dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Tartumaa Kastre vald Kaagvere küla Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks seisukoha küsimine

Transpordiamet · 6. märts 2026
Viit
7.2-2/26/3795-1
Registreeritud
6. märts 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kastre Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
31. märts 2026

Failid

  • 📎E-kiri.eml6483 KB
  • 📎Seisukoha küsimine Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ning lähiala .asice4733 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 6-3/331 Seisukoha küsimine Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise taotlusele Kuupäev: 2026-03-06 08:29 Tere, Palume Teie seisukohti Kaagvere külas asuva Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks. Lugupidamisega Kati Kala Kastre valla planeerimisspetsialist <http://email.mg.kastre.ee/o/eJxEzr1OQzEMQOGnSTYix3H-Bg8VMHTlDXwbp72CtFVuxPMjxMB-dPSdxvP2mPKhX7K0nZeO8xtToFS9bRxySMkq-5wxl5gL2hvnGCvWEqn0poo9E4RL7kW0ew3bxe6MgAkCJChYCZ1i8dmDpLYlRKqGYFzdpxxrqlO1Q49DrvqyNzbhlVwtbYOYkg-xeyy9btgMgfxZXfXRhHc7eb_3hyFYU-7H8zHbLkPX73Dx6b-134w_AQAA__-Yu0Mp> KASTRE VALLAVALITSUS Lp Marek Lind Transpordiamet Kooskõlastuste üksus Meie: 06.03.2026 nr 6-3/331 [email protected] Seisukoha küsimine Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise taotlusele Austatud juhataja Kastre Vallavalitsusele esitati ettepanek (registreeritud dokumendiregistris 13.02.2026 nr 6- 3/219 all) Kaagvere külas asuvale Mõisaköögi tee 7 katastriüksusele detailplaneeringu algatamiseks. Vastavalt esitatud ettepanekule on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks katastriüksuse jagamine kruntideks ning ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks (korterelamu maa ja ridaelamu maa, kavandatav elamuühikute arv 72). Lähteseisukohtade eelnõu kohaselt on planeeritava ala pindala ligikaudu 6,27 ha. Vastavalt planeerimisseaduse § 127 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Planeeritaval alal asub 22261 Kaagvere kooli tee kaitsevöönd. Eeltoodust tulenevalt palume seisukohti planeeritava tegevuse kohta, sh sisendit lähteseisukohtade koostamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kati Kala Kastre valla planeerimisspetsialist Lisad: 1) DP algatamise taotlus.pdf; 2) eskiis.pdf; 3) eelnõu - Lähteseisukohad Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks.pdf. 7446521, [email protected] Kastre Vallavalitsus Reg. kood 77000370 Konto: Vallamaja, Kurepalu küla, Tel: 7 446 524 EE531010102034612006 Kastre vald E-post: [email protected] SEB Pank 62113 Tartumaa http://www.kastre.ee DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEK Kastre Vallavalitsusel Vallamaja Kurepalu 62113, Kastre vald Tartu maakond, [email protected], tel 744 6524. 1. ÜLDANDMED Taotleja: Nimi, postiaadress, e-posti aadress. Juriidilise isiku puhul märkida registrikood ja esindaja nimi. Volitamise korral märkida vastavad andmed esindaja ja esindatava kohta. Lisada volikiri. OÜ Joyride, Tõnis Lember, Taara pst 1-1 Tartu, Tartu Tartumaa 51005, [email protected] ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… *Juhul, kui krundil on mitu omanikku või taotleja ei ole planeeritava krundi omanik, lisada ettepanekule omaniku/teiste omanike seisukoht/nõusolek esitatud ettepaneku osas. Korteriühistu puhul esitada üldkoosoleku seisukoht. Nõustun esitatud ettepanekuga seotud dokumentide saatmisega elektroonilises vormis e-posti aadressile: 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA Detailplaneeringu koostaja, kes vastab Planeerimisseaduse § 6 punkt 10-le (planeerija on geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse) , e-mail ja telefoninumber. AB Artes Terrae OÜ, Heiki Kalberg, [email protected], 509 1874 ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 3. PLANEERINGUGA TAOTLETAV Planeeringu koostamise eesmärk: Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ( 29101:001:0984) kruntideks jaotamine ning ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Kas kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga? Märgi ristiga Jah X Ei *Juhul, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ettepanekuga, siis palun loe Planeerimisseadust § 142 (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv) ja Looduskaitseseadust § 40 (https://www.riigiteataja.ee/akt/126012018010?leiaKehtiv). Üldplaneeringu muutmise ettepaneku korral vajaduse põhjendus:……………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Planeeringuala (katastritunnus, asukoha kirjeldus): Mõisaköögi tee 7 ( 29101:001:0984), Kaagvere küla, Kastre vald ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Juurdepääsu planeerimiseks vajadusel kaastata osa katastriüksusest Keskuse tee L1 (50101:001:0206) ning Mõisaköögi tee 1 (50101:001:0159) ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ja Veemahuti (50101:001:0139) või Kaagvere keskus 4 (50101:001:0057); vajadusel ka Mõisatorni (50101:001:0161) ja ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Mõisaköögi tee 5 (50101:001:0138). ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Maa-ala kruntimine või krundipiiride muutmine, moodustatavate kruntide ligikaudne suurus: Neli elamumaa krunti suurustega ligikaudu 18052 m², 4017 m², 4115 m², 4410 m². Lisaks vastavalt vajadusele juurdepääsutee krunt või krundid. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Kruntide arv ja suurus täpsustatakse planeerimise käigus. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 1|3 Krundi kasutamise soovitud sihtotstarve (anda võimalikult täpne otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise otstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe): Korterelamu maa, ridaelamu maa ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Säilitatavad hooned ja rajatised; hoonete rekonstrueerimine või olemasolevate hoonete laiendamine, lammutatavad hooned: Säilitatada ja restaureerida või konserveerida tuleb Kaagvere mõisa valitsejamaja, ülejäänud hooned on kavandatud ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… lammutada. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Uute ehitiste arv, hoonete korruselisus/kõrgus maapinnast, jaotus põhi- ja abihooneteks: Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ja lisatud eskiisile. Endise mõisa peahoone asukohas 3 korrust (14 m), ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… valitsejamajal säilib 2 korrust, valitsejamajast ida pool 2 korrust (8 m) ja 3 korrust (2+katusekorrus) (11 m). ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Kavandatud maksimaalne elamuühikute arv: Määratakse planeeringu koostamisel vastavalt üldplaneeringule. …………………………………………………………………………………… Olemasolevate ja uute hoonete ligikaudne brutopind (m2) ja hoonete suurim ehitisealune pindala krundil. Korterelamute puhul anda ka soovitud korterite arv: Krunt 1 - ehitisealune pind 800 m², bruto u 3000 m², krt arv 32. Krunt 2 - ehitisealune pind 345 m², bruto u 600 m², krt arv 6 ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Krunt 3 - ehitisealune pind 650 m², bruto u 1200 m², krt arv 16. Krunt 4 - ehitisealune pind 650 m², bruto u 1700 m², krt arv 18. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Soovitud arhitektuursed tingimused hoonetele (katuse harjajoon ja –kalle, välisviimistluse materjalid, piirete tüübid, ehitusjoon, jne): Määratakse planeeringu koostamisel vastavalt muinsuskaitse eritingimustele. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Võimalikku keskkonnaohtu kujutatavad rajatised või kavandatavad tegevused: Puuduvad. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Tehnovõrkudega varustatus* Veevarustus Kanalisatsioon Soojavarustus Side Elekter Olemasolev Planeeritav x x x x x *olemasolu/vajadus märkida ristiga Liiniservituutide vajadus: Määratakse vajadusel planeeringuga - juurdepääsutee, tehnovõrgud. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Olemasolev/planeeritav parkimiskohtade arv: Määratakse planeeringuga vastavalt kehtivale standardile ja üldplaneeringule. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Juurdepääsud kruntidele (vajadusel läbisõidud naaberkruntidelt) ja juurdepääsuga kaasneva teeservituudi vajadus: Keskuse tee L1 kaudu, vajadusel servituudid või maaeraldused piirnevatest kruntidest Mõisaköögi tee 1 ja Veemahuti või Kaagvere keskus 4. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 4. TAOTLUSE JUURDE KUULUVAD LISAD 4.1. Eskiislahendus (ettepanekut illustreeriv joonis/skeem); 4.2. Kinnitus planeerija pädevuse kohta st vastavat kõrgharidust tõendav dokument või kutsetunnistus; 4.3. Maa-ala mõõdistus (geoalus); 4.4. Muud lisad; 5. KINNITUSED/KÄESOLEVA TAOTLUSE ESITAMISEGA VÕTAB TAOTLEJA TEADMISEKS 5.1. Kinnitan, et taotleja on nõus tasuma Kastre Vallavalitsuse poolt ajalehtedes avaldatavate detailplaneeringu menetlemisega seotud teadaannete avaldamise kulud. 2|3 5.2. Taotleja on teadlik, et taotlejaga sõlmitakse: 5.2.1. enne algatamist detailplaneeringu koostamise üleandmiseks ja koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohaste tehnilise taristu väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks leping; 5.2.2. Kastre Vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostajaga leping, millega taotleja kannab detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud, juhul kui koostamist või koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda. 5.3. Taotleja on teadlik, et planeerimisseaduse § 131 kohaselt sõlmitakse taotleja ja Kastre Vallavalitsuse vahel vajadusel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamiseks seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks taotleja poolt. 5.4. Taotleja on teadlik, et planeerimisseaduse § 128 lõike 4 kohaselt detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. 5.5. Taotleja on teadlik ja nõustub, et detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määruses nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppe kord" sätestatule. 5.6. Taotleja on teadlik, et detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel tuleb aluseks võtta ja järgida riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrust nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. VASTUTAN TAOTLUSES ESITATUD ANDMETE ÕIGSUSE EEST: Taotleja /nimi/ /allkiri/ /kuupäev/ 3|3 NÄITLIKUD VARIANDID RIDAELAMUTEGA V2 400 m² 400 m² kuni 3 kuni 3 korrust korrust EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) Kastre Vallavalitsuse xx. märts 2026 korralduse nr XX Lisa Lähteseisukohad Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks Lähteseisukohad on kehtivad nende väljastamisest mitte kauem kui 12 kuud. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kastre Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kastre Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada või lõpetada detailplaneeringu koostamine. 1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja detailplaneeringu koostaja • Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kastre Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kastre Vallavalitsuse maaspetsialist Kati Kala. • Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks kaasata planeeringu koostamise töögruppi kutsega teedeinsener (minimaalselt tase 7) ning keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu koostamiseks on vajalik planeeringu koostamisse kaasata keskkonnaspetsialist, kes omab keskkonnamõju hindamise litsentsi. 2. Detailplaneeringu eesmärk, arvestamisele kuuluvad planeeringud, õigusaktid ja muu alusmaterjal Planeeringualaks on Mõisaköögi tee 7 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 22672650, katastritunnus 29101:001:0984, pindala on 31472,0 m2, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa), reformimata maatükki (katastritunnus 29101:001:0622, pindala on 29630,0 m2, sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa, reformimata riigimaa, mille osas täidab Maa- ja Ruumiamet riigimaa ajutise valitseja ülesandeid) ning teedevõrgu rajamise ja ühendamise (juurdepääsu tee ja kergliiklustee) kavandamise eesmärgil hõlmatakse Veemahuti katastriüksus (kinnistu registriosa nr 4389304, katastritunnus 50101:001:0139, sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala on 804,0 m2, millest hõlmatakse planeeringualasse ca 30 m2 suurune maa-ala, omanik Kastre vald), Mõisaköögi tee 1 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 4853104, katastritunnus 50101:001:0159, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala on 924,0 m2, millest hõlmatakse planeeringualasse ca 180 m2 suurune maa-ala, omanik Kastre vald) ja Keskuse tee L1 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 4912004, katastritunnus 50101:001:0206, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala on 9735,0 m2, millest hõlmatakse planeeringusse ca 1370 m2). Ehitisregistri andmetel paiknevad Mõisaköögi tee 7 katastriüksusel järgmised ehitised – Mõisavalitseja maja (ehitisregistri kood 104039297, ehitisealune pind 264,0 m2), ajutine õppe-ja ühiselamuhoone ( ehitisregistri kood 104039299, Lk 1 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) ehitisealune pind 589,2 m2) ja võimla (ehitisregistri kood 104039300, ehitisealune pind 588,0 m2). Kastre Vallavalitsuse 11.07.2024 korraldusega nr 372 on väljastatud 1. ehitusluba Kaagvere külas Mõisaköögi tee 7 maaüksusel asuvate koolimaja, võimla ning ajutise õppe- ja ühiselamuhoone lammutamiseks (kooskõlas Haustec OÜ tööga nr 001_LA). Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning kaaluda ehitustingimuste määramist korterelamute püstitamiseks ning pargi rajamist/korrastamist reformimata maal. Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Planeeritava ala pindala on ligikaudu ca 6,27 ha. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Kastre valla üldplaneeringu (seletuskirja peatükk 2.2) kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik ridaelamu või korruselamu kavandamisel. Kastre valla üldplaneeringu joonisel „Maakasutus Kaagvere küla väljavõte“ jääb planeeringuala osaliselt segaotstarbega maa-ala juhtotstarbega alale, osaliselt haljasala maa-ala juhtotstarbega alale ning osaliselt tee- ja tänava maa-ala juhtotstarbega alale. Kastre valla üldplaneeringu seletuskirja 2.5.13 kohaselt on segaotstarbega maa-ala mis võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Välistatud on olulise negatiivse keskkonnamõjuga kasutusotstarbed. Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa- ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, transpordi maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Seletuskirja 2.5.6 kohaselt on haljasala maa-ala peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik haljasala, park, poollooduslik metsaala või muu vastav maa-ala, mis täidab eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni. Lisaks kuuluvad nende alla eriomase koosseisu ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega ribad, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku keskkonnamõju eest. Lubatud kõrvalotstarbed: tehnoehitise ning transpordi maa-ala ning seletuskirja 2.5.20 on sätestatud, et Transpordi maa- ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lubatud on tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonidega, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja ohutusribade rajamine. Üldplaneeringu joonisel „Väärtused ja piirangud“ kohaselt jääb planeeringualale kaitseala ja mitmed kultuurimälestised. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala olemasoleva tiheasumi alale, mille suuniseks on hoonestuse kompaktsus ja sidus tänavavõrk ning ühised tehnovõrgud. Planeeringualal kehtib osaliselt Mäksa Vallavolikogu 18.04.2011 otsusega nr 13 kehtestatud Kaagvere uue koolikompleksi ning lähiala detailplaneering. PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Kastre valla üldplaneeringuga ja koostatava detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut. Kastre Vallavolikogu 16. juuni 2020 määruse nr 99 „Pädevuse delegeerimine“ § 2 alusel on üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu algatamine vallavalitsuse pädevuses. Lk 2 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) • Kastre valla üldplaneering (kehtestatud Kastre Vallavolikogu 09.10.2025 otsus nr 219); • Kaagvere uue koolikompleksi ning lähiala detailplaneering (kehtestatud Mäksa Vallavolikogu 18.04.2011 otsusega nr 13); • Mägra kinnistu detailplaneering (kehtestatud Mäksa Vallavolikogu 15.10.2007 otsusega nr 51); • Kaagvere-Vana-Kastre jalgratta-ja jalgtee ehitusprojekt (OÜ Palmpro ja Teede Kavand OÜ, töö nr 328 „Tartumaa, Kastre vald, Kaagvere- Vana-Kastre jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. Teedeehitus ja liikluskorraldus.“ • Planeerimisseadus; • Kastre valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035; • Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; • Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord"; • ja muud asjakohased õigusaktid, standardid ning normatiivid. Joonis 1. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu Joonis 2. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu joonisest „Maakasutus Kaagvere küla väljavõte“ joonisest „Taristu ja tehnovõrgud“ Lk 3 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) Joonis 3. Katastriüksusele ulatuvad kitsendused Joonis 4. Planeeringuala, mis on kantud valla (Allikas: Maa-ja Ruumiamet) detailplaneeringute avalikustamise keskkonda EVALD. Planeeringuala suurus on ca 6,27 ha. Kontaktvööndina tuleb käsitleda planeeringuala lähiümbrust (vähemalt ~50 meetrine raadius planeeringualast). Planeeringuala 3. Nõuded maa-ala planeerimiseks Detailplaneeringu ülesannete lahendamisel võtta aluseks PlanS § 126 lõige 1. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitusõigus PlanS § 126 lõike 4 kohaselt ning välja tuua ka hoonestusala pindala (m2). Planeeringu koostamise aluskaardiks koostada Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kohane digitaalne geodeetiline alusplaan, mis peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi, teedevõrgu ja tehnovõrkude lahendust (anda tehnovõrkude koondplaan koos olemasolevate ja uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega). Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud võrguvaldajate poolt ning registreeritud Kastre valla geoarhiivis EVALD. Kui geodeetiline alusplaan ei ole vallas geoarhiivis registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu. 3.1 Krundi ehitusõiguse määramisel arvestada alljärgnevate näitajatega: Näitajad Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa, EK Elamumaa, ER (ridaelamu (korterelamu maa) maa) 2 Krundi minimaalne suurus (m ) 4000 m . korterelamute 4000 m2. Koormusindeks 2 kavandamisel peab peab olema vähemalt 600 katastriüksuse (st, et ühe ridaelamuboksi koormusindeks olema kohta peab pinda olema vähemalt 250 (see vähemalt 600 m2) Lk 4 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) tähendab, et ühe korteri kohta peab pinda olema vähemalt 250 m2 ) Hoonete (sh ehitusloa-kohustuseta vastavalt üldplaneeringus sätestatule, arvestades hooned) suurim ehitisealune pind väljakujunenud keskkonda ning kooskõla varasemates krundi pindalast planeeringutes kavandatuga. Ridaelamul/korterelamul näha ette ka tehnoruum/panipaik asjade hoiustamiseks (jalgrattad, lapsekärud, kelgud, muruniidukid jms). Katastriüksuse maksimaalne ehitisealune pind on 20%, kuid mitte rohkem kui 1 000 m2. Korterelamu maksimaalne püstakute arv on 2. Hoonete (sh ehitusloakohustuseta määrata planeeringuga. Korter- ja ridaelamute puhul hooned) suurim lubatud arv krundi lubatud ehitada katastriüksusele üks põhihoone ja üks kohta, ühiskasutatav abihoone. Hoonestusala ja selle minimaalne jälgida elukeskkonna parendamise põhimõtet st kaugus krundi piirist tervikliku lahenduse väljatöötamise huvides on õigem analüüsida esmalt ala kõikehõlmavalt ning seejärel leida sobiv asukoht hoonestusele tasakaalus ümbritsetavaga. Hoonestusala määramisel arvestada teekaitsevööndit, krundi piire, tuleohutuskujasid, tehnovõrke, juurdepääsuteid jms. Anda hoonestusala piiritlemise ehituslik põhjendus. Ridaelamu/korterelamu planeerimisel tuleb jätta piisav puhverala olemasoleva üksikelamu või paariselamu vahele, mis tagab üksikelamule või paariselamule vajaliku privaatsuse. Näidata võimalikud hoonete asukohad (sh abihooned). Sätestada tingimus, et väljaspoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete püstitamine keelatud. Määrata ära kuni 20 m² ja 20-60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused. Hoonete lubatud maksimaalne määrata planeeringuga, arvestades väljakujunenud kõrgus keskkonda ning kooskõla varasemates planeeringutes kavandatuga. 14 m ridaelamu puhul on kahepoolse kaldega katusel maksimaalne harjakõrgus 9 m ning lamekatusel maksimaalne harjakõrgus 7,5 m planeeringuga anda lisaks hoone lubatud kõrgus ka absoluutkõrgusena. Hoonete maapealne/maa-alune põhihoone 3, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 korruselisus asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus – määrata vajadusel planeeringuga. Piirded korterelamu kruntidele piirdeaia lubatud kõrgus mitte kavandada. kuni 1,5 m. Läbipaistmatute Lk 5 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) piirdeaedade rajamine on keelatud. Tiheasustusalal on piirded lubatud üksnes katastriüksuse piirile v.a ridaelamute puhul, kus piire on lubatud bokside vahele kui külg ei piirne kõnnitee, tee, tänava või maanteega ning kus aiad/piirded jääksid elamute vahele ja tekitaksid siseõu, mis pole avalikult vaadeldav. Ridaelamubokside vahele rajatavad piirded (kõrgusega max 1,5 m) peavad olema ühtse lahendusega (sh kõrgusega). Teepoolne piire tuleb rajada vähemalt 1 m katastriüksuse piirist sissepoole. Ristmikul või ristmiku lähialal paiknevad piirded ei tohi halvendada nähtavust ristmikul. Piire rajamisel arvestada lumelükkamisega. Teede ristumiskohtade juures asuvatel kruntidel ei tohi piire olla läbipaistmatu ja piirde nurk ei tohi ristumisel olla 90 kraadiga, et tagada ohutus. Ridaelamu juurde piirde rajamise eelduseks on, et ehitisteatise ja ehitusprojekti esitamisel vallale tuleb esitada ka notariaalne kasutuskord, milles on märgitud ühiskasutuses olev ala, mida kasutatakse ja hooldatakse kõigi omanike poolt ühiselt ning ridaelamuboksi omaniku ainukasutatav ala, millel toimetab ainult ridaelamuboksi omanik. Hoonete katuse tüübid määrata planeeringuga Lk 6 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) Hoone katusekalle määrata planeeringuga. Hoone ±0.00 määrata planeeringuga. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jt), kindlustades sademevee mittevalgumise kõrval kinnistutele. Elekter planeeringulahenduse kavandamisel arvestada Elektrilevi OÜ tingimuste ja seisukohtadega. Veevarustus, kanalisatsioon planeeringulahenduse kavandamisel arvestada ASi Emajõe Veevärk tingimuste ja seisukohtadega. Sademevesi lahendada planeeringuga st planeerida sademevee ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid. Sademevee maksimaalse äravoolu vähendamiseks kavandada viivitusrajatisi, eelkõige haljasalad, puhveralad, nõvad, kraavid ja vett läbilaskvad katendid. Kohtades, kus pinnase omadused ja hüdrogeoloogilised tingimused seda võimaldavad, on otstarbekas kogutava sademevee immutamine pinnasesse. Sademeveesüsteemide projekteerimisel võtta arvesse eesvoolu (Emajõe) arvutusliku kõrgveetaseme võimalikku mõju sademeveesüsteemide toimimisele. Kasutada võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste lahenduste kavandamisel tuua välja ka põhjendused, lahenduse sobivuste kohta antud asukohta. Sademevee lahendus planeerida olemasoleva eesvooluni. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning 1“ saasteainesisalduse piirväärtused . Naaberkruntidele ja transpordimaa kinnistule on sademevee juhtimine keelatud. Sidevarustus sidevarustus lahendada operaatorineutraalse sidetaristu baasil, mis peab olema teenusvalmidusega st näha ette sidevarustuse tagamiseks reservtoru paigaldamine, et võimaldada tarbijal liitumist erinevate sideoperaatoritega. Küte lahendada planeeringuga. Õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja kasutada varjestust. Korsten on lubatud rajada läbi katuse (läbiviik välisseinast on keelatud). Hoone tuleohutus määrata planeeringuga Kohustuslik ehitusjoon määrata planeeringuga Hoonete arhitektuurilised, määrata planeeringuga, kuid arvestades olemasoleva ehituslikud ja kujunduslikud väljakujunenud keskkonnaga (lähipiirkonna hoonestust). Lk 7 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) tingimused Hoone fassaad kavandada tänavaga paralleelselt. Hooned liigendada nii mahuliselt kui ka fassaadi poolsest. Arvestada olemasoleva väljakujunenud ruumilise keskkonnaga/ lähipiirkonna hoonestuslaadiga st hoone arhitektuurset lahendust kavandades tuleb arvestada, et kavandatav hoonestus sobituks olemasolevasse keskkonda ega erineks järsult juba väljakujunenud olustikkust. Selleks tuleb arvestada nii hoone mahtu, ehitusjoont, katusekaldeid, kui ka arhitektuursete lahendustega, sest läbimõeldud, harmoneeruv, arhitektuurselt ühtne ja terviklik ruumiline keskkond väärtustab nii olemasolevat hoonestust kui ka lisanduvat hoonestust ning loob ühtse visuaalse identiteedi st tuleb tagada, et tekiks hoonestuse ühtlane rütm. Iga ridaelamuboksi kohta kavandada üks panipaik, mis on hea juurdepääsetavusega õuest ja mis võimaldab mugavat nt jalgrataste, lapsevankrite jmt hoiustamist. Esitada lähtuvalt sobivusest piirkonna läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Üksik-, paaris- ja/või ridaelamute piirkonnas (nii juba olemasolevad kui ka üldplaneeringuga kavandatud) tuleb korterelamute rajamisel kasutada astmelist üleminekut, et ei tekiks väga tajutavat kõrguste erinevust. Korterelamute hoonete mahud tuleb liigendada ning kõrgused projekteerida astmeliselt (kõrvuti rajatavate korterelamute kõrguste vahed tuleb liigendada ning lahendada astmeliselt, et ei tekiks tajutavat kõrguste erinevust). Korterelamu ühe- ja kahekorruselised osad võivad moodustada katastriüksuse ehitisalusest pinnast maksimaalselt 100% ja kolmekorruseline osa 50%. Põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. Parkimine krundipõhiselt st kinnistusiseselt, kavandada parkimiskohad ka külalistele. Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga). Parkimisalade planeerimisel kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms, et vältida liigset asfalti ja liigendada ruumi. Elektriauto laadimistaristu kavandamine parkimiskohtadesse. 3.2 Vastavalt üldplaneeringule tuleb detailplaneeringu koostamise käigus elamuarenduses vähemalt 10% (korterelamute kavandamisel tuleb arvestada 15%-ga) planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib antud tingimuse asendada mõne muu kompenseeriva meetmega (nt avaliku infrastruktuuri arendamisega). Kohalik omavalitus nõustub kompenseeriva meetmena üldmaa mitte kavandamise eest, kui antud planeeringuga korrastatakse reformimata katastriüksus (katastritunnusega Lk 8 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) 29101:001:0622). Planeeringus kajastada reformimata katastriüksusel paikneva pargi korrastamisega kavandatu põhimõtteline lahendus, mis peab pakkuma tegevusi vaba aja veetmiseks erinevatele vanusegruppidele (sh erivajadustega inimestele), koos seda toetava taristu ja haljastusega, olema mitmeotstarbeline ja kasutatav aastaringselt, kus on turvalised ja atraktiivsed võimalused, mis pakuks tegevusi erinevatele vanuserühmadele (nt. ilmastikukindlad mängulauad, kus malet, lauatennist või lauajalgpalli mängida jms) ja istumisvõimalusi. Puhkeala ning mänguväljakute kavandamisel arvestada ka lähiümbruses olevate rajatistega ning mitte kavandada dubleerivaid lahendusi. Planeeringus tuleb välja tuua võimalike mänguvahendite loetelu ning paigutus. Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa, seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav erinevatele kasutajagruppidele. 3.3 Planeeringualale tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Teedevõrgu ühendamise ning planeeringualale juurdepääsu tee kavandamise/laiendamise eesmärgil hõlmatakse planeeringualasse Keskuse tee L1 katastriüksus (katastritunnus 50101:001:0206). Olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus. Planeerida planeeringualas tee koridori minimaalseks laiuseks 13,5 m (mille moodustaksid 1,0 m teepeenar, 2,5 m kergliiklustee, 3,0 m haljasala, 6,0 m sõidutee ja 1,0 m teepeenar). Luua võimalus naabermaa-ala planeeritava tänavavõrgu ühendamiseks. Joonistel näidata kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud. Arendusesisestel ristmikul näha ette külgnähtavuse kolmnurgad. Sõiduteed (sh tee materjalist tõstetud künnised) ja kõnniteed tuleb kavandada asfaltbetoonkattega ning tänavavalgustusega (metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustus). Tupikteed kavandades tuleb lõppu planeerida ümberpööramise koht. Ümberpööramise koht rajada minimaalselt 12x12 meetrit, mille rajamisel tuleb järgida, et antud platsi äär ei külgneks ca 1-1,5 m ulatuses aed või post. Kavandada ala läbivad teed looklev alt ning rahustatud liiklusega. Planeeringuga kavandada kergliiklustee ühendamine olemasolevate ja varemplaneeritud kergliiklusteedega ning tagada ohutu juurdepääs ühistranspordipeatustesse Kaagvere. Esitada tee maa ristprofiil, kajastada tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused. Anda parkimiskohtade arvutus (planeeritud ja normatiivne) ja parkimiskohtade arv esitada detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas. Parkimiskohtade arvutamisel tuleb kasutada normi, mis on näidatud kolme-ja enamatoalistele korteritele. Korterelamute planeerimisel näha soovitavalt ette vähemalt kaks parkimiskohta korteri kohta. Ridaelamu ja korterelamu kavandada näha ette ka parkimiskohad külalistele. Parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate domineerimist ümbritsevate rajatiste üle (nt rohkem kui 20 parkimiskohta puhul võiks olla üks puu iga 10 parkimiskoha kohta ja puude kasvu soodustamiseks rajada vähemalt 2,5 m laiused eraldusribad). Kuni 10 parkimiskohaga parklad on soovituslik katta vett läbi laskva sillutisega (muruvuugiga kivi vms). Vajadusel tuleb anda nõuded puuetega inimeste liikumise tegemiseks. Mahasõit krundile planeerida mitte laiem kui 5m. 3.4 Tagada liikluse korraldamine planeeringualal st kajastada liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad), kavandada liiklusmärkide, teemärgiste, ülekäiguradade ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtestatud nõuetele. Kirjeldada olemasoleva ning planeeritava liikluskorralduse lahenduse sobivust Lk 9 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) planeeritavale alale, tuua välja planeeritava ala ja selle lähiümbruses olemasolevate ja kavandatavate hoonetega seotud liikluskoormust lähiala teede/tänavate ja ristmike läbilaskevõimele ning kirjeldada kergliiklustee toimivust. 3.5 Planeeringualale tuleb kavandada jäätmete liigiti kogumise plats (asfaltkattega, valgustatud ja liikluskorralduslikult lihtsa ligipääsuga ~ 30 m2 ala). Eelistada süvamahuteid. 3.6 Näidata hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine. 3.7 Kajastada planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni). Näidata tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad ning kajastada tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 3.8 Planeeringuga lahendada lumekoristusel lume ladustamise kohad kruntidel, kruntide teenindamise (nt päästetehnika, prügiveo) lahendamine. 3.9 Planeeringu seletuskirjas esitada maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad) ja ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed. Segafunktsiooni puhul määrata planeeringus sihtotstarvete %. 3.10 Määrata müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded ning radooniohtu ja looduskiirgust minimeerivad meetmed. 3.11 Planeeringuga anda nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades järgnevat: tiheasustusalal peab hoonestatud katastriüksusest vähemalt 30% olema haljastatud ning vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab olema kõrghaljastatud (tuleb jälgida, et täiskasvanud puude võraprojektisoon tulevikus ei ulatuks naaberkatastriüksusele), et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Kõrghaljastuse protsent on sisse arvestatud haljastuse pindalasse. Eelistada kõrghaljastusena kõrgeid põõsaid ning madalaid puid. 3.12 Planeeringualal asub karuputke kolooniad (T249), seega on planeeringualal asuva karuputke koloonia alalt kaevatava pinnase kasvupiirkonna alalt välja viimise, müümise ja mujal täiteks kasutamise keeld. Koloonia piirkonnas kaevetööde tegemisel tuleb karuputk välja kaevata ja vastavalt Keskkonnaameti juhistele nõuetekohaselt käidelda. 4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad Päästeamet Lõuna päästekeskus naaberkinnisasjade omanikud ja isikud, Muinsuskaitseamet kes avaldavad planeeringu koostamise Keskkonnaamet ajal soovi olla kaasatud. Transpordiamet Maa- ja Ruumiamet AS Emajõe Veevärk Elektrilevi OÜ Telia Eesti AS Lk 10 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta) ning esitab selle planeeringu tekstilises osas. Planeerija teeb koostööd tehnovõrkude valdajatega ning edastab kirjavahetuse ja muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel Kastre Vallavalitsuse maaspetsialistile. 5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu menetlustoimingute kestvusest. 1. Planeeringu algatamine ja algatamisest teavitamine: üks kuni kolm kuud; 2. uuringute koostamine: kuni kolm kuud; 3. planeeringu põhilahenduse koostamine ja läbivaatamine: kuni kolm kuud; 4. planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine: kaks kuud; 5. planeeringu vastuvõtmine: üks kuu; 6. planeeringu avaliku väljapaneku, vajadusel arutelu korraldamine: üks kuni kolm kuud; 7. planeeringu kehtestamine ja kehtestamisest teavitamine: üks kuu. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Planeeringu seletuskirja lisada planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning vajadusel seiremeetmed. Esitada valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused st sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi alaga. Hinnata tuleb kavandatava tegevusega (planeeringu rakendamisega) võimalikku kaasnevat keskkonnamõju (vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn) ning mõju inimese tervisele. Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade – negatiivsete mõjudega. Esitada andmed kasutatud uuringute ja analüüside kohta, milliseid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud. Kastre valla haldusterritooriumil jääb suuremas osas radoonitase pinnaseõhus 50 kuni 100 kBq/m³ vahele, mida loetakse kõrgeks. Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoonete projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks st teostada radooniuuring (mõõtmised). Analüüsida piirkonna teedevõrgu sobivust kavandatava tegevusega lisanduva liikluskoormuse seisukohast. Planeeringulahenduse liikluskorralduse põhimõtted peavad tuginema liiklusuuringule, millega hinnatakse planeeringu realiseerimisega kaasnevat liiklusmõju (olemasolevad liiklussagedused, detailplaneeringu realiseerimisega lisanduva liikluskoormuse prognoos, läbilaskvuse kontrollarvutused ning hinnang planeeringulahendusele ja selle realiseerimisega lisanduvale liikluskoormusele jms). Lk 11 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) Selgitamaks välja liiklusest põhjustatud häiringuid, siis käsitleda nii olemasolevat olukorda kui ka planeeringu realiseerumisjärgset olukorda ning kavandada vajaduse korral vajalikud müraleevendavad meetmed ja anda sisend hoonete projekteerimiseks. Samuti tuleb hooned projekteerida kehtivaid insolatsiooninõudeid/asjakohast juhendit arvestades. Planeeringusse lisada, et KOV ei võta endale kohustusi liikluse mürast põhjustatud häiringu leevendusmeetmete rakendamiseks. Kuna planeeringualale jääb arheoloogiamälestis kaitsealune park – Kaagvere mõisa park (EELIS kood KLO1200229), mille mõisaansamblisse kuuluvad järgmised hooned: Kaagvere mõisa teenijatemaja, reg nr 7221; Kaagvere mõisa õllekoda, reg nr 7222; Kaagvere mõisa valitsejamaja, reg nr 7223; Kaagvere mõisa kasvuhoone, reg nr 7224; Kaagvere mõisa piirdemüürid, reg nr 7225; Kaagvere mõisa aednikumaja, reg nr 7226; Kaagvere mõisa kelder, reg nr 7227; Kaagvere mõisa kuivati, reg nr 7228; Kaagvere mõisa park, reg nr 7229; Mõisaase, reg nr 12861 ja planeeringualal on Dendrocoptes medius (tamme kirjurähn) pesitsuspaik ning kuna planeeringualale kavandatakse elurajooni, siis tuleb koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, et välja selgitada kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Samuti hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. 7. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikutega realiseerimise lepingu. Kastre Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. Juhul kui planeeritava tegevusega kaasnevad vajalikud ehitustööd väljaspool planeeringuala, jäävad ka need tegevused huvitatud isiku finantseerida. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, sh välisvalgustus, väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või - teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu-, küttegaasija elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus jms) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus. Planeeringus anda elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu/kokkulepete järjekord, mis tagavad planeeringu elluviimise. Planeeringu elluviimiskava etappide järjestamisel lähtuda Kastre vallavolikogu 25.01.2023 määrust nr 23. Ajakavasse märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. Samuti kajastada planeeringus planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamist. 8. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks, detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvööndi skeem koos naaberplaneeringute lahendustega, kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade; tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkatastiüksuste piiridega mõõdetuna vähemalt 50 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast Lk 12 / 13 EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud ametiasutustelt saadud tagasisidele) situatsioonist; põhijoonis, liikluskorraldust kajastav joonis, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; illustreeriv joonis; tehnovõrkude plaan ning tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni. Digitaalsed failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha koordinaatidele. Planeeringu vormistamisel kasutada ruumilise planeerimise leppemärke (2013). Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Esitada planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ning vastavus kõrgema taseme planeeringutele sealhulgas ka vastuvõetud Kastre valla üldplaneeringule. Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid PlanS § 41 lõike 6 kohaselt. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kastre Vallavalitsus. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale. Detailplaneering esitatakse Kastre Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Avalikule väljapanekule suunamiseks tuleb planeeringuga esitada ka kooskõlastuste ja koostöö koondtabel. Detailplaneeringu koosseisus tuleb esitada vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon, mille alusel on võimalik hinnata planeeringulahenduse sobivust antud piirkonda. Planeerija vormistab detailplaneeringu materjalid ja esitab need Kastre Vallavalitsusele kehtestamise otsuse tegemiseks digitaalselt allkirjastatud konteinerina (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja lisab juurde PLANK automaatkontrolli tulemused ning planeeringu ka paberkandjal, mille juurde on köidetud/lisatud planeering CD-l või USB mälupulgal ja koosseisu on lisatud ka Kaagvere uue koolikompleksi ning lähiala detailplaneeringu kehtetuks muutuva osa joonis. Planeeringualal kehtib Mäksa Vallavolikogu 18.04.2011 otsusega nr 13 kehtestatud Kaagvere uue koolikompleksi ning lähiala detailplaneering. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks (PlanS § 140 lg 8). Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid PlanS § 41 lõike 6 kohaselt. Nimetatud detailplaneering muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kattuvas osas kehtetuks. Seega tuleb detailplaneeringu seletuskirjas antud muudatust kajastada, tuua välja seosed ning tagada, et varasem detailplaneering oleks kehtima jäävas osas peale uue detailplaneeringu kehtestamist elluviidav. Planeeringu koostaja peab esitama Kastre Vallavalitsusele Kaagvere uue koolikompleksi ning lähiala detailplaneeringu (koos PLANK automaatkontrolli tulemustega) vastavalt kehtivale vormistusnõuete määrusele ruumiandmed kehtima jäävas ulatuses, et oleks võimalik kehtima jäävas ulatuses detailplaneering sisestada PLANK andmekogusse st on vajalik uuendada algse planeeringu ruumiandmeid ning teostada vajalike kihtide vektoriseerimine (nt hoonestusala, krundid, juurdepääsud, krundisihtotstarbed jm oluline) selles ulatuses, mis jäävad kehtima. Lk 13 / 13
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel