 - 1+300.074 18 LS0561 NOISE BARRIER 0+780.000 - 1+300.074 19 LS0581 MÜRATÕKE 3+380.504 - 3+719.502 19 LS0581 NOISE BARRIER 3+380.504 - 3+719.502 20 LS0591 MÜRATÕKE 6+400.000 - 6+800.000 20 LS0591 NOISE BARRIER 6+400.000 - 6+800.000 21 LS0571 TUGIKONSTRUKTSIOON 0+780.000 - 1+300.074 21 LS0571 RETAINING WALL 0+780.000 - 1+300.074 22 CU0584 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 2+070 22 CU0584 - ANIMAL CROSSING 2+070 23 CU0592 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 2+270 23 CU0592 - ANIMAL CROSSING 2+270 24 CU0595- LOOMADE LÄBIPÄÄS 3+370 24 CU0595 - ANIMAL CROSSING 3+370 25 CU0598 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 2+479 25 CU0598 - ANIMAL CROSSING 2+479 26 CU0601 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 2+575 26 CU0601 - ANIMAL CROSSING 2+575 27 CU0605 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 2+671 27 CU0605 - ANIMAL CROSSING 2+671 28 CU0610- LOOMADE LÄBIPÄÄS 2+787 28 CU0610 - ANIMAL CROSSING 2+787 29 CU0615 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 2+865 29 CU0615 - ANIMAL CROSSING 2+865 30 30 CU0620 - ANIMAL CROSSING 2+965 CU0620 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 2+965 31 31 CU0780 - ANIMAL CROSSING 5+100 CU0780 - LOOMADE LÄBIPÄÄS 5+100 Table 3. Construction objects within the scope of the RW0600 Building package. Tabel 3. Ehitusobjektid RW0600 ehituspaketi mahus. Ristumised olemasolevate objektidega: Intersections with existing objects: • In the PK 6+250 area, the existing T11 Tallinn Ring Road viaduct. The Saustinõmme viaduct • PK 6+250 piirkonnas olemasolemasolev T11 Tallinna ringtee viadukt. Saustinõmme viadukt valmis was completed in 2020. The Saustinõmme viaduct consists of two parallel viaducts, one viaduct aastal 2020. Saustinõmme viadukt koosneb kahest paralleelsest viaduktist, mille mõõtmed on dimensions are 162 m long and 11.7 m wide. vastavalt pikkus 162 m ja laius 11,7m. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 8 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY • PK 7+320 asub Elering AS, D- kategooria gaasitorustik MOP 55bar (BalticConnector) ning Kiili LKS • In PK 7+320, there is Elering AS, a D-category gas pipeline MOP 55bar (BalticConnector) and - Keila LKS sidekaabel. a Kiili LKS - Keila LKS communication cable. • PK 0+580-0+600 piirkonnas asub Esmar Gaas OÜ gaasitorustik, veetorustik ning • In the PK 0+580-0+600 area, there is Esmar Gaas OÜ gas pipeline, water pipeline and pressure survekanalisatsioonitorustik. sewage pipeline. • Sautinõmme ökodukti ehitas KMG Infra OÜ, aastal 2022, leping 2022-K029. • The Sautinõmme ecoduct was built by KMG Infra OÜ in 2022, contract 2022-K029. 2. LÄHTEANDMED 2. SOURCE DATA 2.1 TOPO-GEODEETILISED UURINGUD 2.1 TOPO-GEODETIC SURVEYS Käesoleva projekti põhiprojekti käigus tehtud topogeodeetilised uuringud. Reaalprojekt OÜ viis läbi The basis for the preparation of the project is the topo-geodetic surveys carried out by Reaalprojekt OÜ, topogeodeetilised uuringud, töö nr. G19070. work no. G19070. Topogeodeetiliste uuringute eesmärk oli koostada digitaalne 3D alus kõigi projektis sisalduvate elementide The purpose of topo-geodetic surveys was to create a digital 3D base for the design of all the elements projekteerimiseks, topogeodeetiline alusplaan projekteerimiseks ja jooniste koostamiseks ning määrata included in the project, a topo-geodetic base plan for designing and drafting drawings, and to specify kindlaks informatsioon maa-aluste kommunikatsioonide kohta. information on underground utility networks. Laseruuringud õhust viidi läbi 28. aprillist kuni 30. aprillini 2019 uuringukoridoris laiusega 600 m. Aerial laser scanning was carried out between the 28th of April and 30th of April in 2019 with a survey Spetsiaalsed uuringud viidi läbi aprillist kuni juunini 2019. Uuringuala pindala on 305,5 ha. corridor width of 600 m. Specified surveying was carried out between April and June 2019. The size of the surveyed area is 305.5 ha. Topogeodeetiline alusplaan on koostatud mõõtkavas 1:1000. Koordinaadid põhinevad L-Est 97 koordinaatsüsteemil. Kõrgused põhinevad EH 2000 kõrgussüsteemil. The topo-geodetic base plan has been prepared with a scale of accuracy of 1:1000. The coordinates are based on the L-Est 97 coordinate system. The heights are based on the EH 2000 leveling system. Topograafilisel aluskaardil toodud piiriandmed on antud 2019. aasta novembri seisuga. Boundary data provided on a topo basis are as November 2019. Käesolev DPS2 lõik (0+000 – 19+200) asub Harju platool. Maastik on muutlik ning kõrgused jäävad vahemikku 36-53 m. Maapinna on valdavalt kujundanud viimase jääaja liustikud ja nende sulavesi ning This part of the section (0+000…19+200) lies on Harju Plateau. The terrain is variable and the elevation is pärast seda jõed ja rabad. between 36 and 53 meters. The ground is mostly been shaped by glaciers and their melting water in the last ice age and by rivers and bogs afterwards. Lõigu alguses (0+000 – 10+000) kulgeb raudtee trass üle glatsiofluviaalse delta, mis on osaliselt kaetud Männiku rabaga. PK 0+000 – 1+300 tõuseb maapind ühtlaselt 39 meetrilt 53 meetrini. Raba servas At the beginning of this section the track runs over a glaciofluvial delta, between 0+000 and 10+000, which väheneb kõrgus 49 meetrini. Männiku raba on kõrgendatud raba ning raudtee trass kulgeb selle ida- ja is partly covered by Männiku bog. Between 0+000 and 1+300, the ground rises evenly from 39 to 53 meters, kaguserval (PK 1+700 – 6+300). Kõrgus tõuseb kuni 52 meetrini. PK 3+500 on kõrgus 49 m ning pärast after which it decreases to 49 meters at the edge of the bog. seda hakkab kõrgus jälle tõusma. Rabas on palju kraave vahemikus PK 1+700 – 3+500. Männiku bog is a raised bog and the track runs on its eastern and south eastern edge (between 1+700 and 6+300), making a bow around the centre of the bog. The elevation rises up to 52 meters, making a dip town 2.2 GEOLOOGIA to 49 meters at 3+500 before rising again. The bog has also many ditches between 1+700 and 3+500. Koostatav tööprojekt põhineb põhiprojekti raames teostatud geoloogilistel uuringutel. 2.2 GEOLOGY Ehitusuuringud viidi läbi 2019 ja 2020. Ehitusuuringud teostasid Reaalprojekt OÜ, REIB OÜ, REI Geotehnika OÜ ja Geodrilling Services S.L. This detailed technical design is based on geological surveys carried out within the framework of the master design. Ehitusgeoloogiline info pärineb järgmistest töödest: Construction surveys were carried out in 2019 and 2020. Construction surveys were carried out by • Töö nr RB-GL-11-A_1EL, „Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud raudtee eelprojekti Reaalprojekt OÜ, REIB OÜ, REI Geotehnika OÜ and Geodrilling Services S.L. koostamiseks“, Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2017.a. Construction geological information comes from the following works: Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 9 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY • Töö nr. RB-GL-10-B, „Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud teede eelprojektide • Work no. RB-GL-10-A, „Rail Baltic Estonia. Construction geological surveys of the railway for the koostamiseks“, Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2017.a. preparation of the preliminary design“, Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2017.a. • Töö nr. RB-GL-10-C, „Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide • Work no RB-GL-10-B, „Rail Baltic Estonia. Construction geological surveys of the roads for the koostamiseks“, Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2017.a. preparation of the preliminary design“, Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2017.a. • Töö nr. EE-DS2-DPS2, „Design and design supervision services for the construction of the new line • Work no. RB-GL-10-C, „Rail Baltic Estonia. Construction geological surveys of the structures for the from Tallinn to Rapla“, Interim Report Nº1 - Value Engineering. Design priority section 2 Kangru- preparation of the preliminary design“, Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2017.a. Rapla. Factual Report. Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2020.a. • Work no. EE-DS2-DPS2, „Design and design supervision services for the construction of the new • Töö nr GL19078, „RAIL BALTIC Tallinn – Rapla, EE-DS2-DPS2, Põhiprojekt, Geotehniline line from Tallinn to Rapla“, Interim Report Nº1 - Value Engineering. Design priority section 2 Kangru- pinnaseuuring“ Saku vald, Harjumaa, Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2020.a. Rapla. Factual Report. Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2020.a. • Töö nr GL25003, “Dps2 kangru-rapla lisauuringud männiku rabas. Geotehnilise uuringu • Work no GL19087-I, “RAIL BALTIC Tallinn – Rapla, EE-DS2-DP21” Saku parish, Harjumaa, aruanne“ Saku vald, Harjumaa, Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2025.a. Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2020.a. • Work no. GL25003, “Additional studies of Dps2 kangaroo-rapla in the pine bog. Geotechnical investigation report“ Saku parish, Harju County, Reaalprojekt OÜ, Tallinn 2025. 2.2.1 STANDARDID 2.2.1 STANDARDS VÄLITÖÖDE STANDARDID FIELD WORKS STANDARDS EN 1997-1 ja EN 1997-2 Üldist EN 1997-1 and EN 1997-2 General EN ISO 22476-1 Koonuse läbistuskatse (CPT) EN ISO 22476-1 Cone Penetration test (CPT) EN ISO 22476-2:2005+A1:2011 Väga raske löökpenetratsioon (DPSH-A) EN ISO 22476-2:2005+A1:2011 Dynamic Proving super heavy (DPSH-A) Löökpuurimine; löök-pöördpuurimine; südamiku puurimine: EN ISO 22475-1 Percussion drillings; Percussion with rotary; Core drillings: (proovide võtmine, pinnasevee mõõtmised) EN ISO 22475-1 (sampling, groundwater measurements) EN ISO 22476-15 MWD puurimine EN ISO 22476-15 MWD drilling EN ISO 22476-9 Tiivikkatse EN ISO 22476-9 Vane test ISO-14688-1 ja 2 Pinnase kirjeldus ISO-14688-1 and 2 Soil description ISO-14689-1 Kalju kirjeldus ISO-14689-1 Rock description LABORATOORSETE KATSETE STANDARDID LABORATORY TESTS STANDARDS EVS EN ISO 17892-1:2015 Veesisalduse määramine EVS EN ISO 17892-1:2015 Determination of Water content EVS CEN ISO 17892-12:2018 Atterbergi piirväärtuste määramine EVS CEN ISO 17892-12:2018 Determination of Atterberg limits EVS EN ISO 17892-4:2017 Osakeste suuruse jaotuse määramine (sõelumine) EVS EN ISO 17892-4:2017 Determination of Particle size distribution (Sieving) EVS EN ISO 17892-4:2017 Osakeste suuruse jaotuse määramine (hüdromeeter) EVS EN ISO 17892-4:2017 Determination of Particle size distribution (Hydrometer) EVS EN ISO 17892-3 Osakeste tiheduse määramine EVS EN ISO 17892-3 Determination of Particle Density ASTM D2974:1987 Orgaanilise aine määramine ASTM D2974:1987 Determination of organic matter EVS CEN ISO/TS 17892-2:2015 Mahumassi määramine EVS CEN ISO/TS 17892-2:2015 Determination of Bulk density DIN 4030-2 Happelisus pinnases (Baumann-Gully) Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 10 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY EN 196-2 Sulfaadisisalduse määramine pinnases DIN 4030-2 Acidity in soils (Baumann-Gully) EN 196-2 Sulfaadisisalduse määramine vees EN 196-2 Sulphates content determinations in soils ISO 4316 pH taseme määramine EN 196-2 Sulphates content determination in water EN 13577:1999 CO2 sööbivus ISO 4316 pH determination EN 7150-1; ISO 7150-2 Ammooniumioonide sisalduse määramine EN 13577:1999 CO2 aggressiveness ISO 7980 Magneesiumioonide sisalduse määramine EN 7150-1; ISO 7150-2 Ammonium ion content determination EVS CEN ISO 17892-7:2018 Piiramata survekatse (peeneteraline pinnas ja lubjakivi) ISO 7980 Magnesium ion content determination Kolmeteljeline katse (UU, CU või CD) (peeneteraline/sõmer EVS CEN ISO 17892-7:2018 Unconfined compression test (fine soils and limestones) EVS EN ISO 17892-10:2019 pinnas) EVS EN ISO 17892-10:2019 Triaxial test (UU, CU or CD) (fine/granular soils) EVS CEN ISO 17892-5:2017 Kompressiooniteim (7 intervalli) EVS CEN ISO 17892-5 Ühetelgne survetugevus EVS CEN ISO 17892-5:2017 Oedometer compressibility test (7 increments) EVS CEN ISO 17892-5 Uniaxial Compressive Strength PROJEKTEERIMISE STANDARDID Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine (Osad 1 ja 2) ja Eesti riiklik lisa osale 1 STANDARDS FOR DESIGN EN 1997 (EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013/NA:2014) Eurocode 7: Geotechnical design (Parts 1 and 2) and Estonian national annex to part EN 1997 Eurokoodeks 8: Maavärinat taluvate konstruktsioonide projekteerimine. Osa 1: 1 (EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013/NA:2014) EN 1998-1 Üldreeglid, seismiline mõju ja reeglid hoonetele. Eurocode 8: Design of structures for earthquake resistance. Part 1: General rules, EN 1998-1 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase identifitseerimine ja liigitamine. Osa seismic actions and rules for buildings. EN 14688-1 1: Identifitseerimine ja kirjeldamine Geotechnical investigation and testing - Identification and classification of soil - Part EN 14688-1 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase identifitseerimine ja liigitamine. Osa 1: Identification and description EN 14688-2 2: Liigituspõhimõtted Geotechnical investigation and testing - Identification and classification of soil - Part EN 14688-2 BS EN 206 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. 2: Principles for a classification UIC 719R Raudteeliinide mullatööd ja raudtee alus (3. trükk, veebruar 2008) BS EN 206 Concrete – Specification, performance, production and conformity. UIC 719R Earthworks and track bed for railway lines (3rd Edition, February 2008) 2.2.2 TEOSTATUD PÕHIPROJEKTI PINNASEUURINGUD 2.2.2 CONDUCTED MASTER DESIGN SOIL SURVEYS Uuritaval alal olevad kvaternaarsed setted koosnevad peamiselt liivast, mis on lõigu esimesel poolel The Quaternary sediments consist mostly of sand that is of glaciofluvial origin in the first half of this section glatsiofluviaalset päritolu ning teisel poolel glatsiolakustriini päritolu. Liiva katab sageli turvas. Liiva all võib and more of glaciolacustrine origin in the second half. The sand is often covered by peat. Under the sand esineda peenemat pinnast (tolmliiva ja savi) ning moreeni, mis võivad selle lõigu keskses osas asuda ka there may occur finer graded soils (silts and clays) and moraine, which can also lie close to the ground in maapinna lähedal. a short stretch in the middle of this section. Glatsiolakustriini setted moodustuvad peamiselt peenliivast, tolmliivast ja savist. Glatsiofluviaalsed setted The glaciolacustrine sediments consists mostly of silty fine sands, silts and clays, glaciofluvial sediments moodustuvad peenest kuni jämedast liivast ja kruusast. Liivmuldi võib segada kruusa või tolmliivaga ning of fine to coarse sands and gravels. Sandy soils can be mixed with gravel or silt and can be very variable see võib varieeruda tera suuruses. Savimullad on sageli kihilised (tolmliiva ja savi kihid) ning konsistentsilt in grain size. Clayey soils are often layered (silt and clay layers) and usually very soft to firm in consistency. tavaliselt väga pehmed kuni jäigad. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 11 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi settekivim, mis kuulub Nabala, Rakvere, Oandu, Keila, Haljala The bedrock consists of limestone from the Upper-Ordovician Nabala, Rakvere, Oandu, Keila, Haljala and and Kukruse lademesse (Paekna, Rägavere, Vasalemma, Kahula, Tartuse ja Viivikonna formatsioon) ning Kukruse stages (Paekna, Rägavere, Vasalemma, Kahula, Tartuse and Viivikonna formations) and in the lõigu põhja osas ka Kesk-Ordoviitsiumi settekivim, mis kuulub Uhaku lademesse (Kõrgekallase northern part of this section also from the Middle-Ordovician Uhaku stage (Kõrgekallas formation). It formatsioon). Settekivi sisaldab mergli ning põhjaosas ka kukersiidi kihte. Aluspõhi on valdavalt 5 kuni 30 contains marl and in the northern part also kukersite layers. The bedrock lies mostly in a depth of 5 to 30 m sügavusel. meters. Lõigu alguses koosnevad kvaternaarsed setted enamasti paksust (võib olla üle 25 m) liivakihist. Jämedama In the beginning of this section the Quaternary sediments consist mostly of thick (it can be over 25 meters) liiva ja kruusa kihid on maapinnale lähemal, sügavamale minnes muutuvad kihid konsistentsilt peenemaks. sand layers, with coarser sands and gravel layers closer to the ground and becoming finer moving deeper Setteid katab kas mullakiht või turvas. Männiku rabas võib PK 1+700 – 6+300 turbakihi paksus ületada 7,7 into the ground. It is covered by topsoil or peat. In Männiku bog, between 1+700 to 6+300, the peat layer meetrit. Raba lõunapoolses otsas on liivakihid õhemad ning selle all olev kiht koosneb peamiselt tolmliivast. can achieve a thickness over 7,7 meters. In the southern end of the bog the sand layers are thinner and Aluspõhi on 20-30 m sügavusel, ulatudes mõnel juhul üle 30 m sügavusele. the layer underneath it consists more of siltier soils. The bedrock lies 20 to 30 meters deep, reaching in some instances a depth of over 30 meters. Välitööde (november 2019 – juuni 2020) käigus mõõdeti põhjavee tase sügavusel 0.0 – 9.0 m, keskmise sügavusega alla 1,5 m. Talvekuudel (detsember, jaanuar, veebruar) oli põhjavee tase ebatavaliselt sooja The groundwater level occurred during the field works (November 2019 to June 2020) on the depth 0,0…9,0 talve tõttu keskmisest kõrgem. Sellest tulenevalt oli kevadel lund ja jääsulamist tavalisest vähem ning m, with an average depth under 1.5 m. In the winter months (December, January, February) the põhjavee tase oli madalam kui kevadeti keskmiselt. Põhiprojekti puuraukudes oli põhjavee tase enamasti groundwater level was higher than on average due to the unusually warm winter. Resulting from that, in maapinna lähedal, tavaliselt vähem kui 1,2 m sügavusel. the spring there was less snow and ice melting water than usual, and the groundwater level was lower than on an average spring. In the Master Design boreholes, the groundwater level was mostly close to the Uuringuetapis, eeletapis ja põhiprojekti etapis leitud geoloogiliste üksuste kohaselt on DPS2 raudteelõigu ground, usually less than 1.2 meters deep. trassi telgjoon lõigus km 0,0 kuni 8,650 jaotatud järgmisteks lõikudeks. According to the geological units found in the survey phase, preliminary phase and main design phase, the DPS2 railway section route axis from km 0.0 to 8.650 is divided into the following sections: Lõik 1. 0+000 – 0+379. Selles lõigus vastab ¾ koostisest üksusele UG-I, kuid esindatud on kõik 3 kvaternaarset üksust ning turvas. Section 1. 0+000 – 0+379. Kõigis 3 üksuses domineerivad valdavalt tugevamad alamüksused. This section, ¾ of composition corresponds to UG-I, but they are represented all 3 quaternary units plus Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: the peat. In all 3 units there is a predominance of the stronger subunits. Lõik 1 0+000 - 0+379 Turvas (UGV) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered Sügavus (m) 0,00-2,40 2,40-4,40 4,40-7,00 7,00-9,20 9,20-12,20 12,20-14,80 in the following table: Geotehniline Section 1 V Ib Ic Id Ie Id Peat (UGV) Glaciofluvial Deposits (UGI) üksus 0+000 - 0+379 Kohev Kesktihe Väga tihe mölline Depth (m) 0.00-2.40 2.40-4.40 4.40-7.00 7.00-9.20 9.20-12.20 12.20-14.80 Kirjeldus Turvas Tihe mölline liiv Tihe mölline liiv mölline liiv mölline liiv liiv Geotechnical Unit V Ib Ic Id Ie Id Medium Loose silty Dense silty Very dense silty Description Peat dense silty Dense silty sands sands sands sands sands Lõik 1 Lubjakivi Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Moreenisetted (UGIII) 0+000 - 0+379 (UGIV) Sügavus (m) 14,80-15,80 15,80-16,20 16,20-19,20 19,20-21,60 21,60-23,00 23,00-30,00 Section 1 Limestone Glaciofluvial Deposits (UGI) Moraine deposits (UGIII) 0+000 - 0+379 (UGIV) Geotehniline Ie Id IIIc IIIb IIIc IV Depth (m) 14.80-15.80 15.80-16.20 16.20-19.20 19.20-21.60 21.60-23.00 23.00-30.00 üksus Tihe Geotechnical Väga tihe, Ie Id IIIc IIIb IIIc IV kruusane, Väga tihe, pisut Aluspõhi: Unit Väga tihe pisut Dense Kirjeldus Tihe mölline liiv pisut savine/mölline lubjakivi ja Very dense, Very dense, mölline liiv savine/mölline gravelly, Bedrock: savine/mölline liiv-kruus mergel Very dense Dense silty slightly slightly liiv-kruus Description slightly limestone and liiv-kruus silty sands sands clayey/silty clayey/silty Tabel 4. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 1. clayey/silty marls Sand-Gravel Sand-Gravel Sand-Gravel Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 12 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Vaadeldava kasvupinnase paksus on 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel (niiskel alal). Table 4. Stratigraphy considered in geotechnical section 1. Lõik 2. 0+379 – 0+855. The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth (damp area). Siin domineerib täielikult UG-I ning veidi esineb ka turvast ja UG-III. Enamik esinevatest alamüksustest on suurima tugevusega Section 2. 0+379 – 0+855. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: There is a total predominance of UG-I with a little presence of peat and UG-III. Most of the subunits present are those with the highest resistance Lõik 2 Turvas (UGV) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 0+379 - 0+855 The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered Sügavus (m) 0,00–1,20 1,20-2,20 2,20–2,80 2,80–3,60 3,60–4,60 4,60-5,80 in the following table: Geotehniline V Ib Ic Id Ic Id Section 2 üksus Peat (UGV) Glaciofluvial Deposits (UGI) 0+379 - 0+855 Kohev Kesktihe Kesktihe mölline Kirjeldus Turvas Tihe mölline liiv Tihe mölline liiv Depth (m) 0.00-1.20 1.20-2.20 2.20-2.80 2.80-3.60 3.60-4.60 4.60-5.80 mölline liiv mölline liiv liiv Geotechnical Unit V Ib Ic Id Ic Id Medium Loose silty Dense silty Medium dense silty Description Peat dense silty Dense silty sands Lõik 2 sands sands sands Moreenisetted (UGIII) sands 0+379 - 0+855 Sügavus (m) 19,40-21,20 21,20-22,80 Section 2 Moraine deposits (UGIII) Geotehniline 0+379 - 0+855 IIIb IIIc üksus Depth (m) 19.40-21.20 21.20-22.80 Tihe kruusane, pisut Geotechnical Kirjeldus Väga tihe, pisut savine/mölline liiv-kruus IIIb IIIc savine/mölline liiv-kruus Unit Tabel 5. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 2. Dense gravelly, slightly clayey/silty Sand- Description Very dense, slightly clayey/silty Sand-Gravel Gravel Table 5. Stratigraphy considered in geotechnical section 2. Vaadeldava kasvupinnase paksus on 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel (niiskel alal). The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 (damp area) between. Lõik 3. 0+855 – 1+500. Selles lõigus domineerib endiselt rohkem UG-I. UG-V (turvas) ei esine ja üksnes lokaalselt leidub UG-VI Section 3. 0+855 – 1+500. täitepinnast. Enamik alamüksustest on tugevamad. In this section there is still a greater predominance of UG-I. The UG-V (peat), doesn’t appears and only Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: locally can be found some madeground of UG-VI. Most of subunits are the stronger ones. The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Lõik 3 Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 0+855 - 1+500 Sügavus (m) 0,20–0,40 0,40-1,20 1,20-1,80 1,80-4,80 4,80–5,40 5,40-6,40 Section 3 Geotehniline Glaciofluvial Deposits (UGI) Ia Ib Ic Ie Ic Id 0+855 - 1+500 üksus Depth (m) 0.20-0.40 0.40-1.20 1.20-1.80 1.80-4.80 4.80-5.40 5.40-6.40 Väga kohev Kohev Kesktihe Väga tihe Kesktihe mölline Kirjeldus Tihe mölline liiv Geotechnical Unit Ia Ib Ic Ie Ic Id mölline liiv mölline liiv mölline liiv mölline liiv liiv Medium Very Loose Loose silty Very dense silty Medium dense silty Description dense silty Dense silty sands silty sands sands sands sands sands Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 13 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Lõik 3 Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 0+855 - 1+500 Section 3 Glaciofluvial Deposits (UGI) Sügavus (m) 6,40-8,00 8,00-10,00 10,00-11,60 11,60-12,00 12,00-12,60 12,60-13,00 0+855 - 1+500 Geotehniline Depth (m) 6.40-8.00 8.00-10.00 10.00-11.60 11.60-12.00 12.00-12.60 12.60-13.00 Ic Id Ie Id Ic Ib üksus Geotechnical Ic Id Ie Id Ic Ib Kesktihe Tihe mölline Väga tihe Kesktihe mölline Unit Kirjeldus Tihe mölline liiv Kohev mölline liiv Medium mölline liiv liiv mölline liiv liiv Dense silty Very dense Dense silty Medium dense Description dense silty Loose silty sands sands silty sands sands silty sands sands Lõik 3 Moreenisetted Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 0+855 - 1+500 (UGIII) Section 3 Moraine Sügavus (m) 13,00-14,00 14,00-14,80 14,80-15,20 15,20-18,20 18,20-18,60 18,60-19,80 Glaciofluvial Deposits (UGI) 0+855 - 1+500 deposits (UGIII) Geotehniline Ic Id Ie Ic Id IIIc Depth (m) 13.00-14.00 14.00-14.80 14.80-15.20 15.20-18.20 18.20-18.60 18.60-19.80 üksus Geotechnical Ic Id Ie Ic Id IIIc Kesktihe Tihe mölline Väga tihe Kesktihe Tihe mölline liiv Väga tihe, pisut Unit Kirjeldus mölline liiv liiv mölline liiv mölline liiv savine/mölline Medium dense Dense silty Very dense Medium dense Dense silty Very dense, liiv-kruus silty sands sands silty sands silty sands sands slightly Tabel 6. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 3. Description clayey/silty Sand-Gravel Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,20 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel Table 6. Stratigraphy considered in geotechnical section 3. (niiskel alal). The topsoil thickness considered is 0.20 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth (damp area) in all the section. Lõik 4. 1+500 – 1+940. Section 4. 1+500 - 1+940. Selles lõigus domineerib endiselt rohkem UG-I. UG-V (turvas) ilmub uuesti väikese paksusega. UG-I In this section there is still a greater predominance of UG-I. The UG-V (peat), reappears with low thickness. koosneb peamiselt keskmise tihedusega alamüksusest. UG-I is principally composed by the medium density subunit. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Lõik 4 Section 4 Turvas (UGV) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Peat (UGV) Glaciofluvial Deposits (UGI) 1+500 - 1+940 1+500 - 1+940 Sügavus (m) 0,00-1,00 1,00–1,60 1,60-4,00 4,00–4,60 4,60-6,00 6,00-7,00 Depth (m) 0.00-1.00 1.00-1.60 1.60-4.00 4.00-4.60 4.60-6.00 6.00-7.00 Geotehniline Geotechnical V Ib Ia Id Ic Ib V Ib Ia Id Ic Ib üksus Unit Väga kohev Kesktihe mölline Kohev mölline Very Loose silty Dense silty Medium dense Loose silty Kirjeldus Turvas Kohev mölline liiv Tihe mölline liiv Description Peat Loose silty sands mölline liiv liiv liiv sands sands silty sands sands Lõik 4 Section 4 Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Glaciofluvial Deposits (UGI) 1+500 - 1+940 1+500 - 1+940 Sügavus (m) 7,00-8,40 8,40-9,20 9,20-9,80 9,80-13,40 13,40-15,60 15,60-16,00 Depth (m) 7.00-8.40 8.40-9.20 9.20-9.80 9.80-13.40 13.40-15.60 15.60-16.00 Geotehniline Geotechnical Ic Ib Ic Id Ic Ib Ic Ib Ic Id Ic Ib üksus Unit Medium Kesktihe Kesktihe mölline Kesktihe mölline Kohev mölline Medium dense Dense silty Medium dense Loose silty Kirjeldus Kohev mölline liiv Tihe mölline liiv Description dense silty Loose silty sands mölline liiv liiv liiv liiv silty sands sands silty sands sands sands Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 14 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Lõik 4 Section 4 Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Glaciofluvial Deposits (UGI) 1+500 - 1+940 1+500 - 1+940 Sügavus (m) 16,00-16,80 16,80-17,60 17,60-18,20 18,20-19,20 19,20-19,80 19,80-22,40 Depth (m) 16.00-16.80 16.80-17.60 17.60-18.20 18.20-19.20 19.20-19.80 19.80-22.40 Geotehniline Geotechnical Ic Id Ic Id Ic Id Ic Id Ic Id Ic Id üksus Unit Kesktihe Kesktihe mölline Kesktihe Tihe mölline Medium dense Medium dense Dense silty Medium dense Dense silty Kirjeldus Tihe mölline liiv Tihe mölline liiv Description Dense silty sands mölline liiv liiv mölline liiv liiv silty sands silty sands sands silty sands sands Section 4 Lõik 4 Glaciofluvial Deposits (UGI) Moraine deposits (UGIII) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Moreenisetted (UGIII) 1+500 - 1+940 1+500 - 1+940 Depth (m) 22.40-22.80 22.80-23.40 23.40-24.80 24.80-25.80 25.80-26.20 Sügavus (m) 22,40-22,80 22,80-23,40 23,40-24,80 24,80-25,80 25,80-26,20 Geotechnical Geotehniline Ie Id Ie Id IIIc Ie Id Ie Id IIIc Unit üksus Väga tihe, pisut Very dense Very dense Dense silty Very dense, slightly Väga tihe Väga tihe Tihe mölline Description Dense silty sands Kirjeldus Tihe mölline liiv savine/mölline liiv- silty sands silty sands sands clayey/silty Sand-Gravel mölline liiv mölline liiv liiv kruus Table 7. Stratigraphy considered in geotechnical section 4 Tabel 7. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 4 The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel (damp area) in all the section. (niiskel alal). Section 5. 1+940 – 2+700. Lõik 5. 1+940 – 2+700. In this section the materials found up to the investigated depth are half peat and the other half UG-I, and Selles lõigus moodustab poole uuritud sügavuseni leitud materjalidest turvas ja teise poole UG-I, vähesel marginally UG-III. The Ug-I subunits range from medium to very dense, with the lower density subunits not määral ka UG-III. UG-I alamüksused ulatuvad kesktihedast väga tihedani, väiksema tihedusega appearing. alamüksusi ei esine. The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: in the following table: Lõik 5 Turvas (UGV) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Section 5 1+940 - 2+700 Peat (UGV) Glaciofluvial Deposits (UGI) 1+940 - 2+700 Sügavus (m) 0,00-4,60 4,60-5,60 5,60–6,00 Depth (m) 0.00-4.60 4.60-5.60 5.60-6.00 Geotehniline V Ic Ie Geotechnical üksus V Ic Ie Unit Kesktihe Väga tihe Kirjeldus Turvas Medium dense Very dense silty mölline liiv mölline liiv Description Peat silty sands sands Tabel 8. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 5 Table 8. Stratigraphy considered in geotechnical section 5 Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth (niiskel alal). (damp area) in all the section. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 15 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Lõik 6. 2+700 – 3+100. Section 6. 2+700 - 3+100. Selles lõigus moodustab rohkem kui poole uuritud sügavuseni leitud materjalidest turvas ja ülejäänu UG-I, In this section the materials found up to the investigated depth are more than half peat and the rest UG-I, vähesel määral ka UG-III. UG-I alamüksused ulatuvad kesktihedast väga tihedani, iga materjal moodustab and marginally UG-III. The Ug-I subunits range from medium to very dense, with one third of each material, kolmandiku, väiksema tihedusega alamüksusi ei esine. with the lower density subunits not appearing. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Lõik 6 Turvas (UGV) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 2+700 - 3+100 Section 6 Peat (UGV) Glaciofluvial Deposits (UGI) Sügavus (m) 0,00-5,80 5,80–6,60 6,60-6,80 2+700 - 3+100 Geotehniline üksus V Ic Ie Depth (m) 0.00-5.80 5.80-6.60 6.60-6.80 Kesktihe mölline Väga tihe mölline Geotechnical Unit V Ic Ie Kirjeldus Turvas liiv liiv Medium dense Very dense silty Description Peat silty sands sands Tabel 9. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 6 Table 9. Stratigraphy considered in geotechnical section 6 Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth (niiskel alal). (damp area) in all the section. Lõik 7. 3+100 – 3+700. Section 7. 3+100 – 3+700. Turbalademete paksus väheneb ning enamik selle lõigu materjalidest on UG-I. Selles lõigus moodustavad Peat deposits reduce their thickness, with which most of the materials that appear in this section are UG-I. suurema osa tihedad ja väga tihedad materjalid. Into this unit the greater proportion is of dense and very dense materials. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Lõik 7 Turvas (UGV) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 3+100 - 3+700 Section 7 Peat (UGV) Glaciofluvial Deposits (UGI) Sügavus (m) 0,00-2,00 2,00–2,40 2,40-3,60 3,60-6,60 6,60-17,20 3+100 - 3+700 Geotehniline Depth (m) 0.00-2.00 2.00-2.40 2.40-3.60 3.60-6.60 6.60-17.20 V Ib Ic Id Ie üksus Geotechnical Unit V Ib Ic Id Ie Kohev Kesktihe mölline Väga tihe mölline Kirjeldus Turvas Tihe mölline liiv Loose silty Medium dense Very dense silty mölline liiv liiv liiv Description Peat Dense silty sands sands silty sands sands Tabel 10. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 7 Table 10. Stratigraphy considered in geotechnical section 7 Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth (niiskel alal). (damp area) in all the section. Lõik 8. 3+700 – 4+200. Section 8. 3+700 – 4+200. Turvast esineb rohkem, kuni veerand kõigist materjalidest, millest ülejäänu moodustab UG-I. Suurema osa The peat increases its presence until reaching a quarter of the total materials, being the rest UG-I. The alamüksustest moodustavad tihedad liivad, mida on üle poole. more proportion of subunits are the dense sands being more than half of total. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 16 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Lõik 8 Turvas (UGV) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Section 8 3+700 - 4+200 Peat (UGV) Glaciofluvial Deposits (UGI) 3+700 - 4+200 Sügavus (m) 0,00-2,40 2,40-3,60 3,60-4,80 4,80–5,40 5,40-7,20 7,20-8,40 8,40-11,00 Depth (m) 0.00-2.40 2.40-3.60 3.60-4.80 4.80-5.40 5.40-7.20 7.20-8.40 8.40-11.00 Geotehniline V Ic Id Ic Id Ic Id üksus Geotechnical V Ic Id Ic Id Ic Id Unit Kesktihe Tihe mölline Kesktihe Tihe mölline Kesktihe Tihe mölline Kirjeldus Turvas mölline liiv liiv mölline liiv liiv mölline liiv liiv Medium Medium Medium Dense silty Dense silty Dense silty Description Peat dense silty dense silty dense silty sands sands sands sands sands sands Lõik 8 Section 8 Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Glaciofluvial Deposits (UGI) 3+700 - 4+200 3+700 - 4+200 Sügavus (m) 11,00-11,40 11,40-14,60 14,60-15,00 Depth (m) 11.00-11.40 11.40-14.60 14.60-15.00 Geotehniline üksus Ie Id Ie Geotechnical Unit Ie Id Ie Very dense silty Kirjeldus Väga tihe mölline liiv Tihe mölline liiv Väga tihe mölline liiv Description Dense silty sands Very dense silty sands sands Tabel 11. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 8 Table 11. Stratigraphy considered in geotechnical section 8 Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth (niiskel alal). (damp area) in all the section. Lõik 9. 4+200 – 4+500. Section 9. 4+200 – 4+500. Turvast esineb jätkuvalt üha rohkem, kuni see moodustab suurema osa. Ülejäänud materjalid vastavad Peat continues to increase its presence until it become the majority. The rest of materials corresponds to UG-I üksusele, varasemale sarnase alamüksuste proportsiooniga, ulatudes kesktihedast väga tihedani. UG-I, with a similar proportion of subunits than previous, going from medium dense to very dense. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Lõik 9 Turvas (UGV) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 4+200 - 4+500 Section 9 Peat (UGV) Glaciofluvial Deposits (UGI) 4+200 - 4+500 Sügavus (m) 0,00-5,80 5,80–6,40 6,40-6,60 Depth (m) 0.00-5.80 5.80-6.40 6.40-6.60 Geotehniline üksus V Ic Id Geotechnical Unit V Ic Id Kirjeldus Turvas Kesktihe mölline liiv Tihe mölline liiv Medium dense silty Description Peat Dense silty sands sands Tabel 12. Geotehnilises lõigus 9 vaadeldav stratigraafia ja parameetrid Table 12. Stratigraphy and parameters considered in geotechnical section 9 Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel (niiskel alal). The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth (damp area) in all the section. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 17 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Lõik 10. 4+500 – 5+500. Section 10. 4+500 – 5+500 Turvast esineb jätkuvalt üha rohkem, kuni see moodustab kogu materjalist kolmveerandi. Ülejäänud The peat continues to increase its presence until it reaches three quarters of the total. The other quarter is veerandi moodustavad endiselt UG-I materjalid, valdavalt väga tihedad materjalid. still formed by UG-I materials with a predominance of very dense materials. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Lõik 10 Turvas (UGV) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Section 10 4+500 - 5+500 Peat (UGV) Glaciofluvial Deposits (UGI) 4+500 - 5+500 Sügavus (m) 0,00-7,80 7,80–8,00 8,00-8,20 Depth (m) 0.00-7.80 7.80-8.00 8.00-8.20 Geotehniline üksus V Id Ie Geotechnical Unit V Id Ie Kirjeldus Turvas Tihe mölline liiv Väga tihe mölline liiv Description Peat Dense silty sands Very dense silty sands Tabel 13. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 10 Table 13. Stratigraphy considered in geotechnical section 10 Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth (niiskel alal). (damp area) in all the section. Lõik 11. 5+500 – 6+060. Section 11. 5+500 - 6+060 Selles lõigus turvas väheneb ja ilmub UG-II, kusjuures kumbki materjal moodustab veerandi. Ülejäänu At this section the peat decreases his presence and appears UG-II, being one quarter each of these moodustavad UG-I materjalid. UG-I ja UG-II üksustes domineerivad valdavalt tugevamad alamüksused. materials. The rest continues being UG-I materials. At UG-I and UG-II there is a predominance of the stronger subunits. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered Lõik 11 Glatsiofluviaalsed Turvas (UGV) Glatsiolakustrilised setted (UGII) in the following table: 5+500 - 6+060 setted (UGI) Sügavus (m) 0,00-4,60 4,60-5,00 5,00-5,80 5,80–6,60 6,60–7,00 Section 11 Glaciofluvial Peat (UGV) Glaciolacustrine Deposits (UGII) Geotehniline 5+500 - 6+060 Deposits (UGI) V Ia IId IIe IId üksus Depth (m) 0.00-4.60 4.60-5.00 5.00-5.80 5.80-6.60 6.60-7.00 Väga kohev Poolkõva Kõva kuni väga Poolkõva Geotechnical Kirjeldus Turvas V Ia IId IIe IId mölline liiv savi/möll kõva savi/möll savi/möll Unit Very Loose silty Very stiff to hard Description Peat Stiff clay/silt Stiff clay/silt sands clay/silt Lõik 11 Glatsiofluviaalsed Glatsiolakustrilised setted (UGII) 5+500 - 6+060 setted (UGI) Sügavus (m) 7,00-7,80 7,80-9,20 9,20-10,60 10,60-15,00 15,00-16,80 Section 11 Glaciofluvial Glaciolacustrine Deposits (UGII) Geotehniline 5+500 - 6+060 Deposits (UGI) IIc IIb IId IIe Ie üksus Depth (m) 7.00-7.80 7.80-9.20 9.20-10.60 10.60-15.00 15.00-16.80 Poolpehme Pehme Poolkõva Kõva kuni väga Väga tihe mölline Geotechnical Unit IIc IIb IId IIe Ie Kirjeldus savi/möll savi/möll savi/möll kõva savi/möll liiv Very stiff to hard Very dense silty Description Firm clay/silt Soft clay/silt Stiff clay/silt Tabel 14. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 11 clay/silt sands Table 14. Stratigraphy considered in geotechnical section 11 Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel (niiskel alal). The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth (damp area) in all the section. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 18 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Lõik 12. 6+060 – 6+300. Section 12. 6+060 – 6+300. Selles lõigus väheneb nii turba kui UG-I materjalide sisaldus ning suureneb UG-II materjalide osakaal. In this section the presence of both peat and UG-I materials decreases, increasing the proportion of UG-II Lokaalselt esinevad antroopilised UG-VI materjalid. Peamine UG-II alamüksus on kõva ja väga kõva materials. Anthropic materials of UG-VI appear locally. The majority subunit of UG-II are clays/silts very savi/möll, enamik UG-I materjale aga vastavad nõrgematele alamüksustele. stiff and hard, while most of UG-I materials corresponds to the weaker subunits. The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: Glaciofluvial Section 12 Peat (UGV) Deposits Glaciolacustrine Deposits (UGII) Lõik 12 Glatsiofluviaalsed 6+060 - 6+300 Turvas (UGV) Glatsiolakustrilised setted (UGII) (UGI) 6+060 - 6+300 setted (UGI) Depth (m) 0.00-0.40 0.40-0.60 0.60-1.00 1.00-1.60 1.60-2.40 Sügavus (m) 0,00-0,40 0,40-0,60 0,60–1,00 1,00–1,60 1,60-2,40 Geotechnical Geotehniline V Ia IIa IId IIe V Ia IIa IId IIe Unit üksus Very Loose silty Very soft Very stiff to Väga kohev Väga pehme Poolkõva Kõva kuni väga Description Peat Stiff clay/silt Kirjeldus Turvas sands clay/silt hard clay/silt mölline liiv savi/möll savi/möll kõva savi/möll Table 15. Stratigraphy considered in geotechnical section 12 Tabel 15. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 12 Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,00 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel The topsoil thickness considered is 0.00 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth (niiskel alal). (damp area) in all the section. Section 13. 6+300 – 6+600. Lõik 13. 6+300 – 6+600. Peat disappears in this section and appears as a minority material the UG-III. In all units there is a predominance of the stronger subunits. Selles lõigus turvas kaob ja vähemusmaterjalina ilmub UG-III. Kõigis üksustes domineerivad valdavalt tugevamad alamüksused. The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: Glaciofluvial Section 13 Glaciolacustrine Glaciofluvial Deposits (UGI) Deposits 6+300 - 6+600 Deposits (UGII) Lõik 13 Glatsiolakustrilised Glatsiofluviaalsed (UGI) Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 6+300 - 6+600 setted (UGII) setted (UGI) Depth (m) 0.20-1.40 1.40-1.80 1.80-2.20 2.20-8.00 8.00-15.40 Sügavus (m) 0,20-1,40 1,40–1,80 1,80–2,20 2,20-8,00 8,00-15,40 Geotechnical Ia Ib Ic IIe Id Geotehniline Unit Ia Ib Ic IIe Id üksus Very Loose silty Loose silty Medium dense Very stiff to hard Dense silty Description sands sands silty sands clay/silt sands Väga kohev Kohev mölline Kesktihe Kõva kuni väga kõva Kirjeldus Tihe mölline liiv mölline liiv liiv mölline liiv savi/möll Table 16. Stratigraphy considered in geotechnical section 13 Tabel 16. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 13 The topsoil thickness considered is 0.20 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,20 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel (damp area) in all the section. (niiskel alal). Section 14. 6+600 - 6+800 Lõik 14. 6+600 – 6+800. The previous UG-III materials disappear, and UG-I becomes the main material, with 3/4 parts. In UG-I there Varasemad UG-III materjalid kaovad ja UG-I muutub peamiseks materjaliks, moodustades 3/4. UG-I korral is a predominance of medium and weak subunits, while in UG-II there is a predominance of the stronger domineerivad keskmised ja nõrgad alamüksused, UG-II korral aga tugevamad materjalid. materials. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 19 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Section 14 Glaciofluvial Deposits (UGI) 6+600 - 6+800 Lõik 14 Depth (m) 0.40-1.00 1.00-1.60 1.60-2.00 2.00-2.40 2.40-3.40 Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 6+600 - 6+800 Geotechnical Unit Ia Ib Ia Ib Ic Sügavus (m) 0,40–1,00 1,00–1,60 1,60–2,00 2,00–2,40 2,40-3,40 Geotehniline Very Loose silty Very Loose silty Medium dense silty Ia Ib Ia Ib Ic Description Loose silty sands Loose silty sands üksus sands sands sands Väga kohev mölline Väga kohev mölline Kirjeldus Kohev mölline liiv Kohev mölline liiv Kesktihe mölline liiv liiv liiv Section 14 Glaciolacustrine Glaciofluvial Deposits (UGI) 6+600 - 6+800 Deposits (UGII) Depth (m) 3.40-4.00 4.00-6.20 6.20-9.60 Geotechnical Unit Ib Ic IIe Lõik 14 Glatsiolakustrilised Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Description Loose silty sands Medium dense silty sands Very stiff to hard clay/silt 6+600 - 6+800 setted (UGII) Sügavus (m) 3,40–4,00 4,00-6,20 6,20-9,60 Table 17. Stratigraphy considered in geotechnical section 14 Geotehniline Ib Ic IIe üksus The topsoil thickness considered is 0.40 m whereas the ground water level is located at 0.00 m depth Kirjeldus Kohev mölline liiv Kesktihe mölline Kõva kuni väga kõva (damp area) in all the section. liiv savi/möll Tabel 17. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 14 Kogu lõigus on vaadeldava kasvupinnase paksus 0,40 m ja pinnasevee tase paikneb 0,00 m sügavusel Section 15. 6+800 - 7+200. (niiskel alal). In this section the UG-I materials are maintained as the majority, reappearing the UG-III materials. In UG- II and UG-III all the materials are from the stronger subunits, while in UG-I the medium dense materials are the main subunit. Lõik 15. 6+800 – 7+200. The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered Selles lõigus püsivad enamuses UG-I materjalid ning uuesti ilmuvad UG-III materjalid. UG-II ja UG-III korral in the following table: pärinevad kõik materjalid tugevamatest alamüksustest, UG-I korral on aga peamiseks alamüksuseks kesktihedad materjalid. Section 15 Glaciofluvial Deposits (UGI) 6+800 -7+200 Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: Depth (m) 0.20-0.80 0.80-1.80 1.80-2.60 2.60-6.60 6.60-7.00 Geotechnical Lõik 15 Ib Ic Id Ic Id Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Unit 6+800 -7+200 Medium dense Medium dense Sügavus (m) 0,20–0,80 0,80–1,80 1,80-2,60 2,60-6,60 6,60–7,00 Description Loose silty sands Dense silty sands Dense silty sands silty sands silty sands Geotehniline Ib Ic Id Ic Id üksus Kesktihe mölline Kesktihe mölline Section 15 Kirjeldus Kohev mölline liiv Tihe mölline liiv Tihe mölline liiv Glaciofluvial Deposits (UGI) liiv liiv 6+800 -7+200 Depth (m) 7.00-10.20 10.20- 10.60 10.60-12.00 12.00-12.40 Geotechnical Unit Ic Id Ic Id Lõik 15 Medium dense silty Medium dense silty Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Description Dense silty sands Dense silty sands 6+800 -7+200 sands sands Sügavus (m) 7,00-10,20 10,20- 10,60 10,60-12,00 12,00-12,40 Table 18. Stratigraphy considered in geotechnical section 15 Geotehniline Ic Id Ic Id üksus The topsoil thickness considered is 0.20 m whereas the ground water level is located at 1.80 m depth Kirjeldus Kesktihe mölline liiv Tihe mölline liiv Kesktihe mölline liiv Tihe mölline liiv Tabel 18. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 15 Vaadeldava kasvupinnase paksus on 0,20 m ja pinnasevee tase paikneb 1,80 m sügavusel. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 20 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Lõik 16. 7+200 – 7+420. Section 16. 7+200 - 7+420. Selles lõigus suureneb UG-III üksuse osakaal üle poole materjalidest. Teisest küljest suureneb nõrgimate In this section the UG-III unit increases its presence to more than half of the materials present. On the alamüksuste osakaal UG-I üksuses, UG-II korral aga püsivad kõvemad materjalid. UG-III üksuses esinevad other hand, there is an increase in the weakest subunits in the UG-I unit, while the harder materials remain kõik alamüksused, teatud määral valdavalt tihedad ja väga tihedad alamüksused. in UG-II. UG-III unit has representation of all subunits with a certain predominance of dense and very dense subunits. The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: gathered in the following table: Lõik 16 Glatsiofluviaalsed setted (UGI) Section 16 7+200 - 7+420 Glaciofluvial Deposits (UGI) 7+200 - 7+420 Sügavus (m) 0,20–0,40 0,40-1,20 1,20-2,20 2,20-3,20 3,20-8,00 Depth (m) 0.20-0.40 0.40-1.20 1.20-2.20 2.20-3.20 3.20-8.00 Geotehniline Ia Ib Ic Ib Ic Geotechnical Unit Ia Ib Ic Ib Ic üksus Väga kohev mölline Kesktihe mölline Very Loose silty Medium dense silty Medium dense silty Kirjeldus Kohev mölline liiv Kesktihe mölline liiv Kohev mölline liiv Description Loose silty sands Loose silty sands liiv liiv sands sands sands Lõik 16 Glatsiofluviaalsed Glatsiolakustrilised Section 16 Glaciofluvial Glaciolacustrine Moreenisetted (UGIII) Moraine deposits (UGIII) 7+200 - 7+420 setted (UGI) setted (UGII) 7+200 - 7+420 Deposits (UGI) Deposits (UGII) Sügavus (m) 8,00–9,00 9,00-12,40 12,40-13,60 Depth (m) 8.00-9.00 9.00-12.40 12.40-13.60 Geotehniline üksus Ib IIe IIIc Geotechnical Unit Ib IIe IIIc Kõva kuni väga kõva Väga tihe, pisut savine/mölline Very dense, slightly clayey/silty Sand- Kirjeldus Kohev mölline liiv Description Loose silty sands Very stiff to hard clay/silt savi/möll liiv-kruus Gravel Tabel 19. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 16 Table 19. Stratigraphy considered in geotechnical section 16 Vaadeldava kasvupinnase paksus on 0,20 m ja pinnasevee tase paikneb 2,50 m sügavusel. The topsoil thickness considered is 0.20 m whereas the ground water level is located at 2.50 m depth. Lõik 17. 7+420 – 7+745. Section 17. 7+420 - 7+745. Selles lõigus esinevad endiselt kolm peamist üksust, kusjuures UG-I moodustab poole materjalidest ja In this section, the three main units are still present, UG-I being half of the materials while the other two teised kaks üksust kumbki veerandi. Kõvemate materjalide valdav osakaal UG-II üksuses püsib ja UG-I units represent a quarter each. The predominance of the hardest materials in UG-II is maintained and the üksuses suureneb tihedamate materjalide osakaal, kuni need moodustavad enamuse. UG-III materjalid on densest materials increase in UG-I until they are very majority. The UG-III materials continue to be endiselt jaotunud kõigis alamüksustes, välja arvatud nidus. distributed in all subunits, except the cohesive one. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered Lõik 17 in the following table: Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 7+420 - 7+745 Section 17 Sügavus (m) 0,20–0,80 0,80–1,80 1,80-3,20 3,20–4,00 4,00-5,40 5,40-6,40 6,40–7,00 Glaciofluvial Deposits (UGI) 7+420 - 7+745 Geotehniline Depth (m) 0.20-0.80 0.80-1.80 1.80-3.20 3.20-4.00 4.00-5.40 5.40-6.40 6.40-7.00 Ib Ic Id Ic Ib Ie Id üksus Geotechnical Ib Ic Id Ic Ib Ie Id Kohev Kesktihe Tihe mölline Kesktihe Kohev Väga tihe Tihe mölline Unit Kirjeldus mölline liiv mölline liiv liiv mölline liiv mölline liiv mölline liiv liiv Medium Medium Loose silty Dense silty Loose silty Very dense Dense silty Description dense silty dense silty sands sands sands silty sands sands sands sands Lõik 17 Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 7+420 - 7+745 Section 17 Sügavus (m) 7,00-7,60 7,60-8,00 8,00–8,60 8,60–9,60 9,60-10,00 10,00-10,60 Glaciofluvial Deposits (UGI) 7+420 - 7+745 Geotehniline Depth (m) 7.00-7.60 7.60-8.00 8.00-8.60 8.60-9.60 9.60-10.00 10.00-10.60 Ie Id Ie Id Ic Id üksus Geotechnical Unit Ie Id Ie Id Ic Id Väga tihe Tihe mölline Väga tihe Kesktihe mölline Kirjeldus Tihe mölline liiv Tihe mölline liiv Very dense Dense silty Very dense Dense silty Medium dense silty mölline liiv liiv mölline liiv liiv Description Dense silty sands silty sands sands silty sands sands sands Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 21 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Lõik 17 Glatsiofluviaalsed Section 17 Glaciofluvial Moreenisetted (UGIII) Moraine deposits (UGIII) 7+420 - 7+745 setted (UGI) 7+420 - 7+745 Deposits (UGI) Sügavus (m) 10,60-11,20 11,20-13,00 13,00-14,60 14,60-17,40 17,40-17,80 17,80-18,60 Depth (m) 10.60-11.20 11.20-13.00 13.00-14.60 14.60-17.40 17.40-17.80 17.80-18.60 Geotehniline Geotechnical Ie IIIa IIIL IIIa IIIb IIIa Ie IIIa IIIL IIIa IIIb IIIa üksus Unit Kesktihe, Kesktihe, Tihe kruusane, Medium Medium Dense gravelly, Medium dense, Kohev, pisut Kesktihe, pisut Loose, slightly Väga tihe mölline pisut pisut pisut Very dense silty dense, slightly dense, slightly slightly slightly Kirjeldus savine/mölline savine/mölline Description clayey/silty liiv savine/mölline savine/mölline savine/mölline sands clayey/silty clayey/silty clayey/silty clayey/silty liiv-kruus liiv-kruus Sand-Gravel liiv-kruus liiv-kruus liiv-kruus Sand-Gravel Sand-Gravel Sand-Gravel Sand-Gravel Lõik 17 Section 17 Moreenisetted (UGIII) Lubjakivi (UGIV) Moraine deposits (UGIII) Limestone (UGIV) 7+420 - 7+745 7+420 - 7+745 Sügavus (m) 18,60-19,60 19,60-20,20 20,20-20,40 Depth (m) 18.60-19.60 19.60-20.20 20.20-20.40 Geotehniline Geotechnical IIIL IIIc IV IIIL IIIc IV üksus Unit Kohev, pisut Väga tihe, pisut Aluspõhi: Very dense, Loose, slightly Bedrock: Kirjeldus savine/mölline savine/mölline lubjakivi ja slightly Description clayey/silty limestone and liiv-kruus liiv-kruus mergel clayey/silty Sand-Gravel marls Tabel 20. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 17 Sand-Gravel Table 20. Stratigraphy considered in geotechnical section 17 Vaadeldava kasvupinnase paksus on 0,20 m ja pinnasevee tase paikneb 3,70 m sügavusel. The topsoil thickness considered is 0.20 m whereas the ground water level is located at 3.70 m depth. Lõik 18. 7+745 – 8+400. Section 18. 7+745 – 8+400. 3 peamise üksuse materjalide osakaal jääb sarnaseks eelmise lõiguga, pisut suureneb UG-II ja väheneb UG-III osakaal. Alamüksuste osas muutuvad UG-I korral valdavaks väiksema tihedusega üksused. UG-II The proportions of the materials of the 3 main units remain similar to those of the previous section, with a üksuses ei moodusta kõige kõvemad alamüksused enam terviku ja UG-III üksuses ilmuvad uuesti nidusad slight increase in UG-II and a decrease in UG-III. About the subunits, the less dense units become the alamüksused, moodustades veerandi sellest üksusest. Siiski on peamine alamüksus kõige tihedam majority in UG-I. In unit UG-II, the hardest subunits are no longer the whole, and in UG-III the cohesive sõmeratest. subunits reappear, being a quarter of this unit. However, the majority subunit is the densest of the granular ones. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered Lõik 18 Glatsiofluviaalsed Glatsiolakustrilised in the following table: 7+745 - 8+400 setted (UGI) setted (UGII) Section 18 Glaciofluvial Glaciolacustrine Sügavus (m) 0,40–1,40 1,40-2,80 2,80-3,80 3,80-4,80 4,80–5,60 5,60-7,20 7+745 - 8+400 Deposits (UGI) Deposits (UGII) Geotehniline Ib Ia IIc IId IIe IId Depth (m) 0.40-1.40 1.40-2.80 2.80-3.80 3.80-4.80 4.80-5.60 5.60-7.20 üksus Geotechnical Unit Ib Ia IIc IId IIe IId Kohev mölline Väga kohev Poolpehme Poolkõva Kõva kuni väga Kirjeldus Poolkõva savi/möll liiv mölline liiv savi/möll savi/möll kõva savi/möll Loose silty Very Loose Firm Very stiff to hard Description Stiff clay/silt Stiff clay/silt sands silty sands clay/silt clay/silt Lõik 18 Glatsiolakustrilised Moreenisetted 7+745 - 8+400 setted (UGII) (UGIII) Section 18 Glaciolacustrine Moraine deposits Sügavus (m) 7,20-7,60 7,60-8,40 8,40-9,20 9,20-9,60 9,60-11,60 11,60-12,20 7+745 - 8+400 Deposits (UGII) (UGIII) Geotehniline Depth (m) 7.20-7.60 7.60-8.40 8.40-9.20 9.20-9.60 9.60-11.60 11.60-12.20 IIe IId IIe IId IIe IIIc üksus Geotechnical Unit IIe IId IIe IId IIe IIIc Kõva kuni Kõva kuni Väga tihe, pisut Poolkõva Poolkõva Kõva kuni väga Very stiff to Very dense, Kirjeldus väga kõva väga kõva savine/mölline liiv- Very stiff to Very stiff to hard savi/möll savi/möll kõva savi/möll Description Stiff clay/silt hard Stiff clay/silt slightly clayey/silty savi/möll savi/möll kruus hard clay/silt clay/silt clay/silt Sand-Gravel Tabel 21. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 18 Table 21. Stratigraphy considered in geotechnical section 18 Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 22 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Vaadeldava kasvupinnase paksus on 0,40 m ja pinnasevee tase paikneb 0,50 m sügavusel. The topsoil thickness considered is 0.40 m whereas the ground water level is located at 0.50 m depth. Lõik 19. 8+400 – 8+570. Section 19. 8+400 - 8+570. Sellele lõigule on iseloomulik glatsiolakustrilise üksuse UG-II kadumine ning peamiseks üksuseks saab This section is characterized by the disappearance of the glaciolacustrine unit UG-II, becoming the majority UG-III. UG-I üksuse moodustavad peamiselt nõrgimad alamüksused ja lisaks ei moodusta UG-III üksuses unit UG-III. In UG-I there is a majority of the weakest subunits, and in addition, in UG-III the densest units kõige tihedamad üksused enam enamuse. are no longer the majority. Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered in the following table: Lõik 19 Glatsiofluviaalsed Moreenisetted (UGIII) 8+400 - 8+570 setted (UGI) Section 19 Glaciofluvial Moraine deposits (UGIII) Sügavus (m) 0,40–0,80 0,80–1,20 1,20-2,20 2,20-3,20 3,20-5,80 5,80-7,00 8+400 - 8+570 Deposits (UGI) Geotehniline Depth (m) 0.40-0.80 0.80-1.20 1.20-2.20 2.20-3.20 3.20-5.80 5.80-7.00 Ia Ib Ia IIIL IIIb IIIc üksus Geotechnical Unit Ia Ib Ia IIIL IIIb IIIc Tihe kruusane, Kohev, pisut Väga tihe, pisut Loose, slightly Dense gravelly, Very dense, Väga kohev Kohev Väga kohev pisut Very Loose Loose silty Very Loose Kirjeldus savine/mölline savine/mölline liiv- Description clayey/silty slightly clayey/silty slightly clayey/silty mölline liiv mölline liiv mölline liiv savine/mölline liiv- silty sands sands silty sands liiv-kruus kruus Sand-Gravel Sand-Gravel Sand-Gravel kruus Table 22. Stratigraphy considered in geotechnical section 19 Tabel 22. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 19 Arvestatud kasvupinnase paksus on 0,40 m ning pinnasevee tase paikneb 0,60 m sügavusel. The topsoil thickness considered is 0.40 m whereas the ground water level is located at 0.60 m depth. Lõik 20. 8+570 – 8+650. Selles viimases lõigus ilmub uuesti UG-II üksus, kuid UG-III üksus jääb valdavaks, moodustades veidi üle Section 20. 8+570 - 8+650. poole. Sõmerates üksustes, UG-I ja UG-III, domineerivad keskmised ja nõrgemad alamüksused, UG-II In this last section, the UG-II unit reappears, although the UG-III unit remains the majority, with just over üksuses aga poolkõva alamüksus. half. In the granular units, UG-I and UG-III, there is a predominance of the middle and weaker subunits, Järgnevas tabelis on toodud stratigraafia, mida on kasutatud selle lõigu stabiilsuse ja vajumi arvutustes: while in UG-II is the stiff subunit the majority. Lõik 20 Glatsiolakustrilised The stratigraphy adopted in the stability and settlement calculations performed in this section is gathered Glatsiofluviaalsed setted (UGI) 8+570 - 8+650 setted (UGII) in the following table: Sügavus (m) 0,40–0,80 0,80–1,40 1,40–2,20 2,20-3,40 3,40–4,00 4,00–4,80 Section 20 Glaciolacustrine Geotehniline Glaciofluvial Deposits (UGI) Ia Ic Ib Ic Ib IId 8+570 - 8+650 Deposits (UGII) üksus Depth (m) 0.40-0.80 0.80-1.40 1.40-2.20 2.20-3.40 3.40-4.00 4.00-4.80 Väga kohev Kesktihe Kohev Kesktihe Geotechnical Unit Ia Ic Ib Ic Ib IId Kirjeldus Kohev mölline liiv Poolkõva savi/möll mölline liiv mölline liiv mölline liiv mölline liiv Medium Very Loose Loose silty Medium dense Description dense silty Loose silty sands Stiff clay/silt silty sands sands silty sands sands Lõik 20 Moreenisetted (UGIII) Lubjakivi (UGIV) 8+570 - 8+650 Sügavus (m) 4,80–5,60 5,60–6,00 6,00-7,00 7,00-9,60 9,60-9,80 Section 20 Moraine deposits (UGIII) Limestone (UGIV) Geotehniline 8+570 - 8+650 IIIL IIIc IIIa IIIL IV üksus Depth (m) 4.80-5.60 5.60-6.00 6.00-7.00 7.00-9.60 9.60-9.80 Kohev, pisut Väga tihe, pisut Kesktihe, pisut Kohev, pisut Geotechnical Unit IIIL IIIc IIIa IIIL IV Aluspõhi: lubjakivi Kirjeldus savine/mölline liiv- savine/mölline liiv- savine/mölline liiv- savine/mölline liiv- ja mergel Loose, slightly Very dense, slightly Medium dense, Loose, slightly kruus kruus kruus kruus Bedrock: limestone Description clayey/silty Sand- clayey/silty Sand- slightly clayey/silty clayey/silty Sand- Tabel 23. Arvesse võetud stratigraafia geotehnilises lõigus 20 and marls Gravel Gravel Sand-Gravel Gravel Table 23. Stratigraphy considered in geotechnical section 20 Arvestatud kasvupinnase paksus on 0,40 m ning pinnasevee tase paikneb 0,75 m sügavusel. The topsoil thickness considered is 0.40 m whereas the ground water level is located at 0.75 m depth. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 23 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Lõigu lõpp 8+600 kuni 8+990 piirkonnas moodustab ülemise kihi peamiselt turvas (UG-V). Põhjaveetaseme Section end from 8+600-8+990 area the top layer in mostly formed by peat (UG-V). The ground water level keskmine sügavus on 0,40 m ja turbakihi keskmine sügavus on 1,05 m. has an average depth of 0,40 m and the peat layer has an average thickness of 1,05 m. Selle esimese kihi all asub väga kohev kuni kesktihe liiv (UG-I, Iab ja Ic). Nende glatsiofluviaalsete setete Under this first layer, very loose to medium dense sands (UG-I, Iab and Ic) occur. Below these glaciofluvial all, nagu ka teistes lõikudes, asuvad glatsiolakustrilised materjalid (UG-II). Need on klassifitseeritud väga deposits, as it happens in other sections, glaciolacustrine materials appear (UG-II). These are classified as pehme kuni poolpehme savi ja möllina (IIabc) ning ilmuvad 4,15 m sügavusel. Seejärel on selles piirkonnas very soft to firm clay and silts (IIabc) and appear at 4,15 m of depth. Then moraine deposits (UG-III) has tehtud uuringutes tuvastatud moreenisetted (UG-III). Üldiselt paikneb selles kihis üleval väga kohev kuni been identified in the investigations carried out in this area. Generally, very loose to medium dense sandy- kesktihe liivane-kruusane moreen (IIIL ja IIIa) ja all tihe kuni väga tihe moreen (IIIbc). Moreenisetted asuvad gravelly moraine (IIIL and IIIa) appears on top and dense to very dense moraine (IIIbc) at the bottom of this keskmiselt 3,3 m sügavusel layer. Moraine deposits occur at an average depth of ~3,3 m. 2.2.3 TÖÖPROJEKTI PINNASEUURING 2.2.3 SOIL SURVEY OF THE DETAILED TECHNICAL DESIGN Pinnakatte ülemine osa koosneb turbast, mille all levivad glatsiofluviaalsed liivad ja möllid. Nende all The Quaternary cover’s upper part consists of peat, under which lie glaciofluvial sands and silts. Beneath moodustab aluspõhja pealse kihi moreen. it forms moraine the layer on top of bedrock. Üldgeoloogilistel andmetel koosneb aluspõhi Ordoviitsiumi ladestu savikast lubjakivist ja merglist, mis According to general geological data, the bedrock consists of clayey limestone and marl from the uuritud alal asub rohkem kui 15 meetri sügavusel. Ordovician system, which in the investigated area lies deeper than 15 meters. KIHT GU-V. Turvas – lasub maapinnal kuni 6,6 meetri paksuselt, suuremad paksused on lõunapoolsemas GU-V. Peat – lies on the ground up to 6.6 m thick, with greater thicknesses in the southern section. In the lõigus. Põhiprojektis saadi antud alal turba suurimaks paksuseks 7,8 meetrit. Erinevus võib tuleneda main project, the maximum thickness of peat in this area was 7.8 m. The difference may result from how sellest, kuidas on varasemalt andmeid tõlgendatud ja ka sellest, et käsivarustuse kasutamisel on puurimisel the data has been interpreted in the past and also from the fact that the peat has expanded during drilling turvas kohevamaks muutunud ja torus mõõtmisel tekitanud mulje suuremast paksusest. Kuna osaliselt on using hand-held equipment and created the impression of a greater thickness when measured in a tube. antud aladel ka metsa raiutud, siis võib olla raskema tehnika üle liikumine pinnast kokku surunud. Since some of the forests in these areas have also been cut down, the movement of heavier equipment over the surface may have compressed the soil. Laboris määratud veesisaldused olid vahemikus wn=377,7…2270,1%, keskmiselt 1165,5%. The water contents determined in the laboratory were in the range wn=377.7…2270.1%, with an average Laboris määratud pH väärtused on vahemikus 2,52…4,46, jäädes valdavalt vahemikku 2,5…3,0, of 1165.5%. keskmiselt 2,75. pH väärtused üle 3.0 esinevad kihi alumises osas. Laboratory-determined pH values range from 2.52 to 4.46, mostly within the range of 2.5 to 3.0, with an KIHT UG-Ib. Kruusane LIIV – esineb kohati õhukese turba aluse kihina, mille paksus on kuni 0,55 meetrit. average of 2.75. pH values over 3.0 occur in the bottom part of the layer. KIHT UG-I. Liivad - Penetratsioonikatsete alusel on välja eraldatud 6 kihti. LAYER UG-Ib. Gravelly SAND – occurs in places as a thin layer beneath peat, up to 0.55 meters thick. UG-Ia – väga kohev liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20SA=2…4, LAYER UG-I. Sands – based on penetration tests, 6 layers have been identified. keskmiselt 2,5 lööki. UG-Ia – very loose sand, in dynamic penetration number of corrected blows to penetrate 20 cm was UG-Ibc – kohev kuni kesktihe liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20SA=2…4, average 2.5 blows. N20SA=4…10, keskmiselt 6,9 lööki. UG-Ibc – loose to medium dense sand, in dynamic penetration number of corrected blows to penetrate UG-Ic – kesktihe liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20SA=4…17, 20cm was N20SA=4…10, average 6.9 blows. keskmiselt 10,1 lööki. UG-Ic – medium dense sand, in dynamic penetration number of corrected blows to penetrate 20 cm was UG-Icd – kesktihe kuni tihe liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20SA=4…17, average 10.1 blows. N20SA=6…23, keskmiselt 13,7 lööki. UG-Icd – medium dense to dense sand, in dynamic penetration number of corrected blows to penetrate 20 UG-Id – tihe liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20SA=10…30, keskmiselt cm was N20SA=6…23, average 13.7 blows. 21,0 lööki. UG-Ia – loose to medium dense sand, in dynamic penetration number of corrected blows to penetrate 20 cm was N20SA=10…30, average 21.0 blows. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 24 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY UG-Ie – väga tihe liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20SA=17…155, UG-Ia – loose to medium dense sand, in dynamic penetration number of corrected blows to penetrate 20 keskmiselt 53,6 lööki. cm was N20SA=17…155, average 53.6 blows. Välitööde ajal (13.08. – 09.09.2025) asus pinnaseveetase maapinnal või selle lähedal. During fieldworks (13.08. – 09.09.2025), the groundwater level was at or near the ground surface. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 25 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY 3. PROJEKTLAHENDUS 3. DESIGN SOLUTION Tööprojekti profiilne ja geomeetriline lahendus põhineb IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. The Detailed Technical Design (DTD) profile and horizontal geometry is based on the Master Design poolt koostatud põhiprojektil „Projekteerimis- Ja projekteerimisjärelevalve teenus uue trassi ehituseks “Design and Design Supervision Services for the Construction of the New Line from Tallinn to Rapla. DPS2 lõigus Tallinnast Raplani. DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND“. KANGRU-RAPLA COUNTY” prepared by IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. Käesolev tööprojekt näeb ette raudtee muldkeha rajamise Kangru ja Saku vahelisele lõigule koos vajalike This DTD is prepared for the construction of a railway embankment on the section between Kangru and rajatiste ja teede ehitamisega ning olemasolevate tehnovõrkude ümbertõstmistega. Raudtee muldkeha Saku, together with the construction of necessary structures and roads, and the relocation of existing utility ehitamine on esimene etapp kahe rööbasteega Euroopa rööpmelaiusega (1,435 mm) elektrifitseeritud (25 networks. The construction of the railway embankment is the first stage of the construction of a two-track kV AC) raudteeliini ehitamisest projektkiirusega kuni 249 km/h, mis on ette nähtud nii reisi- kui ka European gauge (1435 mm) electrified (25 kV AC) railway line with a design speed of up to 249 km/h, kaubaliikluse jaoks. Raudtee ballast, pealisehitis, kontaktvõrk ja kommunikatsioonid paigaldatakse eraldi intended for both passenger and freight traffic. The railway ballast, superstructure, contact network and projektiga järgmises etapis. communications will be installed via a separate project in the next stage. Projekteeritud muldkeha järgib põhiprojekti geomeetrilist lahendust nii plaaniliselt kui ka vertikaalis. The designed embankment follows the geometric solution of the master design both in plan and in vertical. Tööprojekt on koostatud põhiprojekti raudtee profiilide põhjal. The detailed technical design has been prepared based on the railway profiles of the master design. Gabariit lõikudes, mida ületab maanteeülesõit, on ristkülik 7,02 m kõrgusega TOR kohal ja laiusega 14,5 The gauge considered for sections over which there is a road overpass is a rectangle with 7.02m over the m, tsentreeritud rööbastee telgjoone suhtes. See 14,5 m x 7,02 m karp hõlmab liini kirjeldatud TOR and a width of 14.5m cantered on the track centreline. This 14.5m x 7.02m box encompasses the ehitusgabariiti ning seetõttu pole vaja vastavust kontrollida. structure gauge described for the line and therefore there will be no need to verify this compliance. 7,02 m kõrguse korral on arvestatud ka pantograafi gabariite, võttes arvesse järgmist: The 7.02 m height also considers the pantograph electrical gauge under the following considerations: • Kontaktliini kõrgus: 5,3 m • Contact wire height: 5.3m • Riputuskaabli kõrgus: 6,7 m • Suspension wire height: 6.7m • Elektriline vahekaugus: 0,3 m • Electrical clearance: 0.3m Ehituspaketi lõik algab Kurtna oja juurest kõrgel muldkehal kõrgusega ligikaudu 5,2 m ja suure kõveraga, The Building Package section begins in the vicinity of Kurtna stream in a high embankment of around 5.2 raadiusega 3604,5 m. Sellel kõveral pöörab raudteeliin lõunasse, mis tähendab, et koridori suund pöördub m high and in a wide curve with radius 3604.5 m. This curve turns the railway line to the south, which vasakule (pikettide suurenemise suunas). means that the direction of the corridor turns to the left (in the direction of increasing chainage). Profiili osas algab lõik kaldega -1,2‰, laskudes Kurna viaduktilt (kirjeldatud ehituspaketis DPS1-BP08). As for the profile, the section begins with an inclination of -1.2‰, descending from the Kurna viaduct See kalle muutub kiiresti kallakuks 6,36‰ ligikaudu piketis 0+781. Ligikaudu selles piketis muutub koridori (described at Building Package DPS1-BP08). This inclination changes rapidly into a ramp of 6.36‰ at ristlõige süvendiks maksimaalselt ligikaudu 4,5 m. around chainage 0+781. About this chainage the corridor changes the embankment cross section into a cutting of a maximum of around 4.5 m. At chainage 1+540 the embankment cross section begins again and it is kept along the entire remaining Piketis 1+540 algab uuesti muldkeha ristlõige ja see püsib kogu ülejäänud lõigu ulatuses, välja arvatud section, except for some isolated stretches of cutting that will be mentioned below. mõnedes isoleeritud süvendilõikudes. This ascent of the railway line along this first stretch is due to the increasing height of the orography after Selle raudteeliini tõusu nimetatud esimesel lõigul põhjustab orograafia suurenev kõrgus pärast Kurna jõe crossing the Kurna river depression and it remains until kilometre 2+165 approximately. From this point on, madaliku ületamist ning see püsib kuni ligikaudu kilomeetrini 2+165. Alates sellest punktist muutub raudtee the railway profile becomes a horizontal section. profiil horisontaalseks lõiguks. The most important constrain for the railway corridor at this area is the existence of the Männiku peat area, Raudteekoridori kõige olulisem piirang selles piirkonnas on Männiku turbaala, mis paikneb vahemikus which is extended from kilometre 1+700 to 6+050. In this section, the railway line goes through a peat area 1+700 kuni 6+050. Selles lõigus läbib raudteeliin turbaala, kus paksus jääb vahemikku 0,50 m kuni 6,60 with depths ranging from 0,50 m to 6,60 m of thickness. As the investigations reveal, the characteristics of m. Uuringutulemuste kohaselt on see materjal oma omaduste tõttu aluspinnaks, mille peal this material invalidate it as a substrate on which underlie the railway infrastructure. It is also a layer that raudteeinfrastruktuur asetseb, sobimatu. See on ka kiht, kus pinna lähedal kaldub esinema põhjaveekihte. tends to be saturated with ground water levels close to the surface. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 26 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Teine sellega seotud tingimus on selle potentsiaalne keskkonnaalane väärtus. Seetõttu ei saa Another conditioning factor associated to this formation is its potential environmental value. Therefore, the raudteeinfrastruktuuri rajamine olla läbitungimatuks tõkkeks, mis takistab ühendust mõlema külje vahel. implementation of the railway infrastructure cannot represent an impervious barrier that prevents the connection between both sides. Piketis 2+777.48 lõpeb plaanil kõver ja 250 m pikkune klotoid viib sirge lõiguni vahemikus 3+027.48 kuni 3+161.39, kus asub Luige kohalik peatus. Kuigi sirge lõigu pikkus on peaaegu 134 m, on perroonide kasulik At chainage 2+777.48 the curve in plan ends and a clothoid 250 long leads to an straight section between pikkus 220 m, seega paiknevad peatuse perroonid osaliselt siirdekõverikel. Klotoid (250 m pikk) perroonide 3+027.48 and 3+161.39 where Luige local stop is located. Although the length of the straight section is lõpus viib järgmise laia kõverani raadiusega 3600 m, mis piirneb Männiku rabaga lõunas alates piketist almost 134 m, the usable length of the platforms is 220 m, so the station platforms are partially placed on 3+411.39 kuni 5+946.66. the transition curves. The clothoid (also 250 m long) at the end of the platfoms leads to another wide curve with radius 3600 m that borders the Männiku bog to the south from chainage 3+411.39 until 5+946.66. Vertikaalse telgjoone osas, nagu märgitud eespool, kulgeb raudteeprofiil endiselt muldkehal, kerge muutusega kaldes punktis 3+547.65. Alates sellest punktist on kalle 0,82‰, et hoida kõrgust ligikaudu 2,5 With regards to the vertical alignment, as stated above, the railway profile runs still on an embankment with m maapinnast, mille kõrgus suureneb. Piketis 5+038.41 profiil muutub ja hakkab laskuma kaldega -5,56‰, and slight change in the inclination at 3+547.65. From this point onwards, it has an inclination of 0.82‰ to et kulgeda läbi olemasoleva T11 Tallinna ringmaantee ülesõidu alt ligikaudu kilomeetril 6+275. Selles keep the height around 2.5 m over the ground, which shows an increase in its height. At chainage 5+038.41 punktis on vajalik madal süvend. Seejärel taastub muldkeha ristlõige, kuid üldiselt liigub profiil endiselt there is a change in the profile and it starts going down with and inclination of -5.56‰ to cross under the laskuvalt kuni Vääna jõe madalikuni kaldega -4,58‰. Piketis 8+317.13 algab vertikaalses profiilis existing overpass of the T11 Tallinn ringroad, at about kilometre 6+275. In this point, a shallow cutting is horisontaalne lõik, mis ületab Uus- ja Vana-Vääna jõe. needed. Afterwards, the embankment cross section is restored although in a general approach the profile still goes down until the depressed area of the Vääna river with a inclination of -4.58‰. At chainage 8+317.13, the vertical profile begins a horizontal section that crosses the New and Old Vääna river. 3.1.1 PÕHIPROJEKTI KMH 3.1.1 MASTER DESIGN EIA Vastavalt KMH aruandele põhjustab raudtee rajamine Männiku rabasse taimkatte kadu mulde alla ning According to the EIA report, the construction of the railway in Männiku bog will cause the loss of vegetation rabaalal levivate terviklike ökosüsteemide poolitamist raudteega. Negatiivsete mõjude kompenseerimiseks cover under the embankment and the splitting of the entire ecosystems spreading in the bog area by the on KMH aruandes ette antud meetmed Männiku raba seisundi parandamiseks. railway. To compensate for the negative impacts, the EIA report provides measures to improve the Kavandatud RB raudteetrass läbib Männiku raba idaosa ca 4,3 km ulatuses. Antud alal on rabakooslused condition of the Männiku bog. olnud mõjutatud erinevatest teguritest nagu kuivendamine, turba kaevandamine, aluseline õhusaaste, The proposed RB railway route crosses the eastern part of the Männiku bog over a distance of põlengud ja tallamine. Sellegipoolest on rabaalad säilinud looduslähedases seisundis, olles väärtuslikud approximately 4.3 km. In this area, bog habitats have been affected by various factors such as drainage, nii ökosüsteemina kui rohealana. peat extraction, alkaline air pollution, fires, and trampling. Nevertheless, the bog areas have remained in a Vastavalt KMH aruandes kirjeldatule avaldavad Männiku raba seisundile negatiivset mõju eri aegadel near-natural state and are valuable both as an ecosystem and as a green area. kaevatud kuivenduskraavid. Kraavide kuivendav mõju põhjustab rabaökosüsteemide degenereerumist ja According to the description in the EIA report, drainage ditches excavated at different times have a negative metsastumist. Männiku raba kui terviku seisundi parandamiseks on vajalik sulgeda raba kirde-, ida- ja impact on the condition of the Männiku bog. The drying effect of the ditches causes the degeneration and kaguservas kavandatava raudtee piirkonnas paiknevad kuivenduskraavid. Kuivenduskraavide sulgemine afforestation of bog ecosystems. To improve the overall condition of the Männiku bog, it is necessary to avaldab positiivset mõju lisaks taimkattele ka loomastikule ning aitab parandada raudtee rajamise close the drainage ditches located in the northeastern, eastern, and southeastern parts of the bog in the kliimamõjusid (taastatud veerežiimiga sooalad hakkavad emiteerimise asemel süsinikku siduma). Samuti area of the planned railway. Closing the drainage ditches will have a positive impact not only on vegetation on soo loodusliku veerežiimi taastamine oluline raudtee kasutuse ohutuse aspektist – soo märjemaks but also on wildlife and will help mitigate the climate impacts of railway construction (bog areas with a muutmisega väheneb põlengute risk raudteelõigu piirkonnas. restored water regime will begin to sequester carbon instead of emitting it). Restoring the natural water Veerežiimi taastamise põhiline meetod on kraavide turbaga täitmine kombineerituna turbast ehitatud regime of the bog is also important for railway operational safety—making the bog wetter reduces the risk paisudega. Lõplik taastamisala ning taastamise meetodid selgitatakse vastava taastamisprojekti of fires in the railway section. koostamise käigus. Veerežiimi taastamisprojektiga määratakse taastamisalad (suletavad kraavid), The main method for restoring the water regime is to fill the ditches with peat, combined with peat-built taastamise meetodid ja rajatiste (paisude jms) asukohad, samuti kooskõlastatakse taastamistööd dams. The final restoration area and restoration methods will be determined during the preparation of the asjaomaste asutustega ning maaomanikega. restoration project. The water regime restoration project will identify the restoration areas (ditches to be KMH aruande ptk. 9.6 kirjeldab meetmeid veekeskkonna kaitseks, mh. projekteerimisetapi meetmena on closed), the restoration methods and the locations of the structures (dams, etc.), as well as coordinate the välja toodud, et Männiku raba läbival trassilõigul tuleb vee looduslike voolusuundade ning nii turbalasundis restoration works with the relevant authorities and landowners. kui soo pinnakihis liikumisvõimaluste säilitamiseks kasutada selleks sobivate dreenivate Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 27 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY ehitusmaterjalidega kombineeritud lahendust vajalikes kohtades vaiadele toetuva raudteemuldega. Vesi Chapter 9.6 of the EIA report describes measures for the protection of the aquatic environment. Among the peab saama liikuda raba keskosast raba servade suunas ning mulle ei tohi isoleerida raudteest itta jäävat design-stage measures, it is specified that, along the section of the route crossing the Männiku bog, a rabaosa. Vee väljavoolu rabast piki raudteemullet aitab vältida muldega risti paiknevad vettpidavast combined solution must be used—supported on piles in necessary places with suitable draining materjalist barjääride kasutamine, mis tuleb rajada ligikaudu iga 0,3 m rabapinna alanemise järel, mistõttu construction materials—to maintain the natural water flow directions and movement possibilities both in the oleneb barjääride vahemaa rabapinna kaldest. Seinade vajalik pikkus on ca 15 m ja sügavus 1,0 m. peat deposit and in the bog’s surface layer. Water must be able to flow from the central part of the bog toward its edges, and the embankment must not isolate the bog area to the east of the railway. The use of Täiendavalt on koostatud uuring, mille eesmärgiks on väljapakutud Männiku raba erilahenduse (DTD) watertight material barriers placed perpendicular to the embankment—constructed after approximately hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline modelleerimine, et kvantifitseerida lahenduste mõju raba veerežiimile every 0.3 m of bog surface lowering—helps prevent water from flowing out of the bog along the railway ja täpsustada vajalikke meetmeid rabakeskkonna säilitamiseks. Vaata täpsemalt lisa 3. embankment. The spacing of the barriers therefore depends on the slope of the bog surface. The required Seoses loomapääsudega peab arvestama, et kahepaiksete liikumisvõime on piiratud, mistõttu peab length of the walls is approximately 15 m and the depth 1.0 m. läbipääse olema suhteliselt tihedalt ja need ei tohi olla liiga pikad. Vastavalt KMH aruande ptk. 9.2.1.6 An additional study has been prepared, which included hydrogeological and hydrological modelling of the kirjeldatule sõltub läbipääsude vahemaa ümbritseva elupaiga kvaliteedist ja olulisusest kahepaiksetele. Männiku bog special solution (DTD), to quantify the impact of the solutions on the water regime of the bog Kuna Männiku raba serv on kahepaiksete jaoks oluline toitumisala peaks läbipääse olema vähemalt iga and provide necessary measures to ensure the bog environment. The report is attached in Appendix 3. 100 m järel. Aladele, kuhu on keeruline truupe rajada võib truupe rajada 500 m vahega. In relation to wildlife passages, it must be considered that amphibians have limited movement capacity, Põhiprojektis oli ette nähtud vaiplaadi lahendusega, mis paikneb raba pinnast mõnevõrra kõrgemal, on therefore passages must be relatively frequent and must not be too long. According to Chapter 9.2.1.6 of üldiselt kahepaiksete läbipääs raudtee muldest tagatud. Vastavalt KMH’le mulde lahenduse korral lõigul the EIA report, the spacing of passages depends on the quality and importance of the surrounding habitat PK 2+045 kuni PK 3+132 kavandatud 8 kahepaiksete tunnelit ning 2 väikeulukitunnelit. Lõigus, kus raudtee for amphibians. Since the edge of the Männiku bog is an important foraging area for amphibians, passages paikneb raba suhtes süvendis on PP staadiumis ära jäetud väikeulukitunnel PK 5+180 (CU0780), should be provided at least every 100 m. In areas where it is difficult to build culverts, they may be spaced kahepaiksete tunnelid PK 6+025 (CU0785) ja PK 6+180 (CU0795). Täiendavalt on põhiprojektis ära jäetud at 500 m intervals. kallasradadega truup PK 6+125 (CU0788). With the pile slab solution was foreseen in the Master Design, which is located somewhat above the bog Tööprojekti koostamise käigus on koostatud liigiekspertide poolt eksperthinnang seoses muldkeha surface, amphibian passage beneath the railway embankment is generally ensured. According to the EIA, lahenduse truupidega ning sellest tulenevalt on tehtud KMH’ga võrreldes täpsustusi. Üksik truup on ära under the embankment solution between STA 2+045 and STA 3+132, eight amphibian tunnels and two jäänud ja mõningatel on muudetud asukohti või mõõtmeid. Kokkuvõte truupidest on esitatud Tabel 24, small-mammal tunnels were planned. In the section where the railway lies in a cutting relative to the bog, eksperthinnang on toodud Lisa 4. the small-mammal tunnel at STA 5+180 (CU0780) and the amphibian tunnels at STA 6+025 (CU0785) and STA 6+180 (CU0795) have been omitted at the Master Design (MD) stage. Additionally, the culvert with banked paths at STA 6+125 (CU0788) has been removed in the MD. During the preparation of the Detailed Technical Design (DTD), species experts prepared an expert assessment concerning the culverts in the embankment solution, and adjustments have been made compared to the EIA. One individual culvert has been removed, and the locations or dimensions of some have been modified. A summary of the culverts is presented in Table 24, and the expert assessment is Truubi asukoht ja provided in Annex 4. Truubi kirjeldus ja mõõtmed KMH’s Lahendus tööprojektis kood Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,0 m. Rajatakse KMH järgsesse Culvert location and Culvert description and dimensions in the EIA Solution in the DTD IDOM tööristlõike järgi PK 2+050 vahe raba pinna ja asukohta ja vastavate code PK2+070(CU0584) vaiplaadi vahel ca 30 cm mõõtmetega Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.0 m. It will be built in the location and Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,0 m. Kitsad olud, truup suures osas According to IDOM cross-section, STA 2+050, the gap with the corresponding IDOM tööristlõike järgi PK 2+150 vahe raba pinna ja allpool raba pinda. STA 2+070(CU0584) between the bog surface and the pile slab is approx. 30 cm dimensions according to the EIA PK2+170(CU0588) vaiplaadi vahel ca 10 cm Truupi ei rajata Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.0 m. Narrow conditions, the culvert is Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,0 m. According to IDOM cross-section, STA 2+150, the gap largely below the bog surface. IDOM tööristlõike järgi PK 2+250 vahe raba pinna ja STA 2+170(CU0588) between the bog surface and the pile slab is approx. 10 cm The culvert will not be built PK2+270(CU0592) vaiplaadi vahel ca 30 cm Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.0 m. Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,0 m. Rajatakse KMH järgsesse According to IDOM cross-section, STA 2+250, the gap It will be built in the location and IDOM tööristlõike järgi PK 2+350 vahe raba pinna ja asukohta ja vastavate STA 2+270(CU0592) between the bog surface and the pile slab is approx. 30 cm with the corresponding PK2+370(CU0595) vaiplaadi vahel ca 55 cm mõõtmetega Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.0 m. dimensions according to the EIA Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,5 m. According to IDOM cross-section, STA 2+350, the gap IDOM tööristlõike järgi PK 2+500 vahe raba pinna ja Kitsad olud rajatakse STA 2+370(CU0595) between the bog surface and the pile slab is approx. 55 cm PK2+479(CU0598) vaiplaadi vahel ca 5 cm madalamana kõrgus 1,2 m In narrow conditions, it will be built PK2+575(CU0601) Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,0 m. STA 2+479(CU0598) Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.5 m. lower, height 1.2 m Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 28 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY IDOM tööristlõike järgi PK 2+600 vahe raba pinna ja According to IDOM cross-section, STA 2+500, the gap vaiplaadi vahel ca 30 cm between the bog surface and the pile slab is approx. 5 cm Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,0 m. Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.0 m. IDOM tööristlõike järgi PK 2+650 vahe raba pinna ja According to IDOM cross-section, STA 2+600, the gap PK2+671(CU0605) vaiplaadi vahel ca 30 cm STA 2+575(CU0601) between the bog surface and the pile slab is approx. 30 cm Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,0 m. Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.0 m. IDOM tööristlõike järgi PK 2+750 vahe raba pinna ja Rajatakse KMH järgsesse According to IDOM cross-section, STA 2+650, the gap PK2+767(CU0610) vaiplaadi vahel ca 30 cm asukohta ja vastavate STA 2+671(CU0605) between the bog surface and the pile slab is approx. 30 cm Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,0 m. mõõtmetega Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.0 m. It will be built in the location and IDOM tööristlõike järgi PK 2+850 vahe raba pinna ja According to IDOM cross-section, STA 2+750, the gap with the corresponding PK2+865(CU0615) vaiplaadi vahel ca 55 cm STA 2+767(CU0610) between the bog surface and the pile slab is approx. 30 cm dimensions according to the EIA Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,5 m. Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.0 m. IDOM tööristlõike järgi PK 2+950 vahe raba pinna ja According to IDOM cross-section, STA 2+850, the gap PK2+965(CU0620) vaiplaadi vahel ca 55 cm STA 2+865(CU0615) between the bog surface and the pile slab is approx. 55 cm Truup laiusega 2,5 m ja kõrgusega 2,0 m, loodusliku Rajatakse laiusega 4,0 m ja Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.5 m. kattega kallasrajad laiusega 1,0 m. Kahepaikseid suunav kõrgusega 2,5 m sh kallasrajad According to IDOM cross-section, STA 2+950, the gap PK3+479(CU0770) läbipaistmatu sein. 1,0x1,5 m STA 2+965(CU0620) between the bog surface and the pile slab is approx. 55 cm Truup laiusega 2,5 m ja kõrgusega 1,5 m, loodusliku Rajatakse laiusega 4,0 m ja Culvert with a width of 2.5 m and a height of 2.0 m, natural- It will be built with a width of 4.0 m kattega kallasrajad laiusega 1,0 m. Kahepaikseid suunav kõrgusega ca 3,0 m sh kallasrajad surfaced bank paths with a width of 1.0 m. An opaque wall and a height of 2.5 m, including PK4+062(CU0775) läbipaistmatu sein. 1,0x1,5 m STA 3+479(CU0770) directing amphibians bank paths 1.0 x 1.5 m. Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,5 m. Rajatakse nihutatud asukohta Culvert with a width of 2.5 m and a height of 1.5 m, natural- To be built with a width of 4.0 m IDOM tööristlõike järgi PK 5+200 on vaiplaat ca 15-20 cm (PK 4+975), laius ei muutu aga surfaced bank paths with a width of 1.0 m. An opaque wall and a height of approx. 3.0 m PK5+180(CU0780) raba pinna sees kõrgus saab olema 1,2 m. STA 4+062(CU0775) directing amphibians including bank paths 1.0 x 1.5 m PK6+025(CU0785) Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,0 m. Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.5 m. To be built in a shifted location Truup laiusega 2,5 m ja kõrgusega 1,5 m, loodusliku According to IDOM cross-section, at STA 5+200, the pile (STA 4+975). The width remains kattega kallasrajad laiusega 1,0 m. Kahepaikseid suunav PP ei ole kavandatud STA 5+180(CU0780) slab is in the bog surface at a depth of 15-20 cm but height is reduced to 1,2 m. PK6+125(CU0788) läbipaistmatu sein. Ei mahu süvendi lõik STA 6+025(CU0785) Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.0 m. PK6+180(CU0795) Loomatunnel mõõtmetega 1,5 x 1,0 m. Culvert with a width of 2.5 m and a height of 1.5 m, natural- Not designed in MD. surfaced bank paths with a width of 1.0 m. An opaque wall No capacity due to the cutting STA 6+125(CU0788) directing amphibians section. Lisanduv truup PP’s ära jäänud STA 6+180(CU0795) Animal tunnel with dimensions 1.5 x 1.0 m. - truupide mõju kompenseerimiseks PK6+080(CU787) kallasrajad mõõtmetega 1x1,15 m Additional culvert to compensate Tabel 24. Loomastiku truubid kavandataval lõigul. for the effect of the remaining - culverts in MD, bank paths with STA 6+080(CU787) dimensions 1x1.15 m Seire Table 24 Animal tunnels/culverts on the design section. Planeeritava taristu mõju jälgimiseks ning leevendusmeetmete toimimise kinnitamiseks tuleb vastavalt Monitoring KMH aruandele rajada Männiku raba alale seiretransektid. Seire peaks koosnema soo veetaseme (ehk veerežiimi), taimestiku ja linnustiku seirest. Veetaseme seire peaks olema pidev automaatseire ning To observe the impact of the planned infrastructure and to confirm the effectiveness of mitigation measures, taimestiku ja loomastiku seire teatud ajasammuga tehtavad seired. monitoring transects must be established in the Männiku bog area in accordance with the EIA report. Monitoring should consist of observing the bog’s water level (i.e., water regime), vegetation, and birdlife. Veetaseme seireks tuleb paigaldada veetasemete automaatmõõturid ehk logerid. Esimene seirering tuleks Water-level monitoring should be continuous and automated, while vegetation and fauna monitoring should teha enne uue taristu rajamist, et fikseerida alade praegune seisund. Teine ring tuleks läbi viia ehituse ajal, be carried out at specific time intervals. kolmas üks aasta peale ehituse lõppu ning edasi jätkata kahe või kolme aastase seiresammuga. Veetasemete automaatseire peab toimuma pidevalt. Automatic water-level loggers must be installed for monitoring water levels. The first round of monitoring should be carried out before construction of the new infrastructure, in order to document the current Seiretransektid tuleb rajada raudtee piirkonda ning kompensatsioonimeetmete aladele, kus toimub condition of the areas. The second round should take place during construction, the third one year after kraavide sulgemine veerežiimi taastamiseks. Seiretransektide paigaldamise üldine põhimõte on, et construction is completed, and further monitoring should continue at intervals of two or three years. transekt algab raudtee äärest ning transekti järgnevad punktid asuvad raudteest ehk võimalike mõjude Automatic water-level monitoring must be continuous. allikast järjest kaugemal. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 29 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Raudtee rajamisega kaasnevad mõjud ning kompensatsioonimeetmete edukus pole täielikult Monitoring transects must be established both in the railway area and in the compensation-measure areas prognoositavad, mistõttu on oluline mõjude ning meetmete seire. Planeeritava taristu mõju jälgimiseks ning where ditches are being closed to restore the water regime. The general principle for installing monitoring leevendusmeetmete toimimise kinnitamiseks tuleb vastavalt KMH aruandele rajada Männiku raba alale transects is that a transect begins at the railway edge, and the subsequent points of the transect are located seiretransektid. Seire peaks koosnema soo veetaseme (ehk veerežiimi), taimestiku ja linnustiku seirest. progressively farther from the railway—i.e., from the potential source of impacts. Seire teostamine lepitakse kokku eraldi seisvalt. The impacts associated with railway construction and the success of compensation measures cannot be fully predicted; therefore, monitoring of impacts and measures is essential. To observe the impact of the planned infrastructure and to confirm the effectiveness of mitigation measures, monitoring transects must be established in the Männiku bog area in accordance with the EIA report. Monitoring should consist of observing the bog’s water level (i.e., water regime), vegetation, and birdlife. Monitoring will be agreed upon separately. 3.1.2 CHANGES COMPARED TO THE MASTER DESIGN 3.1.2 MUUDATUSED VÕRRELDES PÕHIPROJEKTIGA Compared to the Master Design, the following changes have been made in the project for the first section Võrreldes põhiprojektiga on raudtee muldkeha esimese osa projektis teostatud järgmised muudatused: of the railway embankment: • Vaiplaadid on asendatud muldkeha lahendusega. • Pile slab has been replaced with an embankment solution. • Kavandatakse täiendavad loomastiku truubid CU0584 -2+070, CU0592 2+270, CU0595 3+370, • Additional wildlife culverts are planned: CU0584 -2+070, CU0592 2+270, CU0595 3+370, CU0598 2+479, CU0601 2+575, CU0605 2+671, CU0610 2+787,CU0615 2+865, CU0620 2+965, CU0598 2+479, CU0601 2+575, CU0605 2+671, CU0610 2+787,CU0615 2+865, CU0620 2+965, CU0780 5+100(4+975) CU0780 5+100(4+975) Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 30 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY 3.2 MULLATÖÖD Raudtee mullatööde projekteeritud kasutusiga on 100 aastat. 3.2 EARTHWORKS Kõik mullatöödel kasutatavad pinnased ja materjalid peavad omama projektdokumentatsioonis kirjeldatuga The designed service life of the railway earthworks is 100 years. võrdväärseid või paremaid omadusi (sh geotehnilised omadused, nt hõõrdenurk, nidusus jne). All soils and materials used in the earthworks must have properties equal to or better than those described Töövõtja tagab, et kõik taaskasutavad materjalid (sh objektilt kaevandatud materjalid) säilitavad in the project documentation (including geotechnical properties such as friction angle, cohesion, etc.). kaevandamise, laadimise, transportimise, vaheladustamise käigus ning enne ja pärast paigaldamist oma The Contractor shall ensure that all reusable materials (including materials excavated on-site) retain their omadused. Töövõtja tagab, et sobivad materjalid ei segune sobimatute materjalidega. Töövõtja properties during excavation, loading, transport, temporary storage, and before and after installation. The organiseerib sobivate ja sobimatute materjalide eraldi ladustamise. Contractor shall ensure that suitable materials do not mix with unsuitable materials. The Contractor shall Tööstuslikke kõrvalsaadusi või ringlusse võetud materjale võib kasutada ainult siis, kui Omanikujärelevalve organize the separate storage of suitable and unsuitable materials. ja/või Tellija esindaja on selle kooskõlastanud. Industrial by-products or recycled materials may be used only if approved by the Owner’s Supervision Töövõtja peab kindlaks tegema ja tagama, et kaevandatud materjali omadused vastavad and/or the Client’s representative. projektdokumentatsioonis ja tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele enne materjali taaskasutamist. Before reusing excavated material, the Contractor must verify and ensure that the properties of the material Kui kaevetöid teostatakse piirkonnas, kus asuvad nii sobiva kui ka sobimatu materjali pinnasekihid, siis comply with the requirements set out in the project documentation and the technical specification. teostatakse nende materjalide väljakaeve kihiti ning sobivad ja sobimatud materjalid ladustatakse If excavation takes place in an area where layers of both suitable and unsuitable material are present, these korduvkasutatava materjali mahu maksimeerimiseks eraldi. Töövõtja peab tagama, et sobivad materjalid materials must be excavated layer by layer, and suitable and unsuitable materials must be stored ei seguneks sobimatute materjalidega. separately to maximize the volume of reusable material. The Contractor must ensure that suitable materials Töövõtja peab ehitustööde käigus tagama efektiivse pinnasevee ärajuhtimise tööde teostamise alalt do not mix with unsuitable ones. tagades, et kaevikud ja väljakaeved oleksid võimlikult veevabad. During construction works, the Contractor must ensure effective drainage of groundwater from the work Muldkeha ja raudtee mulde kihtide ehitamiseks kasutatavad pinnased ja ehitusmaterjalid peavad vastama area, ensuring that trenches and excavations remain as dry as possible. kõigile projektdokumentatsioonis kirjeldatud nõuetele (nt pinnase klassifikatsioon vastavalt standarditele Soils and construction materials used for the construction of the embankment and railway subgrade layers EN 14688-1, 14688-2, UIC 719R või muule projektdokumentatsioonis ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud meetodile). must comply with all requirements described in the project documentation (e.g., soil classification according to standards EN 14688-1, EN 14688-2, UIC 719R, or any other method described in the project Muldkeha ehitamine toimub muldkeha nõlvade ehitamisega samaaegselt. documentation and technical specification). Pinnase sobivus raudtee muldkehas ja raudtee mulde kihtides kasutamiseks vastavalt standardile UIC- Construction of the embankment must be carried out simultaneously with the construction of the 719R. embankment slopes. Pinnase tüüp (geotehniline klassifikatsioon) Pinnase kvaliteedi klass Suitability of soil for use in the railway embankment and railway subgrade layers in accordance with 0.1 Kõrge orgaanika sisaldusega pinnased Pehmed pinnased, mis sisaldavad rohkem kui 15% peenosiseida, kõrge standard UIC-719R. 0.2 niiskuse sisaldusega, tihendamiseks mittesobivad 0.3 Tiksotroopsed pinnasedb (nt vesisavi) Soil type (geotechnical classification) Soil quality class 0.4 Lahustuvat materjali sisaldavad pinnased (nt kivisool, kips) QS0 0.1 Soils with high organic content 0.5 Saastunud pinnas (nt tööstuslik jääde) Soft soils containing more than 15% fines, high moisture content, 0.2 0.6 Keskmise orgaanika sisaldusega pinnasedb unsuitable for compaction Kõrge plastsusega pinnased, milles on rohkem kui 15% peenosiseida, 0.3 Thixotropic soilsb (e.g., watery clay) 0.7 0.4 Soils containing soluble materials (e.g., rock salt, gypsum) QS0 kokkuvarisevad pinnasedc või paisuvad pinnasedd Pinnased, mis sisaldavad rohkem kui 40% peenosiseida (välja arvatud 0.5 Contaminated soils (e.g., industrial waste) 1.1 0.6 Soils with medium organic contentb pinnased punktides 0.2 või 0.7) Kaljupinnased, mis on keskkonnatingimuste suhtes tundlikud Highly plastic soils containing more than 15% fines, collapsible soilsc or 0.7 nt: QS1 expanding soilsd 1.2 Kriit tihedusega ρd<1.7t/m3 ja suure murenevusega 1.1 Soils containing more than 40% fines (excluding soils listed in 0.2 or 0.7) Mergel Rock soils sensitive to environmental conditions, e.g.: Murenenud kiltkivi - Chalk with density ρd < 1.7 t/m³ and high friability QS1 1.2 Pinnased, mis sisaldavad 15% kuni 40% peenosiseida (välja arvatud - Marl 1.3 - Friable sandstone pinnased punktides 0.2 or 0.7) QS1e 1.3 Soils containing 15% to 40% fines (excluding soils listed in 0.2 or 0.7) QS1e Kaljupinnased, mis on keskkonnatingimustele keskmiselt tundlikud 1.4 nt.: Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 31 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Kriit tihedusega ρd<1.7t/m3 ja madala murenevusega Rock soils moderately sensitive to environmental conditions, e.g.: Murenemata kiltkivi 1.4 - Chalk with density ρd < 1.7 t/m³ and low friability Pehme kaljupinnas - Unfriable sandstone 1.5 nt.: Microdeval MDE>40 ja Los Angeles LA>40 1.5 Soft rock, e.g.: Microdeval MDE > 40 and Los Angeles LA > 40 Pinnased, mis sisaldavad 5% kuni 15% peenosiseida välja arvatud 2.1 Soils containing 5% to 15% fines, excluding collapsible soilsc 2.1 kokkuvarisevad pinnasedc Uniformly graded soils containing less than 5% fines (CU ≤ 6), excluding 2.2 QS2F Ühtlase terakoostisega pinnased, mis sisaldavad alla 5% peenosiseida collapsible soilsc 2.2 QS2F (CU≤6) välja arvatud kokkuvarisevad pinnasedc 2.3 Medium-strength rock, e.g., 25 < MDE ≤ 40 and 30 < LA ≤ 40 Keskmise tugevusega kaljupinnas 3.1 Non-uniformly graded soils containing less than 5% finesa 2.3 QS3 nt.: kui 25<MDE≤40 ja 30<LA≤40 3.2 Hard rock, e.g., MDE ≤ 25 and LA ≤ 30 Ebaühtlase terakoostisega pinnased, mis sisaldavad alla 5% Notes: 3.1 peenosiseida a. Percentages of fines in the soil’s grain composition refer to material passing the 63 mm sieve. Percentages in the table are QS3 Kõva kaljupinnas rounded down; they may be increased by up to 5% if a sufficient number of test samples are taken during construction. 3.2 nt.: kui MDE≤25 ja LA≤30 b. Certain railway companies classify these soils as QS1 quality class. Märkused: c. Collapsible soils: settlement greater than 1% for undisturbed or disturbed samples under standard Proctor compaction at 0.2 a. Materjali terakoostise peenosiste sisalduse protsendid kehtivad materjalile, mis läbib 63 mm sõela. Tabelis esitatud protsendid MPa. on ümardatud väiksemaks; neid võib tõsta kuni 5% juhul kui ehitamise käigus võetakse piisav kogus katseproove. d. Expanding soils: expansion greater than 3% for undisturbed or disturbed samples at standard Proctor compaction. b. Teatud raudtee ettevõtted hõlmavad antud pinnased QS1 kvaliteediklassi. e. These soils may be classified as QS2 if hydrogeological and hydrological conditions are favourable. c. Kokkuvarisemise vajum suurem kui 1% rikkumata pinnaseproovidele või rikutud pinnaseproovidele standard Proctori tiheduse f. These soils may be classified as QS3 if hydrogeological and hydrological conditions are favourable. juures rõhu 0.2MPa rakendamisel. Table 25. Soil quality classes according to UIC-719 R d. Vaba paisumine suurem kui 3% rikkumata või rikutud pinnaseproovidele standard Proctori tiheduse juures. e. Need pinnased võivad kuuluda QS2 kvaliteediklassi, kui hüdrogeoloogilised ja hüdroloogilised tingimused on head. f. Need pinnased võivad kuuluda QS3 kvaliteediklassi, kui hüdrogeoloogilised ja hüdroloogilised tingimused on head. Tabel 25. Pinnase kvaliteediklassid vastavalt standardile UIC-719 R QS soil quality classes according to UIC 719 R ‘Unsuitable’ soils that do not form a suitable base and therefore QS0 require improvement. These soils are not considered suitable for the construction of railway embankment layers. QS pinnase kvaliteedi klassid vastavalt UIC 719 R ‘Poor’ soils that are acceptable in their natural state provided that ‘Sobimatud’ pinnased, mis ei moodusta sobivat aluspinda ning adequate drainage and maintenance are ensured. For these soils, QS1 QS0 seetõttu vajavad parendamist. Neid pinnaseid ei peeta sobivaks improvement by appropriate treatments (e.g. the use of stabilising raudtee muldkeha kihtide ehitamisel. binders) may be considered. ‘Kehvad’ pinnased, mis on aktsepteeritavad nende naturaalses olekus QS2 ‘Average’ soils eeldusel, et on tagatud nende piisav drenaaž ja hooldus. Nende QS3 ‘Good’ soils QS1 pinnaste puhul võib kaaluda nende parendamist asjakohaste töötluste Table 26. QS soil quality classes according to UIC-719 R abil (nt stabiliseerivate sideainete kasutamine). QS2 ‘Keskmised’ pinnased QS3 ‘Head’ pinnased Tabel 26. QS pinnase kvaliteediklassid (vastavalt UIC 719R) QS soil class Parameter QS0 QS1 QS2 QS3 I1 – IL – I2 – IM Soil group name G2 – S2 G1 – S1 F4 – FV F1 – FL – F2 according to EN 16907-2 G4 – S4 G3 – S3 FM – F3 – FH Organic matter content QS pinnaseklass (COM) according to EN >2 ≤2 ≤2 ≤2 Parameeter 17685-1 QS0 QS1 QS2 QS3 I1 – IL – I2 – IM Table 27. QS soil classes and soil groups according to EN 16907-2 Pinnasegrupi nimetus G2 – S2 G1 – S1 F4 – FV F1 – FL – F2 vastavalt EN 16907-2 G4 – S4 G3 – S3 FM – F3 – FH Orgaaniliste ainete sisaldus (COM) vastavalt >2 ≤2 ≤2 ≤2 EN 17685-1 Tabel 27. QS pinnaseklassid ja EN 16907-2 pinnasegrupid Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 32 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY 3.3 PROJEKTEERITUD LAHENDUS Raudtee muldkeha projekt on jagatud kolmeks lõiguks. 3.3 DESIGN SOLUTION • RW060101 PK 0+000 – PK 2+000 The designed railway embankment is divided into three sections. • RW060102 PK 2+000 – PK 6+042 • RW060103 PK 6+042 – PK 8+650 • RW060101 STA 0+000 – STA 2+000 • RW060102 STA 2+000 – STA 6+042 Käesolevas projekti kaustas käsitletakse lõiku RW060102 PK 2+000 – PK 6+042. • RW060103 STA 6+042 – STA 8+650 Rail Baltic raudteetrass läbib Männiku raba ca 4,5 km ulatuses. Turba paksus on 4 kuni 6 m. Raba This project covers the section RW060102 STA 2+000 - STA 6+042. veerežiimi säilitamiseks on põhiprojekti järgi kavandatud, et raudtee rajatakse kombineeritud meetodil, mis The Rail Baltic railway route crosses the Männiku bog over approximately 4.5 km. The peat thickness tähendab seda, et osaliselt rajatakse raudtee vaiadele. ranges from 4 to 6 m. To preserve the bog’s water regime, the Master Design foresees construction of the Põhiprojekti järgi on vaiplaadid kavandatud kohtades, kus turba paksus on üle 3 m. Vastavad alad on kahes railway using a combined method, meaning that part of the railway will be built on piles. lõigus PK 2+042 – PK 3+132 ja PK 4+250 – PK 6+042. Käesoleva projekti raames on kavandatud According to the Master Design, pile slab is planned in locations where the peat thickness exceeds 3 m. vaiplaadid asendada muldkeha lahendusega. These areas are divided into two sections STA 2+042 – STA 3+132 and STA 4+250 – STA 6+042. Within Aladel, kus turba maksimaalne paksus on 3 m, on põhiprojekti järgi soovitatud see materjal asendada vett this project, the pile slabs are planned to be replaced with an embankment solution. läbilaskva kihiga. Antud alad on kolmes lõigus: In areas where the maximum peat thickness is 3 m, the Master Design recommends replacing this material • PK 1+800 – PK 2+042 = 242 m with a water-permeable layer. These areas are in three sections: • PK 3+132 – PK 4+250 = 1118 m • STA 1+800 – STA 2+042 = 242 m • PK 6+042 – PK 6+100 = 58 m • STA 3+132 – STA 4+250 = 1,118 m • STA 6+042 – STA 6+100 = 58 m Turba paksuse määramisel on lähtutud varasemalt teostatud geotehnilistest uuringutest ja tööprojekti täiendavast uuringust, mis on lisatud käesoleva seletuskirja lisasse – lisa 2. Peat thickness determination is based on previously conducted geotechnical investigations and additional Lõik Turba paksus (m) surveys from the DTD, which are included in Annex 2 of this explanatory report. 1+940 – 2+700 0,00 – 4,60 2+700 – 3+100 0,00 – 5,80 Section Peat thickness (m) 4+200 – 4+500 0,00 – 5,80 1+940 – 2+700 0,00 – 4,60 4+500 – 5+500 0,00 – 7,80 2+700 – 3+100 0,00 – 5,80 5+500 – 6+060 0,00 – 4,60 4+200 – 4+500 0,00 – 5,80 Tabel 28. Turba paksus trassilõikudes vastavalt põhiprojekti geoloogilisele kirjeldusele 4+500 – 5+500 0,00 – 7,80 5+500 – 6+060 0,00 – 4,60 Arvestatud on turba täieliku eemaldamisega raudtee trassi alt ja süvendi kiire tagasitäitega. Lõikudes, kus Table 28. Peat thickness in route sections according to the geological description of the Master Design turba sügavus on 5 m või enam, on arvestatud vajadusega kasutada sulundseinu. Väljakaevatava pinnase The calculations assume complete removal of peat beneath the railway embankment and rapid backfilling paksus tuleb täpsustada tööde teostamise ajal. Muldkeha alt tuleb eemaldada kogu projektis mittesobiv pinnas. of the cutting. In sections where peat depth is 5 m or more, the use of sheet pile walls is anticipated. The thickness of excavated soil must be verified during construction. All unsuitable soils beneath the Väikeulukite ja kahepaiksete muldest läbipääsu tagamiseks rajatakse täiendavad truubid lähtudes KMH embankment must be removed. soovitustest ja täiendavast eksperthinnangust (Lisa 4). Additional culverts are provided to ensure passage for small mammals and amphibians through the Osa väljakaevatavast turbast (ca 25%) on arvestatud, et saab taaskasutada hiljem süvendi servade embankment, based on EIA recommendations and an additional expert assessment (Annex 4). tagasitäiteks, osa on võimalik kasutada raba taastamistöödel ja ülejäänud osa tuleb utiliseerida. Part of the excavated peat (approximately 25%) is intended for reuse as backfill for the sides of the cutting; Konstruktiivselt on arvestatud, et raudtee pealisehitis rajatakse põhiprojekti lahenduse kohaselt. Esimene some can be used in bog restoration works, and the remaining portion must be disposed of. Structurally, meeter rabapinnast alla poole rajatakse hea filtratsiooniga pinnasest, et tagada rabale iseloomulik vee the railway superstructure will be constructed according to the Master Design solution. The first meter below liikumine (raba veerežiim). Alumiste kihtide osas on peamine kriteerium tagada stabiilne alus raudtee the bog surface will be built with well-draining soil to ensure typical water movement in the bog (bog water muldele. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 33 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Raudtee muldkeha plaaniline paiknemine on toodud joonisel RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102- regime). For the lower layers, the primary criterion is to provide a stable foundation for the railway ZZ_ZZZZ_D2_TR-TR_DTD_000006_Plan ja kõrguslik paiknemine joonisel RBDTD-EE-DS2- embankment. DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_D3_TR-TR_DTD_000004_Embankm-long-profile. The planned alignment of the railway embankment is shown in figure RBDTD-EE-DS2- DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_D2_TR-TR_DTD_000006_Plan, and the vertical profile is shown in figure RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_D3_TR-TR_DTD_000004_Embankm-long- Üleujutatav ala on piiratud nende episoodidega, kus veekogud tekitavad veekanali ülevoolu, tekitades profile. lammiala. Need stsenaariumid on loodud ekstreemsete vooluhulkade stsenaariumide abil, mis leiavad aset kevadise äravoolu ja lume sulamise ajal. Niisked alad on alad, kus pinnasevee tase on püsiv ja madal, Flood-prone areas are limited to episodes where water bodies overflow, forming floodplains. These samuti äravool jääb pinnasesse pikema aja jooksul (äravooluta ala). Käesolev lõik asub riskantsel niiskel scenarios were developed using extreme flow scenarios occurring during spring runoff and snowmelt. Wet alal. areas are those where the groundwater level remains persistently high and shallow, and where drainage is retained in the soil for an extended period (non-draining areas). This section is located in a risky wet Üleujutusvööndites peavad muldkehamaterjalid olema vee suhtes mittetundlikud ega tohi olla mõjutatud area. vee ringlusest muldkeha sees ja väljaspool muldkeha. Üleujutusalad on toodud allpool In flood zones, embankment materials must be water-insensitive and unaffected by water circulation inside Piketaaž Kriteeriumid HWL (m) and outside. The floodplain areas are illustrated below. Alates Kuni Üleujutatav endorheismi ja 02+250 03+100 51,8 hüdrogeomorfoloogia tõttu. Chainage Criteria HWL (m) Üleujutatav endorheismi ja From To 03+100 04+400 49 hüdrogeomorfoloogia tõttu. Floodable area by endorreism and 02+250 03+100 51,8 hydrogeomorphology. Üleujutatav endorheismi ja Floodable area by endorreism and 04+400 05+100 52,5 hüdrogeomorfoloogia tõttu. 03+100 04+400 49 hydrogeomorphology. Üleujutatav endorheismi ja Floodable area by endorreism and 06+700 06+850 46 04+400 05+100 52,5 hüdrogeomorfoloogia tõttu. hydrogeomorphology. Floodable area by endorreism and Üleujutatav ala Vääna jõe, turba ja 06+700 06+850 46 08+400 08+650 38 hydrogeomorphology. hüdrogeomorfoloogia tõttu Floodable area by Vaana river, peat and Tabel 29. Üleujutusalade andmed 08+400 08+650 38 hydrogeomorphology Table 29. Flood areas Käesolev raudteelõik on projekteeritud töömaapiiride vahel terviklikult. Tulenevalt aga eelneva ja järgneva lõiguga kokku viimise vajadustest lahendatakse lõikude otsad astmetena, kus kihipaksused lähtuvad nii tihendusvõimekusest kui konstruktiivsetest kihipaksustest, ja astmete pikkused arvestavad tehnoloogilisi This railway section is designed as a whole between the work area boundaries. However, due to the needs vajadusi. Need tehnoloogiliselt vajalikud astmed fikseeritakse teostusmudeliga. of connecting with the previous and subsequent sections, the ends of the sections are solved as steps, where the layer thicknesses are based on both the compaction capacity and the constructive layer thicknesses, and the lengths of the steps take into account technological needs. These technologically 3.3.1 LAHENDUSPÕHIMÕTTED necessary steps are fixed in the implementation model. Üldine lahendus põhineb käesoleva aruande Lisas 1 olevatel geotehnilistel arvutustel. Põhilised punktid on kirjeldatud alljärgnevalt. Turvas kaevatakse välja kahe nõlva püsivust toetava tehnoloogiaga: 3.3.1 SOLUTION PRINCIPLES • Kuni 5 m sügavuseni avatud kaevikuga, kusjuures kaeviku 20-30 m lõik võiks olla avatud mitte rohkem kui 10 päeva. The general solution is based on the geotechnical calculations provided in Annex 1 of this report. The main Projekteerimisega tehakse kindlaks maapinna ja raudtee pealispinna lõikumise koht, mis on points are described below. The peat is excavated using two excavation stability-supporting technologies: aluseks turba väljakaevele. See punkt võetakse aluseks projekteerimisel 1:1 kaldega turbapinnaga • Up to 5 m depth using an open trench, where a 20-30 m section of the trench may remain lõikumiskoha leidmiseks. Turba väljakaeve ulatuse määrab turbapinnal oleva lõikumispunkti 1:1 open preferably for no more than 10 days. Design work determines the point where the ground kaldega projektsioon maapinnani. Moodustunud südamiku osa täidetakse täitematerjaliga. surface and the railway surface intersect, which serves as the basis for peat removal. This point is Muldkeha kõrvale jääv osa täidetakse tagasi väljakaevatud turbapinnasega. used during design to determine the intersection point of the peat surface with a 1:1 slope. The Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 34 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY • Üle 5 m sügavusel toestatakse kaeviku serv sulundseintega, mis rammitakse alumisesse extent of peat excavation is determined by projecting the intersection point on the peat surface down liivpinnasesse. Sulundi rammimisel kasutatakse pehmel pinnasel, nagu turvas, tehnolooglist to the ground level using a 1:1 slope. The resulting core area is filled with fill material. The area platvormi. Alates turba sügavusest 5,8 m on ette nähtud kaldankrute kasutamine sulundseina outside the embankment is backfilled with the excavated peat. püsivuse tagamiseks. Sulund eemaldatakse pärast tööde lõppu. • At depths greater than 5 m, the trench sides are supported with sheet piles, driven into the Sulundi asukoht määratakse 1:1 kaldega turbapinnase lõikumispunktiga. Sulundseina vajadus on underlying sand layer. A working platform is used when driving sheet piles in soft ground such as hetkel hinnatud lõigus PK 2+730-2+915 (185 m) ja PK 4+522-5+500 (1025 m). Sulundi täpsed peat. Starting from a peat depth of 5.8 m, inclined anchors are required to ensure sheet-pile wall lõigud täpsustatakse ehituse ajal reaalselt valitsevate tingimuste alusel. stability. The sheet piles are removed after completion of the works. The sheet-pile location is Suheldes sulunditööde tegijatega on leitud, et kasutada on võimalik kuni 12 m pikkuseid determined using a 1:1 slope from the intersection point on the peat surface. The need for sheet sulundseina profiile Larsen. Selliselt on kasutatavate sulundseinte kasulik kõrgus ca 7,0 m. piles is currently assessed for sections STA 2+730–2+915 (185 m) and STA 4+522–5+500 (1025 Kohtades, kus on vajalik suurem kõrgus, tuleb rabapinda eelnevalt madalamaks kaevata. Vastavad m). The exact sheet-pile sections will be specified during construction based on actual conditions. sulundseinte arvutused on esitatud Lisas 1. Discussions with sheet-pile contractors have established that Larsen sheet piles up to 12 m in length can be used. This results in an effective usable height of approx. 7.0 m. Where greater height is Kaeviku põhi hoitakse täitematerjali tihendamise ajal võimalikult veevaba, et raskem täitematerjal lükkaks needed, the peat surface must first be excavated to a lower level. Corresponding sheet-pile vee eemale ja seejärel täitematerjal tihendatakse kihtidena. calculations are provided in Annex 1. Turba väljakaeve tööd teostatakse peamiselt rajatava muldkeha pealt. Kaeviku nõlvused ehitatakse The trench bottom must be kept as dry as possible during compaction of the fill material, so that the heavier sõltuvalt kaeviku sügavusest ja turba veesisaldusest - eelistatakse nõlvust 1:1 või 2:1 ja vajadusel fill displaces the water, after which the fill is compacted in layers. kasutatakse sulundseina. Kogu turvas tuleb eemaldada kuni tiheda liiva kihini UG-I-Ic / UG-I_Ide. Kaeve- ja täitetööd toimuvad paralleelselt ühel frondil. Kaeviku tagasitäide tehakse võimalikult kiiresti ja töidPeat excavation is carried out mainly from the top of the constructed embankment. The trench slopes are teostatakse lõikude kaupa. built depending on trench depth and peat moisture content—preferably with slopes of 1:1 or 2:1, and sheet piles used if necessary. All peat must be removed down to the dense sand layer UG-I-Ic / UG-I_Ide. Liigne vesi pumbatakse kaevikust tagasi rabasse. Täitetöid teostatakse pinnase paigaldamisega ehitatava Excavation and filling work take place in parallel along the same working front. The trench is backfilled as muldkeha peale ning seejärel lükates selle täidetavast frondist alla, et lükata eemale võimalik kaeviku quickly as possible, and work is carried out section by section. põhjas olev vesi. Muldkeha ehitatakse maksimaalselt 1 meetri paksustes kihtides, et tagada muldkeha tihendatus ja kandevõime. Täpne tihendatava kihi paksus määratakse lähtudes kasutatavate Excess water is pumped from the trench back into the bog. Filling is performed by placing soil onto the tihendusmasinate võimekusest tööde käigus. constructed embankment and then pushing it down into the trench to displace any remaining water at the trench bottom. The embankment is built in layers no thicker than 1 m to ensure compaction and bearing Väiksema paksusega turbaga kohtades teostatakse ka väljakaevet turba pinnalt kasutades platvorme või capacity. The exact layer thickness will be determined during the works based on compaction equipment laia roomikuga ekskavaatoreid. Sellistes kohtades ladustatakse turvas kaeviku servadele, et seda pärast capacity. rabapinna taastamisel kasutada. In areas with thinner peat, excavation is also performed from the peat surface using platforms or wide-track Täitematerjalina raudtee muldes on valdavalt arvestatud, et kasutatakse Männiku karjäärist saadavat excavators. In such areas, the peat is stored along trench edges for later use in restoring the bog surface. materjali või sarnaste karjäärimaterjalidega. For embankment fill, it is primarily assumed that material from the Männiku quarry or similar quarry Parema ja stabiilsema kandevõime tagamiseks on ette nähtud muldkehas alumistes kihtides kasutada ka materials will be used. kivimaterjali (sh paekivi). Kuna vee liikumine rabas toimub ülemises meetris, siis võimalik paekivi To ensure better and more stable bearing capacity, the lower layers of the embankment are designed to leostumine allpool on lokaalne. include rock material (including limestone). Since water movement in a bog occurs mainly within the upper Selleks, et tagada KMH nõuete täitmine veerežiimi osas on täpsete lahenduste välja selgitamiseks meter, any limestone leaching below this depth is localised. koostatud rabavee liikumise modelleerimise aruanne vt Lisa 2. Tuginedes sellele aruandele on arvestatud, To meet Environmental Impact Assessment (EIA) requirements regarding bog water regime, a bog-water et raudtee muldesse rajatakse risti suunalised plastikust veetõkkeseinad vältimaks raba vee flow modelling report has been prepared (see Annex 2). Based on this report, transverse plastic cut-off väljakandumist piki raudtee mullet. Käesoleva aruande lisas on väljavõte ühe võimaliku materjali tarnija walls will be installed inside the embankment to prevent bog water from draining along the railway poolt, kus kinnitatakse, et pinnasega kaetuna on plastseintel tagatud eluiga 100+ aastat (vt Lisa 7). embankment. An extract from a potential material supplier is included in this report, confirming that when Ristisuunalised seinad rajatakse vastavalt rabavee liikumise modelleerimise tulemustele, kogu lõigule on covered with soil, the plastic walls have a lifespan of 100+ years (see Annex 7). According to the modelling valik rajada 6 ristsuunalist seina ja see on piisav raba kuivendamise vältimiseks. Ristisuunalised seinad results, six transverse walls are designed for the entire section, which is sufficient to prevent bog drainage. ulatuvad 1,0 m sügavusele muldesse ja on raudtee muldest kummaltki poolt mõnevõrra laiemad nii, et The walls extend 1.0 m into the embankment and are slightly wider than the embankment on both sides, kogulaius on ca 15 m. giving a total width of approximately 15 m. Rabavee liikumise modelleerimine näitas, et kui raudtee mulde servade nn kolmnurksed osad tagasi täita turbaga, siis see raskendab rabavee pääsemist muldes oleva hea filtratsiooniga kihini. Selle olukorra Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 35 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY lahendamiseks on rabaeksperdi soovitusel sobiva meetmena ette nähtud, et raba pinna ülemine osa Modelling showed that if the triangular areas at the embankment edges are backfilled with peat, the bog (akrotelm) kooritakse eraldi ja ladustatakse eraldi, seda kihti võimalikult säilitades. Hiljem kasutatakse seda water has difficulty reaching the permeable upper layer of the embankment. To address this, bog experts nn kolmnurksete alade ülemise osa (1,0 m) tagasitäiteks. Selliselt on tagatud, et ka seal on rabale recommend that the upper bog layer (acrotelm) be stripped and stored separately, preserving it as much iseloomulik veeliikumine. Seda kolmnurksete alade ülemise osa materjali nimetatakse suge kihiks. as possible. Later, this layer is used for the upper 1.0 m of backfill in the triangular areas. This material is referred to as the suge layer. Tuginedes rabavee modelleerimise tulemusele on tuvastatud, et lõigus PK 4+250-5+100 on vajalik hästi vett juhtiva kihi alla paigaldada muldesse ka horisontaalselt paiknev veepideme kiht (HDPE). See on vajalik Based on the modelling results, it was identified that in section STA 4+250–5+100, a horizontally placed selleks, et vee vertikaalse liikumisega piki raudtee mullet ei kantaks rabavett rabast välja. impermeable layer (HDPE) must be installed below the highly permeable layer within the embankment to prevent vertical drainage of bog water along the railway embankment. Lõigus, kus raudtee paikneb süvendis, ca 1 km lõik PK 5+100-6+000, on arvestatud raudtee äärde pikisuunaliste algselt ca 1 m kõrguse ja pealt 3 m laiuse turbavalli rajamisega. Need turbavallid tuleb rajada In the section where the railway is in a cutting, approximately 1 km from STA 5+100–6+000, longitudinal ehitustööde algfaasis, et tõkestada rabavee valgumist süvendisse. Turba vallide alla tuleb enne rajamist peat berms approx. 1 m high and 3 m wide at the top are designed on both sides of the railway. These peat teha 0,5 x 0,5 m mõõtmetega „kraav“, sellega tagatakse vallide parem efekt vee liikumise takistamiseks. berms must be constructed early in the project to prevent bog water from flowing into the cutting. Before construction, a 0.5 × 0.5 m “trench” must be excavated to improve the berms’ water-blocking effectiveness. Peale rajamist 1-2 aasta jooksul vajuvad need vallid ca 0,5 m kõrguseks. Nende mõlemale poole raudteed rajatavate vallidega tagatakse, et rabavesi ei tungi raudtee süvendisse. Raba pind raudtee muldega kokku Over 1–2 years after construction, these berms will settle to approx. 0.5 m height. With berms on both sides viimisel planeeritakse 1:4 kaldega selliselt, et punktist P on tagatud 2,0 m „kuiva pinda“. Üldiselt on 2,0 m of the cutting, bog water is prevented from entering the railway cutting. The transition between bog surface kuiva kihti tagatud, erandiks on perioodid kui toimub kevadel lumikatte sulamine. Sellel perioodil on and railway embankment is designed with a 1:4 slope, ensuring 2.0 m of “dry ground” from point P. võimalik, et veetase ulatub mõnevõrra ka raudtee muldesse (hinnanguliselt 30 cm) ja selleks, et tagada 1,5 Generally, 2.0 m of dry layer is maintained, except during spring snowmelt when the water level may m nn kuiva kihti on lahendus algselt kujundatud nii, et kuiva kihi pakus on 2,0 m. Tuginedes rabavee temporarily rise into the embankment (approx. 30 cm). To ensure 1.5 m of dry layer under such conditions, liikumise modelleerimise tulemustele on üks pikisuunaline turbavall ette nähtud rajada ka raudtee trassist the original solution provides 2.0 m dry layer. Based on modelling, one additional longitudinal peat berm— eemale loode-lääne suunas, et takistada ühe kraavi vee juhtimist raudtee suunas, sinna on ette nähtud ca approx. 60 m long—is designed northwest–west of the railway to prevent water from a ditch from flowing 60 m pikkune turbavall. toward the track. Süvendi lõigule ristsuunalisi vee juhtimist takistavaid seinu ei ole vaja rajada, kuna pikisuunalised Transverse water-blocking walls are not required in the cutting section because the longitudinal peat berms turbavallid ei lase rabaveel seal raudtee muldesse jõuda. Raudtee mulde serva moodustuvate nõvadega, prevent bog water from reaching the embankment there. The depressions forming along the embankment kus on piki kalle, tagatakse aga sademevee kokku kogumine ja ärajuhtimine sellelt lõigult lõuna suunas edges, where longitudinal slopes exist, ensure that stormwater is collected and discharged to a ditch paiknevasse kraavi. located south of the section. Lõikudes, kuhu sulundseina ei rajata, võib ka kaaluda ajutiste turbavallide rajamist hoidmaks kaevikud In sections where sheet piles are not installed, temporary peat berms may be considered to keep trenches veevabamad. Sellised ajutised turbavallid tuleb rajada ca 10 m kaugusele süvendi servast. Pärast tööde drier. These temporary berms must be built approx. 10 m from the trench edge. After construction, they lõppu tuleb ajutised vallid eemaldada, eemaldatud alal taastub turbasammal ja koos sellega ka raba vett must be removed; the removed area will naturally regenerate with peat moss, restoring the bog’s water- juhtiv osa (akrotelm), suhteliselt kiiresti. conducting acrotelm relatively quickly. Süvendi lõigul paikneb ka üks nõrkade aluspinnastega koht. Selle lõigu pikkus ca 200-300 m ja see paikneb There is also a weak-subsoil area within the cutting section, approximately 200–300 m long, located vahemikus PK 5+700-6+000, viimaste geoloogiliste uuringute põhjal on tingimused seal mõnevõrra between STA 5+700–6+000, based on the latest geotechnical investigations the conditions are somewhat paremad kui põhiprojekti uuringute põhjal. Antud lõigus paikneb ca 4 m paksuse turba all ka nõrk savikas better than based on the MD investigations. Under about 4 m of peat lies a weak clayey layer. The peat is kiht. Kui turba kiht on ette nähtud eemaldada, siis selle all paiknevat kihti ei ole plaanis eemaldada. to be removed, but the underlying clay layer will not be excavated. To ensure bearing capacity and Tagamaks sellel lõigul nii kandevõime kui ka hiljem vajumikindlus on seal muldkeha ette nähtud rajada settlement resistance, the embankment in this section is designed with 2 m of lightweight aggregate (in 0.5 geotekstiili paigaldatud kergkruusast 2m kiht (0,5 m kihtidena). Sellise mulde sobivuse kohta on tehtud m layers) placed on geotextile. A separate calculation confirming suitability is provided in Annex 1. eraldi arvutus, mis on käesoleva aruande Lisas 1. Kergkruusale üleminekuks on lõigu lõppu ja algusesse Transition wedges of 30 m length are designed at both ends. Lightweight aggregate must be placed in 0.5 kavandatud siirdekiil. Siirdekiilu pikkus on 30 m. Siirdekiilu osas tuleb arvestada, et kergkruus tuleb rajada m layers and wrapped in geotextile. 0,5 m kihtidena ja ümbritseda geotekstiiliga. Additionally, a check calculation of embankment bearing capacity was performed. The calculations used Lisaks on tehtud veel kontrollarvutus ka mulde kandevõime osas. Arvutustes on kasutatud madalama lower-quality sand (fine to medium sand with internal friction angle ≥ 35°) and found that when embankment kvaliteedilist liiva (peen kuni keskliiva, mille sisehõõrdenurk on 35 kraadi või enam) ja on leitud, et kui mulde height (essentially bog depth) is approx. 5.5 m, sandy fill alone is insufficient to ensure bearing capacity. kõrgus (sisuliselt raba sügavus) on ca 5,5 m siis ei piisa ainult liivasest täitematerjalist tagamaks mulde Therefore, starting at 5 m height, a reinforcing geosynthetic is designed, installed 2 m below the surface of kandevõimet. Seetõttu on arvestatud, et alates kõrgusest 5 m nähakse muldesse ette tugevdav the embankment shoulder and anchored into the embankment with returns. Anticipated geosynthetic geosünteet, mis paigaldatakse nõva pinnast 2 m sügavusele ja ankurdatakse tagasipööretega muldesse. installation locations: STA 2+730.00–2+914.65 and STA 4+522.00–5+548.40. The needed strength of the Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 36 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Eeldatavad geosünteedi asukohad on PK 2+730.00-2+914.65 ja PK 4+522.00-5+548.40. Vajalik geosynthetic is 100 kN/m. With this additional layer, the required bearing capacity is achieved (see Annex geosünteedi tugevus on 100 kN/m. Sellise lisakihi rajamisega on tagatud mulde kandevõime vt Lisa 1. 1). 3.3.2 TEHNILINE PLOKK Tehnilise ploki projekteerimisel on lähtutud põhiprojekti lahendusest. Design Guidelines lahendus erineb põhiprojekti lahendusest, kuid vastavalt tellija korraldusele on tööprojekti koostamise aluseks põhiprojekti lahendus. Täiendava Tellija soovina on tehnilised plokid projekteeritud enne rajatisi mõlemalt poolt laiemaks - 0,5 m hooldusala välimisest servast. Lisa nõudena peab tsemendiga töödeldud ploki osa 3.3.2 TECHNICAL BLOCK pealmine pind olema kas 0 kaldega või kaldega rajatisest eemale. The design of the technical block is based on the master design solution. The Design Guidelines solution Tehnilise ploki puhul on lähtutud järgmisel joonisel toodud loogikast. differs from the master design solution, but according to the Client’s requirement, the basis for the preparation of the DTD is the master design solution. As an additional request from the Client, the technical blocks have been designed wider on both sides before the structures - 0.5 m from the outer edge of the maintenance area. As an additional requirement, the top surface of the cement-treated part of the block must have either a 0 slope or a slope away from the structure. The typical technical block is described in the figures below. Joonis 2. Raudtee truubi tüüpiline tehniline plokk Figure 2. Typical technical block of a railway culvert Joonis 3. Raudtee truupide tüüpiline tehniline plokk Raudtee truupide tehniliste plokkide projekteerimisel on lähtutud põhiprojekti lahendusest. Täiendavalt on tellija raudtee truupide nõudeid täpsustanud järgnevalt: • Kui OT (täide/alusehituse kihid truubi peal) > kui 1,47 m, siis tehniline plokk koosneb ainult valitud Figure 3. Typical technical block of a railway culvert graanulmaterjalist rajatise külgedel ja peal. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 37 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY • Kui 1,47 m > OT > 0,67 m, siis tehniline plokk koosneb ainult valitud graanulmaterjalist rajatise The design of the technical blocks of the railway culverts has been based on the solution of the Master külgedel ja peal. Tagama ei pea nõuet, et rajatise peal on 80 cm kiht valitud graanulmaterjalist. Design. The client has additionally specified the requirements for the railway culverts as follows: Rajatise pealt tuleb üle minna terviklike raudtee muldkeha mulde ülaosa ja ballastialuse kihtidega. • If OT (fill/substructure layers on top of culvert) > 1.47 m, then the technical block consists only of • Kui OT < 0,67 m, tehniline plokk koosneb kahest osast – tsemendiga töödeldud kruus ja valitud selected granular material on the sides and top of the structure. graanulmaterjal. • If 1.47 m > OT > 0.67 m, then the technical block consists only of selected granular material on the • Rajatist ületab tsemendiga töödeldud aluskiht. Tsemendiga töödeldud aluskihi pealmine pind on sides and top of the structure. The requirement that there is an 80 cm layer of selected granular alusehituse pealmine pind (ballastialuse kihi pealmine pind). Kihi paksus tuleneb selles, kui palju material on top of the structure does not have to be ensured. The structure must be crossed with ruumi jääb rajatise ja muldkeha pealmise pinna vahele. complete prepared subgrade and sub-ballast layers of the railway embankment. • Risti raudteega tsemendiga töödeldud kruusa kalle ei tohi olla järsem kui 1:1. Ülejäänu osa laiusel • If OT < 0.67 m, the technical block consists of two parts - cement treated gravel and selected tuleb täita valitus graanulmaterjaliga. granular material. • Tsemendiga töödeldud kruusa kihi laius tuleb määrata lähtudes ballastikihi alumise pinna laiusest • The structure is overlain by a cement treated pre-aired subgrade/cement treated structure. The top ning täiendavalt tuleb arvestada nõlva kaldega 1:1’le tsemendiga töödeldud aluskihi ulatuses. surface of the cement treated pre-aired subgrade/cement treated structure layer is the top surface of the substructure (the top surface of the ballast layer). The thickness of the layer is determined by • Tsemendiga töödeldud aluskiht peab olema kogu muldkeha laiune. how much space remains between the structure and the top surface of the embankment. • Kui rajatise all teostatakse pinnasevahetus, siis peab kasutatav materjal vastama „struktuurne • The slope of the cement treated gravel cross-railway must not be steeper than 1:1. The remaining täitematerjal pinnase asendamiseks“ nõuetele. Pinnasevahetuse põhimõtteline lahendus on width must be filled with selected granular material. esitatud järgneval skeemil: • The width of the cement treated gravel layer must be determined based on the width of the bottom surface of the ballast layer and additionally the slope must be taken into account at 1:1 for the length of the Cement treated pre-aired subgrade/cement treated structure layer. • The Cement treated pre-aired subgrade/cement treated structure must be the entire width of the embankment. • If soil replacement is performed under the structure, the material used must meet the requirements for “structural fill for soil replacement”. The basic solution for soil exchange is presented in the following diagram: Joonis 4. Raudtee truupide aluse pinnase vahetamise põhimõte Tehnilised plokid projekteeritud järgmistele rajatistele: • Lõik 1 RW 060101 o CU0560 0+040 Figure 4. The principle of replacing the soil at the base of railway culverts o CU0563 0+140 o CU0566 0+228 Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 38 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY o CU0578 1+870 Technical blocks have been designed to the following structures: o CU0581 1+970 • Section 1 RW 060101 • Lõik 2 RW 060102 o CU0560 0+040 o CU0584 2+070 o CU0563 0+140 o CU0592 2+270 o CU0566 0+228 o CU0598 2+479 o CU0578 1+870 o CU0601 2+575 o CU0581 1+970 o CU0605 2+671 • Section 2 RW 060102 o CU0610 2+787 o CU0584 2+070 o CU0615 2+865 o CU0592 2+270 o CU0620 2+965 o CU0598 2+479 o CU0595 3+370 o CU0601 2+575 o CU0770 3+479 o CU0605 2+671 o CU0775 4+062 o CU0610 2+787 o CU0780 5+100(4+975) o CU0615 2+865 o CU0620 2+965 • Lõik 3 RW 060103 o CU0595 3+370 o CU0787 6+065 o CU0770 3+479 o CU0800 6+384 o CU0775 4+062 o CU0803 6+820 o CU0780 5+100(4+975) o CU0805 6+910 o CU0810 7+990 • Section 3 RW 060103 o CU0815 8+450 o CU0787 6+065 o CU0820 8+620 o CU0800 6+384 o BR0570 o CU0803 6+820 o BR0560 o CU0805 6+910 o CU0810 7+990 o CU0815 8+450 o CU0820 8+620 o BR0570 o BR0560 3.4 RAUDTEE EHITUSMATERJALIDE OMADUSED Raudtee ehitamisel kasutatavad materjalid sisalduvad järgmistes elementides: 3.4 PROPERTIES OF MATERIALS FOR CONSTRUCTION OF RAILWAY • nõlvade taashaljastamise materjalid; • muldkehade materjal The materials used in the construction of the railway will be located in the following elements o muldkeha täitematerjalid; • Materials for revegetation of slopes o muldkeha täitematerjalid niiskes piirkonnas; o muldkeha täitematerjalid üleujutusaladel. • Materials for embankments • külmakaitsekihi materjalid; - Materials for embankment fill - Materials for embankment fill in damp areas Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 39 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY • mulde vahekihi materjalid; - Materials for embankment fill in flood areas • ballasti aluse materjalid; • Materials for the frost protection layer • ballasti materjalid; • Materials for the prepared subgrade • pealesõitude materjalid; • materjalid ehitiste vundamentide lokaalseks täiteks. • Materials for the sub-ballast Järgmistes jaotistes kirjeldatakse nõudeid, millele vastava täite teostamiseks kasutatavad materjalid • Materials for the ballast peavad vastama. • Materials for technical blocks Mõnede kasutatud materjalide kirjeldamiseks on kasutatud pinnase klassifikatsiooni vastavalt standardile UIC 719, kuid on ka teisi, millel on rangemad nõuded või mida peab nimetatud täites kasutamiseks • Materials for local fillings in foundations of structures eelnevalt töötlema. The prescriptions that must be met by the materials to form each of the fillings listed will be described in the following sections. 3.4.1 MULDKEHA MATERJALIDELE ESITATAVAD NÕUDED The classification of soils from the standard UIC 719 has been used to describe some of the materials Muldkeha materjalide kvaliteediklassid on määratletud vastavalt raudtee tehnilise kirjelduse nõuetele. used, however, there are others that have more restrictive prescriptions or have to undergo a certain treatment to be used in the fillings listed. Muldkeha ehitatakse QS2 või QS3 pinnase kvaliteediklassidele vastavatest materjalidest, vastavalt teostatud geotehnilistele arvutustele. Lisaks tuleb arvestada, et lõikudes kus tuleb tagada rabavee liikumine läbi raudtee mulde tuleb muldkeha ülemises meetris kasutada liiva mille filtratsioonimoodul on 1,0 m/ööp 3.4.1 REQUIREMENTS FOR EMBANKMENT MATERIALS või parem. QS1 ja QS0 pinnaste kasutamine muldkeha sisemuses on lubatud standardis UIC IRS 70719 The quality classes of the embankment materials are defined in accordance with the requirements of the punktis 4.3.3.3 kirjeldatud tingimustel. railway technical specification. Muldkeha põhi tavalistes tingimustes ja niisketel aladel The embankment is to be constructed from materials corresponding to soil quality classes QS2 or QS3, Muldkeha põhja ehitamiseks kasutatav materjal tavalistes tingimustes ja niisketel aladel peab vastama taking into account the geotechnical calculations performed. In addition, in sections where bog-water järgnevatele nõuetele: movement through the railway embankment must be ensured, the upper one metre of the embankment must be constructed using sand with a filtration modulus of 1.0 m/day or better. The use of QS1 and QS0 Omadus Nõue Viide Vee, täitematerjali väljauhtumise ja külmumise suhtes mittetundlikud teralised materjalid või kivid soils within the embankment is permitted under the conditions described in Section 4.3.3.3 of UIC IRS Täitematerjali maksimaalne terasuurus D D ≤ 630 mm 70719. Peenosiste sisaldus (0,063 mm sõela läbind ≤ 15% EN 933-1 Embankment base in normal conditions and in wet areas massiprotsentides) (a) Orgaaniliste ainete sisaldus COM ≤ 2% EN 17685-1 Märkus (a): Peenosiste sisaldus on kohalduv ja määratakse kuni 63 mm terasuurusega materjalile. The material used for the construction of the embankment base in normal conditions and in wet areas must Tabel 30. Miinimumnõuded - Muldkeha põhja materjal tavalistes tingimustes ja niisketel aladel meet the following requirements: Niiskete alade muldkeha põhjasid ei ole lubatud rajada hüdrauliliste sideainetega töödeldud materjalidest. Characteristic Requirement Reference Grainy materials or stones not sensitive to water, aggregate washout and freezing Maximum aggregate grain size D D ≤ 630 mm Content of fine particles (mass percentage passing a ≤ 15% EN 933-1 Muldkeha põhi üleujutatavatel ja soistel aladel 0.063 mm sieve) (a) Organic matter content COM ≤ 2% EN 17685-1 Ajutiselt üleujutatavate ja soiste alade muldkeha põhja materjalid on muu muldkehaga sarnased materjalid, Note (a): Fine particles’ content is applicable and is determined for material with a grain size of up to 63 mm Table 30. Minimum requirements - Embankment base material for normal conditions and wet areas mis peavad lisaks vastama järgnevatele nõuetele: Embankment bases in wet areas are not permitted to be constructed from materials treated with hydraulic binders. Embankment base in floodable areas and bogs Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 40 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Omadus Nõue Viide Embankment base materials in temporarily flooded areas and bogs are similar to other embankments, Vee, täitematerjali väljauhtumise ja külmumise suhtes mittetundlikud teralised materjalid või kivid which must also meet the following requirements: Täitematerjali maksimaalne terasuurus D D ≤ 630 mm Peenosiste sisaldus (0,063 mm sõela läbind Characteristic Requirement Reference ≤ 5% EN 933-1 massiprotsentides) (a) Grainy materials or stones not sensitive to water, aggregate washout and freezing Orgaaniliste ainete sisaldus COM ≤ 2% EN 17685-1 Maximum aggregate grain size D D ≤ 630 mm Märkus (a): Peenosiste sisaldus on kohalduv ja määratakse kuni 63 mm terasuurusega materjalile. Content of fine particles (mass percentage passing a Tabel 31. Miinimumnõuded - Muldkeha põhja materjal üleujutatavatel ja soistel aladel ≤ 5% EN 933-1 0.063 mm sieve) (a) Organic matter content COM ≤ 2% EN 17685-1 Kui väljakaeve aluspind on möllikas või savikas, peab muldkeha põhja rajama kruusast või killustikust, mis Note (a): Fine particles’ content is applicable and is determined for material with a grain size of up to 63 mm takistab peenosiste välja uhtumist. Peab kontrollima, et kahe järjestikuse kihi vahel on täidetud järgmised Table 31. Minimum requirements - Embankment base material for floodable areas and bogs tingimused: If the excavation base is loamy or clayey, the embankment base must be made of gravel or crushed stone, - (I15/S85) < 5;(I50/S50) < 25; (I15/S15) < 20 which prevents the washing out of fine particles. It must be checked that the following conditions are met between two consecutive layers: kus: - (I15/S85) < 5;(I50/S50) < 25; (I15/S15) < 20 Ix on sõela ava, mille läbib x% alumise kihi materjali massist, Where: Sy on sõela ava, mille läbib y% ülemise kihi materjali massist Ix - is the sieve opening through which x% of the lower layer material mass is passed, Filtritingimused võib täita ka eraldava ja filtreeriva funktsiooniga geosünteediga. Sy - is the sieve opening through which y% of the upper layer material mass is passed. Üleujutatavate ja soiste alade muldkeha põhjasid ei ole lubatud rajada hüdrauliliste sideainetega töödeldud materjalidest. The filter conditions can also be met with a geosynthetic that has a separating and filtering function. The embankment bases in flooded areas and in bogs are not allowed to be built from materials treated with hydraulic binders. Muldkeha põhi vette ehitamisel Vette rajatava muldkeha põhja materjalid peavad olema muu muldkehaga sarnased materjalid, mis peavad vastama järgnevatele nõuetele: Embankment base when constructed in water Omadus Nõue Viide The materials of the embankment base constructed in water must be similar to other embankments, which Täitematerjali maksimaalne terasuurus D D ≤ 630 mm must meet the following requirements: 5 mm sõela läbiv materjal ≤ 10% EN 933-1 50 mm sõela läbiv materjal ≥ 60% EN 933-1 Characteristic Requirement Reference Orgaaniliste ainete sisaldus COM ≤ 2% EN 17685-1 Maximum aggregate grain size D D ≤ 630 mm Tabel 32. Miinimumnõuded - Vette ehitatav muldkeha põhi Material passing through 5 mm sieve ≤ 10% EN 933-1 Material passing through 50 mm sieve ≥ 60% EN 933-1 Hüdrauliliselt seotud materjalid ei ole lubatud. Organic matter content COM ≤ 2% EN 17685-1 Table 32. Minimum requirements - Embankment base built into the water Hydraulically bound materials are not permitted. Kergkruus Kergkruusa fraktsioon 10-20 mm. Kergkruusa kogupaksus on 2 m, mis tuleb rajada 0,5 m kihtide kaupa. Lightweight aggregate Kottide jaoks kasutatakse polüestrist (PET) kootud geotekstiili, mille tõmbetugevus risti raudtee teljega on 100 kN/m ja mis vastab standardile EVS-EN 13251. Tehnoloogia osas tuleb juhinduda siit: Lightweight aggregate fraction 10–20 mm. The total thickness of the lightweight aggregate layer is 2 m, https://www.leca.ee/lahendused/taristuehitus/kergkruusa-paigaldamine which must be constructed in 0.5 m layers. Eraldi tasanduskihti ei ole alla vaja rajada. Juhul kui objektil selgub tasanduskihi vajadus, siis sobib For the bags, woven polyester (PET) geotextile is used with a tensile strength of 100 kN/m perpendicular muldkeha tavatingimuste täitematerjal. to the railway axis, compliant with standard EVS-EN 13251. For the installation technology, follow the guidance available here: https://www.leca.ee/lahendused/taristuehitus/kergkruusa-paigaldamine Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 41 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY A separate levelling layer does not need to be constructed underneath. If the need for a levelling layer 3.4.2 KÜLMAKAITSEKIHI MATERJALIDELE ESITATAVAD NÕUDED becomes evident on-site, fill material suitable for standard embankment conditions may be used. Külmakaitsekihi materjalid peavad olema toodetud vastavalt standardile EN 13285 (vähemalt AVCP tase 4) ning täitma järgmises tabelis esitatud nõudeid. Omadus Nõue Viide 3.4.2 REQUIREMENTS FOR FROST PROTECTION LAYER MATERIALS Segu tähistus D ≤ 63 mm EN 13285 Terasuuruse ülemine mõõde D(a) Frost protection layer materials must be manufactured in accordance with EN 13285 (at least AVCP level Peenosiste sisalduse kategooria (0,063 mm UF15 (≤ 15%) EN 13285 4) and meet the requirements set out in the following table. sõela läbind massiprotsentides) Alla 0,02 mm läbimõõduga osakeste sisaldus ≤ 5% EN 14688-2 Characteristic Requirement Reference Ülemõõdulised terad OC90 EN 13285 Mixture designation Terakoostise kategooria GV EN 13285 D ≤ 63 mm EN 13285 Upper grain size dimension D(a) Külmakindluse kategooria(b) F4 EN 13242 Category of fine particles content (mass Orgaaniliste ainete sisaldus COM ≤ 2% EN 17685-1 UF15 (≤ 15%) EN 13285 percentage passing a 0.063 mm sieve) Märkused: Content of particles with a diameter of less than a. Segu terasuuruse ülemine mõõde ja terakoostise kategooria valitakse selliselt, et see vastaks ≤ 5% EN 14688-2 0.02 mm lõimiseteguri väärtusele CU≥3. Oversized grains OC90 EN 13285 b. Kohaldatav üksnes purustatud kruusast ja killustikust valmistatud sidumata segudele. Ei ole kohaldatav Grain composition category GV EN 13285 looduslikule liivale (Sa), kruusasele liivale (grSa) ega liivasele kruusale (saGr). Purustatud kruus ja Frost resistance category (b) F4 EN 13242 killustik on lubatud ainult juhul, kui sidumata segu vastab käesolevas dokumendis alapunktis 3.2.2 Organic matter content COM ≤ 2% EN 17685-1 kirjeldatud nõuetele. Notes: Tabel 33. Miinimumnõuded - Külmakaitsekihi materjal a. The upper grain size dimension and grain composition category of the mixture are selected so that it corresponds to the value of the integration factor CU≥3. Lisaks UIC 719 pinnase kvaliteediklassi nõuetele peab külmakaitsekihi materjal vastama ka Joonisel 4 b. Applicable only to unbound mixtures made of crushed gravel and crushed stone. Not applicable to kirjeldatud külmakindluse hindamise kriteeriumitele: natural sand (Sa), gravelly sand (grSa) or sandy gravel (saGr). Crushed gravel and crushed stone are permitted only if the unbound mixture meets the requirements described in subclause 3.2.2 of this document. Table 33. Minimum requirements - Frost protection layer material In addition to the UIC 719 soil quality class requirements, the frost protection layer material must also meet the frost resistance assessment criteria described in Figure 4: Joonis 5. Külmakindluse hindamise kriteeriumid. Terakoostise piirid külmakindlate pinnaste määramiseks (vastavalt "KÜLMAKINDLATE PINNASTE MÄÄRAMINE", Slunga, E., Saarelainen, S., 1989) • Kui terakoostise kõver asub täielikult piirkonnas 1, on pinnas alati külmatundlik, piirkonnas 1L on pinnase külmatundlikkus madal; • Kui terakoostise kõver jääb täielikult piirkondadesse 2, 3 või 4, ei ole pinnas külmatundlik; Figure 5. Criteria for assessing frost resistance. Grain composition limits for determining frost-resistant soils (according to "KÜLMAKINDLATE PINNASTE MÄÄRAMINE", Slunga, E., Saarelainen, S., 1989) Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 42 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY • Kui terakoostise kõvera alumine osa ületab püsivalt järgmise piirkonna piiri peenemas osas (ülapiir), • If the grain structure curve lies entirely in region 1, the soil is always frost sensitive, in region 1L the on pinnas külmatundlik. soil has low frost sensitivity; • If the grain structure curve lies entirely in regions 2, 3 or 4, the soil is not frost sensitive; • If the lower part of the grain structure curve consistently exceeds the boundary of the next region in 3.4.3 MULDE VAHEKIHI MATERJALIDELE ESITATAVAD NÕUDED the finer part (upper boundary), the soil is frost sensitive. Mulde vahekihi materjalid peavad olema toodetud vastavalt standardile EN 13285 (AVCP tase 2+), täites 3.4.3 REQUIREMENTS FOR MATERIALS FOR THE PREPARED SUBGRADE LAYER QS3 pinnaseklassi. The materials for the prepared subgrade must be manufactured in accordance with EN 13285 (AVCP level Mulde vahekihis kasutavad täitematerjalid peavad vastama järgmises tabelis esitatud minimaalsetele 2+), fulfilling the QS3 soil class. nõuetele: Omadus Nõue Viide The aggregates used in the prepared subgrade must meet the minimum requirements set out in the Segu tähistus following table: D ≤ 63 mm EN 13285 Terasuuruse ülemine mõõde D(a) Peenosiste sisalduse kategooria (0,063 mm Characteristic Requirement Reference UF5 (≤ 5%) EN 13285 Mixture designation sõela läbind massiprotsentides) D ≤ 63 mm EN 13285 Alla 0,02 mm läbimõõduga osakeste sisaldus ≤ 3% EN 14688-2 Upper grain size dimension D (a) Ülemõõdulised terad OC90 EN 13285 Category of fine particles content (mass UF5 (≤ 5%) EN 13285 Terakoostise kategooria GV EN 13285 percentage passing a 0.063 mm sieve) Külmakindluse kategooria(b) F4 EN 13242 Content of particles with a diameter of less than ≤ 3% EN 14688-2 Orgaaniliste ainete sisaldus COM ≤ 2% EN 17685-1 0.02 mm Märkused: Oversized grains OC90 EN 13285 a. Segu terasuuruse ülemine mõõde ja terakoostise kategooria valitakse selliselt, et see vastaks Grain composition category GV EN 13285 lõimiseteguri väärtusele CU≥6. Frost resistance category (b) F4 EN 13242 b. Kohaldatav üksnes purustatud kruusast ja killustikust valmistatud sidumata segudele. Ei ole kohaldatav Organic matter content COM ≤ 2% EN 17685-1 looduslikule liivale (Sa), kruusasele liivale (grSa) ega liivasele kruusale (saGr). Notes: Tabel 34. Miinimumnõuded - Mulde vahekihi materjal a. The upper grain size dimension and grain composition category of the mixture are selected so that it corresponds to the value of the integration factor CU≥6. b. Applicable only to unbound mixtures made of crushed gravel and crushed stone. Not applicable to 3.4.4 BALLASTIALUSE MATERJALIDELE ESITATAVAD NÕUDED natural sand (Sa), gravelly sand (grSa) or sandy gravel (saGr) Table 34. Minimum requirements - Materials for the prepared subgrade Ballastialuse kihi ehitamiseks kasutatakse sidumata segu (toodetud vastavalt standarditele EN 13242 ja EN 13285, AVCP tase 2+) ja kihi materjal peab vastama järgnevas tabelis esitatud nõuetele: 3.4.4 REQUIREMENTS FOR SUB-BALLAST MATERIALS Omadus Nõue Viide Segu tähistus 0/32, 0/45, 0/56 EN 13285 The sub-ballast layer shall be constructed using an unbound mixture (manufactured in accordance with EN Peenosiste sisalduse kategooria (0,063 mm 13242 and EN 13285, AVCP level 2+) and the layer material shall meet the requirements set out in the UF5 (≤ 5%) EN 13285 sõela läbind massiprotsentides) following table: Alla 0,02 mm läbimõõduga osakeste sisaldus ≤ 3% EN 14688-2 Ülemõõdulised terad OC90 EN 13285 Characteristic Requirement Reference Terakoostise kategooria GB EN 13285 Mixture designation 0/32, 0/45, 0/56 EN 13285 Purustatud või murenenud terade ja täielikult Category of fine particles content (mass C50/30 EN 13242 UF5 (≤ 5%) EN 13285 ümardunud terade protsent percentage passing a 0.063 mm sieve) Purunemiskindlus LA30 EN 13242 Content of particles with a diameter of less than ≤ 3% EN 14688-2 Külmakindluse kategooria(b) F2 EN 13242 0.02 mm Orgaaniliste ainete sisaldus COM ≤ 2% EN 17685-1 Oversized grains OC90 EN 13285 Tabel 35. Miinimumnõuded - Ballastialuse kihi materjal Grain composition category GB EN 13285 Percentage of broken or crumbled grains and C50/30 EN 13242 fully rounded grains Crushing resistance LA30 EN 13242 Frost resistance category (b) F2 EN 13242 Organic matter content COM ≤ 2% EN 17685-1 Table 35. Minimum requirements - Sub-ballast layer materials Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 43 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY 3.4.5 PEALESÕITUDE MATERJALIDELE ESITATAVAD NÕUDED 3.4.5 REQUIREMENTS FOR SITE ACCESS MATERIALS Pealesõidu täitematerjalid raudteesildade kaldasammastel Site access filling materials on railway bridge abutments Täitematerjal peab olema toodetud vastavalt standardile EN 13285 ning vastama järgnevas tabelis esitatud The filling material must be manufactured in accordance with EN 13285 and meet the minimum miinimumnõuetele: requirements set out in the following table: Omadus Nõue Viide Segu tähistus 16 ≤ D ≤ 63 mm EN 13285 Terasuuruse ülemine mõõde D Characteristic Requirement Reference Maksimaalne peenosiste sisaldus (läbib 0.063 Mixture designation UF5 (≤ 5%) EN 13285 16 ≤ D ≤ 63 mm EN 13285 sõela) Upper grain size dimension D Ülemõõdulised terad OC85 EN 13285 Maximum fine particles content (passing 0.063 UF5 (≤ 5%) EN 13285 Terakoostise kategooria GV EN 13285 sieve) Lõimisetegur CU ≥ 6 EN 14688-2 Oversized grains OC85 EN 13285 Kõverustegur CC ≥ 1 EN 14688-2 Grain composition category GV EN 13285 Purunemiskindlus LA35 EN 13242 Uniformity coefficient CU ≥ 6 EN 14688-2 Külmakindluse kategooria F4 EN 13242 Coefficient of curvature CC ≥ 1 EN 14688-2 Orgaaniliste ainete sisaldus COM ≤ 2% EN 17685-1 Crushing resistance LA35 EN 13242 Tabel 36. Miinimumnõuded - Pealesõidu täitematerjalid raudteesildade kaldasammastel Frost resistance category F4 EN 13242 Organic matter content COM ≤ 2% EN 17685-1 Pealesõidu tsemendiga töödeldud täitematerjalid raudteesildade kaldasammastel Table 36. Minimum requirements - Site access filling materials on railway bridge abutments Antud kihi jaoks kasutatav teraline materjal peab vastama samadele miinimumnõuetele ja Cement-treated site access filling materials on railway bridge abutments kontrollimissagedustele nagu on kirjeldatud eelmises punktis pealesõidu täitematerjalide osas The filling material used for this layer must meet the same minimum requirements and inspection raudteesildade kaldasammastel. frequencies as described in the previous section for filling materials for railway bridge abutments. Lisaks peab tsemendiga töödeldud materjal olema toodetud vastavalt standardile EN 14227-1. Minimaalne In addition, the cement-treated material must be manufactured in accordance with EN 14227-1. The tsemendisisaldus peab olema deklareeritud ning see peab olema ≥ 2,5%. minimum cement content must be declared and must be ≥ 2.5%. Töödeldud materjali optimaalne tsemendisisaldus peab olema määratud laboris, et saavutada RC klass The optimum cement content of the treated material must be determined in a laboratory to achieve RC 3/4 vastavalt standardile EN 14227-1. class 3/4 according to EN 14227-1. Tsement peab olema vähemalt 32.5 N ning tardumisajaga ≥ 120 min. The cement must be at least 32.5 N and have a setting time ≥ 120 min. Pealesõidu valitud teraline täitematerjal Granular filling material selected for site access Täitematerjal peab olema toodetud vastavalt standardile EN 13285 ning vastama järgnevas tabelis esitatud miinimumnõuetele: The filling material must be manufactured in accordance with EN 13285 and meet the minimum requirements set out in the following table: Omadus Nõue Viide Segu tähistus Characteristic Requirement Reference 16 ≤ D ≤ 63 mm EN 13285 Mixture designation Terasuuruse ülemine mõõde D 16 ≤ D ≤ 63 mm EN 13285 Maksimaalne peenosiste sisaldus (läbib 0.063 Upper grain size dimension D UF5 (≤ 5%) EN 13285 Maximum fine particles content (passing 0.063 sõela) UF5 (≤ 5%) EN 13285 Ülemõõdulised terad OC85 EN 13285 sieve) Terakoostise kategooria GV EN 13285 Oversized grains OC85 EN 13285 Lõimisetegur CU ≥ 6 EN 14688-2 Grain composition category GV EN 13285 Kõverustegur CC ≥ 1 EN 14688-2 Uniformity coefficient CU ≥ 6 EN 14688-2 Purunemiskindlus LA40 EN 13242 Coefficient of curvature CC ≥ 1 EN 14688-2 Külmakindluse kategooria F4 EN 13242 Crushing resistance LA40 EN 13242 Orgaaniliste ainete sisaldus COM ≤ 2% EN 17685-1 Frost resistance category F4 EN 13242 Tabel 37. Miinimumnõuded - Pealesõidu valitud teraline täitematerjal Organic matter content COM ≤ 2% EN 17685-1 Table 37. Minimum requirements - Granular filling material selected for site access Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 44 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Pealesõidu valitud tsemendiga töödeldud teraline täitematerjal Cement-treated granular filling material selected for site access Antud kihi jaoks kasutatav teraline materjal peab vastama samadele miinimumnõuetele ja The granular material used for this layer must meet the same minimum requirements and inspection kontrollimissagedustele nagu on kirjeldatud eelmises punktis pealesõidu valitud teralise täitematerjali frequencies as described in the previous section for the granular filling material selected for site access. korral. In addition, the cement-treated material must be manufactured in accordance with EN 14227-1. The Lisaks peab tsemendiga töödeldud materjal olema toodetud vastavalt standardile EN 14227-1. Minimaalne minimum cement content must be declared and must be ≥ 2.5%. tsemendisisaldus peab olema deklareeritud ning see peab olema ≥ 2,5%. The optimum cement content of the treated material must be determined in a laboratory to achieve RC Töödeldud materjali optimaalne tsemendisisaldus peab olema määratud laboris, et saavutada RC klass class 3/4 according to EN 14227-1. 3/4 vastavalt standardile EN 14227-1. The cement must be at least 32.5N and have a setting time ≥ 120 min. Tsement peab olema vähemalt 32.5N ning tardumisajaga ≥ 120 min. Tsemendiga töödeldud mulde vahekiht Cement-treated prepared subgrade layer Antud tööelemendi jaoks kasutatav täitematerjal peab vastama samadele miinimumnõuetele ja kontrollimissagedustele nagu on kirjeldatud mulde vahekihi peatükis. The filling material used for this must meet the same minimum requirements and inspection frequencies as described in the chapter on the prepared subgrade layer. Lisaks peab tsemendiga töödeldud materjal olema toodetud vastavalt standardile EN 14227-1. Minimaalne tsemendisisaldus peab olema deklareeritud ning see peab olema ≥ 2,5%. In addition, the cement-treated material must be manufactured in accordance with EN 14227-1. The minimum cement content must be declared and must be ≥ 2.5%. Töödeldud materjali optimaalne tsemendisisaldus peab olema määratud laboris, et saavutada RC klass 3/4 vastavalt standardile EN 14227-1. The optimum cement content of the processed material must be determined in the laboratory to achieve RC class 3/4 according to EN 14227-1. Tsement peab olema vähemalt 32.5N ning tardumisajaga ≥ 120 min. The cement must be at least 32.5N and have a setting time ≥ 120 min. 3.5 RÖÖBASTEE GEOMEETRIA 3.5 TRACK GEOMETRY Vastavalt töövõtulepingule ja Tellija lähteülesandele ei ole rööbasteede tööprojekti koostamine käesoleva According to the contract and the Client's terms of reference, the preparation of the detailed technical töö osa. Raudtee muldkeha tööprojekti koostamisel on lähtutud põhiprojektis koostatud rööbasteede design of the tracks is not part of this work. The detailed technical design of the railway embankment has geomeetriast. Raudtee telgede paiknemine on näidatud mulde plaanijoonisel RBDTD-EE-DS2- been prepared based on the geometry of the tracks prepared in the master design. The location of the DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_D2_TR-TR_DTD_000006_Plan, põhiprojekti raudtee pikiprofiilid koos railway axes is shown in the embankment plan drawing RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102- projekteeritud mulde kõrgusega selle all on esitatud eraldi pikiprofiili joonisel RBDTD-EE-DS2- ZZ_ZZZZ_D2_TR-TR_DTD_000006_Plan, the master design railway longitudinal profiles with the DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_D3_TR-TR_DTD_000005_Railway-long-profile. designed embankment height below the railway are presented in a separate longitudinal profile drawing Vertikaalse telgjoone osas on avatud liini maksimaalne kasutatav pikikalle 6,36‰ ning perroonidel ja RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_D3_TR-TR_DTD_000005_Railway-long-profile. kõrvalteedel kasutatakse vastavalt väärtusi 0‰ ja 1,5‰. Tehnilises kirjelduses on määratud, et Regarding vertical alignment, while the maximum gradient used in the open line is 6,36 ‰, and values maksimaalne piirpikikalle on 12,5‰ ja nominaalne piirpikikalle on 8‰ avatud liinil. Peatuste rööbasteedel between 0‰ and 1,5‰ are used for platforms and siding tracks respectively. The Technical Specifications on erandlik piirpikikalle 2,5‰ (5‰ kohalikes peatustes, kus haakimist ei saa teostada), nominaalne ja maksimaalne piirpikikalle on aga vastavalt 0‰ ja 1,5‰. stablishes that the maximum gradient limit is 12,5‰ and the nominal gradient limit is 8‰ along the open line. In station tracks the exceptional gradient limit is 2,5‰ (5‰ for regional stations where no coupling operation is possible), whereas that, the nominal and the maximum gradient limit are 0‰ and 1,5‰, respectively. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 45 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY HORISONTAALNE - Segaliiklus HORIZONTAL – Mixed 249 km/h 249 km/h Soovitus Maksimaalne Minimaalne Erand Recommended Maximum Minimum Exceptional Välisrööpa kõrgendus (D) Cant (D) - 90 110 - 90 110 (mm) (mm) Välisrööpa kõrgenduse vajak (I) Cant Deficiency (I) - 100 115 - 100 115 (mm) (mm) Välisrööpa kõrgenduse ülejääk (E) - 90 105 Cant Excess (E) (mm) - 90 105 Välisrööpa kõrgenduse muutumise (mm) määr (RCC) - 30 - - Rate of Change of Cant (RCC) - 30 - - (mm/s) (mm/s) Välisrööpa kõrgenduse pikikalle Cant Gradient (CG) - 2.5 - - (CG) - 2,5 - - (mm/m) (mm/m) Rate of Change of Deficiency Puudujäägi muutuse määr (RCD) (RCD) - 30 - - - 30 - - (mm/s) (mm/s) Välisrööpa kõrgenduse vajaku Abrupt change of cant deficiency järsk muutus EN-13803:2017 EN-13803:2017 EN-13803:2017 EN-13803:2017 EN-13803:2017 EN-13803:2017 - (∆I) - (∆I) Tabel 18. Tabel 18. Tabel 18. Table 18 Table 18 Table 18 (mm) (mm) Virtual Transition of Change of Puudujäägi muutuse määra virtuaalne teisendus – Sirge - 55 - - Deficiency – Plain Line - 55 - - (mm/s) (mm/s) Puudujäägi muutuse määra Virtual Transition of Change of virtuaalne teisendus – Pöörmed - 125 - 150 Deficiency - Turnouts - 125 - 150 (mm/s) (mm/s) Sirgete ja kõverate pikkus Length of straights and curves v/1,2 - v/1,5 v/2 v/1.2 - v/1.5 v/2 (m) (m) Siirdekõverike pikkus Length of transition curves - - 20 - - - 20 - (m) (m) Raadius Radius 4000 25000 3600 - 4000 25000 3600 - (m) (m) Tabel 38. Horisontaalsed trassi telgjoone parameetrid Table 38. Horizontal Alignment Parameters VERTIKAALNE - Segaliiklus VERTICAL – Mixed 249 km/h 249 km/h Soovitus Maksimaalne Minimaalne Erand Recommended Maximum Minimum Exceptional Pikikalle (avatud liin) 8 10 - 12,5 Gradient (Open Line) (‰) 8 10 - 12.5 (‰) Pikikalle (peatus) 0 1,5 - 2,5 Gradient (Station) (‰) 0 1,5 - 2.5 (‰) Pikikalle (reisirongi peatusele lähenemisel) 5 8 - - Gradient (Passenger Station Approach) (‰) 5 8 - - (‰) Pikikalle (reisirongi kohalikud peatused) - 5 - - Gradient (Passenger Regional Stops) (‰) - 5 - - (‰) Püstkõveriku raadius 0,6VMAX2 40000 0,35VMAX2 0,25VMAX2 Radius of vertical curve (m) 0.6VMAX2 40000 0.35VMAX2 0.25VMAX2 (m) Elemendi pikkus v/2 - v/2,5 30 Length of element (m) v/2 - v/2.5 30 (m) Murdepunkt - 0,5 - 1 Gradient Break (‰) - 0.5 - 1 (‰) Minimaalne PVI-de vahekaugus Minimum Distance Between PVI (m) 1050 - 600 - (m) 1050 - 600 - Vertikaalsete elementide arv km kohta Number of vertical elements per km (püstkõverikud või kalded konstantse pikikaldega) 4 - - - (vertical curves or slopes with constant gradient) 4 - - - Tabel 39. Vertikaalsed trassi telgjoone parameetrid Table 39. Vertical Alignment Parameters Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 46 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY 3.6 TÜÜPILISED RISTLÕIKED 3.6 TYPICAL CROSS-SECTIONS Projekteeritud muldkeha ristlõiked on esitatud joonisel RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102- The cross-sections of the designed embankment are presented in Figure RBDTD-EE-DS2- ZZ_ZZZZ_D3_TR-TR_DTD_000003_Typical-embankm-cross-section. DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_D3_TR-TR_DTD_000003_Typical-embankm-cross-section. Projekteeritud muldkeha tüüpristlõiked on esitatud joonisel RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102- The typical cross-sections of the designed embankment are presented in Figure RBDTD-EE-DS2- ZZ_ZZZZ_D3_TR-TR_DTD_000007_Cross-section. DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_D3_TR-TR_DTD_000007_Cross-section. Ristlõike projekteerimisel on lähtutud põhiprojekti raudtee muldkeha ja pealisehitise lahendusest. The cross-section design is based on the railway embankment and superstructure solution of the master design. Tüüpiliste ristlõigete puhul arvestatakse järgmiste rööbastee ja mulde kihtide väärtustega. For typical cross-sections, the following values for track and embankment layers are taken into account: Kiht Sügavus Nõlv Kihi kalle Ballasti alus 0,32 m 1:1,5 4% Layer Depth Slope Layer slope Mulde vahekiht 0,35 m 1:1,5 4% Sub-ballast 0,32 m 1:1,5 4% Külmakaitsekiht 0,83 m 1:1,5 4% Prepared subgrade 0,35 m 1:1,5 4% Tabel 40. Mulde kihid Frost protection 0.83 m 1:1,5 4% Table 40. Embankment layers Joonis 6. Kihtide paksus Figure 6. Layer thickness Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 47 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY 3.7 KANDEKONSTRUKTSIOONID 3.7 RETAINING STRUCTURES Kandekonstruktsioone antud lõigus kavandatud ei ole. No retaining structures are planned in this section. 3.8 MÜRATÕKKED 3.8 NOISE BARRIERS Müratõkked ja nende detailid on esitatud eraldi projekti kaustas. Käesolevas kaustas on esitatud info nende The noise barriers and their details are presented in a separate project folder. This folder contains asukohtade kohta. information about their locations. Üldkokkuvõttes on selle RW0600 lõigu raames tarvis kolme müratõket, mis teeb kokku 1260 m As global result, RW0600 needs 3 noise barriers, so it is a total of 1260 m of noise barriers. There are two müratõkkeid. Kaks on modulaarsed metallist müratõkked ja üks on puidust summutav müratõke. modular metallic noise barrier and one wooden absorbing noise barriers. Projekteeritud müratõketel lõigul RW060102 on järgnevad põhiomadused: The RW060102 designed noise barriers have the following main characteristics: Kaugus Distance Side Külg lähima Total to the Pikkus Üldkõrgus Construction Length (According Ehitusobjekt Nimetus Km (vastavalt rööbastee Tüüp Name Km height centre of Type (m) (m) Object (m) to the piketile) keskjoonest (m) the closest chainage) (m) track (m) Puitpaneeli tüüpi Wood panel type RW060102 LS0581 3+380 - 3+720 340 Ida 4,5 6,5 RW060102 LS0581 3+380 - 3+720 340 East 4,5 6,5 müratõke noise barrier Tabel 41. Projekteeritud müratõkked lõigus RW060102 Table 41. RW060102 Designed noise barrier 3.9 RAUDTEEPIIRE 3.9 RAILWAY FENCE Vastavalt Tellija lähteülesandele tuleb piirdeaia lahendus vajadusel korrigeerida vastavalt tööprojekti According to the Client's terms of reference, the fence solution must be adjusted if necessary, according to lahendusele. Piirdeaed tuleb projekteerida sirgemateks lõikudeks. Müratõketega lõikudes tuleb piirdeaed the DTD solution. The fence must be designed as straighter sections. In sections with noise barriers, the ühendada müratõkkega ja tuleb loobuda tõket dubleerivast aiast. fence must be connected to the noise barrier and the fence duplicating the barrier shall be discarded. Ristsuunas on peamisteks kriteeriumideks piirdesüsteemi paigutamine pikisuunaliste drenaažikraavide In the transverse direction, the main criteria are to place the fence system behind the longitudinal drainage taha nii, et piirde ja kraavi välisservale jääb minimaalselt 4,0 m. Juhul kui on tegemist kitsaste oludega, ditches so that there is a minimum of 4.0 m between the fence and the outer edge of the ditch. viaduktide alused, on vastavalt põhiprojektile vaba ruumi vähendatud. In cases where there are narrow conditions, the free space has been reduced in accordance with the main Raudtee piiret ei paigaldata käesoleva lepingu raames. Piirdele on koostatud eraldi põhiprojekti kaust design. defineerimaks vajalike projekteeritud elementide paiknemine. Piirdeaed paigaldatakse pärast raudtee The railway fence will not be installed within the framework of this contract. A separate master design folder pealisehitise ehitamist. Raudtee muldkeha plaanijoonistel on näidatud piirde asukoht. has been prepared for the fence to define the location of the necessary designed elements. The fence will be installed after the construction of the railway superstructure. The location of the fence is shown on the railway embankment plan drawings. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 48 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY 3.10 TEHNOVÕRGUD 3.10 UTILITY NETWORKS Muldkeha ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate ja ümbertõstetavate tehnovõrkudega. Tehnovõrkude When constructing an embankment, existing and relocated utility networks must be taken into account. The tööprojektid on esitatud vastava tehnovõrgu projekti kaustas. Käesolevas lõigus ümbertõstetavad DTDs of utility networks are presented in the corresponding utility network project folder. There are no tehnovõrgud puuduvad. relocated utility networks in this section. 3.11 MAAPARANDUS 3.11 LAND AMELIORATION Muldkeha ehitamisel tuleb arvestada ristuvate vooluveekogude ja maaparandussüsteemidega. When constructing the embankment, intersecting watercourses and land amelioration systems must be Maaparandussüsteemide projekt on esitatud eraldi projekti kaustas. Täiendavalt on eraldiseisva projektiga taken into account. The land amelioration system design is presented in a separate project folder. lahendatud raba taastamine. 3.12 RAILWAY DRAINAGE According to the agreement with the Client, ditches with a bottom width of 0.5 m have been designed for 3.12 RAUDTEE DRENAAŽ the excavation section. The slope of the ditch on the railway side is designed to be 1:1.5 and the outer slope is designed to have a slope of 1:4. The depth of the ditch bottom has been calculated so that the Vastavalt Tellijaga kokkuleppele on kavandatud süvendi lõiku 0,5 m põhjalaiusega kraavid. Raudteepoolne ditch is at least 1.0 m deeper than the intermediate layer of the embankment. kraavi nõlv on kavandatud 1:1,5 ning välisnõlv on projekteeritud nõlvusega 1:4. Kraavi põhja sügavuseks on arvestatud, et mulde vahekihist on kraav min 1,0 m sügavam. Figure 7. Designed ditch solution in the cutting Joonis 7. Projekteeritud kraavi lahendus süvendis According to the technical description of design works, the performance and compliance of the railway drainage were assessed in accordance with the applicable standards and requirements. Vastavalt projekteerimise lähteülesandele hinnati raudtee drenaaži toimivust ja vastavust vastavalt kehtivatele standarditele ja nõuetele. The railway ditches were designed as straight sections as possible based on the designed embankment and the required berm width. Control calculations were performed to assess the performance of the railway Raudtee kraavid projekteeriti võimalikult sirgeteks lõikudeks lähtudes projekteeritud muldkehast ja hydrological system in accordance with the RB Design Guide RBDG-0106. The most reasonable ditch vajalikest bermide laiusest. Teostati kontrollarvutused raudtee hüdroloogilise süsteemi toimivuse types and slope and bottom reinforcements to be used were assessed. The control calculation is presented hindamiseks vastavalt RB Projekteerimisjuhendile RBDG-0106. Hinnati millised on kõige mõistlikumad separately. kraavitüübid ja nõlva ning põhja kindlustused, mida kasutada. Kontrollarvutus on esitatud eraldiseisvalt. The railway longitudinal ditches are designed as trapezoidal earth ditches. The slope of the ditch is 1:1.5. Raudtee pikikraavid on projekteeritud trapetsikujuliste pinnaskraavidena. Kraavi nõlvus on 1:1,5. The control calculation determined the locations where the ditches need to be reinforced. Local steeper Kontrollarvutusega määrati asukohad, kus kraavid tuleb kindlustada. Täiendavalt on kindlustatud lokaalsed ditch sections at the junctions with culverts and existing intersecting ditches have been additionally järsemad kraavilõigud kokkuviimistel truupide ja olemasolevate ristuvate kraavidega. Kraavide Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 49 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY kindlustamisel kasutada 10 cm paksust geokärge, mis täita killustikuga fr 32/63. Kraavi põhja, geokärje ja reinforced. 10cm thick geocell, which is filled with crushed stone fr 32/63 is foreseen to reinforce ditches. killustiku alla paigaldada geotekstiil NGS2. Install geotextile NGS2 at the bottom of the trench, under the geocell and crushed stone. Kohtades, kus raudtee kraavid suubuvad raudteega ristuvatesse kraavidesse ja läbivad raudtee In places where the railway ditches flow into ditches intersecting the railway and pass through the railway piirdeaeda, on ühendus projekteeritud toruga, mis ulatub ristuvasse kraavi minimaalset 30 cm, et takistada fence, a connection is designed with a pipe that extends into the intersecting ditch by a minimum of 30 cm väikeloomade sattumist piirde aia sisse. to prevent small animals from entering the fence. Projekteeritud kraavide lahendus ja kindlustuse asukohad on toodud asendiplaani joonisel. The designed ditches solution and the locations of the reinforcement are shown in the layout plan drawing. Aruanne ”Raudtee drenaaži lahendused sh hüdroloogiliste arvutuste kontroll ja raudtee pikikraavide Report “Railway drainage solutions inc verification of hydrological calculations and ditch reinforcement kindlustamise variandid” on esitatud eraldiseisvalt. Aruanne on lisatud lisasse RBDTD-EE-DS2- options” is presented separately. DPS1_INF_RW0600-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_003910_HydroCalc&DitchReinf-merged. The report is included in the Annex RBDTD-EE-DS2-DPS1_INF_RW0600-ZZ_ZZZZ_RP_TR- Kõik kasutatavad polüpropüleenist (PP) torud peavad vastama järgmistele standarditele: TR_DTD_003910_HydroCalc&DitchReinf-merged. • EN 1852 seeria All polypropylene (PP) pipes used must comply with the following standards: • EN 13476 seeria • EN 1852 series • EN 476 • EN 13476 series Nõuded täitepinnastele, mis on kokkupuutes raudtee trassi truupidega: • EN 476 o Sobilikud pinnasegrupid vastavalt standardile EN ISO 14688-2 on Sa, grSa, saGr, Gr. Requirements for fill soils in contact with railway culverts: Sobilikud pinnasegrupid vastavalt standardile EN 16907-2 on G1/G2/S1/S2 või o Suitable soil groups according to EN ISO 14688-2 are Sa, grSa, saGr, Gr. Suitable soil groups G3/G4/S3/S4. according to EN 16907-2 are G1/G2/S1/S2 or G3/G4/S3/S4. o Täitematerjali terasuuruse ülemine mõõde (D) ei tohi ületada 90 mm. o Maximum aggregate size (D) shall not exceed 90 mm. o Materjali peenosiste sisaldus (0,063 mm sõela läbivad osakesed) peab olema ≤ 15%. Kui o The material shall have fines content (particles passing sieve 0.063 mm) ≤ 15%. If the fines peenosiste sisaldus on üle 5%, ei tohi materjal olla plastne ( IP ≤ 0, määratud vastavalt content is more than 5%, the material shall not exhibit any plasticity (IP ≤ 0, determined in standardile EN ISO 17892-12). Kui rajatis asub hüdroloogiliselt ja hüdrogeoloogiliselt accordance with EN ISO 17892-12). If the structure is located in hydrologically and keerulises piirkonnas (nt süvendid, üleujutatavad alad, soised alad), peab peenosiste hydrogeologically difficult areas (e.g. cuttings, flood zones, marshland areas), the fines content sisaldus olema ≤ 5%, mistõttu on sobivateks pinnaserühmadeks standardi EN ISO 14688- shall be limited to 5%. Therefore, suitable soil groups according to EN ISO 14688-2 are Sa, 2 järgi Sa, grSa, saGr, Gr ja standardi EN 16907-2 kohaselt G1, G2, S1, S2. grSa, saGr, Gr and according to EN 16907-2 are G1, G2, S1, S2. o Orgaaniliste ainete sisaldus COM ≤ 2%. Orgaaniliste ainete sisaldus määratakse vastavalt o Organic content shall be COM ≤ 2%. Organic content shall be tested in accordance with EN standardile 17685-1. 17685-1. o Selleks, et vältida erinevate täitematerjalide saastumist pinnaseosakestega, mis võivad o In order to avoid the contamination of different backfill materials by soil particles which may ühest kihist teise liikuda, on nõutav, et külgnevad materjalid vastaksid kehtivatele migrate from one layer to another, it is required that the adjacent materials comply with filtrikriteeriumitele. Kui filtrikriteeriumid ei ole täidetud, tuleb materjalid eraldada sobivate applicable filter criteria. If the filter criteria are not met, the materials need to be separated by geosünteetiliste materjalidega. appropriate, fit for purpose geosynthetics. o Täitematerjalid ei tohi sisaldada taimset materjali (juured, kännud või muru). o Material shall be free of plant material (no roots, trunks or grass). o Materjalide vastavust nõuetele tuleb kontrollida enne konstruktsiooni paigaldamist. Tööde o G.The conformity of materials with the requirements must be checked before construction. käigus tuleb materjalide terastikulist koostist kontrollida vähemalt üks kord 1000 m3 During the work, the gradation of the materials must be checked at least once per every 1000 konstruktsiooni paigaldatud materjali kohta ning muid omadusi (nt külmakindlus, m3 of material installed in the structure and other properties (e.g. frost heaving, plasticity index, plastsusindeks, voolavuspiir jne) vähemalt üks kord iga 5000 m3 konstruktsiooni yield strength, etc. if relevant) at least once every 5000 m3 of material installed in the structure. paigaldatud materjali kohta. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 50 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY 4. TÖÖDE TEOSTAMINE 4. CONDUCTING THE WORK Peatükis on esitatud üldine tööde kirjeldus ja järjekord. Täpne tööde kirjeldus koostatakse enne tööde The chapter presents a general description and sequence of works. A detailed description of the work will algust töövõtja poolt. be prepared by the contractor before the start of the work. 4.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD 4.1 PREPARATORY WORK Enne pinnasetööde algust on vajalik objektile paigaldada reeperid ja teostada vajadusel raadamine. Before the start of the earthworks, it is necessary to install benchmarks on the site and carry out Raadatud aladel teostada kändude juurimine või freesimine. deforestation if necessary. In deforested areas, stumps should be uprooted or milled. 4.2 KAEVETÖÖD 4.2 EXCAVATION Ettevalmistustöödele järgneb turba eemaldamine. Turvas tuleb eemaldada kogu paksuses. Preparatory work is followed by the removal of peat. The project envisages the removal of peat throughout its entire thickness. 4.3 MULDKEHA TÄITEMATERJAL 4.3 BACKFILLING (EMBANKMENT FILL) Täited teostada kihtide kaupa tagades nõuetekohase tihendatuse. Turba aladel teostada täide koheselt pärast turba eemaldamist. Backfilling shall be carried out in layers, ensuring proper compaction. In peat areas, backfill shall be carried out immediately after removing the peat. Muldkeha ehitatakse QS2 või QS3 pinnase kvaliteediklassidele vastavatest materjalidest. Kasutatavad materjalid peavad vastama alapunktis 3.4.1 toodud nõuetele. The embankment shall be constructed from materials corresponding to soil quality classes QS2 or QS3. The materials used shall comply with the requirements set out in sub-clause 3.4.1. Kohtades, kus ehituskaevikuid ei saada kuivaks ja on vajalik vette ehitamine, tuleb arvestada veealuse täitematerjali kasutamisega. Veealune täitematerjal on ette nähtud paigaldada kuni maapinna kõrguseni. At locations where the cut is not possible to drain dray and construction to the water is needed, the underwater fill material shall be used. The underwater backfill shall be installed up to ground level. Üleujutusala riskiga lõikudel paigaldada veealuse täitematerjali peale üleujutusala täitematerjal kõrgveetasemeni + 0,5 m. In sections at risk of flooding, floodplain fill shall be installed on top of the underwater fill up to the high- water level + 0.5 m. Järgmisena paigaldatakse muldkeha täitematerjal. QS1 ja QS0 pinnaste kasutamine muldkeha sisemuses on lubatud standardis UIC IRS 70719 punktis 4.3.3.3 kirjeldatud tingimustel. Sisemuses QS1 ja QS0 The embankment fill shall be installed next. The use of QS1 and QS0 soils within the embankment is pinnaste kasutamisel jälgida, et muldkeha täitekihi servades ja peal oleks vähemalt 1 m paksune QS2 või permitted under the conditions described in UIC IRS 70719, clause 4.3.3.3. When using QS1 and QS0 QS3 pinnasest täitekiht. soils inside the embankment, ensure that there is a fill layer of QS2 or QS3 soil at least 1 m thick on the edges and on top of the embankment fill. QS1 ja/või QS0 materjalist südamik kasutamine on ette nähtud võimalusena, see eeldab, et konkreetse materjali põhjal stabiilsus ja vajumiarvutuste tegemist ning seejärel materjali kooskõlastamist OJV ja The usage of QS1 and/or QS0 materials is a possibility, it’s precondition is that based on the specific Tellijaga. material stability and settlement calculations are done and after that the approval of material by Engineer and Employer. Materjalide vastavust nõuetele tuleb kontrollida enne konstruktsiooni paigaldamist. Tööde käigus tuleb materjalide terastikulist koostist kontrollida vähemalt üks kord 2000 m3 muldkehasse paigaldatud materjali The compliance of the materials with the requirements shall be checked before the installation of the kohta ning muid omadusi (orgaaniliste ainete sisaldus, külmakindlus jne) vähemalt kord iga 10 000 m3 structure. Gradation shall be tested at least once per 2000 m3 of embankment built and other properties muldkehasse paigaldatud materjali kohta. Töövõtja poolsed sisekontrolli katsed tuleb läbi viia samade (organic content, resistance to frost etc.) shall be assessed at least once per 10 000 m3 of embankment sagedustega. built. Contractor shall organize internal control testing with frequencies not less than stated above. Süvendi lõigus tuleb koos muldkeha täite paigaldamisega rajada raudtee pikikraavid, et tagada sademevee Along with the embankment fill, longitudinal railway trenches must be constructed in the pit excavation äravool ja vajalikud tingimused muldkeha ehitamiseks. section to ensure rainwater drainage and the necessary conditions for the construction of the embankment. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 51 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Muldkeha nõutud geomeetrilised omadused on näidatud projektdokumentatsioonis. The required geometric properties of the embankment are shown in the design documentation. Töövõtja peab tagama täitematerjalide stabiilsuse sobivate meetmetega. The contractor must ensure the stability of the aggregates by appropriate measures. Muldkeha ehitamine ja täitematerjalide paigaldamine peab toimuma horisontaalsete kihtidena. The construction of the embankment and the placement of the aggregates shall be carried out in horizontal layers. Erinevate materjalide kasutamine ja tihendamine ühes kihis ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui Omanikujärelevalve ja/või Tellija esindaja on selleks loa andnud. The use and compaction of different materials in one layer is not permitted, unless the Owner's Supervision and/or the Client's representative have given permission for this. Muldkeha nõlvade rajamine toimub muldkeha ehitamisega samaaegselt. Juhul kui nõlvad rajatakse hiljem, siis tehakse seda astmestikuna, kus astmete laius on 1 kuni 3 meetrit ning kõrgus 0.3 kuni 0.6 m. The embankment slopes shall be constructed simultaneously with the embankment construction. If the slopes are constructed later, they shall be constructed in steps, where the width of the steps is 1 to 3 meters Muldkeha minimaalsed deformatsioonimooduli ja tihendusteguri nõuded on esitatud järgnevas tabelis koos and the height is 0.3 to 0.6 m. kontrollimissagedustega. The minimum requirements for the deformation modulus and compaction factor of the embankment are Omadus Nõue Meetod Kontrollimissagedus ASTM D1556/D1556M, Üks kord 20 m kohta, 2 presented in the following table with the inspection frequencies. ≥ 97% EN 13286-2 Standard Tihendustegur Dpr ASTM D6938 või DIN 18125- asukohas – raudtee all ja Proctor tihedusest Characteristic Requirement Method Inspection frequency 2 serva lähedal (≤1.0 m) ≥ 45 MPa – peenmaterjalid ASTM D1556/D1556M, Once per 20 m, in 2 locations ≥ 97% EN 13286-2 of Compaction factor Dpr ASTM D6938 or DIN 18125- – below the railway and near Deformatsioonimoodul ≥ 60 MPa – liivased või Üks kord 100 m kohta, 2 Standard Proctor compaction 2 the edge (≤ 1.0 m) pärast teist koormustsüklit kruusased materjalid DIN 18134 asukohas – raudtee all ja EV2 serva lähedal (≤1.0 m) ≥ 45 MPa – fine materials ≥ 80 MPa – töödeldud Once per 100 m, in 2 materjalid Deformation modulus after ≥ 60 MPa – sandy or gravelly DIN 18134 locations – below the railway the second load cycleEV2 materials Üks kord 100 m kohta, 2 and near the edge (≤ 1.0 m) Deformatsioonimoodulite ≥ 80 MPa – treated materials ≤ 2.5 DIN 18134 asukohas – raudtee all ja suhe EV2/EV1 Once per 20 m, in 2 locations serva lähedal (≤1.0 m) Tabel 42. Muldkeha tihendamise nõuded Compaction factor Dpr ≤ 2.5 DIN 18134 – below the railway and near the edge (≤ 1.0 m) Table 42. Embankment compaction requirements Tabelis kirjeldatud kontrollimissagedused on esitatud muldkeha pealispinna vastuvõtukatsete läbi viimiseks. Muldkeha ehitamisel tuleb tihendusteguri määramist läbi viia vähemalt korra iga 2000 m2 The inspection frequencies described in the table are given for the acceptance tests of the embankment tihendatud muldkeha kihi kohta juhuslikult valitud asukohtades. Kui saadud katsetulemused ei vasta tabelis surface. During the construction of the embankment, the compaction factor must be determined at least esitatud miinimumnõuetele, niisutatakse pinda ja tihendatakse kihti uuesti kuni miinimumnõuete täitmiseni. once for every 2000 m2 of compacted embankment layer at randomly selected locations. If the test results Tihendatud kiht peab visuaalsel kontrollimisel ja testimisel olema homogeenne, ilma kõrvalekalletele obtained do not meet the minimum requirements given in the table, the surface shall be moistened and the viitavate aladeta. layer shall be compacted again until the minimum requirements are met. The compacted layer shall be Ehitusetapis võib kasutada erinevaid otseseid/kaudseid katsemeetodeid (nt pideva tihendamise kontrolli homogeneous upon visual inspection and testing, without areas indicating deviations. (CCC) meetod, deflektomeetrid (LWD, FWD), EV2/EV1, Troxler jne), kui korrelatsioon eespool nimetatud Various direct/indirect test methods (e.g. continuous compaction control (CCC) method, deflectometers võrdlusmeetoditega (DIN 18134 ja EN 13286-2) dokumenteeritakse ja kontrollitakse proovilõikes (- (LWD, FWD), EV2/EV1, Troxler, etc.) may be used during the construction phase, provided that the lõigetes). Juhul kui kasutatakse CCC meetodit, tehakse EV2 mõõtmised üksnes pehme pinnase puhul, et correlation with the above-mentioned reference methods (DIN 18134 and EN 13286-2) is documented and kontrollida nende asukohtade vastavust nõuetele. Rulltihendaja peab olema varustatud GPS-iga ja verified in the test section(s). If the CCC method is used, EV2 measurements shall be made only for soft tulemused registreeritakse täpsusega ≤ 0.2 m. Töövõtja lisab töökirjeldusse kavandatavad katsemeetodid soil to verify compliance with the requirements. The roller compactor shall be equipped with a GPS and the ja nende metoodika. results shall be recorded with an accuracy of ≤ 0.2 m. The contractor shall include the proposed test Tihendatav kiht ei tohi olla paksem kui on kirjeldatud järgnevas tabelis. Kuni nelja meetri sügavuseni methods and their methodology in the specification. mõõdetuna ballastialuse kihi põhjast ei tohi ülemine täitematerjali terasuurus (D) olla suurem, kui 2/3 The compacted layer shall not be thicker than the thickness specified in the following table. Up to a depth tihendatava kihi paksusest. Rohkem kui nelja meetri sügavusel ballastialuse kihi põhjast ei tohi D olla of four metres from the bottom of the ballast layer, the upper aggregate grain size (D) shall not be greater suurem, kui tihendatava kihi paksus. than 2/3 of the thickness of the compacted layer. At a depth of more than four metres from the bottom of the ballast layer, D shall not be greater than the thickness of the compacted layer. Materjal Möllikad või savikad Varieeruva Tihendusseade Killustik ja Compaction machine Material Liiv liivad ja kruusad või terakoostisega möllikas kivitäide savikad pinnased ja/või savikas pinnas Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 52 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Loamy or clayey Loamy and/or clayey Ühe valtsiga rull, Crushed stone Sand sands and gravels or soil with varying grain dünaamiline tihendamine and rock fill clayey soils composition Staatiline joonkoormus: ≥15 kN/m2 (ca 2 t) Single roller, Ei kohaldu 0,30 0,25 0,20 ≥30 kN/m2 (ca 6 t) dynamic compaction 1,0 0,60 0,50 0,30 ≥45 kN/m2 (ca 10 t) Static line load: 2,0 0,80 0,60 0,40 ≥65 kN/m2 (ca 15 t) ≥15 kN/m2 (ca 2 t) 3,0 1,20 0,80 0,60 Does not apply 0,30 0,25 0,20 ≥30 kN/m2 (ca 6 t) 1,0 0,60 0,50 0,30 Kahe valtsiga rull, ≥45 kN/m2 (ca 10 t) 2,0 0,80 0,60 0,40 dünaamiline tihendamine ≥65 kN/m2 (ca 15 t) 3,0 1,20 0,80 0,60 Staatiline joonkoormus: ≥5 kN/m2 (ca 1 t) Ei kohaldu Double roller, 0,15 0,10 - ≥10 kN/m2 (ca 2 t) dynamic compaction 0,25 0,20 0,15 ≥20 kN/m2 (ca 6 t) static line load: 0,40 0,35 0,20 ≥30 kN/m2 (ca 10 t) ≥5 kN/m2 (ca 1 t) Does not apply 0,60 0,50 0,30 0,15 0,10 - ≥10 kN/m2 (ca 2 t) Kolme valtsiga rull, 0,25 0,20 0,15 ≥20 kN/m2 (ca 6 t) Staatiline joon koormus: 0,40 0,35 0,20 ≥30 kN/m2 (ca 10 t) ≥50 kN/m2 (ca 10 t) Ei kohaldu 0,25 0,20 0,20 0,60 0,50 0,30 Staatiline tapprull Three-roller roller, Ei kohaldu ≥45 kN/m2 (ca 20 t) Static line load: Pneumorull, ≥50 kN/m2 (ca 10 t) Does not apply 0,25 0,20 0,20 Koormus/ratas: Static pin roller Ei kohaldu Does not apply ≥ 15 kN/m2 0,20 0,20 0,20 ≥45 kN/m2 (ca 20 t) ≥ 25 kN/m2 0,25 0,25 0,25 Pneumatic roller, Tabel 43. Muldkeha tihendatava kihi paksus meetrites vastavalt pinnasetüübile ja kasutatavale tihendusseadmele Load/wheel: Does not apply ≥ 15 kN/m2 0,20 0,20 0,20 Rajatud muldkeha peab vastama järgnevas tabelis esitatud geomeetrilistele tolerantsidele. ≥ 25 kN/m2 0,25 0,25 0,25 Table 43. Thickness of the embankment compaction layer in meters according to the soil type and the compaction equipment Geomeetriline Lubatud hälve, Lubatud hälve, used Meetod Sagedus omadus üksikmõõtmine keskmine (5 mõõtmist) Kõrgus +/- 50 mm(a) + 20 mm Geodeetiline 20 m The constructed embankment must comply with the geometric tolerances given in the following table. - 50 mm + 150 mm Permissible Permissible deviation, Laius Geodeetiline 20 m - 50 mm(b) Geometric property deviation, single average (5 Method Frequency Nõlvus Ettenähtust mitte järsemad Geodeetiline Kahtluse korral measurement measurements) Põikkalle +/- 1,0 % 3 m latt 20 m + 20 mm Height +/- 50 mm(a) Geodetic 20 m Telg +/- 100 mm Geodeetiline 20 m - 50 mm Tasasus +/- 50 mm 3 m latt Kahtluse korral + 150 mm Width 20 m Märkused: - 50 mm(b) Slope Not steeper than required Geodetic When in doubt a. Kivitäitega muldkehade puhul on lubatud hälve ± 100 mm b. Kivitäitega muldkehade puhul on lubatud hälve – 100 mm Crossfall +/- 1,0 % 3 m pole 20 m Tabel 44. Muldkeha geomeetrilised tolerantsid Axis +/- 100 mm Geodetic 20 m Uniformity +/- 50 mm 3 m pole When in doubt Notes: a. For rock-filled embankments, the tolerance is ± 100 mm b. For rock-filled embankments, the tolerance is – 100 mm Table 44. Embankment geometric tolerances 4.4 KÜLMAKAITSEKIHT Muldkeha täitematerjali või selle puudumisel üleujutusala täite peale tuleb paigaldada külmakaitsekiht. 4.4 FROST PROTECTION LAYER Külmakaitsekihi materjali nõuded on toodud alapunktis 3.4.2. Külmakaitsekihi aluspõhja ja pealispinna põikkalded on 4% teljest serva poole. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 53 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Materjalide vastavust nõuetele tuleb kontrollida enne konstruktsiooni paigaldamist. Tööde käigus tuleb A frost protection layer shall be installed on top of the embankment fill or, in its absence, the floodplain fill. materjalide terastikulist koostist kontrollida vähemalt üks kord 1000 m3 külmakaitsekihti paigaldatud The material requirements for the frost protection layer are presented in subsection 3.4.2. The crossfall of materjali kohta ning muid omadusi (orgaanika, külmakindlus jne) vähemalt kord iga 5000 m3 the base and the top surface of the frost protection layer are 4% from the axis towards the edge. külmakaitsekihti paigaldatud materjali kohta. Töövõtja poolsed sisekontrollikatsed tuleb läbi viia samade sagedustega. The properties of the materials shall be checked before installation. Gradation shall be tested at least once per 1000 m3 of built frost protection layer and other properties (organic content, resistance to frost etc.) Külmakaitsekihi minimaalsed deformatsioonimooduli ja tihendusteguri nõuded on esitatud järgnevas shall be assessed at least once per 5000 m3 of built frost protection layer. Contractor shall organize internal tabelis koos kontrollimissagedustega. control testing with frequencies not less than stated above. Omadus Nõue Meetod Kontrollimissagedus The minimum requirements for the deformation modulus and compaction coefficient of the frost protection ≥ 97% EN 13286-2 Standard ASTM D1556/D1556M, Üks kord 20 m kohta, 2 layer are given in the following table together with the inspection frequencies. Tihendustegur Dpr Proctor tihedusest ASTM D6938 või DIN 18125- asukohas – raudtee all ja 2 serva lähedal (≤1.0 m) Characteristic Requirement Method Inspection frequency ≥ 60 MPa – liivased või DIN 18134 Üks kord 100 m kohta, 2 ASTM D1556/D1556M, Once per 20 m, in 2 locations Deformatsioonimoodul ≥ 97% EN 13286-2 of kruusased materjalid asukohas – raudtee all ja Compaction factor Dpr ASTM D6938 or DIN 18125- – below the railway and near pärast teist koormustsüklit Standard Proctor compaction ≥ 80 MPa – töödeldud serva lähedal (≤1.0 m) 2 the edge (≤ 1.0 m) EV2 materjalid ≥ 60 MPa – sandy or gravelly Once per 100 m, in 2 ≤ 2.5 DIN 18134 Üks kord 100 m kohta, 2 Deformation modulus after Deformatsioonimoodulite materials DIN 18134 locations – below the railway asukohas – raudtee all ja the second load cycleEV2 suhe EV2/EV1 ≥ 80 MPa – treated materials and near the edge (≤ 1.0 m) serva lähedal (≤1.0 m) Once per 100 m, in 2 Tabel 45. Külmakaitsekihi tihendamise nõuded Deformation modulus ≤ 2.5 DIN 18134 locations – below the railway ratioEV2/EV1 and near the edge (≤ 1.0 m) Tabelis kirjeldatud kontrollimissagedused on esitatud külmakaitsekihi pealispinna vastuvõtukatsete Table 45. Frost protection layer compaction requirements läbiviimiseks. Külmakaitsekihi ehitamisel tuleb tihendustegur määrata vähemalt korra iga 1000 m2 tihendatud külmakaitsekihi kihi kohta juhuslikult valitud asukohtades. Kui saadud katsetulemused ei vasta The inspection frequencies described in the table are given for the tolerance tests of the surface of the frost tabelis esitatud miinimumnõuetele, niisutatakse pinda ja tihendatakse kihti uuesti kuni miinimumnõuete protection layer. During the construction of the frost protection layer, the compaction factor must be täitmiseni. determined at least once for every 1000 m2 of compacted frost protection layer at randomly selected locations. If the obtained test results do not meet the minimum requirements given in the table, the surface Tihendatud kiht peab visuaalsel kontrollimisel ja testimisel olema homogeenne, ilma kõrvalekalletele shall be moistened, and the layer shall be compacted again until the minimum requirements are met. viitavate aladeta. The compacted layer shall be homogeneous upon visual inspection and testing, without any areas Külmakaitsekiht peab vastama järgmises tabelis esitatud geomeetrilistele tolerantsidele. indicating deviations. Geomeetriline Lubatud hälve, Lubatud hälve, Meetod Sagedus The frost protection layer shall comply with the geometric tolerances given in the following table. omadus üksikmõõtmine keskmine (5 mõõtmist) + 20 mm Permissible Permissible deviation, Kõrgus +/- 50 mm Geodeetiline 20 m - 50 mm Geometric property deviation, single average (5 Method Frequency + 150 mm measurement measurements) Laius Geodeetiline 20 m - 50 mm + 20 mm Nõlvus Ettenähtust mitte järsemad Geodeetiline Kahtluse korral Height +/- 50 mm Geodetic 20 m - 50 mm Põikkalle +/- 1,0 % 3 m latt 20 m + 150 mm Telg +/- 100 mm Geodeetiline 20 m Width Geodetic 20 m - 50 mm Tasasus +/- 50 mm 3 m latt Kahtluse korral Slope Not steeper than required Geodetic When in doubt Tabel 46. Külmakaitsekihi geomeetrilised tolerantsid Crossfall +/- 1,0 % 3 m pole 20 m Axis +/- 100 mm Geodetic 20 m Ehitusetapis võib kasutada erinevaid otseseid/kaudseid katsemeetodeid (nt pideva tihendamise kontrolli Uniformity +/- 50 mm 3 m pole When in doubt (CCC) meetod, deflektomeetrid (LWD, FWD), EV2/EV1, Troxler jne), kui korrelatsioon eespool nimetatud Table 46. Frost protection layer geometric tolerances võrdlusmeetoditega (DIN 18134 ja EN 13286-2) dokumenteeritakse ja kontrollitakse proovilõikes (- Various direct/indirect test methods (e.g. continuous compaction control (CCC) method, deflectometers lõigetes). Juhul kui kasutatakse CCC meetodit, tehakse EV2 mõõtmised üksnes pehme pinnase puhul, et (LWD, FWD), EV2/EV1, Troxler, etc.) may be used during the construction phase, provided that the kontrollida nende asukohtade vastavust nõuetele. Töövõtja lisab töökirjeldusse kavandatavad correlation with the above-mentioned reference methods (DIN 18134 and EN 13286-2) is documented and katsemeetodid ja nende metoodika. Katsemeetodite rakendamine peab toimuma Omanikujärelevalve ja/või Tellija esindaja kooskõlastusel. verified in the test section(s). If the CCC method is used, EV2 measurements shall be made only for soft soil to verify compliance with the requirements at these locations. The contractor shall include the proposed Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 54 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY test methods and their methodology in the specification. The application of the test methods shall be subject 4.5 MULDE VAHEKIHT to the approval of the Owner Supervisor and/or the Client's representative. Mulde vahekiht paigaldada külmakaitsekihi peale. Mulde vahekihi paksus on 35 cm ja vahekihi aluspinna ja pealispinna põikkalded on 4% teljest serva poole. Mulde vahekihi materjalidele esitatavad nõuded on toodud alapunktis 3.4.3. 4.5 PREPARED SUBGRADE Materjalide vastavust nõuetele tuleb kontrollida enne konstruktsiooni paigaldamist. Tööde käigus tuleb The prepared subgrade shall be installed on top of the frost protection layer. The thickness of the prepared materjalide terastikulist koostist kontrollida vähemalt üks kord 1000 m3 paigaldatud materjali kohta ning subgrade is 35 cm and the crossfalls of the base and top surfaces are 4% from the axis towards the edge. muid omadusi (orgaanika, külmakindlus jne) vähemalt kord iga 5000 m3 paigaldatud materjali kohta. The requirements for the prepared subgrade materials are given in sub-clause 3.4.3. Töövõtja poolsed sisekontrollikatsed tuleb läbi viia samade sagedustega The properties of the materials shall be checked before installation. Gradation shall be tested at least once Tihendamine toimub pikisuunas, alustades välisservadest ning liikudes keskosa suunas nii, et iga tihendamise läbik kattuks vähemalt ühe kolmandiku (1/3) tihendusmasina laiuselt. per 1000 m3 of built layer and other properties (organic content, resistance to frost etc.) shall be assessed at least once per 5000 m3 of built layer. Contractor shall organize internal control testing with frequencies Kohtades, kus väikese suuruse, nõlva kallete, teetööde, drenaaži või rajatiste läheduse tõttu, tavapäraste not less than stated above. tihendamise seadmete kasutamine ei ole võimalik, tuleb materjal tihendada sobivate vahenditega saavutades nõutav tihendustegur. Compaction shall be carried out longitudinally, starting from the outer edges and moving towards the centre so that each compaction pass covers at least one third (1/3) of the width of the compaction machine. Mulde vahekihi minimaalsed deformatsioonimooduli ja tihendusteguri nõuded on esitatud järgmises tabelis In places where the use of conventional compaction equipment is not possible due to small size, slope koos kontrollimissagedustega. gradients, road works, drainage or proximity to structures, the material shall be compacted by suitable Omadus Nõue Meetod Kontrollimissagedus means to achieve the required compaction factor. ≥ 100% EN 13286-2 ASTM D1556/D1556M, Üks kord 20 m kohta, 2 Tihendustegur Dpr Standard Proctor tihedusest ASTM D6938 või DIN 18125- asukohas – raudtee all ja The minimum requirements for the modulus of deformation and compaction factor of the prepared subgrade 2 serva lähedal (≤ 1.0 m) are given in the following table together with the inspection frequencies. ≥ 80 MPa – töötlemata DIN 18134 Üks kord 100 m kohta, 2 Deformatsioonimoodul materjalid asukohas – raudtee all ja Characteristic Requirement Method Inspection frequency pärast teist koormustsüklit ≥ 120 MPa – töödeldud serva lähedal (≤ 1.0 m) EV2 ASTM D1556/D1556M, Once per 20 m, in 2 locations materjalid ≥ 100% EN 13286-2 of Compaction factor Dpr ASTM D6938 or DIN 18125- – below the railway and near ≤ 2.3 DIN 18134 Üks kord 100 m kohta, 2 Standard Proctor compaction Deformatsioonimoodulite 2 the edge (≤ 1.0 m) asukohas – raudtee all ja ≥ 80 MPa – untreated suhe EV2/EV1 serva lähedal (≤ 1.0 m) Once per 100 m, in 2 Deformation modulus after materials Tabel 47. Mulde vahekihi tihendamise nõuded DIN 18134 locations – below the railway the second load cycleEV2 ≥ 120 MPa – treated and near the edge (≤ 1.0 m) materials Kui saadud katsetulemused ei vasta Tabel 47. Mulde vahekihi tihendamise nõuded Tabel 47 esitatud Once per 100 m, in 2 Deformation modulus ratio miinimumnõuetele, niisutatakse pinda ja tihendatakse kihti uuesti kuni miinimumnõuete täitmiseni. EV2/EV1 ≤ 2.3 DIN 18134 locations – below the railway Tihendatud kiht peab visuaalsel kontrollimisel ja testimisel olema homogeenne, ilma kõrvalekalletele and near the edge (≤ 1.0 m) Table 47. Prepared subgrade compaction requirements viitavate aladeta. If the obtained test results do not meet the minimum requirements given in Table 47, the surface shall be Ehitusetapis võib kasutada erinevaid otseseid/kaudseid katsemeetodeid (nt pideva tihendamise kontrolli moistened and the layer shall be compacted again until the minimum requirements are met. The compacted (CCC) meetod, deflektomeetrid (LWD, FWD), EV2/EV1, Troxler jne), kui korrelatsioon eespool nimetatud layer shall be homogeneous upon visual inspection and testing, without areas indicating deviations. võrdlusmeetoditega (DIN 18134 ja EN 13286-2) dokumenteeritakse ja kontrollitakse proovilõikes (- lõigetes). Juhul kui kasutatakse CCC meetodit, tehakse EV2 mõõtmised üksnes pehme pinnase puhul, et Various direct/indirect test methods (e.g. continuous compaction control (CCC) method, deflectometers kontrollida nende asukohtade vastavust nõuetele. Töövõtja lisab töökirjeldusse kavandatavad (LWD, FWD), EV2/EV1, Troxler, etc.) may be used during the construction phase, provided that the katsemeetodid ja nende metoodika. correlation with the above-mentioned reference methods (DIN 18134 and EN 13286-2) is documented and Geomeetriline Lubatud hälve, Lubatud hälve, verified in the test section(s). If the CCC method is used, EV2 measurements shall be made only for soft Meetod Sagedus soil to verify compliance with the requirements at these locations. The contractor shall include the proposed omadus üksikmõõtmine keskmine (5 mõõtmist) + 20 mm test methods and their methodology in the specification. Kõrgus +/- 50 mm Geodeetiline 20 m - 50 mm + 150 mm Laius Geodeetiline 20 m - 0 mm Nõlvus Ettenähtust mitte järsemad Geodeetiline Kahtluse korral Permissible deviation, Permissible deviation, Põikkalle +/- 1,0 % 3 m latt 20 m Geometric property Method Frequency single measurement average (5 measurements) Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 55 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Telg +/- 100 mm Geodeetiline 20 m + 20 mm Height +/- 50 mm Geodetic 20 m Tasasus +/- 30 mm 3 m latt Kahtluse korral - 50 mm Tabel 48. Mulde vahekihi geomeetrilised tolerantsid + 150 mm Width Geodetic 20 m - 0 mm Mulde vahekiht peab vastama järgmises tabelis esitatud geomeetrilistele tolerantsidele. Mulde vahekihi Slope Not steeper than required Geodetic When in doubt Crossfall +/- 1,0 % 3 m pole 20 m geomeetriat mõõdab Töövõtja. Omanikujärelevalvel ja/või Tellija esindajal on õigus tööde käigus teostada Axis +/- 100 mm Geodetic 20 m pistelisi või sihipäraseid mõõtmisi igal ajal ja igas kohas. Uniformity +/- 30 mm 3 m pole When in doubt Table 48. Geometric tolerances of prepared subgrade The prepared subgrade must comply with the geometric tolerances given in the following table. The 4.6 BALLASTI ALUNE KIHT geometry of the prepared subgrade shall be measured by the Contractor. The Owner Supervision and/or the Client's representative shall have the right to carry out random or targeted measurements at any time Ballastialune kiht paigaldada mulde vahekihi peale. Ballastialuse kihi paksus on 32 cm ja vahekihi and place during the work. aluspinna ja pealispinna põikkalded on 4% teljest serva poole. Ballastialuse kihi materjalidele esitatavad nõuded on toodud alapunktis 3.4.4. Materjalide vastavust nõetele tuleb kontrollida enne konstruktsiooni paigaldamist. Tööde käigus tuleb 4.6 SUB-BALLAST materjalide terastikulist koostist kontrollida vähemalt üks kord 1000 m3 ballastialusesse kihti paigaldatud materjali kohta ning muid omadusi (purunemiskindlus, külmakindlus jne) vähemalt kord iga 5000 m 3 The sub-ballast shall be installed on top of the prepared subgrade. The thickness of the sub-ballast shall ballastialusesse kihti paigaldatud materjali kohta. Töövõtja poolsed sisekontrollikatsed tuleb läbi viia be 32 cm and the crossfall of the base and top surfaces of the sub-ballast shall be 4% from the axis towards samade sagedustega. the edge. The requirements for the sub-ballast materials are given in sub-clause 3.4.4. Ballastialune kiht paigaldatakse ainult täielikult sulanud aluskonstruktsioonile, mis peab vastama The properties of the materials shall be checked before installation. Gradation shall be tested at least once projektdokumentatsioonis ja tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Kui ballastialune kiht on valmis ja per 1000 m3 of built sub-ballast layer and other properties (resistance to fragmentation, resistance to frost viimistletud nõutud kõrguse ja mõõtmeteni, tuleb seda kaitsta. Ballastialusel kihil ei tohi toimuda liiklust. etc.) shall be assessed at least once per 5000 m3 of built sub-ballast layer. Contractor shall organize internal control testing with frequencies not less than stated above. Ballastialuse kihi minimaalsed deformatsioonimooduli ja tihendusteguri nõuded on esitatud järgnevas tabelis koos kontrollimissagedustega. The sub-ballast shall only be installed on a fully solidified substructure, which shall comply with the Omadus Nõue Meetod Kontrollimissagedus requirements set out in the design documentation and technical specifications. Once the sub-ballast layer ASTM D1556/D1556M, Üks kord 20 m kohta, 2 is ready and finished to the required height and dimensions, it shall be secured. There shall be no traffic ≥ 103% EN 13286-2 Tihendustegur Dpr Standard Proctor tihedusest ASTM D6938 või DIN 18125- asukohas – raudtee all ja on the sub-ballast layer. 2 serva lähedal (≤1.0 m) Deformatsioonimoodul Üks kord 100 m kohta, 2 The minimum requirements for the modulus of deformation and compaction factor of the sub-ballast are pärast teist koormustsüklit ≥ 120 MPa DIN 18134 asukohas – raudtee all ja given in the following table together with the inspection frequencies. EV2 serva lähedal (≤1.0 m) Üks kord 100 m kohta, 2 Characteristic Requirement Method Inspection frequency Deformatsioonimoodulite ≤ 2.2 DIN 18134 asukohas – raudtee all ja ASTM D1556/D1556M, Once per 20 m, in 2 locations suhe EV2/EV1 ≥ 103% EN 13286-2 of serva lähedal (≤1.0 m) Compaction factor Dpr ASTM D6938 or DIN 18125- – below the railway and near Tabel 49. Ballastialuse kihi tihendamise nõuded Standard Proctor compaction 2 the edge (≤ 1.0 m) Once per 100 m, in 2 Kui saadud katsetulemused ei vasta tabelis esitatud miinimumnõuetele, niisutatakse pinda ja tihendatakse Deformation modulus after ≥ 120 MPa – untreated DIN 18134 locations – below the railway the second load cycleEV2 materials kihti uuesti kuni miinimumnõuete täitmiseni. Tihendatud kiht peab visuaalsel kontrollimisel ja testimisel and near the edge (≤ 1.0 m) olema homogeenne, ilma kõrvalekalletele viitavate aladeta. Once per 100 m, in 2 Deformation modulus ratio ≤ 2.2 DIN 18134 locations – below the railway EV2/EV1 Ballastialune kiht peab vastama järgnevas tabelis esitatud geomeetrilistele tolerantsidele. and near the edge (≤ 1.0 m) Table 49. Sub-ballast compaction requirements Geomeetriline Lubatud hälve, Lubatud hälve, Meetod Sagedus If the obtained test results do not meet the minimum requirements given in the table, the surface shall be omadus üksikmõõtmine keskmine (5 mõõtmist) Kõrgus +/- 50 mm + 20 mm Geodeetiline 20 m moistened, and the layer shall be compacted again until the minimum requirements are met. The + 50 mm compacted layer shall be homogeneous upon visual inspection and testing, without any areas indicating Laius Geodeetiline 20 m - 0 mm Geodeetiline deviations. Põikkalle +/- 0,5 % 20 m või 3 m latt Telg +/- 100 mm Geodeetiline 20 m Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 56 / 56 RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU / STAGE III OF RAILWAY INFRASTRUCTURE OF THE RAIL BALTIC MAIN LINE IN KANGRU-SAKU SECTION IN HARJU COUNTY Paksus +/- 10 % +/- 5 % Geodeetiline 20 m The sub-ballast layer shall comply with the geometric tolerances given in the following table. Tasasus +/- 20 mm 3 m latt Kahtluse korral Tabel 50. Ballastialuse kihi geomeetrilised tolerantsid Permissible deviation, Permissible deviation, Geometric property Method Frequency single measurement average (5 measurements) Ehitusetapis võib kasutada erinevaid otseseid/kaudseid katsemeetodeid (nt pideva tihendamise kontrolli Height +/- 50 mm + 20 mm Geodetic 20 m (CCC) meetod, deflektomeetrid (LWD, FWD), EV2/EV1, Troxler jne), kui korrelatsioon eespool nimetatud + 50 mm Width Geodetic 20 m - 0 mm võrdlusmeetoditega (DIN 18134 ja EN 13286-2) dokumenteeritakse ja kontrollitakse proovilõikes (- Geodetic lõigetes). Juhul kui kasutatakse CCC meetodit, tehakse EV2 mõõtmised üksnes pehme pinnase puhul, et Crossfall +/- 0,5 % or 3 m 20 m kontrollida nende asukohtade vastavust nõuetele. Töövõtja lisab töökirjeldusse kavandatavad pole Axis +/- 100 mm Geodetic 20 m katsemeetodid ja nende metoodika. Katsemeetodite rakendamine peab toimuma Omanikujärelevalve Thickness +/- 10 % +/- 5 % Geodetic 20 m ja/või Tellija esindaja kooskõlastusel. Omanikujärelevalvel ja/või Tellija esindajal on õigus algatada Uniformity +/- 20 mm 3 m pole When in doubt põhjendatud kahtluse korral täiendavaid korrelatsiooni-/kontrollkatseid. Need kulud katab Töövõtja. Table 50. Sub-ballast geometric tolerances Various direct/indirect test methods (e.g. continuous compaction control (CCC) method, deflectometers (LWD, FWD), EV2/EV1, Troxler, etc.) may be used during the construction phase, provided that the correlation with the above-mentioned reference methods (DIN 18134 and EN 13286-2) is documented and verified in the test section(s). If the CCC method is used, EV2 measurements shall be made only for soft soil to verify compliance with the requirements at these locations. The contractor shall include the proposed test methods and their methodology in the specification. The application of the test methods shall be subject to the approval of the Owner Supervision and/or the Client's representative. The Owner Supervision and/or the Client's representative shall have the right to initiate additional correlation/verification tests in case of reasonable doubt. These costs shall be covered by the Contractor. Töö nimetus / Project name: RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPP Dokumendi kood / Document code: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW060102-ZZ_ZZZZ_RP_TR-TR_DTD_000001_Report Töö nr - Staadium / Proj no - Stage: 2024-K138 – tööprojekt Dokumendi versioon/ Document version: v01 Asukoht / Location: Saku, Kiili ja Rae vald, Harju maakond, Eesti Koostaja / Compiler: Skepast&Puhkim OÜ Kuupäev/ Date: 17.12.2025 Vastutav isik / Responsible person: Elian Remmelkoor Leht/ Page: 57 / 56 Rail Baltica raudtee muldkeha III etapp (Kangru -Saku lõigul) RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD Raudtee muldkeha erilahenduse projekteerimine (PK 2+000 – 6+000 ) TÖÖPROJEKT GEOTEHNILISE PROJEKTI ARUANNE (GDR) JA GEOTEHNILISTE PINNASEANDMETE INTERPRETEERIMISE ARUANNE (GIR) PROJEKTEERIJA: Kontrollis Geolep OÜ OÜ Skeleton Mooni 40b, Tallinn 10619 Tallinn, Ehitajate tee 114, 13517 Registri no 14100923 Registri no 12483400 Vastutav isik: Mattias Olep Vastutav isisk : Kaido Sooru (Diplomeeritud Geotehnikainsener, tase 7) (Volitatud teedeinsener, tase 8 sillaehitus ja -korrashoid) 1 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE ............................................................................................................. 3 2. SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 4 3. KAEVETÖÖD ...................................................................................................................... 6 4. PINNASETÖÖDE GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE................................................... 8 5. PROJEKTKOORMUSED ................................................................................................... 11 6. GEOTEEHNILISTE PINNASEANDMETE INTERPRETEERIMINE (GIR) .......................... 19 7. GEOLOOGIA PK 2+000 KUNI 6+000 ............................................................................... 21 8. PK TURBA LÕIK PK 2+000...3+ 100; 4+060...5+800 ...................................................... 24 9. TOESTAMATA NÕLVAGA MASSIVAHETSE LÕIGUD: PK 2+000 – 2+730, PK 2+ 915 - 3+100, PK 4+060 – 5+100 ja 5+550 – 5+800. ................................................................... 31 10. KERGONSTRUKTSIOONIGA LÕIK PK 5+630...6+000 ..................................................... 33 11. ARVUTUSTE KOKKUVÕTE .............................................................................................. 36 2 1. SISU KOKKUVÕTE Ulatus Aruande eesmärk See aruanne on geotehnilise projekteerimise (GDR) ja pinnase geotehniliste parameetrite määramise (GIR) raport, mis kontrollib sulundseina püsivust ja kergmatrjalina nn 0 neto kaaluga geotehnilisi lahendusi kui ka ilma lisameetmeteta mulde püsivust. Planeeritud projekt: Rail Baltica raudteeliini ehitamine rööpmelaiusega (1435 mm) piketaaži vahemikus 2+000 kuni 6+000. Mulde elutsükliks on ettenähtud 100 aastat ja kõikidele pealisehitiste komponentidele 50 aastat. Teave objekti kohta: Objekti kirjeldavad erinevate uuringute tulemused (topograafiline, ehitusgeoloogiline ja hüdrogeoloogiline uuring), millede tulemused on toodud antud raporti eri osades Geolooglised uuringud Kasutatud on nii uusi kui varasemaid pinnaseuuringud. Reaalprojekt teostas antud objektil täiendava ehitusgeoloogilise uuringu juuli - september 2025 aastal. (Töö nr GL25003 Reaalprojekt 2025 a). Tööde ulatus Ehitugeoloogilised uuringud (puuraugud ja DPSH katsed) teostati mahus, mis oli vajalik pinnaseandmete saamiseks antud projekti koostamiseks. Uuringuid on täiendanud laboratoorsete analüüsidega, pinnase-, kivimi- ja veeproovidega. Uuringute tulemused on esitatud eraldi raportina ja vajadusel refereeritud antud raportis. Pinnaseuuringu andmete tõlgendamine ja parameetrite määramine(GIR) on toodud antud raportis 3 2. SISSEJUHATUS PROJEKTI KIRJELDUS Käesolev aruanne on osa Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu III etapi ehitustöödest ja projekti koostamise eesmärgiks on tugiseinte ja kergmaterjaliga tehnilise lahenduse koostamine ARUANDE ULATUS JA EESMÄRGID Selles aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult geotehnilisi projekteerimisparameetreid ja arvutusmeetodeid, mida on kasutatud antud lõigul kavandatavate pinnasetööde geotehnilistes arvutustes. Aruande eesmärk on kontrollida tehniliste lahenduste (lisameetmeteta , kergmaterjaliga ja geosünteediga tugevdatud mulle ning ehitusaegset olukorda: ajutise sulundseinaga kaeve ja nõlvaga kaeve) paikapidavust . See aruanne on koostatud kooskõlas geotehnilise projekti aruande juhendiga, mis on sätestatud standardis EN 1997-1 Eurocode 7 – Geotechnical Design. Aruande eesmärk ei ole üksikasjalikult kirjeldada objekti ajalugu ja faktilisi maapealse uurimise andmeid või pakkuda uusi geotehnilisi lahendusi; ja selle teabe saamiseks tuleks viidata järgmistele varasematele IDOM-i aruannetele:  Pinnaseuuringu aruanne (GIR)  Projekti alusaruannet: RBDTD-EE-DS2-ZZ_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_RP_GEO-AA_MD_00003_001  Geotehniline arvutuste raport RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_RW0600-ZZ_0001_RP_GEO-AA_MD_00001_003 RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_RW0600-ZZ_0001_RP_GEO-AA_MD_00003_002 RBDTD-EE-DS2_ZZ_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_RP_GEO-AA_MD_00005_002 Lisaks nimetatud dokumentidele on kõige olulisemad dokumendid järgmised:  Tehniline kirjeldus, lisa 1. Projekteerimisjuhis – raudtee aluskonstruktsioon, osa 1: muldkehad ja pinnasetööd  Tehniline kirjeldus, lisa 5: ehitusuuringud  Uus raudtee projekteeritakse nii, et see hõlmaks alus- ja pealisehitisi ehk raudteerööpaid, ballasti ja betoonist liiprite vundeerimist 4 PROJEKTI GEOTEHNILINE KATEGOORIA Järgmine tabel määratleb erinevad geotehnilised kategooriad, vastavalt projekti keerukusele ja riskidele, mis on kirjeldatud standardis EN 1997-1:2004 (Eurokoodeks 7 – Geotehniline projekteerimine) (EC7-1 – 2.1.(14) kuni (21)) Geotehniline Kirjeldus kategooria Hõlmab väiksemaid geotehnilisi tegevusi ja/või riske ning kohti, kus on maapinna 1 tingimused teadaolevalt piisavalt head, nii et võib kasutada lihtsaid lahedusi. Hõlmab tavapäraseid mullatööd, struktuure ja vundamente ilma ebatavaliste riskideta või ebatavaliste või erakordselt raskete geoloogliste tingimusteta ; vajab 2 palju geotehnilisi andmed ja analüüsi, et tagada põhinõuete täitmise , kuid võib kasutada tavalisis lahedusi väli- ja laboratoorseks katsetamiseks ning projekteerimiseks kui ka ehituseks. Hõlmab väga suuri või ebatavalisi konstruktsioone. Konstruktsioone, mis hõlmavad ebatavalisi riske või ebatavalised või erakordselt rasked pinnase- 3 või koormustingimusi , seismilistes piirkondades olevad konstruktsioone, kus asukoht on tõenäoliselt ebastabiilne või kus on jätkuvad pinnase liikumised Konstruktsioone, mis nõuavad eraldi uurimist või erimeetmeid. Tabel 1. Geotehniliste kategooriate kirjeldused. Võttes arvesse hindamisprotsessi eesmärke, olemasolevat maapinna uurimist ja geotehnilist teavet ning kavandatavaid ehitusnõudeid, kuulub antud projekt geotehnilisse kategooriasse 2. VIITED PROJEKTDOKUMENTATSIOON  Rail Baltica III etapi projekteerimine põhiprojekt geotehnilise projekti aruanne (GDR) ja geotehniliste pinnaseandmete interpreteerimise aruanne (GIR) 5  Geotehniline arvutuste raport RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_RW0600- ZZ_0001_RP_GEO-AA_MD_00001_003  Design Guidelines. Railway substructure, Part 1 embankments and earthworks: RBDG- MAN-015-0105 3. KAEVETÖÖD ÜLDKIRJELDUS PINNASE KOORIMINE Pinnase koorimise eesmärgid on:  Pinnase eemaldamine muldkeha nõlvade kaitseks või raudtee ümbruse taimestiku taastamiseks;  Eemaldada materjal, mis ei sobi taaskasutamiseks;  Teha kindlaks ja valida materjalid vastavalt nende omadustele taaskasutamiseks;  Eemaldada potentsiaalne oht, kui aluspinnas võib põhjustada vajumeid.  Nõlvadelt ja mulde alt on pinnase eemaldamine kohustuslik. Tehniliselt see aga ei ole hädavajalik tavaliste muldkehade alt ja eriti liikluskoormuseta aladel. 3.1 SÜVENDID Geomeetrilisest vaatenurgast on süvendi nõlvad, mille geomeetria on 3H:1V kuni 3H:2V (olenevalt kõrgusest ja pinnase tüübist) määratletud kui stabiilsed ja ei vaja täiendavaid toestamise meetmeid. Kui see geomeetria ei taga üldist stabiilsust või ei mahu nõlv ära, siis nähakse ette toestamise meetmeid (pinnanaseankrud, kaldakindlustused tugivaiaseinad jne.). Seega täiendavate meetmete eesmärgid süvendite puhul on järgmised:  Minimeerida süvendi pindala.  Suurendada ohutuse varutegurit.  Vältida kokkupuudet olemasolevate konstruktsioonide või hoonetega, et vältida maapinna lihkeid.  Kaitsta kaevetöödel ja selle ümbruses töötavaid inimesi. Lisaks on soovitav tagatud, et parandada nõlvade stabiilsuse varutegurit. 6 3.2 MULDED Reeglina projekteeritakse muldkeha nõlvad geomeetriaga alates 2H:1V (muldkeha) kuni 3H:2V (ballast). Kui selline geomeetria osutub ebastabiilseks, peab muldkeha kallet vähendama või kavandama muid stabiliseerimismeetmed (st geosünteedid, tugisein jne). Muldkehad ja täidetud alad projekteeritakse nii, et neil oleks piisav stabiilsus nihkekahjustuse ja nihkumise suhtes ja et kõik deformatsioonid jäävad vastuvõetavatesse piiridesse. Muldkehade ja täite projekteerimine kasutab stabiilsuse tagamiseks samu tegureid nagu süvendite puhul. Nõutav teave enne muldkeha ristlõike kavandamist sisaldab järgmisi andmeid:  Muldkeha ülaosa lõplik laius;  Koormus muldkehal;  Aluspinnase ja täitematerjalide geotehnilised omadused;  Saadaval oleva maa laiuse piirangud; Materjalide tugevuse, deformatsiooni, niiskustundlikkuse ja külmatundlikkuse omadused, määratakse järgmiselt:  Kohapealne testimine osana kohapealsest uurimisest.  Laboratoorsed uuringud.  Instrumenteeritud välikatsed.  Info varasematest uuringutest. 3.3 PINNASE ASENDAMINE Traditsiooniliselt on pehmete pinnastele mulde ehitamiseks levinumad lahendused järgmised (turvas ja pehmed savid): 1-Pinnase asendamine (täielik või osaline asendamine täitematerjaliga) 2-kergmaterjalidega mulde kaalu vähendamine Antud objekti uuringute käigus tuvastati erineva paksusega turba kiht. Geotehnilistelt omadustelt on see kiht, nagu eespool kirjeldatud, väga halbade omadustega ehk antud piirkonnas võivad tekkida stabiilsus- või vajumisprobleemid. 7 Leitud põhjaveetase on suhteliselt kõrge. Sellel võib olla ka negatiivne mõju stabiilsusele ja vajumistele ning see võib raskendada tihendamist. Stabiilsus- ja/või vajumisprobleemide lahendamiseks pakutakse välja mõlemad alternatiivid. Analüüsides konkreetseid lõike valitakse välja nendest lahendustest üks sobivam lahendus. 4. PINNASETÖÖDE GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE VASTAVALT EUROCODE 7 ÜLEVAADE Järgmises osas käsitletakse nii geotehnilisi arvutusi kui ka osavarutegureid kavandatavate mullatööde dimensioneerimisel. Dimensioneerimine on läbi viidud vastavalt EN 1997-1 Eurokoodeks 7 – Geotehniline projekteerimine juhistele. Nõlvade ja muldkehade piirseisundid hõlmavad tavaliselt järgmisi olukordi:  Maapinna ja sellega seotud konstruktsioonide üldise stabiilsuse kadu.  Liigne liikumine maapinnas nihkedeformatsioonide, vajumise, vibratsiooni või külmakerke tõttu.  Kahjustused või kasutuskõlblikkuse kadu naaberrajatistes, teede või teenustes pinnase liikumise tõttu. Seetõttu peab EÜ 1997. aasta 1. osa kohaselt olema nii lõplikud piirseisundid (ULS) kui ka kasutuspiirseisundid (SLS) vajaduse korral kontrollitud. Geotehniliste konstruktsioonide projekteerimine vastavalt standardile EN 1997-1 (Eurokoodeks 7 – Geotehniline projekteerimine) ja EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013/NA:2014 Eesti rahvuslik lisa EC7 1. osa nõuab osavarutegurite kohaldamist projekteerimismõjudele (A), materjali omadustele (M) ja projekteeritud takistustele (R). Osavarutegurid sõltuvad iga EU liikmesmaa valitud projekteerimise lahendusest ja kombinatsioonist. Rahvuslik lisa ei ole kohustuslik vaid soovitav. Juhtivad põhivõrrandid on järgmised: Arvutuslikud etapid (A): kus: F k on tegevuse normatiivne väärtus; Ψ on koefitsient toimingu iseloomuliku väärtuse teisendamiseks tüüpiliseks väärtuseks vastavalt standardile EN 1990:2002. F rep on selle toimingu representatiivne väärtus; 8 F d on selle tegevuse kavandatud väärtus; g F on selle toimingu osavarutegur; Materjali omadused (M): Kus: X d on materjali arvutuslik omadus ; X k on selle materjali omaduse normatiivne väärtus; ja g M on osavaru faktori sellel materjalil . Projekteeritud takistused (R): R d on takistuse arvutuslik väärtus; R k on selle takistuse iseloomulik väärtus; ja g R on selle takistuse osavarutegur . ARVUTUSKOMBINATSIOONID Nõlvade üldise stabiilsuse analüüsimiseks kasutatakse 1. arvutuse kombinatsiooni 2 . Kus: A2 on tegurid, mida rakendatakse koormuse mõjule; M2 on pinnase iseloomulikele parameetritele rakendatavad tegurid . R1 on vundamendile mõjuvatele takistustele rakendatavad tegurid . OSAVARUTEGURID 9 Eestis on olemas riiklik lisa, kus määratakse kehtivad osategurite väärtused tegevuste mõjud (A), pinnase parameetrid (M) ja takistused (R). Järgmises tabelis on toodud tegevustele (γ F ) või nende mõjudele rakendatavate osategurite soovituslikud väärtused (γ E ) Komplekt Koormus Sümbol A1 A2 Ebasoodne 1.2 1.0 Alaline γG Soodne 1.0 1.0 Ebasoodne 1.5 1.3 Muutuv γQ Soodne 0 0 Tabel 4. Osavarutegurid tegevustele (γ F ) või nende mõjudele (γ E ). (Tabel NA.A.3 Eesti riiklik lisa) Pinnase parameetrite (γ M ) jaoks soovitatavad osategurid on koondatud allolevasse tabelisse. Komplekt Pinnase parameeter Sümbol M1 M2 Sisehõõrdenurk a γ φ' 1.0 1.25 Tõhus nidusus γ c' 1.0 1.25 Dreenimata nihketugevus γ cu 1.0 1.4 Piiritlemta jõud γ qu 1.0 1.4 Mahukaal γγ 1.0 1.0 Tabel 5. Mullaparameetrite osavarutegurid (γ M ). (Tabel NA.A.4). Eesti rahvuslik lisa 10 Vundamendi pinnasekindlusele soovitatavad osavarutegurid (γ R ) on kirjeldatud järgmises tabelis. Komple kt Kandevõime Sümbol R1 R2 R3 Kandev γ R;v 1.0 1.5 1.1 Libisev γ R;h 1.0 1.2 1.0 Tabel 6. Madalvundamentide osavarutegurid (γ R ). (Tabel NA.A.5 Eesti rahvuslik lisa). Viimasena on esitatud osategurid (γ R ), mida kasutatakse kalde ja üldise stabiilsuse kontrollimiseks:. Komple kt Kandevõime Sümbol R1 R2 R3 Pinnase γ R;e 1.0 1.1 1.0 vastupanu Tabel 7. Osavarutegurid (γ R ) kalde üldise stabiilsuse jaoks. (Tabel NA.A.14 Eesti riiklik lisa EC-7). 5. PROJEKTKOORMUSED RONG Vastavalt standardile EN 1991-2 arvutatakse rongi poolt muldkehadele ülekantav vertikaalkoormus LM71 koormusskeemi abil. See on vajalik muldkehade stabiilsuse ja sellest koormusest tingitud lühiajaliste vajumite hindamiseks. 11 LM71 koormusskeem kujutab raudteeliiklusest tingitud vertikaalse koormuse staatilist mõju. See esindab järgmisel joonisel 1 kujutatud koormuseid: Joonis 1. Rongikoormuste skeem LM 71 (EN 1991-2) ja SW/2. Kuna SW/2 koormus on väiksem, kui LM 71, siis lähtutakse kriitilisemast ehk LM 71 koormusmudelist. Vastavalt standardile EN 1991-2 Ch. 6.3.6.4, samaväärset iseloomulikku vertikaalset koormust, nagu LM71 koormus, võib kasutada rööbaste või külgnevate rajatiste all ühtlaselt jaotatud 3,00 m laiuse ja 0,70 m sügavusel rööbaste pinnast mõjuva koormusena. Seda arvesse võttes on ühtlaselt jaotatud koormus, mida põhjustavad neli punktkoormust (Q vk ) ja mida rakendatakse pikkuses (L) 6,4 m, järgmine: Ja eelmise joonise 1 mõlemal küljel paikneva jaotatud koormuse tekitatud koormus on järgmine: Seoses nende koormuse rakendamise asukohaga on standardis EN 1991-2 sätestatud järgnev: EKVIVALENTNE VERTIKAALKOORMUS MULLATÖÖDEL JA MAAPINNA KAALU MÕJU Rahvusvaheliste koormuste puhul võib sobivaks koormuse mudeliks võtta LM71 ehk raudteeliiklusest tingitud samaväärset iseloomulikku vertikaalkoormust rööbastee all või sellega 12 külgnevate pinnasetööde jaoks (varasemalt ka SW/2, kus vertikaalne koormus arvestades survet, mis tuleneb 150 kN/m koormusest laiusel 3,6 m, arvestamata koefitsienti alfa st alfa = 1,00). Koormus on jaotatud ühtlaselt 3,00 m laiuselt 0,70 m allpool rööbaste tasapinda. Ülaltoodud ühtlaselt jaotatud koormusele ei ole vaja rakendada dünaamilist tegurit ega tagavara tegureid. Need koormused on näidatud nii piki- kui ka ristlõikeprofiilil, mis on kujutatud järgmisel joonisel 2. Vahemaad kuvatakse joonisel 2 meetrites. Joonis 2. Ühtlaselt jaotunud raudteekoormuse skeem. Eelnevalt antud tunnusväärtus (q' vk ) korrutatakse teguriga α raudteeliiklust läbivatel liinidel, mis on tavalisest raudteeliiklusest raskem või kergem. Kui koormust korrutada teguriga α, nimetatakse koormusi klassifitseeritud vertikaalseteks koormusteks. Antud juhul on võetud α- väärtuseks võetud 1,33 , seega esinduslik raudteeliikluse koormuse väärtus saadakse järgmiselt: Qrep=alfa*q’vk=1,33*52,1kN/m2=69,3kPa Leitud raudtee koormus peab olema korrutatud 1.33’ga, kui koormus on ebasoodne ja 0’ga, kui koormus on soodne; vastavalt arvutuslahendusele 1, kombinatsioonile 2, nagu on sätestatud standardis EN 1997-1. AJUTISED KOORMUSED Ajutise liikluskoormuse arvestamiseks on rakendatud lisakoormust 10 kN/m 2 . See muutuv koormus korrutatakse 1,3-ga, kui see on ebasoodne, ja 0-ga, kui see on soodne kooskõlas arvutuslahenduse lähenemisviisi 1 kombinatsiooniga 2, vastavalt standardile EN 1997-1. 13 SÜVENDITE JA MULLETE NÕLVASTABIILSUS Muldkehad ja süvendid projekteeritakse nii, et neil oleks piisav stabiilsus nihkekahjustuse suhtes ja et kõik deformatsioonid jäävad vastuvõetavatesse piiridesse. Nagu on öeldud, arvutatakse staatiline stabiilsus kasutades pinnaste parameetrite osavarutegureid. Vaadeldavad osavarutegurid on kooskõlas Eurokoodeksi 7 Eesti rahvusliku lisaga. Seetõttu on stabiilsusarvutustes kasutatud minimaalset ohutustegurit 1,0 Kõikides stabiilsusarvutustes võetakse arvesse raudtee töökoormust, sealhulgas pealisehitistest tulenevat staatilist koormust ja veeremi koormust. Stabiilsuse kontrolli arvutusmeetodit kohandatakse vastavalt rikke tüübile:  Bishop või Jambu meetod või samaväärne radiaalse lõikepinna korral;  Häiritud meetod mitteradiaalse lõikepinna rikete jaoks. Püsiuvust tuleb kontrollida staatilise olukorra jaoks nii süvendite kui ka muldkehade puhul. Erinõuded süvenditele on järgmised: Stabiilsuse arvutamisel kasutatakse arvutuse lähenemisviisi 1 kombinatsiooni 2, milles suurendatakse koormuseid (A), materjali omadusi nõrgendatakse (M) ja projekteeritud takistusi (R) ei muudeta. DA1-C2 puhul on minimaalne nõutav tagavarategur 1 või suurem. Nõlvade stabiilsuse arvutamiseks on kasutatud Civilpoint poolt välja töötatud tarkvara GeoCalc 5,1 Stabiilsusanalüüsi metoodikat kirjeldati juba eelnevates peatükkides. Tarkavara funktsioonide hulka kuuluvad:  Kriitilise pinna leidmine radiiaalsete või mitteradiaalsete libisemispindade jaoks  Analüüsimeetodite hulka kuuluvad Bishop, Janbu, Spencer, GLE / Morgenstern-Price  Erinevad pinnased  Anisotroopsed, mittelineaarsed Mohr-Coulombi materjalid  Tõenäosusanalüüs – rikke tõenäosuse, usaldusväärsuse indeksi arvutamine  Optimaalse lahenduse analüüs  Põhjavesi – piesopinnad, Ru tegurid, poorirõhk, lõplike elementide imbumisanalüüs (vt allpool), pooride liigrõhk (B-bar meetod)  Vajumisarvutused  Sulundseinade painde arvutused Väline koormus:– joon-, hajutatud või seismiline koormus. Toestus – ankrud, seotised, geotekstiilid, vaiad. Libisemispinna välistamise tsoonid Antud ohutusteguri jaoks vajaliku toestusjõu tagasiarvutus Materjali tugevuse tagasiarvutus tundlikkuse või tõenäosusanalüüsi abil 14 Kuvatakse mis tahes või kõiki otsinguga loodud pindu Üksikute libisemispindade kohta saab kuvadadetailseid analüüsitulemusi : Joonis 3. Geocalc arvutustulemuste näitlik vaade. Analüüsi metoodikat on täpsemalt selgitatud allpool. Selleks, et analüüsida nõlva stabiilsust, on vajalik teada libisemise radiaalpinna, keskpunkti ja läbimõõtu. Liugpinna tekkeks on vaja teada seost pinnase libisemispinna nihketugevuse ja liikumist tekitavate tangentsiaalsete jõudude vahel Nagu jooniselt 4 näha, on libisevale massile mõjuvad jõud mahukaal “W”,välised jõud "A", normaal jõud libisemispunktis "N", tangentsiaalsed jõud piki liugpinda "T" ja liugpinna "U" kohal olev pindade vaheline rõhk. Joonis 4. Libisevale massile mõjuvate jõudude skeem. Kasutatakse mitmeid tasakaaluanalüüsi meetodeid. Üks neist meetoditest põhineb hüpoteesil, et normaaljõud on koondunud libiseva kaare ühte punkti. 15 Selles esialgses etapis rakendatakse Bishop meetodit. See on kahemõõtmeline meetod, mille puhul potentsiaalne libisev pind jagatakse vertikaalseteks viiludeks, uurides nende kõigi vahelist tasakaalu. Järgmisel joonisel 5 on kujutatud lõiku koos sellele vastava jõudude süsteemiga Joonis 5. Viilule mõjuvad jõud. Pärast seda määratakse analüüsitava ringi ohutustegur sõltuvalt nihketugevusest ja kukkumismomentidest, mis on seotud libiseva ringi keskpunktiga Tarkvara arvutab ringide keskpunktide ruudustiku ja programmi jaoks vajalikud sisendid on järgmised:  Nidusus, hõõrdenurk ja mahukaal  Kaeviku või mulde nõlva geomeetria  Veetasapind (joonise 5 modelleerimisel on veetaset vaadeldud näidatud sügavusel, seetõttu on veetasapinnast kõrgemal kõikides mullakihtides algne poorirõhk 0 kPa) Pärast selle arvutuse tegemist leitakse kõige kriitilisem lihkepind. Nõlva stabiilsuse arvutamiseks kasutatakse arvutusmeetodit 1 (C2), mille puhul välised koormused (A) on suurenenud, materjali omadused (M) vähenevad ja projekteeritud takistused (R) ei muutu. Kasutades arvutusmeetoditr DA1 (C2) on minimaalne nõutav varutegur on 1 või suurem. MULDKEHA ALUSE PINNASE VAJUMID Muldkehade ja täidetud alade vajumine toimub survepinge suurenemise tagajärjel, mis jaguneb "sisemiseks" ja "välisteks" koormusteks:  Maapinna vajumid mulde all;  Mulde enda omakaaluline vajumine, koormuse muutustest tingitud vajumid põhjavee tingimuste muutumise tagajärjel (nt üleujutus vajum);  Mulde vajumine muldele pandud koormuste tõttu (nt konstruktsioonid, rongikoormused). 16 Täitematerjali vajumid toimuvad enamasti ehituse ajal ning järelvajumid on piisavalt väikesed, et neid ei võeta arvesse. Pinnase vajumine toimub muldkehast tingitud survepinge suurenemise tõttu ja nende kohale asetatud koormuse tõttu. Põhimõtteliselt võib vajumeid jaotada järgmistesse etappidesse:  Esmased vajumid.  Pikaajalised vajumid Joonis 6. Mullete aeg vs vajum skeem. Pikaajalised vajumid sõltuvad pinnase kokkusurutavusest ja sõltuvad ajast. Vajumeid esineb tüüpiliselt kokkusurutavatel pinnastel nagu pehmed savid ja orgaanilised pinnased (st turvas). Puistepinnaste kokkusurutavust loetakse tühiseks. Ühelt poolt, nendel lõikudel, kus ei ole tuvastatud pehmeid savisid (IIa, IIb) ega pakutud välja pinnase (V) asendamist sobiva materjaliga kavandatava muldkeha all, tuleb uurida ainult esmaseid vajumeid. Kui muldkeha all ei ole kokkusurutavat pinnast, toimub maapinna tihenemine ehitusetapis. Teisalt leidub ka lõike, kus esineb turvas. Nendel juhtudel tuleb uurida ka pikaajalisi vajumeid (konsolideerimine ja sekundaarne vajum). Vahetute ja pikaajaliste vajumite arvutamiseks on vaja teada järgmist: Muldkeha all olevate pinnasekihtide Youngi moodul koos nende paksustega.  Konsolideerimise parameetreid , , esindavas punktis (s) kihi, mis põhineb rikkumata struktuuriga proovide odomeetri testidel.  Kihile mõjuvad koormuseid , mis põhinevad elastsusanalüüsil  Turba veesisaldust. ARVUTUSED LISAKOORMUSEGA Punktile mõjuvate koormuse arvutamiseks on olemas mitmeid meetodeid. Vajumite hindamiseks on kasutatud tarkvara GeoCalc Settlement, mis kasutab ära Odomeetrilise mooduli meetodit: Võrrand vundamendi all oleva paksusega h pinnasekihi kokkusurumise arvutamiseks tuleneb odomeetrilise mooduli Eoed määratlusest : 17 Odomeetrilise moodulit Eoed saab iga pinnase jaoks määrata kas konstantsena või odometrilise kõvera (σef / ε seoses) abiga. Odomeetrilise kõvera kasutamisel eeldab programm iga kihi Eoed väärtuse teadmist, mis vastab antud alg- ja lõpppinge vahemikule. Kui odomeetriline moodul Eoed ei ole saadaval, on võimalik sisestada deformatsioonimoodul Edef ja programm teostab vastava teisenduse. Kui Odomeetrilise testi tulemused on esitatud Odomeetrilise kõverana (Δε = f(Δσef )), ilmneb, et kõvera iga punkti jaoks saame erineva suhte σef /ε. Joonis 7.Odomeetrilise mooduli Eoed määramine. Kui pinge-deformatsiooni kõvera kahe väärtuse vahele tõmmata sirgjoon, siis saame eeldada pinnase lineaarset käitumist selles intervallis ja see esindab antud pinnase kokkusurutavust kui Δσef/Δε – seda nimetatakse odomeetriliseks deformatsioonimooduliks. Odomeetriline deformatsiooni moodul on seega seotud teatud pingevahemikuga σ1ef - σ2ef, mis on valitud pinge-deformatsiooni diagrammilt Δε = (Δσef ): Üldiselt kaldub Odomeetriline deformatsioonimoodul Eoed oma väärtus vähenema koormuse intervalli suurenedes. Seetõttu peaksime iga kihi puhul arvestama konkreetse antud Eoed väärtusega antud koormuse intervalli puhul (alates algsest kuni lõpliku koormuse olukorrani ). See on kajastub ka tarkvaras- kuidas Eoed sisestatakse ja kus on võimalik määrata iga pinnase jaoks vastav Odomeetriline kõver (σef/ε diagramm). Praktiline kogemus näitab aga (nt savide puhul) mitmekordset erinevust deformatsioonimoodulist Edef tuletatud Eoed väärtuse ja kohapeal mõõdetud väärtuse vahel. 18 Edefi ja Eoedi vaheline seos: 6. GEOTEEHNILISTE PINNASEANDMETE INTERPRETEERIMINE (GIR) Geotehnilise uuringu välitööd toimusid augustis ja septembris 2025. aastal. Tellijaga kooskõlastatud kava alusel rajati kokku 28 uuringupunkti (joonis 2) maksimaalse sügavusega 19,80 meetrit. Uuringu teostamiseks kasutati roomikutel puuragregaate Geo Drill 1500 ja ANT- Tl238 ning südamikpuurimise meetodit. Turbaproovide võtmiseks kasutati turbapuuri. Geotehniliste arvutuste (stabiilsus- ja vajumisarvutused) tegemiseks vajalike pinnaseomaduste määramiseks kasutati korrelatasioone löökpenetreerimise andmetega ja pinnase koostise andmetega. Geotehniliste arvutuste tegemiseks on vaja pinnaste kohta järgmisi parameetreid: Liiv- ja kruuspinnased – mahukaal ρ, efektiiv sisehõõrdenurk φ’, dreenitud Youngi moodul E’. Parameetrite ρ, φ’, E’ määramiseks kasutati kirjanduses ja kohalikul kogemusel põhinevaid interpretatsioone ja korrelatsioone. Mahukaal ρ (kN/m3) Mahukaal arvutati lähtuvalt löökpenetromeetriga määratud pinnase tihedusest kasutades pinnase mahulis-kaalulis suhteid kirjeldavaid sõltuvusi. ρd = ρs/e+1 ρ = ρd(1+w) ρd – kuivmahukaal (kN/m3) ρs – pinnaseosakese mahukaal. Eesti pinnaste keskmised väärtused pikaaegsete uuringute põhjal on järgmised: liiv ρs = 26,7 kN/m3, savimöll ρs = 27,0 kN/m3, möllsavi ρs = 27,2 kN/m3, savi ρs = 27,5 kN/m3. e – poorsustegur. Kruusane liiv, jäme- ja keskliiv – tihe <0,55, kesktihe 0,55-0,7, kohev >0,7. 19 Peenliiv – tihe <0,6, kesktihe 0,6-0,75, kohev >0,75. Möll - tihe <0,6, kesktihe 0,6-0,8, kohev >0,8. w – pinnase veesisaldus. Veeküllastunud pinnasel w = e* ρs Sisehõõrdenurk φ’, dreenitud Youngi moodul E’ Pinnaste sisehõõrdenurga ja dreenitud Youngi mooduli määramiseks kasutati Rootsis välja töötatud korrelatsioonitabelit löökide arvu ja eelnimetatud parameetrite vahel. Lisaks standardpenetratsioonikatse jaoks välja töötatud korrelatsioone, mis seovad löökide arvu eelnimetatud parameetritega või pinnase tihedusastmega ja eelnimetatud parameetrite ja tihedusastme vahelisi korrelatsioone. Löökide arvu (N20SA = HfAk bl/0.2 m) ja pinnaseomaduste vaheline korrelatsioonitabel (www.geoforum.com/info/pileinfo/cpt.asp). Tabel 8 Tihedusastme (ID) määramine lähtuvalt löökpenetratsiooniandmetest ID = 100√(N1)60/60. (N1)60 – energiakadu arvestades korrigeeritud ja normaliseeritud vertikaalse loodusliku efektiivsurve suhtes löökide arv SPT katsest (N1)60 = Cn*N60 N60 – energiakadu arvestades korrigeeritud löökide arv SPT katsest, N60 = N20SA Cn – normaliseerimistegur, Cn = (100kPa/σ`ν0)n, n = 1(savipinnased), 0,5...0,6 (liivpinnased) Liiv- ja kruuspinnaste efektiiv sisehõõrdenurk φ’ väärtused sõltuvalt pinnase tihedusastmest (ID) ja terastikulisest koostisest (vastavalt EC7-2). Turba puhul kasutati korrelatsioone veesisaldusega: Mahukaalu, sisehöördenurga, nidususe, dreenimata nihketugevuse ja konsolidatsioonimooduli väärtused pärinevad tabelist nr 4 artiklist „The soils’ strength“, Mets M., Baltic Geotechnics’95, 1995, lk 35-39. Konsolidatsiooniindeksi väärtuste arvutamiseks on kasutatud korrelatsiooni CCR=60*(wn- 25)/(wn+40) ja Cc=(1+e)*CCR (Mortensen K., 1961). Savi puhul on kasutatud korrelatsioone plastsusnäitajatega ja tiivikkatsel määratud dreenimata nihketugevusega: Nidususe määramisel Jacobseni korrelatsioonist c’=0,10*Cu ja sisehöördenurgal φnc=39- 11*logIP (Ladd et al., 1977). Nidususe puhul tuleb arvestada sellega, et Jacobseni korrelatsioon on ületihenenud savide jaoks. Selle kasutamisel geoloogiliselt noorte (Holotseeni) savide jaoks, mis tavaliselt on normaalselt tihenenud või vähesel määral ületihenenud, tuleks olla ettevaatlik ja tabelis 1 toodud väärtused on soovituslikud ülemised piirid ilma vastava teimimiseta. Kui kihi eraldatus on tagatud ja projekteerija on selle parameetri kasutamises kindel, siis võib seda kasutada piisava põhjendusega. 20 7. GEOLOOGIA PK 2+000 KUNI 6+000 Piirkonna läbilõikes uuringusügavuses esinevad kihid on kirjeldatud järgnevalt, kihtide (geotehniliste ühikute) ρ, φ’, E’ normatiivsed väärtused on toodud peatüki lõpus tabelis . TURVAS PK 2+000...3+ 100; 4+060...6+00 KIHT GU-V.Turvas - lasub maapinnal kuni 6,6 meetri paksuselt, suuremad paksused on lõunapoolsemas lõigus. Põhiprojektis saadi antud alal turba suurimaks paksuseks 7,8 meetrit. Erinevus võib tuleneda sellest, kuidas on varasemalt andmeid tõlgendatud ja ka sellest, et käsivarustuse kasutamisel on puurimisel turvas kohevamaks muutunud ja torus mõõtmisel tekitanud mulje suuremast paksusest. Kuna osaliselt on antud aladel ka metsa raiutud, siis võib olla raskema tehnika üle liikumine pinnast kokku surunud. Von Posti skaala järgi määratud turba lagunemisaste suureneb sügavuse suunas ja see on suurem paksemates kihtides. Põhjapoolsel lõigul on turba ülemine osa peaaegu lagunemata kuni kergelt lagunenud (H2...4), sügavamal kuni küllaltki hästi lagunenud (H6), olles kihi põhjas kohati peaaegu täielikult lagunenud (H9). Lõunapoolsemas lõigus, kus olid suuremad turba paksused, on pinnase valdavalt peaaegu lagunemata kuni küllaltki hästi lagunenud (H2...6), kihi põhi on tugevalt kuni täielikult lagunenud (H7...10). Laboris määratud veesisaldused olid vahemikus Wn=377,7...2270,1%, keskmiselt 1165,5%. Põhiprojekti staadiumis määratud väärtused olid Wn=488...1886,9%, keskmiselt 1054,1%. Puuraugu lõikes võib täheldada trendi, mille puhul veesisalduse väärtused on suurimad kihi keskosas ja väikseimad põhjas, kuid erinevate uuringupunktide võrdluses sellist trendi välja ei tule. Põhjapoolsel lõigul ilmneb natuke selgem pilt, kus kuni ca 3-4 meetrini on veesisaldused vahemikus -800...1600% ja sellest sügavamal jäävad 800% Laboris määratud pH väärtused on vahemikus 2,52 ...4,46, jäädes valdavalt vahemikku 2,5...3,0, keskmiselt 2,75. pH väärtused üle 3.0 esinevad kihi alumises osas. LllVPINNASED PK 2+800...2+900, 4+350...5+500 Sulundseina asukohas uuriti turba alust pinnast uuringupunktides nr 9, 11, 15, 17...27, kus teostati löökpenetratsioonikatsed ja neljas punktis võeti proovid liivpinnasest. KIHT UG-lb. Kruusane LIIV - esineb kohati õhukese turba aluse kihina, mille paksus on kuni 0,55 meetrit. KIHT UG-1. Liivad - toetudes varasematele IDOMi uuringutele moodustavad turba aluse kihi ühtlased keskliivad, mis vahelduvad möllise liivaga, uuritud lõikude lõunapoolses osas esineb kohati ka mölli (UG-11, plastsust laboris ei tuvastatud, peenosiste sisaldus oli vahemikus 50,4...60,9%). Penetratsioonikatsete kohaselt on tegu valdavalt kesktiheda pinnasega, milles esineb tihedaid vahekihte. Üksikutes uuringupunktides esineb ka kohevat pinnast. Sügavama läbilõike terastikuline koostis pole määratud (raskendatud ligipääs ja kindla pinna puudumine, mis raskendab puurkehade välja tõstmist sügavamalt), kuid pealmiste kihtide koormuse tõttu on pigem need tihedamad. Lähtudes raba põhjapoolses ja lõunapoolses osas tehtud südamikpuuraukudest võib järeldada,et lõuna poole liikudes liivas mölli sisaldus kihiti suureneb. Laboris katsetati proove kõigist antud pinnastest. Vastavalt välikirjeldustele ja esialgsele penetratsioonikatsete töötluse alusel olid kõik proovid kesktihedast pinnasest. Sisehõõrdenurga 21 tulemused olid vahemikus <p=33...36. Filtratsioonimoodul kesktihedatest pinnastest oli 0,003...0,62 m/ööp, kõrgemad väärtused on väiksema mölli sisaldusega pinnastest. Penetratsioonikatsete alusel on välja eraldatud 6 kihti: UG-la - väga kohev liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20sA=2...4, keskmiselt 2,5 lööki. UG-lbe - kohev kuni kesktihe liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N2osA=4...10, keskmiselt 6,9 lööki. UG-le - kesktihe liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20sA=4...17, keskmiselt 10,1 lööki. UG-led - kesktihe kuni tihe liiv, löökpenetratsiooni l korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20sA=6...23, keskmiselt 13,7 lööki. UG-ld - tihe liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20sA= 10...30, keskmiselt 21,0 lööki. UG-le - väga tihe liiv, löökpenetratsioonil korrigeeritud löökide arv 20 cm läbimiseks N20sA= 17...155,keskmiselt 53,6 lööki. SAVIPINNASED PK 5+630…6+000 Antud lõigus uuriti turba alust pinnast uuringupunktides nr 28…32 ja 34…40, kus teostati tiivikkatsed ja võeti proovid savipinnasest. KIHT UG-II. (Liivane) MÖLL-SAVI – lasub uuritud lõigus turba ja kohati ka õhukese liivakihi all (va. PA35, kus liivakihi paksus on 2,2 meetrit). Laboris katsetatud plastsuspiiride alusel on tegu väheplastse MÖLL-SAVIga (voolavuspiir WL=22,0…27,6% ja plastsusarv Ip=4,0-7,3), va PA 30, kus pinnas liigitub SAVIks. Looduslik veesisaldus oli vahemikus wn=15,8…29,1%. Vastavalt põhiprojektis teostatud uuringutele varieerub antud pinnases liiva sisaldus 4,3…41,6% ja peenosiste sisaldus 58,3…94,9%. Põhiprojektis on antud pinnas klassifitseeritud väheplastseks MÖLLiks (SiL), kuna laboris sellest pinnasest plastsust ei tuvastatud. Need proovid katsetati Hispaania laboris Casagrande meetodiga. Käesolevas töös kasutati plastsuse määramiseks Rootsi koonuse meetodit. Kuigi mõlemad meetodid on ISO standardi poolt lubatud, on selles välja toodud, et Rootsi koonus annab väheplastsetes pinnastes usaldatavamaid tulemusi. Seetõttu on pinnase iseloomustamisel lähtutud käesolevas töös saadud labori tulemustest. Käesolevas töös on pinnase tugevuse hindamiseks kasutatud tiivikkatsetel saadud dreenimata nihketugevuse väärtusi. Veesisalduste järgi arvutatud konsistentsiarvu kohaselt on pinnased kohati nõrgemad, kuid saadud väärtusi võib mõjutada pinnase liiva sisalduse muutlikkus. Välja eraldati kolm kihti: UG-IIc – sitke MÖLL-SAVI, Cu väärtused vahemikus 25-50 kPa. Levib puuraukudes nr 36, 37, 39 ja 40 kihi ülemises osas. UG-IId – poolkõva MÖLL-SAVI, Cu väärtused vahemikus 50-100 kPa. Esineb puuraukudes 31, 32, 34 ja 37 kõvemate kihtide peal või vahel. 22 UG-IIe – kõva MÖLL-SAVI, Cu väärtused vahemikus 100-200 kPa. Levib suuremas osas uuritud alast. ρn φ’ c' Cu Pinnas Cc kN/ kraadi kPa kPa 3 UG-V. Peat min (wn=377,7%) m10,7 17 5 13,0 3,339 UG-V. Peat kesk (Wn= 1138,8%\ 10,3 <17 <1 5,5 10,120 UG-V. Peat max (Wn=2270,1%) 10,1 <17 <1 0,8 20,174 ρn φ’ c' E Pinnas k kraadi kPa MPa UG-la. LIIV väga kohev 18N8 29 0 5 UG-lbc. LIIV, kohev kuni kesktihe 19,4 34 0 15 UG-lc. LIIV,kesktihe 19,6 35 0 20 UG-lcd. LIIV, kesktihe kuni tihe 20,2 37 0 30 UG-ld. LIIV tihe 20 8 39 0 45 UG-le. LIIV, väga tihe 21,5 42 0 90 ρn φ’ c' Cu kN/m3 kraadi kPa kPa Pinnas UG-llc. (Liivane) MOLL-SAVI,sitke 19,9 31 4 38 UG-lld. (Liivane) MOLL-SAVI, poolkõva 20,5 31 8 77 UG-lle.(Liivane)MOLL-SAVI, kõva 21,1 30 13 134 ρn (kN/m3) – mahukaal φ’ (kraadi) – efektiivsisehõõrdenurk c’ (kPa) – efektiivnidusus Cu (kPa) – dreenimata nihketugevus E (MPa) – deformatsioonimoodul Tabel 8. pinnaseparameetrite tabelid 23 8. PK TURBA LÕIK PK 2+000...3+ 100; 4+060...5+800 Antud vahemikus lasuvad koheval kuni väga tihedal liival turba kihid ja teostatud on Larssen sulundseina, kaeviku ja lõpliku geomeetria püsivusarvutused. Lõigud on jagatud madala turba sügavusega lõikudeks, kus saab teostada massivahetust suhteliselt madalas kaevikus vahemikes ja sügava üle 5m turbaga lõikudeks, kus on kasutatud sulundeid: 1) PK 2+000 – 2+730 ja PK 2+ 915 - 3+100 ning 4+060 – 5+100 ja 4+519 – 5+800. 2) Lõikudes, kus turba sügavus on 5-6,6m, kus on vajalik sulundseintega toestatud ajutine ehitusaegne lahendus vahemikes PK 2+730 – 2+915 ja PK 4+519 - 5+550. Larssen sulundseinte paigaldamise eesmärk on tagada ehitusaegne kaevik, mille vahele rajatakse raudteetamm. ARVUTUSED JA EHITUSE ETAPID Arvutustega kontrolliti ehitusaegset toestamata madala kaeviku püsivust kui ka ajutiselt ehitusaegselt sulundseinaga kindlustatud kaeviku püsivust. Lisaks kontrolliti lõpliku geomeetriaga ja rongikoormusega ristlõike püsivust. Arvutustulemused on illustreeritud antud peatüki joonistel. Järgnevates tabelites on toodud pinnaste parameetrid koos varuteguritega: ρn φ’ c' Cu Pinnas/ varutegur kN/m3 kraadi kPA kPa Cc (1,0) (1,0) (1,25) (1,25) (1,4) UG-V. Peat min (wn=377,7%) 10,7 13.7 4 9,3 3,3 UG-V. Peat kesk (Wn= 1138,8%\ 10,3 13.7 0.8 3,9 10,1 UG-V. Peat max (Wn=2270,1%) 10,1 13.7 0.8 0,6 20,1 ρn φ’ c' Cu Pinnas/ varutegur kPa kN/m3 kraadi kPA (1,4) (1,0) (1,25) (1,25) UG-la. LIIV väga kohev 18 8 23,9 0 0 UG-lbc. LIIV, kohev kuni kesktihe 19,4 28,4 0 0 UG-lc. LIIV,kesktihe 19,6 29,3 0 0 UG-lcd. LIIV, kesktihe kuni tihe 20,2 31,1 0 0 UG-ld. LIIV tihe 20 8 32.9 0 0 UG-le. LIIV, väga tihe 21,5 35.8 0 0 ρn (kN/m3) – mahukaal φ’ (kraadi) – efektiivsisehõõrdenurk c’ (kPa) – efektiivnidusus Cu (kPa) – dreenimata nihketugevus E (MPa) – deformatsioonimoodul 24 Tabel 8. pinnaseparameetrite tabelid varuteguritega Neli vahemikku (PK 2+000 – 2+730 ja PK 2+ 915 - 3+100 ning 4+060 – 5+100 ja 5+550 – 5+800) moodustuvad kahest pikemast vahemikust, mille keskele jäävad 2 sügavamat sulundiga toestatavat lõiku, mis jagavad madalad lõigud kaheks. Valitud arvutusristlõigeteks on kahe pikema lõigu sügavamad ristlõiked. SULUNDSEINAGA TOESTATUD KAEVIKUGA LÕIGUD PK 2+730 – 2+915 ja PK 5+100 - 5+550. Arvutusvariandiks on valitud maksimaalset turbasügavust ja ka madalamat sügavust, kus on all rohkem kohevat liiva. Ehituse ajal ei ole sulundi taha koormust ette nähtud ja kogu väljakaeve ja sulundite rammimine toimub sulundite vahelt. Vältimaks liiga raskete rammimismasinate kasutamist on kasutatud kuni 12m sulundeid. Kaeviku sügavuse puhul on arvestatud 10% liigse kaevesügavusega ja veetase on sulundi taga maapinna tasandis. Valitud tugiseina tüüp on enim levinud sulundseina U ristlõikega omavahel lukustuv sulundseina tüüp Larssen sulundsein. Käesolev raport ei sisalda tööde tehnolooglist kirjeldust. LARSSEN PROFIIL Joonis 11. Sulundseina ristlõige Valitud profiil on Larssen 606 ja valitud pikkus kuni 12m Back- Web- Width Height Weight section Moment of thickness thickness Section modulus inertia b h t s SP DP Wall mm mm mm mm kg/m kg/m kg/m² cm³/m cm⁴/m Larssen 606 600 435 14,4 9,2 94,2 167,0 157 2500 54375 Tabel 12. Larssen 606 profiili mõõtmed ja kaal Kõige sügavam turvas on PK 5+200 ehk viimasel lõigul, kus turba sügavus ulatub 6,6 meetrini. Turba veesisaldus on muutlik: ülemised 2 m ca 500%, 2-4m ca 1200% ja alumine osa ca 800%. Vastavalt on ka sulundseina arvutustes turvas jaotatud kolmeks kihiks. 25 Esimese lõigu sügavaim turba lõik asub PK 2+298, kus turva sügavus ulatub 5 meetrini. Turba veesisaldus on muutlik: ülemised 2m ca 1200%, ja alumine osa ca 500%. Vastavalt on ka sulundseina arvutustes turvas jaotatud kolmeks kaheks kihiks. Eelduseks on , et kaevikust pumbatakse vesi tööde teostamiseks välja ja kaevikus on veetasapind ca kaeviku põhjas. ARVUTUSED JA EHITUSE ETAPID Arvutustega kontrolliti tööaegse kaeviku püsivust sulundseinaga toestatud ja lõpliku geomeetriaga olukorras. Selleks kontrolliti kahte mulde ristlõiget ehituse ajal, mis on kindlustatud sulundseinaga ning valmis ehitatud mullet rongi koormuse all. Arvutustulemused on illustreeritud antud peatüki joonistel. 26 Joonis 12: Kontrollarvutuse (5+200) esimese etapi puhul on pinnase püsivus tagatud ja painded jäävad -38mm 1m sügavusel maapinnast asuva R51 ankruga, mille pikkus on 28m. Kasutatud on Larssen 606 profiili ja turbakihi paksus +0,6m kaeve sügavust, mis on vajalik mulde täite paigaldamiseks 27 Joonis 13: Kontrollarvutuse (5+200) lõpliku geomeetria puhul on pinnase püsivus tagatud 100kN/m geosünteediga maapinna tasandis dreenimata ja dreenitud tingimustes. Järgmisena on kontrollitud madalama turba kuid kõige paksema koheva liivaga lõiku vahemikus 5+200- 5+500, kus turba sügavus jääb enamasti 5,5m piirkonda. Suurima koheva liivaga lõik on PK 5+200 (6,6m kohevat liiva) ja seda ristlõiget ka kasutati kontrollarvutusteks. Selgub, et 12m sulund on sellises sügavuses piisava pikkusega, et toestada ca 5,8m turvast ja selle taga olevat vett ilma lisa ankruteta: 28 Joonis 14: Kontrollarvutuse (5+200) esimese etapi puhul on pinnase püsivus tagatud. Kasutatud on Larssen 606 profiili ja turbakihi paksus + 0,5m kaeve sügavust, mis on vajalik mulde täite paigaldamiseks. Joonistelt 13 ja 15 on näha, et sulundi läbipaine on väike, kui sulundi taha koormust ei lubata, kuna turvas materjalina on suhteliselt kerge. Samas lisanduv vee koormus. Arvutustes on võetud arvesse nii veest tulenev surve, kui ka pinnasest tulenev surve. Sulundi elemendina on kasutatud Larssen 606 profiili, sulundite vajalik pikkus on kuni 12m. 29 Tagamaks sulundite paremat püsivust on ettenähtud töö ca 90m sulundi lõikudena, kus sulundite vahelt kaevatakse turvas välja moreenist ja liivast koosneva turba põhjani ning täidetakse liivaga, nii et kaevik oleks võimalikult lühikest aega lahti. Seda kirjeldab täpsemalt Sulundite projekt. Joonis 15: Kontrollarvutuse (5+200) lõpliku geomeetria puhul on pinnase püsivus tagatud dreenimata ja dreenitud tingimustes. 30 9. TOESTAMATA NÕLVAGA MASSIVAHETSE LÕIGUD: PK 2+000 – 2+730, PK 2+ 915 - 3+100, PK 4+060 – 4+519 ja 5+550 – 5+800. 5m madalama turba sügavuse lõikudel on valitud ehituse aegselt laugema nõlvaga lahendus. Antud vahemikes on turba sügavus 3-4,6m ja valitud tehnoloogia on 1/1 nõlvaga kaeviku kaevamine ja seejärel massivahetus. Kontrollitud on 2 eri sügavusega kaeviku ajutise koormuse ja lõpliku konstruktsiooni ning rongikoormusega ristlõiget: Joonis 16: Kontrollarvutuse 4,6m kaeviku ja lõpliku geomeetria puhul PK 2+100 on pinnase püsivus tagatud dreenimata ja dreenitud tingimustes. 31 Joonis 17: Kontrollarvutuse 4,2m kaeviku ja lõpliku geomeetria puhul PK 4+399 on pinnase püsivus tagatud dreenimata ja dreenitud tingimustes. Kontrolliti kahe erineva turba sügavusega (4,6m ja 4,2m) kaeviku ja ka lõpliku geomeetriga ristlõiget, mis annab ülevaate toestamata nõlvadega lõikude nõlvade ja mullete stabiilsusest dreenitud ja dreenimata olekus. Enamus turba sügavused antud lõikudel jäävad alla 4m. Kui kaeviku nõlv on piisavalt 1/1 ja vett pumbatakse kaevikust välja ning ka turba nõlvad ei ole vett täis, on turbasse kaevatud kaevikute nõlv suure püsivustagavaraga. Arvutustes arvestati olukorraga, kus nõlvas on veetase kõrge ja ka sellises olukorras on püsivus tagatud. Praktikas on turba kaeviku nõlv püsiv ka ca 90 kraadise nõlva korral (seda on näidanud ka esimesed turba väljakaevamised antud objektil), kuid see sõltub konkreetses lõigus oleva turba omadustest ning antud raportis on käsitletud pigem ebastabiilsema nõlvaga olukorda. Sügavama turbaga (4,6m) ristlõikes oli turba vee sisaldus keskmine ca 1200% ja 4,2 m sügavusega turbaga ülemises 3 meetris ca 1200% ja alumises 1 meetrises kihis ca 350%. 32 10. KERGONSTRUKTSIOONIGA LÕIK PK 5+630...6+000 Antud lõigul on läbilõige väga muutlik, savikad pinnased vahelduvad liivadega, samuti varieerub pinnaste konsistents. Käesolevas uuringus on MÖLL-SAVI sitke kuni kõva konsistentsiga. Põhiprojekti penetratsioonikatsete läbi vaatamisel esines sellest nõrgem kiht ainult uuringupunktis EE-DS2-DPS2-IP59, kus lasub 7,2...9,0 meetri sügavusel pehme vahekiht. φ’ c' ρn Cu kraadi kPA kN/m3 kPa Pinnas kraadi kPa UG-llc. (Liivane) 19,9 31 4 38 MOLL-SAVI,sitke UG-lld. (Liivane) MOLL-SAVI, 20,5 31 8 77 poolkõva UG- lle.(Liivane)MOLL- 21,1 30 13 134 SAVI, kõva Tabel 13. Normatiivsed lähteandmed projekteerimiseks (möll-savi) φ’ c' ρn Cu kraadi kPA kN/m3 kPa (1,25) (1,25) (1,0) (1,4) Pinnas kraadi kPa UG-llc. (Liivane) 19,9 25,6 3,2 27.1 MOLL-SAVI,sitke UG-lld. (Liivane) MOLL-SAVI, 20,5 25,6 6,4 55 poolkõva UG- lle.(Liivane)MOLL- 21,1 24.8 10.8 95,7 SAVI, kõva Tabel 13. Normatiivsed lähteandmed projekteerimiseks (möll-savi) koos varuteguritega 33 Mulde kaalu vähendamiseks kasutatud kergkruusa tootjalehelt võetud paremeetrid on järgmised : Terasuurus 10–20 mm Mahukaal 4,0 kN/m³ dreenitud 5,5 kN/m3 (maapinna Mahukaal märjana asendamisel -1,45kN) Mahukaal püsivalt 7,5 kN/m3 (maapinna vee all asendamisel -1,25kN) Sisehõõrdenurk 37° hendatuna E-moodul 50 MPa (kandevõime katse) (3) Tabel 14 : Kergkruusa parameetrid Kergkruusa uputatud kaal on määratud Eestis Värska Kordoni tee üle 20a kestnud välikatses, kus kergkruus oli uputatud olekus üle 20a muldes surve all: (Värska piirivalvekordoni tee kergkruusa omaduste hindamine, Kordoni, Väike-Rõsna küla, Setomaa vald, Võru maakond, OU Rakendusgeoloogia 2024a.). Need andmed klapivad ka Norra vastavate tulemustega. Joonis 18: Kontrollarvutuse 3m kaeviku ja 2m kergkruusa (uputatud kaaluga) ja lõpliku geomeetria puhul PK 5+800 on pinnase püsivus tagatud dreenimata ja dreenitud tingimustes. 34 Kuna savi nidususe määramisel on kasutatud kaudseid andmeid siis dreenimata (ilma nidususeta) arvutus annab suurema kindluse, et tugevustagavara on tagatud. Kergkruusa kaaluks uputatud olekus on võetud 0,75t/m3 ehk kokku 1,5t/m2 , uue mulde ülemise 2m kaal on 2x2=4t/m2 . Kergkruus oleks samas kõrguses, kui väljakaevatav turvas ning ka kaal on turbaga ca sama ehk kergkruusaga turba asendamine ei lisa alupinnasele koormust. Kokku on uue mulde kaal 4t millest lahutada 2m kergkruusa üleslükkeõud 0,5t/m2 ehk koormus alupinnasele on 3,5t/m2, mis on võrdne ca 1,5m uue mulde kaalule. Keskmiseks arvutustes kasutatavaks mulde kaaluks on võetud 2m kergkruusa ja dreenkihi ja ballasti keskmist kaalu, millest on lahutatud pikaajaliselt vee all oleva kergkruusa üleslükke jõud 0,5t/m2, mis teeb kokku keskmiseks mulde kaaluks1,25t/m3 Joonis 19: Kontrollarvutuse 3m kaeviku ja 2m kergkruusa (uputatud kaaluga) ja lõpliku geomeetria puhul on vajumid ehituse ajal 475mm +50mm ja ehituse järgselt kuni 10mm. Joonise ülal nurgas on näha vajumise aeg aastates (eri värvi jooned) ja vajumi ühik horisontaalteljel on meetrites Arvutustest on näha, et esmased ehituse algsed vajumid jäävad kokku 475mm piiresse ning ehituse järgsed vajumid jäävad 10mm piiresse. Eeldatud on et kergkruus täitub osaliselt veega ja tema kuiv mahukaal kahekordistub. Kergkruusaga savikatel pinnastel asuv konstruktsioon vajub erinevalt võrreldes eelneva ja järgneva lõiguga ning vajumite ühtlustamiseks on ettenähtud 30m pikkused siirdekiilud lõigu algusesse ja lõppu, kus kergkruusa kihi paksus muutub maksimaalsest 2m – kuni 0m paksuseni. 35 11. ARVUTUSTE KOKKUVÕTE SULUNDSEINAGA TOESTATUD KAEVIKUGA LÕIGUD PK 2+730 – 2+915 ja PK 5+100 - 5+550. Kontrollarvutustest selgus, et sulundi läbipaine on sulundi tugevuse piires, kui turvas kaevatakse välja ca 90m lõikude kaupa, mitte kõike korraga. Valitud sulundiks oli Larssen 606 ja 12m, et saaks kasutada kergemat rammi. Täpsem sulundeid käsitlev aruanne „Sulundite projekt“ esitatakse eraldi koos vastavate detailjooniste ja nõuetega. Sügavamas lõigus vajab sulund mulde ehitamise järgus painde vähendamiseks R51 ankruid. Lõpliku geomeetria ja rongikoormuse puhul vajab mulle püsivuse tagamiseks 100kN/m geosünteeti maapinna tasapinnas. Mulde ehitamise ajal sulundite vahel tuleb tihendamise ajal hoida kuiv ja tihendada maksimaalselt 0,5m kihtide kaupa. Kogu töö aegne liiklus toimub sulundite vahel ja ka sulundeid rammitakse maapinda sulundite vahelt, et vähendada koormust puutumatule ümbritsevale turbale kui ka selleks, et vähendada koormust sulunditele. TOESTAMATA NÕLVAGA MASSIVAHETSE LÕIGUD: PK 2+000 – 2+730 ja PK 2+ 915 - 3+100 ning 4+060 – 5+100 ja 5+550 – 5+800. Neli vahemikku moodustuvad kahest pikemast vahemikust, mille keskele jäävad 2 sügavamat sulundiga toestatavat lõiku, mis jagavad madalad lõigud kaheks. Valitud arvutusristlõigeteks on kahe pikema lõigu sügavamad ristlõiked ning arvutustest selgus, et kaevikunõlva (1/1) puhul nii kaevik, kui ka rongikoormusega lõpliku geomeetriaga mulle on püsiv. Kaevikus tuleb tihendamise ajal hoida kuiv ja tihendada maksimaalselt 0,5m kihtide kaupa. Esialgsed turba kaevamised samalt lõigult näitavad, et turba nõlvus võib olla ka 90 kraadi, kuid sellega ei ole antud arvutustes arvestatud. KERGONSTRUKTSIOONIGA LÕIK PK 5+630...6+000 Antud lõigul on ca 3m turba all kohati savikad pinnased, mis võivad põhjustada pikaajalisi vajumied ja stabiilsuse kadu. Geoloogia järgselt on turba alused savid kesk-tihedad. Muldest tuleneva koormuse vähendamiseks on kasutatud kergmaterjali , milleks on valitud kergkruus, kuna antud materjali kohta on olemas pikaajalised uurimused. Kergkruusa abil on mulde kaalu vähendatud 8t/m2 – 3,5t/2 ning sellega on järelvajumid viidud 10mm piiresse. Kergkruus tuleb tihendada 0,5m kihtidena kuivas olekus ja iga kiht mähkida eraldvasse geosüsnteeti vastavalt tootja juhisele. Vajumite ühtlustamiseks on ettenähtud 30m pikkused siirdekiilud lõigu algusesse ja lõppu. 36 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING A A 49.37 0 .2 5 30.01 4 9.9 0 50.1 3050 49.37 3049 49.13 115 7 6 50.1 42 5 49. 3048 50 49.4 49.15 7 82 49. 4 39 49.49.99 50.1 3047 49.39 50 7 7 70.6 49.49 0.11 5 3046 49.46 7 7 50.3 2 50.3 3045 .992 49.6 .91 7 494 9 5049.70.37 3044 49.79 1 7 5 50.6 0 50.1 3 12 50.4 3043 50. 49.79 7 4 50.6 B 95 50.4 9 B 49. 3042 20 49.95 7 0 . 24 5 66 50. 3 50. 8 1 50.8 50. 6 3041 50.13 7 . 7 .404.44 50 2 505 51.1 3040 49.93 7 50.81 12 3039 50.07 7 3038 50. 50 7 3037 6 50.12 7 51.1 7 51.0 6 .5 5 50 .41 5 50 .9 CU0581 0 3036 50.41 7 4.0x2.0m 1+970 51.12 C C 3 6 ÜLEMISTE / 50.6 .0 1 51 2 50.9 CU584 1,5x1,0m 50.7 8 ÜLEMISTE 0 50.8 6 50.7 LÕIK 1 LÕPP .6 3 3035 50.49 7 7 /SECTION 1 2+070 50 50.8 4 50.8 END CU610 6 51.3 LÕIK 2 ALGU 8 50.8 0 50.9 S/ SECTION 1,0m 1,0m 8 51.2 CU605 1,5x 30.01 0 .13 CU601 1,5x 2 START 0 P-POINT-MU 50.8 3 7 51.2 9 LLE 51.1 .6 51 2 51.3 50.72 0 50.7 2 9 7 50.9 .2 51.1 50.7 Station=2+00 4 1.61 8 8 51.3 2+575 2+671 6 51.3 7 0 50.8 50.91 51.3 CU592 1,5x1,0m 8 9 51.0 0 7 51.3 50.8 X=6578943.3 9 51.1 5 0 5 50.9 51.11 2 50.7 50.9 0 729 CU595 1,5x1,0m 9 7 9 51.1 3033 3034 50.9 50.72 50.6 7 51.3 115 8 50.8 CU598 1,5x1,2m 50.7 6 Y=543526.08 2+270 0 51.0 51.2 2 51.2 54 51.6 2+370 51.10 7 .89 7 50.6 6 8 0 71 51.3 4 50 2 2+479 51.3 7 51.3 50.8 2 50.85 51.6 4 TU D 88 50.61 8 50.8 50. . 50. 3 2 5 51.2 51 . 51.3 50 51.6 1 TE 50.56 0 7 51.6 50 D D 7 ED R E / 0 3 50.18 .92 51.2 50.1 4 50.18 .7 51.3 8 3 51.6 5050.64 50.3 50.5 6 80 6 0. 50. 9 4 3 8 50.8 5 1.60 99 50.5 50.1 51.3 5 OAD 8 50. 51.3 4 50.8 .58 5 7 .0 7 2 50.58 85 50.5 7 51.1 .7 50.3 51 50. 9 7 51.1 3 .1 50 51.3 50 51.5 50.18 9 66 2 9 5 .88 51.6 50.5 46.44 51 03 3 TÜÜP-1/ T 50. 51. 0 51.2 507 50.6 6 77 51.2 YPE-1 5 7 50.50 50.15 50. 2 50.4 50.94 5 51.5 50.6 2 50.3 50.8 .9 51.8 5 1.18 1 5 52 50.1 50.2 3 51.1 50 50. .48 4 RW0600.- PÕHITRASS I / 51. 03 01 .74 .22 50.8 0 51.6 51.29 6 51. 50.18 50.6 4 6 3 5050.5 51.6 1.38 .2 9 50.13 Pinn 51.3 50.2 2 5 9 51 51 51.2 4 4 .42 70 51.6 51.12 40 51.3 32 . 05 5 6 50 .35 .54 1 50. .81. .99 50 51.2 50.0 RW0600.- MAIN TRACK I 51. 1.37 1.30 51.2 3 50 50.0 6 50.9 5 50 50 8 50 5 51.6 37 5 51.3 50. 0.8 2 2 6 50 5 1.38 . 9 7 5 1 51.01 49 0 7 51.1 .3 51.2 5 09 51.4 8 .1 5 28.39 2+000 . 50 51. 51.6 85 51.2 0 51 .84 28 5 50 7 50. 50. 51.12 2 26 89 4590. 1.76 50. .24 . 51.5 0 5 6 3 51 5 33 0 07 06 6 50.6 51.1 50 50. 50.9 51. 51. 4 82 51.0 1 49. 2 6 51.6 51.6 5 .29 51.5 5 50.8 5 50 50.1 . 7 04 50.61 7 3 6 50 4 2 85 51. 0 2+100 85 .0 50. 50. 8 1.1 50.7 01 51.1 51. 50.5 51.6 50. 51.13 1 72 2 51.6 51 2 51 49. 5 1 50. 50.6 50.1 4 2 2 50.1.13 3 5 6 0550.61 3 .59 51.6 6 51. 05 51.4 49 .8 1.2 1 .2050.78 94 08 50.41 50.9 51. 50.5 51.1 5050.0 8 51 51. 2+700 0 3 50 5 50. 2+200 4 79 3 50. 7 51.6 E 49.09.071 E 51.3 .08 51.3 50 63 50.3 29 9 PA1 51. .27 51 50. 51.0 1 3 94 8 5 9.94 38 01 50. 4 50. 51 2+600 7 8 51.6 EARTHING CL 51.6 2+300 49. MAANDUSLIIDES 50.3 4 82 6 1:50 PLAAN / PLAN TERMINAL/ 51.1 50. 50.6 51.3 50.3 8 8 TR-13 9 50.850.8 2+500 5 3 2+400 A 49.2 51.1 1 0.91 4 51.5 TR-11 6 8 1 EARTHING 6 MAANDUSLIIDES 2 30 50.8 51.1 77 51.4 91 50 50.9 6 TERMINAL 7 51. 51.1 TR-10 51.1 51.2 49. 68 / 50.3 6 . 50.2 0 PLAAN / PLAN 1:50 7 TR-10 5 50. 6 1 I 51.4 .92 13 7 MONTAAŽISUUND 86 51.3 TR-10 4 PA2 517.2 A .77 6 5 50.7 51.3 50 50. 8 50.2 .8 51.1 / ERECTION TR-10 51.1 1 7 50. 8 23 0 2+000 SEQUENCE 50 5 TR-10 7 EARTHING TERMINAL 51. 50.14 51.4 51.3 MAANDUSLIIDES / II 17.3 CL 0 51.3 51.14 50.6 17 7 7 2 58 TR-10 51.3 4 50.8 50.9 51. 5 EARTHING 3 PLAAN / PLAN 1:50 MAANDUSLIIDES 50. TR-13 9 51.3 5 .26 PA3 7 TR-12 51.0 51.4 TERMINAL EARTHING TERMINAL CL 7 5 MAANDUSLIIDES / B .8 51.6 75 8 / A MAANDUSLIIDES 51.2 EARTHING TERMINAL TR-11 1:50 3 PLAAN / PLAN 50. EARTHING TERMINAL TR-14 PA4 51.3 50 MAANDUSLIIDES / 50.4 8 35 CL TR-13 8 51.3 1.63 PA8 / TR-10 51. .87 51.2 1 24 50.13 1.64 5 A 1 EARTHING TERMINAL 50.9 51.3 1:50 PLAAN / PLAN MAANDUSLIIDES / CL 51. EARTHING TERMINAL 51.1 TR-11 EARTHING TERMINAL MAANDUSLIIDES / TR-13 MAANDUSLIIDES / CL TR-10 8 I 3 9 5 9 1:50 PLAAN / PLAN 50 50.9 8 51.510.7 51.1 MONTAAŽISUUND A TR-10 TR-13 1:50 PLAAN / PLAN EARTHING TERMINAL MAANDUSLIIDES / TR-11 TR-10 0 50.3 TR-23 PA7 51.3 3 A / ERECTION SEQUENCE TR-10 PA5 2+100 51.1 TR-11 7 EARTHING TERMINAL MAANDUSLIIDES / TR-10 TR-10 A I 37 50.88 6 5 EARTHING TERMINAL MAANDUSLIIDES / TR-21 51.6 90 22 MONTAAŽISUUND / ERECTION 5 TR-10 50. .8 7 51. TR-10 1 TR-10 II 51. TR-10 50.8 I 50.8 PA6 TR-20 MONTAAŽISUUND / ERECTION 1 TR-10 50 7 TR-10 51.3 0.83 50.2 TR-10 TR-10 9 8 51.1 6 EARTHING TERMINAL I 51.1 TR-20 MAANDUSLIIDES / SEQUENCE 9 5 51.2 0.62 I 50.8 MONTAAŽISUUND / ERECTION SEQUENCE TR-10 4 II TR-10 TR-10 TR-12 51.4 MONTAAŽISUUND / ERECTION SEQUENCE .84 5 51 3 TR-20 51.3 SEQUENCE 88 2 .2 TR-10 B .0 50. 89 TR-10 7 TR-10 II 50 EARTHING TERMINAL TR-14 5.131 35 MAANDUSLIIDES / 50. TR-20 27 50.1 5 51.9 2+700 TR-12 51. 51.3 TR-10 2+200 TR-10 8 II 1.30 0.40 EARTHING TERMINAL 26 B TR-20 MAANDUSLIIDES / II 31 51.3 51. 51 TR-14 TR-10 27 TR-12 8 51. 5 51.3 50. 3 5 EARTHING TERMINAL TR-20 51. MAANDUSLIIDES / 3 EARTHING TERMINAL 9 B MAANDUSLIIDES / TR-12 TR-14 50.1 TR-22 03 7 1 51.4 B 3 8 2 50.9 51.2 8 . 51. B 8 TR-14 7 51 2+600 50.8 86 2+300 50.8 TR-24 51.1 5 3 51.2 50. 50.3 515.3 5 1.01 9 28 27 4 .8 8 57 9 50. 2.8 515.0 51.1 51. 50.92 51. 2 2+500 2+400 51.6 50 8 7 79 51.40 51.0 51.3 50.3 7 85 7 5 8 51.3 50. 51.6 6 00 1.2 1 .33 9 . 4 50.8 0 51. 5 51.2 50.8 50 51 93 6 5 51.2 .18 9 50. 51.3 50.2 51.0 34 3 51. 51 50.7 51.2 1.40 0 F F 21 8 51.6 33 27 89 YPE-1A 4 89 4 2 50.6 51.3 32 9 51. 51. 50. 50. 51.2 4 2 51. 50.9 1.2 TÜÜP-1A/ T 51.1 51. 50.1 5 8 51.3 2 8 .8 5 8 0 51.3 0 1.27 8 . 5 51.4 1 50.3 0 50 5 PE-1 51.5 3 TÜÜP-1/ TY 3151.00 50.0 51.4 51. 34 9 51.6 7 2 .31.94 32 8 51. 51.1 7 51.2 0.92 515 51. 1 51.1 51.3 1 0 9 5 50.3 4 92 5 5 51.6 .8 2 51.3 50. 51.3 8 51.6 9 50 0 51.2 .25 50.9 2 29 51.0 5 51.1 1 51.3 51. 51 50.9 .31 51.5 32 8 1 4 51. 51 51.5 51.4 50.9 9 5 9 4 0 9 2 0 50. 51. 0 3 51.3 .8 9 51.2 22 51.6 8 5 51.2 51.4 50 1 50.9 50.97 51.11 51.5 51.3 2 51.3 98 51.4 7 51.1 1 5 51.2 8 51. 4 7 50. 51.5 51.3 8 6 50.9 51.4 3 9 28 51.3 50. 51.3 0
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel